Maria Niestadt
Teie 04.03.2026
Euroopa Parlamendi uuringuteenistus
Meie 25.03.2026 nr 7-2/1661
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Lugupeetud Maria Niestadt
Pöördusite Justiits- ja Digiministeeriumi poole küsimustega, mis puudutavad isikule internetile
juurdepääsu tagamist seadustega (sh põhiseadusega) ning selle internetiühenduse kiirust ja hinda.
Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et Eesti Vabariigi põhiseadus ei nimeta otseselt internetti ega
taga seega sõnaselgelt iseseisvat õigust internetiühendusele. Siiski annab põhiseadus igaühele
õiguse vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (PS §-st 44 lg 1) ning õiguse
vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil
(PS §-st 45).
Euroopa Inimõiguste (EIK) kohus on korduvalt rõhutanud interneti olulisust tänapäeva ühiskonnas nii
inimõiguste kasutamise kui ka demokraatia toimimise seisukohalt. EIK on märkinud, et internetist on
saanud peamine viis, mille kaudu isikud kasutavad oma õigust saada ja levitada teavet ning mõtteid,
mistõttu internet mängib olulist rolli avalikkuse teabele juurdepääsul ja üldisel teabe levitamisel (Teie
poolt mainitud Kalda vs. Eesti lahend). Ligipääsuõigust internetile on käsitlenud ka Riigikohus
märkides, et interneti kasutamiseta on tänapäeval paljude põhiõiguste teostamine raskendatud
(20. juuni 2023 lahend nr 5-23-16). Seega riigi teenuste ja ametliku suhtluse internetti viimisega, tekib
riigil kaudne kohustus tagada kodanikele sellele kanalile ka reaalne ligipääs.
Praktilisel tasandil reguleerib seda valdkonda Eestis Elektroonilise side seadus (ESS), mis liigitab
internetiühenduse universaalteenuse alla (ESS § 69). Tegemist on juriidilise garantiiga, mis paneb
riigile kohustuse tagada sideühenduse kättesaadavus igale soovijale sõltumata asukohast. Seejuures
peab see teenus olema mõistliku ja taskukohase hinnaga (ESS § 71). Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet teostab pidevat järelevalvet turuhindade üle, et teenuse maksumus ei muutuks
keskmisele tarbijale kättesaamatuks ning majanduslik seis ei takistaks infoühiskonnas osalemist (vt
ESS § 1002).
Konkreetset universaalset miinimumkiirust tava-internetiühendusele Eestis seadusega fikseeritud ei
ole. Seda põhjusel, et tehnoloogia ja keskmised kiirused arenevad väga kiiresti. Universaalteenusena
tagatakse andmesidekiirus, mis võimaldab elementaarseid toiminguid.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Teiv
nõunik
Signe Teiv 58843859
[email protected]
2
Maria Niestadt
Teie 04.03.2026
Euroopa Parlamendi uuringuteenistus
Meie 25.03.2026 nr 7-2/1661
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Lugupeetud Maria Niestadt
Pöördusite Justiits- ja Digiministeeriumi poole küsimustega, mis puudutavad isikule internetile
juurdepääsu tagamist seadustega (sh põhiseadusega) ning selle internetiühenduse kiirust ja hinda.
Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et Eesti Vabariigi põhiseadus ei nimeta otseselt internetti ega
taga seega sõnaselgelt iseseisvat õigust internetiühendusele. Siiski annab põhiseadus igaühele
õiguse vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (PS §-st 44 lg 1) ning õiguse
vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil
(PS §-st 45).
Euroopa Inimõiguste (EIK) kohus on korduvalt rõhutanud interneti olulisust tänapäeva ühiskonnas nii
inimõiguste kasutamise kui ka demokraatia toimimise seisukohalt. EIK on märkinud, et internetist on
saanud peamine viis, mille kaudu isikud kasutavad oma õigust saada ja levitada teavet ning mõtteid,
mistõttu internet mängib olulist rolli avalikkuse teabele juurdepääsul ja üldisel teabe levitamisel (Teie
poolt mainitud Kalda vs. Eesti lahend). Ligipääsuõigust internetile on käsitlenud ka Riigikohus
märkides, et interneti kasutamiseta on tänapäeval paljude põhiõiguste teostamine raskendatud
(20. juuni 2023 lahend nr 5-23-16). Seega riigi teenuste ja ametliku suhtluse internetti viimisega, tekib
riigil kaudne kohustus tagada kodanikele sellele kanalile ka reaalne ligipääs.
Praktilisel tasandil reguleerib seda valdkonda Eestis Elektroonilise side seadus (ESS), mis liigitab
internetiühenduse universaalteenuse alla (ESS § 69). Tegemist on juriidilise garantiiga, mis paneb
riigile kohustuse tagada sideühenduse kättesaadavus igale soovijale sõltumata asukohast. Seejuures
peab see teenus olema mõistliku ja taskukohase hinnaga (ESS § 71). Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet teostab pidevat järelevalvet turuhindade üle, et teenuse maksumus ei muutuks
keskmisele tarbijale kättesaamatuks ning majanduslik seis ei takistaks infoühiskonnas osalemist (vt
ESS § 1002).
Konkreetset universaalset miinimumkiirust tava-internetiühendusele Eestis seadusega fikseeritud ei
ole. Seda põhjusel, et tehnoloogia ja keskmised kiirused arenevad väga kiiresti. Universaalteenusena
tagatakse andmesidekiirus, mis võimaldab elementaarseid toiminguid.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Teiv
nõunik
Signe Teiv 58843859
[email protected]
2