Alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

TOC \o "1-3" \z \u Alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 29.12.2025 jõustus R iigikogu s 03.12.2025 vastu võetud r iigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seadus . Nimetatud seadusega viiakse ellu Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärgid parandada riigi finantsjuhtimise kvaliteeti, suurendada riigieelarve läbipaistvust ning tagada selgem ja prognoositavam õigusruum kohalike omavalitsuste rahastamisel . Riigieelarve seaduse (RES) muudatust e ega kohaselt eraldatakse täpsustatakse kohalikele omavalitsustele antavate toetuste liigitust ning eristatakse püsivad toetused ajutistest ja juhtumipõhistest toetustest. Selle loogika kohaselt nähakse ette, et ajutised toetused eraldatakse edaspidi ministeeriumite eelarvetest, mistõttu tunnistati RES muudatustega kehtetuks ka riigieelarve seaduse (edaspidi RES ) RES § 48 lõige 5. Nimetatud säte võimaldas seni kehtestada toetusfondi määrusega toetusfondist eraldatavate toetuste jaotamise aluseks olevaid arvnäitajaid juhul, kui need ei olnud seaduses sätestatud. L astehoius ja lasteaias töötava te õpetajate (edaspidi alusharidusõpetajad ) tööjõukulude toetust makstakse riigieelarvest, kuid tööjõukulude toetuse jaotamise aluseks olevad arvnäitajad ei ole alusharidusseaduses (edaspidi AHS ) sätestatud . Toetust on seni eraldatud toetusfondi määruse alusel, tuginedes RES § 48 lõikele 5. Selle sätte kehtetuks tunnistamise tõttu järel tuleb toetuse riigieelarvest eraldamiseks sätestada vastavad arvnäitaja d AHSis . Arvestades vajadust tagada toetuse maksmise järjepidevus ja õigusselgus, nähti RESi muutmise l seaduse kohaselt jõustub ette, et RES § 48 lõike 5 kehtetuks tunnistamine jõustub 1. jaanuaril 2027 . , Hilisem jõustumis tähtaeg on antud selleks, et Haridus- ja Teadusministeerium jõuaks saaks välja töötada ja Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule AHSi muutmise eelnõu, millega lisatakse alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse arvnäitajad seadusesse. E elnõuga sätestatakse alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse jaotamise aluseks olevad arvnäitajad alusharidusseaduses . Eelnõuga kavandatavad muudatused ei suurenda ega vähenda ettevõtjate, inimeste ega vabaühenduste halduskoormust, sest eelnõu ei kehtesta neile uusi kohustusi . 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga sätestatakse AHSis alusharidusõpetajate tööjõukulude jaotamise aluseks olevad arvnäitajad tagades , et toetuse jaotamine põhineb seaduses kindlaks määratud alustel. Eelõuga ei muudeta a l usharidusõpetajate tööjõukulude toetuse eesmärki ega toetuse eraldamise seniseid põhimõtteid. 1.2 . Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna alushariduse valdkonna juht Maila Rajamets ([email protected], telefon 7350 667) ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kristel Möller ([email protected], telefon 7350 102). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kristel Möller. 1.3. Märkused Muudetakse alusharidus seadu se tervikteksti , mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 01.07.2025, 2. Eelnõu ei ole seotud ühegi Riigikogu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 73) . 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on kooskõlas riigieelarve seadusega sätestada õiguslik alus alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse eraldamiseks kohalikele omavalitsustele alates 2027. aastast . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 punktiga 1 t äpsustatakse ja täiendatakse AHS § 46 lõiget 2 kahes aspektis. Esiteks lisatakse sättesse sõnaühend võimaluse korral , millega täpsustatakse , et toetuse andmine sõltub riigieelarves ette nähtud vahenditest . See on ka kehtiva sõnastuse mõte . Tegemist on normitehnilise muudatusega , millega viiakse säte kooskõlla riigieelarvelise rahastamise üldpõhimõtetega. Teiseks täiendatakse toetus t e loetelu. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib toetust anda õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õppevara soetamiseks. Sättesse lisatakse toetus õpetajate tööjõukulud e katmiseks . Eelnõu § 1 p unktiga 2 täiendatakse alusharidusseaduse § 46 uue lõikega 2¹, millega sätestatakse lõikes 2 nimetatud õpetajate tööjõukulude toetuse arvestamise arvnäitajad ning toetus e kasutamise võimalus ed . K ehtiva arvestamise ja jaotam i se osas sisulisi muudatusi ei tehta. Muudatus e järgselt põhineb toetuse jaotamine seaduses kindlaks määratud arvnäitajatel . Lõike esimeses lauses nähakse ette, et õpetajate tööjõukulude toetuse arvestamise aluseks on õpetaja töötasu ühtlustamise lisakulude osaliseks katmiseks eraldatud toetus . Sellega sätestatakse seaduse tasandil õpetajate tööjõukulude toetuse arvestamise alus . Seni lähtuti toetusfondi määruse regulatsioonist. Lõike teises lauses sätestatakse, et toetuse ülejäänud vahendid jaotatakse proportsionaalselt valla või linna territooriumil elavate munitsipaal- ja eralastehoidudes ning munitsipaal- ja eralasteaedades käivate laste arvule . Sättega kirjeldatakse , kuidas lisakulude osaliseks katmiseks raha eraldatakse. See arvestus on lähtuvalt kehtiva toetusfondi määruse regulatsioonist tehtud 2017 aasta põhjal. S eda osa makstakse eelmise aasta mahus, sest see ei muutu. Lõike kolmandas lauses nähakse ette, et toetust võib kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks . Sellega tuuakse seaduse tasandile seni toetusfondi määruses sätestatud võimalus kasutada toetust ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks . R iigieelarvest antakse kohalik ele omavalitsus tele toetust õpetajate tööjõukulude kandmiseks toetusfondist (RES § 46 lõige 1 punkt 2 ). T oetusfond on kohalik ele omavalitsustele seaduses määratud sihtotstarbel ja tingimustel kasutamiseks antav toetus, mida jaotatakse ainult arvnäitajate alusel (RES § 48 lõige 2). Toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad sätestatakse seadusega (RES § 48 lõige 3), kõnealuse toetuse puhul AHS § 36 uue lõikega 2 1 . Toetusfondi jaotamise ja kasutamise tingimused ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (RES 48 lõige 4). T oetust antakse kohalik ele omavalitsus tele alusharidusõpetaja töötasu alammäära tõstmisega kaasnevate lisakulude osaliseks katmiseks, ning ülejäänud osa jaotatakse kohalik e omavalitsus te vahel proportsionaalselt eelkooliealiste laste arvule (teatud erisusega 2026. aastaks ). Eelnõu §- s 2 sätestatakse seaduse jõustumis e aeg 1. jaanuar 2027 . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi või muudetud termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud S eni määruse tasandil sätestatud alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse jaotamise aluseks olevad arvnäitajad sätestatakse seaduse tasandil , sest senine alus RES § 48 lõige 5, mis võimaldas toetust maksta toetusfondi määruse alusel, tunnistatakse alates 01.01.2027 kehtetuks. Mõju kohalik ele omavali tsustele K ohaliku omavalitsuse üksustele tähendab muudatus eeskätt selgemat prognoositavust . Eelnõu ei muuda toetuse aluseks olevad arvnäitajaid ega jaotamise põhimõtteid. E elnõu ei loo uusi ülesandeid ning seetõttu ei ole oodata ka täiendavat halduskoormust. Mõju riigile Riigi jaoks tagab eelnõu toetuse eraldamise ja jaotamise õiguspärase aluse ja vähendab regulatsiooni lünklikust tulenevaid riske . Antud muudatus ei mõjuta riigieelarvet, k una eelnõu ei muuda toetuse eesmärki ega loo uut rahastuskohustust, vaid annab senisele seadusliku aluse . Arvestada tuleb, et arvnäitajate hilisem muutmine eeldab seaduse muutmist (mitte üksnes määruse muutmist), mis võib vähendada paindlikkust ja suurendada riigi normiloomekoormust. Peamine rakendusrisk on arvnäitajate tõlgendamise ühtlus 2027. aasta alguses . Seda riski maandab seadusemuudatuse ja rakendusakti samaaegne jõustumine uue eelarveaasta alguses 01.01.2027 . 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamisega täiendavaid tegevusi , kulusid ega ka tul u sid riigi le ega kohalik ele omavalitsus tele ei kaasne . Eelnõuga ei muudeta kohalik u omavalitsuse üksustele eraldatava lasteaiaõpetajate tööjõukulude eesmärki, jaotamise aluseid ega toetuse suuruse kujunemise loogikat. Muudatus on normitehniline ning tuleneb vajadusest viia alusharidusseadus kooskõlla riigieelarve seadusega. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määrust nr 16 „ Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord “ , sest praegu on alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse maksmise arvnäitajad kehtestatud selles määruses. R akendusakti kavand on esitatud eelnõu seletuskirja lisas. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu järgi jõustub seadus 2027. aasta 1. jaanuaril , et tagada AHSi kooskõla RESiga . AHSi muutmine peab jõustuma samal ajal kui RES § 48 lõike 5 kehtetuks tunnistamine (01.01.2027). 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule , Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Justiits- ja Digiministeeriumile . Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a EELNÕU 09.02 .2026 Alusharidusseaduse muutmise seadus § 1. Alusharidusseaduse muutmine Alusharidusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 46 lõi ge 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(2) Kooskõlas riigieelarve seadusega antakse kohaliku omavalitsuse üksusele võimaluse korral toetust käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 ja § 37 lõikes 1 nimetatud õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks, õpetajate tööjõukuludeks ja õppevara soetamiseks . “ ; 2) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kohaliku omavalitsuse üksusele antava õpetajate tööjõukulude toetuse arvestamise aluseks on õpetaja töötasu ühtlustamise lisakulude osaliseks katmiseks eraldatud toetus. Õpetajate tööjõukulude toetuse ülejäänud vahendid jaotatakse proportsionaalselt valla või linna territooriumil elavate munitsipaal- ja eralastehoidudes ning munitsipaal- ja eralasteaedades käivate laste arvule . Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks . “. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, …………………….. 202 6 Algatab Vabariigi Valitsus ………………………… 202 6 Teie 11.02.2026 nr 8-1/26/953, HTM/26- Haridus- ja Teadusministeerium 0194/-1K [email protected] Meie 17.03.2026 nr 8-2/1057 Alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Haridus- ja Teadusministeerium edastas Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega. 1. Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt muudetakse alusharidusseaduse (AHS) § 46 lõikes 2 sätestatud toetuse andmist puudutavat regulatsiooni. Seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk täpsustada, et toetuse andmine sõltub riigieelarves ette nähtud vahenditest. Samuti on seletuskirjas öeldud, et tegemist on normitehnilise muudatusega, millega viiakse säte kooskõlla riigieelarvelise rahastamise üldpõhimõtetega. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei ole kavandatud muudatuse puhul tegemist tehnilise täpsustusega. Kehtivat AHS § 46 lõiget 2 saab tõlgendada selliselt, et kohalikul omavalitsusel on igal juhul õigus toetusele. Kavandatud muudatused lisavad toetuse saamise tingimuseks, et toetust antakse võimaluse korral. Seega mõjutab kavandatud muudatus sätet sisuliselt ning võrreldes kehtiva sõnastusega kitsendab toetuse saamise võimalusi. Justiits- ja Digiministeerium palub täiendada seletuskirja selgitustega selle kohta, miks on tarvis sätestada kohaliku omavalitsuse toetuse saamise lisatingimus. 2. Palume arvestada kooskõlastuskirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõjuhindamise kohta. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi1 § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. 1 RT I, 12.04.2025, 54 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega 2. Eelnõu seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega Maria Sults 58663067 [email protected] Birgit Hermann Monika Tappo 2