EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 26.2.2026
COM(2026) 102 final
2026/0059 (COD)
Proposal for a
DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
on combating firearms trafficking and other firearms-related offences and amending
Directive (EU) 2024/1260 of the European Parliament and of the Council
{SWD(2026) 102-103 final} - {SEC(2026) 102 final}
EN EN
EXPLANATORY MEMORANDUM
1. CONTEXT OF THE PROPOSAL
• Reasons for and objectives of the proposal
Illicit firearms pose a serious threat to EU citizens’ security, as they enable a wide range of
serious and organised crimes including drug trafficking, extortion, robbery, and gang
violence(1). Research shows that criminal demand and access to firearms are increasing (2),
leading to more violent incidents and even arms races among criminals in some EU countries.
The problem is further exacerbated by geopolitical events which pose a threat to the Union’s
security given their geographical proximity. The risk that surplus weapons from ongoing
conflicts would eventually leak into illegal markets is high, similarly to what happened after
the conflict in the Western Balkans. Additionally, technological advances like 3D printing
make it easier to produce firearms and heighten the threat, stressing the need for stronger
preventive measures.
The EU has adopted several instruments in the field of firearms, from the perspective of the
internal legal market. These EU instruments regulate the legal acquisition and possession of
firearms. Directive (EU) 2021/555 of 24 March 2021 on the control of the acquisition and
possession of weapons (the Firearms Directive)(3) sets common minimum standards on the
acquisition, possession, and commercial exchange of civilian firearms (e.g. firearms used for
sport shooting and hunting) within the EU. Regulation (EU) 2025/41 of 19 December 2024 on
the import, export and transit of firearms (the recast Firearms Regulation)(4) introduces the
requirement to obtain import and export authorisations to move firearms across the EU border
from and towards third countries. By defining what is legal, both instruments inevitably
demarcate what is illegal, yet do not determine what is criminal. Therefore, no EU rules exist
as of yet, on criminal offences related to firearms.
The EU and its Member States have engaged at the international level: the Protocol against
the Illicit Manufacturing of and Trafficking in Firearms, their Parts and Components and
Ammunition (hereafter the UN Firearms Protocol)(5), which complements the UN Convention
against Transnational Organized Crime, establishes international rules to combat the illicit
manufacturing and trafficking of firearms. Article 5 of the UN Firearms Protocol
requires States to criminalise related offences. 25 of 27 EU Member States and the EU itself
(since 2014) have ratified the Protocol. While the EU has concluded the UN Firearms
Protocol, further harmonisation via this Directive strengthens uniform enforcement.
(1)
Europol, European Union Serious and Organised Crime Threat Assessment (SOCTA), The Hague,
2025, p.61
(2)
De Schutter, A. & Duquet, N. (2023), The nexus between drug markets and gun violence in the
European Union, Flemish Peace Institute and EMCDDA, https://www.euda.europa.eu/drugs-
library/nexus-between-drug-markets-and-gun-violence-european-union_en
(3)
Directive (EU) 2021/555 of the European Parliament and of the Council of 24 March 2021 on control of
the acquisition and possession of weapons, OJ L 115, 6.4.2021.
(4)
Regulation (EU) 2025/41 of the European Parliament and of the Council of 19 December 2024 on
import, export and transit measures for firearms, essential components and ammunition, implementing
Article 10 of the United Nations Protocol against the illicit manufacturing of and trafficking in firearms,
their parts and components and ammunition, supplementing the United Nations Convention against
Transnational Organised Crime (UN Firearms Protocol) (recast), OJ L, 2025/41, 22.1.2025
(5)
Protocol against the Illicit Manufacturing of and Trafficking in Firearms, Their Parts and Components
and Ammunition, supplementing the United Nations Convention against Transnational Organized
Crime. 31.05.2001. https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XVIII-
12-c&chapter=18&clang=_en
EN 1 EN
A preparatory study found significant differences among Member States in how firearm-
related crimes are defined and punished, leading to a fragmented legal framework across the
EU. In an inherently tightly regulated area, this lack of harmonisation hinders cross-border
cooperation, complicates investigations and prosecutions, and reduces the overall
effectiveness of law enforcement against firearms trafficking and other firearms-related
crimes.
The digital domain has emerged both as a primary enabler and as an accelerator for illicit
manufacturing through the online dissemination of 3D-printing blueprints as well as providing
the essential infrastructure for modern enforcement. Addressing the emerging risks posed by
these technological shifts requires an enforcement strategy that prioritises digital intelligence
to bridge the data gap currently hindering a comprehensive understanding of the firearms
threat. To address these security challenges, the proposal seeks to foster a harmonised digital
environment for information exchange, ensuring that the collection of evidence and strategic
analysis are supported by robust cybersecurity and data protection standards.
Beyond security risks and cross-border cooperation challenges, the EU faces a major data gap
regarding illegal firearms. The lack of reliable and comprehensive statistics hinders law
enforcement officers and policymakers’ ability to assess the scale of the challenge, evaluate
policy effectiveness, and make informed decisions(6). This data shortage also contributes to
low public awareness, limited political prioritisation, and insufficient resources for law
enforcement efforts against firearms crime.
Cooperation with the countries which are candidate for enlargement should also be
strengthened to ensure that they are fully involved in Union coordination mechanisms, as
necessary for specific cross-border cases. This requires facilitating further cooperation in
regional and operational initiatives, including in the European Multidisciplinary Platform
Against Criminal Threats (EMPACT), and cooperation with Union agencies, including
Europol, Eurojust, CEPOL and Frontex, which contribute to the prevention and disruption of
firearms trafficking. Their progressive alignment with the Union’s justice, freedom and
security acquis enhances the effectiveness of cooperation between the Union and its Member
States and reinforces the overall resilience of the Union against the diversion and illicit
movement of firearms.
The proposal aims to protect EU citizens from the threat of illicit firearms by reducing the
number of illegal weapons and related criminal activities, harmonising firearm offences and
penalties across Member States, and improving data quality and availability to better
understand and address the threat. The proposal will not redefine the rules on legal ownership
of firearms.
To address the challenges identified, the proposal has four specific objectives:
1. Enabling and facilitating the investigation and prosecution of firearms-related
offences
2. Ensuring a future-proof enforcement of firearms-related offences
3. Ensuring effective, dissuasive and proportionate penalty types and levels for
firearms-related offences
4. Improving law enforcement and judicial cooperation and harmonised data collection
on firearms-related offences
(6)
Schutter,A, Criminal gun violence in the European Union, Flemish Peace Institute, EU funded project
INSIGHT, Brussels, 2023, p.2. and Varisco,A E, Types of Firearms Used in Violence in the European
Union, SIPRI, EU funded project INSIGHT, Brussels, 2023, p.2.
EN 2 EN
• Consistency with existing policy provisions in the policy area
The European Commission consistently identifies firearms trafficking as a major internal
security threat to the EU. The 2025 ProtectEU(7) Strategy and the [new Counter-Terrorism
Agenda] emphasise harmonising criminal law standards on illicit firearms trafficking. The
issue is also a key priority in the 2021–2025 EU Strategy to Tackle Organised Crime(8) and
within the EMPACT framework, renewed for 2026–2029(9).
The 2020–2025 EU Action Plan on Firearms Trafficking(10) is the main policy instrument
covering the objectives of this initiative. It specifically focuses on tightening controls over the
illegal firearms market, addressing gaps in EU legislation, improving intelligence sharing, and
ensuring fully operational National Firearms Focal Points in all Member States. It also
supports developing an EU repository of seized firearms. Finally, the initiative aligns with the
EU’s obligations under the UN Firearms Protocol, clarifying the implementation of UN
recommendations, especially those concerning the criminalisation of 3D-printed firearm
blueprints(11).
• Consistency with other Union policies
The objectives of this proposal are also consistent with the following policy and legislative
documents:
• Directive (EU) 2017/541 of the European Parliament and of the Council of 15 March
2017 on combating terrorism and replacing Council Framework Decision
2002/475/JHA and amending Council Decision 2005/671/JHA
• Council Framework Decision 2009/315/JHA of 26 February 2009 on the
organisation and content of the exchange of information extracted from the criminal
record between Member States
• Regulation (EU) 2018/1727 of the European Parliament and of the Council of
14 November 2018 on the European Union Agency for Criminal Justice Cooperation
(Eurojust), and replacing and repealing Council Decision 2002/187/JHA
• Directive (EU) 2019/1937 of the European Parliament and of the Council of
23 October 2019 on the protection of persons who report breaches of Union law
• Directive (EU) 2024/1260 of the European Parliament and of the Council on asset
recovery and confiscation
• Council Framework Decision 2005/214/JHA on the application of the principle of
mutual recognition to financial penalties
(7)
Communication of from the Commission to the European Parliament, the European Council, the
Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions on
ProtectEU: a European Internal Security Strategy, COM(2025) 148 final, 1.04.2025
(8)
Communication of from the Commission to the European Parliament, the European Council, the
Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions on the EU
Strategy to tackle Organised Crime 2021-2025, COM(2021)170 final, 14.04.2021
(9)
Council conclusions on the enhancement of EMPACT and on EU crime priorities for the next
EMPACT cycle 2026-2029, Council doc. 9397/25, 13 June 2025
(10)
Communication from the Commission to the European Parliament, the European Council, the Council,
the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions on 2020-2025 EU
action plan on firearms trafficking, COM(2020)608 final, 24.07.2020.
(11)
Resolution 12/3 adopted at the 12th session of the Conference of the Parties to the United Nations
Convention against Transnational Organized Crime, 2024, accessible at
https://www.unodc.org/documents/treaties/COP12/Resolutions/E/Resolution_12_3.pdf
EN 3 EN
• Council Framework Decision 2009/948/JHA on prevention and settlement of
conflicts of exercise of jurisdiction in criminal proceedings
• Regulation (EU) 2024/3011 of the European Parliament and of the Council of 27
November 2024 on the transfer of proceedings in criminal matters
• Council Conclusions 10726/21 on the implementation of the National Firearms Focal
Points (NFFPs) in the EU Member States, 13 July 2021
• Council Conclusions 9907/25 on combating trafficking of weapons and fighting
threats stemming from firearms and pyrotechnic articles, 12 June 2025
• Council Conclusions on Protecting Europeans from Terrorism: Achievements and
Next Steps: specifically point 47 calls upon the Commission to start the work for this
initiative
• Council Framework Decision 2009/315/JHA on the organisation and content of the
exchange of information extracted from the criminal record between Member States
• Convention on Mutual Assistance in Criminal Matters between the Member States of
the European Union
2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY
• Legal basis
The legal bases for the proposed Directive are Article 83(1) and (2). Article 83(1) TFEU
provides for the legal basis to establish minimum rules concerning the definition of criminal
offences and sanctions in the areas of particularly serious crime with a cross-border
dimension. The provision lists illicit arms trafficking as one of these particularly serious
crimes.
Article 83(2) TFEU sets out the EU’s competence to establish minimum rules if the
approximation of criminal laws and regulations of the Member States proves essential to
ensure the effective implementation of a Union policy in an area which has been subject to
harmonisation measures. The area of firearms policy, notably the conditions to acquire,
possess, trade within the EU, import and export firearms, essential components and
ammunition has already been subject to harmonisation by virtue of the Firearms Directive and
the recast Firearms Regulation.
• Subsidiarity (for non-exclusive competence)
Coordinated EU-level action to criminalise firearms-related offences and harmonise penalties
is more effective than separate national measures. A Union-wide legal framework would close
existing gaps in how Member States implement the UN Firearms Protocol, improve cross-
border cooperation on investigations and prosecutions, and lead to greater safety and reduced
firearms violence.
Additionally, EU legislation requiring consistent and harmonised data collection on seized
firearms would enhance law enforcement officers and policymakers’ capabilities, allowing for
better resource allocation, threat and policy evaluation. Stronger, harmonised EU action
would also support broader security goals, as firearms crimes are closely linked to terrorism,
money laundering, drug trafficking, and other types of organised crimes—ultimately
reinforcing Europe’s overall internal security.
EN 4 EN
• Proportionality
In accordance with the principle of proportionality, as set out in Article 5(4) TEU, the
proposed Directive is limited to what is necessary and proportionate to create existing
legislation on offences in this area. Specifically, the provisions on illicit possession consider
national traditions on administrative law by requiring criminal intent and it does not focus on
negligence. Additionally, the proposed harmonised offence of illicit possession, illicit creation
and illicit dissemination of blueprints for firearms, essential components and ammunition
includes measures to ensure proportionality with respect to legitimate interests of the industry
and of citizens. The focus of this offence is on illicit use, meaning that authorised dealers
should not be prevented from relying on blueprints.
Measures on the use of investigative tools and information exchange are included only to the
extent needed for the proposed criminal law framework to function effectively.
• Choice of the instrument
In accordance with Articles 83(1) and (2), minimum rules with regard to the definition of
criminal offences and sanctions in EU policy areas which have been subject to harmonisation
measures may only be established by means of a Directive of the European Parliament and the
Council adopted in accordance with the ordinary legislative procedure.
3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER
CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS
• Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation
Not Applicable - there is no EU Directive specifically addressing the criminal offences related
to firearms and the corresponding penalties. The proposed legislation would be the first of its
kind. The proposed legislation would not amend existing EU legislation on firearms.
• Stakeholder consultations
A 12-week public consultation and call for evidence gathered input from a wide range of
stakeholders. Additionally, targeted consultations focused on Member States, law
enforcement, the private sector, the judiciary, and international partners. The consultations
aimed to identify the most effective approaches to strengthen the prevention and fight against
firearms-related offences and to support practitioners.
Most respondents supported a legislative initiative focused on core firearms offences, with
some suggesting a broader scope. Law enforcement stakeholders emphasised the need to
target preparatory acts for private manufacturing, especially 3D-printed weapons. Participants
also highlighted the need for better resources, coordination, and cooperation within the law
enforcement chain. All feedback was considered by the Commission in shaping the proposal.
More information on the consultations can be found in the annexes to the impact assessment
(Annexes 2 and 3).
• Collection and use of expertise
First, the Commission contracted a preparatory study to evaluate the current level of
criminalisation of firearms-related offences in the Member States. This study revealed that
there are considerable gaps in the transposition of the UN Firearms Protocol to criminalise
illicit manufacturing, illicit trafficking, and illicit modification and falsification of markings.
14 Member States have not criminalised this last offence.
Besides this study, the Commission conducted a comprehensive review of existing literature
on the subject. In addition, the Commission conducted a large number of meetings with
EN 5 EN
experts from law enforcement, judicial authorities, EU agencies etc. The Commission also
organised a dedicated meeting with the Expert Group on EU Criminal Policy.
• Impact assessment
The impact assessment considered four policy options to address firearms-related crime in the
EU:
• Option 1: Focuses on non-legislative measures, clarifying existing rules, improving
enforcement, and enhancing cross-border cooperation. It includes recommendations
to address 3D printing threats and create a minimum dataset on firearms seizures.
• Option 2: Introduces legislative harmonisation of the core firearms offences—such
as illicit trafficking, illicit manufacturing, illicit modification of markings, and illicit
possession—by aligning definitions and penalties. It strengthens cross-border
cooperation, regulates new technologies by introducing an offence related to illicit
possession, creation and dissemination of blueprints, obliges the use of a minimum
dataset to record seized firearms and report this data to Europol, and requires each
Member State to establish a National Firearms Focal Point. Additionally, it also
foresees an obligation for Member States to collect and report data on the different
firearms-related offences to the Commission, every five years.
• Option 3: Combines legislative and non-legislative measures. It expands all
legislative obligations of Option 2 with clarifications on broader offences. The non-
legislative measures focus on knowledge-sharing on new technologies, joint testing
of 3D printing blueprints, and enhanced judicial cooperation through a new Focus
Group.
• Option 4: Extends Option 3 to include additional offences (e.g., illicit reactivation,
brokering, embargo violations, and record-keeping misconduct) and requires annual
data reporting to the Commission.
The preferred option is Option 3, as it addresses all the problems and objectives identified in a
proportionate and effective way. Option 1 is not considered effective enough on its own as
non-legislative measures will not provide the sufficient impetus for significant change. Option
2 would address all problems and objectives, however it is considered less effective due to the
lack of additional support for its implementation. Option 4 is seen as effective to achieve the
objectives stated but its implementation places a disproportionate burden on Member States.
Even though the lack in quantitative data hampered the exact calculation of the impacts, some
general conclusions could be drawn. The main social impacts focus on improved security for
EU citizens through the reduction of the high number of illicit firearms in the EU. The
preferred option proved to have little to no impact on citizens who already legally own a
firearm, as this proposal focuses on the illegal market.
The main expected economic impact focuses on the reduction of the costs linked to shootings.
While there is no conclusive research on the economic costs of firearms violence in the EU,
an analysis combining research conducted through the EU funded project INSIGHT(12) and
research on the cost of a specific shooting from Sweden estimates the cost of shootings (13) for
(12)
EU funded project INSIGHT, under call ISFP-2020-AG-FIRE. Accessible at
https://vlaamsvredesinstituut.eu/en/project-
insight/#:~:text=This%20online%20knowledge%20platform%20offers%20policymakers%2C%20polic
e%20officers%2C,information%20about%20firearms%20violence%20in%20the%20European%20Uni
on
(13)
Erixon O., Living with the Aftermath: Consequences of Gun Violence for Affected Residential Areas
and Individuals
EN 6 EN
the Swedish society to be somewhere around EUR 120 to 140 million for the first half of
2024. The figure is purely theoretical as it relies on the hypothesis that the cost of the specific
shooting can be extrapolated and applied to all shootings that occurred in Sweden the first half
of 2024. It nonetheless shows that the costs of firearms-related violence, while difficult to
estimate, are not negligible.
The Regulatory Scrutiny Board (RSB) issued a first negative opinion on 5 May 2025. The
RSB found that the impact assessment suffers from shortcomings that must be addressed
before proceeding. In particular, the Board concluded that the report failed to convincingly
demonstrate the scale, urgency, and drivers of the problem with robust evidence, did not
clearly show how the initiative fitted within or added value beyond the existing EU legal
framework, and did not substantiate claims about Member State divergence or offenders
exploiting regulatory gaps. It also found the objectives insufficiently S.M.A.R.T., the causal
links between policy options and objectives inadequately demonstrated, and the assessment of
economic and social impacts, costs, proportionality, and option comparisons incomplete and
insufficiently evidenced. As a result, the RSB required the Commission to substantially revise
and strengthen the analysis and resubmit the report for a new opinion.
On 10 November 2025, the RSB issued a second opinion on the redrafted impact assessment.
They issued a positive opinion with reservations. The main focus of the reservations were that
the problem description still lacked some data, that the objectives could be described in a
S.M.A.R.T.er way and that the different impacts across the policy options were not
sufficiently clear. The impact assessment was further improved to reflect these comments.
Lastly, the impact assessment explained that none of the policy options in the impact
assessment had any impact on the environment, therefore this legislative proposal is
consistent with the climate-neutrality objective set out in European Climate Law.
• Regulatory fitness and simplification
Not Applicable - there is no EU Directive specifically addressing the criminal offences related
to firearms and the corresponding penalties. The proposed legislation would be the first of its
kind. The proposed legislation would not amend existing EU legislation on firearms.
• Fundamental rights
By addressing the threat of firearms trafficking, the proposal will have a positive impact on
ensuring the security of the EU citizens.
Article 16 of the Charter on Fundamental Rights of the European Union recognises the
freedom to conduct a business “in accordance with Union law and national laws and
practices.” The initiative will not affect the right to conduct business as the rules on
authorising arms dealers to trade in firearms is established in the Firearms Directive. These
rules will not change due to this initiative.
Article 17 of the Charter recognises the right to property. It is settled case-law that the right to
property enshrined in Article 17 of the Charter is not absolute and can be limited, subject to
the principle of proportionality, and only if the limitations are necessary and genuinely meet
objectives of general interest recognised by the European Union or the need to protect the
rights and freedoms of others. It is the Firearms Directive which establishes the rules on legal
ownership of firearms, essential components and ammunition. These rules will not change
due to this initiative.
EN 7 EN
4. BUDGETARY IMPLICATIONS
The implementation of the legislative proposal would result in more effective investigations
and a broader scope of offenses related to firearms and essential components. As a result,
Member States would need additional staff to carry out the potential increase in the number of
investigation and prosecution of firearms crime cases. This increase in staff has been
estimated to amount to EUR 4,069,175 annually in total for all Member States during at least
the first five years.
Administrative costs for forensic departments of Member States are expected to increase in
relation with the number of seized firearms. Such costs have been estimated at EUR 574,564
per year for administrative costs for ballistic reports in all 27 Member States and an additional
EUR 332,107 per year for ballistic reports on digital blueprints.
In addition, administrative costs for the full establishment and development of National
Firearms Focal Points in all 27 MS is estimated at EUR 12,070,917 and for the harmonisation
of firearms-related data in national databases EUR 10,800,000 in all 27 MS.
The costs for the Commission relate to staff costs for the implementation and monitoring of
the initiative, should be covered within the existing budget of the responsible service.
Furthermore, the Commission will have to organise meetings of the Focus Group for judicial
actors to support the exchange of information. Another cost relates to the report the
Commission has to produce. This report is a study that will analyse the effectiveness of the
Directive with a certain series of indicators. This study, which will happen after the end of the
current MFF, will cost around EUR 420,000.
5. OTHER ELEMENTS
• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements
Member States will have two years after the entry into force to transpose the Directive into
national legislation. The Commission will monitor this transposition.
Additionally, the Commission presented a monitoring framework in Annex 10 of the Impact
Assessment. This framework establishes the indicators to monitor the implementation of each
of the objectives of the initiative. Furthermore, it establishes the baseline and the required
benchmarks in order for the implementation to be considered a success. In total the initiative
will be monitored according to 15 indicators, such as number of cases linked to the offences,
increase of the lowest penalties levels, confiscation of profits, establishment and functioning
of NFFPs, information sent to European Firearms Hub, etc.
Starting eight years after entry into force to allow for transposition and for the conclusion of
the first data collection exercise, and then every fiver years thereafter, the Commission will
write an evaluation report about the added value of the Directive for the fight against criminal
firearms-related offences containing the implementation data of the 5 previous years. This
report will contain the results of the monitoring framework mentioned above. It will also
contain information on the implementation of the Member States of the different provisions
and give an overview of the statistical data received. In order to draft this report, the Member
States are obliged to submit all relevant information. Based on this evaluation, the
Commission shall decide if appropriate actions need to follow.
To support the Member States with the implementation of the proposal, the Commission will
facilitate the sharing of lessons learned linked to new technologies and the facilitation of joint
testing of blueprints linked to these new technologies. Furthermore, the Commission will also
EN 8 EN
facilitate the cooperation between judicial authorities by setting up a Focus Group to
exchange information.
• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal
Article 1: Subject matter
This provision sets out the purpose of the Directive. In particular it explains the three different
aims harmonising definitions and penalties for firearms-related criminal offences, improving
cross-border cooperation, and establishing a minimum dataset on firearms seizures.
Article 2: Definitions
This provision contains definitions of terms used in the Directive. Multiple definitions refer to
Directive (EU) 2021/555 on acquisition and possession of weapons.
Article 3: Offences
This provision describes the criminal offences covered by this Directive. The criminalisation
of illicit manufacturing, illicit trafficking, and falsification and modification of markings on
firearms are required following the UN Firearms Protocol. The criminalisation of illicit
possession derives from the Firearms Directive (EU) 2021/555. The offences related to
blueprints are considered new offences. They can be considered preparatory acts.
Article 4: Inciting, aiding and abetting, and attempt
Article 4 criminalises inciting, and aiding and abetting the commission of criminal offences
referred to in Article 3(1). This criminalisation is also a requirement following the UN
Firearms Protocol.
Article 5: Penalties for natural persons
This article provides minimum standards to ensure that the offences referred to in Articles 3
and 4 are punishable by effective, proportionate and dissuasive criminal penalties. Where
possible, the average of current penalty levels in Member States was taken as a guiding
principle for the establishment of the penalties.
Paragraph 3 aims at Member States taking measures to ensure that the offences referred to in
Articles 3 and 4 can be subject to additional penalties and measures to allow for a tailored
response to different types of criminal behaviour.
Article 6: Liability of legal persons
This article contains obligations to ensure the liability of legal persons for offences referred to
in Articles 3 and 4 where such offences have been committed for their benefit. This article
also provides that Member States should make sure that legal persons can be held accountable
for a lack of supervision and control that has made possible the commission of an offence
referred to in Article 3 and 4. Furthermore, the liability of the legal person should not exclude
criminal proceedings against natural persons.
Article 7: Penalties for legal persons
This article sets out penalties applicable to legal persons involved in the criminal offences
covered by this proposal.
Article 8: Aggravating circumstances
This article sets out the aggravating circumstances to be taken into account when penalties are
applied to an offence referred to in Articles 3 and 4.
Article 9: Mitigating circumstances
EN 9 EN
This article sets out mitigating circumstances to be considered when penalties are applied to
an offence referred to in Articles 3 and 4.
Article 10: Investigative tools
This provision lays down that special investigative tools must be made available for the
investigation of the offences referred to in Articles 3 and 4.
Article 11: Managing and disposal
This provision translates Article 6 of the UN Firearms Protocol on managing and disposal of
firearms.
Article 12: Limitation periods
This article lays down provisions on limitation periods in order to allow the competent
authorities to investigate, prosecute and adjudicate the criminal offences covered by this
proposal during a certain time period.
Article 13: Jurisdiction
This article lays down provisions on jurisdiction to make sure that Member States establish
jurisdiction for offences covered by the proposal and that they inform the Commission if they
decide to extend this jurisdiction in specific cases where the offence is committed outside
their territory.
Article 14: Training
This provision aims at enhancing training activities along the enforcement chain to ensure that
all parties involved have the necessary specialised skills and abilities to perform their roles
effectively.
Article 15: Coordination and cooperation between competent authorities within a Member
State
This provision requires Member States to establish one central National Firearms Focal Point
which needs to ensure coordination and cooperation at strategic and operational level among
all their competent authorities involved in the prevention of, and the fight against, criminal
firearms-related offences.
Article 16: Cooperation between Member States and the Commission, and Union bodies or
agencies
This provision describes the need for cross-border cooperation for those offences which are
suspected of having a cross-border nature. The provision also requires the binding
establishment of National Firearms Focal Points in the Member States. Furthermore, the
provision also establishes that Member States can cooperate in regard to the joint testing of
blueprints suspected to be designed to privately manufacture firearms, essential components
or ammunition.
Article 17: registering seized firearms and delegated acts
This provision establishes the obligation to use a minimum dataset when registering seized
firearms. The minimum dataset is defined in the Annex. Therefore, the provision also includes
the possibility to amend the Annex via a delegated act.
Article 18: Statistical data
This provision addresses the need to systematically collect statistical data on criminal firearm-
related offences. It requires Member States to collect, publish and send relevant statistical data
to the Commission at least every five years. It also establishes an obligation to transmit the
EN 10 EN
information on registered seized firearms to Europol. This provision also establishes the
requirement for Member States to keep the data for at least 20 years. Lastly, the provision
obliges the Commission to, at least every five years, publish a report based on the statistical
data transmitted by the Member States.
Article 19: Exercise of the delegation
This article establishes the condition for the adoption of the delegated acts can be created and
amended.
Article 20: Amendment to other instrument
This provision amends the existing Directive (EU) 2024/1260(14), to include to offences
established by Article 3 and 4 of this initiative.
Article 21: Reporting
This article sets out the obligation for the Commission to submit a report to the European
Parliament and the Council about the added value of the Directive in the eighth year following
the entry into force of the Directive, and every five years thereafter. This report shall contain
information submitted by the Member States on statistics and implementation.
Article 22, 23 and 24
These articles contain further provisions on transposition by Member States, entry into force
and addressees of the Directive.
Annex: Minimum dataset for registering seized firearms
The Annex contains the minimum dataset that Member States must use to register seized
firearms linked to a criminal context.
(14)
Directive (EU) 2024/1260 of the European Parliament and of the Council of 24 April 2024 on asset
recovery and confiscation, (OJ L, 2024/1260, 2.5.2024)
EN 11 EN
2026/0059 (COD)
Proposal for a
DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
on combating firearms trafficking and other firearms-related offences and amending
Directive (EU) 2024/1260 of the European Parliament and of the Council
THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,
Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union(1), and in particular
Article 83(1) and (2) thereof,
Having regard to the proposal from the European Commission,
After transmission of the draft legislative act to the national Parliaments,
Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee(2),
Acting in accordance with the ordinary legislative procedure,
Whereas:
(1) Pursuant to Article 3 of the Treaty on the European Union (TEU), the Union is to offer
its citizens an area of freedom, security and justice without internal frontiers, in which
the free movement of persons is ensured in conjunction with appropriate measures
with respect to external border controls, asylum, immigration and the prevention and
combating of crime.
(2) Firearms trafficking is an area of particularly serious crime as recognised in the Treaty
on the Functioning of the European Union (TFEU), and is often committed within the
framework of organised crime or in connection to terrorism. Preventing and combating
firearms trafficking is a priority for the Union and the Member States.
(3) The rise in firearms trafficking and other firearms-related offences and their effects,
which undermine the effectiveness of Union firearms law, is a matter of continuing
concern in the Union. Such offences increasingly extend beyond the borders of the
Member States in which they are committed. Such offences pose a threat to the Union
citizens and therefore necessitate an appropriate and effective response, which often
requires effective cross-border cooperation.
(4) Illicit manufacturing of firearms includes the private manufacturing of firearms,
essential components and ammunition using a 3D printer, Computer Numerical
Cutting (CNC) metal milling machine or similar computer-operated system, without
an authorisation as dealer. Blueprints are an essential prerequisite for this type of
production. Blueprint-based illicit manufacturing is becoming an increasingly
important source of firearms for use by organised crime and terrorism, producing
firearms that are unknown and untraceable from the outset.
(5) In accordance with Council Decision 2001/748/EC(3) the Commission signed the
United Nations Protocol against the Illicit Manufacturing of and Trafficking in
(1)
OJ L 308, 29.11.2022, p. 18.
(2)
OJ C [...], [...], p. [...]
EN 12 EN
Firearms, Their Parts and Components and Ammunition, supplementing the United
Nations Convention against Transnational Organized Crime (the ‘UN Firearms
Protocol’). The Union ratified the UN Firearms Protocol by Council Decision
2014/164/EU(4).
(6) Article 5 of the UN Firearms Protocol requires States Parties to criminalise illicit
manufacturing of firearms, illicit trafficking of firearms, falsifying or illicitly
obliterating, removing or altering the markings on firearms, attempting to commit or
participate in one of those criminal offences, and organising, directing, aiding,
abetting, facilitating or counselling the commission of those criminal offences.
(7) Directive (EU) 2021/555 of the European Parliament and of the Council(5) only
permits the manufacture, trade, exchange, hiring out, repair, modification or
conversion of firearms or essential components, and the manufacture, trade, exchange,
modification or conversion of ammunition if a specific dealer authorisation is granted.
That Directive also only allows the negotiation or arrangement of transactions for the
purchase, sale or supply of firearms, essential components or ammunition, and
arranging the transfer of firearms, essential components or ammunition if a specific
broker authorisation is granted.
(8) Directive (EU) 2021/555 only permits the acquisition and possession of firearms in
specific circumstances and requires Member States to lay down rules on penalties
applicable to infringements of the national provisions adopted pursuant to Directive
(EU) 2021/555. Directive (EU) 2021/555 allows Member States to adopt a legislation
more stringent than that Directive.
(9) Regulation (EU) 2025/41 of the European Parliament and of the Council(6) only
permits the import, export and transit of firearms, essential components and
ammunition if a specific authorisation is granted.
(10) In order to ensure the integrity of the internal market within the Union in line with
Directive (EU) 2021/555 and Regulation (EU) 2025/41, while also achieving a high
level of security within the area of freedom, security and justice, and having regard to
the UN Firearms Protocol, it is necessary to establish minimum rules concerning the
definition of firearms-related criminal offences and penalties for the effective
enforcement of those instruments.
(11) In the context of those instruments, illicitly reactivating deactivated firearms should be
considered as illicit manufacturing as the reactivation done without the required
(3)
Council Decision 2001/748/EC of 16 October 2001 concerning the signing on behalf of the European
Community of the United Nations Protocol on the illicit manufacturing of and trafficking in firearms,
their parts, components and ammunition, annexed to the Convention against transnational organised
crime (OJ L 280, 24.10.2001, p. 5, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2001/748/oj).
(4)
Council Decision 2014/164/EU of 11 February 2014 on the conclusion, on behalf of the European
Union, of the Protocol against the Illicit Manufacturing of and Trafficking in Firearms, Their Parts and
Components and Ammunition, supplementing the United Nations Convention against Transnational
Organized Crime (OJ L 89, 25.3.2014, p. 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/164/oj).
(5)
Directive (EU) 2021/555 of the European Parliament and of the Council of 24 March 2021 on control of
the acquisition and possession of weapons (OJ L 115, 6.4.2021, p. 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2021/555/oj).
(6)
Regulation (EU) 2025/41 of the European Parliament and of the Council of 19 December 2024 on
import, export and transit measures for firearms, essential components and ammunition, implementing
Article 10 of the United Nations Protocol against the illicit manufacturing of and trafficking in firearms,
their parts and components and ammunition, supplementing the United Nations Convention against
Transnational Organised Crime (UN Firearms Protocol) (OJ L, 2025/41, 22.1.2025, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2025/41/oj).
EN 13 EN
authorisation under Directive (EU) 2021/555 involves a manipulation which is
considered as manufacturing. Illicit brokering of firearms should be considered as
illicit firearms trafficking as the prerequisite for trade is having a license as a broker,
in accordance with Directive (EU) 2021/555. Illicit dealing should be considered as,
either, illicit firearms trafficking or illicit manufacturing or both as the prerequisite for
both manufacturing and trade is having a license as dealer in accordance with
Directive (EU) 2021/555. Violation of an arms embargo should be considered as illicit
firearms trafficking as exports towards countries under arms embargoes should not be
granted an authorisation. The lack of an authorisation is an essential element in the
definition of firearms trafficking.
(12) The rights of citizens who legally possess, use, manufacture and trade firearms,
essential components or ammunition in accordance with Directive (EU) 2021/555 and
Regulation (EU) 2025/41 should not be affected.
(13) New technologies enabling the private manufacturing of firearms, essential
components and ammunition, such as 3D printing, also called additive manufacturing,
have emerged during the last years and are becoming increasingly more accessible and
affordable. This technology relies on digital blueprints which can be downloaded,
distributed and used to illicitly produce firearms. Taking into account the evolution of
the threat, and in accordance with the recommendations made in UN Resolution
12/3(7) adopted at the 12th session of the Conference of the Parties to the United
Nations Convention against Transnational Organized Crime held in Vienna from 14 to
18 October 2024, the possession, accessing, distribution and creation of blueprints
should be criminalised in all Member States.
(14) Particular emphasis should be placed on dissemination of blueprints due to its
inherently expansive nature. Once a blueprint is shared online, it rapidly becomes
uncontrollable, creating a cycle where it is copied and spread across numerous
platforms, evading traditional oversight. The dissemination of blueprints should
therefore constitute a criminal offence in any circumstance, conversely to the offences
of the creation, acquiring, possession, and sharing of blueprints. The focus should be
on preventing dissemination by establishing stringent liability standards that require
negligence over criminal intent to constitute an offence.
(15) Additive manufacturing methods, such as 3D printing, can be a valuable driver for
industrial production and innovation. Any restrictions in terms of its use, should not
affect the legitimate use by the firearms dealers authorised through in accordance with
Directive (EU) 2021/555 or other authorised legal or natural persons. It should not
target the research and innovative development of the sector.
(16) Penalties and measures should be provided for natural and legal persons being liable
for such offences, which reflect the seriousness of such offences, and should be
effective, dissuasive and proportionate.
(17) To that end, minimum levels for the maximum term of imprisonment should be set for
natural persons. In view of the potential harm that a firearm can cause, which includes
serious injury and death, and of the long lifespan of firearms, it is appropriate to set
minimum levels that reflect the risk to life associated with firearms-related offences
and that are proportionate to the specific risk, the seriousness and the degree of
(7)
Resolution 12/3 Enhancing measures, including under the Firearms Protocol, to prevent, combat and
eradicate the illicit manufacturing of and trafficking in firearms, their parts and components and
ammunition, in view of technological developments, The Conference of the Parties to the United
Nations Convention against Transnational Organized Crime.
EN 14 EN
illegality of the offence. The maximum terms of imprisonment provided for in this
Directive for the criminal offences committed by natural persons should apply at least
to the most serious forms of such offences. This Directive does not set any
requirements for the minimum level of penalties that Member States should apply
beyond the need to ensure that penalties must be effective, dissuasive and
proportionate overall.
(18) Given that legal persons are also subject to Union firearms legislation, such legal
persons should be held liable for offences related to the violation of Union firearms
legislation as defined and provided for in this Directive. With regard to criminal
offences and penalties defined in this Directive, the term ‘legal persons’ should be
understood as any legal entity having such status under the applicable national law,
except for States or public bodies exercising State authority or public international
organisations. As this Directive establishes minimum rules, Member States can adopt
more stringent rules, including rules on criminal liability for public bodies.
(19) To the extent that conduct constituting firearms trafficking and other firearms-related
criminal offences is attributable to legal persons, such legal persons should be held
liable for such an offence only where all the constituent elements of the criminal
offences set out in Article 3 are met. Liability should ensure accountability, prevent
and dissuade further criminal offences. In order to achieve the objectives of this
Directive, Member States whose law provides for the criminal liability of legal
persons should ensure that their law provides for effective, dissuasive and
proportionate types and levels of criminal penalties. In order to achieve the objectives
of this Directive, Member States whose law does not provide for the criminal liability
of legal persons should ensure that their law provides for effective, dissuasive and
proportionate types and levels of non-criminal penalties. To that end, minimum
amounts for the maximum levels of fines should be set. The maximum levels of fines
provided for in this Directive for the criminal offences should apply at least to the
most serious forms of such offences, as specified by the Directive. The gravity of the
conduct, as well as the individual, financial and other circumstances of the legal
persons concerned, should be taken into account to ensure that the penalty imposed is
effective, dissuasive and proportionate. Member States should be able to set the
maximum levels of fines either as a percentage of the total worldwide turnover of the
legal person concerned, or in fixed amounts.
(20) When implementing the criterion of the total worldwide turnover in relation to the
fines to be imposed on legal persons, Member States should decide whether to
calculate that turnover based on the business year preceding that in which the criminal
offence was committed, or on the business year preceding that of the decision to
impose the fine. This should be left at the discretion of the judiciary. Member
States should also consider providing for rules for cases where it is not possible to
determine the amount of a fine on the basis of the total worldwide turnover of the legal
person in the business year preceding that in which the criminal offence was
committed, or in the business year preceding that of the decision to impose the fine. In
such cases, Member States should be able to take into account other criteria, such as
total worldwide turnover in a different business year.
(21) Firearms have a long lifespan. Once they are diverted to the illegal market, they can
cause damage for decades. Therefore, the standard percentage rates for fines linked to
worldwide turnover, used in internal market instruments, should not apply for these
crimes.
EN 15 EN
(22) Member States should lay down in national law the maximum level of fines set in
fixed amounts. The highest levels of such fines should apply to the most serious forms
of criminal offences committed by legal persons of financial strength. Member States
should be able to determine the method of calculation of those highest levels of fines.
Member States should take measures to ensure regular review of the levels of fines set
in fixed amounts having regard to rates of inflation and other fluctuations in monetary
value, in accordance with procedures laid down in their national law. Member States
that do not have the euro as their currency should provide for maximum levels of fines
in their currency that correspond to the levels determined in this Directive in euro on
the date of its entry into force. Those Member States should regularly review the
levels of fines also with regard to the development of the exchange rate.
(23) The establishment of the minimum amount for the maximum level of fines in the
Directive should not affect the discretion of judges or courts in criminal proceedings to
impose appropriate penalties in individual cases. As this Directive does not impose
any requirement concerning the minimum level of fines set in national law for
firearms-related offences committed by legal persons, the judges or courts should, in
any case, impose appropriate penalties taking into account the individual, financial and
other circumstances of the legal person concerned and the gravity of the conduct.
(24) To ensure complete accountability, the fact that legal persons are held liable under this
Directive should not preclude criminal proceedings being taken against natural persons
who commit, incite or are accessories to the criminal offences defined in this
Directive. Where the conditions for criminal liability are met, such natural persons
should be understood to include corporate board members.
(25) Penalty levels imposed should be further approximated and the effectiveness of such
levels should be fostered through introducing common aggravating circumstances that
reflect the gravity of the criminal offence committed. The notion of ‘aggravating
circumstances’ should be understood either as facts enabling the judge to pronounce
more severe sentences for the same criminal offence than the sentence normally
imposed without such facts, or as the possibility to treat several criminal offences
cumulatively in order to increase the level of penalty. Therefore, Member States are
not obliged to provide for specific aggravating circumstances where national law
already provides for separate criminal offences that can lead to more severe penalties.
(26) Member States should ensure that at least one of the aggravating circumstances
provided for in this Directive is provided for as a possible aggravating circumstance in
accordance with applicable rules in their legal system. In any case, it should remain
within the discretion of the judge or the court to determine whether to increase or to
decrease the sentence, taking into account the specific circumstances in each
individual case.
(27) When a high number of firearms is discovered during an investigation, this should be
considered an aggravating circumstance. To that end, Member States should have a
common understanding of what a high number of firearms means.
(28) Accessory penalties or measures other than financial penalties are often more effective
than the latter, especially for legal persons. Accessory penalties or measures other than
financial penalties should therefore be available in the relevant proceedings. Those
penalties or measures could include the exclusion from certain benefits or funding, the
withdrawal of permits and authorisations to pursue activities, the confiscation of
firearms (regardless whether held legally or illegally), the withdrawal or refusal of the
firearms authorisation, deprivation of rights linked to the possession and use of
EN 16 EN
firearms, and prohibition to engage in certain professional activities. This should not
affect the discretion of judges or courts in criminal proceedings to impose appropriate
penalties in individual cases.
(29) This Directive should apply without affecting the general rules and principles of
national criminal law on the sentencing or the execution of sentences in accordance
with the specific circumstances in each individual case. It should be possible for
Member States to determine the most appropriate types of accessory penalties or
measures. In particular, if the withdrawal of permits and authorisations to pursue
activities that resulted in the relevant criminal offence can be imposed as a penalty
under national law, Member States should ensure that judges or courts are able to
either impose such a penalty themselves or that another competent authority is
informed and can act in accordance with national procedural rules.
(30) To ensure effective investigations and prosecution of firearms trafficking and other
firearms-related criminal offences, those responsible for investigating or prosecuting
such offences should have the possibility to make use of effective investigative tools
such as those which are used in combating organised crime or other serious
crimes. Such tools should, where appropriate, include, for example, the search of any
personal property, the interception of communications, covert surveillance including
electronic surveillance, the taking and the keeping of audio recordings, in private or
public vehicles and places, and of visual images of persons in public vehicles and
places, controlled deliveries, and financial investigations.
(31) Member States should be able to take all the necessary measures in accordance with
Directive (EU) 2024/1260 of the European Parliament and of the Council(8). To ensure
terminological consistency with other firearms legislative instruments such as the UN
Protocol and the Firearms Regulation, the term "seizure" should be used in this
Directive. In the context of seizing firearms, essential components and ammunition,
‘seizing’ should be understood as ‘freezing’ as outlined in Directive (EU) 2024/1260.
(32) In order to ensure that the competent authorities have sufficient time to conduct
complex investigations and prosecutions, Member States should lay down rules
concerning limitation periods necessary to combat firearms offences effectively,
without affecting national rules that do not set limitation periods for investigation,
prosecution and enforcement. As a general rule, a limitation period runs from the point
in time the criminal offence was committed. However, as this Directive establishes
minimum rules, Member States can provide for the limitation period to start later,
namely from the point in time the criminal offence was detected, provided that such
point in time of detection is clearly determined in accordance with national law.
Member States are permitted under this Directive to establish limitation periods
shorter than those laid down in this Directive, provided that in their legal systems it is
possible to interrupt or suspend such shorter limitation periods in the event of acts
which can be specified in accordance with national law.
(33) Given, in particular, the mobility of offenders, together with the cross-border nature of
criminal offences defined in this Directive and the possibility of cross-border
investigations being carried out, Member States should establish jurisdiction in order
to combat such offences effectively. Where a criminal offence falls within jurisdiction
of more than one Member State, the Member States concerned should cooperate to
determine which Member State is best placed to prosecute, including via Eurojust's
(8)
Directive (EU) 2024/1260 of the European Parliament and of the Council of 24 April 2024 on asset
recovery and confiscation, (OJ L, 2024/1260, 2.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1260/oj)
EN 17 EN
assistance on the basis of Regulation (EU) 2018/1727 of the European Parliament and
of the Council(9). A given Member State should establish jurisdiction over criminal
offences committed on board a ship or an aircraft registered in that Member State, or
flying its flag, taking into account related standards under relevant international
conventions.
(34) Lack of resources and enforcement powers for national authorities which detect,
investigate, prosecute or adjudicate firearms-related criminal offences creates
obstacles for the effective prevention and sentencing of those offences. In particular,
the shortage of resources is capable of preventing authorities from taking any action or
of limiting their enforcement actions, allowing offenders to escape liability or to
receive a sentence that does not correspond to the gravity of the criminal offence.
Member States should ensure that national authorities which detect, investigate,
prosecute or adjudicate firearms-related criminal offences have a sufficient number of
qualified staff and sufficient financial, technical and technological resources for the
effective performance of their functions related to the implementation of this
Directive. They should also ensure the adequate level of specialisation of those
authorities in the area of firearms-related criminal offences, in accordance with
national law. Therefore, Member States should establish minimum criteria concerning
resources and enforcement powers. In this context, account should be taken of the
constitutional traditions and of the structure of the legal system of Member States, as
well as other national circumstances.
(35) The establishment or designation of National Firearms Focal Points is an essential tool
for cross-border cooperation as recognised in policy instruments. Each Member State
should therefore establish such a National Firearms Focal Point tasked with similar
responsibilities. The main aim is to provide a comprehensive approach to the integral
control of firearms. This should be done at a strategic and operational level by means
of a co-ordinated collection, analysis and sharing of information to enhance the
knowledge of the threats, and to better inform national law enforcement agencies. The
National Firearms Focal Point can also be the national body of single point of contact
referred to in Article 13 of the UN Firearms Protocol.
(36) The cross-border nature of firearms trafficking and other firearms-related criminal
offences requires a strong coordinated response and cooperation within and between
the Member States, as well as with and among the relevant Union agencies and bodies
to counter firearms trafficking, including Eurojust, the European Union Agency for
Law Enforcement Cooperation (Europol) established by Regulation (EU) 2016/794 of
the European Parliament and of the Council(10), and the European Public Prosecutor’s
Office, within their respective competences and in accordance with the applicable
legal framework, and with neighbouring countries, in particular enlargement partners.
To that end, efficient use of the available tools and resources for cooperation should be
made, such as joint investigation teams and coordination meetings facilitated by
Eurojust. The global character of firearms trafficking and other firearms-related
criminal offences necessitates an international answer, requiring the Union and its
(9)
Regulation (EU) 2018/1727 of the European Parliament and of the Council of 14 November 2018 on
the European Union Agency for Criminal Justice Cooperation (Eurojust), and replacing and repealing
Council Decision 2002/187/JHA (OJ L 295, 21.11.2018, p. 138, , ELI:
http://data.europa.eu/eli/dec/2014/164/oj).
(10)
Regulation (EU) 2016/794 of the European Parliament and of the Council of 11 May 2016 on the
European Union Agency for Law Enforcement Cooperation (Europol) and replacing and repealing
Council (OJ L 135, 24.5.2016, pp. 53–114 http://data.europa.eu/eli/reg/2016/794/oj)
EN 18 EN
Member States to strengthen cooperation with relevant third countries. A strong
coordinated response and cooperation is also necessary with a view to securing and
obtaining electronic evidence.
(37) Member States should only criminalise the unauthorised creating, acquiring,
possessing, and sharing of blueprints that are designed for the manufacturing of live-
firing firearms, essential components or ammunition. Member States may decide to
create dedicated authorisations for natural and/or legal person to engage with these
blueprints in a legal manner. This is especially important to allow research institutions
and the firearms industry to further develop additive manufacturing production
methods. Member States may cooperate to facilitate the joint testing of blueprints and
the mutual recognition of the results of these tests.
(38) The implementation of criminal law measures adopted under this Directive should be
proportional to the nature and circumstances of the criminal offence, with respect to
the legitimate aims pursued and to their necessity in a democratic society, and should
exclude any form of arbitrariness, racism or discrimination.
(39) To effectively address the criminal offences defined in this Directive, it is necessary
that competent authorities in the Member States collect accurate, consistent and
comparable statistical data on those offences. Member States should therefore ensure
that an adequate digital system is in place for the recording, production and
transmission of existing statistical data on the criminal offences defined in this
Directive. It is important that those statistical data are used by Member States to serve
the strategic and operational planning of enforcement activities, to analyse the scale of
and trends in those offences, as well as for providing information to citizens.
(40) To develop a comprehensive picture of the threat pertaining to firearms-related
criminal offences and guide policy making in a timely manner, Member States should
transmit statistical data on those offences to the Commission six years following
transposition, and every five years thereafter.
(41) Data on seizures of firearms should be available in a Union repository to facilitate
cooperation between Member States, in particular cross-border investigations,
prosecutions and convictions of firearms-related offences.
(42) In order to ensure that the most relevant statistical data are collected, developed,
produced and disseminated, the power to adopt acts in accordance with Article 290 of
the TFEU should be delegated to the Commission to amend the Annex. It is of
particular importance that the Commission carry out appropriate consultations during
its preparatory work, including at expert level, and that those consultations be
conducted in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional
Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making(11). In particular, to ensure equal
participation in the preparation of delegated acts, the European Parliament and the
Council should receive all documents at the same time as Member States’ experts, and
their experts should systematically have access to meetings of Commission expert
groups dealing with the preparation of delegated acts.
(43) Directive (EU) 2024/1260 is already applicable to the UN Firearms Protocol. As this
Directive implements the UN Firearms Protocol and supplements it, the scope of the
Asset Recovery Directive should be amended to also include this Directive.
(11)
Interinstitutional Agreement between the European Parliament, the Council of the European Union and
the European Commission on Better Law-Making (OJ L 123, 12.5.2016, p. 1).
EN 19 EN
(44) Since the objectives of this Directive cannot be sufficiently achieved by the Member
States but can rather, by reason of the need for Union-wide harmonised rules, be better
achieved at Union level, the Union may adopt measures, in accordance with the
principle of subsidiarity, as set out in Article 5 of the TEU. In accordance with the
principle of proportionality, as set out in that Article, this Directive does not go
beyond what is necessary in order to achieve those objectives.
(45) This Directive respects the fundamental rights, specifically Article 16 and 17 of the
Charter on fundamental rights of the EU, respectively referring to the freedom to
conduct a business and recognising the right to property. Furthermore, this Directive
observes the principles as recognised in particular by the Charter, including the
protection of personal data, the freedom of expression and information, the freedom to
conduct a business, the right to an effective remedy and to a fair trial, the presumption
of innocence and right of defence, the principles of legality and proportionality of
criminal offences and penalties, and the right not to be tried or punished twice in
criminal proceedings for the same offence. This Directive seeks to ensure full respect
for those rights and principles and should be implemented accordingly.
(46) In accordance with Articles 1 and 2 of Protocol No 22 on the position of Denmark
annexed to the TEU and to the TFEU, Denmark is not taking part in the adoption of
this Directive and is not bound by it or subject to its application.
(47) [In accordance with Articles 1 and 2 of Protocol No 21 on the position of the United
Kingdom and Ireland in respect of the area of freedom, security and justice, annexed
to the TEU and to the TFEU, and without prejudice to Article 4 of that Protocol,
Ireland is not taking part in the adoption of this Directive and is not bound by it or
subject to its application..] OR [In accordance with Article 3 of Protocol No 21 on the
position of the United Kingdom and Ireland in respect of the area of freedom, security
and justice, annexed to the TEU and to the TFEU, Ireland has notified [, by letter of
…,] its wish to take part in the adoption and application of this Directive.]
HAVE ADOPTED THIS DIRECTIVE:
Article 1
Subject matter
This Directive establishes minimum rules concerning the definition of criminal offences and
penalties in the area of firearms, as well as measures to improve cross-border cooperation and
rules for the establishment of a minimum dataset on firearms seizures.
Article 2
Definitions
For the purpose of this Directive, the following definitions apply:
1. ‘firearm’ means a firearm as defined in Article 1(1), point (1), of Directive (EU) 2021/555
2. ‘essential component’ means an essential component as defined in Article 1(1), point (2), of
Directive (EU) 2021/555;
3. ‘ammunition’ means ammunition as defined in Article 1(1), point (3), of Directive (EU)
2021/555;
4. ‘blueprint’ means digital technical design files capable of being used with, or which can be
recognised by appropriate software by a 3D printer, a Computer Numerical Cutting (CNC)
EN 20 EN
metal milling machine or similar computer-operated system for the purpose of manufacturing
firearms, essential components or ammunition;
5. ‘disseminating’ means making available to the public;
6. ‘legal person’ means any legal entity having such status under the applicable national law,
except States or public bodies exercising State authority and public international
organisations;
Article 3
Firearms-related criminal offences
1. Member States shall ensure that, where it is intentional, any of the following acts
constitute a criminal offence, irrespective of whether it was committed online or
offline:
(a) the manufacturing or assembly of firearms, their essential components or
ammunition carried out under any of the following circumstances:
(i) from any essential component of such firearms illicitly trafficked; or
(ii) without an authorisation issued in accordance with Article 4 of Directive
(EU) 2021/555 by a competent authority of the Member State where the
manufacture or assembly takes place; or
(iii) without marking firearms and essential components at the time of
manufacture in accordance with Article 4 of Directive (EU) 2021/555;
(b) firearms trafficking, meaning the import, export, acquisition, sale, delivery,
movement or transfer of firearms, essential components or ammunition from or
through the territory of one Member State, or third country, to that of another
Member State or third country, carried out under any of the following
circumstances:
(i) any of the Member States or third countries concerned does not authorise
it in accordance with Directive (EU) 2021/555, Regulation (EU) 2025/41,
the UN Firearms Protocol or applicable national laws; or
(ii) the firearms, essential components or ammunition are not marked in
accordance with Article 4 of Directive (EU) 2021/555 or Article 6 of
Regulation (EU) 2025/41;
(c) falsifying or illicitly obliterating, removing or altering the marking(s) on
firearms and essential components;
(d) possession of firearms, their essential components and ammunition without
authorisation or declaration in accordance with Directive (EU) 2021/555;
(e) creating, acquiring, possessing or sharing, a blueprint without authorisation;
(f) dissemination of blueprints knowing that the blueprints may be used for the
purpose of committing any of the offences referred to in points (a), (b), (d)
and (e).
2. Member States shall ensure that the conduct referred to in paragraph 1 point (f), also
constitutes a criminal offence where it is committed with at least serious negligence.
EN 21 EN
Article 4
Inciting, aiding and abetting, and attempting
1. Member States shall ensure that inciting, aiding and abetting, the commission of a
criminal offence referred to in Article 3 is punishable as a criminal offence,
irrespective of whether it was committed online or offline.
2. Member States shall ensure that an attempt to commit a criminal offence referred to
in Article 3(1) is punishable as a criminal offence, irrespective of whether it was
committed online or offline.
Article 5
Penalties for natural persons
1. Member States shall take the necessary measures to ensure that the criminal offences
referred to in Articles 3 and 4, are punishable by effective, proportionate and
dissuasive criminal penalties.
2. Member States shall take the necessary measures to ensure that:
(a) the criminal offences referred to in Article 3(1), points (a) and (b) are
punishable by a maximum term of imprisonment of at least eight years;
(b) the criminal offence referred to in Article 3(1), point (c), is punishable by a
maximum term of imprisonment of at least four years;
(c) the criminal offence referred to in Article 3(1), point (d) is punishable by a
maximum term of imprisonment of at least five years;
(d) the criminal offences referred to in Article 3(1), points (e) and (f), are
punishable by a maximum term of imprisonment of at least two years.
3. Member States shall ensure that natural persons who have committed the criminal
offences as referred to in Articles 3 and 4 may be subject to accessory criminal or
non-criminal penalties or measures including the following:
(a) fines that are proportionate to the gravity of the act and to the individual
financial and other circumstances of the natural person concerned and, where
relevant, that are determined taking due account of the gravity and duration of
the damage caused;
(b) exclusion from access to public funding, including tender procedures, grants,
concessions and licences;
(c) disqualification from holding, within a legal person, a leading position of the
same type used for committing the criminal offence;
(d) withdrawal of permits and authorisations to possess and use any firearm,
essential component or ammunition;
(e) temporary bans on running for public office;
(f) where there is a public interest, following a case-by-case assessment,
publication of all or part of the judicial decision that relates to the criminal
offence committed and the penalties or measures imposed, which may include
the personal data of convicted persons only in duly justified exceptional cases.
EN 22 EN
Article 6
Liability of legal persons
1. Member States shall ensure that legal persons can be held liable for the criminal
offences referred to in Articles 3 and 4 where the criminal offences have been
committed for the benefit of those legal persons by a person who has a leading
position therein (the 'leading person') and who acts individually or as part of an organ
of that legal person on the basis of any of the following:
(a) a power of representation of the legal person;
(b) an authority to take decisions on behalf of the legal person;
(c) an authority to exercise control within the legal person.
2. Member States shall ensure that legal persons can be held liable for criminal offences
referred to in Articles 3 and 4 where the lack of supervision or control by a leading
person has made possible, by a person under their authority, the commission of a
criminal offence referred to in Articles 3 and 4, for the benefit of that person, a third
person, or that legal person.
3. The liability of legal persons under paragraphs 1 or 2 shall not preclude criminal
proceedings against natural persons who commit, incite or are accessories to the
criminal offences referred to in Articles 3 and 4.
Article 7
Penalties for legal persons
1. Member States shall ensure that where a legal person is held liable pursuant to
Article 6(1) and (2), the criminal offence is punishable by effective, proportionate
and dissuasive criminal or non- criminal penalties or measures.
2. Effective, proportionate and dissuasive criminal or non-criminal penalties or
measures may include criminal or non-criminal fines and shall include accessory
criminal or non-criminal penalties or measures, such as:
(a) exclusion from entitlement to public benefits or aid;
(b) exclusion from access to public funding, including tender procedures, grants
and concessions;
(c) disqualification from the practice of business activities;
(d) withdrawal of permits and authorisations to pursue activities which have
resulted in the criminal offence;
(e) placing under judicial supervision;
(f) judicial winding-up;
(g) closure of establishments used for committing the criminal offence;
(h) where there is a public interest, publication of all or part of the judicial decision
relating to the criminal offence committed and the penalties or measures
imposed, without affecting the rules on privacy and the protection of personal
data.
3. Member States shall ensure that where a legal person is held liable pursuant to
Article 6 for criminal offences referred to in Article 3, the criminal offence is
EN 23 EN
punishable by criminal or non-criminal fines. The amount of such fines shall be
proportionate to the gravity of the act and to the individual, financial and other
circumstances of the legal person.
4. Member States shall ensure that for criminal offences referred to in Article 3(1),
points (a) and (b), the maximum level of fines referred to in paragraph 3 of this
Article is not less than one of the following amounts, whichever is higher:
(a) 20% of the total worldwide turnover of the legal person, either in the business
year preceding that in which the criminal offence was committed or in the
business year preceding the decision to impose the fine;
(b) an amount corresponding to EUR 10 million;
5. Member States shall ensure that for criminal offences referred to in Article 3(1),
points (c) to (f), the maximum level of fines referred to in paragraph 3 of this Article
is not less than one of the following amounts, whichever is higher:
(a) 10% of the total worldwide turnover of the legal person, either in the business
year preceding that in which the criminal offence was committed or in the
business year preceding that of the decision to impose the fine;
(b) an amount corresponding to EUR 5 million.
6. Member States may establish rules for cases where it is not possible to determine the
amount of the fine on the basis of the total worldwide turnover of the legal person in
the business year preceding that in which the criminal offence was committed or in
the business year preceding that of the decision to impose the fine.
Article 8
Aggravating circumstances
To the extent that the following circumstances do not form part of the constituent elements of
the criminal offences referred to in Articles 3 and 4, Member States shall take the necessary
measures to ensure that, in relation to the criminal offences referred to in Articles 3, one or
more of the following circumstances can, be regarded as an aggravating circumstance:
(a) the criminal offence involves 10 or more firearms;
(b) the criminal offence involves Category A firearms, as set out in Annex I of
Directive (EU) 2021/555;
(c) the criminal offence relates to a terrorist offence as defined in Article 3 of
Directive (EU) 2017/541 of the European Parliament and of the Council(12);
(d) the criminal offence was committed in the framework of a criminal
organisation as defined in Article 1, point 1 ofCouncil Framework Decision
2008/841/JHA;
(e) the criminal offence caused serious physical injury to a person;
(f) the criminal offence caused the death of a person;
(g) the criminal offence involves the corruption of public officials;
(12)
Directive (EU) 2017/541 of the European Parliament and of the Council of 15 March 2017 on
combating terrorism and replacing Council Framework Decision 2002/475/JHA and amending Council
Decision 2005/671/JHA (OJ L 88, 31.3.2017, p. 6).
EN 24 EN
(h) the criminal offence was committed by a public official when performing his or
her duties;
(i) the criminal offence was committed by a natural or legal person that had
previously been convicted by a final judgment of criminal offences referred to
in Article 3 or Article 4;
(j) the firearms are trafficked to or from a conflict or post-conflict area.
Article 9
Mitigating circumstances
Member States shall take the necessary measures to ensure that, in relation to the criminal
offences referred to in Articles 3 and 4, providing the administrative or judicial authorities
with information which they would not otherwise be able to obtain can be regarded as a
mitigating circumstance, provided that the information is capable of contributing to any of the
following:
(a) preventing or mitigating the effects of the criminal offence;
(b) identifying or bringing to justice other offenders;
(c) finding evidence;
(d) preventing further criminal offences referred to in Article 3.
Article 10
Investigative tools
Member States shall take the necessary measures to ensure that effective and proportionate
investigative tools, including tools which are used for organised crime or other serious crime
cases, are available to persons, units or services responsible for investigating or prosecuting
the criminal offences referred to in Articles 3 and 4.
Article 11
Management and disposal
Member States shall adopt, within their national legal systems, the measures necessary to
prevent illicitly manufactured and trafficked firearms, essential components and ammunition
seized and confiscated by their authorities from falling into the hands of unauthorised persons
including measures to destroy those firearms, essential components and ammunition. Member
States may decide on other ways of disposal, provided that the firearms or essential
components have been marked and the methods of disposal of those firearms, essential
components and ammunition have been recorded.
Article 12
Limitation periods
1. Member States shall take the necessary measures to provide for a sufficient
limitation period after the commission of criminal offences referred to in Articles 3
and 4, which is commensurate to the gravity of the criminal offences and that enables
the investigation, prosecution, trial and adjudication of those criminal offences to be
tackled effectively. Member States shall take the necessary measures to provide for a
EN 25 EN
sufficient limitation period following a final conviction for criminal offences referred
to in Articles 3 and 4 that enables the enforcement of the penalties imposed.
2. The limitation period referred to in paragraph 1, first sentence, for the criminal
offences referred to in Article 3 shall be as follows:
(a) at least eight years from the commission of a criminal offence punishable by a
maximum term of imprisonment of at least eight years;
(b) at least five years from the commission of a criminal offence punishable by a
maximum term of imprisonment of at least five years;
(c) at least four years from the commission of a criminal offence punishable by a
maximum term of imprisonment of at least four years;
(d) at least two years from the commission of a criminal offence punishable by a
maximum term of imprisonment of at least two years.
3. The limitation period referred to in paragraph 1, second sentence, for the criminal
offences referred to in Article 3 shall be as follows:
(a) at least eight years from the date of the final conviction in either of the
following cases:
(i) a penalty of imprisonment of more than five years,
(ii) a penalty of imprisonment for a criminal offence punishable by a
maximum term of imprisonment of at least eight years;
(b) at least five years from the date of the final conviction in either of the the
following cases:
(i) a penalty of imprisonment of more than one year,
(ii) a penalty of imprisonment for a criminal offence punishable by a
maximum term of imprisonment of at least five years;
(c) at least four years from the date of the final conviction in either of the
following cases:
(i) a penalty of imprisonment of up to one year,
(ii) a penalty of imprisonment for a criminal offence punishable by a
maximum term of imprisonment of at least four years.
(d) at least two years from the date of the final conviction in either of the following
cases:
(i) a penalty of imprisonment of up to one year,
(ii) a penalty of imprisonment for a criminal offence punishable by a
maximum term of imprisonment of at least two years.
4. The limitation periods for the criminal offences referred to in Article 4 shall
correspond to the limitation period established for the related criminal offence
referred to in Article 3.
5. By way of derogation from paragraph 2, point (a) and paragraph 3, point (a),
Member States may establish a limitation period that is shorter than eight years, but
not shorter than four years, provided that such limitation period may be interrupted
or suspended in the event specified acts.
EN 26 EN
Article 13
Jurisdiction
1. Each Member State shall establish its jurisdiction over the criminal offences referred
to in Articles 3 and 4 where any of the following applies:
(a) the criminal offence was committed in whole or in part within its territory;
(b) the criminal offence was committed on board a ship or an aircraft registered in
that Member State or flying its flag;
(c) the offender is one of its nationals.
2. A Member State shall inform the Commission where it decides to extend its
jurisdiction to one or more criminal offences referred to in Articles 3 and 4 which
have been committed outside its territory, where any of the following applies:
(a) the offender is a habitual resident in its territory;
(b) the criminal offence is committed for the benefit of a legal person established
in its territory;
(c) the criminal offence is committed for the benefit of a legal person in respect of
any business done in whole or in part on its territory;
(d) the criminal offence is committed against one or more of its nationals or
habitual residents.
3. In cases referred to in paragraph 1(c), each Member States shall take the necessary
measures to ensure that the exercise of their jurisdiction is not subject to either of the
following conditions:
(a) the acts are a criminal offence at the place where they were carried out;
(b) the prosecution can be initiated only following a transmission of information
from the State of the place where the criminal offence was committed.
4. Where a criminal offence referred to in Articles 3 and 4 falls within the jurisdiction
of more than one Member State, those Member States shall cooperate to determine
which Member State is to conduct the criminal proceedings. The matter shall, where
appropriate and in accordance with Article 12(2) of Council Framework Decision
2009/948/JHA(13) , be referred to Eurojust.
Article 14
Training
Without prejudice to judicial independence and differences in the organisation of the judiciary
across the Union, Member States shall take the necessary measures to ensure that specialised
regular training is provided to judges, prosecutors, police and judicial staff and to competent
authorities’ staff involved in criminal proceedings and investigations with regard to the scope
of this Directive as referred to in Article 1 and appropriate to the functions of such judges,
prosecutors, police and judicial staff and competent authorities’ staff.
(13)
Council Framework Decision 2009/948/JHA of 30 November 2009 on prevention and settlement of
conflicts of exercise of jurisdiction in criminal proceedings (OJ L 328, 15.12.2009, p. 42, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2009/948/oj).
EN 27 EN
Article 15
Coordination and cooperation between competent authorities within a Member State
1. Each Member State shall designate a single National Firearms Focal Point, for
coordination and cooperation at strategic and operational levels among all its
competent authorities involved in the prevention of, and the fight against, firearms-
related criminal offences. The National Firearms Focal Point shall perform at least
the following tasks:
(a) gather, analyse and exchange information on firearms, their essential
components, ammunition, and blueprints for strategic and operational
purposes, within the limits set out in Union and national law;
(b) ensure the creation and regular update of an intelligence picture of the threat
related to firearms-related criminal offences;
(c) ensure the collection and recording of all information regarding seizures of
firearms linked to criminal offences. This also requires all necessary access to
national and international databases for the corresponding exchange of
information, including the duties established in Article 17;
(d) support criminal investigations, within the limits set out in applicable Union
and national law, with particular emphasis on the tracing of firearms, as
defined in Article 1(1), point 13, of Directive (EU) 2021/555;
(e) be the national point of contact at technical level for the requests of
international assistance, specifically those from the European groups of
practitioners working on matters relevant to combating firearms-related
criminal offences and related infringements;
(f) promote international cooperation.
2. Member States shall ensure that the National Firearms Focal Points are established
with an appropriate structure such as a dedicated unit, department, or centre, and
allocated with sufficient staff and resources to ensure their continuous operation and
effective functioning.
Article 16
Cooperation between Member States and the Commission, and Union bodies, offices or
agencies
1. Where the criminal offences referred to in Articles 3 and 4 are suspected to be of a
cross-border nature, the competent authorities of the Member States concerned shall
refer the information related to those offences to appropriate competent entities.
2. Without affecting the rules on cross-border cooperation and mutual legal assistance
in criminal matters, Member States, Eurojust, Europol, the European Public
Prosecutor’s Office, and the Commission shall, within their respective scope of
competences, cooperate with each other in the fight against the criminal offences
referred to in Articles 3 and 4. To that end, Eurojust shall, where appropriate, provide
the technical and operational assistance needed by the competent national authorities
to facilitate coordination of their investigations. The Commission may, where
appropriate, provide assistance.
3. Member States may decide to facilitate the joint testing of blueprints suspected to be
designed for manufacturing firearms, essential components or ammunition.
EN 28 EN
Article 17
Registration of seized firearms
1. Member States shall ensure that seized firearms are registered using the minimum
dataset set out in the Annex.
2. The Commission is empowered to adopt delegated acts, in accordance with Article
19, to amend the minimum dataset set out in the Annex, if analysis carried out on the
gathered data show there is a data element lacking to obtain an intelligence picture
on the threats.
Article 18
Statistical data
1. Member States shall ensure that a digital system is in place for the collection,
development, productions and dissemination of anonymised statistical data on the
criminal offences referred to in Articles 3 and 4.
2. By 31 July of the sixth year following transposition, and then every five years
thereafter, Member States shall submit to the Commission the statistical data referred
to in paragraph 1 for the five preceding years. Member States may submit to the
Commission those data on a yearly basis. Those data shall, as a minimum, include
existing data on:
(a) the number of criminal offences registered and adjudicated by the Member
States, disaggregated by criminal offence;
(b) the number of court cases that are dismissed, including on the grounds of
expiry of the limitation period for the criminal offence concerned,
disaggregated by criminal offence;
(c) the number of prosecuted natural persons, disaggregated by criminal offence
(d) the number of convicted natural persons, disaggregated by criminal offence;
(e) the number of prosecuted legal persons, disaggregated by criminal offence;
(f) the number of convicted legal persons, disaggregated by criminal offence;
(g) types and levels of penalties imposed;
(h) the number of seized firearms.
3. Member States shall provide, in a digital manner, the data on seized firearms
registered in accordance with Article 17(1) to Europol, at least once a month.
4. Member States shall keep the data referred to in paragraph 2, for at least 20 years
Article 19
Exercise of the delegation
1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the
conditions laid down in this Article.
2. The power to adopt delegated acts referred to in Article 17(2) shall be conferred on
the Commission for an indeterminate period of time.
EN 29 EN
3. The delegation of power referred to in Article 17(2) may be revoked at any time by
the European Parliament or by the Council. A decision to revoke shall put an end to
the delegation of the power specified in that decision. It shall take effect the day
following the publication of the decision in the Official Journal of the European
Union or at a later date specified therein. It shall not affect the validity of any
delegated acts already in force.
4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by
each Member State in accordance with the principles laid down in the
Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making.
5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to
the European Parliament and to the Council.
6. A delegated act adopted pursuant to Article 17(2) shall enter into force only if no
objection has been expressed either by the European Parliament or the Council
within a period of two months of notification of that act to the European Parliament
and the Council or if, before the expiry of that period, the European Parliament and
the Council have both informed the Commission that they will not object. That
period shall be extended by two months at the initiative of the European Parliament
or of the Council.
Article 20
Amendment to Directive (EU) 2024/1260
In Article 2(1) of Directive (EU) 2024/1260, the following point is added:
'Directive (EU) xxx/xxx of the European Parliament and the Council on combating firearms-
related offences'
Article 21
Reporting
By 31 October [eight year after the entry into force of this Directive] and of every five years
thereafter, the Commission shall submit a report to the European Parliament and to the
Council, assessing the added value of this Directive with regard to combating firearms-related
criminal offences.
By 31 July [eight years after the date of entry into force of this Directive] and every five years
thereafter, Member States shall provide the Commission with necessary information for the
preparation of that report, including a summary of the implementation of this Directive and
actions taken in accordance with Articles 14 to 16, with particular attention given to cross-
border cooperation. The Member States shall also provide specific information on the
implementation of Article 8 and which effect the aggravating circumstances used had on the
level of penalties. On the basis of the evaluation, the Commission shall, if necessary, decide
on appropriate follow-up actions.
Article 22
Transposition
1. Member States shall bring into force the laws, regulations and administrative
provisions necessary to comply with this Directive by [24 months after the date of
EN 30 EN
entry into force of the Directive] at the latest. They shall forthwith communicate to
the Commission the text of those provisions.
When Member States adopt those provisions, they shall contain a reference to this
Directive or be accompanied by such a reference on the occasion of their official
publication. Member States shall determine how such reference is to be made.
2. Member States shall communicate to the Commission the text of the main provisions
of national law which they adopt in the field covered by this Directive.
Article 23
Entry into force
This Directive shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in
the Official Journal of the European Union.
Article 24
Addressees
This Directive is addressed to the Member States [in accordance with the Treaties].
Done at Brussels,
For the European Parliament For the Council
The President The President
[...] [...]
EN 31 EN
LEGISLATIVE FINANCIAL AND DIGITAL STATEMENT
1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
1.1. Title of the proposal/initiative
Directive of the European Parliament and of the Council on combating firearms
trafficking and firearms-related offences
1.2. Policy area(s) concerned
Firearms and criminal law are the main policy areas concerned. However others are
also relevant: Internal security, organised crime, terrorism, drugs trafficking and
asset recovery.
1.3. Objective(s)
1.3.1. General objective(s)
The overall objective of the proposal is to contribute to the protection of the people
in the Union against the threat posed by illicit firearms. In order to reach this general
objective it is important to reduce the number of illicit firearms and the activities of
the illegal firearms market in the EU, to reduce the discrepancies between EU
Member States and harmonise firearms-related offences and penalties across
Member States, and to enhance the overall picture of the threat posed by firearms by
improving the availability and quality of data.
1.3.2. Specific objective(s)
Specific objective No
1. Making it easier to investigate and prosecute firearms-related offences
2. Ensuring a future proof enforcement of firearms-related offences
3. Ensuring effective, dissuasive and proportionate penalty types and levels for
firearms-related offences
4. Improving law enforcement and judicial cooperation and harmonised data
collection on firearms-related offences
1.3.3. Expected result(s) and impact
Specify the effects which the proposal/initiative should have on the
beneficiaries/groups targeted.
The main expected result of the initiative is to improve the EU legal framework on
tackling firearms-related offences and to strengthen enforcement at national level. It
is acknowledged that criminal law is the last resort when other measures have not
been sufficient to ensure compliance, which in this case proves essential for
enforcing the Union’s firearms laws. The Directive will harmonise the definitions of
the firearms-related offences and the related penalties. This will facilitate cross-
border cooperation. Additionally, the obligation to establish National Firearms Focal
Points will also result in better cooperation and coordination between the Member
States. Lastly, the establishment of a minimum dataset to register seized firearms will
allow for a better intelligence picture on the threat. This will facilitate the analyses of
the phenomenon of illegal firearms at EU level, identifying trends, modus operandi
and becoming an instrument for investigators and policy makers. Furthermore, this
harmonised dataset and the corresponding national databases, together with the
EN 32 EN
European Firearms Hub will also facilitate the collection of data by other
stakeholders, such as the Commission or UNODC.
1.3.4. Indicators of performance
Specify the indicators for monitoring progress and achievements.
The success of this proposal could not be measured against a clear baseline, as
systematic information on the scale of firearms-related crime and efforts to combat it
in individual Member States is insufficient. Nevertheless, a monitoring framework
was developed (Annex 10 of the Impact Assessment), which contains the following
indicators:
number of investigations, prosecutions and convictions of the different offences.
Success: stable and upward trend of cases in each Member State
specific focus on the number of investigations, prosecutions and conviction in
relation to the privately manufactured firearms
Success: All Member States have a specific focus on privately manufactured firearms
within their national strategies and law enforcement reply. Dedicated action within
EMPACT firearms regarding the testing of blueprint. Inclusion of the particulars of
privately manufactured firearm in national databases on seized firearms and also
within the firearms module in the firearms hub in Europol.
levels of financial fines imposed on natural persons and legal persons, levels of
imprisonment penalties, full use of accompanying penalties, types and numbers of
accessory penalties
Success: An increase of the lowest penalty levels following the agreed upon
minimum levels of maximum penalties. Penalties imposed use the full range of
penalty types and levels (including a wider use of accompanying and accessory
penalties). Confiscation of profits are applied systematically.
continuation of EMPACT Firearms, number of firearms cases at Eurojust and
number of JITs at Eurojust, Number of SIENA messages at Europol, number of
established and fully functional National Firearms Focal Points.
Success: Firearms remains a priority within the EMPACT cycle. Increase of cross-
border cooperation manifested through increase of cases shared with Eurojust and
Europol. All Member States have a National Firearms Focal Point and they fulfil
more than 75% of the tasks as agreed in the Council Conclusions.
the use of the harmonised dataset on seized firearms and the amount of registered
seized firearms sent to Europol to be added to the European Firearms Hub repository.
Success: the agreed minimum dataset on seized firearms is used by all Member
States and integrated into the Firearms Hub at Europol to serve as an EU repository
of seized firearms.
statistics gathered by the Member States
Success: all Member States send in the statistical data after 5 years and 30% of the
Member States send the data annually, on a voluntary bases.
1.4. The proposal/initiative relates to:
☑ a new action
EN 33 EN
☐ a new action following a pilot project/preparatory action (1)
☐ the extension of an existing action
☐ a merger or redirection of one or more actions towards another/a new
action
1.5. Grounds for the proposal/initiative
1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for
roll-out of the implementation of the initiative
There are three types of requirements, which correspond to short, medium and long
term objectives.
Short term requirements: Member States shall transpose the Directive within 24
months. This includes:
Member States shall ensure that the acts inscribed in article 3 of the proposal
constitute a criminal offence, when committed intentionally.
Member States shall take the necessary measures to make offences accessory to
firearms-related crimes are criminalised
Member States shall define penalties related to firearms-related crimes for natural
and legal persons- Member States shall define aggravating and mitigating
circumstances of firearms-related crimes
Member States shall define investigative tools
Each Member State shall take the necessary measures to establish its jurisdiction
over the offences referred to in the proposal
Each Member State shall establish a functional National Firearms Focal Point
Each Member State shall integrate the minimum dataset on seized firearms into their
national databases.
Medium term requirements:
Without prejudice to the rules on cross-border cooperation and mutual legal
assistance in criminal matters, the Member States, Eurojust, the European Public
Prosecutors Office, and the Commission shall, within their respective competences,
cooperate with each other in the fight against the criminal offences referred to in
Articles 3 and 4.
Member States shall ensure that officials who detect, investigate, prosecute or
adjudicate firearms-related offences, such as judges, prosecutors, police, judicial and
those competent authorities’ staff, receive regular specialist training appropriate to
their functions.
Without prejudice to judicial independence and differences in the organisation of the
judiciary across the Union, Member States shall request those responsible for the
training of judges, prosecutors, police, judicial and those competent authorities’ staff
involved in criminal proceedings and investigations to provide appropriate training
with respect to the objectives of this Directive.
(1)
As referred to in Article 58(2), point (a) or (b) of the Financial Regulation.
EN 34 EN
Member States shall collect systematic, reliable and up-to date statistics on firearms-
related crimes by each competent authority with a view to making consistent and
coherent comparison and analysis of relevant information possible.
Member States shall transmit the data on registered seized firearms to Europol, on a
monthly basis.
Long term requirements:
Every five years, Member States shall send all statistical information to the
Commission. - Every five years, Member States shall inform the Commission of the
implementation of Article 14 to 16.
Every five years, the Commission will publish a report containing the statistical data
gathered from the Member States.
Every five years, the Commission will publish a report that assesses the impact of the
Directive and consider if appropriate follow-up actions are needed.
1.5.2. Added value of EU involvement (it may result from different factors, e.g.
coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For
the purposes of this section 'added value of EU involvement' is the value resulting
from EU action, that is additional to the value that would have been otherwise
created by Member States alone.
Reasons for action at EU level (ex-ante) Despite the ratification of the UN Firearms
Protocol, the preparatory study ordered by the Commission showed gaps in the
transposition of the obligation to criminalise firearms-related offences. Additionally,
the study showed low penalties and penalty levels in multiple Member States. These
insufficient penalty levels in a number of Member States prevent a level playing field
across the EU.
The impact assessment also showed the low level of cross-border cooperation with
the help of Europol and Eurojust in comparison to other crimes. Furthermore, after
years of recommending Member States to establish a National Firearms Focal Point
and attributing the correct tasks to it, only 8 Member States have National Firearms
Focal Points that fulfil more than 75% of the tasks agreed in the Council
Conclusions.
Additionally, following three years of discussions, the expert group on firearms
trafficking and the implementation of the Firearms Directive, have reached a
preliminary agreement on the minimum dataset to register seized firearms. However,
the experts present also stated that without a legal obligation to use this dataset, they
do not anticipate much change.
Expected generated EU added value (ex-post) This initiative will harmonise the
criminal firearms-related offences throughout the EU and establish minimum
maximum penalties. By providing clarity on legal definitions and by approximating
penalty levels, as well as by providing tools and obligations for cross-border
cooperation among Member States, the Directive will create a more even level
playing field with equivalent criminal law focus across the EU and facilitate cross-
border cooperation on investigations and prosecutions.
The obligation to establish fully functional National Firearms Focal Points will
facilitate the cooperation and coordination within Member States and cross-border.
Additionally, the obligation to use the minimum dataset for registering seized
EN 35 EN
firearms and the transmission of this information to Europol will improve the
intelligence picture of the threat.
An effective EU wide criminal policy on firearms-related offences may also benefit
other EU policy objectives. Firearms crimes are often linked to other forms of crime
such as drugs trafficking, terrorism, organised crime, money laundering, extorsion,
trafficking in human beings etc. A more effective EU legislation on firearms-related
crimes would contribute to effective criminal law enforcement strategies, at the EU
and national level that address all relevant aspects of criminal interaction.
1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past
Although the existing Union firearms legislation establishes the provision that
violations of the rules need to be sanctioned in a effective, proportionate and
dissuasive manner, the preparatory study showed large discrepancies in this
implementation and penalty levels. Experiences in other policy fields, show the need
for a consistent criminal policy throughout the Union, removing loopholes for
criminals and combating illicit trafficking of firearms without the problems of more
lenient jurisdictions.
1.5.4. Compatibility with the multiannual financial framework and possible synergies with
other appropriate instruments
This proposal is consistent with:
- ProtectEU, the new European internal security strategy unveiled in April 2025,
reiterates that firearms are a key enabler of the increasing violence perpetrated by
organised crime groups.
- United against terror: EU Agenda on preventing and countering terrorism and
violent extremism, presented in December 2025
- The 2020-2025 EU Action Plan on firearms trafficking
- The EU Strategy to tackle Organised Crime covering the period 2021-2025, which
named firearms trafficking as one of the priorities of the EU’s fight against organised
crime.
The general objectives of this proposal are supported by the Multiannual Financial
Framework, which places an important emphasis on funding activities to improve the
internal security of the EU. Some synergies will exist with pre-existing programmes.
An example would be the training activites derived from the proposal which most of
them already exist and are provided by CEPOL and by Frontex training for law
enforcement.
1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for
redeployment
In order to cope with the proposal new obligations such as monitoring the situation,
increase trainings, provide some guidance and raising awareness, the Commission
will have to do an extra effort. Those efforts will rely on DG HOME as most of the
tasks listed below will required some time management and some extra costs.
1.6. Duration of the proposal/initiative and of its financial impact
☐ limited duration
☐ in effect from [DD.MM]YYYY to [DD.MM]YYYY
EN 36 EN
☐ financial impact from YYYY to YYYY for commitment appropriations
and from YYYY to YYYY for payment appropriations.
☑ unlimited duration
Implementation with a start-up period from YYYY to YYYY,
followed by full-scale operation.
1.7. Method(s) of budget implementation planned(2)
☑ Direct management by the Commission
☑ by its departments, including by its staff in the Union delegations;
☐ by the executive agencies
☐ Shared management with the Member States
☐ Indirect management by entrusting budget implementation tasks to:
☐ third countries or the bodies they have designated;
☐ international organisations and their agencies (to be specified);
☐ the European Investment Bank and the European Investment Fund;
☐ bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation;
☐ public law bodies;
☐ bodies governed by private law with a public service mission to the
extent that they are provided with adequate financial guarantees;
☐ bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted
with the implementation of a public-private partnership and that are
provided with adequate financial guarantees;
☐ bodies or persons entrusted with the implementation of specific actions in
the common foreign and security policy pursuant to Title V of the Treaty
on European Union, and identified in the relevant basic act
☐ bodies established in a Member State, governed by the private law of a
Member State or Union law and eligible to be entrusted, in accordance
with sector-specific rules, with the implementation of Union funds or
budgetary guarantees, to the extent that such bodies are controlled by
public law bodies or by bodies governed by private law with a public
service mission, and are provided with adequate financial guarantees in
the form of joint and several liability by the controlling bodies or
equivalent financial guarantees and which may be, for each action,
limited to the maximum amount of the Union support.
Comments
/
(2)
Details of budget implementation methods and references to the Financial Regulation may be found on
the BUDGpedia site: https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-
implementation/Pages/implementation-methods.aspx.
EN 37 EN
2. MANAGEMENT MEASURES
2.1. Monitoring and reporting rules
Every five years, the Commission will publish a report regarding the impact of the
Directive. This report will include an overview of how Member States are
implementing the different provisions and it will contain a statistical overview of the
data gathered through this Directive.
2.2. Management and control system(s)
2.2.1. Justification of the budget implementation method(s), the funding implementation
mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed
Considering that the proposal affects the Commission’s work, and more precisely
that of DG HOME, the EU budget will be implemented via direct management.
Pursuant to the principle of sound financial management, the budget shall be
implemented in compliance with effective and efficient internal control.
2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up
to mitigate them
No specific risks have been identified at this stage.
2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio between
the control costs and the value of the related funds managed), and assessment of the
expected levels of risk of error (at payment & at closure)
The costs for the direct management of control by the Commission can be calculated
based on the amount of time staff of DG HOME will dedicate to the control. It is
expected that this will amount to 50% of one FTE during 2026 and 2027, after which
it will reduce to 20% of a FTE.
2.3. Measures to prevent fraud and irregularities
The LFDS concerns staff expenditure and procurement, and standard rules for this
type of expenditures apply.
EN 38 EN
3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected
Existing budget lines
In order of multiannual financial framework headings and budget lines.
Type of
Budget
expenditur Contribution
line
e
Heading
of
from
multiannu
candidate
al from
countries from other other
financial Diff./Non- EFTA
Number and third assigned
framework diff. (3) countries
(4) potential countries revenue
candidates
(5)
European
Public Diff./Non-
7 NO NO NO NO
administra diff.
tion
New budget lines requested
In order of multiannual financial framework headings and budget lines.
(3)
Diff. = Differentiated appropriations / Non-diff. = Non-differentiated appropriations.
(4)
EFTA: European Free Trade Association.
(5)
Candidate countries and, where applicable, potential candidates from the Western Balkans.
EN 39 EN
Type of
Budget
expenditur Contribution
line
Heading e
of
multiannu from
al candidate
from from other other
financial Diff./non- countries
Number EFTA third assigned
framework diff. and
countries countries revenue
potential
candidates
[XX.YY.Y Diff./Non-
YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO
Y.YY] diff.
[XX.YY.Y Diff./Non-
YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO
Y.YY] diff.
[XX.YY.Y Diff./Non-
YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO
Y.YY] diff.
3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations
3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations
☑ The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations
☐ The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below:
3.2.1.1. Appropriations from voted budget
EUR million (to three decimal places)
Heading of multiannual financial framework Number
DG: <.......> Year Year Year Year TOTAL MFF
EN 40 EN
2024 2025 2026 2027 2021-2027
Operational appropriations
Commitments (1a) 0.000
Budget line
Payments (2a) 0.000
Commitments (1b) 0.000
Budget line
Payments (2b) 0.000
Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes (6)
Budget line (3) 0.000
=1a+1
Commitments 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
b+3
TOTAL appropriations
for DG <.......>
=2a+2
Payments 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
b+3
Year Year Year Year TOTAL MFF
DG: <.......>
2024 2025 2026 2027 2021-2027
Operational appropriations
Commitments (1a) 0.000
Budget line
Payments (2a) 0.000
(6)
Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former 'BA' lines), indirect research,
direct research.
EN 41 EN
Commitments (1b) 0.000
Budget line
Payments (2b) 0.000
Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes (7)
Budget line (3) 0.000
=1a+1
Commitments 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
b+3
TOTAL appropriations
for DG <.......>
=2a+2
Payments 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
b+3
Year Year Year Year TOTAL MFF
2024 2025 2026 2027 2021-2027
Commitments (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
TOTAL operational
appropriations
Payments (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
TOTAL appropriations of an administrative
nature financed from the envelope for specific (6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
programmes
TOTAL appropriations Commitments =4+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
under HEADING <....>
of the multiannual financial
Payments =5+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
framework
(7)
Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former 'BA' lines), indirect research,
direct research.
EN 42 EN
Year Year Year Year TOTAL MFF
2024 2025 2026 2027 2021-2027
TOTAL operational Commitments (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
appropriations (all operational
headings) Payments (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
TOTAL appropriations of an administrative
nature financed from the envelope for specific (6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
programmes (all operational headings)
TOTAL appropriations Commitments =4+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
Under Heading 1 to 6
of the multiannual financial
framework Payments =5+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
(Reference amount)
Heading of multiannual financial framework 7 ‘Administrative expenditure’ (8)
Year Year Year Year TOTAL MFF
DG: HOME
2024 2025 2026 2027 2021-2027
Human resources 0.000 0.000 0.097 0.097 0.194
Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.027 0.027
TOTAL DG HOME Appropriations 0.000 0.000 0.097 0.124 0.221
Year Year Year Year TOTAL MFF
DG: <.......>
2024 2025 2026 2027 2021-2027
(8)
The necessary appropriations should be determined using the annual average cost figures available on the appropriate BUDGpedia webpage.
EN 43 EN
Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
TOTAL DG <.......> Appropriations 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
(Total
TOTAL appropriations under HEADING 7 commitmen
0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
of the multiannual financial framework ts = Total
payments)
EUR million (to three decimal places)
TOTAL
Year Year Year Year
MFF
2024 2025 2026 2027
2021-2027
TOTAL appropriations under Commitments 0.000 0.000 0.097 0.124 0.221
HEADINGS 1 to 7
of the multiannual financial framework Payments 0.000 0.000 0.097 0.124 0.221
3.2.2. Estimated output funded from operational appropriations (not to be completed for decentralised agencies)
Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places)
Indi Year Year Year Year
yearly meeting to support implementation TOTAL
cate 2024 2025 2026 2027
obje
ctive OUTPUTS
EN 44 EN
s
and Aver
outp Type Total Total
(9) age No Cost No Cost No Cost No Cost No Cost No Cost No Cost
uts No Cost
cost
⇓
SPECIFIC
OBJECTIVE No 4
(10)
: Improving law
enforcement and
judicial cooperation
and harmonised data
collection on
firearms-related
offences
-
Focu
s
grou
p on meet 0.01 0.02 0.01 0.01 0.01 0.06
2 1 1 1 5
judic ing 35 7 35 35 35 75
ial
coop
erati
on
-
Outp
ut
(9)
Outputs are products and services to be supplied (e.g.: number of student exchanges financed, number of km of roads built, etc.).
(10)
As described in point 1.4.2. 'Specific objective(s)...'
EN 45 EN
-
Outp
ut
Subtotal for specific
objective No 1
SPECIFIC
OBJECTIVE No 2
...
-
Outp
ut
Subtotal for specific
objective No 2
TOTALS
3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations
☐ The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an administrative nature
☑ The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative nature, as explained below:
3.2.3.1. Appropriations from voted budget
Year Year Year Year TOTAL MFF
VOTED APPROPRIATIONS
2024 2025 2026 2027 2021-2027
HEADING 7
Human resources 0.000 0.000 0.097 0.097 0.194
EN 46 EN
Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.027 0.027
Subtotal HEADING 7 0.000 0.000 0.097 0.124 0.221
Outside HEADING 7
Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
Other expenditure of an administrative nature 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
Subtotal outside HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
TOTAL 0.000 0.000 0.097 0.124 0.221
3.2.3.3. Total appropriations
TOTAL
TOTAL
VOTED APPROPRIATIONS Year Year Year Year
MFF
+ 2024 2025 2026 2027
2021-2027
EXTERNAL ASSIGNED REVENUES
HEADING 7
Human resources 0.000 0.000 0.097 0.097 0.194
Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.027 0.027
Subtotal HEADING 7 0.000 0.000 0.097 0.124 0.221
Outside HEADING 7
EN 47 EN
Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
Other expenditure of an administrative
0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
nature
Subtotal outside HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
TOTAL 0.000 0.000 0.097 0.124 0.221
The appropriations required for human resources and other expenditure of an administrative nature will be met by appropriations from
the DG that are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the DG, together, if necessary, with
any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary
constraints.
3.2.4. Estimated requirements of human resources
☐ The proposal/initiative does not require the use of human resources
☑ The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained below
3.2.4.1. Financed from voted budget
Estimate to be expressed in full-time equivalent units (FTEs) (11)
Year Year Year Year
VOTED APPROPRIATIONS
2024 2025 2026 2027
Establishment plan posts (officials and temporary staff)
20 01 02 01 (Headquarters and Commission's Representation Offices) 0 0 0.5 0.5
(11)
Please specify below the table how many FTEs within the number indicated are already assigned to the management of the action and/or can be redeployed within
your DG and what are your net needs.
EN 48 EN
20 01 02 03 (EU Delegations) 0 0 0 0
01 01 01 01 (Indirect research) 0 0 0 0
01 01 01 11 (Direct research) 0 0 0 0
Other budget lines (specify) 0 0 0 0
External staff (in FTEs)
20 02 01 (AC, END from the 'global envelope') 0 0 0 0
20 02 03 (AC, AL, END and JPD in the EU Delegations) 0 0 0 0
at Headquarters 0 0 0 0
Admin. support line
[XX.01.YY.YY]
in EU Delegations 0 0 0 0
01 01 01 02 (AC, END - Indirect research) 0 0 0 0
01 01 01 12 (AC, END - Direct research) 0 0 0 0
Other budget lines (specify) - Heading 7 0 0 0 0
Other budget lines (specify) - Outside Heading 7 0 0 0 0
TOTAL 0 0 0.5 0.5
3.2.4.3. Total requirements of human resources
TOTAL Year Year Year Year
VOTED APPROPRIATIONS 2024 2025 2026 2027
+
EN 49 EN
EXTERNAL ASSIGNED REVENUES
Establishment plan posts (officials and temporary staff)
20 01 02 01 (Headquarters and Commission's Representation Offices) 0 0 0.5 0.5
20 01 02 03 (EU Delegations) 0 0 0 0
01 01 01 01 (Indirect research) 0 0 0 0
01 01 01 11 (Direct research) 0 0 0 0
Other budget lines (specify) 0 0 0 0
External staff (in full time equivalent units)
20 02 01 (AC, END from the global envelope) 0 0 0 0
20 02 03 (AC, AL, END and JPD in the EU Delegations) 0 0 0 0
Admin. support at Headquarters 0 0 0 0
line
[XX.01.YY.YY] in EU Delegations 0 0 0 0
01 01 01 02 (AC, END - Indirect research) 0 0 0 0
01 01 01 12 (AC, END - Direct research) 0 0 0 0
Other budget lines (specify) - Heading 7 0 0 0 0
Other budget lines (specify) - Outside Heading 7 0 0 0 0
TOTAL 0 0 0.5 0.5
EN 50 EN
The staff required to implement the proposal (in FTEs):
To be covered by
current staff
available in the Exceptional additional staff*
Commission
services
To be financed
To be financed To be financed
under Heading
from BA line from fees
7 or Research
Establishment
0.5 FTE N/A
plan posts
External staff
(CA, SNEs,
INT)
Description of tasks to be carried out by:
Support the Member States with the implementation of the Directive,
organise expert group meetings and focus groups for the judicial
Officials and temporary staff
authorities. Support the operational actions within EMPACT on 3D
printing. Prepare any reports needed.
External staff
3.2.5. Overview of estimated impact on digital technology-related investments
Compulsory: the best estimate of the digital technology-related investments entailed by the proposal/initiative should be included in the
table below.
Exceptionally, when required for the implementation of the proposal/initiative, the appropriations under Heading 7 should be presented
in the designated line.
EN 51 EN
The appropriations under Headings 1-6 should be reflected as "Policy IT expenditure on operational programmes". This expenditure
refers to the operational budget to be used to re-use/ buy/ develop IT platforms/ tools directly linked to the implementation of the
initiative and their associated investments (e.g. licences, studies, data storage etc). The information provided in this table should be
consistent with details presented under Section 4 "Digital dimensions".
TOTAL
TOTAL Digital and IT Year Year Year Year
MFF
appropriations 2024 2025 2026 2027
2021-2027
HEADING 7
IT expenditure (corporate) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
Subtotal HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
Outside HEADING 7
Policy IT expenditure on
0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
operational programmes
Subtotal outside HEADING
0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
7
TOTAL 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
EN 52 EN
3.2.6. Compatibility with the current multiannual financial framework
The proposal/initiative:
☑ can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the
multiannual financial framework (MFF).
☐ requires use of the unallocated margin under the relevant heading of the MFF
and/or use of the special instruments as defined in the MFF Regulation.
☐ requires a revision of the MFF.
EN 53 EN
3.2.7. Third-party contributions
The proposal/initiative:
☑ does not provide for co-financing by third parties
☐ provides for the co-financing by third parties estimated below:
Appropriations in EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Year
Total
2024 2025 2026 2027
Specify the co-financing body
TOTAL appropriations co-financed
3.3. Estimated impact on revenue
☑ The proposal/initiative has no financial impact on revenue.
☐ The proposal/initiative has the following financial impact:
☐ on own resources
☐ on other revenue
☐ please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines
EUR million (to three decimal places)
Impact of the proposal/initiative (12)
Appropriations
Budget revenue line: available for the
Year Year Year Year
current financial year
2024 2025 2026 2027
(12)
As regards traditional own resources (customs duties, sugar levies), the amounts indicated must be net amounts, i.e. gross amounts after deduction of 20% for
collection costs.
EN 54 EN
Article ..........
For assigned revenue, specify the budget expenditure line(s) affected.
[...]
Other remarks (e.g. method/formula used for calculating the impact on revenue or any other information).
[...]
4. DIGITAL DIMENSIONS
4.1. Requirements of digital relevance
If the policy initiative is assessed as having no requirement of digital relevance, provide an explanation as to why digital means are not
used.
Otherwise, please list the requirements of digital relevance in the table below:
Actor(s) affected or
Reference to the Requirement
concerned by the High-level Processes Categories
requirement description
requirement
The National Firearms
Focal Point shall gather,
analyse, and exchange
relevant information and
Management of
ensure the collection and
Article 15(1) Member States registries and gathering data
recording of all
of information
information regarding
seizures of firearms
linked to criminal
offences.
Article 17 establishes Member States management of
Article 17(1) data
that Member States shall registries
EN 55 EN
register seized firearms
according to a minimum
dataset. This minimum
dataset is described in
the annex of the
proposal.
Article 18 requires
Member States to
gather, in a digital
manner, statistical data
on the offences referred
to in Articles 3 and 4.
The data that Member
States have to gather is
established by Article
management of
Article 18 18(2). Member States Member States data - digital solution
registries
shall ensure that a
digital system is in place
for the collection,
development,
production and
dissemination of
anonymised statistical
data on the criminal
offences.
Reporting obligations
for the Commission gathering of data on
Article 21 towards the European Member States and implementation + data
parliament and the European Commission reporting about the data
Council based on data
received from the
EN 56 EN
Member States
4.2. Data
High-level description of the data in scope and any related standards/specifications
Standard and/or specification (if
Type of data Reference to the requirement(s)
applicable)
In order for these entities to be the focal
points they have to gather, analyse and
exchange information on firearms, their
Information on firearms gathered by the
Article 15(1) essential components, ammunition, and
National Firearms Focal Points
blueprints. Furthermore, they should
ensure the collection and recording of all
information regarding seizures of firearms.
The description of data on seized firearms
is established in Annex I. This minimum
dataset will harmonise the collection of
seizure data in the Member States. This
minimum dataset was extensively
Registration of seized firearms Article 17(1) and Annex discussed with the Member States in the
expert group on firearms trafficking and
the implementation of the firearms
Directive. For some Member States this
will not mean a change in their national
databases, however, for others this will
EN 57 EN
require amending or creating a national
database.
Article 18(2) establishes the specific list of
Statistical data Article 18(2) data that needs to be gathered, as a
minimum, by Member States
The Commission has to adopt a report
which contains data on the implementation
of the Directive. Specifically, it has to
contain data on resources used by Member
Commission report (assessing the added
States, training organised by Member
value of the Directive with regard to
Article 21 States, coordination and cooperation done
combating firearms trafficking and other
internally by Member States, cooperation
firearms-related criminal offences)
done between Member States and the
Commission, union bodies, offices or
agencies, and on statistical data gathered
according to Article 18.
Alignment with the European Data Strategy
Explain how the requirement(s) are aligned with the European Data Strategy
Article 18(1) states that this data has to be made publicly available. This requirement fits with the objective of the European Data
Strategy regarding more available data. Through this data, the public sector can develop better policies, leading to more transparent
governance and more efficient public services.
Alignment with the once-only principle
Explain how the once-only principle has been considered and how the possibility to reuse existing data has been explored
The description of data on seized firearms is established in Annex I. This minimum dataset will harmonise the collection of seizure data
in the Member States. This minimum dataset was extensively discussed with the Member States in the expert group on firearms
trafficking and the implementation of the firearms Directive. For some Member States this will not mean a change in their national
databases, however, for others this will require amending or creating a national database.
EN 58 EN
Explain how newly created data is findable, accessible, interoperable and reusable, and meets high-quality standards
Additionally, following Article 18, every five years, the Member States shall share this data with the Commission. This sharing of data
is triggered by the obligation of the Commission to publish a report on the added value of the Directive. This report has to contain
statistical data.
Data flows
For each data flow, please fill the table below:
Reference(s) to the Actor who Actor who receives Trigger for the Frequency (if
Type of data
requirement(s) provides the data the data data exchange applicable)
National Firearms
Information on Focal Points need to
Different national
firearms gathered ensure that they
stakeholders such National Firearms
by the National Article 15(1) have the complete constant
as justice, police, Focal Point
Firearms Focal picture of the
customs etc.
Point firearms threat it the
Member States
Statistical data on
Article 17 Member States Europol at least monthly
seized firearms
Statistical data (of
the five preceding By every 31 July of
years on the European the 6th year
Article 18 Member States
criminal offences Commission following
referred to in transposition
Articles 3 and 4
European By 31 October of
European
Commission report Article 21 Parliament and every six years
Commission
Council following
EN 59 EN
transposition
4.3. Digital solutions
For each digital solution, please provide the reference to the requirement(s) of digital relevance concerning it, a description of the
digital solution's mandated functionality, the body that will be responsible for it, and other relevant aspects such as reusability and
accessibility. Finally, explain whether the digital solution intends to make use of AI technologies.
Reference(s) to How is How is Use of AI
Main mandated Responsible
Digital solution the accessibility reusability technologies (if
functionalities body
requirement(s) catered for? considered? applicable)
Similar legislativ
e texts, such as
the
Environmental
Digital system Member States Crime Directive
for the can decide Member States (EU) 2024/1203
collection, which digital can decide also contain
Member States,
development, solution is used which digital such data
Article 18 mainly judicial no
productions, and to gather these solutions can be gathering
authorities
dissemination of statistics and used to facilitate obligations.
anonymised how they are accessibility Therefore,
statistical data published. Member States
should already
have such digital
solutions in
place.
Digital solution Article 17 and Member States Member States, no public The majority of
for the Annex can decide Member States no
mainly law availability
registration of which digital already have a
EN 60 EN
seized firearms solution is used enforcement national registry
to register data or several ones
on seized to gather seized
firearms. firearms and
they can
continue to use
these databases.
They might need
to adjust part of
the databases to
ensure that the
minimum
dataset is added.
For each digital solution, explain how the digital solution complies with the requirements and obligations of the EU cybersecurity
framework, and other applicable digital policies and legislative enactments (such as eIDAS, Single Digital Gateway, etc.).
Digital system for the collection, development, productions, and dissemination of anonymised statistical data
Digital and/or sectorial policy
Explanation on how it aligns
(when these are applicable)
AI Act no specific alignment
EU Cybersecurity framework no specific alignment
EN 61 EN
eIDAS no specific alignment
Single Digital Gateway and IMI no specific alignment
Others
Digital solution for the registration of seized firearms
Digital and/or sectorial policy
Explanation on how it aligns
(when these are applicable)
AI Act no specific alignment
EU Cybersecurity framework no specific alignment
eIDAS no specific alignment
Single Digital Gateway and IMI no specific alignment
Others
4.4. Interoperability assessment
Describe the digital public service(s) affected by the requirements
Digital public service Interoperable Europe
Reference(s) to the Other interoperability
or category of digital Description Solution(s)(NOT
requirement(s) solution(s)
public services APPLICABLE)
In order to gather the
gathering statistics on all required data, there is no
Member States - law
offences included in the Article 18 not applicable clear need for
courts
initiative interactions between
Member States or across
EN 62 EN
EU entities. However,
there will be a need to
establish interactions
within a Member State,
in order to gather all
necessary data.
the gathering of seizure
data will require
coordination within a
Member State but not
registering all seized
Member States - police cross-border. Member
firearms according to Article 17 and Annex not applicable
services States do need to ensure
the minimum dataset
that the data can be
extracted from their
system and send to
Europol, every month
Exchange of seizure data
Assessment Measures Potential remaining barriers
Assess the alignment with existing digital - GDPR
and sectorial policies - Europol Regulation
Please list the applicable digital and - Cybersecurity
sectorial policies identified.
Assess the organisational measures for a Europol has already acquired a database However, some Member States already
smooth cross-border digital public called TRAFIC and has offered the direct have their own national seizure databases.
services delivery use of this database to all Member States. Europol will have to facilitate some kind of
interconnection or bulk uploading of data
Please list the governance measures
coming from the national databases towards
foreseen
EN 63 EN
TRAFIC
Assess the measures taken to ensure a Annex I establishes a detailed minimum
shared understanding of data dataset which includes definitions of the
terms.
Please list such measures
Assess the use of commonly agreed open Annex I establishes a detailed minimum
technical specifications and standards dataset which includes definitions of the
terms.
Please list such measures
The Digital Justice 2030 initiative
announced the creation of a toolbox of IT
tools for use in justice systems.
4.5. Measures to support digital implementation
For each measure to support digital implementation, please fill in the table below
E
x
p
e
c
Actors to be t
Reference(s) to the
Description of the measure Commission role (if applicable) involved (if e
requirement(s) d
applicable)
t
i
m
e
l
EN 64 EN
i
n
e
(
i
f
a
p
p
l
i
c
a
b
l
e
)
b
y
t
r
a
receiving the information + n
Reporting Article 21 Member States
publishing a report s
p
o
s
i
t
i
EN 65 EN
o
n
b
y
t
r
a
n
Transmitting of seizure data to Article 17 and Article 18 and s
not applicable Europol
Europol annex p
o
s
i
t
i
o
n
European Parliament,
Delegated act to amend the annex
Council and
setting out a minimum dataset for Article 17(2) adopting delegated acts
European
the registration of seized firearms
Commission
EN 66 EN
EN 67 EN
27.02.2026
Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse tõkestamise direktiiv
COM(2026)102
Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule
Kujundada seisukoht
Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 27.04.2026
KOKi esitamise tähtpäev 13.05.2026
VV esitamise tähtpäev 21.05.2026
Peavastutaja: Justiits- ja Digiministeerium
Kaasvastutajad: Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(majandus ja tööstus), Kaitseministeerium (ümber ehitatud relvad), Kultuuriministeerium
(sportrelvad) ja Välisministeerium.
Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus
Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik, sotsiaalne või muu mõju
(RKKTS § 152¹ lg 1 p 2);
Sisukokkuvõte
Direktiivi eelnõu eesmärk on vähendada ebaseaduslikku tulirelvakaubandust ja muid
tulirelvadega seotud õigusrikkumisi. Praegu on tulirelvadega seotud kuritegude
määratlemine ja nende eest karistamine liikmesriigiti väga erinev ning õigusraamistik
kogu ELis killustatud.
ELi-ülesed määratlused ja karistused
Ettepanekuga kehtestatakse ühtlustatud kuriteomääratlused ja karistused muu hulgas
järgmistes valdkondades: ebaseaduslike tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja
laskemoonaga kauplemine, nende valmistamine või valdamine; tulirelvi ja nende olulisi
osi üheselt identifitseerivate kohustuslike märgistuste võltsimine, ebaseaduslik
eemaldamine või muutmine kogu nende olelusringi jooksul; tulirelvade 3D-printimise
jooniste ebaseaduslik loomine, omandamine, valdamine ja levitamine.
Liikmesriigid peaksid kehtestama vähemalt kaheaastase vangistuse tulirelvade 3D-
kavandite loomise, omandamise, valdamise ja levitamise eest, vähemalt viieaastase
vangistuse ebaseaduslike tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona valdamise
eest ning vähemalt kaheksa-aastase vangistuse ebaseaduslike tulirelvadega kauplemise
ja nende valmistamise eest.
Samuti käsitleb komisjoni ettepanek juriidiliste isikute karistusi, raskendavaid ja
kergendavaid asjaolusid ning aegumistähtaegasid.
Tugevam piiriülene koostöö ning parem andmekogumine
Ettepanek paneb liikmesriikidele kohustuse luua riiklik tulirelvade teabekeskus, mis
peaks muu hulgas koguma andmeid, mis on vajalikud korrapärase ohupildi loomiseks ja
koostööks rahvusvahelistel foorumitel.
Tulirelvade kohta andmete kogumine ja standardimine hõlmab minimaalset
andmekogumit konfiskeeritud tulirelvade registreerimiseks (sisaldab põhiteavet, nagu
tulirelva mudel ja tüüp). See võimaldab paremini hinnata ebaseadusliku
tulirelvakaubanduse ulatust ja mahtu ELis.
Liikmesriigid peaksid koguma ka olemasolevaid statistilisi andmeid tulirelvadega
seotud õigusrikkumiste kohta ja jagama neid iga viie aasta järel komisjoniga. See
hõlmab andmeid kuritegude raames konfiskeeritud tulirelvade arvu kohta, samuti
statistikat uurimiste, süüdistuste esitamise, süüdimõistvate kohtuotsuste, lõpetatud
kriminaalasjade, seotud juriidiliste isikute arvu ning määratud karistuste taseme ja liigi
kohta. See suurendaks võrreldavate andmete kättesaadavust kõigis liikmesriikides ning
võimaldaks täpsustada olukorrapilti, parandada seiret ja suurendada üldsuse
teadlikkust.
Kas EL algatus reguleerib karistusi või haldustrahve? Jah
Kas nähakse ette uue asutuse loomine (järelevalvelised või muud asutused)? Ei (riikliku
tulirelvade teabekeskuse funktsiooni saab täita PPA)
Kas lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi? Vajab analüüsi (andmete kogumine ja
standardimine hõlmab minimaalset andmekogumit konfiskeeritud tulirelvade
registreerimiseks)
Eesmärgid
Direktiivi eelnõu eesmärk on vähendada ebaseaduslikku tulirelvakaubandust ja muid
tulirelvadega seotud õigusrikkumisi. Ettepanekuga kehtestatakse kogu ELi hõlmav
raamistik, mis sisaldab tulirelvadega seotud süütegude ja karistuste ühiseid määratlusi;
2
suurendatakse koostööd liikmesriikide vahel; parandatakse andmekogumist ja nende
kasutamist; kõrvaldatakse puudused, mis võimaldavad 3D-printimise väärkasutamist
ebaseaduslikuks relvatootmiseks.
Mõju ja sihtrühm
Ettepanek omab positiivset mõju EL siseturvalisusele. Ettepanek puudutab üksnes
ebaseaduslike tulirelvadega seotud tahtlikku tegevust ega piira seaduslike
relvakaupmeeste, ettevõtete ja kodanike tegutsemisvabadust. JDM ja SIM valitsemisala
asutuste töökoormus võib kasvada uuritavate kuritegude arvu suurenemisel ja EL-ülese
teabevahetuse laienemisel (vajab täpsemat analüüsi).
Kaasamine
Kaasata tehnoloogia arendajaid ning tulirelvade tootjaid ja müüjaid ning vajadusel ka
seaduslike tulirelvade kasutajate esindajaid, kellele võib olla kaudseid mõjusid.
Märkused
Eesti seisukohad ebaseaduslike tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoonaga
seotud kuritegude ja karistuste määratlemise direktiivi puudutava avaliku konsultatsiooni
kohta kinnitati VV 5. detsembri 2024. a istungil.
Seisukohad:
1.1 Eesti toetab Euroopa Liidus (edaspidi EL) tulirelvade ebaseadusliku käitlemisega
seonduvate kuriteokoosseisude ühtlustamist, kuna see aitab kaasa siseturvalisuse
tagamisele kogu ELi territooriumil ning võimaldab õiguslike takistusteta koostööd
tulirelvadega seotud piiriüleste süütegude menetlemisel.
1.2 Toetame ELis tulirelvade ebaseadusliku käitlemisega seotud süütegude eest ette
nähtud karistustele miinimummäärade kehtestamist, kuna neil on üld- ja eripreventiivne
mõju ning need aitavad tõhustada kuritegude ennetamist ja tõkestamist.
1.3 Toetame ELis tulirelvade ebaseadusliku käitlemisega seotud süütegude eest ette
nähtud karistustele kergendavate ning raskendavate asjaolude kehtestamist. Peame
aga oluliseks, et selline loetelu on piisavalt paindlik selleks, et sobituda liikmesriikide
erinevate õigussüsteemidega, ja vältida tuleb ülereguleerimist.
1.4 Peame vajalikuks ELi tasandil kriminaliseerida mittesurmava laskemoona
surmavaks laskemoonaks ümberehitamine ja kehtestada selle eest ette nähtud
karistuste miinimummäärad.
1.5 Peame lisaks karistusõiguse ühtlustamisele vajalikuks tõhustada veelgi relvadega
seonduvat ELi ülest regulatsiooni. Eelkõige on vajalikud ühtsemad nõuded ja järelevalve
seadmete ja relvade üle, mida on võimalik hõlpsasti käepäraste vahenditega tulirelvaks
muuta (nt hoiatus- ja signaalrelvad, pneumorelvad), ning lõpuni töötlemata tulirelvade,
nende lõpuni töötlemata oluliste osade ja lisaseadmete üle. Kaaluda võiks sellistele
relvadele ELi üleselt registreerimis- või loakohustuse sätestamist. Samuti peame
3
vajalikuks tõhustada kontrolli relvade ja laskemoona ELi-sisese veo üle. Peame
vajalikuks ELi tasandil mõjuanalüüside algatamist vastavate lahenduste kohta.
4
SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa P arlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta , mis käsitleb võitlust ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastu ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 “ Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse seisukohad esitatakse Euroopa P arlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb võitlust ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastu ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 (edaspidi direktiiv i eelnõu ja direktiivi algatus ) . A lgatusega soovitakse tõkestada ebaseaduslikku relvakaubandust ja muid tulirelvadega seotud kuritegusid E uroopa L iidus . Ebaseaduslikud tulirelvad kujutavad endast tõsist ohtu avalikule julgeolekule. Need soodustavad terrorismi, organiseeritud kuritegevust, jõuguvägivalda ja muid raskeid kuritegusid. Seda ohtu võimendavad veelgi tehnoloogia areng, näiteks 3D printimine, ja väljaspool ELi piire varitsevad muutuvad ohud, mis nõuavad ELilt suuremat valmisolekut. EL on võtnud tulirelvade valdkonnas vastu mitu õigusakti, lähtudes seaduslikust siseturust. Praegu kehtivate ELi õigusnormidega reguleeritakse üksnes tulirelvade seaduslikku omamist ja üleandmist: Euroopa P arlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2021/555 (edaspidi tulirelvade direktiiv ) on sätestatud ühised miinimumeeskirjad tsiviilkasutuses olevate tulirelvade seadusliku omandamise, valdamise ja üleandmise kohta ELis ning uuesti sõnastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ega (EL) 2025/4 1 (edaspidi tulirelvade määrus ) on reguleerit ud ELi-välistesse riikidesse viidavate ja neist riikidest välja viidavate tulirelvade impordi- ja ekspordilube. 2014. aastal ratifitseeris EL ka ÜRO tulirelvade protokolli , mis kohustas kriminaliseerima tulirelvade ebaseadusliku valmistamise ja nendega kauplemise, tugevdama tulirelvade märgistamist ja jälgi tavust ning tagama nende tõhusa litsentsimise ja kontrolli. Tulirelvadega seotud kuritegusid käsitlevaid õigusnorme ELis seni kehtestatud ei ole , mistõttu täiendatakse gi nüüd direktiivi algatusega ÜRO tulirelvade protokollist inspireeritud õigusnormide raamistikku. A lgatuse eesmär giks on ühtlustada kogu ELis ebaseaduslike tulirelvadega seotud kuritegude käsitlemist, et tõhusta da võitlust relvakaubanduse ja muude tulirelvakuritegude vastu. Direktiiv i eelnõuga ühtlusta takse olulisi mõisteid ja karistusi ebaseadusliku tulirelvakaubanduse, tulirelvade , nende oluliste osade või laskemoona ebaseadusliku valmistamise või valdamise, samuti relvade ja nende oluliste osade märgistuse ebaseadusliku eemaldamise või võltsimise eest . Kriminaliseeritakse ka 3D printimis t võimaldavate relvajooniste ebaseaduslik koostamine, oma ndamine, valdamine ja jagamine ning levitami n e. Liikmesriikidelt oodatakse ka tulirelvade alase kontakt punkti ( ing k National Firearms Focal Point ) loomist, et tugevdada piiriülest koostööd ning tõhustada andmekogumist ja -jagamist. Algatus on suunatud üksnes ebaseaduslike tulirelvadega seotud tahtlike tegude vastu ega puuduta ametlikult tegutsevate relvakaupmeeste, tööstuse ega kodanike seaduslikku tegevust. See ei muuda ega mõjuta ELi kehtivaid õigusnorme, mis käsitlevad tulirelvade seaduslikku omandamist ja valdamist ning relvade liikumist üle piiri. Direktiivi eelnõuga kaasnevad peamised muudatused: t ulirelva, selle olulise osa ja laskemoona mõistete ühtlustamine , nende tootmist võimaldava digitaalse tehnili s e dokumentatsioon i ( ing k blueprint , edaspidi ka digifail ) defin eerimine; t ulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku valmistamise ühtlustatud kriminaliseerimine; t ulirelva ja selle oluliste osade märgistuse võltsimise või ebaseadusliku eemaldamise või muutmise ühtlustatud kriminaliseerimine; e baseadusliku tulirelvakaubanduse ühtlustatud kriminaliseerimine; ilma loata tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona valdamise ühtlustatud kriminaliseerimine; i lma loata d igifaili koostami s e, omandami se , valdami se , jagami se , samuti kuritegelikul eesmärgil l evitamise ühtlustatud kriminaliseerimine ; d irektiivi eelnõu ga kehtesta ta vate tulirelvadega seotud süütegude toimepanemise eest f üüsilistele isikutele konkreetsete karistusmäärade ette nägemine vastavalt kuriteo raskusastmele, sealhulgas juriidilise isiku vastutuse sidumine tema aastakäibe ga ning lisakaristuste sätestamine nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele; kuritegude ja karistuste täideviimise a egumi st puudutava regulatsiooni ühtlustamine ; s tatistiliste andmete kogumise ja edastamise kohustus ; kindlaksmääratud ülesannetega t ulirelvade alase kontakt punkti loomise kohustus eesmärgiga tugevdada piiriüles t koostöö d ning tõhustada andme te k ogumis t ja jagamis t. Algatus toetab Eesti „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ eesmärk e , mis puudutab piiriülese kuritegevuse, eriti rahvusvahelise terrorismi ja rahapesu ennetamis t , samuti Eesti 2026. aasta julgeolekupoliitika aluseid seoses terrorismi ennetamisega ja tõkestamisega sisejulgeoleku edendamise ks. Al gatus on kooskõlas ka kriminaalpoliitika põhialustega aastani 2030 , mille üheks prioriteediks on keskenduda ühiskonda enim kahjustavate õigusrikkumiste ärahoidmisele, muuhulgas tõkestada põhiseaduslikku korda ohustavat tegevust, organiseeritud kuritegevust, terrorismi ja vägivaldset äärmuslust . Eelnõu ga paku tava d meetme d pole osaliselt kooskõlas Eesti Euroopa Liidu poliitika (ELPOL) 2025–2027 seisukohtadega, milles muu hulgas leitakse, et ELi karistusõiguse kujundamine peab piirduma üksnes miinimumnõuete seadmisega ning et ELi õigusaktides tuleb vältida juriidiliste isikute suhtes kohustuslike lisakaristuste kehtestamist, ulatuslike aegumistähtaegade nõudmist ning üksikasjalikke viiteid menetlusliikidele ja meetmetele. Eelnõu menetlemine toimub EL N õukogu kriminaalasjade töörühmas. Algatust arutati esmakordselt 09 .0 3 .202 6 , sisulised arutelud on toimunud 26.03.2026 , 08.04.2026 ja 29.– 30.04.2026 ning a rutelud direktiivi algatuse üle jätkuvad . Muu hulgas tõusetus l äbirääkimiste käigus küsimus Schengeni ala sisepiirisüsteemi relevantsuse st ja sellega assotsieerunud riikide kaasamise kohta , mi s või b tingida muudatusi eelnõus sisus või menetluses. Eelnõu menetlemine ELi institutsioonides toimub seadusandliku tavamenetluse korras. E elnõu subsidiaarsuskontrolli tähtaeg o n 20.05.2026 . Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Justiits - ja Digi ministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Steven Andrekson ( HYPERLINK "mailto:
[email protected]" \h
[email protected] ) ja ELi asjade nõunik Reet Kase ( HYPERLINK "mailto:
[email protected]"
[email protected] ) ning Siseministeeriumi õigusnõunik Marju Aibast ( HYPERLINK "mailto:
[email protected]"
[email protected] ) ja nõunik Riita Proosa ( HYPERLINK "mailto:
[email protected]"
[email protected] ). Valdkonna eest vastutab Justiits - ja Digi ministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsl e r i ülesannetes Mari-Liis Sööt ( HYPERLINK "mailto:
[email protected]"
[email protected] ) . Õiguslik alus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus Õiguslik alus D irektiivi eelnõu õiguslik uks alus eks on märgitud E uroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL ) artikli 83 lõiked 1 ja 2. ELTL artikli 83 lõikes 1 on sätestatud õiguslik alus, mille kohaselt võivad Euroopa Pa rlamen t ja nõukogu kehtestada miinimumnormid kuritegude ja karistuste määratlemiseks eriti ohtlike piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul. Üheks selliseks kuriteoliigiks on selles sättes nimetatud ebaseaduslikku relvaäri (relvakaubandust). ELTL artikli 83 lõikes 2 on sätestatud ELi pädevus kehtestada miinimumnormid, kui kriminaalõiguse alaste õigus- ja haldusnormide lähendamine osutub möödapääsmatuks, et tagada liidu poliitika tulemuslik elluviimine valdkonnas, kus on rakendatud ühtlustamismeetmeid. Direktiivi eelnõu on seotud tulirelvade direktiivi ja uuesti sõnastatud tulirelvade määrusega , sest mõlemas aktis on juba ühtlustatud t ulirelvi käsitlevat poliitikat, eelkõige tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona omandamise ja valdamise, nendega ELis kauplemise ning nende importimise ja eksportimise tingimusi . Eeltoodust saab järeldada, et ELTL artikli 83 lõigete 1 ja 2 märkimine käesoleva algatuse õiguslike alustena on põhjendatud. Subsidiaarsus Euroopa Liidu lepingu (edaspidi ELL ) artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt tuleks ELi tasandil meetmeid võtta üksnes juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud eesmärke piisaval määral saavutada ning seetõttu on neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu parem saavutada ELi tasandil. Lisaks peavad konkreetse meetme laad ja tugevus olema vastavuses tuvastatud probleemiga . Direktiivi algatuses tuuakse välja, et k oordineeritud ELi tasandi meetmed tulirelvadega seotud kuritegude kriminaliseerimiseks ja karistuste ühtlustamiseks on tõhusamad kui eraldiseisvad riiklikud meetmed. Kogu liitu hõlmav õigusraamistik aitaks kõrvaldada liikmesriikides ÜRO tulirelvade protokolli rakendamise puudused, parandaks piiriülest koostööd uurimiste läbiviimisel ja süüdistuste esitamisel, edendaks turvalisust ja vähendaks tulirelvadega seotud vägivalda. Lisaks suurenda b Euroopa Komisjoni hinnangul ELi õigusakt, mis sisaldab nõuet koguda järjepidevalt ja ühtlustatud viisil andmeid arestitud tulirelvade kohta, õiguskaitseametnike ja poliitikakujundajate suutlikkust, võimaldades neil paremini jaotada vahendeid ning hinnata ohtu ja poliitikat. Senisest t ugevamad ja ühtlustatud ELi meetmed toetaksid ka laiemaid julgeolekueesmärke, kuna tulirelvadega seotud kuriteod on tihedalt seotud terrorismi, rahapesu, uimastikaubanduse ja muud liiki organiseeritud kuritegevusega, ning tugevdaks id lõppkokkuvõttes liidu üldist sisejulgeolekut. Algatuses on viidatud Euroopa K omisjoni ettevalmistavale uuringule, millest nähtub , et h oolimata ÜRO tulirelvade protokolli ratifitseerimisest esineb tulirelvadega seotud kuritegude kriminaliseerimise kohustuse ülevõtmisel lünki. Lisaks näita b uuring, et mitmes liikmesriigis on karistusmäärad madalad. Ebapiisavad karistusmäärad takistavad võrdsete tingimuste tagamist kogu ELis. Direktiivi algatusega seotud m õjuhinnang näita b , et Europoli ja Eurojusti abiga tehtava piiriülese tulirelvade alase koostöö tase on muude kuritegevuse valdkondadega võrreldes madal. Ehkki koostöö tugevdamiseks on l iikmesriikidel e aastaid soovitatud luua riiklik tulirelvade kontakt punkt ja anda sellele asjakohased ülesanded, on vaid kaheksal liikmesriigil olemas selline kontakt punkt , mis täidab rohkem kui 75% nõukogu järeldustes kokku lepitud ülesannetest. Kuigi tulirelvi käsitlevates liidu õigusaktides on sätestatud, et õigusnormide rikkumise eest tuleb karistada mõjusal, proportsionaalsel ja hoiataval viisil, näitas Euroopa Komisjoni ettevalmistav uuring suuri erinevusi rakendamises ja karistusmäärades. Sellega põhjendatakse, miks kogu liidus on vaja järjepidevat kriminaalpoliitikat, millega kõrvaldataks seaduselüngad, mida kurjategijad saavad ära kasutada, ja võideldaks ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastu ilma leebematest jurisdiktsioonidest tulenevate probleemideta. Nii soovitataksegi d irektiivi algatusega ühtlust ada ELis tulirelvadega seotud kuritegude määratlused ja kehtesta da maksimumkaristuste alammäärad. Suurendades õiguslike määratluste selgust ja ühtlustades karistusmäärasid ning nähes ette vahendid ja kohustused liikmesriikide vaheliseks piiriüleseks koostööks, luuakse direktiivi eelnõu ga võrdsemad tingimused, tagades sarnase kriminaalõigusliku rõhuasetuse kogu ELis, ning hõlbustatakse piiriülest koostööd uurimiste läbiviimisel ja süüdistuste esitamisel. Kohustus luua täielikult toimiv riiklik tulirelvade kontakt punkt hõlbustab koostööd ja koordineerimist liikmesriikides ja piiriüleselt. Lisaks aitab kohustus kasutada arestitud tulirelvade registreerimiseks minimaalset andmestikku ja edastada see Europolile parandada ohtu kajastavat luurepilti. Tulirelvadega seotud kuritegusid käsitlev kogu ELi hõlmav tõhus kriminaalpoliitika ai tab saavutada ka muid ELi poliitikaeesmärke. Tulirelvadega seotud kuriteod on sageli seotud muud liiki kuritegudega, nagu uimastikaubandus, terrorism, organiseeritud kuritegevus, rahapesu, väljapressimine, inimkaubandus jne. Tulirelvadega seotud kuritegusid käsitlev senisest mõjusam ELi õigusakt aitaks ellu viia tulemuslikke ELi ja liikmesriigi tasandi kriminaalõiguse täitmise tagamise strateegiaid, milles käsitletakse kõiki asjakohaseid kuritegevuse aspekte. Eesti hinnangul vastab eelnõu subsidiaarsuse põhimõttele. Liikmesriikide tõhus piiriülene koostöö , muu hulgas ka jurisdiktsiooni puudutavates küsimustes, seoses ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude ennetami s e ja tõkestami s e ga eeldab, et nende kuritegude osas on liikmesriikide kriminaalõigussüsteemid kujundatud ühtsetel alustel ja määratlustel. ELi tasandi õigusakti saab Eesti seega toetada, kuid õigusakt peaks piirduma eelkõige miinimumtasandil sekkumisega , jättes rohkem sisulis t kaalutlusruumi liikmesriikidele . Proportsionaalsus Direktiivi algatuses kirjeldatakse, et EL L artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdutakse eelnõus sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne, et kehtestada kõnealuses valdkonnas toime pandavaid kuritegusid käsitlev õigusakt. Täpsemalt võetakse ebaseaduslikku valdust käsitlevates sätetes arvesse liikmes riikide haldusõiguse traditsioone, mille kohaselt teo kuriteona käsitamise eelduseks on tahtlus, jättes kõrvale hooletusest põhjustatud teod. Lisaks nähakse tulirelvade , nende oluliste osade ning laskemoona tehnilise dokumentatsiooni ebaseaduslikus valdamises, omandamises, koostamises ja levitamises seisnevate kuritegude määratluste kavandatud ühtlustamisega seoses ette meetmed, millega tagatakse proportsionaalsus tööstuse ja kodanike õigustatud huvidega. Selliste kuritegude puhul on tähelepanu keskmes ebaseaduslik kasutamine, mis tähendab, et volitatud relvakaupmehi ei tohiks takistada tehnilist dokumentatsiooni kasutamast. Direktiiv i algatus sisaldab uurimisvahendite kasutamist ja teabevahetust käsitlevaid meetmeid üksnes niivõrd, kuivõrd need on vajalikud kavandatud kriminaalõiguse raamistiku tulemuslikuks toimimiseks. ELil on võimalik tagada kõikide s liikmesriikides miinimumtasemel võr reldavad tingimused kehtivate siduvate õigusaktide abil ning kujundada ja seeläbi tugevdada õigusraamistikku . Arvestades direktiivi eelnõu üldeesmärke , s.o ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja sellega seotud kuritegevuse tõhusam at ennetami st ja tõkestami st ELis , sealhulgas kuriteokoosseisude ühtlustami st , piiriülese koostöö parandami st ning andmete kättesaadavuse suurendami st, on ka E uroopa Komisjoni poolt eelnõus pakut u d konkreetsed meetme d valdavalt eesmärgipärased, mida saab Eesti toetada. Sellegipoolest väljub mitme meetme, sealhulgas nii kuritegude määratlust kui ka osade kriminaalmenetlust puudutavate sätete regulatiivne tase Eesti hinnangul hädavajalik u miinimu mregulatsiooni kehtestamise eesmärgist ning pole Eesti siseriiklikku õigusandlust arvestades proportsionaalne . Näiteks peame oluliseks , et tehnilise dokumentatsiooni valdamine või selle omandamine ei oleks eelnõu kohaselt karistatav olukordades , ku s sõltumata dokumentatsiooni valdamise st või omandamise st puudub isikul tahe selle dokumentatsiooni alusel ebaseaduslikku relva, selle olulist osa või laskemoona valmistada . Samuti tuleb karistusõiguslikult problemaatiliseks pidada d irektiivi ettepanek ut , mille kohaselt tehnilise dokumentatsiooni levitamine laiemale avalikkusele on karistatav ka raske hooletuse korral . Põhjendatud ja proportsionaalseks ei saa lugeda kõiki direktiivi algatuses ettenähtud raskendavaid asjaolusid (artiklis 8) ning riikide kohustust näha ette kõigi direktiivis sätestatud lisakaristuste kohaldamise võimalus nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele (vastavalt artiklites 5 ja 7). Problemaatiliseks tuleb pidada ka kohustust kohaldada juriidilistele isikutele direktiivis sätestatud kuritegude eest rahalist karistust fikseeritud summana või käibepõhiselt sõltuvalt , kumb on suurem. Samuti peame oluliseks, et kuritegudega seonduva te statistiliste andmete edastamine Euroopa Komisjonile ei põhjustaks liigset töö koormus e kasvu riigiasutustele, sealhulgas peaks kogutavate andmete hulk piirduma vaid minimaalsete andmetega, mis vahetult toetab direktiivi eesmärkide saavutamist ja vastavat poliitikakujundamist. L iikmesriikidele peaks jääma ka rohkem paindlikkust seoses kuritegude ja karistuste täideviimise aegumistähtaegadega . Eelnõuga kehtestatav jurisdiktsiooni puudutav regulatsioon satub osaliselt vastuollu karistusseaduse isikulise kohaldatavusega . Eelviidatud probleeme on täpsemalt käsitletud käesoleva seletuskirja alapeatükis 4 ja seisukohtades. Esialgsete mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju riigi julgeolekule Tulirelvad on organiseeritud kuritegevuse alustala nii Euroopas kui ka mujal maailmas. SOCTA 2021. aasta raporti kohaselt kasutab 60% ELis tegutsevatest kuritegelikest võrgustikest oma kuritegeliku äritegevuse osana vägivalda , sealhulgas tavaliselt tulirelvi oma eesmärkide saavutamiseks . V arastatud , e baseaduslikult üle piiri toimetatud , ebaseaduslikult ümberehitatud või järeletehtud relvade levik hõlbusta b ebaseaduslikku uimasti - ja inimkaubandust , suurendab oluliselt avaliku korra ja siseturvalisuse riske ning raskendab õiguskaitseasutuste tööd. Algatusega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele tervikuna, kuna see aitab vähendada ebaseaduslike tulirelvade kättesaadavust ning parandab õiguskaitseasutuste võimekust tulirelvadega seotud kuritegusid ennetada, avastada ja uurida. Tulirelvadega seotud kuritegevuse tase ning selle tõkestamise tõhusus mõjutavad otseselt ühiskonna turvatunnet, avalikku korda ja riigi sisemist stabiilsust. Algatus on otseselt kooskõlas „Eesti 2035“ strateegilise sihiga „Turvaline Eesti“, mille kohaselt pea vad Eesti riigis inimesed tund m a end turvaliselt ning riigi julgeolekuasutused on võimelised ebaseaduslikust tulirelvakaubandusest tingitud julgeolekuohte ennetama ja tõkestama . Algatus toetab ka laiemat eesmärki suurendada ühiskonna vastupanuvõimet ja usaldust riigi julgeolekustruktuuride vastu. Positiivse mõjuna parandab algatus piiriülest õiguskaitse- ja õigusalast koostööd. Tulirelvadega seotud kuriteod on olemuselt sageli rahvusvahelised – relvade valmistamine, vahendamine, transportimine ja kasutamine võivad toimuda eri riikides ning kuritegelikud võrgustikud kasutavad ära liikmesriikide õigussüsteemide erinevusi. Tulirelvadega seotud kuritegude määratluste ja karistusraamistike ühtlustamine vähendab võimalust kasutada ära õiguslünki või liikmesriikide erinevat karistuspoliitikat. See parandab liikmesriikide vahelist koostööd uurimiste läbiviimisel, tõendite kogumisel ning süüdistuste esitamisel. Oluline positiivne mõju kaasneb ka riiklike tulirelvade kontaktpunktide loomise ning andmevahetuse tugevdamisega. Süsteemsem ja ühtlustatud teabe kogumine arestitud tulirelvade kohta aitab paremini tuvastada relvade päritolu, liikumisteid, kuritegelikke võrgustikke ning seoseid eri kuritegude vahel. Samuti parandab see Europoli, liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja teiste partnerite suutlikkust koostada usaldusväärset olukorrapilti ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ulatusest ja arengusuundadest. Algatusel on oluline mõju ka uute tehnoloogiliste julgeolekuohtude maandamisele. Viimastel aastatel on märkimisväärselt suurenenud võimalused valmistada tulirelvi eraviisiliselt 3D-printimise, CNC-seadmete ja muu digitaalselt juhitava tootmistehnoloogia abil. Selliselt valmistatud relvad võivad jääda märgistamata, registreerimata ja raskesti jälgitavaks, mis suurendab nende atraktiivsust organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi jaoks. Lisaks võimaldab tehnilise dokumentatsiooni kiire levik internetis relvade valmistamise oskuste ja juhendite laialdast levikut väljapoole traditsioonilise relvakontrolli ulatust. Direktiivis ette nähtud tehnilise dokumentatsiooni ebaseadusliku levitamise kriminaliseerimine aitab vähendada selliste relvade valmistamise riski ning tugevdab riigi võimekust reageerida tehnoloogia arengust tulenevatele uutele julgeolekuohtudele. See on oluline ka Eesti sisejulgeoleku vaatest, kuna väikeriikide puhul võib isegi piiratud hulga raskesti tuvastatavate ebaseaduslike tulirelvade levik omada märkimisväärset mõju avalikule turvalisusele. Samuti omab positiivset mõju see, et direktiiv soodustab spetsialiseeritud teadmiste ja oskuste arendamist õiguskaitsesüsteemis. Koolituste, ühiste standardite ning parema andmevahetuse kaudu suureneb õiguskaitseasutuste suutlikkus tuvastada ebaseaduslikke relvi, analüüsida digitaalseid tõendeid ja menetleda keerukamaid piiriüleseid juhtumeid. Sõltumata, et direktiivi rakendamisega võib kaasneda teatud ulatuses töökoormust suurendav mõju õiguskaitseasutustele ja teistele riigiasutustele , kaaluvad algatuse pikaajalised positiivsed mõjud siseturvalisusele ja riigi julgeolekule võimalikud rakenduskulud üles. Tõhusam võitlus ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastu aitab vähendada tulirelvadega seotud vägivalda, organiseeritud kuritegevuse mõju ning terrorismiriski. Lisaks tugevdab see avalikkuse usaldust riigi võime vastu tagada turvaline elukeskkond ning suurendab riigi valmisolekut reageerida muutuvatele julgeolekuohtudele, sealhulgas tehnoloogia arengust tulenevatele uutele riskidele. Kuritegude raskusele vastavad karistused omavad nii üld - kui eripreventiivset mõju ning vähendavad kurjategijate võimalusi kasutada oma tegevuses ära õigussüsteeme, kus karistuspoliitika on ülejäänud riikidega võrreldes märkimisväärselt leebem või esinevad õiguslüngad teatud tegude kriminaliseerimises. Lisaks suurendab t ulirelvadega seonduvate kuritegude määratluste ja karistuste ühtlustamine üldist siseturvalisust kogu E L is . Mõju majandusele Komisjoni hinnangul seisneb peamine eeldatav majanduslik mõju tulistamisjuhtumitega seotud kulude vähenemises. Ehkki ühtki veenvat uuringut tulirelvadega seotud vägivallast tulenevate majanduslike kulude kohta ELis ei ole, näitab ELi rahastatud projekti INSIGHT raames tehtud uuringute ja Rootsis aset leidnud tulistamisjuhtumite kulusid käsitleva uuringu tulemuste kombineeritud analüüs, et 2024. aasta esimeses pooles läksid tulistamisjuhtumid Rootsi ühiskonnale maksma ligikaudu 120–140 miljonit eurot. See summa on puhtalt teoreetiline, kuna see tugineb hüpoteesile, et konkreetse tulistamisjuhtumi kulu saab ekstrapoleerida ja kohaldada kõigi 2024. aasta esimesel poolel Rootsis toimunud tulistamisjuhtumite suhtes. Turvalise ma keskkonnaga kasvab positiivne mõju majandusele. Senisest tõhusam võitlus e baseadusliku tulirelvakaubanduse vastu võimal dab sellise kaubandusega kaasnevaid negatiivse i d mõju sid majanduskeskkonnale vähendada või ära hoida. Mõjutatud sihtrühmad on relvade, nende osade ja laskemoona seadusliku käitlemisega tegelevad ettevõtjad ning piiratud ulatuses ka teatud tehnoloogia- ja digiplatvormide pakkujad, kes võivad kokku puutuda tehnilise dokumentatsiooni loomise, hoiustamise või levitamisega. Ülejäänud ettevõtlussektorile on mõju valdavalt kaudne. Direktiiv i eelnõuga ei muud eta kehtivaid seadusliku relvaomandi ega relvakaubanduse põhimõtteid ning seetõttu ei avalda see otsest negatiivset mõju relvaturu tavapärasele toimimisele. Samas karmistatakse juriidiliste isikute vastutust nendel juhtudel, kus ettevõtlustegevus on seotud ebaseadusliku relvavalmistamise või selle võimaldamisega, pidades eelkõige silmas digitaalse tehnilise dokumentatsiooni levitamis t . See võib kaasa tuua vajaduse täiendada ettevõtjate sisekontrolli- ja vastavusmeetmeid, kuid aitab samas vähendada ebaseadusliku majandustegevuse ja sellega seotud julgeolekuriskide levikut. Kuivõrd direktiiv kriminaliseerib tehnilise dokumentatsiooni koostamise , omandamise, valdamise ja jagamise ilma loata , võimaldatakse direktiivi põhjenduspunkti 37 kohaselt liikmesriikidel kujundada vastav regulatsioon (sh vajadusel koos loamenetlustega) kõikidele isikutele, kellel võib olla tehnilise dokumentatsiooni koostamise, valdamise või jagamise suhtes majandustegevusega mitteseotud, kuid legitiimne eesmärk. Sõltuvalt, mill ise detail se regulatsioon i kasuks siseriiklikult otsustatakse, võib viidatud isikute puhul teatud määral kaasneda täiendav halduskoormus . Ebaseadusliku relva kaubanduse tõkestamine toetab ausat konkurentsi ning vähendab majandusest lähtuvaid julgeolekuohte , olles kooskõlas ka „Eesti 2035“ eesmärgiga edendada usaldusväärset ja turvalist ettevõtluskeskkonda. Direktiivi eelnõu rakendamisel on oluline tagada, et meetmed oleksid proportsionaalsed ega pärsiks muuhulgas ebamõistlikult innovatsiooni arengut. Mõju põhiõigustele Ettepanek teenib legitiimset eesmärki kaitsta avalikku korda, riigi julgeolekut ning inimeste elu ja tervist. Põhiseaduse § 16 kohaselt on igaühel õigus elule. Põhiseaduse § 13 tagab ka igaühe õiguse riigi ja seaduse kaitsele. Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse tõkestamisega suureneb riigi sisejulgeolek ning ühiskonna turvalisustunne, kaitstes inimeste füüsilist heaolu. Direktiivi eelnõu ülevõtmisel tuleb austada ka kahtlustatavate ja süüdistatavate õigusi kriminaalmenetluses. Direktiivi rakendamisega võib kaasneda omandipõhiõiguse riive id , eelkõige juhtudel, kus isikult võidakse konfiskeerida tulirelvad, tulirelvadeks liigitatavad seadmed või digitaalne tehniline dokumentatsioon , või piirata nende kasutamist. Ettevõtlusvabaduse p iirangud võivad mõjutada ka isikuid, kes kasutavad seaduslikult 3D-printimise või CNC-tehnoloogiaid , samuti relvakaupmehi, vahendajaid, tootjaid ning tehnoloogilise arendusega seotud ettevõtteid, kuna nähakse ette täiendavad kriminaalõiguslikud kohustused ja võimalik vastutus juriidilistele isikutele. Samas rõhutatakse direktiivi seletuskirjas , et ettepanek ei muuda seadusliku relvaomandi reegleid ega piira õiguspärast ettevõtlust või teadustegevust , mis vähendab omandipõhiõiguse võimaliku riive intensiivsust . Nii omandipõhiõiguse kui ettevõtlusvabaduse võimalike r iive te legitiimseks eesmärgiks on avaliku korra ja julgeoleku kaitse ning raske ja organiseeritud kuritegevuse ennetamine , takistad es ebaseaduslikku relvakaubandust ja vältimaks tulirelvade sattumist kuritegelik ku kasutus se . Tegemist on põhiseaduslikult legitiimse ja kaaluk a eesmär giga , mis aitab kaitsta põhiseaduse (edaspidi PS ) §-des 16 ja 28 kaitstud õigushüvesid – inimese elu, tervist ja turvalisust. Põhiõiguse riive mõõdukuse tagamiseks tuleb direktiivi ülevõtmisel tagada , et : kriminaliseerimine oleks seotud üksnes ebaseadusliku eesmärgiga või teadliku osalemisega ebaseaduslikus tegevuses; seaduslikku relvatootmist, teadus- ja arendustegevust ning õiguspärast tehnoloogia kasutamist ei piirata ebaproportsionaalselt; konfiskeerimise ja muude omandit piiravate meetmete kohaldamisel oleks tagatud kohtulik kontroll ning muud menetluslikud garantiid. Tulirelva de, nende oluliste osade ja laskemoonaga ning tehnilise dokumentatsiooni ga seonduvate kuritegude kriminaliseerimise ja nendega seotud kriminaalmenetlustega kaasneb riiveid eelkõige kahtlustatavate ja süüdistatavate eraelu - ja isiku puutumatusele ( PS § -d 20 ja 26) ja vabale eneseteostusele ( PS § 19) . Karistusõigusnormi de ja nende os adeks oleva te mõiste d, nagu nt „tehniline dokumentatsioon“ ja „levitamine“ peavad v astavalt õigusselguse ja määratletuse põhimõttele (PS § 13 ja § 23) olema ka piisavalt selged ja ettenähtavad , et mõistete sisu ei oleks liiga laialivalguv või tõlgenduslikult ebamäärane . Direktiiv näeb ette arestitud tulirelvade registreerimise, statistiliste andmete kogumise, andmete pikaajalise säilitamise ning teabevahetuse Europoli ja teiste asutustega. Sellega võib kaasneda isikuandmete töötlemine ja eraelu puutumatuse , samuti informatsioonilise enesemääramise õigus e riive . Riive te leevendamiseks tuleb: tagada andmete töötlemise selge õiguslik alus; piirata kogutavate andmete mahtu minimaalselt vajalikuga; sätestada andmete säilitamise tähtajad ja kustutamise kord; tagada sõltumatu järelevalve ning andmesubjekti õigused; järgida õiguskaitseasutuste isikuandmete töötlemise direktiivist (EL) 2016/680 ning isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid nõudeid. Riive eesmärk on tagada avalik kord ja julgeolek, ennetada raskeid kuritegusid ning parandada õiguskaitseasutuste suutlikkust avastada, uurida ja tõkestada ebaseaduslikku tulirelvakaubandust ja sellega seotud organiseeritud kuritegevust. Tegemist on põhiseaduslikult legitiimsete ja kaaluka avaliku huviga eesmärkidega. Direktiivi ettepanek näeb ette minimaalse andmestiku kogumise arestitud tulirelvade kohta ning kohustab liikmesriike edastama asjaomaseid andmeid Europolile ja komisjonile. Samuti nähakse ette kohustus säilitada andmeid vähemalt 20 aastat. Põhiõiguste seisukohalt on oluline, et direktiivis ette nähtud andmetöötlus on seotud konkreetse õiguskaitse ala se eesmärgiga ning andmete kogumine ei ole piiramatu. Direktiivi lisas sätestatud minimaalne andmestik on seotud peamiselt: tulirelva identifitseerivate tunnustega; relva tehniliste omadustega; relva päritolu, arestimise ja menetlusliku staatusega; relvaga seotud juhtumi asjaoludega. Põhiseaduspärasuse seisukohalt on oluline, et direktiivi lisas esitatud andmekoosseisud on piisavalt piiritletud , seotud konkreetse õiguskaitse ala se eesmärgiga , tehnilise ja menetlusliku iseloomuga ning vajalikud ja asjakohased tulirelvadega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks. Andmekoosseisud on eesmärgipärased ning vajalikud tulirelvade tuvastamiseks, nende päritolu kindlakstegemiseks, piiriüleste seoste analüüsimiseks ning ebaseadusliku relvaliikumise tõkestamiseks. Samuti võimaldavad need toetada ballistilist ekspertiisi, relvade elukaare tuvastamist ning õiguskaitseasutuste operatiivset koostööd. D irektiiv ei kehtesta üldist ega piiramata ulatuses isikuprofiilide loomist või ulatuslikku biomeetriliste või muude eriliigiliste isikuandmete töötlemist . Samuti ei kohusta direktiiv liikmesriike koguma rohkem tulirelvadega seonduvaid andmeid, kui see on vajalik konkreetsete õiguskaitseliste eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu võib pidada direktiivis ette nähtud minimaalset andmestikku kooskõlas olevaks andmete minimaalsuse ja piiritletuse põhimõttega. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Tulirelvadega seotud kuritegude ja karistuste määratlemisele miinimumnõuete kehtestamine tagab sujuva ja takistusteta koostöö liikmesriikide menetlusasutuste ja õiguskaitseorganite vahel , tuues kaasa vastava positiivse mõju ka Eesti s. Välditakse olukorda, kus õiguslünkade või karistuste leebuse tõttu ei ole võimalik liikmesriikides teatud tõendeid koguda (nt jälitustoimingutega) või muid menetluslikke meetmeid rakendada. P iiriüleste kuritegude puhul aitab algatus vältida võimalikke küsimusi jurisdiktsiooni või kohtuotsuste tunnustamise kohta, kuna karistusmäärad ühtlustatakse . Arvestades Eesti sisejulgeoleku kõrget taset ning tulirelvade ja laskemoonaga seotud kuritegude tendentse Eestis läbi aastate , ei kaasne direktiivi ülevõtmisega Eestis eelduslikult olulist töökoormuse kasvu õiguskaitseasutustele. Siiski tuleb a rvestad a , et kuna Eestis puudub seni teadaolev kogemus ja praktika seoses 3D prinditud relvadega , on selliste kriminaalmenetlust e puhul keeruline hinnata mõju ekspertiisiasutustele . V õib eeldada, et kuna 3D prinditud relvade ja digifailide näol on tegemist viimase aja tehnoloogiliste arengutega , tingi vad need vajaduse arendada ka kriminalistika- ja ekspertiisiasutus te tulirelvaekspertiisi metoodikaid , nõudes tõenäoliselt teatud hulgal spets ialiseeritud eriteadmiste ja lisaressursside suunamist valdkonda. Komisjoni hinnangul tooks direktiivi eelnõu rakendami ne kaasa senisest rohkem tulemuslikke uurimisi . See tekitaks liikmesriikide l e vajadus e värvata lisatöötajaid, et toime tulla tulirelvadega seotud kuritegude uurimise ja süüdistuste esitamise potentsiaalse suurenemisega. Töötajate arvu suurendamise kuluks esimesel viiel aastal hinnatakse kõikide liikmesriikide peale kokku hinnanguliselt 4 069 175 eurot aastas, s.o esimesel viie l aasta l kokku üle 20 000 000 euro. Komisjon i hin nangu kohaselt kasva ksid arestitud tulirelvade arvu suurenemisega ka liikmesriikide kriminalistikaüksuste halduskulud – hinnanguliselt 574 564 eurot aastas kõigi 27 liikmesriigi ballistiliste aruannetega seotud halduskuludeks ja 332 107 eurot aastas digifaile käsitlevate ballistiliste aruannetega seotud kuludeks. Eesti osakaalu taoliste kulutuste raames on keeruline täpselt hinnata, kuid arvestades tulirelvadega seotud süütegude vähesust saab eelduslikult pidada kulutusi pigem väikeseks . Võttes arvesse nende kulude keskmist liikmesriikide peale , s.o ca 18 5 000 eurot ( ( 4 0 69 175 + 574 564 + 332 107) : 27 ) , on tõenäoline, et eelviidatud konkreetsete kulude maht E estile jääb tõenäoliselt alla keskmise. Lisaks hindab Euroopa Komisjon riikliku tulirelvade kontakt punkti loomise ja arendamisega seotud halduskulu sid kõigi 27 liikmesriigi peale kokku hinnanguliselt 12 070 917 eurot ning riiklikes andmebaasides sisalduvate tulirelvadega seotud andmete ühtlustamisega seotud halduskulu sid kõigi 27 liikmesriigi peale kokku hinnanguliselt 10 800 000 eurot , tehes liikmesriikide keskmiseks ca 850 000 eurot ((12 070 917 + 10 800 000) : 2 7 ) . Ehkki Eestil on riikliku tulirelvade kontakt punkt Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi ka PPA ) struktuuri juba integreeritud, võib lähtuvalt algatuses kontakt punktile ette nähtud ülesannetest kaasneda negatiivne või töö koormust suurendav mõju õiguskaitseasutustele ja teistele riigiasutustele . Direktiivi rakendamine eeldab eelkõige : täiendavaid ressursse õiguskaitse- ja ekspertiisiasutustele; infosüsteemide arendamist; uute andmekogumise ja analüüsivõimekuste loomist; ametnike koolitamist; suuremat rahvusvahelist koostööd ja koordinatsiooni. Taoline haldus- ja menetluskoormus võib esialgu suureneda eelkõige Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis (edaspidi ka KAPO ) , Maksu- ja Tolliametis, prokuratuuris ning kriminalistika valdkonnas. Samuti võib suureneda vajadus digitaalsete tõendite ja tehnilise dokumentatsiooni analüüsimise võimekuse järele. Sellest tulenevalt võib vajalikuks osutuda täiendava te vahendite suunamine kontakt punkti arendamise ks ja selle toimimist tagava personali arvu suurendamiseks. Esialg se kuluhinnang u kohaselt kaasneb direktiivi rakendamisest tuleneva tulirelvade registreerimise ga seotud statistilise andmebaasi väljatöötamiseks ja arendamiseks ca 2-3 miljonit eurot , millele lisanduvad hooldamise ja täiendamise püsikulud. Lisaks võib sõltuvalt sellest, milliseks kujunevad direktiivi eelnõu läbirääkimiste tulemusel kohustuslike andmete kogumise ja edastamise maht ning tulirelvade kontaktpunkti ülesanded, tekkida vajadus ühe või kahe täisajaga ametikoha järele. Kahe ametikoha (analüütik ja rakendusekspert) puhul oleks aastane palgakulu ligikaudu 80 000 eurot ning ühe ametikoha puhul ligikaudu 40 000 eurot. Mõju regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale Algatusel puudub o tse ne mõj u regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale . Direktiivi sätete õiguslik ja võrdlev analüüs Artikkel 1. Reguleerimisese Säte määratleb d irektiivi eelnõu , mille eesmär giks on ühtlustada tulirelvadega seotud kuritegude määratlusi ja karistusi, parandada piiriülest koostööd ja kehtestada minimaalne andmestik tulirelvade arestimise kohta. Kuritegude määratlused on sätestatud artiklis 3, karistused füüsilistele isikutele artiklis 5 ja juriidilistele isikutele artiklis 7 ning piiriülest koostööd täpsusta takse artiklites 15 – 18. Artikkel 2. Mõisted Säte sisaldab direktiivi eelnõu s kasutat avate mõistete nagu „tulirelva“, tulirelva „olulise osa“ ja „laskemoona“ d efinitsioone, mis vastavad tulirelvade direktiivi art 1 lg 1 punktidele 1 – 3 , mis on Eesti õigusega kooskõlas ja üle võetud relvaseaduse ga (edaspidi RelvS ). Direktiivi eelnõu keskseks mõisteks on uus termin „ tehniline dokumentatsioon“ ( ing k blueprint , art 2 punkt 4) , mis seondub art 3 lg 1 punktis e ja f sätestatud kuritegudega. Selleks loetakse tehnili st digifail i tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona valmistamiseks , ning mida saab kasutada 3D printeri, arvjuhitava metallifreespingi või muu samalaadse arvutipõhise süsteemi abil või mille asjakohane tarkvara ära tunneb . Tegemist on uudse terminiga, mida Eesti senine karistus õigus lik regulatsioon ei sisalda. Direktiiv defineerib ka mõiste „levitamine“ (art 2 punkt 5), mida kasutatakse art 3 lg 1 punktis f sätestatud kuriteo ( tehnilise dokumentatsiooni levitamine) kontekstis. Levitamis e all mõeldakse üldsusele kättesaadavaks tegemi st ja seda eristatakse tehnilise dokumentatsiooni „jagamisest“ art 3 lg 1 punktis e sätestatud kuriteo (loata tehnilise dokumentatsiooni koostamine, omandamine, valdamine või jagamine) kontekstis . Eelnõu põhjenduspunkti 1 4 kohaselt omistatakse tehnilise dokumentatsiooni levitamisele u latuslikku mõju : p ärast tehnilise dokumentatsiooni levitamist veebis kaob selle üle kiiresti kontroll , sest seda hakatakse kopeerima ja omakorda levitama mitmesugustel platvormidel, hoides kõrvale tavapärasest järelevalvest. Direktiiv i eelnõus nä hakse tulirelvadega seotud kuritegude osas kriminaalõiguslik vastutus ette lisaks füüsilistele isikutele ka juriidilistele isikutele, mistõttu sätestatakse j uriidilise isiku mõiste eraldi art 2 punktis 6 . Selle s ätte kohaselt peetakse juriidilist isikut õigussubjektiks, ke llel on juriidilis e isiku staatus vastavalt siseriikliku le õiguse le , välja arvatud riigid ja riigivõimu teostavad avalik-õiguslikud organid ning avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid . Definitsioon ühtib ka varasemate EL karistusõigust puudutavate õigusaktide ga ning on kooskõlas Eesti karistus õigus ega ( KarS 14 lg-d 1 , 2 ja 4 ). Artikkel 3. Kuriteod Selles sättes kirjeldatakse direktiivi eelnõu kohaldamisalasse kuuluvaid kuritegusid. Tulirelvade ebaseadusliku valmistamise, nendega ebaseadusliku kauplemise ning nende märgistuse võltsimise ja muutmise kriminaliseerimine on ÜRO tulirelvade protokollist tulenev nõue. Ebaseadusliku valduse kriminaliseerimine tuleneb tulirelvade direktiivist . Uute kuritegudena käsi tle takse tehnilise dokumentatsiooniga seotud kuritegusid . Eestis on tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod sätestatud KarS 22. peatüki viiendas jaos (§§ 418 – 420) . Eelnõu a rt 3 lg 1 kohaselt peavad punktides a – f sätestatud tahtlikud teod olema sätestatud kuritegudena . Punktid a– b ja d on kehtiva õigusega kooskõlas ja seadusmuudatusi ei vaja. Art 3 lg 1 punkt c kriminaliseerib tulirelvade ja nende oluliste osade märgistuste võltsimise või ebaseadusliku eemaldamise või muutmise. RelvS § 73 1 kohaselt on r elvade või tulirelva oluliste osade valmistamisega tegelev isik või relva või tulirelva olulise osa Eestisse sisse vedanud isik kohustatud kandma tulirelvale ja tulirelva olulisele osale nõuetekohase markeeringu selliselt, et selle eemaldamine oleks tehniliselt raske või võimatu. Kehtivas õiguses sellekohast karistusnormi eraldi ei eksisteeri , mis tingib muudatuste tegemise vajaduse eelkõige KarS-is . Art 3 lg 1 p unkt e kriminaliseeri b tehnilise dokumentatsiooni koostami se , omandami se , valdami se või jagami se ilma loata . Eelnõu põhjenduspunkti 37 kohaselt peaksid liikmesriigid kriminaliseerima tehnilise dokumentatsiooni loata koostamise, omandamise, valdamise ja jagamise üksnes juhul, kui see on mõeldud tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona valmistamiseks. Põhjenduspunkti kohaselt võivad l iikmesriigid otsustada luua füüsilistele ja/või juriidilistele isikutele spetsiaalsed load sellise tehnilise dokumentatsiooni seaduslikuks kasutamiseks, mis on eriti oluline selleks, et võimaldada teadusasutustel ja tulirelvatööstusel arendada edasi kihtlisandustootmise meetodeid . Eesti õiguse kontekstis o leks tegemist uue kuriteoga, mis võib tingida teatud määral RelvS -i ja KarS-i muutmist. Art 3 lg 1 p unkt f kriminaliseerib tehnilise dokumentatsiooni levitami s e, kui toimepanija teadis, et seda võidakse kasutada punktides a, b, d või e osutatud kuriteo toimepanemiseks. Eesti õiguse kontekstis oleks tegemist uue kuriteoga, mis võib tingida teatud määral RelvS -i ja KarS-i muutmist. Art 3 lg 2 sätestab kohustuse käsitada lõike 1 punktis f sätestatud tegu (tehnilise dokumentatsiooni levitami ne) kuriteona ka siis, kui see on toime pandud vähemalt raske hooletuse tõttu. Artikkel 4. Kuriteole kihutamine ja kaasaaitamine ning kuriteokatse Art 4 lg 1 kohaselt kriminaliseeritakse artiklis 3 osutatud kuritegudele kihutamine ja neile kaasaaitamine ning l g 2 järgi ka nende kuritegude katse. Eesti õiguses ei vaja osavõt u ega katse eest karistamine selle eraldiseisvalt sätestamist karistusseadustiku eriosas , vaid lähtutakse KarS §-dest 22 (osavõtja) ja 25 (süüteokatse). Kuna need KarS üldosa sätted kohalduvad kõigile KarSis sätestatud kuritegudele, ei mõjuta säte kehtivat õigust. Artikkel 5. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused E elnõus nähakse selle sättega ette liikmesriikide kohustus tagada artiklites 3 ja 4 sätestatud kuritegude karistamine tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega (art 5 lg 1). Lisaks nähakse ette füüsilistele isikutele mõistetavate karistuste miinimumnõuded, s t karistus liigid ja -määrad vastavalt artiklis 3 sätestatud kuritegude liigitusele ja nende raskusastmetele (art 5 lg 2) , ja lisakaristuste na käsitletava te meetme te kohaldami n e (art 5 lg 3) . Art 5 lg 2 punktid e a – d kohaselt varieeruvad kuritegude eest mõistetava vangistuse ülemmäära miinimumnõuded sõltuvalt kuriteo tüübi st neljal raskusastmel – kaks, neli, viis või kaheksa aastat . Need on osaliselt vastuolus EL Nõukogu järelduste ga ELi kriminaalõiguse näidissätete kohta (edaspidi mudelsätted ) – mudelsätetes kokkulepitud raskusastme teks on vastavalt üks, kaks, viis või kümme aastat vangistust . M udelsäte tes ettenähtud karistus määradest kõrvalekaldumine on lubatud juhul, kui selle õigustamiseks esitatakse ka p õhjalikum analüüs või selgitus ed , mida eelnõu ei sisalda. Eelnõus kehtestatud karistusmäärad tingiksid vajaduse muuta karistusmääri vastavalt ka kehtivas õiguse s : a rvestades, et art 3 lg 1 punktides a–c sätestatud kuriteod on kvalifitseeritavad eelkõige KarS § 418 alusel, tuleks KarS §-s 418 sätestatud vangistuse ülemmäära oluliselt suurendada – kolmelt aastalt kaheksa aastani. Artikkel 6. Juriidiliste isikute vastutus Eelnõu a rt iklis 6 nähakse ette juriidilise isiku vastutus . Sät e ühtib valdavalt juriidilise isiku vastutuse aluseid nii , nagu need on sätestatud ka kehtivas õiguses ( KarS 14) . M udelsätete ga võrreldes laiendab eelnõu siiski juriidilise isiku vastutust kuri teost kasusaavate isikute ringi laiendamisega : mudelsätete kohaselt on juriidilise isiku vastutusele võtmise eelduseks teo toimepanemine juriidilise isiku huvides , kuid eelnõu sätte kohaselt võib juriidilise isiku vastutus kaasneda ka juhul, kui juhtiva isiku puudulikust järelevalvest või kontrollist tingituna pandi tegu toime füüsilisest isikust toimepanija enda või kolmanda isiku huvides. Eelnõus puuduvad sellekohased põhjendused . Artikkel 7. Juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused Artiklis sätestatakse regulatsioon juriidiliste isikute suhtes kohaldatavate karistuste kohta. Nähakse ette liikmesriikide kohustus tagada eelnõus sätestatud kuritegude eest karistamine mõjusate , proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega . Lisaks nähakse ette juriidilistele isikutele mõistetavate karistuste miinimumnõuded, st karistusliigid ja -määrad vastavalt kuritegude liigitusele ja nende raskusastmetele , ja lisakaristustena käsitletavate meetmete kohaldami n e . Eelnõu s kehtestatud põhimõte juriidilisele isikule r ahalise karistuse mõistmi se kohta irdub mudelsätetest , mille kohaselt võib juriidilist isikut karista da kas fikseeritud rahalise karistuse või alternatiivselt käibepõhise karistusega . Eelnõu kohaselt peaksid liikmesriigid aga võimaldama karistamist mõlemal viisil, sõltuvalt sellest , kumb on konkreetsel üksikjuhtumil suurem. Ka rahalise karistuse ülempiirid kalduvad eelnõu kohaselt kõrvale m udelsätete ga kokku lepitud proportsioonist . Artik lid 8 ja 9. Raskendavad ja kergendavad asjaolud Artikli tes 8 ja 9 sätestatakse vastavalt raskendavad ja kergendavad asjaolud, mida tuleb arvesse võtta eelnõus sätestatud kuritegude eest karistuste määramisel. Artikli te sõnastusest saab järeldada, et liikmesriikidele võimaldatakse paindlikkust sätestada artikl ites 8 ja 9 nimetatud asjaolusid vastavalt oma kriminaalpoliitilistele kaalutlustele tingimusel, et vähemalt üks eelnõus loetletud raskendavatest ja kergendavatest asjaoludest riigisiseses õiguses eksisteerib . Eesti õiguses on karistuse kohaldamisega seonduv sätestatud KarS 4. peatükis, mille § 56 kohaselt on karistuse määramise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse ka kergendavate ja raskendavate asjaoludega . Karistust raskendavad asjaolud on ammendavalt sätestatud KarS §- is 5 8 , millest eelnõu artiklis 8 sätestatud raskendavate asjaolude loeteluga k orreleerub süüteo toimepanemine grupi poolt (§ 58 punkt 10 ), mis vastab oma sisult art 8 punktiga d . Karistust kergendavad asjaolud on sätestatud KarS § 57 lõikes 1 , millest eelnõu artiklis 9 sätestatud kergendavate asjaolude loeteluga korreleerub eelkõige süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine (§ 57 lg 1 punkt 1), mis vastab oma sisult artiklis 9 viidatud kuriteo mõjude ennetamisega. Artikkel 10. Uurimisvahendid S ättega nähakse ette, et artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude uurimiseks tuleb menetlejatele teha kättesaadavaks tõhusad ja proportsionaalsed uurimisvahendid, sealhulgas need, mida kasutatakse organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude puhul . Säte nõuab seega liikmesriikidelt võimaldada eelnõu s sätestatud tulirelvaga seotud kuritegude uurimisel läbi viia jälitustoiminguid. Kui võrd käesoleva direktiivi põhieesmärgiks on tõhusamalt tagada ELi ülest julgeolekut ja võidelda ebaseadusliku tulirelvakaubandusega ning KrMS § 127 2 lg-s 2 sätestatud kuritegude kataloog, mille puhul jälitustoimingute läbiviimine on lubatud , sisaldab ka praegu tulirelvadega seotud kuritegusid ( eelkõige KarS § 418-418 2 ) , võib jätkuvalt kriminaalpoliitiliselt õigustatuks pidada tulirelvadega seotud kuritegude avastamis eks ja uurimis eks j älitustoimingu te läbiviimist ka siis, kui kehtivat õigust tuleb lähtuvalt direktiivi st uute tulirelvadega seotud kuritegude lisandumisega muuta. Artikkel 11. Haldamine ja kõrvaldamine Selle s ätte kohaselt võtavad l iikmesriigid oma õigussüsteemis vajalikud meetmed, et hoida ära oma ametiasutuste arestitud ja konfiskeeritud ebaseaduslikult valmistatud ja ebaseadusliku kauplemise teel saadud tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona sattumine volitamata isikute kätte, sealhulgas meetmed nende tulirelvade, oluliste osade ja laskemoona hävitamiseks. Liikmesriigid võivad otsustada muude kõrvaldamisviiside kasuks, tingimusel et tulirelvad või nende olulised osad on varustatud märgistusega ning tulirelvade, oluliste osade ja laskemoona kõrvaldamise viisid on registreeritud. Kehtiv as Eesti õiguses sätestab relva ja laskemoona hävitamise põhimõtted eelkõige RelvS § 83, muid kõrvaldamisviise on ette nähtud ka nt RelvS §-s 78 ja 79 . Artikkel 12. Aegumistähtajad Art 12 lg 1 kohustab liikmesriike tagama, et kuritegude aegumistähtaeg vasta b eelnõus sätestatud kuritegude raskusastmele ja karistuste täideviimise tähtajad on piisavad. Ühtlustatakse tähtajad nii eelnõus sätestatud kurite gude aegumisel kui ka lõpliku otsuse täitmisele pööramisel . Üksikute aegumistähtaegade puhul n ähakse liikmesriikidele ette ka võimalus kehtestada teatud tingimustel erandeid. teatud aegumistähtaegade kohta teatud tingimus t el . Ehkki d etailsema a egumistähtaegade regulatsiooni sätestamise võimalus tuleneb ka mudelsätetest , on need esitatud nurksulgudes ja kaldkirjas ja eeldavad konkreetsesse õigusakti lisamiseks täiendavaid põhjendus i ja konkreetsete asjaolude arvestamist . Eelnõus sellekohaseid põhjendusi pole ning jääb selgusetuks , miks on eelnõu puhul otsustatud taolise detailse regulatsiooni kasuks. Arvestades KarSis ning eelnõus sätestatud karistuse täideviimise aegumistähtaegu ja eelnõus pakutavat võimalust rakendada teatud üksikjuhtudel ka eelnõus sätestatust lühemat tähtaega (kui riigisiseses õiguses on sätestatud aegumise peatamise ja katkemise alused), saab järeldada , et Eesti õigus pole kooskõlas eelnõu art 12 lg 3 punkt is c sätestatud aegumistäht ajaga . Samuti sätestab direktiiv karistuse täideviimise aegumise lähtepunktiks kohtuotsuse tegemis e , kui d vastavalt Eesti õigus ele on lähtepunktiks kohtuotsuse jõustumi ne. A rvestades eelnõu miinimumharmoneerimis e eesmärki võivad liikmesriigid näha ette ka rangemaid norme . R iigisiseses õiguses sätestatud otsuse täideviimise aegumise kulgemise lähtepunktiks olev kohtotsuse jõustumi se hetk ja kuriteo aegumise kulgemise lähtepunktiks olev kuriteo lõpuleviimi se hetk toimu vad ajaliselt hiljem , kui eelnõus ette nähtud lähtepunktid, s.o vastavalt kohtuotsuse tegemine ja kuriteo toimepanemine. Seega hakkavad ka aegumistähtajad vastavalt kulgema hiljem, mida saab eelnõus sätestatuga võrreldes pidada rangemateks normideks , mistõttu on kehtiv õigus eelnõuga kooskõlas. Artikkel 13. Jurisdiktsioon J urisdiktsiooni käsitleva te säte tega tagatakse, et liikmesriigid kehtestavad eelnõu kohaldamisalasse kuuluvate kuritegude puhul jurisdiktsiooni ja teavitavad komisjoni, kui nad otsustavad seda laiendada konkreetsetel juhtudel, kui kuritegu on toime pandud väljaspool nende territooriumi. V õttes arvesse direktiivi eelnõu ga hõlmatud kuritegude toimepanijate liikuvust, kuritegude piiriülesust ja piiriülese menetluse võimalust, peaksid liikmesriigid sellise tegevuse vastu tulemuslikult või tlemise eesmärgil kindlaks määrama jurisdiktsiooni . Ka rS-i regulatsioon on jurisdiktsiooni puudutava artikliga valdavalt kooskõlas . Vastuolu tekib siiski põhimõttega, mis puudutab liikmesriigi (kelle kodanik kuriteo toimepanija on) kohustust tagama, et tema jurisdiktsiooni teostamine ei sõltuks muu hulgas sellest, kas tegu käsitatakse selle toimepanemise kohas kuriteona . Nimelt k ehtib Eesti karistusõigus muu hulgas E esti kodanikust toimepanija suhtes väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ( KarS § 7 lg 1 p 1). Seega, kui Eesti kodanik paneb välismaal toime kuriteo, mis on Eesti karistusõiguse kohaselt karistatav, kuid välismaal mitte, siis ei kehti teo toimepanijale Eesti karistusõigus . Sell ine säte ei sisaldu ka mudelsätetes ning sätte rakendamine nõuaks riigisisese lt karistusõiguse põhimõtete, st karistusseaduse isik ulist kehtivust puudutavate sätete muutmist . Artikkel 14. Koolitus See säte kohustab liikmesriike võtma meetmed, et menetlejatele, sh kohtunikele , prokuröridele, uurimisasutuste ja muude kriminaalmenetluses osalevate asutuste töötajatele oleks id tagatud vajalikud erioskused ja korrapärased koolitused oma ülesannete tulemuslikus täitmiseks . Nii tulirelvadega seotud süütegude kui ka muude kuritegude menetlemise ga seotud isikute koolitamine on Eestis vastavate asutuste pädevuses ja kehtestatakse eelkõige asutusesises e töökorralduse ja koolituse korra a lusel , kuid üldisemaid põhimõtteid on kehtestatud nii avaliku teenistuse seaduses kui ka ametnike koolituse korras. Artikkel 15. Koordineerimine ja koostöö liikmesriigi pädevate asutuste vahel Selle sätte kohaselt tuleb igal liikmesriigil luua keskne riiklik tulirelvade kontakt punkt , mis peab tagama strateegilisel ja operatiivtasandil koordineerimise ja koostöö kõigi liikmesriigi pädevate asutuste seas, kes osalevad tulirelvadega seotud kuritegude ennetamises ja nende vastu võitlemises. Sättega kehtestatakse kontaktpunktile ka minimaalsed ülesanded . Säte kohustab l iikmesriik e ka taga m a, et kontaktpunkt luuakse asjakohase struktuurina, nagu spetsiaalne üksus, osakond või keskus, ning et sellele eraldatakse piisavalt töötajaid ja vahendeid, et tagada kontakt punkti pidev ja tõhus tegevus. Eestisse on vastav kontaktpunkt juba Siseministeeriumi valitsemisalas se ( PPA ) loodud . Kontaktpunkti töös osalevad mitme asutuse esindajad, sealhulgas EKEI töötajad ning sõlmimisel on ka asutuste vaheline raamkokkulepe. Koostöövorm võimaldab käeoleval hetkel infovahetust tulirelvadega seotud juhtumites . Artikkel 16. Liikmesriikide ja komisjoni ning liidu organite ja asutuste koostöö Selles sättes rõhutatakse piiriülese koostöö olulisust , eelkõige koostööd liikmesriikide, Eurojusti , Europoli, Euroopa Prokuratuuri ja komisjoni vahel , kui on tekkinud kahtlus, et kuritegu on laadilt piiriülene. Säte seondub ka eelnõu artiklis 15 kehtestatud kohustuse ga luua liikmesriikides tulirelvade riiklikud kontakt punktid , kes saavad kuritegudega seotud teavet vastavalt edastada. Lisaks nähakse ette, et liikmesriigid võivad teha koostööd tehnilise dokumentatsiooni ühisel testimisel, kui on tekkinud kahtlus, et see on mõeldud eraviisiliseks tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona valmistamiseks. Artik lid 17 ja 19 . Arestitud tulirelvade registreerimine ja delegeeritud õigusaktid ning delegeeritud volituste rakendamine S ättega kehtestatakse kohustus kasutada arestitud tulirelvade registreerimisel minimaalset andmestikku . Lisaks menetlusotsusega arestitud või konfiskeeritud relv adele hõlmab registreerimise kohustus kõi k i ebaseaduslik k e äravõetud , sh vabatahtlikult loovutatud ja leidrelva sid, m ille kohta Eestis eraldiseis ev andmebaas puudub . Andmestik sisaldub direktiivi eelnõu lisas , mida on võimalik komisjonil delegeeritud õigusaktiga muuta , kui kogutud andmete analüüs näitab, et ohte kajastava luurepildi saamiseks on andmestikus mõni andmeelement puudu või muutunud. Säte on sisuliselt volitusnormiks, mis näeb komisjonile ette delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse kitsalt direktiivi lisa, s.o minimaalse andmestiku vajaduspõhiseks muutmiseks vastavalt artiklis 19 sätestatud korrale. Artikkel 18. Statistilised andmed Selles sättes käsitletakse vajadust koguda süstemaatiliselt digitaalse süsteemi kaudu anonüümitud statistilisi andmeid tulirelvadega seotud kuritegude kohta , mida tuleb säilitada vähemalt 20 aastat . Teatud statistilisi süütegude kohta käivaid andmeid tuleb kogu d a , avald a d a ja vähemalt iga viie aasta tagant saata komisjonile ning teavet registreeritud arestitud tulirelvade kohta edastada igakuiselt Europolile. E elnõuga taotletud mahus statistika kogumine ja edastamine ei ole Eestile jõukohane ning eelnõus puuduvad põhjendused andmete kogumiseks just eelnõus ette nähtud mahus. Eelnõuga soovitud andmete kogumiseks ja edastamiseks puudub Eestis keskne süsteem ja andmed on puudulikud. Juhul, kui MIS/PRIS ei ole ebaseadusliku tulirelva käitlemist eraldi koosseisuna välja toodud, siis ebaseadusliku relva konfiskeerimine statistikas ei kajastu , kuivõrd otsing toimub juhtumi ja KarS i vastava koosseisu järgi. Asjakohaseks on näide, k u s narko otikumi de käitlemise ga seo nduva kuriteo menetluse käigus leit akse ebaseaduslik tulirelv. Kui p õhimenetlus toimub narkootikum idega seotud kuriteo alusel ja süüdistatav mõistetakse süüdi kokkuleppemenetluses, jääb ebaseaduslik tulirelv põhikuriteo „varju“. Ehkki taolisi juhtumeid esineb vähe , on need statistilised olulised, arvestades tulirelva de ga seotud kuritegude üld arvu . Artik lid 20 -24 . EL õigusaktide muutmine, direktiivi jõustumine ja ülevõtmine ja Euroopa Komisjoni aruandlus Artikliga 20 muudetakse direktiivi (EL) 2024/1260 , et see hõlmaks ka direktiivis kehtestatavaid kuritegusid. Artikkel 21 s ätestab komisjoni kohustus e esitada kaheksandal aastal pärast direktiivi jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne direktiivi jõustamise tulemuslikkuse kohta. Sätte kohaselt peavad l iikmesriigid komisjonile selle aruande koostamiseks esitama esmakordselt k aheksa aastat pärast direktiivi jõustumist j a seejärel regulaarselt iga viie aasta tagant vajaliku teabe, sealhulgas kokkuvõtte käesoleva direktiivi rakendamise , eriti artikli 8 rakendamise ja tulemuslikkuse, ning artiklite 14–16 kohaselt võetud meetmete kohta, pöörates erilist tähelepanu piiriülesele koostööle. Artiklid 22 , 23 ja 24 sisaldavad sätteid, mis käsitlevad direktiivi ülevõtmist liikmesriikides, jõustumist ja adressaate. Liikmesriikide poolt algatuse ülevõtmise tähtajaks on vaikimisi määratud 24 kuud pärast direktiivi jõustumise kuupäeva. Lisa. Minimaalne andmestik arestitud tulirelvade registreerimiseks Direktiivi l isa sisaldab minimaalset andmestikku, mida liikmesriigid peavad kasutama kuritegevusega seoses arestitud tulirelvade registreerimisel. Andmestik koosneb kümnest liigist andmetest , nagu näiteks relva tüüp, mark, mudel , kaliib er ja arestimisega seotud kriminaalne kontekst. Eesti seisukohad ja nende põhjendused Eesti toetab E uroopa Liidu s tulirelvade ebaseadusliku käitlemisega seonduvate kuriteokoosseisude ja miinimumkaristuste ühtlustamist , et tõhustada võitlust piiriülese kuritegevusega. Olukord, kus kõikides liikmesriikides ei ole tulirelvadega seotud kuriteod (sh tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona ebaseaduslik valdamine, valmistamine, 3D printimine, ümbertegemine, nende märgistuse muutmine, nendega kauplemine jms) sarnaselt kriminaliseeritud, võimaldab kurjategijatel kriminaalvastutuse vältimiseks taolisi seaduselünki ära kasutada ning tegutseda riikides, kus ei kohaldata piisavalt tõhusaid meetmeid ebaseaduslike tulirelvade käitlemisega võitlemiseks. Märkimisväärsed erinevused tulirelvadega seotud süütegude kriminaliseerimisel võivad olla ka õiguslikuks takistuseks piiriülesele koostööle ning teisest liikmesriigist tõendite kogumisele. Eesti toetab laskemoona valdamise käsitamist süüteona . Peame samas oluliseks, et laskemoona valdamise eest on võimalik karistada nii väär- kui kuriteo korras sõltuvalt sellest, kas tegemist on liikmesriigi kontekstis ebaolulise või olulise kogusega , ja mille kriteeriumid saab liikmesriik ise määrata. Eesti ei toeta direktiivi eelnõus ühtse miinimumkoguse määramist , millest alates käsitatakse laskemoona valdamist (art 3 lg 1 punkt d) kuriteona, vaid see küsimus tuleks jätta liikmesriikide otsustada. Eesti kehtivas õiguses eristatakse väärtegu ja kuritegu muu hulgas koguselise kriteeriumi alusel: väiksemate koguste puhul võib tegu olla väärteoga, suuremate koguste puhul kuriteoga. Praktikas tagab selline lähenemine proportsionaalsuse, eristades ühekordseid või piiratud ohuga rikkumisi sellistest juhtumitest, mis viitavad selgemalt ohtlikule, süstemaatilisele või kuritegeliku eesmärgiga käitumisele. Liikmesriikide õiguspraktika, relvakäibe eripärad, väärteo- ja kuriteosüsteemide ülesehitus ning sanktsioonipoliitika on erinevad. Ühtse numbrilise piiri kehtestamine ELi tasandil võiks osutuda mõnes riigis liiga leebeks, mõnes teises aga ebaproportsionaalselt karmiks. Samuti ei ole laskemoona puhul pelgalt kogus alati ainus ega isegi peamine ohtlikkuse näitaja, hinnata tuleb ka laskemoona liiki, valdamise asjaolusid, seost muu õigusrikkumisega ja isiku tegevuse eesmärki. Seetõttu on põhjendatud jätta liikmesriikidele kaalutlusruum otsustada, millal kvalifitseerub loata laskemoona valdamine väärteoks ja millal kuriteoks. Selline paindlikkus tagab parema õigusselguse ja liikmesriikides välja töötatud toimiva ja kohtupraktikas kinnistunud piiritlemise. Direktiivi eesmärk peaks olema tagada, et ebaseadusliku laskemoona valdamine oleks karistatav ning piisavalt tõhusalt sanktsioneeritud, mitte sundida liikmesriike loobuma toimivast siseriiklikust diferentseerimisest. Eesti toetab tulirelvade t ehnilise dokumentatsiooni koostamise, omandamise, valdamise ja jagamis e ning tahtliku levitamise käsitamist kurite ona , kui nendel tegevustel on selge kuritegelik eesmärk ja teod on omavahel selgelt eristatavad . Peame oluliseks karistusõiguse viim a se abinõu põhimõtet ning paindlikku lähenemist , et kuritegude määratlus ei pärsiks legitiims eid tegevus i , nagu näiteks kollektsioneerimine, teadus-, arendus- ja õppetegevus ning asutuste vaheline koostöö seoses tehnilise dokumentatsiooni ga . Toetame liikmesriikide võimalust näha seaduslikel eesmärkidel tegevuste reguleerimiseks ette täpsem kord vastavalt riigisisesele õigusele , sealhulgas vajadusel loakohustuste kehtestamine . K uriteokoosseis seoses tehnilis e dokumentatsiooni koostamise , oma ndamise, valdamise või jagamisega (art 3 lg 1 punkt e) peab olema selgelt seotud ebaseadusliku eesmärgi ga , nt relva tootmine . Pel galt joonise, faili või tehnilise kirjelduse omamine või sellega tutvumine ei tohiks olla kuriteo korras karistatav. Vastasel juhul tekib ebaproportsionaalselt lai regulatsioon, mille alla võivad sattuda ka õiguspärased ja ühiskondlikult aktsepteeritud tegevused, nagu teadus-, arendus-, ja õppetegevus, kollektsioneerimine või tehniline enesetäiendamine, samuti ka kohtuekspertiisiga seotud säilitamis- ja analüüsitoimingud , kuivõrd sellisel tegevusel kuritegelik eesmärk reeglina puudub. Ebamõistlik on olukord, kui isik peab juba tehnilise idee arutamiseks või tutvustamiseks hindama, kas see võib kuuluda karistatava tegevuse alla või mitte. Regulatsioon ei tohi viia olukorrani, kus õiguspärase tehnilise lahenduse väljatöötamine või avalikustamine muutub problemaatiliseks üksnes seetõttu, et seda oleks teoreetiliselt võimalik kuritarvitada. Selline lähenemine ei ole kooskõlas karistusõiguse ultima ratio (viimase abinõu) põhimõttega. Kui internetis on kättesaadav materjal, mida saab kasutada ebaseadusliku tulirelva valmistamiseks, tuleks sellele reageerida riskipõhiselt. See tähendab eelkõige järelevalve- ja ennetavaid meetmeid – näiteks tegevuse jälgimist ja vajadusel suhtlust isikuga ohu hindamiseks. Kriminaalvastutus peaks tekkima alles siis, kui ilmneb konkreetne ebaseaduslik tegevus, näiteks relva valmistamine. Samuti peaks eelnõu s täpsustama, et teadusasutuste, relvatööstuse, pädevate ametiasutuste ning vajaduse korral ka ekspertiisiasutuste vaheline tehnilise dokumentatsiooni hoidmine ja vahetamine seaduslikel eesmärkidel peab olema lubatud. Samas tuleks riigisiseselt arvestada, et tehniline dokumentatsioon (mis võimaldab ebaseaduslikku relvatootmist) võib sattuda valedesse kätesse ka heauskse isiku hooletu käitumise tagajärjel, kellel võis olla tehnilise dokumentatsiooni valdamiseks legitiimsed eesmärgid. Lähtudes ka põhjenduspunktis 37 toodud seletustest ja direktiivi eesmärgist võib seega osutuda möödapääsmatuks kehtestada tehnilise dokumentatsiooni koostamise ja valdamise kohta detailsem regulatsioon (sh vajadusel koos loakohustusega) kõikidele isikutele, kellel võib olla tehnilise dokumentatsiooni koostamise, valdamise või jagamise suhtes legitiimne eesmärk ja õigustatud ootus. See võimaldaks järelevalveasutustel paremini monitoorida tehnilist dokumentatsiooni valdavaid isikuid, teostada järelevalvet ning võtta tarvitusele vajalikke meetmeid. Oluline on ka selgus, millised tegevused kuuluvad loa- või teavitamiskohustuse alla ning mis on dokumentatsiooni „jagamise“ ja „levitamise“ sisuline erinevus. T erminoloogia ei saa jääda ebamääraseks, sest sellest sõltub nii karistatava käitumise ulatus kui ka isikute võimalus oma tegevuse õiguspärasust ette näha. Eesti leiab, et täiendavalt tuleks kaaluda kuritegelikel eesmärkidel arvutiprogrammide või muude digilahenduste loomis e ja kasutamis e kriminaliseerimist , mis tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona tootmist või 3D-printimist tehniliselt võimaldavad. Eesti leiab , et täiendavalt tuleb analüüsida, kas tehnilise dokumentatsiooni kriminaliseerimine hõlmab piisavalt ka selliste arvutiprogrammide ja muude digilahenduste loomist, levitamist ja kasutamist, mis võimaldavad tulirelvade või nende oluliste osade 3D-printimist. Regulatsioon võib osutuda lünklikuks olukordades, kus ebaseaduslik relvade valmistamine toimub spetsiaalselt selleks loodud digitaalsete tööriistade või automatiseeritud lahenduste abil , mis pole kaetud tehnilise dokumentatsiooni definitsiooni ega sellega seonduvate tegevuste kriminaliseerimisega . Seetõttu peab Eesti vajalikuks hinnata regulatsiooni tehnoloogilist neutraalsust ning vajaduse korral täpsustada eelnõu sõnastust, et tagada normide tõhus kohaldamine ka kiiresti arenevate digitaalsete tootmislahenduste puhul. Eesti ei toeta tehnilise dokumentatsiooni levitamise kriminaliseerimist, kui see on toime pandud hooletuses t. Alternatiivselt saab Eesti selle teo kriminaliseerimist toetada, kui kuriteo koosseis u ja vastutust piiratakse kitsalt määratletud juhtudel e , mille sisuline ohtlikkus on võrreldav teadliku ebaseadusliku levitamisega. Eelnõu sätestab kohustuse käsitada tehnilise dokumentatsiooni levitami st kuriteona ka siis, kui see on toime pandud vähemalt raske hooletuse tõttu (eelnõu art 3 lg 2) . Rasket hooletust kui subjektiivse koosseisu elementi käsitatakse Eesti karistusõigussüsteemi kontekstis ettevaatamatusena ( KarS § 18), mille puhul tuleb eraldi tuvastada, kas tegemist on kergemeelsuse või hooletusega. Seega leiame, et s ee säte pole direktiivi eelnõus piisavalt läbimõeldud ega kooskõlas siseriikliku karistusõiguse loogikaga. Tehnilise dokumentatsiooni levitamine, eriti selle avalik kättesaadavaks tegemine internetis või muul viisil laiale ringile edastamine, on üldjuhul teadlik ja aktiivne tegevus, mille puhul on loomulik käsitada tegu tahtlikuna. Levitamine kui käitumine eeldab tavaliselt isiku teadlikku otsust materjali üles laadida, avaldada, edastada või muuta see määratlemata isikute ringile ligipääsetavaks. Karistusõiguslikult on oluline eristada teadlikku levitamist olukordadest, kus dokument muutub teistele kättesaadavaks ettevaatamatusest või hooletu teabehalduse tõttu. Hooletus võiks teatud tingimustel tulla kõne alla näiteks jagamise puhul, kui dokument satub avalikku või laiemasse kasutusse isiku puudulike turvameetmete, eksimuse või ettevaatamatu käitumise tõttu. Kuid ka sel juhul peab koosseis olema väga täpselt sõnastatud, et välistada olukorrad, kus kriminaalvastutus tekib üksnes abstraktse riski või ebaselge etteheidetavuse alusel. Nii on Eesti seisukohal , et direktiivi eelnõus tuleks loobuda tehnilise dokumentatsiooni levitamise kriminaliseerimisest raske hooletuse alusel või alternatiivselt see sõnastada ümber nii, et vastutus hooletuse eest saaks tekkida üksnes kitsalt määratletud juhtudel, mis on karistusõiguslikult põhjendatud ja ette nähtavad. Vastasel juhul tekib oht, et kriminaalvastutus laieneb ebamääraselt tegevustele, mille sisuline ohtlikkus ja süüline iseloom ei ole võrreldav teadliku ebaseadusliku levitamisega. Toetame tulirelvade ebaseadusliku käitlemise ja tehnilise dokumentatsiooniga seotud süütegude karistuste ühtlustamist füüsiliste isikute suhtes . Maksim aalsete karistuste miinimummäärade sätestamisel p eame seejuures oluliseks karistuse kui viimase abinõu põhimõ tet ja proportsionaalsust, ning arvestada ELi kriminaalõiguse mudelsätete karistusmääradega vangistuse kestusele, et tagada kriminaalõiguse sidusus ja tõhusus . L isakaristuste kehtestamisel peame oluliseks piisav a paindlikkus e võimaldamis t, sätestades lisakaristused soovitusliku loeteluna. Direktiivi eelnõu s kehtestatud miinimumnõuded vangistuse ülemmäära osas varieeruvad neljal raskusastmel – kaks, neli, viis või kaheksa aastat. See erineb ELi kriminaalõiguse mudel sätete st , mille peatüki C (füüsilistele isikutele ette nähtud karistused) punkti 2 järgi on vangistuse ülemmäära miinimum määradeks vastavalt üks, kaks, viis või kümme aastat vangistust. M udelsätted on liikmesriikidega koostöös konsensuslikult välja töötatud, et EL pädevuses olevates karistusõiguslikes valdkondades kriminaalpoliitikat, sh karistusmäärasid liikmesriikide vahel paremini harmoneerida ja tagada õigusaktide järjepidevus, sidusus ja tõhusus. Seega on mudelsätetes ettenähtud karistusmääradest kõrvalekaldumine lubatud vaid juhul , kui esitatakse ka põhjalikum analüüs või selgitused, mis mudelsätetest erisuste tegemist õigustaks. E elnõus kavandatud sanktsioonimäärad erinevad kohati oluliselt ka kehtivast Eesti regulatsioonist. Arvestades, et art 3 lg 1 punktides a–c sätestatud kuriteod on kvalifitseeritavad eelkõige KarS § 418 alusel, tuleks KarS §-s 418 sätestatud vangistuse ülemmäära seega oluliselt suurendada – kolmelt aastalt kaheksa aastani. Kehtivas õiguses on relvadega seotud süütegude puhul vangistuse ülemmäärad kehtestatud vastavalt kuni 3 aastat ( KarS § 418 ) , 5 aastat ( KarS § 418 1 ) ja 10 aastat ( KarS 418 2 ) . Nendest proportsioonidest ning ka mudelsätetest lähtuvalt on eelkõige art 5 lg 2 punktis a sätestatud 8-aastane vangistuse ülemmäär ebaproportsionaaln e, mida Eesti ei toeta. M udelsätete s kokku lepitud vangistuse ülemmääri arvestades peab Eesti kõige raskema eelnõukohase kuriteo eest proportsionaalseks vangistuse määraks kuni viis aastat. Lisakaristus te osas kohusta takse liikmesriike kohaldama kõiki eelnõus sätestatud lisakaristus i , mis ei anna liikmesriikidele asjakohastel juhtudel paindlikkust kohaldada lisakaristusi vastavalt riigisisesele õigusele. Sellegipoolest viidatakse eelnõu põhjenduspunktis 29 liikmesriikide õigus ele määrata kindlaks kõige sobivamat liiki lisakaristused või -meetmed. Eesti toetab seega direktiivi täpsustamist viisil , mille ga antakse liikmesriikidel e luba kehtestada efektiivseid ja proportsionaalseid lisakaristusi vastavalt riigisisesele õigusele, mis võivad, aga ei pea ühtima eelnõu s loetletud lisakaristus t ega. Toetame juriidiliste isikute vastutus e kehtestamist tulirelvade ebaseadusliku käitlemise ja tehnilise dokumentatsiooniga seotud süütegude puhul ning neile selle eest määratavate ühtlustamist tingimusel, et lahendus on kooskõlas ELi kriminaalõiguse mudelsätete raamistiku s kokkulepitud vastutuse aluste ja karistusmääradega. Peame seejuures oluliseks, et juriidilistele isikutele lisakaristuste kehtestami ne ja käibepõhise karistuse kohaldami ne oleks liikmesriikidele valikuline ning sellise karistuse suuruse arvutamisel oleks võimalik lähtuda ka riigisisese st karistussüsteemist . Karistuse miinimummäärad peaksid olema kooskõlas ka karistuse kui viim a se abinõu põhimõttega (sh proportsionaalsusnõudega). Võrreldes mudelsätetega on eelnõu s juriidiliste isikute vastutuse aluseid laiendatud läbi teost kasusaavate isikute ringi laienda mise : mudelsätete kohaselt on juriidilise isiku vastutusele võtmise eelduseks teo toimepanemine juriidilise isiku huvides, kuid eelnõu kohaselt võib juriidilise isiku vastutus kaasneda ka juhul, kui juhtiva isiku puudulikust järelevalvest või kontrollist tingituna pandi tegu toime füüsilisest isikust toimepanija enda või kolmanda isiku huvides . Eesti õiguses on juriidilise isiku süüteovastutus ette nähtud KarS §-s 14, mis on kooskõlas eelnõu sätetega. KarS § 14 lg 1 punkti 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on juriidilise isiku huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pandud juriidilise isiku organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt, või mistahes isiku poolt juriidilise isiku organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja korraldusel või puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu. Väljendi „juriidilise isiku õiguslikke kohustusi rikkudes“ lisandumisega KarS § 14 lg-sse 1 alates 1. novembrist 2023 ei ole enam juriidilise isiku vastutuse eelduseks üksnes teo toimepanemine juriidilise isiku huvides , mis on kooskõla s ka eelnõu kohase laiendatud kohaldamisalaga. KarS § 14 lg 3 sätestab, et juriidilise isiku vastutusele võtmine muu hulgas ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutusele võtmist, kui seaduses on ette nähtud ka füüsilise isiku vastutus, mis on kooskõlas eelnõu ga . Küll aga tuleks juriidiliste isikute vastutuse osas tagada, et vastutus tekiks üksnes juhtudel, kus juriidilisele isikule etteheidetav seos teo toimepanemisega on sisuliselt põhjendatud ja tõendatav. Liiga lai, abstraktne või automaatne vastutusmudel võib osutuda ebaproportsionaalseks, eriti väikeriikides tegutsevate ettevõtjate suhtes. Eelnõus kehtestatud rahalise karistuse mõistmine irdub oluliselt mudelsätetes kehtestatud põhimõttest, mille kohaselt võib juriidilist isikut karistada kas fikseeritud rahalise karistuse või alternatiivselt käibepõhise karistusega, sõltumata sellest, kumb on konkreetsel üksikjuhtumil suurem . Eelnõus sätestatud rahalise karistuse ülempiirid kalduvad kõrvale ka mudelsätetega kokku lepitud proportsioonist, mille kohaselt ühele protsendile juriidilise isiku üleilmsest kogukäibest vastab alternatiivselt 8 000 000 euro suurune fikseeritud rahaline karistus. A rvestades Eesti majanduskeskkonda võivad eelnõuga sätestatavad rahalise karistuse määrad osutuda ebaproportsionaalselt kõrgeks . Ehkki eelnõu s ette nähtud rahalise karistuse piirmäärad on kooskõlas Eesti õigusega ning KarS § 44 lg-te 8 ja 9 koostoime võimaldab kuritegude eest karistada nii fikseeritud rahalise karistuse (sh fikseeritud ülemmääraga) kui käibepõhise karistusega (fikseerimata ülemmääraga), on KarS § 44 lg-s 9 sätestatud käibepõhise karistuse kohaldami s e lähtepunkt – kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnev majandusaasta (üksikjuhtudel kriminaalmenetluse alustamise aasta) – vastuolus eelnõu s ettenähtud lähtepunktiga, s.o kuriteo toimepanemisele või rahalise karistuse või trahvi määramise otsuse tegemisele eelnenud majandusaasta. Kui direktiiv i eelnõu sellisel kujul jõustub ning direktiivi ülevõtmisel otsustatakse Eestis eelnõuga sätestatavate kuritegude puhul kohaldada käibepõhise karistuse mõistmist, tuleb riigisisest õigust vastavalt muuta. Arvestades, et kuritegusid ja nende karistusmäärasid ühtlustavaid EL õigusakte on mitmeid ja tekib tulevikus tõenäoliselt juurde, võidakse ka uute õigusaktide puhul potentsiaalselt lähtuda mudelsätetest . Seega võib iga uue õigusakti puhul kaasneda käibepõhise karistuse mõistmise regulatsioonis taoliste muudatuste ja erandite tegemine . Sellise praktika kujunemist ei saa Eesti toetada. Eesti seisukoht on, et käibepõhise karistuse kehtestamine peaks olema rahalise karistuse kõrval valikuline, mitte kohustuslik , ning selle kohaldamisel peab olema võimalik järgida riigisises t õigus t , mis muu hulgas võib ette näha ka teistsuguse lähtepunkti . Eelnõus sätestatud l isakaristuste kehtestamine juriidilistele isikutele ühtib ka mudelsätetega ning on eelnõu kohaselt valikuline, mida saab Eesti toetada. Eesti õiguses on juriidilisele isikule süüteo eest kohaldatavad lisakaristused sätestatud KarS 3. peatüki 4. jao §-s 55 1 , kuid arvestades eelnõuga sätestatavate lisakaristuste sisu, on asjakohased sätted ka nt kriminaalmenetlusseadustikus (eelkõige art 5 lg 3 punkti h osas seoses kohtumenetluse avalikkuse ja kohtuotsuse avalikustamisega). Eelnõu põhjenduspunktis 29 selgitatakse muuhulgas, et kui riigisisese õiguse alusel võib määrata karistuseks kuriteo toimepanemiseni viinud tegevuse jaoks antud lubade ja volituste kehtetuks tunnistamise ( eelnõu art 7 lg 2 punkt d), peaks liikmesriik tagama, et kohtunikel või kohtutel on õigus selline karistus ise määrata või et sellest teavitatakse mõnda teist pädevat asutust, kes võib toimida kooskõlas riigisiseste menetlusnormidega. See selgitab võimal ust kohaldada eelnõus loetletud juriidiliste isikute lisakaristusi lähtuvalt riigisisesest regulatsioonist , mitte per se kohtunike poolt vastavalt KarS is sätestatud lisakaristustele . Toetame ELis tulirelvade ebaseadusliku käitlemisega seotud süütegude eest ette nähtud karistustele kergendavate ning raskendavate asjaolude kehtestamist. Peame samas oluliseks, et taoline loetelu oleks paindlik, et sobituda liikmesriikide erinevate õigussüsteemidega. Raskendavate asjaolude eesmärk peaks olema kajastada tegelikku ohuastet konkreetse liikmesriigi praktikas, et tagada karistusõiguse tõhusus. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude kehtestamine võimaldab mõista konkreetse süüteo raskusele vastavaid karistusi, mis teenivad kõige sobivamal viisil kriminaalmenetluse eesmärke. Seejuures on aga oluline, et kehtestatav kergendavate ja raskendavate asjaolude loetelu võimaldaks liikmesriikide l sobitada need enda õigussüsteemi ning need oleksid ühildatavad ka Eesti karistusseadustiku üldosa §-des 57 ja 58 kehtestatud loeteluga. Eesti õiguses on karistuse kohaldamisega seonduv sätestatud KarS 4. peatükis, mille § 56 kohaselt on karistuse määramise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse ka kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Eelnõust saab järeldada, et liikmesriikidele võimaldatakse paindlikkust sätestada artikl ites 8 ja 9 nimetatud asjaolusid vastavalt oma kriminaalpoliitilistele kaalutlustele tingimusel, et vähemalt üks eelnõus loetletud raskendavatest ja kergendavatest asjaoludest riigisiseses õiguses eksisteerib . Karistust raskendavad asjaolud on ammendavalt sätestatud KarS §- is 5 8 , millest eelnõu artiklis 8 sätestatud raskendavate asjaolude loeteluga korreleerub süüteo toimepanemine grupi poolt (§ 58 punkt 10), mis vastab oma sisult art 8 punkti le d. Karistust kergendavad asjaolud on sätestatud KarS § 57 lõikes 1 , millest eelnõu artiklis 9 sätestatud kergendavate asjaolude loeteluga korreleerub eelkõige süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine (§ 57 lg 1 punkt 1), mis vastab oma sisult artiklis 9 viidatud kuriteo mõjude ennetamisega. On oluline silmas pidada , et eelnõu artiklis 3 nimetatud kuriteod ei ole üldjuhul tagajärjedeliktid, mistõttu võib osade raskendavate asjaolude rakendamine, eelkõige raske kehavigastuse või surma põhjustamine (art 8 punktid e ja f) praktikas osutuda problemaatiliseks. Arvestades, et nende tagajärgede põhjustami s e l on ka eraldiseisvad kuriteokoosseisud, tekib küsimus, kas isik, kes tootis ebaseaduslikult relva, millega põhjustati hiljem raske kehavigastus või isiku surm, saab vastutada nt raske kehavigastuse/surma põhjustamise koosseisu alusel, või vastutab ta vaid ebaseadusliku relvatootmise kvalifitseeritud koosseisu alusel vastavalt direktiivi eelnõu s ettenähtule. T uleks selgemalt läbi mõelda, kas sellistes olukordades nähakse ette eraldi kvalifitseerivad tunnused ja raskendavad asjaolud või jäetakse tagajärgede hindamine täielikult liikmesriigi üldiste isikuvastaste süütegude regulatsiooni kanda. Eelnõu art 8 punktis a sätestatud raskendava asjaolu künnis „kümme või enamat tulirelva“ on Eesti õiguspraktikas ebarealistlikult kõrge. Eesti - suguses väik e riigis erineb tulirelvadega seotud juhtumite maht, struktuur ja iseloom suurematest liikmesriikidest, mistõttu ei pruugi nii kõrge lävendi puhul säte olulist praktilist tähendust omada. Sätte tegelik kasutatavus väheneb ning pole võimalik adekvaatselt hinnata juhtumeid, mis on kohalikes oludes juba iseenesest tõsise iseloomuga. Seetõttu on mõistlik kaaluda madalamat künnist või võimaldada liikmesriikidel määrata see oma õigussüsteemi ja praktika põhjal. Ainuüksi kolme või enama tulirelvaga seotud kuritegu võib Eesti tingimustes viidata märkimisväärsele organiseeritusele, suuremale ohtlikkusele või varustusahela laiemale ulatusele. Raskendavate asjaolude eesmärk peaks olema kajastada tegelikku ohuastet konkreetse liikmesriigi praktikas, mitte üksnes kehtestada abstraktselt ühtset, kuid paljudes olukordades sisutühjaks jäävat arvnäitajat. Peame vaja likuks täpsustada ka punktis b sätestatud A-klassi tulirelvade käsitami st raskendava asjaoluna. Eesti õiguse kohaselt on tsiviilkäibes keelatud relvade ja laskemoona käitlemine juba eraldi rangemalt karistatav. Seetõttu ei ole põhjendatud, et ainuüksi relva kuulumine direktiivi A-klassi peaks automaatselt toimima universaalse raskendava asjaoluna, sõltumata konkreetsest esemest, selle kasutusviisist või tegelikust ohtlikkusest. Eriti probleemne võib see olla juhtudel, kus A-kategooria tuleneb esemega seotud formaalsetest klassifikatsioonitunnustest, kuid konkreetse teo sisuline ohtlikkus ei ole samas suurusjärgus. Ebaproportsionaalsed olukorrad võivad muu hulgas tekkida ka suure mahutavusega padrunisalvedega. Näiteks võib sportlaskuri valduses olla üle 20 padruni mahutav püstoli salv või üle 10 padruni mahutav püssi salv, mis kuuluvad klassifikatsiooni alusel piiratud käibega esemete hulka. Kui isik lõpetab laskespordiga tegelemise ja loovutab põhivarustuse, kuid üks salv jääb hooletusest alles, ei oleks põhjendatud, et selline olukord tooks automaatselt kaasa raskendava asjaolu kohaldamise samal tasemel kui tegelikult ohtlike või organiseeritud kuritegudega seotud relvakäitlemine. Raskendavate asjaolude regulatsioon peab võimaldama eristada formaalset rikkumist reaalsest kõrgendatud ohust. Täpsustada tuleb ka art 8 punkti j kohaldamisala, kuivõrd „ konfliktipiirkond “ ja „ konfliktijärgne piirkond “ ei ole eelnõus defineeritud, mis tõttu võivad liikmesriigi d seda säte t erinevalt tõlgenda da ja seega luua ebaühtlas e karistuspraktika. Eesti ei toeta aegumistähtaegade osas üksikasjaliku regulatsiooni kehtestamist , mis läheb kaugemale hädavajalike miinimumnõuete sätestamisest . M udelsät ted näevad ette aegumistähtaeg u puudutava regulatsiooni, kuid eelnõus on aegumise sätted detailse d ja lähevad miinimumnõuetest kaugemale ilma vastava põhjenduse ta . Üksikasjalik regulatsioon võib liikmesriigiti põhjustada olulisi vastuolusid riigisiseses aegumist puudutavas regulatsioonis, kus aegumine on tihedalt seotud nii sanktsioonisüsteemi, süüteoliikide raskusastme kui ka menetlusökonoomiaga. Eesti õiguses on aegumise regulatsioon kujundatud tervikliku süsteemina, milles võetakse arvesse teo raskust, sanktsiooni määra ja õiguskindluse põhimõtet. Lisaks pole selge, kas kavandatud aegumistähtajad on kõigi artiklis 3 kirjeldatud tegude puhul proportsionaalsed. Direktiiv koondab ühe regulatsiooni alla väga erineva raskusastmega teod, alates relvade ebaseaduslikust valmistamisest või kaubandusest kuni tehnilise dokumentatsiooni teatud käitlemisvormideni. Kui nendele tegudele rakendada liiga ühtset või liiga pikka aegumisrežiimi, võib tagajärjeks olla olukord, kus vähem ohtlikud või piiripealse sisuga teod allutatakse samasugusele kriminaalpoliitilisele rangusele nagu kõige raskemad relvakuriteod Esimese astme kuriteod on süüteod, mille eest on KarS-is füüsilisele isikule raskeima karistusega ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus ( KarS § 4 lg 2) ning teise astme kuriteod süüteod, mille eest on KarS-is ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus ( KarS § 4 lg 3). KarSi s kehtestatud kuritegude aegumistähtajad on eelnõus sätestatud aegumistähtaegadega kooskõlas. KarS § 81 lg 1 kohaselt aeguvad esimese astme kuriteod kümne aasta ja teise astme kuriteod viie aasta jooksul kuriteo lõpuleviimisest. Seega hakkab KarSi kohaselt kuriteo aegumistähtaeg kulgema kuriteo lõpuleviimisest, mitte teo toimepanemisest, nagu sätestab eelnõu artikli 12 lõige 2. Õiguskirjanduses on selgitatud , et süüteo aegumistähtaja kulgemise alguseks ei loeta enam süüteo toimepanemise hetke KarS § 10 tähenduses (kuni 31.12.2014 algas aegumistähtaja kulg teo toimepanemisest), sest see tõi endaga kaasa tagajärjedeliktides kriminaalpoliitiliselt ebarahuldava tulemuse olukorras, kus tagajärg ilmnes alles pärast lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist. Seega on aegumise kulgemise lähtepunktiks võetud kuriteo lõpuleviimine kui kuriteo toimepanemise viimane staadium. KarS § 82 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt aegub otsuse täitmine viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest ning kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades KarSis ning eelnõus sätestatud karistuse täideviimise aegumistähtaegu, ning pidades silmas, et eelnõu art 12 lg 5 kohaselt võib aegumise peatamise ja katkemise võimaluste korral rakendada art 12 lg 3 punktis a kehtestatud tähtaja asemel minimaalselt nelja-aastast tähtaega, saab järeldada, et Eesti õigus pole kooskõlas eelnõu art 12 lg 3 punktis c sätestatud aegumistähtajaga. Samuti sätestab direktiiv karistuse täideviimise aegumise lähtepunktiks kohtuotsuse tegemise, kuid vastavalt Eesti õigusele on lähtepunktiks kohtuotsuse jõustumine. A rvestades eelnõu miinimumharmoneerimise eesmärki võivad liikmesriigid näha ette ka rangemaid norme . Riigisiseses õiguses sätestatud otsuse täideviimise aegumise kulgemise lähtepunktiks olev koht u otsuse jõustumise hetk ja kuriteo aegumise kulgemise lähtepunktiks olev kuriteo lõpuleviimise hetk toimuvad ajaliselt hiljem, kui eelnõus ette nähtud lähtepunktid, s.o vastavalt kohtuotsuse tegemine ja kuriteo toimepanemine. Seega hakkavad ka aegumistähtajad vastavalt kulgema hiljem, mida saab põhjenduspunkti 18 valguses pidada eelnõus sätestatuga võrreldes rangemateks normideks , mistõttu on kehtiv õigus eelnõuga kooskõlas. Eesti ei toeta aegumistähtaja üksikasjalikku regulatsiooni, eriti kui eelnõus puuduvad selleks vajalikud põhjendused, ning leiab, et eelnõu s võiks piirduda mudelsätete loogika ga , mis annab liikmesriikidele piisava paindlikkuse sätestada või muuta tulirelvadega seotud süütegude aegumistähtaegu vastavalt riigisisesele õigusele ja kriminaalpoliitilisele vajadusele. Alternatiivselt võiks Eesti aegumistähtaegade regulatsiooni toetada, kui vähendatakse eelnõu art 12 lg 3 punktis c sätestatud karistuse täideviimise aegumistähtaega kolme aastani, et saavutada kooskõla KarS § 82 lg 1 punktiga 2. Eesti ei toeta nõuet võtta kasutusele meetmeid , et liikmesriigi jurisdiktsiooni teostamine ei sõltuks sellest, kas tegu käsitatakse selle toimepanemise kohas kuriteona . Selline muudatus mõjutaks Eesti karistusõiguse aluspõhimõtteid ja ei ole kooskõlas EL kriminaalõiguse miinimumharmoneeriva lähenemisega . Riigisisene õigus on valdavalt kooskõlas eelnõu artiklis 13 sätestatuga, kuid Eesti ei saa toetada eelnõu art 13 lõikes 3 ette nähtud jurisdiktsiooni teostamise üht tingimust , sest see tooks endaga kaasa KarS § 7 lg-s 1 sätestatud Eesti karistusseaduse isikulise kehtivuse põhimõtete muutmis e . Art 13 l õikes 3 nähakse ette, et kui teo toimepanija on asjaomase liikmesriigi kodanik , võtab iga liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et tema jurisdiktsiooni teostamine ei sõltuks sellest, kas tegu käsitatakse selle toimepanemise kohas kuriteona ega sellest, kas süüdistuse saab esitada alles pärast seda, kui riik, kus kuritegu toime pandi, on edastanud selle kohta teabe. Kehtiv õigus on vastuolus selle sätte esimese eeldusega, st kas tegu käsitatakse selle toimepanemise kohas kuriteona. Nimelt kehtib Eesti karistusõigus muu hulgas Eesti kodanikust toimepanija suhtes väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ( KarS § 7 lg 1 p 1). Seega, kui Eesti kodanik paneb välismaal toime kuriteo, mis on Eesti karistusõiguse kohaselt karistatav, kuid välismaal mitte, siis ei kehti teo toimepanijale Eesti karistusõigus. Selle sätte vastuvõtmine nõuaks seega riigisiseselt karistusõiguse põhimõtete, st karistusseaduse isikulist kehtivust puudutavate sätete muutmist, mida Eesti ei toeta. Säte irdub nii karistusõiguse määratletuse kui õigusselguse põhimõtetest, kuivõrd isikule pea b tema käitumisele antav karistusõiguslik hinnang (kuriteod ja sellest tulenevad sanktsioonid ) olema ennustatav , selge ja üheselt määratletav. Eesti toetab riikliku tulirelvade kontakt punkti määramist ja vajadust koguda tulirelvadega seotud kuritegudega seonduva t statistika t . Samas p ea b Eesti oluliseks, et kontaktpunktile ei kehtestataks olulises ulatuses uusi püsitegevusi ning uusi ülesandeid oleks võimalik täita võimalikult kuluneutraalselt, kasutades selleks olemasoleva id riiklik k e kui ka EL i tasandi struktuur e . Eestis on tulirelvade alase teabevahetuse jaoks loodud PPA-s Siseministeeriumi kontaktpunkt , mille töös osalevad mitme asutuse esindajad, sealhulgas EKEI töötajad, ning sõlmimisel on ka asutuste vaheline raamkokkulepe. Koostöövorm võimaldab käeoleval hetkel infovahetust tulirelvadega seotud juhtumites, seega ei tohiks eelnõuga luua uusi püsivaid tegevusi, mis nõuavad täiendavat personali, eraldi andmesisestusvõimekust, täiendavat operatiivset koordineerimist või uut menetluslikku taristut (pidades silmas eelkõige art 15 lg-t 2), kui sama eesmärki on võimalik saavutada olemasolevate struktuuride kaudu. Eesti peab oluliseks, et eelnõuga kontaktpunkti rolli laiendamine lähtuvalt eelnõu artiklist 15 ja eriti artiklist 18 ei põhjustaks ebamõistlikku töökoormuse kasvu. Eesti kontaktpunkt koondab juba praegu osaliselt teavet, mida direktiivi eelnõu nõuab, mistõttu tuleks praegust kontaktpunkti koostööplatvormi ning selle toimimist direktiivi rakendamisel arvesse võtta. Eelnõuga laiendatakse oluliselt kontaktpunkti seniseid ülesandeid: direktiiv hõlmab lisaks operatiivsetele ja relvaandmetele (eelnõu art 15) ka kohtumenetluse, süüdistuste, süüdimõistmiste, lõpetatud menetluste ja karistusliikidega (eelnõu art 18) seotud andmeid, mida praegune kontaktpunkt ei oma ega saa oma pädevuse piires koguda, analüüsida või edasi edastada. Andmekogumise süsteem peab olema üles ehitatud realistlikult, arvestades liikmesriikide institutsionaalset ülesehitust ja olemasolevaid andmevooge. Andmebaas peaks võimaldama suhtlemist nii teiste siseriiklike kui ka rahvusvaheliste andmebaasidega. Arvestades eelnõu kohaselt nõutavaid andmeid, pea ks andmebaas is olema kuvatav terve relva elukaar koos viidetega kuriteole . Andmebaas peaks hõlmama automatiseeritud seire t koos teiste andmebaasidega ning talletama nii tulirelva direktiivi s kui eelnõu s sätestatud minimaalset andmekogu ( vastavalt direktiivi eelnõu lisale ) , sh koos fotode ja ballistiliste andmetega. Õiguskaitseasutuste vaatest peaks loodav andmebaas lisaks ebaseaduslikele tulirelvadele hõlmama ka laskemoona ja lõhkematerjali . Ministeeriumite tasandil on oluline sõlmida kokkulepe, milline asutus hakkab täitma eelnõus kirjeldatud kontaktpunkti rolli ja kuidas korraldatakse kontaktpunktile lisanduvate ülesannete, eelkõige kuritegusid puudutava statistika kogumise ja edastamise täitmine. Kui direktiiv nõuab eri asutuste andmete koondamist ja edastamist, tuleb siseriiklikult selgelt määratleda vastutav asutus, andmeomanikud, andmevood ning andmete kvaliteedi ja õigsuse eest vastutamise kord. Ilma sellise selge vastutusjaotuseta tekib oht, et direktiivist tulenevad aruandlus- ja koordineerimiskohustused jäävad ebaselgeks või pannakse asutustele, kellel puudub nende täitmiseks õiguslik ja sisuline pädevus. Praegune Eesti kontaktpunkt saab edastada tema valduses või talle õiguspäraselt kättesaadavaid andmeid, kuid ei saa vastutada prokuratuuri, kohtute ega teiste Justiits- ja Digiministeeriumi haldusala asutuste andmete kogumise, tõlgendamise ega analüüsi eest. Direktiivi praktilist mõju tuleb hinnata mitte üksnes normi eesmärgi, vaid ka rakendamise maksumuse, personali vajaduse, ekspertiisivõimekuse ning andmehalduse tegelike võimaluste kaudu. Seega tuleb tagada olemasolevate infosüsteemide ja koostöömehhanismide maksimaalne kasutamine, eelistada automatiseeritud andmevahetust ning vältida uusi kohustuslikke menetlusprotseduure. Kogutava statistika maht pea b piirduma direktiivi eesmärkide saavutamiseks minimaal selt hädavajalik e andmetega , kus rõhk on andmetel, mis aitavad mõista kuritegevuse ulatust, tüpoloogiat, relvade liike, arestide mahtu ja menetluse lõpptulemusi . Eesti ei toeta dubleeriva t aruandlus t ja seisab nii andmete edastamise regulaarsuse kui nende säilitamise kohustuse proportsionaalsuse eest . Eelnõuga taotletud mahus statistika kogumine ja edastamine ei ole Eestile jõukohane ning eelnõus puuduvad põhjendused andmete kogumiseks just eelnõus ette nähtud mahus. Eelnõuga soovitud andmete kogumiseks ja edastamiseks puudub Eestis keskne süsteem ja andmed on puudulikud. Juhul, kui MIS/PRIS ei ole ebaseadusliku tulirelva käitlemist eraldi koosseisuna välja toodud, siis ebaseadusliku relva konfiskeerimine statistikas ei kajastu , kuivõrd otsing toimub juhtumi ja KarS i vastava koosseisu järgi. Asjakohaseks on näide, kus narko otikumide käitlemisega seonduva kuriteo menetluse käigus leit akse ebaseaduslik tulirelv. Kui p õhimenetlus toimub narkootikumidega seotud kuriteo alusel ja süüdistatav mõistetakse süüdi kokkuleppemenetluses, jääb ebaseaduslik tulirelv põhikuriteo „varju“. Ehkki taolisi juhtumeid esineb vähe, on need statistilised siiski olulised, arvestades tulirelva dega seotud kuritegude üld arvu . E elkõige art 18 lõike 2 punktides b, c ja e nimetatud andmete vajalikkus ei ole direktiivi eesmärkide saavutamiseks ja kriminaalpoliitika kujundamiseks piisavalt selgelt põhjendatud. Selliste andmete kogumine võib osutuda halduslikult koormavaks, arvestades et kriminaalmenetluse lõpetamise alused (lg 2 punkt b) on väga erinevad ega peegelda otseselt kuritegevuse tegelikku mahtu. Süüdistuse esitamine on menetluslik vaheetapp ja menetlused võivad lõppeda erinevalt. Seega võib ka süüdistuste hulga (lg 2 punktid c ja e) kui vaheetappide kohta andmete kogumine anda moonutatud ja ebausaldusväärse ettekujutuse kuritegevuse tasemest või õigussüsteemi lõpptulemuslikkusest, kui neid ei saa suhestada lõplike lahenditega. Põhiline rõhk peab jääma andmetele, mis aitavad mõista kuritegevuse ulatust, tüpoloogiat, relvade liike, arestide mahtu ja menetluse lõpptulemusi. Seega on Eesti kontekstis jõukohane piirduda eelkõige andmetega, mis on sätestatud art 18 lg 2 punktides a, d, f ja g. Lisaks tuleb vältida dubleerivat aruandlust, käsitsi andmesisestust ja ebaproportsionaalset andmete säilitamise kohustust. Kui sätestatakse kohustus esitada Europolile arestitud tulirelvasid puudutavaid andmed igakuiselt, peab see olema võimalik olemasolevatest andmekogudest automatiseeritud või vähemalt minimaalse lisatöötlusega. Käsitsi andmete ettevalmistamine, ümberstruktureerimine või topeltsisestus ei ole vastuvõetav lahendus . Ka 20-aastane andmete säilitamise kohustus vaja b täiendavat põhjendust, eriti kui andmed sisaldavad eri liiki menetlusinfot ning nende pikaajaline säilitamine ei pruugi olla kooskõlas minimaalsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Säilitamistähtaeg pea b olema seotud tegeliku vajadusega ning arvestama ka siseriikliku andmekaitse- ja andmete säilitamise regulatsiooni. Õiguskaitseasutuste töökoormust silmas pidades võiks olla proportsionaal ne , kui a restitud tulirelvade kohta võib teavet edastada ka pikema ajavälba , kui ühe kuu tagant, kui see ei pärsi andmete operatiivsust ja ajakohasust. Direktiiv vajaks muu hulgas täpsustamist, millise detailsusastmega peavad andmed olema kajastatud, sealhulgas k as statistiliste andmete edastamiseks luuakse ühtne aruandevorm , digiaruanne või muu asjakohane lahendus. On oluline , et statist i liste andmete kogumine oleks EL i poolt koordineeritud , muu hulgas iga - aastase ÜRO küsimustiku alusel , mis oleks Euroopa K omisjoni kaudu kõikidele partnerorganisatsioonidele kättesaadav . See välistab halduskoormuse, kus erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende lepinguliste uuringufirmade päringutele tuleb igakuiselt statistilisi andmeid otsida. Eesti pooldab direktiivi ülevõtmiseks pikema t kui kaheaastas t tähta ega . Arvestades viimastel aastatel tekkinud suurt uue EL õiguse hulka, on liikmesriikidel praegu pooleli mitmeid menetlusi EL õiguse ülevõtmise ks ning standardsest 24-kuulisest ülevõtmise perioodist ei pruugi tulemuslikuks direktiivi rakendamiseks ja EL õiguse rikkumismenetluse ärahoidmiseks piisata. S eega eelistab Eesti pikem at kui 24 ku ist ülevõtmistähtaega . Eesti toetab arestitud tulirelvi puudutava andmestiku täitmisel, sealhulgas selliste andmete kogumisel ja edastamisel piirdumist riiklikele asutustele kättesaadavate andmetega , mida on võimalik mõistlikult välja selgitada. A rvestades eelkõige ebaseaduslikult valmistatud tulirelvade, sh 3D prinditud relvade olemust, ei pruugi olla igakordselt võimalik saada ega edastada kõiki andmestikus nõutavaid andmeid. Seega toetab Eesti andmete edastamist ulatuses, mis on asutustele kättesaadav või mida on mõistlike pingutustega võimalik tuvastada. Eesti peab oluliseks sätestada direktiivis miinimumkriteeriumid või - nõuded, kuidas tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona valmistamist võimaldava t tehnilis t dokumentatsiooni tuvasta da ja muust tehnilisest dokumentatsioonist eristada . Direktiiv is tuleb kehtesta d a sätted ka selle kohta, milli ne riiklik või EL i asutus ja milli stel alustel on pädev sellist hinnangut andma . Eelnõus ei sätesta ta selget mehhanismi, milliste kriteeriumite alusel oleks võimalik tuvastada konkreetselt tulirelva või selle olulise osa valmistamiseks sobivat digifaili ja ühtlasi eristada seda muudest tehnilistest joonistest või skeemidest. Samuti puudub regulatsioon selle kohta, milline isik või asutus on pädev sellist hinnangut kriminaalmenetluse läbiviimiseks andma ja millisel metoodilisel alusel see hinnang kujuneb. Arvestades senist ekspertiisipraktikat ning tulirelva valdkonna ekspertiiside sisu ei saa kohtuekspertiisi vaatest pelgalt joonise või digifaili olemasolu alusel järeldada, et see võimaldab tulirelva valmistamist. Tulirelva valmistamine eeldab õigeid mõõtmeid, sobivaid materjale, piisavat printimise täpsust ja kvaliteeti ning valmistatava toote (sh 3D prinditud) tegelikku tehnilist võimekust. Samuti on oluline, et tulirelvade puhul oleks selgelt määratletud kahjustusvõime kriteerium. Praktikas saab ese (sh 3D prinditud relv) olla tulirelv üksnes juhul, kui see on füüsiliselt valmistatud ja reaalselt suuteline lasku sooritama, omades samal ajal piisavat kahjustusvõimet vigastuste tekitamiseks. Ilma toimivuse ja kahjustusvõime hinnanguta ei ole võimalik üheselt määratleda, kas tegemist on tulirelva või selle digifailiga. Veelgi problemaatilisemaks võib osutuda üksikute osade digifailide liigitamine justnimelt tulirelva osade joonisteks. See asjaolu vajab täiendavat selgust nii EL i õigusaktis kui ka riigisiseses regulatsioonis. EKEI tulirelvaekspertiisi valdkond ei ole koolitatud tehniliste jooniste, CNC-tootmise, 3D-modelleerimise ja digifailide sisuliseks hindamiseks. Tehnilise dokumentatsiooni definitsiooni on koondatud erinevad tootmismeetodid, mis eeldavad ekspertiisivõimekuse mõttes erinevaid oskusi, seadmeid ja tarkvara. Näiteks eeldaks tehniliste jooniste hindamine jooniste lugemise ja tõlgendamise oskust ja professionaalsete CAD-tarkvarade kasutamist (insenertehnilisi oskusi). Sellise võimekuse loomine EKEIs ei ole realistlik ega proportsionaalne, vähemasti mitte ilma lisaressursita, arvestades asutuse praegus eid põhifunktsioone. Need aspektid vajavad eelnõus tehnilist ja õiguslikku täpsustamist, et vältida ebamääraseid ja vaieldavaid tõlgendusi. T ulirelva mõiste võib praktikas muutuda ebaselgeks ning kriminaalmenetluses eeldatakse ekspertiisasutuselt hinnanguid, milleks puudub tõenduslik, metoodiline ja tehniline alus. Metoodikate väljatöötamisel ja tõhustamisel tuleks teha regulaarset koostööd teiste riikidega, kellel on rohkem kogemusi. Oluline oleks ka keskse pädeva asutuse loomine ELis , mis hindab ja kinnitab digitaalse dokumentatsiooni kvalifitseerumist tulirelvade või nende osade tehnilisteks joonisteks, haldab vastavat referentskogu ning toetab liikmesriike nõustamise ja võrdlusega. Lisaks tuleks selgelt reguleerida, kellel ja millistel tingimustel on õigus selliseid jooniseid hoida (sh ekspertiisiasutus) ning millised on vastavad tööprotsessid ja vastutused. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Justiits - ja Digi ministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Siseministeeriumilt . Algatusega seotud eelnõu saadeti arvamuse saamiseks ka järgnevatele asutustele ja organisatsioonidele: Tallinna Ringkonnakohus , Tartu Ringkonnakohus , Harju Maakohus , Tartu Maakohus , Viru Maakohus , Pärnu Maakohus , Õiguskantsleri Kantselei , Tartu Ülikooli õigusteaduskond , Tartu Ülikool , Tallinna Ülikool , Tallinna Tehnikaülikool , Maksu- ja Tolliamet , Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet , Eesti Kohtuekspertiisi Instituut , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium , Kaitseministeerium , Kultuuriministeerium , Välisministeerium ja Rahandusministeerium . Lisaks Siseministeerium i le saatsid oma arvamuse ka Riigiprokuratuur ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. S aabunud a rvamustega on seisukohtade koostamisel üldiselt arvestatud ja need on esitatud k ooskõlastus tabelis (lisa 1).
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 3.1.1/26-0053 - COM(2026) 102 Proposal for a DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on combating firearms trafficking and other firearms-related offences and amending Directive (EU) 2024/1260 of the European Parliament and of the Council
Eelnõu kohta seisukoha esitamine Vabariigi Valitsuse istungile vastavalt Riigikantselei 19.03.2026 resolutsioonile.
Osapooled: Justiits- ja Digiministeerium
Tähtaeg: 08.05.2026 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b4044e5-d99e-4dea-a91e-a063541eba32
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b4044e5-d99e-4dea-a91e-a063541eba32?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 26.2.2026
COM(2026) 102 final
ANNEX
ANNEX
to the
Proposal for a DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE
COUNCIL
on combating firearms trafficking and other firearms-related offences and amending
Directive (EU) 2024/1260 of the European Parliament and of the Council
EN EN
Annex
Minimum dataset for registering seized firearms
1. Type
The classification of a weapon based on its most significant functional or mechanical
differences.
2. Make
The name of the manufacturer, or licensed trade name under which the weapon is
marketed, which appears as part of the weapon’s unique marking at manufacture or
import. Where the weapon bears both a corporate manufacturer name and a different
brand/trade name, the make is the primary manufacturer/brand name engraved on the
essential components.
3. Model
A specific weapon design or variant of a weapon, designated by a unique
combination of type, make, and principal characteristics that make it identical within
the same make.
4. Caliber
The nominal, commercially recognized designation for a specific cartridge and its
corresponding internal barrel dimensions, as formally standardised by the
Commission Internationale Permanente pour l'Epreuve des Armes à Feu Portatives
(C.I.P.) or equivalent recognised national bodies.
5. Serial number
A number of characters, which could include numbers and letters, engraved
physically in different essential components of a weapon to register univocally that
particular item and which serve to trace the weapon from the manufacture to the last
legal owner.
6. Criminal context
Legal justification of the seizure of a weapon or essential component related to a
criminal offence.
7. Date
Date of the seizure of the weapon or essential component.
8. Geographical context
Location of the seizure of weapon or essential component.
9. Information on traceability of the weapon (with unique weapon ID reference)
Information related to tracking of weapons and, where possible, their essential
components from manufacturer to purchaser. The unique weapon identification
reference shall be the number of characters attributed univocally to any weapon or
essential component at the moment of the recording of them in any database and
should be kept the same until the destruction of the weapon or essential component.
10. Picture
EN 1 EN
.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Justiits- ja Digiministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/26-00617
Resolutsiooni teema: Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse tõkestamise direktiiv
Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva
algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
- Proposal for a DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on
combating firearms trafficking and other firearms-related offences and amending Directive (EU)
2024/1260 of the European Parliament and of the Council, COM(2026)102
EISi toimiku nr:26-0053
Tähtaeg: 08.05.2026
Adressaat: Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Justiits- ja Digiministeeriumile seisukohtade kujundamiseks
antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 27.04.2026
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 21.05.2026 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi §
6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (13.05.2026) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid
EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 08.05.2026.
Kinnitaja: Nele Grünberg, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 19.03.2026
Resolutsiooni koostaja: Sandra Metste
[email protected],