Saatja: "Mariann Salomets - OKK" <
[email protected]>
Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <
[email protected]>
Teema: Abikaasade ühisomandisse kuuluva vara kohta tehtud registrikande (äreiregister) parandamine
Kuupäev: 2026-03-26 08:21
Tere
Pöördume ministeeriumi poole seoses õiguskantslerile esitatud avaldusega,
milles avaldaja palub hinnata kehtiva regulatsiooni ja registripidaja
praktika õiguspärasust olukorras, kus abikaasade ühisomandisse kuuluva
vara kohta tehtud (ebaõige) registrikande parandamine ei ole võimalik ilma
teise abikaasa nõusolekuta.
Avaldaja kirjeldab olukorda, kus abielu kestel asutatud või omandatud
osaühingu osad kuuluvad varaühisuse tõttu abikaasade ühisvarasse, kuid
äriregistrisse on osanikuna kantud ainult üks abikaasa. Avaldaja sõnul ei
ole teisel abikaasal õnnestunud ebaõiget kannet parandada ei
registripidaja, notari ega ühingu kaudu, sest kande muutmine on seatud
sõltuvusse registrisse kantud abikaasa nõusolekust, kuigi vara
ühisomandisse kuulumise üle vaidlust ei ole. Nii on tekkinud olukord, kus
registrisse osanikuna kantud abikaasa saab tegeliku õigusliku olukorra
kajastamist takistada ja registrisse jäävad püsima ebaõiged andmed.
Avaldaja kirjeldab oma kogemust järgnevalt: "Teine abikaasa esitas
äriregistrile osaühingu juhatuse liikmena avalduse osanike nimekirja osas
ebaõige kande parandamiseks, paludes lisada äriühingu osanike sekka ka
teda. Tartu Maakohtu registriosakond tegi määruse, millega selgitas, et
kannet ei saa muuta ilma notari vahenduseta. Seejärel pöördus isik notari
poole palvega esitada kandeavaldus registrile ebaõige kande parandamiseks.
Notar keeldus, väites, et ta ei saa ilma registrisse kantud osaniku
nõusolekuta kannet muuta, vaatamata asjaolule, et kanne on ebaõige ja
tegelik olukord on dokumentaalselt tõendatud (sh abielutunnistuse alusel).
Registrisse kantud osanikku ja ühingu juhatuse liiget on korduvalt
teavitatud nii registripidaja seisukohast kui ka vajadusest anda nõusolek
andmete korrigeerimiseks, kuid ta ei ole pöördumistele reageerinud ega ole
andmete parandamisega nõustunud. Samuti on isik broneerinud
kaugtõestamiseks aja omandiõiguse tunnistuse taotlemiseks ja avalduse
allkirjastamiseks, millega palutakse teha vastavaid muudatusi äriregistris
kuid osanikuna registrisse kantud abikaasa ei vastanud kutsetele ja ei
osalenud kaugtõestamisel, mille kohta notar väljastas ka õiendi.".
Perekonnaseaduse (PKS) § 25 (varem PKS1995 § 14 lg 1) sätestab, et
varaühisuse korral lähevad ühisomandisse kõik abielu ajal omandatud
varalised õigused. Seega on mõlemal abikaasal võrdne omandiõigus osale
juba omandamise hetkest alates ning see peaks olema riigi poolt kogutavate
andmete alusel (abielu registreerimine, abieluvararegister jm) ka
kontrollitav. Lahusvara olemasolu tuleb PKS § 27 lg-st 6 tulenevalt
tõendada poolel, kes sellele tugineb.
Äriseadustiku § 165 lg 1 sätestab, et osa ühisel omanikul on õigus nõuda
enda kandmist osanike nimekirja, selleks on aga vaja registrisse kantud
osaniku nõusolekut. Samamoodi sätestab PKS § 28 lg 4, et abikaasa võib
nõuda teiselt abikaasalt registrisse kantava ühisvara hulka kuuluva eseme
kohta tehtud kande parandamiseks vajalike tehingute tegemist.
Tahteavalduse asendamist maakohtu lahendiga reguleerib tsiviilseadustiku
üldosa seadus (TsÜS) § 68 lg 5, mis sätestab, et kui isik on kohustatud
tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või
viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse
sellist tahteavaldust andma.
Palume ministeeriumi seisukohta, kuidas peaks ministeeriumi hinnangul
registripidaja toimima olukorras, kus registripidajat on teavitatud
sellest, et osa kuulub abikaasade ühisvarasse, kuid registris on osanikuna
märgitud üksnes üks abikaasa. Selleks palume ministeeriumil vastata
alljärgnevatele küsimustele:
1. Kas ministeeriumi hinnangul on olemas alternatiivne võimalus
registrisse kantud osanike andmete muutmiseks ilma, et teine abikaasa
peaks enda osanike nimekirja kandmise saavutamiseks kohtusse pöörduma,
sest registrisse kantud abikaasa ei anna nõusolekut registrisse kantud
osanike andmete parandamiseks?
2. Kas registripidaja võib või peab olukorras, kus teine abikaasa teatab
registrile, et registrisse üksnes ühe abikaasa nimele kantud osa kuulub
tegelikult abikaasade ühisvarasse, tegutsema omal algatusel, s.t
kontrollima kande õigsust, pöörduma juriidilise isiku poole andmete
parandamiseks ning vastuväidete puudumisel parandama kande ametiülesannete
korras äriregistri seaduse §-de 51–53 alusel?
3. Kas registripidaja võib sellisel juhul parandada registrikande ka
ilma registrisse kantud osaniku ehk teise abikaasa nõusolekuta?
4. Kui jah, siis millised tõendid on sellisel juhul ministeeriumi
hinnangul piisavad, et tuvastada osa kuulumine abikaasade ühisvarasse?
5. Kas ministeeriumi hinnangul tuleks juba osaühingu äriregistrisse
kandmisel (ÄS § 144 lg 1 p 31) või osa omandamisel (ÄS § 149 lg 4) kanda
äriregistrisse ühisomandi korral mõlemad abikaasad kui ühised omanikud,
või on kehtivate õigusaktide kooskõlas ka praktika, mille järgi kantakse
abikaasade ühisvarasse kuuluv osa registrisse üksnes ühe abikaasa nimele?
Palume ministeeriumil vastata võimalusel hiljemalt 13.04.2026.
Lugupidamisega
Mariann Salomets
Nõunik
Ettevõtluskeskkonna osakond
Õiguskantsleri Kantselei
Kohtu 8, 15193 Tallinn
Tel: 6938410
www.oiguskantsler.ee