Riigi Teataja seaduse muutmine (riigi koosloome keskkond Sätla) esitamine Vabariigi Valitsusele

Riigi Teataja seadus (01.10.2025) § 1. Riigi Teataja (1) Riigi Teataja on Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne, milles avaldatakse õigusaktid ja muud dokumendid (edaspidi akt ). (2) Riigi Teataja on ühtlasi riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu. § 2. Algtekstide avaldamine (1) Riigi Teatajas avaldatakse aktid ametlike algtekstidena neljas osas. (2) Riigi Teataja esimeses osas «Õigustloovad aktid» avaldatakse järgmised aktid: 1) seadus koos viitega Vabariigi Presidendi otsusele seaduse väljakuulutamise kohta; 2) rahvahääletuse otsus; 3) Vabariigi Presidendi seadlus; 4) rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ja otsuse eelnõu; 5) Vabariigi Valitsuse, ministri ja Eesti Panga presidendi määrus; 6) ministeeriumi, Riigikantselei ja teiste riigiasutuste sõlmitud piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriv haldusleping; 7) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi või üldkogu lahend, mis sisaldab otsust Riigi Teatajas avaldatud õigustloova akti põhiseadusega kooskõla kohta. (3) Riigi Teataja teises osas «Välislepingud ja muud välissuhtlemisalased aktid» avaldatakse järgmised aktid: 1) välislepingu sõlmimist või lõpetamist käsitlev seadus koos viitega Vabariigi Presidendi otsusele seaduse väljakuulutamise kohta; 2) sõlmitud välisleping eesti keeles või selle tõlge eesti keelde, kui välislepingu tekst on ainult võõrkeeltes, ja vähemalt ühes tõlgendamise aluseks olevas võõrkeeles. Välisleping avaldatakse koos välislepingu sõlmimist käsitleva seadusega või, kui see on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, siis esitatakse viide ja link eesti keeles avaldatud välislepingule või Vabariigi Valitsuse korraldusele, millega otsustati välisleping sõlmida; 2 1 ) välislepingu konsolideeritud tekst, mis sisaldab kõiki seni jõustunud muudatusi, koos viimaste muudatuste jõustumise kuupäevaga, kui selline tekst on koostatud; 3) Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise ja kehtivuse lõppemise kohta ning vajaduse korral muu välislepingut puudutav teadaanne; 4) Vabariigi Valitsuse välissuhtlemisalane korraldus; 4 1 ) välissuhtlemisalane ministri määrus; 5) Vabariigi Presidendi otsus diplomaatilise esindaja nimetamise ja tagasikutsumise kohta. (4) Riigi Teataja kolmandas osas «Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse üksikaktid ning muud dokumendid» avaldatakse järgmised aktid: 1) Riigikogu otsus, avaldus, deklaratsioon ja pöördumine; 2) Vabariigi Presidendi otsus ja käskkiri, välja arvatud otsus seaduse väljakuulutamise ja süüdimõistetu armuandmispalve läbivaatamise kohta; 3) Vabariigi Valitsuse korraldus;  4) peaministri korraldus, mille avaldamine Riigi Teatajas on Vabariigi Valitsuse seadusega ette nähtud; 5) ministri käskkiri, kui selle avaldamine Riigi Teatajas on seadusega ette nähtud; 5 1 ) Kaitseväe juhataja või Kaitseväe juhataja volitatud ülema, samuti Kaitseväe juhataja volitatud rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi relvajõudude ülema otsus, kui selle avaldamine Riigi Teatajas on seadusega ette nähtud; 6) Eesti Panga Nõukogu otsus ja aruanne Eesti Panga tegevuse kohta; 7) Riigikogu juhatuse otsus Riigikogu asendusliikme Riigikogu liikmeks asumise ja Riigikogu liikme volituste lõppemise, Riigikogu alatise komisjoni koosseisu kinnitamise ning Riigikogu fraktsiooni registreerimise ja koosseisu kinnitamise kohta; 8) Vabariigi Valimiskomisjoni otsus; 9) Vabariigi Valimiskomisjoni teadaanne rahvahääletuse edasilükkumise või rahvahääletuse ärajäämise kohta; 10) teadaanne Vabariigi Valitsuse või ministri ametisse astumise kohta; 11) Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ülevaade Riigikogule; 12) Tervisekassa eelarve, tegevusaruanne ja auditeeritud aastaaruanne; 13) Raamatupidamise Toimkonna juhend; 14) Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse alusel Riigi Teatajas avaldatav Kaitsepolitseiameti teadaanne. 15) (5) Riigi Teataja neljandas osas «Kohaliku omavalitsuse määrused», mille kohta võib kasutada lühendtähist KO, avaldatakse valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse määrused. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 5 nimetamata akti võib Riigi Teatajas avaldada Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või Riigi Teataja väljaandja otsusel. § 3. Terviktekstide avaldamine (1) Riigi Teatajas avaldatakse koos algtekstiga selle alusel koostatud kõiki muudatusi sisaldavad järgmiste õigusaktide ametlikud terviktekstid: 1) seadus; 2) Vabariigi Presidendi seadlus; 3) Vabariigi Valitsuse, ministri ja Eesti Panga presidendi määrus; 4) Riigikogu otsus; 5) Vabariigi Valitsuse korraldus; 6) valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse (edaspidi kohaliku omavalitsuse üksus ) määrus. (2) Avaldamisel lisab Riigi Teataja väljaandja terviktekstile kehtivusaja andmed. § 4. Avaldamise piirangud (1) Riigi Teatajas ei avaldata: 1) Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele kuuluvat õigusakti, sealhulgas välislepingut; 2) riigisaladust ja juurdepääsupiirangut sisaldavat akti; 3) Vabariigi Valitsuse korraldust, mis toimetatakse isikule kätte haldusmenetluse seadusega sätestatud korras, kui selline kättetoimetamise kohustus on korralduses  märgitud ja puudub avalik huvi selle avaldamiseks Riigi Teatajas. (2) Riigisaladust sisaldava määruse kohta avaldatakse Riigi Teatajas määruse osa, millele riigisaladus ei laiene, või teadaanne, mis sisaldab vähemalt määruse pealkirja, vastuvõtmise kuupäeva ja numbrit. (3) Riigi Teataja väljaandja võib avaldatud aktides isiku taotlusel, akti andja või esitaja ettepanekul või kooskõlastatult akti esitajaga asendada isiku eraelu kaitse eesmärgil isikunimed initsiaalide või tähemärkidega, kui puudub avalik huvi isikuandmete jätkuvaks avaldamiseks Riigi Teatajas. § 5. Riigi Teatajas avaldatav muu teave Riigi Teatajas avaldatud aktidele võib lisada seoseid teiste aktide ja õigusteavet sisaldavate andmekogudega ning teha kättesaadavaks riigi poolt väljaantud õigustloovate aktide eelnõude seletuskirju ja muud menetlusteavet ning aktidega seotud andmeid. § 6. Riigi Teatajas avaldatavate aktide tõlkimine (1) Riigi Teatajas avaldatud õigusaktide tõlkimist ja tõlgete avaldamist korraldab Justiits- ja Digiministeerium valdkonna eest vastutava ministri määratud mahus. (2) Tõlked tehakse kättesaadavaks Riigi Teatajas. (3) Vandetõlgi pädevuses on: 1) seaduse tõlkimine võõrkeelde; 2) Riigi Teatajas avaldatava välislepingu tõlkimine eesti keelde. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata, Riigi Teatajas avaldatavate aktide tõlked edastab tõlkimist korraldanud ministeerium Justiits- ja Digiministeeriumile, kes otsustab nende avaldamise. § 7. Riigi Teataja kättesaadavus ja kasutamine (1) Riigi Teataja on Internetis tasuta kättesaadav. (2) Eesti Rahvusraamatukogus, rahvaraamatukogudes ning valla- ja linnavalitsustes võimaldatakse Riigi Teatajale tasuta juurdepääs. (3) Riigi Teatajas avaldatud akte on võimalik leida avaldamise aja, valdkondliku liigituse ning muude andmete alusel, samuti ületekstiotsinguga. (4) Väljaandja abistab kasutajaid Riigi Teatajas avaldatud aktide otsimisel. § 8. Riigi Teataja väljaandja (1) Riigi Teatajat annab välja Justiits- ja Digiministeerium. (2) Riigi Teataja väljaandja korraldab aktide avaldamise ning tagab Riigi Teataja kättesaadavuse, usaldusväärsuse ja kasutusmugavuse. § 9. Aktide esitamine avaldamiseks, avaldamise tähtajad ja säilitamine (1) Akti esitab Riigi Teatajas avaldamiseks akti andja volitatud esindaja, arvestades Riigi Teataja väljaandja antud juhiseid. Akti andja volitatud esindaja vastutab esitatud akti vastavuse eest allakirjutatud aktile. (2) Akt esitatakse avaldamiseks hiljemalt allakirjutamisele või seaduse väljakuulutamisele järgneval tööpäeval. Kohaliku omavalitsuse üksuse määrus esitatakse avaldamiseks hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast allakirjutamist. (2 1 ) Vabariigi Valitsuse kaitsevalmiduse kõrgendamise korraldus, Riigikogu sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ning kaitsevalmiduse kõrgendamise heaks kiitmise ja heakskiidu lõpetamise otsus, Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra ning mobilisatsiooni väljakuulutamise otsus, samuti Vabariigi Valitsuse, peaministri, sisekaitseülema ja Kaitseväe juhataja või  Kaitseväe juhataja volitatud ülema, samuti Kaitseväe juhataja volitatud rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi relvajõudude ülema kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamiseks ja sõjaseisukorra lahendamiseks ning mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni eesmärgi saavutamiseks antud haldusakt esitatakse avaldamiseks viivitamata. (2 2 ) Vabariigi Valitsuse eriolukorra väljakuulutamise ja lõpetamise, eriolukorra asjaolude muutmise ning eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisega seotud korraldus esitatakse avaldamiseks viivitamata. (3) Terviktekstid koostab ja esitab avaldamiseks: 1) Justiits- ja Digiministeerium – seadused, Vabariigi Presidendi seadlused, Riigikogu otsused, Vabariigi Valitsuse määrused ja korraldused ning ministrite määrused; 2) 3) Eesti Pank – Eesti Panga presidendi määrused; 4) 5) kohaliku omavalitsuse üksus – kohaliku omavalitsuse üksuse määrused. (4) Terviktekst koostatakse ja esitatakse avaldamiseks Riigi Teataja väljaandja teatatud tähtpäevaks, kuid hiljemalt algteksti avaldamisele eelneval päeval. (5) Välisministeeriumi teadaande välislepingu kehtivust mõjutava sündmuse kohta esitab Välisministeerium avaldamiseks enne sündmuse saabumist või kui see ei ole võimalik, siis viivitamata sündmuse kohta teabe saamisel. (6) Akt avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul avaldamiseks esitamisest. Terviktekstid avaldatakse samal päeval algtekstiga, mille alusel terviktekstid koostati. (6 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 nimetatud akt avaldatakse hiljemalt akti esitamisele järgneval päeval. (6 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 2 nimetatud korraldus avaldatakse hiljemalt korralduse esitamisele järgneval päeval. (7) Vigadega või nõuetele mittevastava akti avaldamise võib Riigi Teataja väljaandja peatada ja nõuda uue akti esitamist. Sel juhul peatub avaldamise tähtaeg kuni nõuetekohase akti saamiseni. (8) Riigi Teataja väljaandja säilitab alatiselt: 1) avaldamiseks esitatud ja avaldatud aktid elektrooniliselt; 2) avaldatud seaduste algtekstid paberil. (9) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega aktide avaldamiseks esitamise, algtekstide paberil säilitamise ja terviktekstide koostamise korra. § 10. Vigade parandamine (1) Riigi Teataja väljaandja võib avaldamiseks esitatud või avaldatud aktis või andmetes parandada ilmse ebatäpsuse. (2) Kui avaldatud akt ei vasta avaldamiseks esitatule, parandab Riigi Teataja väljaandja ilmse ebatäpsuse, teatades sellest akti esitajale. (3) Kui avaldatud akt vastab avaldamiseks esitatule, parandab Riigi Teataja väljaandja ilmse ebatäpsuse omal algatusel või akti andja taotlusel tingimusel, et vea parandamine ei mõjuta isikute õigusi ega kohustusi. Tehtud parandusest teavitab Riigi Teataja väljaandja akti andjat. Vajaduse korral küsib Riigi Teataja väljaandja paranduse tegemiseks akti andja nõusolekut. (4) Kui avaldatud terviktekst ei vasta koostamise aluseks olevale algtekstile, teatatakse veast Riigi Teataja väljaandjale, kes kontrollib vea olemasolu ja parandab selle või teatab vea puudumisest.  (5) Avaldatud akti parandamisel lisatakse dokumendile märge parandamise kuupäeva ja kellaajaga. § 11. Riigi Teataja väljaandmine paberil (1) Kui Riigi Teataja levitamine võrguväljaandena või aktide avaldamine võrguväljaandes on takistatud, võib Riigi Teatajat välja anda paberil. Kui takistused on kõrvaldatud, avaldatakse paberil avaldatud aktid võrguväljaandes. (2) Riigi Teatajat võib välja anda paberil eriväljaandena, kui riigiasutused, üleriigilised kohaliku omavalitsuse üksuste liidud või avalik-õiguslikud juriidilised isikud on tellinud tervikteksti või terviktekstidest koosneva kogumiku. Eriväljaande väljaandmisega kaasnevad kulud tasub tellija. § 12. Aktide avaldamine muudes väljaannetes ja veebilehtedel (1) Riigi Teatajas avaldatud akte võib avaldada muudes väljaannetes ja veebilehtedel märkusega, et ametlik tekst on avaldatud Riigi Teatajas, lisades sellele viite või lingi Riigi Teataja veebiaadressile. (2) Riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste veebilehtedel Riigi Teatajas avaldatud õigusakte ei avaldata, vaid lisatakse lingid, mille kaudu on aktid Riigi Teatajast kättesaadavad. § 12 1 . Riigi koosloome keskkond Sätla (1) Riigi koosloome keskkond nimega Sätla (edaspidi Sätla) on andmekogu, milles koostatakse ja menetletakse õigusaktide eelnõusid ja muude dokumentide kavandeid (edaspidi akti eelnõu ) kuni nende heakskiitmise või allakirjutamise ja avaldamiseni Riigi Teatajas või muus õigusaktidega sätestatud korras ning avalikustatakse asjaomane menetlusteave. (2) Sätlas ei koostata ega menetleta riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavat akti eelnõu. (3) Andmekogu kaasvastutavad töötlejad on Sätlat kasutavad asutused. (4) Õigusloome läbipaistvuse tagamiseks on igaühel juurdepääs avalikule menetlusteabele ja võimalus avalikustatud akti eelnõu kohta arvamust avaldada. (5) Sätlas avalikustatakse vähemalt: 1) teave Vabariigi Valitsuse tasandil algatatava akti eelnõu koostamise alustamise kohta, selle märksõnaline sisukirjeldus ja eeldatav avalikustamise aeg; 2) akti eelnõu ja seletuskirja koostajate ning arvamuse esitajate ees- ja perekonnanimed koos teabega, keda nad esindavad; 3) akti eelnõu koos seletuskirja ja selle lisadega ning esitatud arvamused kõigis ametlikes menetlusetappides. (6) Sätlas töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1) Sätlat kasutava isiku üldandmed; 2) menetluses osalejate ees- ja perekonnanimed koos teabega, keda nad esindavad. (7) Kui Sätla kasutamine arvutivõrgus on takistatud või ei ole muul mõjuval põhjusel võimalik, võib akti eelnõu ette valmistada ja seda menetleda Sätlast väljaspool, lähtudes vastavat aktiliiki reguleerivatest õigusaktidest. Sellisel juhul tagab akti eelnõu koostamise või vastava menetlusetapi eest vastutav asutus teabe tagantjärele sisestamise Sätlasse. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teavet säilitatakse alatiselt. Ettevalmistamise käiku kajastavaid dokumentide kavandeid, muid abimaterjale ja nendega seotud isikuandmeid pärast akti eelnõu vastuvõtmist või väljakuulutamist ei säilitata. (9) Sätla põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:  1) kaasvastutavate töötlejate ülesanded; 2) volitatud töötleja ülesanded; 3) Sätla ülesehitus; 4) kogutavate andmete täpsem koosseis; 5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 6) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 7) logide säilitamise tähtajad; 8) koostatavate aktide liigid ja menetlusetapid; 9) muud korraldusküsimused. § 13. Ametlikud Teadaanded (1) Ametlikud Teadaanded on Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne ja andmekogu, mille väljaandja on Justiits- ja Digiministeerium. (2) Ametlikes Teadaannetes avaldatakse teated, kutsed ja kuulutused (edaspidi teadaanne ), mille avaldamise kohustus tuleneb seadusest või Vabariigi Valitsuse või ministri määrusest ja mille avaldamist muus väljaandes ei ole ette nähtud. (3) Ametlikes Teadaannetes avaldatud teadaannete lugemine Internetis kättesaadava avaliku kasutajaliidese kaudu on tasuta, muud teenused võivad olla tasulised. (4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega Ametlike Teadaannete põhimääruse, sealhulgas: 1) andmekogu pidamise ning teadaannete esitamise korra; 2) avaldamise lõpetamise ja kustutamise tähtajad teadaande liikide kaupa, kui need ei tulene seadusest; 3) nende teadaannetega tutvumise korra, mille avaldamine on lõpetatud; 4) võib kehtestada Ametlike Teadaannete nende tasuliste teenuste loetelu, millega võimaldatakse automaatsete teavituste, päringute või automaatselt töödeldavate andmete edastamist, teenuste osutamise tingimused ja tasumäärad kuni 6 eurot ühe teavituse või päringu kohta. (5) Teadaanne, mis on esitatud kehtestatud korras ja mille eest on tasutud riigilõiv, kui see on riigilõivu seaduses ette nähtud, avaldatakse ühe tööpäeva jooksul teadaande avaldamiseks esitamisest või teadaandes märgitud hilisemal kuupäeval. (6) Teadaanne avaldatakse muutmata kujul, näidates ära teadaande avaldamise kuupäeva. Avaldamiseks esitatud teadaande õigsuse eest vastutab teadaande esitaja. (7) Ametlike Teadaannete väljaandja võib parandada teadaandes ilmse ebatäpsuse. (8) Ametlike Teadaannete väljaandja võib jätta teadaande avaldamata või avaldatud teadaande kustutada, kui teadaande avaldamise eest ei ole tasutud ettenähtud riigilõivu või selle avaldamiseks puudub õiguslik alus. (9) Teadaande esitaja määrab esitamisel teadaande avaldamise lõpetamise tähtaja, arvestades avaldamise eesmärgi saavutamise vajadust, kui see on teadaande esitamisel teada ja kui see on lühem käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 2 alusel kehtestatud tähtajast. Teadaande avaldamine lõpetatakse tähtaja saabumisel automaatselt. (10) Kui avaldamise lõpetamise tähtaeg ei ole teadaande esitamisel teada, teatab esitaja tähtaja saabumisel sellest Ametlike Teadaannete väljaandjale. (11) Puudutatud isik võib teadaande esitajalt nõuda selle teadaande avaldamise lõpetamist, mille avaldamise eesmärk on täidetud. Teadaande esitaja teatab avaldamise lõpetamisest Ametlike Teadaannete väljaandjale.  (12) Teadaande esitaja võib taotleda teadaande parandamist või kustutamist, näidates ära selle põhjuse. Ametlike Teadaannete väljaandja võib parandamisest või kustutamisest põhjendatult keelduda. Parandamise või kustutamise korral lisatakse sellele väljaandja õiend. (13) Teadaannetega, mille avaldamine on lõpetatud, on õigus tutvuda pädeval asutusel ja õigustatud huviga isikul. § 14. Üleminekusätted (1) Kohaliku omavalitsuse üksuste kõikide määruste ja nende terviktekstide avaldamist Riigi Teatajas alustatakse hiljemalt 2013. aasta 1. jaanuaril. (2) Kuni 2010. aasta 31. detsembrini annab Riigi Teatajat välja Riigikantselei ja korraldab käesoleva seaduse § 9 lõike 3 punktis 1 sätestatud Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste terviktekstide avaldamise. (3) Riigi Teataja väljaandmise ülesanded antakse Riigikantseleilt koos eelarvega üle Justiitsministeeriumile 2011. aasta 1. jaanuaril. Riigi Teataja väljaandmist korraldava Riigikantselei struktuuriüksuse ametnikud jätkavad alates 2011. aasta 1. jaanuarist teenistust Justiitsministeeriumi koosseisus. (4) Kuni päevani, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, võib käesoleva seaduse § 13 lõike 4 punkti 4 alusel kehtestatav tasumäär olla kuni 100 krooni. (5) Sätla võetakse kasutusele etappide kaupa, lähtudes käesolevas paragrahvis sätestatust. (6) Vabariigi Valitsuse algatatav seaduse muutmise seaduse eelnõu koostatakse Sätlas alates 2026. aasta 1. oktoobrist. (7) Riigikogu võtab Sätla kasutusele Riigikogu juhatuse otsuse alusel, milles sätestatakse kasutuselevõtu ulatus, ülemineku ajakava ja kord. (8) Vabariigi Valitsuse tasandil algatatavate ja menetletavate aktide liikide vormidele ja menetlusetappidele ülemineku ajakava ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (9) Kui akti eelnõu menetlust on alustatud enne käesolevas paragrahvis sätestatud tähtpäeva, mis on ette nähtud vastava aktiliigi koostamise või menetlusetapi üleviimiseks Sätlasse, võib selle menetluse lõpule viia seni kehtinud korra alusel. (10) Kuni vastava aktiliigi eelnõu vormi või menetlusetappi ei ole Sätlasse loodud või pädev asutus ei ole otsustanud selle kasutuselevõttu, koostatakse ja menetletakse seda senise korra alusel. § 15. § 41. § 42. Jõustumine (1) Seadus jõustub 2010. aasta 1. juunil. (2) Seaduse § 22 punktid 3 ja 5, § 36 punktid 1 ja 2 ning § 40 jõustuvad järgmisel päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist. (3) Seaduse § 6 lõike 3 punkt 2 ja § 38 jõustuvad 2014. aasta 1. jaanuaril. (4) Seaduse § 22, välja arvatud punktid 3 ja 5, jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril. (5) Seaduse § 6 lõige 2 ja lõike 3 punkt 1, § 13 lõiked 4, 9 ja 10 ning § 36 punktid 3 ja 4 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril.  Riigikantselei Meie 31.03.2026 nr 8-1/1172-11 Riigi Teataja seaduse muutmine (riigi koosloome keskkond Sätla) esitamine Vabariigi Valitsusele Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse (riigi koosloome keskkond Sätla) eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse (riigi koosloome keskkond Sätla) eelnõu 2. Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse (riigi koosloome keskkond Sätla) eelnõu seletuskiri 3. Riigi Teataja seaduse terviktekst muudatuste jäljega 4. Rakendusakti kavand 5. Tagasiside koondtabel 6. VIISi kokkuvõte Sätla õigusliku aluse eelnõule Karmen Vilms 58665029 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  30.03.2026 Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse (riigi koosloome keskkond Sätla) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga luuakse arendatavale riigi koosloome keskkonnale nimega Sätla õiguslik alus, mis võimaldab hakata seda võtma etapi viisi kasutusse. Sätla on Justiits- ja Digiministeeriumi ning Riigikantselei koostöös loodav IT-lahendus, mis koondab tulevikus õigusloomega seotud teabe ühte kohta ja katab terve õigusakti loomekaare kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Kaasatud on olnud ka Riigikogu Kantselei. Avaliku konsultatsiooni järel pandi keskkonnale uus lühike ja kõlav nimi Sätla. Sätla on sätete koos loomise ja selgemaks sättimise koht. Sätla loob eeldused hea õigusloome põhimõtteid väärtustavaks koosloomeliseks poliitikakujundamiseks, toetades tõhusamat, avatumalt toimivat ja ressursisäästlikumat õigusloomet. Eelnõu järgi võetakse esimeses etapis Sätla kasutusele valitsuse algatatavate seadusemuudatuste koostamiseks. Muudatuse tulemusena muutub oluliselt paremaks näiteks kavandatava muudatuse konteksti esitus, kuna uues keskkonnas tehakse muudatused otse tervikteksti. Ulatuslikum koosloome varasemas koostamise etapis, mida Sätla edaspidi võimaldab, võiks hilisemas järgus esitatavaid uusi märkusi ka märkimisväärselt vähendada ja seeläbi protsesse kiirendada. Valmidus koosloomet rakendada nõuab hoiakute muutumist poliitika kujundamise protsessis. Paralleelselt tehakse ettevalmistusi, et järgmisena saaks alustada keskkonnas Euroopa Liidu algatuste kohta Eesti seisukohtade kujundamist. Pidades silmas tööd Euroopa Liidu algatustega, on inimestel tulevikus mugavam saada ülevaade avalikule konsultatsioonile saadetud tekstidest ja nende kohta arvamust avaldada. Selleks ei pea saatma riigiasutusele kirja, vaid saab esitada tekstiga seotud kommentaare samas keskkonnas. Ka riigiasutused ei pea omavahel kirju vahetama. Eelnõu rakendamisega kaasneb oluline positiivne mõju töö- ja halduskoormusele. Kuigi eelnõu elluviimine eeldab algul kohanemist ja töökorralduse muutmist, kaalub pikaajaline kasu selgelt üles lühiajalised kulud. Sisebürokraatia ja töökoormuse vähenemine tuleneb eeskätt koosloome võimaluste rakendamisest, mitmete tegevuste automatiseerimisest ja dubleeriva käsitöö vähenemisest, halduskoormuse vähenemine tuleneb ulatuslikumatest koosloomevõimalustest. Samuti muutub läbipaistvamaks õigusloome menetlus. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Karmen Vilms ([email protected]). Eelnõu koostamise käigus on selles sisalduvaid lahendusi läbi arutatud mitme osalisega nii ministeeriumi sees kui ka laiemalt. Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud Riigikantselei õigusosakonna koosloome keskkonna projektijuht Kristina Liik ([email protected]), Justiits- ja Digiministeeriumi andmekaitseõiguse talituse juhataja Kristi Värk ning sama talituse nõunikud Helen Uustalu ja Kristel Niidas. Riigiasutustest on kohtutud eelnõu teemadel Riigikantselei ja Riigikogu Kantseleiga. Eelnõuga kavandatavate lahenduste teemal on suheldud Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Välisministeeriumiga. 22. novembril 2024. aastal toimus läbipaistvusteemadel eelnõu põhjal kohtumine, millel osalesid Liia Hänni kui pikaaegne E-riigi Akadeemia eestkõneleja avatud valitsemise valdkonnas, Hille Hinsberg Open Knowledge’i esindajana ja Maarja-Leena Saar Eesti Koostöö Kogu esindajana. Eelnõu tutvustati 5. veebruaril 2026. aastal toimunud õigusloomejuhtide ümarlaual, millel osalevad ministeeriumide õigusosakonnajuhid ning põhiseaduslikest institutsioonidest Riigikogu Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei ja Vabariigi Presidendi Kantselei esindajad. Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatust. Koosloome keskkonna nime all alustati projektiga 2020. aasta kevadel, millele eelnes Riigikantselei juures tegutseva Innotiimi juhtimisel ulatuslik probleemide kaardistus koostöös puudutatud osalistega ja seejärel hulk kohtumisi, mille käigus testrühmades hinnati keskkonna loomise ideed. Testrühmades osales nii ministeeriumide ja Riigikogu ametnikke kui ka vabakondade ja huvirühmade esindajaid. Testrühmade tulemused kinnitasid vajadust projektiga alustada. Projekti juhtimiseks loodi mitteametlik juhtrühm järgmises koosseisus: Justiitsministeeriumi kantsler, riigisekretär ja Riigikogu Kantselei direktor. Kodanikuühiskonda on kaasatud avatud riigivalitsemise arengukomisjoni kaudu. Koosloome keskkonna arendamine on olnud tegevusena märgitud avatud valitsemise partnerluse tegevuskavades1. Kuivõrd keskkonna loomise vajalikkust kinnitati juba 2020. aastal toimunud ulatusliku osaliste kaasamise käigus, ei oleks otstarbekas sama küsimust uuesti arutada väljatöötamiskavatsuses ja selle avaliku konsultatsiooni käigus. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Seos Euroopa Liidu õiguse rakendamisega seisneb asjaolus, et keskkonda kasutatakse ka ELi algatuste riigisiseses menetluses ja hilisemal ELi õiguse Eesti õigusesse ülevõtmisel ja rakendamisel. 1 Avatud valitsemise partnerlus | Riigikantselei 2 Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP). Riigikogu kinnitatud õigusloomepoliitika põhialuste aastani 20302 punktide 12.3.4 ja 14.2 kohaselt tuleb jõuda olukorda, kus kõik kehtivad õigusaktid on masinloetavad, luua toimiv korraldus, et uuringute ja mõjuanalüüside tegemiseks saaks mõistlikult kasutada olemasolevaid andmeid ning luua eelnõude väljatöötamiseks tänapäevastest võimalustest lähtuv töökeskkond. Riigi arengustrateegia „Eesti 2035“3 seatud strateegiline siht on inimesekeskne riik, kus poliitikakujundamine on koosloomeline ja inimesed saavad osaleda oluliste otsuste tegemisel (p 3.2.5). Alates 2018. aastast on koosloome keskkonna loomine avatud valitsemise partnerluse tegevuskava lubadus. Tegevuskava 2022–2024 keskendus avaliku kasutajaliidese arendamisele ja katsetamisele. Uues tegevuskavas 2025–2029 on riigi koosloome keskkonda nimetatud üheks tegevuskava nn lipuprojektiks.4 Projekti algjärgus (2020 jj) oli koosloome keskkond kajastatud ka VVTP tegevusena. Eelnõuga muudetakse Riigi Teataja seaduse 01.10.2025. aasta redaktsiooni. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Eelnõu on koostatud katsetamise korras Sätlas. Ülevaatlikkuse huvides on seletuskirjale lisatud keskkonnas koostatud märgistatud muudatustega terviktekst (lisa 1). 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõuga saab loodav keskkond õigusliku aluse, mis võimaldab hakata võtma Sätlat etapi viisi kasutusse. Sätla enda peamised eesmärgid on järgmised: 1. parandada osaliste koostööd 2. vähendada õigusloomes tehnilise töö mahtu 3. parandada õigusloome kvaliteeti 4. suurendada protsessi läbipaistvust 5. vabaneda vananenud infosüsteemidest Praegused õigusloomes kasutatavad infosüsteemid on dokumendipõhised. Loodav Sätla on aga struktureeritud infoga. 2 Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine–Riigi Teataja 3 Riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ heakskiitmine–Riigi Teataja 4 Avatud valitsemise partnerlus | Riigikantselei 3 Joonis 1. Praegused süsteemid vs. riigi koosloome keskkond Sätla. Eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks loob Sätla kasutuselevõtt eeldused ja võimalused, kuidas saavutada järgmised õigusloomet puudutavad muudatused.  Parem jälgitavus ja ülevaatlikkus – edaspidi ei tule algatusega seonduvat teavet otsida erinevatest infosüsteemidest, vaid see asub ühes kohas, kus kogu protsess on algusest lõpuni ülevaatlikult jälgitav. Igal eelnõul on oma ajatelg. Kõik osalised saavad samal ajal sama versiooniga koos töötada nii Eesti õigusaktide kui ka ELi algatuste riigisisesel menetlemisel. Kogu protsess on senisest läbipaistvam – avalikkusele on juba akti koostamisega alustamise hetkel nähtav, mis teemal, mis ajaks ja kellega koostöös uusi algatusi ette valmistatakse.  Avatus ja koosloome võimalused – koostöö varasemas õigusloome etapis aitab vähendada mahukaid muutusi hiljem. Loodav digitaalne keskkond pakub tööriistu, mille abil on võimalik saavutada muutust senises töökultuuris selliselt, et suurem rõhk oleks koosloomel ja avatusel. Kodanikud, eksperdid ja ettevõtjad saavad õigusloomesse bürokraatiavabalt kaasuda nii varases koostamise järgus kui ka avaliku arutelu kaudu.  Automatiseeritud õigusloometegevused – süsteem teeb ära suure osa normitehniliselt tööst ja vabastab poliitikakujundajad mitmetest muudest vormistuslikest ja tehnilistest ülesannetest, tagades ühtlasema eelnõude kvaliteedi ning võimaldades keskenduda enam sisule ja hoida 4  kokku koostamisele kuluvat aega. Suurima muutusena ei pea õiguslooja enam ise muudetava akti eelnõu vormistama, vaid tervikteksti sisestatud muudatuste alusel genereerib süsteem muutmise eelnõu automaatselt. Automaatselt genereeritakse kooskõlastustabel ja mõjude kokkuvõte. Eelnõu numeratsiooni muutumine kandub seletuskirja.  Struktureeritud andmestik – võimaldab luua seoseid eri tekstide (nt eelnõu ja seletuskirja) vahel ja pakub nii senisest suuremat teabe taaskasutatavust kui ka jälgitavust, olles tehnoloogiliselt samm edasi võrreldes praeguse dokumendipõhise töökorraldusega. Samuti loob see hea lähtealuse automatiseeritud andmevahetuseks, analüüsimiseks ja tehisaru hõlmamiseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Seaduse muutmise sätete selgitused § 1. Riigi Teataja seaduse muutmine § 1 p 1 – riigi koosloome keskkonna nimega Sätla reguleerimiseks seaduse tasandil täiendatakse Riigi Teataja seadust (RTS) uue paragrahviga – §-ga 121. Seaduses andmekogule õigusliku aluse andmise vajadus tuleneb kahest asjaolust: 1) andmekogus töödeldakse isikuandmeid. Igasugune isikuandmete töötlemine on põhiõiguste riive, mistõttu peavad sellise töötluse piirid olema sätestatud seaduses; 2) keskkonna kasutusala hõlmab tulevikus kogu seadusloomeprotsessi, hõlmates nii täidesaatvat kui ka seadusandlikku võimuharu, mistõttu ei saa sellist ülesannete jaotust määrata seadusest alama aktiga. Riigi Teataja seadus valiti Sätlat puudutavate sätete asukohaks kahe andmekogu tihedate seoste tõttu – Riigi Teatajast laaditakse alla muudetava õigusakti ametlik tekst, et sellesse kavandatavad muudatused jäljega sisse kirjutada, ning menetluse lõpus, akti vastuvõtmise järel saadetakse lõplik tekst tagasi Riigi Teatajasse. § 121 lõige 1 – Sätla on mõeldud katma kogu akti eelnõu loomekaart, alates selle koostamisest kuni vastuvõtmise ja avaldamiseni. Keskkonna praktiline kasutuselevõtt on etapiviisiline ja üleminekut reguleerivad edasised sätted. Kõnesolev säte näeb ette Sätla kasutusala selle maksimaalses võimalikus ulatuses. Sättest lähtudes on andmekogu eesmärk olla kohaks, kus kõiki protsessi jooksul toimuvaid tegevusi saab teha samas keskkonnas, mis tähendab, et materjale ei pea vahepeal tõstma ühest infosüsteemist teise. Süsteem on edaspidi andmete, mitte dokumendipõhine. Sama akti versiooniga saavad ühel ajal koos töötada eri inimesed, tehes seda kas koostöörühmas, mis võib lisaks riigiasutustes töötavatele inimestele hõlmata ka huvirühmade esindajaid või väliseid eksperte, või asutusesises koostöös, kus sarnaselt praegustele dokumendihaldussüsteemidele sama asutuse eri üksused ja juhid saavad oma asutuse koostatud tekste kooskõlastada ja seeläbi sisus kokku leppida. Ära jääb igasugune käsitöö, mida praegu teevad eeskätt kantselei töötajad, et materjale erinevatesse keskkondadesse sisestada. Kuid väheneb märkimisväärselt ka eelnõu koostajate tehnilise töö maht, näiteks muutub oluliselt lihtsamaks eri osalistega aktiivse tööversiooni jagamine, kuivõrd 5 kaasatavad saavad oma märkusi teha samasse keskkonda ning näha ka teiste märkusi. Praeguses praktikas saadetakse koostamisjärgus materjalid kaasatavatele sageli meiliga, millele vastuseks saab koostaja omakorda mitu erinevat muudatustega faili. Ka avalikult konsultatsioonilt saabuv tagasiside sisalduks edaspidi samas keskkonnas ja laekunud märkustest moodustub kooskõlastustabel automaatselt. Ministeeriumidevahelist ametlikku kooskõlastamist ei ole plaanis ära kaotada, see säiliks ka uues süsteemis, ent muutuks märkuste esitamise tehniline pool. Oluliselt lihtsamaks läheb ka normitehnika reeglitest kinnipidamine. Paljud normitehnikaga seonduvad tegevused on automatiseeritud. Kõige olulisemana saab esile tuua muudetava akti muutmisvormelite loomise, mis on täielikult automatiseeritud. Selle tulemusena muutub eelnõu koostamise tegevuste järjestus selliselt, et esmalt laaditakse Riigi Teatajast alla muudetavad aktid. Muudatused tehakse otse tervikteksti sellesse sõnastusse, mida tahetakse muuta, ja süsteem genereerib muutmise akti eelnõu tehtavate muudatuste põhjal automaatselt. Lisaks tekib automaatselt kogu koostatava akti struktuur, mille tulemusena on keskkonnas loodavad tekstid struktureeritud. Koostaja peab ise üksnes valima õige kasutatava struktuurielemendi (näiteks lisatava paragrahvi või lõike), misjärel süsteem loob selle ja ka vormistab kohe õigesti. Sätetega on seotud nende selgitused ja nende kohta tehtavad kommentaarid, mis parandab oluliselt ülevaatlikkust sellest, mida, miks ja kuidas muuta või teha kavatsetakse ja milline on puudutatud osaliste – asjaomaste asutuste või huvirühmade – arvamus ja koostaja vastus sellele. Sätlas on kogu menetluse vältel kättesaadav jälitatud muudatustega terviktekst, mille abil on kõigil menetlusosalistel võimalik igal hetkel tutvuda kavandatavate muudatustega. Jälitatud muudatustega terviktekst võimaldab paremat arusaama muudatustest, kuna nähtav on, kuidas norm konteksti sobitub. Menetluse lõpuks, s.o eelnõu vastuvõtmise ajaks on valmis ka muudatusi sisaldav terviktekst ja seda ei pea enam RTs avaldamiseks eraldi koostama. Sätlas toimub nii riigisiseste eelnõude ja muude dokumentide kavandite (nt väljatöötamiskavatsuste) menetlus kui ka ELi algatuste ja avalike konsultatsioonide riigisisene menetlemine. Keskkonna arendamist alustati seaduseelnõu ja väljatöötamiskavatsuse koostamist ja menetlust puudutava loomisest ning üsna pea laiendati süsteemi ELi asjade riigisisesele menetlusele. Eesti seisukohtade kujundamiseks on koosloomes võimalik kasutada samasuguseid lahendusi kui muude eelnõude ettevalmistamisel. § 121 lõige 2 – riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavaid eelnõusid menetletakse väljaspool Sätlat vastavateks menetlusteks ettenähtud keskkondades. Sätla ametkondlikus osas võib sisalduda küll juurdepääsupiiranguga materjale, kuid nende puhul on tegemist AvTSi mõistes asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega. § 121 lõige 3 – Sätla on küll üks andmebaas, kuid iga keskkonda kasutav asutus on jätkuvalt enda loodud teabe (eelnõu, seletuskiri, väljatöötamiskavatsus, Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu, märkused teise asutuse ettevalmistatud eelnõu kohta jne) suhtes vastutavaks asutuseks samamoodi kui kehtiva regulatsiooni kohaselt, mistõttu loetakse kõiki Sätlat kasutavaid asutusi andmekogu kaasvastutavateks töötlejateks. Sellest tulenevalt peab vastutav asutus vastama tema koostatud tekste puudutavatele teabepäringutele ja tagama ka isikuandmete töötlemise õiguspärasuse. Mõeldud on kõiki isikuandmeid, millega eelnõu koostaja oma tööd tehes kokku 6 puutub: nii eelnõu koostamise töörühmas osalevate inimeste nimed ja kontaktandmed kui ka näiteks kooskõlastamisel tagasisidet andnud inimeste andmed ja arvamustes potentsiaalselt esineda võivad isikuandmed. Keskkonda kasutav asutus on näiteks asutus, kes alustab selles VTK või eelnõu koostamist. Samamoodi on keskkonda kasutav asutus see asutus, kes annab keskkonna kaudu eelnõule kooskõlastuse koos oma ettepanekutega. Kui Vabariigi Valitsuse tasandil koostavad õigustloovate aktide eelnõusid ministeeriumid ja ka Riigikantselei, siis oma arvamuse eelnõu kohta võivad avaliku konsultatsiooni käigus esitada ka allasutused, olles sellisel juhul samuti keskkonna kaasvastutavad töötlejad. Kasutuselevõtu esimeses etapis seaduseelnõude kooskõlastamist Sätlas veel ei ole. Andmekogu kaasvastutavatest töötlejatest eraldi on sätestatud andmekogu arendamise eest vastutavad asutused ja see reguleeritakse põhimääruse tasandil. Põhimääruse tasandil on kavas ette näha andmekogu arendamise ülesande andmine kaasvastutavatena Justiits- ja Digiministeeriumile ning Riigikantseleile. Sätla tellijad on projekti algusest peale olnud Justiits- ja Digiministeerium ning Riigikantselei koos. Seaduseelnõu tekstiredaktori loomisse on olnud vahetult kaasatud ka Riigikogu Kantselei. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse kuulub õigusloome koordineerimine. Riigikantselei ülesandeks on muu hulgas toetada Vabariigi Valitsuse töö planeerimist ja koordineerida Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist. Volitatud töötlejaks on kavas põhimääruses määrata Registrite ja Infosüsteemide Keskus, kes on keskkonda algusest peale ka arendanud. § 121 lõiked 4 ja 5 – Sätla ei ole pelgalt materjalide ettevalmistamise ja menetlemise platvorm, vaid selle loomise üks eesmärke on ka avalikkust paremini ja senisest läbipaistvamalt informeerida nii eelnõude sisust kui ka menetluskäigust. Sätla koosneb kahest osast: 1. kinnine töökeskkond, kus saab erinevate aktiliikide jaoks kohandatud ühtsete mallide ja tööriistadega materjale ette valmistada; 2. avalik vaade, mis võimaldab osalust õigusloomes ja annab selge pildi õigusloomeprotsessi kõigist etappidest koos avalike materjalidega. Avalikule vaatele pääseb ligi igaüks selleks, et avalike tekstiversioonidega tutvuda. Samuti võimaldab avalik vaade kaasuda õigusloomesse, tehes avalikule konsultatsioonile esitatud materjalide kohta märkusi ehk kommentaare. Avalikustatud materjalide kommenteerimiseks peab avalik kasutaja end esmalt autentima sarnaselt praeguse eelnõude infosüsteemiga. Ametkondlik töökeskkond on kinnine ja juurdepääs selle sisule on ühelt poolt asutusepõhine ja teiselt poolt konkreetse eelnõu või muu dokumendi kavandi materjalidele ligipääsu põhine. Ligipääsu teemale annab konkreetse eelnõu või muu dokumendi kavandi eest vastutav isik töörühma kuulumise õigusena. Riigiasutuste väliste inimeste puhul saab juurdepääsuõiguse anda üksnes konkreetsele füüsilisele isikule ja see õigus ei ole delegeeritav. Lisatavas lõikes 5 nähakse ette, missugune teave iga teema kohta peaks alati olema avalikustatud. Tegemist on avaliku teabe seaduse § 28 lõikes 1 sätestatu täpsustamisega, mis tuleneb Sätlast. Kui 7 ametnik alustab Sätlas akti eelnõu koostamist, ilmub automaatselt keskkonna avalikus vaates teave koostamisega alustamise kohta koos teema pealkirjast nähtuva märksõnalise lühikirjeldusega lahendatava probleemi või teema kohta. Näiteks saab tuua siinse eelnõu pealkirja, milles muudetava seaduse järel on sulgudes täpsustatud teemat. Taoline lühikirjeldus annab kätte suuna, mis teemaga tegeletakse, ja aitab seeläbi vähendada alusetute teabenõuete või selgitustaotluste hulka, mis üksnes muudetava seaduse pealkirja esitamise korral võiksid kaasneda. Eelnõukohase kokkuleppelise lühinimetuse „akti eelnõu“ all mõeldakse lisatava § 121 lõike 1 tähenduses nii õigusakti eelnõu kui ka näiteks keskkonnas koostatava muu dokumendi kavandit, sh näiteks väljatöötamiskavatsust, st ka selle koostamisega alustamise teabe avalikustamist kohe, kui seda alustatakse. Iga Sätla kinnises töökeskkonnas ettevalmistatava algatuse juures on selle menetluskäiku puudutav ajatelg. Minimaalselt tuleks eelnõu koostajal ajateljel täita ja avalikult kuvada eelnõu eeldatav avalikustamise aeg. Lisaks sättes toodud loetelule on võimalik avalikkuse teavitamise või kaasamise eesmärgil avalikustada lisainfot. Muude menetluse jooksul toimuvate sündmuste puhul on eelnõu autoril võimalik ajatelge kasutada selleks, et osalisi eelseisvatest kaasamisüritustest teavitada. Nii võib lisaks seadusega nõutavale miinimumile algatuse avalikustatud ajateljel olla mitmesugust teavet akti koostamise käigus peetud kohtumiste, ürituste või menetluse jaoks tähtsate sündmuste kohta. Lõike 5 punkti 1 kohaselt avalikustatakse edaspidi Sätlas teave, et ministeerium on alustanud eelnõu koostamist. See ei tähenda, et avalikustataks eelnõu tööversioone, vaid üksnes antakse teada fakt, et koostamisega on algust tehtud. Soovi, et teave eelnõu koostamise alustamise kohta oleks huvirühmadele varem kättesaadav, on huvirühmad aastate jooksul korduvalt avaldanud. Näiteks sisaldub see Innotiimi juhitava õigusloome tõhustamise projekti lõppjäreldustes5, mis on pandud kokku väga paljude osaliste kaasamise põhjal. Osalised rõhutavad, et tihti saab teave eelnõu muutmisest avalikuks esmakordselt kooskõlastamisel, mistõttu sisuline võimalus protsessi selles etapis mõjutada on piiratud. Väljendatakse, et puudub ülevaade, millised eelnõud on töös. Samuti toonitatakse, et kuigi üldjuhul on olemas kindel alguspunkt, ei fikseerita seda avalikult nähtavana. Ka avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2022–2024 probleemikirjelduses6 on rõhutatud, et puudub ajakohane ülevaade sellest, millised asutused milliste teemadega tegelevad, mistõttu on keeruline varasemas etapis kaasuda ja arvamust avaldada. Kuigi eelnõukohase lõikega 5 nähakse ette loetelu teabest, mis iga eelnõu puhul tuleb Sätlas avalikustada, võib sellegipoolest esineda erandlikke olukordi, kus mingi osa nimetatud teabest on siiski juurdepääsupiiranguga kaitstav. See tuleneb asjaolust, et vaatamata eelnõukohase lõikega 5 tehtavale täiendusele AvTS § 28 lõikele 1 kohaldub ülejäänud osas AvTS. Praktikas tähendab see, et enne eelnõukohases lõikes 5 nimetatud teabe avalikustamist hindab teabevaldaja iga kord avaliku teabe seaduses või muus seaduses sätestatud juurdepääsupiirangu kehtestamise vajadust. Näiteks on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks sellise teabe, mis võib kahjustada välissuhtlemist (avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 3), või teabe, mis võib ohustada riigi julgeolekut (avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 31). Nii võib ELi algatuse kohta 5 Õigusloome tõhustamine - lõpuesitlus.pdf , lk 12 6 Avatud valitsemise partnerlus | Riigikantselei 8 kujundatavate Eesti seisukohtade puhul olla materjalides tundlikku teavet, mis võib kahjustada välissuhtlemist ja millele avalikku juurdepääsu tuleb seetõttu piirata. Kõne alla võivad tulla ka eriseadustes sisalduvad alused, mille kohaselt on mingit laadi teave asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Näiteks on rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse7 § 53 lg 4 kohaselt Rahapesu Andmebüroo teenistus- ja töökohtade koosseis ning isikkoosseis asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses. Sellisel juhul on akti eelnõu koostaja ülesanne enne teabe avalikustamist hinnata kehtiva õiguse alusel juurdepääsupiirangu vajalikkust ja määrata see vastavale osale teabest. Samuti on eelnõu ettevalmistaja hinnata, kas mingi osa avalikult konsultatsioonilt saadud tagasisidest on laadilt selline, et võib kahjustada oluliselt mõne andmesubjekti eraelu puutumatust (AvTS § 35 lg 1 p 12). Sellest tulenevalt on ta kohustatud vastava osa tagasisidest tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Kuigi siinse eelnõuga pakutavad hüved, nagu suurem läbipaistvus ja ülevaatlikkus õigusloomest (lg 4), on olulised ja eelnõukohase lõike 5 mõte ongi reguleerida seda, milline teave on tavapärases protsessis avalik, siis erandjuhtudel peab vastav teave siiski jääma asutusesiseseks teabeks kas avaliku teabe seaduse või mõne muu seaduse alusel. Kui asutusesisese kasutamise juurdepääsupiirang on hindamise järel nõutav, ei peaks piirama avalikkuse juurdepääsu kõigile vastava eelnõuga seotud materjalidele, vaid üksnes sellele osale teabest, mille suhtes piirangu alused esinevad. Akti eelnõu seletuskirja lisade all on silmas peetud kõiki materjale, mida ka senises praktikas seletuskirja lisadena on käsitletud, nagu näiteks eelnõu kooskõlastamise tabel, Euroopa Liidu aktile vastavuse tabel, eelnõu seletuskirjale lisatud analüüsid, rakendusakti kavandid, eksperdiarvamused jne. Ametlikud menetlusetapid on õigusaktides sätestatud eelnõu menetlusetapid, kus on ette nähtud eelnõu avalikustamine, näiteks eelnõu kooskõlastamisele esitamine, eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamine, eelnõu Riigikogule esitamine, eelnõu versioonid Riigikogu lugemistel jne. § 121 lõige 6 – eelnõukohases lõikes on sätestatud, milliseid isikuandmeid Sätlas töödeldakse. Sätlat kasutav inimene (nii eelnõu koostaja kui ka selle koostamisse kaasatud töörühma liige), kes soovib lisada töökeskkonda koostöörühma välise osalise, peab sisestama selle inimese nime, isikukoodi ja meiliaadressi. Ka juhul kui kasutaja soovib avalikustatud materjalide kohta arvamust avaldada, on tema arvamuse juures näidatud tema nimi. Kindlale isikule omistatav arvamuseandmine aitab välistada asjakohatu ja ebaviisaka tagasiside ja aitab kaasa õigusloomeprotsessi läbipaistvusele, näidates arvamuse juures ka seda, kes ja keda esindades selle on esitanud. Eelnõus on eristatud Sätlat kasutavat isikut ja menetluses osalejat. Sätlat kasutav isik ei pruugi kattuda menetluses osalejaga näiteks olukorras, kus avaliku konsultatsiooni käigus on arvamus eelnõu kohta esitatud muud kanalit kasutades. Samamoodi võivad menetluses osalejad olla isikud, kes osalevad eelnõu koostamise raames toimuvatel kohtumistel või kaasamisüritustel, mille 7 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus–Riigi Teataja 9 toimumise kohta peab ülevaadet eelnõu koostaja ja milline teave esitatakse näiteks ka seletuskirja asjaomases struktuuriosas. § 121 lõige 7 – Sätla on veebipõhine keskkond, millega töötamiseks on vajalik internetiühendus. Juhul kui mingil põhjusel ühendust ei ole või näiteks erakorraliste loodusnähtuste või muude häiringute tõttu on ühendus häiritud või inimene ise asub kohas, kus ühendus puudub, kuid eelnõuga on tingimata vaja edasi liikuda, võib eelnõu koostada ka Sätlast väljaspool, järgides kõiki kehtivaid vormi- ja menetlusnõudeid. Kavandatava sätte regulatsioon kehtib ka olukorras, kus näiteks avalikul konsultatsioonil osalemise takistuseks osutub veebikeskkonnas märkuste esitamise oskus või võimalused. Kui inimene soovib avalikustatud eelnõu kohta arvamust avaldada, kuid valib selleks mõne muu viisi, on see tema õigus ja vaba valik. Ka Riigikogu liikme vaba mandaadi põhimõttest tulenevalt ei saa tema seaduste algatamise õigust piirata konkreetse töövahendi või infosüsteemiga. Küll aga muutub keskkonna kasutamine kohustuslikuks ametnikkonnale. Ühenduse taastudes, muude häiringute või takistuste äralangemise järel või juhul, kui info on esitatud muul teabekandjal, tuleb teave tagantjärele sisestada Sätlasse, võimaldamaks hilisemat terviklikku ülevaadet akti eelnõu ettevalmistusprotsessist. Tagantjärele peab info sisestama see asutus, kes vastava akti eelnõu koostamise või menetlusetapi eest parasjagu vastutab. Näiteks avalikult konsultatsioonilt saabunud Sätla väline arvamus tuleb keskkonda sisestada asutusel, kes vastavat sisendit kogus. Kui aga kooskõlastav asutus annab vastuse süsteemiväliselt, peaks selle vastuse takistuse äralangemise järel sisestama kooskõlastust andev asutus. § 121 lõige 8 – kogu avalikustatud teavet Sätlas menetletud õigusaktidest koos neis sisalduvate isikuandmetega säilitatakse eelnõukohase lõike 8 alusel alatiselt, et tulevikus oleks võimalik akti ajalugu uurides välja selgitada akti kujunemine. Avalikustatavate eelnõu versioonide all peetakse esmajoones silmas eelnõu või muu dokumendi selliseid versioone, mille koostav asutus ametlikult asutusest välja saadab kooskõlastamisele ja avalikule konsultatsioonile, esitab Vabariigi Valitsusele või Riigikogule, samuti versioone, mis saavad heakskiidu pädevalt asutuselt või organilt. Sõltuvalt aktiliigist on menetlusetapid erinevad. Samuti võib üks ja sama menetlusetapp korduda, näiteks võidakse sama eelnõu esitada mitmel korral kooskõlastamisele. Sellisel juhul säilitatakse muu hulgas kõiki selle eelnõu kooskõlastamisele esitatud versioone koos seotud materjalidega. Lisaks akti eelnõule on alatiseks säilitamiseks mõeldud eelnõu seletuskiri koos selle lisadega, näiteks mõjuanalüüsid, kooskõlastustabel, ELi aktile vastavuse tabel jne. Säilitatakse õigusaktide eelnõud ja seletuskirjad ja nende lisad kui õigusajalooliselt olulised materjalid, mis sisaldavad mh nende koostamises osalevate isikute andmeid. Ka hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt toimub see samamoodi. Selliste isikuandmete alatist säilitamist võimaldab IKÜM art 17 lg 3 p d, mille kohaselt avalikes huvides arhiveerimise korral ei pea kohaldama õigust olla unustatud. Ministeeriumis ettevalmistatud eelnõu tööversioonile, aga ka sellele lisatavale kommentaarile ja muudele ettevalmistusjärgus olevatele materjalidele kohaldatakse avaliku teabe seadust8 koostoimes ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsiooniga (edaspidi: 8 Avaliku teabe seadus–Riigi Teataja 10 Tromsø konventsioon) (RT II, 16.09.2020, 1)9. Sellest lähtuvalt saab asutuse juht eelnõu ettevalmistamise järgus avaliku teabe seaduse § 35 lõike 2 alusel eelnõu tööversioonid ja ettevalmistavad materjalid tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, mis on kooskõlas Tromsø konventsiooni artikli 3 lõike 1 punktis k sätestatud töörahu tagamise alusega. Riigikogu algatatavate eelnõude avalikkust reguleerib Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse10 (RKKTS) § 1581, mis sätestab, et Riigikogus ja Riigikogu Kantseleis koostatud dokumendid on avalikud (lõige 1), ja mille kohaselt dokumentidena ei käsitata dokumentide kavandeid ja nende koostamiseks kasutatavaid abimaterjale ning aruteludeks ja konsulteerimiseks koostatud materjale (lõige 3). Eelnevast lähtudes säilitatakse Sätlas sisalduvaid tööversioone ja muud ettevalmistavat materjali ja nendega seotud isikuandmeid süsteemis üksnes kuni akti vastuvõtmise või väljakuulutamiseni. Õigusajaloo jaoks väärtuslikke materjale on võimalik keskkonnast vajaduse korral alla laadida, kuid arvestades, et aja jooksul keskkonnas menetletavate aktiliikide arv ja sellest tulenevalt ka süsteemis sisalduva teabe hulk muudkui kasvab, tuleb keskkonnas endas säilitatava teabe hulka piirata. Alljärgneval joonisel 2 on kujutatud teabe avalikustamise ja säilitamise kohta kavandatavad sätted seadusloomeprotsessi näitel. Joonis 2. Ametlik versus tööversioon 9 Ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsioon–Riigi Teataja 10 Riigikogu kodu- ja töökorra seadus–Riigi Teataja 11 § 121 lõige 9 – vastavalt AvTS § 433 lõikele 1 nähakse lõikega 9 ette andmekogu põhimääruse kehtestamine Vabariigi Valitsuse määrusega. Kuivõrd Sätla reguleerimisese puudutab nii Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala, Riigikantselei ülesandeid kui ka õigusloome ja poliitika kujundamist laiemalt, on põhjendatud kehtestada põhimäärus Vabariigi Valitsuse määrusega. Põhimääruses sätestatakse täpsemalt kaasvastutavate asutuste, sh Justiits- ja Digiministeeriumi ning Riigikantselei ülesanded, samuti volitatud töötleja ülesanded. Andmekogu volitatud töötleja on Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas olev Riigi Infosüsteemide ja Registrite Keskus. Põhimääruse tasandile delegeeritakse ka keskkonna täpsema ülesehituse, kogutavate andmete, nende väljastamise ja neile juurdepääsu, andmeandjate, logide säilitamise, keskkonnas koostatavate akti liikide ja menetlusetappide loetelu ning muude korralduslike küsimuste regulatsioon. § 1 p 2 – täiendatakse RTSi olemasolevat rakendusnorme sisaldavat paragrahvi. § 14 lõiked 5 ja 6 – kuna Sätla on kavandatud kajastama kogu õigusakti loomekaart eri aktiliikide puhul, on tegemist väga mahuka arendusprojektiga. Selleks, et juba arendatud lahendused ei jääks seisma, neist tulenevat positiivset mõju õigusloomele saaks juba rakendada ja et ka kasutajad saaksid uue keskkonnaga rahulikus tempos harjuda, on kavas keskkonna kasutuselevõtt samm- sammult. Esimesena on plaanitud kasutusse anda alates 1. oktoobrist 2026. a Vabariigi Valitsuse algatatava seaduse muutmise seaduse eelnõu koostamine. Riigisiseste seadusemuudatuste koostamist on Sätlas katsetatud juba mitu aastat ja selle tegevuse jaoks keskkonna kasutuselevõtt on plaanis alates 1. oktoobrist 2026. aastal. Katseperioodi jooksul on eelnõusid koostanud mitu ministeeriumi (nt Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Justiits- ja Digiministeerium). Ettevalmistustegevusi on keskkonnas tehtud nii ühe ministeeriumi piires loodud kui ka mitut ministeeriumi hõlmavates töörühmades. Olgu nimetatud mõned näited keskkonnas koostatud eelnõudest: kohtureformi eelnõud, küberturvalisuse direktiivi (NIS2) ülevõtmise eelnõu, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muudatused, karistusseadustiku muutmise erinevad eelnõud, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse muudatused, äriseadustiku muudatused, taastuvenergia arendamise kiirendamise pakett jne. Praeguseks on keskkonnas ette valmistatud üle kümne seaduseelnõu ja rohkemgi on ette valmistamisel. Kasutajad on kõige enam olnud rahul eelnõu koostamise automaatikaga, mis vabastab nad mitmetest tehnilistest tegevustest ja võimaldab rohkem keskenduda eelnõu sisulistele küsimustele, ja lahendusega, kus samas keskkonnas saavad eri osalised koos töötada. Juba katsetamise käigus on mitmel juhul kasutatud võimalust osalisi, sh riigiasutuste välised eksperte, kaasata eelnõu koostamise juurde varasemas järgus. Esimeses kasutuselevõtu etapis on võimalik Sätlas koostada seaduse muutmise seaduse eelnõu ja loodud eelnõu tekst koos muudatustega terviktekstis keskkonnast välja eksportida, et selle menetlust jätkata praegustes infosüsteemides (asutuse dokumendihalduses, eelnõude infosüsteemis 12 jne). Sätlas eelnõu koostamiseks on loodud automatiseeritud lahendus, mis tervikteksti sisestatud muudatuste põhjal koostab eelnõu. Riigisisese menetluse puhul toimub avalik konsultatsioon esimeses etapis veel eelnõude infosüsteemis, kuid Sätla avaliku vaate kaudu on juba võimalik jälgida ülevaadet eelnõudest, mille koostamisega on algust tehtud. Sellist ülevaatlikku pilti ettevalmistamisel olevatest eelnõudest ei ole praegusel hetkel võimalik eelnõude infosüsteemist saada, kuna sinna sisestatakse eelnõud hetkel, mil nad esitatakse juba avalikule arutelule. Nii ELi asjade kui ka riigisiseste seadusemuudatuste ettevalmistamiseks on loodud seletuskirja ja mõjuanalüüsi põhjad. Esimeses kasutuselevõtu etapis on eelnõu koostajal võimalik kasutada piiratud ulatuses tehisaru lahendust, mis toetab koostajat materjalide ettevalmistamisel. Järgmistes etappides asjaomane funktsionaalsus täieneb ja laieneb tulevikus ka avalikule osale. § 14 lõige 7 ja 8 – järgmistes etappides saab keskkonna kasutamist laiendada paljudele menetlustegevustele kuni selleni välja, et kogu menetlus toimub samas keskkonnas. Lähiaastate arendustegevuse eesmärk on seega nii keskkonnas terviktekstide koostamise võimaluse loomine kui ka aktiliikide ringi laiendamine nii, et keskkonnas saaks koostada ka Vabariigi Valitsuse ja ministri määrusi. Seda, millistele aktiliikidele ja menetlusetappidele Vabariigi Valitsus keskkonna kasutust laiendab, otsustab edaspidi eelnõukohase lõike 8 alusel Vabariigi Valitsuse tasandi õigusaktide suhtes Vabariigi Valitsus. Näiteks tehakse ettevalmistusi, et võimalikult kiiresti pärast asjaomaste funktsionaalsuste igakülgset testimist kasutajatega kasutusele võtta ka Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude ja avalike konsultatsioonide kohta Eesti seisukohtade koostamiseks ning nende riigisiseseks menetlemiseks kuni eelnõu esitamiseni Vabariigi Valitsusele. ELi asjade puhul tehti 2025. aasta suvel eelkirjeldatud kasutusjuhu ulatuses läbi kõiki ministeeriume hõlmav katseprojekt, millest saadud sisendi põhjal tehti süsteemi 2025. aasta teisel poolel mitmeid täiendusi, millega tegelemine jätkub veel ka 2026. aasta esimeses pooles. Katsetamine ELi algatustega jätkub 2026. aasta alguses, mistõttu siinne eelnõu konkreetset kasutuselevõtu kuupäeva ei sisalda. Küll aga saab selle volitusnormi alusel ette näha Vabariigi Valitsus pärast õigusliku aluse vastuvõtmist. ELi asjas on võimalik etapiviisiline üleminek seisukohtade koostamisel, mis hõlmab ettevalmistavaid tegevusi, asutustevahelist koostööd kuni otsuse vastuvõtmiseni, avalikku kaasamist ja huvipakkuva info kohta tehtavaid asjakohaseid teavitusi. ELi asjad on Euroopa Liidus arutatavad teemad ja algatused, näiteks uued määrused, direktiivid või poliitikaotsused, mis võivad mõjutada Eestit. Eesti seisukoht tähendab riigi ametlikku ühist seisukohta selle kohta, millist lahendust Eesti nendes aruteludes toetab. Need seisukohad ei sünni korraga, vaid kujunevad samm- sammult analüüsi, asutuste koostöö ja arutelude tulemusel. Sätlas on kogu info ja tegevused ELi asja kohta ühes kohas arusaadavalt jälgitavad. Protsess algab ettevalmistavate tegevustega ja jätkub asutustevahelise koostööga kuni otsuse vastuvõtmiseni. Menetluse jooksul on võimalik kaasata avalikkust ning anda huvilistele õigeaegset ja selget teavet. 13 Sätla Riigikogus kasutuselevõtu ajakava ja ulatuse otsustab Riigikogu ise ning eelnõus kavandatud rakendussätte põhjal on selle otsuse tegemise pädevus Riigikogu juhatusel. Lähtudes võimude lahususe põhimõttest, ei saa täitevvõim näha ette, millal ja millises ulatuses Riigikogu Kantselei Sätla kasutusele võtab. Seega tuleb keskkonna kasutuselevõtt Riigikogus otsustada muu aktiga – Riigikogu juhatuse otsusega. Riigikogu juhatuse ülesanded sätestab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13, mille loetelus on nii konkreetsed ülesanded kui ka punktis 21 antakse üldpädevus Riigikogu töö korraldamiseks muul viisil. Riigikogu juhatusele sellise pädevuse andmist toetavad ka kehtivas RKKTSis sisalduvad juhatuse ülesanded. Näiteks on Riigikogu juhatuse ülesandeks kehtestada § 13 lõike 2 punkti 2 alusel muu hulgas vajaduse korral üldised juhised komisjonide töökorralduse ja tegevusvaldkondade kohta. Sellel alusel on kehtestatud muu hulgas „Juhised Riigikogus seaduseelnõu menetlemise hea praktika kujundamiseks“. Eelnõude vormistusnõuded on Riigikogu juhatus kehtestanud normitehniliste eeskirjade lisana sama paragrahvi sama lõike punkti 10 alusel. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaande11 RKKTSi § 13 sissejuhatavas kommentaaris on kirjeldatud, et osa Riigikogu juhatuse pädevusest on koondatud RKKTSi § 13, osa paikneb laiali RKKTSis ja mõned pädevused leiab ka teistest seadustest. Kommenteeritud väljaandes on nimetatud teiste seadustena Riigikogu liikme staatuse seadust ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust. Sellele lisaks leiab Riigikogu juhatuse ülesannete kirjelduse näiteks avaliku teenistuse seadusest. Lähtudes asjaolust, et Sätlat reguleerivad sätted puudutavad kasutatavat töövahendit ega muuda menetlusnorme, on põhjendatud nendega kaasnevad ülesanded ette näha Sätla õigusliku alusega samas aktis ehk RTSis. § 14 lõiked 9 ja 10 – eelnõukohaste lõigete puhul on tegemist üleminekusätetega, mille eesmärk on tagada võimalikult sujuv üleminek uue süsteemi kasutamisele. Esimene neist reguleerib olukorda, kui eelnõu menetlust on juba alustatud muus keskkonnas, kuid menetluse kestel saabub tähtpäev vastava aktiliigi või menetlusetapi puhul Sätlale üle minna. Sellises olukorras võib viia menetluse lõpuni seni kehtinud korra järgi ja tagantjärele ei pea ühtki algatust keskkonda üle viima. Eelnõukohane lõige 10 reguleerib aga juhtusid, kui aktiliigi puhul on keskkonna kasutamisele üle mindud, kuid konkreetses menetlusetapis seda veel kasutada ei saa, või mingi aktiliigi puhul on keskkonnale üle mindud, kuid vastava eelnõu jaoks on siiski vajalik eraldi vorm (nt välislepingu ratifitseerimise seadus), mille lisamiseni süsteemi tuleks vastavaid algatusi menetleda kehtiva korra alusel. Eraldi lahendust vajab tõenäoliselt ka iga-aastase riigieelarve seaduse eelnõu koostamine. Samuti näeb asjaomane säte ette aluse, et senise korra alusel eelnõude koostamine ja menetlemine on lubatav, kuni pädev asutus ei ole vastavat otsust keskkonda kasutusse võtta teinud. Kui lõige 8 sätestab, et Vabariigi Valitsuse tasandi õigusaktide puhul (nt VV määrused ja ministrite määrused) otsustab kasutulevõtu Vabariigi Valitsus, siis teiste riigivõimu harude (nt Riigikogu) või sõltumatute asutuste (nt Vabariigi Presidendi Kantselei või Eesti Pank) puhul on ette nähtud, et seni, kuni pädev asutus ei ole vastavat otsust teinud, kasutatakse olemasolevaid lahendusi. Alates 2028. aastast, kui on plaanide kohaselt võimalik kasutada Euroopa Liidu lisavahendeid, saaksid nii Riigikogu kui seejärel ka Vabariigi Presidendi Kantselei alustada oma arendustega. 11 Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Kommentaarid. Tallinn 2012. Lk 61 14 Esialgse taotluse MFF+ vahendite kasutamiseks Sätla järgmiste etappide arendamiseks on JDM esitanud, märkides seejuures vajaduse hõlmata nimetatud põhiseaduslikud institutsioonid. Etapiviisiline kasutuselevõtt peaks tagama parema kohanemise suure muudatusega. 3.2. Seaduse jõustumise selgitused § 2 p 1 – eelnõu jõustumine seadusena on kavandatud 2026. aasta 1. oktoobrile, mil algab eelnõukohase esimese etapi lahenduste kasutuselevõtt Sätlas. Nimetatud kuupäev on valitud vastavalt sellele, millal vastavate lahenduste kasutamiseks on kõik vajalikud ettevalmistustööd tehtud. Keskkonna esmast kasutuselevõttu ei ole teadlikult kavandatud kalendriaasta algusse, kuivõrd pühade-eelne ja -järgne aeg võib mõjutada ülemineku sujuvust. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õiguses liikmesriigisisest õigusloomemenetlust ei reguleerita. 6. Mõju ja sihtrühm Alljärgnevas mõjuanalüüsis on hinnantud Sätla kasutuselevõtu mõju tervikuna ja etapi viisi, selgitades seejuures, millised muudatused avalduvad kohe esimeses etapis (eelnõukohase seaduse muutmise seaduse eelnõu koostamise ja ettevalmistamisel olevate EL asja puudutavate arenduste osas) ja millised hiljem. 6.1. Mõju riigivalitsemisele Keskvalitsuse korraldus 1. Sihtrühm: üksikisikud, kodanikuühendused, ettevõtjad ja ettevõtjate esindusorganisatsioonid Potentsiaalsed kasutajad on nii kõik tavalised inimesed kui ka ettevõtjad, kes tunnevad huvi ühiskonnas toimuva vastu ja soovivad olla sellega kursis või ka ise kaasa rääkida. Mõeldud on nii inimesi üksikult kui ka huvirühmadesse koondunult. Eraldi rühmana võiks esile tuua ajakirjanikud, kelle jaoks on ajakohase info valdamine ka professionaalselt vajalik. 15 Kehtivas korralduses on menetlusinfo ja kaasamisega seotud tegevused killustunud mitme süsteemi ja dokumendi vahel ning kaasamine toimub sageli liiga hilja, mis suurendab:  ajakulu menetlustest ülevaate saamiseks;  koormust arvamuste ja ettepanekute formaalsel esitamisel;  ettepanekute esitamist hetkel, mil lahendusvariandid on juba valitud;  ebaselgust tehtud ettepanekutega arvestamise jälgimisel. Eelnõu rakendamine vähendab halduskoormust ja lihtsustab arvamuste esitamist, kuna:  menetlusinfo on edaspidi koondatud ühtsesse ja loogilisse vaatesse;  teave eelnõu ettevalmistamisega alustamisest on kättesaadav varasemas menetlusetapis;  väliseid osalisi on võimalik koostamisse kaasata;  ettevalmistusetapis kaasatute puhul töötavad kõik osalised sama versiooniga, ei saada üksteisele meile ega kirju enda loodud versioonidega;  arvamusi ja ettepanekuid saab esitada otse eelnõu konkreetse sätte kohta;  ettepanekutega arvestamine ja vastused on hästi jälgitavad. Kui tervikprojekt rakendub, avaldub mõju mitmetele aktiliikidele ja menetlusetappidele, kuid esimeses etapis tekib mõju esmajoones Eesti seisukohtade koostamise menetlusele. Seadusemuudatuste ettevalmistamine puudutab avalikkust esimeses etapis peaasjalikult kahes aspektis: 1) avarduvad võimalused saada varem teavet ministeeriumide eelnõudest, mille koostamisega on alustatud; 2) kui ettevalmistaja otsustab varases etapis koostamisse kaasata ka väliseid osalisi, on neil võimalik Sätla sisemise töökeskkonna kaudu töös osaleda. Halduskoormuse vähenemist ei ole võimalik usaldusväärselt kvantifitseerida, kuna see sõltub eelnõu sisust, menetluse kestusest, osalejate aktiivsusest ja ka vilumusest. Mõju on hinnatud kvalitatiivselt ning see on valdavalt positiivne. Nagu iga uue süsteemi puhul, võib selle tundmaõppimine ja harjumine sõltuvalt kasutajast rohkem või vähem aega võtta. Küll aga on süsteem püütud luua võimalikult intuitiivne ja ligipääsetav ning selle saavutamiseks on seda eri etappides kasutajate peal testitud. Väga palju sõltub eelnõude koostajate valmidusest seniseid hoiakuid muuta ja osalisi protsessi varasemas etapis kaasata. 2. Sihtrühm: valitsusasutused, Riigikogu ja valitsuse liikmed, laiemalt avaliku sektori asutused Mõju sihtrühmale. Sätla kasutajad on pea kõik nimetatud sihtrühma liikmed, kasutamise sagedus sõltub nende ülesannetest ja rollist avalikus sektoris. Sätla puudutab nii reaametnikke kui ka juhte, kelle jaoks on oluline saada teavet, kui kaugel ollakse ülesannete täitmisega või milliste ülesannete täitmisel on vaja teiste asutustega koostööd teha ja seda enda üksuse või asutuse töö planeerimisel aluseks võtta. Kasutajad on õigusloojad ja poliitikakujundajad, kes peavad olema kursis nii oma valdkonna kui ka sellega külgnevate valdkondade arengu ja plaanidega. Ka tehnilisema tasandi 16 töötajatel on selle tulemusena lihtsam vajalikku teavet otsida. Sihtrühma kuuluvad ka Riigikogu ja valitsuse liikmed. Ministrid saavad valitsusele esitatavaid ELi asjade materjale Sätla kaudu kinnitada ja allkirjastada. Riigikogu liikmetel on Sätla käivitumise järel võimalik selle infoga tutvuda avaliku vaate kaudu. Õigusloomega puutub kokku suurem osa keskvalitsuse töötajaskonnast, sh ministeeriumid, allasutused, Riigikogu ja põhiseaduslikud institutsioonid. 2012. aastal koostatud õigusloomemenetluse kaardistuse12 põhjal on ministeeriumides üle 600 õigusloomega tegeleva ametniku. Nimetatud analüüsis jagati ministeeriumi õigusloomega tegelevad ametnikud kolme suurde gruppi: 1) ametnikud, kes koostavad seaduseelnõusid; 2) ametnikud, kes koostavad määruseelnõusid; 3) ametnikud, kes tagavad eelnõude juriidilist kvaliteeti. Samas analüüsis jõutakse järeldusele, et kui võrrelda õigusloojate arvu ministeeriumides ja Riigikantseleis nende komplekteeritud koosseisudega (tabel 21), siis nähtub, et õigusloojad moodustavad ligi 25% asutuste koosseisust. Mõnevõrra erinevad need osakaalud sõltuvalt ministeeriumist. Kuigi viidatud analüüs tehti üle kümne aasta tagasi, ei ole ministeeriumide ülesanded ja sellest tulenevalt ka õigusloomeliste tegevuste osakaalud märkimisväärselt muutunud selle ajaga võrreldes. a) Avaliku sektori töökoormus kahaneb, väljendudes esimeses kasutuselevõtu etapis järgmises: Tabel 1. Tegevus Mis muutub? Kokkuhoitav tööpäevade arv aastas  seaduseelnõu* Muudatuste ettevalmistamist 5 tööpäeva/eelnõu → kokku ~525 normitehniline alustatakse terviktekstist, eelnõu tööpäeva vormistamine normitehniline vormistus on automaatne  seaduseelnõu Normitehnika kontrollile kuluv 1 tööpäev / eelnõu / 4x (ÕO + JDM + normitehniline aeg väheneb minimaalseks RK + Riigikogu) → kokku ~420 kontroll tööpäeva  seaduseelnõu Muudatusi kajastava tervikteksti 1 tööpäev / eelnõu / 2 x teise asutuse muudatusi kajastav koostamine ei ole enam koostatud terviktekst (muu min + terviktekst valmib lisategevus, vaid põhitegevus ja Riigikogu) → kokku ~210 tööpäeva kohe seda ei pea protsessi jooksul mitu korda tegema  seaduseelnõu SK vormistus on ette antud ja 1 tööpäev / eelnõu → kokku ~105 seletuskirja (SK), sh eelnõu numeratsiooni muutudes tööpäeva mõjuanalüüsi muutub kaasa SK numeratsioon vormistus  ELi komisjoni Iga uue algatuse kohta loodavas 0,25 tööpäev / algatus → kokku ~250 esitatud algatuse** teemaruumis on automaatselt tööpäeva alginfo sisestus ja selle alginfo olemas. Teavet ei pea seire Exceli tabelisse sisestama, vaid see liigub automatiseeritult ja on kõigile asutustele nähtav  Eesti seisukohti*** VV protokollilise otsuse eelnõu 0,5 tööpäev / algatus → kokku ~80 sisaldava VV vormistus on automatiseeritud tööpäeva protokollilise otsuse 12 Õigusloomemenetluse kaardistus_14122012, lk 74 17  eelnõu ja seletuskirja vormistus  kooskõlastustabelite Kooskõlastus- ja vastavustabelid 1 tööpäev / eelnõu ja EL algatus → koostamine (tehniline genereeritakse automaatselt, kokku ~265 tööpäeva töö) märkused on seotud sätetega KOKKU: 1855 tööpäeva *2025. aastal esitati Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks I ringil 105 seaduse muutmise seaduse eelnõu. **ELi algatusi oli 2025. aastal kokku 1000. ***Eesti seisukohti ELi algatuste ja avalike konsultatsioonide kohta valmistati 2025. aastal ette 160. Kokkuhoitavate tööpäevade arvestuse juures tuleb silmas pidada, et lähtutud on n-ö keskmise seaduseelnõu või ELi algatuse ettevalmistamisele kuluvast ajast. Praktikas see aeg varieerub sõltuvalt eelnõu pikkusest ja keerukusest. Keskmist eelnõu kui niisugust ei ole olemas. Lisaks avaldavad töökoormust ja sisebürokraatiat vähendavat mõju järgmised muudatused, mille puhul on kokkuhoitavat tööaega veelgi keerulisem kvantitatiivselt hinnata: 1) kogu teave Sätlas on struktureeritud kujul, mis soosib teabegruppide omavahelist seostamist ja toetab tehisaru kasutamist keskkonnas; 2) osaliste vahetu kaasamine eelnõu ettevalmistamisse, kus kõik töötavad sama versiooniga ega saada meile, aitab hoida ära hilisemas järgus uute märkuste esilekerkimist; 3) koosloome lahendused aitavad aru saada, kes teeb milliseid muudatusi ja millal; 4) parem ülevaatlikkus -- kui kaugel on protsess, milline on viimane aktiivne versioon, mis on muudatuse olemus jne; 5) ELi asjas toimub protsess kuni Vabariigi Valitsuseni ühes keskkonnas, mistõttu ei pea tõstma faile ühest süsteemist teise (dokumendihaldus ja EIS); 6) lisandub tehisaru tugi. b) Mõju menetluse kvaliteedile ja läbipaistvusele Eelnõukohase seaduse rakendamine avaldab positiivset mõju õigusloome kvaliteedile ja läbipaistvusele. Ühtne tööprotsess ning parem seos eelnõu teksti, märkuste ja otsuste vahel:  vähendavad vigade ja vastuolude tekkimise riski;  parandavad õigusloome jälgitavust;  toetavad sisulist kaasamist ja argumenteeritud otsustamist. Kaudse mõjuna väheneb vajadus korduvate selgituste ja täiendavate dokumentide järele, mis omakorda vähendab nii töö- kui ka halduskoormust. 18 Võimalus saada varasemas etapis teavet koostamisel oleva eelnõu kohta võib tähendada, et ministeeriumide poole pöördutakse teabenõudega varasemas menetlusetapis. Hinnanguliselt siiski eelnõude vastu huvi tundjate hulk siinse eelnõu tõttu oluliselt ei suurene. Kui pöördutakse varasemas etapis, võivad omakorda mitmed hilisemad pöördumised ära jääda, sest teave saadi õigeaegselt kätte ja huvirühmadel on rohkem aega oma arvamust kujundada või protsessis kaasa rääkida. Seega peamiselt muutub ajahetk, millal pöördutakse. Lisaks on avalikus vaates võimalik märkida huvipakkuv teema enda jaoks lemmikuks, mille leiab kiiresti enda isiklikult töölaualt üles ja milles info uuenemist saab niiviisi mugavamalt jälgida ilma, et tuleks see iga kord uuesti üles otsida või seda vastutavalt asutuselt eraldi küsida. Pöördumistele vastamist on võimalik omakorda töökorralduslikult efektiivistada, kasutades selleks näiteks tehisarulahendusi. Kokkuvõttes kaasneb muudatuste rakendamisega oluline positiivne mõju töö- ja halduskoormusele. Kuigi muudatuste elluviimine eeldab esialgu kohanemist ja töökorralduse muutmist, kaalub pikaajaline kasu selgelt üles lühiajalise kulu. Sisebürokraatia ja töökoormuse vähenemine tuleneb eeskätt koosloomevõimaluste rakendamisest, mitme tegevuse automatiseerimisest ja dubleeriva käsitöö vähenemisest, halduskoormuse vähenemine tuleneb ulatuslikumast koosloomest, aga ka menetluse läbipaistvuse ja süsteemi kasutajasõbralikkuse paranemisest. Kavas on kasutajatele teha ka mitmeid tutvustusi ja koolitusi, mis võiksid kasutuselevõttu lihtsustada. 6.2. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale E-riik Täisdigitaalset ja ühtset õigusloome keskkonda ei ole teadaolevalt veel maailmas suudetud luua. Projekti realiseerumisel oleks märkimisväärne positiivne mõju Eesti digiriigi kuvandile rahvusvahelisel tasandil. See kinnistaks Eesti võimalust olla suunanäitaja ja rahvusvahelise tasandi uuendaja. Projekt on oluline ka organisatsioonilise innovatsiooni jaoks: paraneb protsessi juhtimine, koostöö tõhustub, kooskõlastamine ja teabevahetus on hõlpsam, samuti on parem seiret teha. Sätla võimaldab mugavat ja lihtsat orienteerumist terves eelnõude menetluse protsessis, parandades seeläbi nii õigusselgust kui ka efektiivsust. Süsteem võimaldab kuvada eelnõu seletuskirja ja muudatusettepanekute infot iga paragrahvi juures koos visuaalse lahendusega, mis aitab illustreerida, kuidas paragrahv aja jooksul muutub ning millised on protsessiosaliste argumendid muudatuste üle arutlemisel. Peamised arenguhüpped võrreldes praeguse olukorraga seisnevad järgmistes uuendustes: 1. failivahetuselt andmevahetusele liikumine 2. ühine koostööplatvorm sisemiseks ja avalikuks koostööks 3. pilvetehnoloogia 19  4. mikroteenuste arhitektuur 5. töötamine samade andmetega ja sama materjaliga algusest lõpuni versioonipõhiselt 6. tehisintellekti kasutamine 6.3. Mõju riigieelarvele Sätlat on siiani arendanud Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Riigi Infosüsteemide ja Registrite Keskus (RIK). Esimese etapi lahenduste arendamisel on kasutatud ELi struktuurivahendite rahastust 1 000 000 euro ulatuses, mille abil arendati erasektori toel ELi asja menetlust ning asutuste sisemisi ja avalikke koostööringe. Avaliku vaate esimese etapi arendus telliti samuti erasektorist (300 000 eurot). Eelnõu koostamise tekstiredaktori ja koosloomelahendused on arendanud RIKi enda arendusmeeskond. Sätla järgmiste arendusetappide jaoks on JDM taotlenud Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi raames nn MFF+ taotluses vahendeid mh põhiseaduslikele institutsioonidele, nagu Riigikogu ja Vabariigi Presidendi Kantselei. Keskkonna ülalhoiuga seotud kulu järgmistel aastatel on planeeritud JDMi eelarvesse ja on suurusjärgus 630 000 eurot aastas. 7. Rakendusaktid 7.1. Uued rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb ette valmistada järgmiste määruste terviktekstid: 1. Alus: eelnõukohase Riigi Teataja seaduse § 121 lg 9 Kavandatav rakendusakt: Sätla põhimäärus Rakendusakti kavand sisaldub käesoleva seletuskirja lisas 2. 2. Alus: eelnõukohase Riigi Teataja seaduse § 14 lg 7 Kavandatav rakendusakt: Vabariigi Valitsuse otsus, milliste aktide ja menetlusetappide puhul võetakse keskkond valitsusasutustes kasutusele. 7.2. Muudetavad rakendusaktid Õigusliku aluse vastuvõtmise järel tuleb ette valmistada ka „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ ning „Euroopa Liidu asjade menetlemise juhiste“ asjakohased muudatused, kuna uus keskkond, ühtlustades ja lihtsustades vormindust ning töökorraldust, toob kaasa muudatusi õigusloome korralduses. Analüüsida tuleb ka Vabariigi Valitsuse reglemendi muutmise vajadust, ent ametlik kooskõlastamine säilib ka edaspidi. Varasemas faasis tehtav tihedam koostöö, mida keskkond soosib, võiks aga mitmed tehnilisemad märkused võimaldada töö käigus ära lahendada. 20 Poliitilise sisendi andmiseks on loodud vastav asutusesisest kooskõlastamist võimaldav töövoog, mille lõpptulemuse saab minister sõltuvalt vajadusest kas kinnitada või allkirjastada. 8. Kooskõlastamine ja kaasamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele, Riigikantseleile ja Riigikogu Kantseleile, samuti Vabariigi Presidendi Kantseleile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikontrollile ja Eesti Pangale ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile. Arvamuse avaldamiseks saadetakse see suurematele huvikaitse organisatsioonidele ja teadusasutustele, nagu Vabaühenduste Liidule, Eesti Koostöö Kogule, E-riigi Akadeemia, Open Knowledge Estonia MTÜ-le, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Teenusmajanduse Kojale, Eesti Advokatuurile, Notarite Kojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskojale, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Pangaliidule, MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti, Eesti Meediaettevõtete Liidule. Avaliku konsultatsiooni ajal toimus mitmeid kohtumisi huvirühmade esindajatega – Vabaühenduste Liidu, Eesti Koostöö Kogu, Open Knowledge Estonia ja Eesti Kaubandus- Tööstuskojaga. Läbipaistvusteemasid puudutanud kohtumisel osales ka avatud valitsemise ekspert Liia Hänni. Eelnõu ja selle eesmärke tutvustati avatud riigivalitsemise arengukomisjoni kohtumisel. Eelnõu ja loodava keskkonna arendusteemadel kohtuti Vabariigi Presidendi Kantselei esindajatega. Samuti tehti loodavast keskkonnast ministeeriumidele tutvustusi, lisaks toimus Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhtimisel arvuka osavõtuga veebikohtumine linna- ja vallasekretäridega. Mõned tutvustused ministeeriumidele seisavad veel ees. Kooskõlastuste ja arvamustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas 3. Lisaks tabelis kajastatud asutustele ja institutsioonidele esitas kirjaliku vastuse eelnõu kohta Notarite Koda, kellel eelnõu kohta märkusi ei olnud. Eelnõu avalikult konsultatsioonilt loodava keskkonna nime kohta ettepanekuid ei laekunud. Kuivõrd 2020. aasta sügisel juba toimus konkurss keskkonnale nime leidmiseks, siis nüüd otsiti majasisese arutelu jaoks välja nii varasemad ettepanekud kui mõeldi uutele variantidele eesmärgiga leida lühemat ja kõlavat nime. Ühise arutelu tulemusena langes valik nimele Sätla. Tegu on keeleuuendusliku tuletisega sõnast „säte“. Eesti keeles kasutatakse mõne tegevusega seotud koha nimetamiseks sageli la-liidet (söökla, parkla, tankla, juuksla). Selle loogika järgi sündis ka sõna "sätla" – sätete koos loomise ja selgemaks sättimise koht. 21 22  Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse (riigi koosloome keskkond Sätla ) eelnõu seletuskiri Lisa 3 Tagasiside koondtabel Esitaja Arvamuse täistekst Vastus Tulemus MTÜ Open Knowledge Tunnustame Justiits- ja Täname Võtame Estonia (OKEE) Digiministeeriumi ja Riigikantselei teadmiseks eestvedamist määrata õigusaktiga kindlaks riigi koosloome keskkonna eesmärk, selle sisu ja tööpõhimõtted. Kuna tegu pole vaid töövahendi, vaid avatud õigusloomet toetava platvormiga, on oluline selgelt väljendada norm, mille alusel ametnikud menetlust läbi viivad. Sama norm annab ka õigusloome välja töötamisse kaasatud osalistele kindla teadmise, kuidas protsess toimub. MTÜ Open Knowledge Eelnõu sõnastab keskkonna Nõus, täpsemalt reguleeritakse Arvestame Estonia (OKEE) toimimiseks vajalikud üldpõhimõtted, põhimääruse tasandil. kuid selles ei sisaldu täpsemat infot keskkonna kasutuseks. Seepärast juhime tähelepanu, et keskkonna kui andmekogu põhimäärus alles vajab sisustamist (hetkel toodud sisukord rakendusakti kavandis). Selles on vajalik täpselt kirjeldada nii juurdepääsuõigused, aktide liigid ja nende menetlusetapid, menetlusteabe kirjeldus. MTÜ Open Knowledge Eelnõus on öeldud, et keskkonnas Seletuskirja täiendatud. Arvestame Estonia (OKEE) olevate andmete kaasvastutavad töötlejad on kõik asutused, kes keskkonda kasutavad. Soovitame need asutused siiski selgemini välja tuua nii seletuskirjas kui edaspidi keskkonna juhistes. Nii tekib selgem arusaam, milliste asutuste poolt ette valmistatavaid akte ja nende menetlusteavet saab keskkonnas näha ja osalusvõimalust kasutada. MTÜ Open Knowledge OKEE kui avatud andmete Eelnõus juba sisaldub. Arvestame Estonia (OKEE) eestkõneleja vaatest on oluline, et keskkonnas on avalikud eelnõuga tegelevate ametnike kontaktid. Kuna ka teiste kasutajate nimed on avalikud, loob selline praktika läbipaistvust ja usaldust. Nimeline sisendi andmine väldib kuritarvitusi ja keskkonna koormamist nn võlts-kasutajate poolt, mis mõjutaks üldist asjalikku arutelu ja koostööd. MTÜ Open Knowledge Toetame nõuet, et koosloome . Võtame Estonia (OKEE) keskkonnas koostatud dokumente ja teadmiseks neis sisalduvaid isikuandmeid säilitatakse alatiselt. See võimaldab jälgida õigusloome kujundamist ajajoonel ning viidata samale eelnõule 1  selle eri menetlusetappides. Rõhutame, et oluline on iga menetlusetapi tulemuste eraldi salvestamine ja kättesaadavus, mis tagab protsessi läbipaistvuse ja loob selge ülevaate eelnõu arengu eri versioonidest. Välisministeerium Märgime, et ka Välisministeeriumi Seletuskirja täiendatud Arvestame (Välisminister) eelnõude koostamisel kasutuses olnud riigi koosloome keskkonna kasutuselevõtt samm-sammult on igati tervitatav, kuid vajab teatud menetlusetappide täiendavalt analüüsimist . Välisministeerium Eelnõu seletuskirjas puudub selle sätte Teabe varasemale Arvestame (Välisminister) mõjuhinnang õigusaktide koostajate avalikustamisele on selge töökoormusele, arvestades et igale ühiskondlik ootus, mida ka arvamuse avaldajale on vaja ka siinse eelnõu avalikul vastata. konsultatsioonil on mitmed huvirühmad väljendanud. Meie hinnangul eelnõude vastu huvi tundjate ring käesoleva eelnõu tõttu ei suurene, küll aga on võimalik pöörduda varasemas etapis, mistõttu omakorda mitmed hilisemad pöördumised võivad ära jääda. Seega peamiselt muutub ajahetk, mil pöördutakse. Juba praegu on võimalik asjaomast teavet kätte saada varasemas faasis näiteks valitsuse tegevusplaani ülesannete või ministeeriumide tööplaanide põhjal, ent erinevatest allikatest info kogumine ja leidmine on siiski ebamugav ega ole ka täielik. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepaneku alusel on sätet täpsustatud nii, et akti eelnõuga alustamise kohta avalikustatava teabena näidataks lühidalt (märksõnaliselt ) selle sisu ja eelnõu eeldatav avalikustamise aeg, mille tulemusena asjatute pöördumiste arvu saab tõhusalt vähendada. Seletuskirja mõjuanalüüsi osa täiendatud. Pöördumistele vastamist soovitame töökorralduslikult efektiivistada, kasutades selleks ka tehisarulahendusi. Välisministeerium Palume lisada võimalik Seletuskirja täiendatud. Arvestame (Välisminister) menetlusprotsessi kirjeldus ja mõjuhinnang eelnõu seletuskirja . Välisministeerium Vabariigi Valitsuse algatatava akti Tegemist on töökorralduslikult Selgitame (Välisminister) eelnõu koostamise alustamise ja selle lahendatava küsimusega, mis koostaja kohta teabe avalikustamine tingimata ei pea kaasa tooma rikub oluliselt õigusloome töörahu ja töökoormuse kasvu. Ka praegu kasvatab töökoormust kehtiva õiguse valguses tuleb selgitustaotlusetele vastamise nõudest igakordselt otsustada eelnõu 2  tulenevalt . Õigusakti eelnõu koostaja ettevalmistajal, mida saab ja seatakse avalikustamisega olukorra, mida mitte avalikustada kus tal puudub õigus otsustada selle koostamise faasis. Jätkuvalt jääb üle, millal on eelnõu valmis eelnõu ettevalmistajale õigus avalikustamiseks ja tekitatakse otsustada, millal on eelnõu tekst kohustus enne eelnõu valmimist avalikustamiseks valmis. arvamust avaldada soovivatele isikutele vastata . Välisministeerium Automaatse avalikustamise kohustus , Selgitame veel kord - eelnõu Selgitame (Välisminister) eriti tundlikes valdkondades, tekitab sisu avalikustatakse alles siis, praktika, kus õigusakti koostamist kui eelnõu on ministri poolt alustatakse mujal kui riigi koosloome heaks kiidetud. Seega ei toimu keskkonnas. See ei täida eesmärki selle automaatset koostada kõik eelnõud algusest peale avalikustamist. riigi koosloome keskkonnas. Välisministeerium Teeme ettepaneku mitte näidata Paraku on senine praktika EISi Ei arvesta (Välisminister) avalikus vaates kohustuslikuna lõikes näitel näidanud, et valikut teavet 5 sätestatud teavet, vaid jätta eelnõu varem avalikustada ei kasutata autorile valikuvõimalus. vabatahtlikult ja soovitud muutust sellisel juhul ei saavutataks. Teabe varasemale avalikustamisele on selge ühiskondlik ootus, mida ka siinse eelnõu avalikul konsultatsioonil on mitmed huvirühmad väljendanud. Välisministeerium Senisel koosloome keskkonna Oleme väga tänulikud, et olete Arvestame (Välisminister) kasutamisel on kerkinud näiteks keskkonda piloteerinud. Samas küsimus, kuidas toimub koosloome oleme saadud tagasisidest keskkonnas eelnõu keeletoimetamine, lähtuvalt seda parandanud ning sh kui keeletoimetamise teenust eesmärk on, et vormindamise ostetakse teenusena . Probleeme on parandusi tulevikus enam tekitanud nii eelnõu vormindamine kui tegema ei peaks. mõjuanalüüside osa keerukus. Keeletoimetamise jaoks saab juba praegu kasutada kas kommenteerimist või muudatuste ajalugu. Samuti on arendamisel muudatuste jälitamise funktsionaalsus, mis võimaldab parandusi heaks kiita või tagasi lükata. Ka mõjuanalüüside osa proovime lihtsustada. Välisministeerium Kui koosloome keskkonna osalise Siiani piloteerimiste käigus ei Arvestame (Välisminister) kasutuselevõtuga kaasneb eelnõu ole saanud veel viia HÕNTEt ja koostajatele töökoormuse kasv keskkonda omavahel kooskõlla. (koosloome keskkonnas pakutavate Eelnõu ametliku kasutuselevõtu lahenduste ümbertöötlemine ajaks on aga eesmärk viia normitehnikale vastavaks , eelnõu omavahel vastavusse ka koostamise avalikustamisega seoses HÕNTE nõuded, nii et eelnõu ei päringutele vastamine ) , tuleks peaks muutma ja keskkond keskkonna kasutamine muuta vastupidi vähendab eelnõu kohustuslikuks alles siis, kui seda on koostaja töökoormust. võimalik kasutada eelnõu koostajate töökoormuse kasvuta. Kaitseministeerium Palume kaaluda võimalust Käesolev eelnõu lähtub teabe Võtame Kaitseministeeriumi valitsemisala asutusesiseseks kasutamiseks teadmiseks eelnõude puhul lubada metaandmeid hindamisel avaliku teabe ja mitte sisestada. seaduse regulatsioonist, mis selgitame tähendab, et igakordselt enne 3  avalikustamist tuleb hinnata, kas asjaomane eelnõus või selle lisades sisalduv teave tuleb AvTSist lähtuvalt AK-ks märkida või mitte. Kui materjale ettevalmistava ametniku ametikoht on seadusest tulenevalt AK, siis koosloome keskkond seda avalikuna ka ei kuva. Asjaomane teave tuleb SAP andmebaasist, millega koosloome keskkond liidestatakse. Sellest tulenevalt saab öelda, et kui esineb seadusest tulenev alus teave AK-ks tunnistada, siis seda koosloome keskkonna avalikus vaates ei kuvata. Kavandatavat lahendust on KaM ametnikele demotud kooskõlastusringi järgselt. Kaitseministeerium Juhime tähelepanu, et Eelnõu ettevalmistaja saab ise Selgitame Kaitseministeeriumi valitsemisala otsustada, kui suur ringi ta eelnõude menetlusteave ei ole avalik, kaasab selle ettevalmistamisse mistõttu palume ka siinkohal kaaluda ja kas teisi asutusi või osapooli erisuse tegemist. üldse koostamise juurde on põhjendatud lisada. AK teave, sh vastavate ametikohtade teavet avalikku vaatesse ei kuvata. Kaitseministeerium Leiame, et on vaja sätestada selge Teabe varasemale Ei arvesta õiguslik alus, et algatatud eelnõu kohta avalikustamisele on selge teabe päringutele vastamine ei ole ühiskondlik ootus, mida ka kohustuslik. siinse eelnõu avalikul konsultatsioonil on mitmed huvirühmad väljendanud. Meie hinnangul eelnõude vastu huvi tundjate ring käesoleva eelnõu tõttu ei suurene, küll aga on võimalik pöörduda varasemas etapis, mistõttu omakorda mitmed hilisemad pöördumised võivad ära jääda. Seega peamiselt muutub ajahetk, mil pöördutakse. Juba praegu on võimalik asjaomast teavet kätte saada varasemas faasis näiteks valitsuse tegevusplaani ülesannete või ministeeriumide tööplaanide põhjal, ent erinevatest allikatest info kogumine ja leidmine on siiski ebamugav ega ole ka täielik. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepaneku alusel on sätet täpsustatud nii, et akti eelnõuga alustamise kohta avalikustatava teabena näidataks lühidalt (märksõnaliselt ) selle sisu ja eelnõu eeldatav avalikustamise 4  aeg, mille tulemusena asjatute pöördumiste arvu saab tõhusalt vähendada. Seletuskirja mõjuanalüüsi osa täiendatud. Pöördumistele vastamist soovitame töökorralduslikult efektiivistada, kasutades selleks ka tehisarulahendusi. Kaitseministeerium Palume sätestada erisus, et nimetatud Erisuse loomine ei ole vajalik. Võtame andmeid võib küll töödelda, kuid need Kui töötajate andmed on AK, teadmiseks andmed ei tohi olla kohustuslikud. siis neid avalikult ei kuvata ja märgitakse süsteemis AK teabena. Kaitseministeerium Palume selgitust, kas eelnõukohase Esmajoones on mõeldud "muul Selgitame RTS § 12 1 lõikes 7 sõnastatud „või mõjuval põhjusel" puhul näiteks muul mõjuval põhjusel“ on nt oskuste puudumist või väliste asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud osapoolte eelistust anda akti või muu tundlik teave, mille korral eelnõule tagasisidet muu kanali tehakse vastavad kanded tagantjärele ? kaudu. Asjaomased näited on toodud eelnõu seletuskirjas. Keskkonnas võib töödelda AK teavet, mistõttu see ei saa olla alus, miks keskkonda mitte kasutada. Kaitseministeerium Kaitseministeeriumi koosseis on Kui töötajate andmed on AK, Arvestame asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud siis neid avalikult ei kuvata ja teave ning ei peaks olema kuvatud märgitakse süsteemis AK kõigile ega ka säilitatav igavesti. teabena. Eesti Linnade ja Valdade Eesti Linnade ja Valdade Liit on . Võtame Liit eelnõuga tutvunud, saanud tagasiside teadmiseks oma liikmetelt , teinud eelnõule mõjuhinnan gu ja kooskõlastab eelnõu . Eesti Linnade ja Valdade Täname JDM - i ametnikke 5.märtsil . Võtame Liit 2026 korraldatud veebikoosoleku eest teadmiseks eelnõu sisulise ks tutvustamise ks, mille käigus saime ammendavad vastused meie liikmetel tekkinud küsimustele. Eesti Linnade ja Valdade Loodame meie kaasamisele . Arvestame Liit koosloome k eskkonna edasiarendamisse , eriti selle järgmises etapis, kui seda hakatakse rakendama kohalike omavalitsuse õigusaktide menetlemisel. Vabaühenduste Liit Tervitame arenguid koosloome Täname toetuse eest. Võtame keskkonna arendamisel ning peame teadmiseks oluliseks, et pärast eelnõu vastuvõtmist jätkataks keskkonna arendustöödega sihipäraselt ja hoogsalt, et lahendus jõuaks võimalikult kiiresti sisulise kasutuseni. Vabaühenduste Liit Vabakonna vaatest on koosloome Nõustume. Võtame keskkonnal märkimisväärne teadmiseks potentsiaal avatud valitsemise ja läbipaistva poliitikakujundamise tugevdamiseks, ühtlasi on see üks Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava olulisi prioriteete. 5 Vabaühenduste Liit Varasema nähtavuse põhimõte ehk Nõustume, sisaldub eelnõus. Arvestame teabe avalikustamine õigusakti koostamise alustamisest on sisulise kaasamise ning usaldusväärse ja läbipaistva õigusloome vältimatu eeldus. Juhul , kui avalikkus (sh vabaühendused) saab juba menetluse algfaasis teada, et õigus muudatus on ettevalmistamisel, tekib reaalne võimalus esitada varajast ja sisulist tagasisidet enne, kui poliitikavalikud kujunevad lõplikuks ning alternatiivide kaalumisruum sisuliselt sulgub. Vabaühenduste Liit Eelnõus kavandatud lähenemine, mille Nõustume, sisaldub eelnõus. Arvestame järgi kuvatakse avalikus vaates teave koostamise alustamise kohta ning menetluse ajajälg, on oluline ka olukordades, kus menetluse teatud etappides on osa dokumente asutusesisese kasutamise piiranguga. Ka sellisel juhul peab avalikkusel olema võimalik tuvastada vähemalt see, et asjakohased dokumendid on olemas, millises etapis need paiknevad ning millise teema ja õigusakti ettevalmistusega need seonduvad. Vabaühenduste Liit Vabaühenduste Liit tänab Täname Võtame ministeeriumi senise kaasamise eest teadmiseks koosloome keskkonna loomisega seotud konsultatsioonides. Eesti Pank Süsteemse lähenemise huvides oleks Kaalusime ka pakutud varianti, Selgitame õigusaktide ette valmistamist ja ent kuna keskkond ei puudutaks kaasatavate asutuste koostöö kitsalt täitevvõimu, ei oleks korraldamist parem käsitleda Vabariigi Valitsuse seadus eriseaduses või mõnes kitsamalt kohane regulatsiooni koht. Vabariigi Valitsuse (VV) Muudest regulatsiooni kohtadest vastutusalaga seotud aktis. kaaluti veel ka avaliku teabe Riigi Teataja on Eesti Vabariigi seadust, kuid nimetatud seaduse ametlik võrguväljaanne, milles reguleerimisese keskendub avaldatakse õigusaktid ja muud siiski avalikule teabe, mitte dokumendid. Vastuvõetud aktide niivõrd üksikute andmekogude avaldamine on nende ette eriregulatsioonile. valmistamise või kogu akti eelnõu loomekaare katmisega võrreldes erinev, piiratud mahuga protseduur. Eesti Pank Peame sobivaks Eesti Pank eelnõu Eelnõu on muudetud märkusest Arvestame otseset reguleerimisalast välistada, tulenevalt ja säte on sõnastatud arvestades et Eesti Panga seaduse § 3 võimalikult laiana, võimaldades kohaselt tegutseb Eesti Pank muudest tulevikus soovi korral erinevatel riigiasutustest sõltumatult, annab oma põhiseaduslikel institutsioonidel tegevusest aru Riigikogule ega allu keskkond kasutusele võtta ilma, Vabariigi Valitsusele ega ühelegi et peaks hakkama uuesti seadust teisele täidesaatvale muutma. Eelnõu rakendussätteid riigivõimuasutusele ega kolmandatele ja seletuskirja vastavat osa isikutele. täiendatud selliselt, et kasutuselevõtuks vajalik pädeva asutuse otsus. Eesti Pank Eelnõu § 12 1 lg 9 allutaks aga Eesti Viidatava sätte eesmärk ei ole Selgitame Panga otseselt VV määrusele. allutada põhiseaduslikke 6  institutsioone Vabariigi Valitsuse määrusele, vaid reguleerida keskkonna põhimäärus, arvestades antud akti liigi kohaldamisala, ja kõik seaduse tasandit nõudvad küsimused reguleerida käesoleva eelnõuga. Eesti Pank Eelnõu seletuskirjas räägitakse VV Teised asutused ja Selgitame poolt koosloomekeskkonna põhiseaduslikud institutsioonid kasutuselevõtust, kuid ei ole selge, kas saavad samuti edaspidi võtta ka teised asutused, kes Riigi Teatajas keskkonna kasutusele, akte avaldavad, saavad või peavad reguleerides vajadusel kohasel koosloomekeskkonda kasutama. tasandil korralduslikke küsimusi. Seletuskiri vastavalt täiendatud. Eesti Pank Selgitus jätab lahtiseks, kuidas Tehnilises lahenduses on sellega Arvestame toimida, kui ühe muutmisaktiga arvestatud, et korraga muuta soovitakse muuta mitut akti. mitut akti. Sellisel juhul koondab süsteem muudatused ühte eelnõusse. Eesti Pank Soovitame eelnõus või vähemalt selle Seletuskirjas on täiendatud Arvestame seletuskirjas võimalusel täpsemalt rakendamist puudutavat osa. kirjeldada normide praktilist rakendamist. Riigikogu Kantselei Riigikogu Kantselei toetab Täname Võtame tehnoloogilise lahenduse loomist, mis teadmiseks vähendaks õigusloomes tehnilise töö mahtu ning parandaks õigusloome kvaliteeti. Riigikogu Kantselei Riigikogu vaatest on oluline, et see Nõustume vajadusega. Võtame lihtsustaks valitsuse poolt algatatud teadmiseks eelnõude menetlemist Riigikogus ning võimaldaks Riigikogu liikmetel mugavamalt algatada eelnõusid ja teha muudatusettepanekuid menetluses olevatesse eelnõudesse. Riigikogu Kantselei Leiame, et riigi koosloome keskkonna Seletuskirja täiendatud. Arvestame eelnõus soovitud kujul asutamise Järgmiste arendusetappide jaoks eelduseks on selgus koosloome on JDM taotlenud MFF+ keskkonna lõpliku väljaarendamise taotluses koosloome keskkonna osas. edasiarendamiseks vahendeid Praeguseks on välja arendatud üksnes mh põhiseaduslikele valitsuse eelnõude koostamist ja institutsioonidele nagu kooskõlastamist toetav lahendus, Riigikogu ja Vabariigi samas kui Riigikogu menetlusetappe Presidendi Kantselei. kattev IT funktsionaalsus ei ole välja arendatud ega ole ka kindlust, kas ja millal selline funktsionaalsus üldse välja arendatakse. Riigikogu Kantselei Seletuskirjas ega Riigikogu Seletuskirja täiendatud Arvestame Kantseleile teadaolevates muudes järgmiste sammude osas. dokumentides ei ole öeldud, millised on koosloome keskkonna arendusprojekti järgmised sammud, nende tähtajad ning kes nende sammude eest vastutab. Riigikogu Kantselei Seda, kas keskkonna Seletuskirja täiendatud. Arvestame edasiarendamiseks samuti mingeid Järgmiste arendusetappide jaoks 7  summasid kavandatakse, seletuskirjast on JDM taotlenud MFF+ ei selgu. taotluses koosloome keskkonna edasiarendamiseks vahendeid mh põhiseaduslikele institutsioonidele nagu Riigikogu ja Vabariigi Presidendi Kantselei. Riigikogu Kantselei Seetõttu leiab Riigikogu Kantselei, et Antud säte ei kohusta Riigikogu Selgitame käesolevas etapis on ülimalt kaheldav kuupäevaliselt, st Riigikogu Riigi Teataja seaduse muutmine saab ise valida, millal on valmis sellisel kujul, et seadusega sätestatakse keskkonda kasutusele võtma. riigi koosloome keskkonna kui Leiame, et ettenähtavuse ja terviklahendus, milles toimub õigusselguse huvides võiks õigusaktide eelnõude menetlemine selline säte eelnõus siiski algusest lõpuni, sh Riigikogus. sisalduda. Riigikogu Kantselei Riigikogu Kantselei peab Leiame, et antud olukorras tuleb Selgitame põhjendatuks lähenemist, mille leida mõistlik tasakaal selliselt, kohaselt koosloome keskkonna et iga lisanduva õiguslik regulatsioon kajastab funktsionaalsuse tõttu ei peaks realistlikult selle tegelikku asuma uuesti seadust muutma. funktsionaalsust, mitte visiooni või Kuivõrd praktikas on arendatud, potentsiaali. kuid veel testimist vajav osa süsteemist suurem kui see, mis esimese etapiga kasutusse läheb, on põhjendatud kavandada terviklik regulatsioon. Riigikogu Kantselei Enne kui sätestada seaduse tasandil Seletuskirja täiendatud nii Arvestame see, et Riigikogus toimuv eelnõude järgmiste tegevuste kui menetlus hakkab toimuma valitsuse rahastuse osas. Järgmiste kehtestatud põhimääruse alusel arendusetappide jaoks on JDM peetavas koosloome keskkonnas, taotlenud MFF+ taotluses tuleks fikseerida selge ülevaade koosloome keskkonna kavandatavatest funktsionaalsustest, edasiarendamiseks vahendeid kasutuselevõtu ajakavast, vastutusest, mh põhiseaduslikele rahastusest ning Riigikogu Kantselei institutsioonidele nagu rollist. Riigikogu ja Vabariigi Presidendi Kantselei. Vabariigi Presidendi Kuna Vabariigi Presidendi Kantselei ( 17.03 toimus kohtumine VPK Arvestame Kantselei edaspidi VPK) ei ole teadlik, kuidas esindajatega. Kohtumisel riigi õigusloome keskkonna osaline tutvustati keskkonna senist või terviklik kasutuselevõtmine arenduskäiku ja rahastusmudelit mõjutab Vabariigi Presidendi ning räägiti muu hulgas sellest, põhiseadusliku kohustuse täitmist, kuidas koosloome keskkonna sest protsessi muudatust (uue arendustega edasi liigutakse. keskkonna kasutuselevõttu) ei ole Samuti lepiti ühel meelel kokku, VPK - ga läbi arutatud ega kokku et kui arendus jõuab etappi, kus lepitud, siis pole VPK - l võimalik see mõjutab otseselt VPK eeltoodud seaduse muudatust toetada. tegevust, siis kaasatakse nad VPK peab vajalikuks enne arvamuse täielikult. Seletuskirja on andmiseks esitatud seaduse vastavalt täiendatud Riigikogu le esitamist mõelda läbi ja VPK - ga kokku leppida, kuidas õigusaktid läbi selle süsteemi jõuavad VPK - sse ja kuidas VPK need omakorda edastab ettenähtud ametiasutustele . Regionaal- ja Oleme seisukohal, et ka etapiviisilise Käesoleval hetkel on mõjud Arvestame Põllumajandusministeerium ülemineku korral peab eelnõu koostaja kirjeldatud, pidades silmas 8  andma selge ülevaade nimetatud esimest kasutuselevõtu etappi. keskkonna kasutusele võtmisega ja Järgmiste etappide mõjud ei ole kasutamisega kaasnevatest tegevustest, veel nii selgelt prognoositavad, mõjudest ning võimalikest kuludest. sest esmalt peavad toimuma Täpsemat ülevaadet omamata ei pea testimised. Küll aga on Regionaal- ja kasutajatele kavas teha Põllumajandusministeerium koolitusi, eraldi tutvustus võimalikuks võtta koosloome REMile on kokku lepitud. keskkonda kasutusele 1. oktoobril Seletuskirja on vastavalt 2026. a. täiendatud. Regionaal- ja Teeme ettepaneku täiendada Kuivõrd ametliku Arvestame Põllumajandusministeerium seletuskirja selles osas, mis on täna kooskõlastamise osa puudutab reguleeritud ennekõike Vabariigi järgmisi kasutuselevõtu etappe, Valitsuse seaduses, avaliku teabe siis detailseid selgitusi on nende seaduses, aga ka Vabariigi Valitsuse kohta ennatlik anda. Küll aga 13. jaanuari 2011. a määruse s nr 10 „ saab märkida, et ei ole kavas Vabariigi Valitsuse reglement “ kaotada eelnõude ametliku (edaspidi VV reglement ) ja Vabariigi kooskõlastamise menetlust. Valitsuse 22. detsembri 2011. a Seletuskirja vastavalt määruse s nr 180 „ Hea õigusloome ja täiendatud. normitehnika eeskiri “ (edaspidi HÕNTE ) ning vajaduse korral valmistada ette ka nimetat ud õigusaktide muudatused. Regionaal- ja Siinjuures teeme ettepaneku täiendada Hetkel ei ole veel täpselt Arvestame Põllumajandusministeerium seletuskirja selgitustega selle kohta, otsustatud, kus ja kuidas EISi kuidas ja kus kavandatakse pärast ning VIISi sisu säilitataks. koosloome keskkonna täielikku Vajadusest oleme teadlikud ja kasutuselevõtmist säilitada neid peame varasema menetlusinfo andmeid ja dokumente, mida täna säilitamist oluliseks. kogutakse eelnõude info süsteemis EIS, Vabariigi Valitsuse istungite infosüsteemis VIIS jmt. Regionaal- ja Teeme ettepaneku täiendada Kuigi nimetatud menetlusetapp Arvestame Põllumajandusministeerium seletuskirja selgitustega selle kohta, ei puuduta veel esimest kuidas toimub keskkonda kasutades kasutuselevõtu faasi, saame poliitilise sisendi andmine eelnõu ettevaatavalt selgitada, et kohta ministri poolt arvestades Vab poliitilise sisendi andmiseks on ariigi Valitsuse seaduses ministri loodud vastav asutusesisest pädevuse kohta sätestatut . kooskõlastamist võimaldav töövoog, mille lõpptulemuse saab minister sõltuvalt olukorrast kas kinnitada või allkirjastada. Seletuskirja täiendatud. Regionaal- ja Teeme ettepaneku täiendada Kuigi nimetatud menetlusetapp Selgitame Põllumajandusministeerium seletuskirja selgitustega selle kohta, ei puuduta veel esimest kuidas toimub edaspidi eelnõu VV kasutuselevõtu faasi, saame reglemendi järgne ettevaatavalt selgitada, et kooskõlastusmenetlus arvestades a koosloome keskkonnas saab iga valiku teabe seaduse § 12 lõike 1 teema oma unikaalse numbri. punktis 1 sätestatut, mille kohaselt Vastav lahendus on registreeritakse d okumendiregistris Riigikantselei ja asutusele s aabunud dokumendid ja ministeeriumide ühismaja asutusest väljasaadetud dokumendid dokumendihalduse juhtidega hiljemalt saabumise või väljasaatmise läbi arutatud. päevale järgneval tööpäeval . Regionaal- ja Teeme ettepaneku tä iendada viidatud Andmekogu kaasvastutavate Selgitame Põllumajandusministeerium lõiget 3 ning lisada õigusselguse töötlejate ülesanded sätestatakse huvides , millise õigusakti tähenduses täpsemalt põhimääruses. Hetkel 9  kaasvastutavate töötlejate mõistet on sätte selgituses kajastatud, et kasutatakse. kaasvastutavate töötlejate ülesanded puudutavad nii teabehaldust kui ka isikuandmete töötlemise õiguspärasuse tagamist. Lähtudes isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude reguleerimise juhisest tuleb seaduse tasandil kindlaks määrata isikuandmete vastutav töötleja (vastutav töötleja IKÜMi mõttes). Isikuandmete vastutav töötleja on see asutus, kelle seadusest tuleneva ülesande täitmiseks isikuandmeid töödeldakse. Kui andmeid töödeldakse andmekogus, st andmekogu kaudu täidetakse seaduses sätestatud ülesannet, siis vastutab andmekogu haldaja (vastutav töötleja AvTSi mõttes) ka selles andmekogus toimuva isikuandmete töötluse eest. Kui andmekogu kaudu täidavad oma ülesannet mitu asutust, siis on nad koos andmekogu haldajaga kaasvastutavad töötlejad. Sellisel juhul tuleb seaduse tasandil määrata kindlaks andmekogu kaasvastutavad töötlejad ning andmekogu põhimääruses sätestada, kellel millised kohustused on. Regionaal- ja Samas märgime, et toetame . Võtame Põllumajandusministeerium isikuandmete kaitse üldmääruse teadmiseks tähenduses andmekogu kaasvastutavate töötlejate nimetamist sea duses mitte nimepidi, vaid üldistatult: koosloome keskkonda kasutavad asutused. Regionaal- ja Teeme ettepaneku veelkord kaaluda, Töökorralduslikku teavet Arvestame Põllumajandusministeerium kas sedalaadi töökorralduslik ku teavet puudutav on eelnõust välja on otstarbekas täiendavalt koosloome jäetud. keskkonnas töödelda . Regionaal- ja Lisaks eelnevale jääb ebaselgeks, miks Selgitame - koosloome Selgitame Põllumajandusministeerium on punktis 3 eraldi välja toodud tea ve keskkonda kasutav isik ei menetluses osalejate ees - ja pruugi kattuda menetluses perekonnanime kohta koos teabega osalejaga näiteks olukorras, kus selle kohta, keda nad esinda vad . arvamus on esitatud muud Palume seletuskirja s nimetatud punkti kanalit kasutades. tervikuna selgitada, sest hetkel ei ole arusaadav, miks punkt 3 osaliselt kordab sama lõike punkti 1, milles on juba nim etatud isikuandmetena keskkonda kasutava isiku andmed. Regionaal- ja Leiame, et kuigi kooskõlastamiseks Tõepoolest eelnõu vormistus Arvestame Põllumajandusministeerium esitatud dokumendid on koostatud mõnevõrra erineb, esmajoones katsetamise korras riigi koosloome font ja reavahed. Jätsime 10  keskkonnas, on need põhjendamatult käesoleva eelnõu puhul need suures ulatuses vastuolus kehtivate avalikul konsultatsioonil normitehnika nõuetega. muutmata, et oleks näha, milles erinevus seisneb. Leiame, et õigusloome peaks olema tehnoloogianeutraalne. Font muudetud vastavalt Riigikogu nõuetele. Regionaal- ja Palume sätte sõnastust parandada, Seletuskirja tekst korrigeeritud, Arvestame Põllumajandusministeerium kuna seletuskirjas antud selgitustele täname tähelepanu juhtimast. tuginedes võib eeldada, et põhimääruses on kavas kehtestada siiski see, milliste akti liikide ja me netlusetappide korral koosloome keskkonda kasutatakse, ning kavas ei ole kehtestada uusi akti liike ega menetlusetappe. Regionaal- ja Teeme ettepaneku jätta eelnõust välja Soovime sätte siiski säilitada, Ei arvesta Põllumajandusministeerium kavandatav RTS - i § 14 lõige 5, kuna kuivõrd see annab suunise, et sättel ei ole iseseisvat õiguslikku keskkond võetakse kasutusele tähendust . etapiti, mitte ühe korraga. Regionaal- ja Peame oluliseks, et eelnõu Rakendusakti kavandi esitamise Ei arvesta Põllumajandusministeerium kooskõlastamiseks esitamisel eesmärk on tagada see, et esitatakse sellega koos ka korrektselt regulatsioon kavandataks ette valmistatud rakendusakti kavand , kohasele tasandile. Käesoleval nagu see on ette nähtud kõigi eelnõude juhul leiame, et pealkirjade puhul HÕNTE § 48 lõikes 2 . Üksnes kaudu on võimalik koosmõjus pealkirjad ei võimaldada saada seaduseelnõu enda tekstiga detailsemat ülevaa det koosloome mõista, milliseid küsimusi keskkonnast rääkimata rakendusakti kavandatakse alama aktiga kooskõlast põhiseaduse ja seadustega. reguleerida ja kas see on lubatav. Regionaal- ja Palume täiendada seletuskirja ka Dokumendihaldussüsteeme ei Selgitame Põllumajandusministeerium mõjuhinnanguga ning kuluanalüüsiga tulegi koosloome keskkonnaga asutuste dokumendihaldussüsteemide ühildada. Esimeses etapis ja - korralduse ühildamise kohta kasutavad kõik asutused edasi koosloome keskkonnaga. Hetkel ei ole enda nende tegevustega kaasnevat hal dokumendihaldussüsteeme. Kui duskoormust ja kulusid seletuskirjas juba edaspidi kasutatakse käsitatud. Sel põhjusel leiame, et asutusesisest kooskõlastamist praegune mõjuhinnang sisebürokraatia koosloome keskkonnas, ei tule vähenemisele on esitatud seda enam dubleerivalt asutuse põhjendamatult entusiastlikult. enda dokumendihalduses teha. Liia Hänni Kaasajastatud õigusaktide Nõustume Võtame menetlemise infosüsteemi teadmiseks ettevalmistamine on olnud Eesti valitsuse Avatud Valitsemise Partnerluse tegevuskava läbiv prioriteet alates aastast 2020. Liia Hänni Avalikule konsultatsioonile esitatud Täname Võtame seaduseelnõu vajalikkuses pole teadmiseks kahtlust, et lõpuks jõuda uue süsteemi rakendamiseni. Liia Hänni Avatud valitsemise vaates on väga Eelnõu vastavat sätet veel Võtame oluline eelnõu § 12’ lg 5 p. 1 täiendatud vastavalt Kaubandus- teadmiseks regulatsioon, mille kohaselt tuleb Tööstuskoja ettepanekule. avalikustada teave Vabariigi Valitsuse algatatava akti eelnõu koostamise alustamise kohta. 11 Liia Hänni Teen ettepaneku laiendada õigusakti Eelnõu sõnastust täiendatud Arvestame koostamise algatamise avalikustamise vastavalt ettepanekule nii, et nõue kõigile täitevvõimu tasandil hõlmatud oleksid ka ministri ettevalmistamisel olevatele määrused. Seletuskirja samuti õigusaktidele. See aitab avalikkusel täiendatud. kursis olla õiguskorras ees ootavate muudatustega ja vajadusel nende ettevalmistamisel kaasa rääkida. Kliimaministeerium Eelnõuga lisatava § 12 1 lg 3 kohaselt Mõeldud on kõiki isikuandmeid, Arvestame on andmekogu kaasvastutavad millega eelnõu koostaja oma töötlejad koosloome keskkonda tööd tehes kokku puutub - nii kasutavad asutused ehk siis ka eelnõu koostamise töörühmas Kliimaministeerium. Seletuskirjast osalevate inimeste nimed ja nähtub, et vastutav asutus peab kontaktandmed kui ka näiteks vastama tema koostatud tekste kooskõlastamisel tagasisidet puudutavatele teabepäringutele ja andnud inimeste andmed ja tagama ka isikuan dmete töötlemise arvamustes potentsiaalselt õiguspärasuse. Palume seletuskirjas esineda võivad isikuandmed. täpsustada, milliseid isikuandmeid siin Teabepäringutega seoses on on mõeldud, ka rakendusmääruse oluline, et nendele vastamise kavandis ei ole seda kirjas. ülesanne on just kaasvastutaval asutusel, so asutusel, kes eelnõu ise koostab. Seletuskirja täiendatud. Kliimaministeerium Eelnõuga lisatav § 12 1 lg 5 p 1 näeb Teabe varasemale Ei arvesta ette, et koosloome keskkonnas avalikustamisele on selge avalikustatakse vähemalt teave ühiskondlik ootus, mida ka Vabariigi Valitsuse algatatava akti siinse eelnõu avalikul eelnõu koostamise alustamise kohta. konsultatsioonil on mitmed See n õue tekitab praktikas olulisi huvirühmad väljendanud. Meie rakenduslikke probleeme. Märgime, et hinnangul eelnõude vastu huvi pelgalt teabe avalikustamine olukorras, tundjate ring käesoleva eelnõu kus eelnõu sisu, reguleerimisese, tõttu ei suurene, küll aga on eesmärgid ja võimalikud võimalik pöörduda varasemas lahendusvariandid ei ole veel piisava etapis, mistõttu omakorda täpsusega määratletud, toob kaasa mitmed hilisemad pöördumised märkimisväärse hulga pöördumisi ja võivad ära jääda. Seega päringuid huvitatud isikutelt. Need peamiselt muutub ajahetk, mil puudutavad enamasti eelnõu pöördutakse. Juba praegu on võimalikku sisu, mõju ja ulatust , mille võimalik asjaomast teavet kätte kohta ei ole ettevalmistavas etapis veel saada varasemas faasis näiteks selgeid seisukohti kujunenud. Se lles valitsuse tegevusplaani etapis päringutele vastamine ülesannete või ministeeriumide suurendab põhjendamatult nii isikute tööplaanide põhjal, ent halduskoormust kui ka ministeeriumid erinevatest allikatest info e töökoormust ning suunab ressursse kogumine ja leidmine on siiski eelnõu ettevalmistamiselt selgit uste ebamugav ega ole ka täielik. andmisele. K uni eelnõu põhisuunad ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja reguleerimisese ei ole piisavalt selged, ettepaneku alusel on sätet tuleks teave eelnõu koostamise täpsustatud nii, et akti eelnõuga alustamise kohta jätta koosloome alustamise kohta avalikustatava keskkonna sisevaatesse. Vastasel juhul teabena näidataks lühidalt võib kujuneda praktika, kus asutused (märksõnaliselt ) selle sisu ja väldivad eelnõude varajast ülesla eelnõu eeldatav avalikustamise adimist koosloome keskkonda ning aeg, mille tulemusena asjatute teevad seda alles siis, kui eelnõu on pöördumiste arvu saab tõhusalt valmis kooskõlastamiseks, eesmärgiga vähendada. Seletuskirja vähendada varajases etapis tekkivat mõjuanalüüsi osa täiendatud. päringutele vastamise koormust. Pöördumistele vastamist soovitame töökorralduslikult 12  efektiivistada, kasutades selleks ka tehisarulahendusi. Kliimaministeerium Eelnõuga lisatava s § 12 1 l g 6 p - s 1 Üldandmete all on mõeldud Selgitame mainitakse koosloomekeskkonda antud kontekstis keskkonnas kasutava isiku üldandmeid. Kui tööd tegeva isiku nimi, väliste eesmärk isiku identifitseerimisel osapoolte lisamisel töörühma vajalikud andmed, siis võiks seda nii eksperdi nimi, meiliaadress ja ka kirjutada. Praegusel kujul esitatud tema isikukood. sõnastus tekitab küsimuse, kas ka perekonnaseis, kodune aadress jms või ksid sinna alla kuuluda. Kliimaministeerium Eelnõu ga lisatavas § 12 1 lg 6 p - s 2 Andmed jõuavad koosloome Arvestame mainitakse asutusesiseste ülesannete keskkonda läbi SAPi korral isiku töötamise, eemaloleku ja andmekogu, mille osa on RTIP. asendamise teave t . Seletuskirjast ei Vastav liidestus reguleeritakse selgu, kas iga kasutaja määrab selle põhimääruse tasandil. ise, andmed jõuavad koosloome keskkonda läbi RTIPi või muul moel. Kliimaministeerium Seletuskirjas on esitatud eelnõu Joonise eesmärk on visuaalselt Võtame ettevalmistamine skemaatiliselt, kus kujutada, et kaks süsteemi on teadmiseks on kaks liini, avalik ja VIIS. Meie omavahel liidestatud, st ei pea hinnangul on VIIS - ina selle ühest süsteemist teise faile tähistamine ebatäpne ja eksitav, kuna tõstma nagu praegu. VIIS VIIS - ile on vähemalt praegu ligipääs eraldiseisvalt säilib. vaid üksikutel ametnikel ja seletuskirjast ei tule samuti välja, et koosloomekeskkonna kasutajad saavad sinna automaatselt ligipääsu. Pealegi jääb arusaam, et VIIS , kui selline , peaks koosloomekeskkonna täismahus rakendumisel üldse ära kaduma. Kliimaministeerium Seletuskirjast ei nähtu, kas kooslo Eesmärk on, et käsitsi ei peaks Selgitame omekeskkonnas automaatselt loodud eelnõus muudatusi tegema. Kui normitehnilised sõnastused tuleb siiski see veel esimeses etapis üle vaadata ja parandada. Tekib tervikuna ei õnnestu, siis küsimus, kas seda saab teha eelnõus töötame selle nimel, et kuivõrd endas nii, et nt eraldi lõigetena esimeses etapis võetakse vormistatud, kuid siiski järjestikused keskkonnast välja wordi muutmissätted tuleb käsitsi kokku eksport, siis selles tehtavad liita, ja siis automaatselt muutub ka muudatused oleks minimaalsed. sätete numeratsioon nii eelnõus kui Näiteks erandlikeks seletuskirjas. Seletuskirja kohaselt on olukordadeks, mida süsteemi plaanis muuta ka HÕNTEt, kuid selle arendamisel ette ei osatud näha kavandit ei ole lisatud. Palume siiski või mida esineb nii harva, et seletuskirjas selgitada, milliseid esialgu lahendust ei ole veel. muudatusi HÕNTEs kavandate. HÕNTE muutmisvajadusi veel analüüsime, kuid kavandit ei ole seetõttu käesoleval juhul esitatud, et reguleerimistasandi ja -eseme poolest ei ole kavas HÕNTEsse uusi teemasid tuua. Kliimaministeerium Seletuski rja lk 7 on § 12 1 l g 3 kohta Täpsem kaasavastutavate Arvestame selgitatud, et iga asutus tagab asutuse ülesannete pool isikuandmete töötlemise sätestatakse põhimääruses. Igal õiguspärasuse. Seletuskirjast ei selgu, asutusel on oma vaade ja oma kuidas see täpsemalt peaks välja algatuste osas on ta kohustatud nägema. Seletuskirjast ei selgu, kus vastama nii teabepäringutele kui koosloomekeskkond asub, kes sellele ka tagama isikuandmete ligipääse jagab ja seda h aldab uue akti töötlemise õiguspärasuse. lisamisel, samuti see, millised õigused Näiteks peab eelnõu eest 13  ministeeriumitele tulevad ja kuidas on vastutav asutus hindama, kas planeeritud nende haldamine. Sam uti avalikult konsultatsioonilt kas lk 7 alt eelviimase lõigu kaks tulnud tagasisides sisaldub viimas t lause t tähenda vad , et midagi sellist, mida ei peaks riigiasutuste välistele isikutele antav isikuandmete kaitsest lähtuvalt õigus on erinev, st kas riigiasutuse avalikustama. Seletuskirjas on ametniku puhul ei ole ligipääs isiklik täiendatud, et andmekogu ja seda saab delegeerida / edasi volitatud töötleja on Registrite jagada? ja Infosüsteemide Keskus, mis asub JDMi valitsemisalas. Kliimaministeerium Seletuskirja lk 6 järgi tervikteksti ei Seletuskirja leheküljel 6 on Arvestame pea enam Riigi Teataja s avaldamiseks kirjeldatud andmekogu eraldi koostama. Kuivõrd seadus läbib eesmärki olukorras, kui see pärast riigi koosloomekeskkonda ka rakenduks kohe tervikuna. Riigikogu menetluse ja seal võib tekst Vastavalt rakendussätetele oluliselt muutuda, siis tuleb vähemalt esimeses etapis terviktekstide seaduste puhul terviktekstid siiski Riigi Teatajas avaldamise etappi eraldi koostada. Se letuskiri vajaks veel ei rakendata. Seletuskirjas selles osas täpsust amist. on asjaomane eristus sõnaselgelt väljendatud lõike 1 selgituse esimeses lõigus. Kliimaministeerium Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kui Dubleerimist ei toimu. Tegevusi Selgitame asutusesisene eelnõu väljatöötamise tehakse kas koosloome protsess on koosloome keskkonnas keskkonnas või praegustes lõppenud, eelnõu liigub infosüsteemides. Muutmise dokumendiregistrisse ja menetletakse seaduse eelnõude puhul lõpuni seal, kas siis peab allkirjastatud esimeses etapis koostatakse eelnõu viimase versiooni laadima ni i eelnõu uues keskkonnas ja Eelnõude Infosüsteemi ( EIS ) kui edasine menetlus jätkub esialgu koosloome keskkonda . Seletuskirja lk olemasolevates süsteemides. 16 lõpu s on lause „Esimeses etapis saavad ministrid valitsusele esitatavaid ELi asjade materjale koosloome keskkonna kaudu kinnitada ja allkirjastada.“ Sarnast lauset ei ole õigustloova te aktidega seoses. Seega saaks eeldada, et nende osas toimub dubleerimine dokumendiregistri ja EISiga. Kuna sellega kaasneb teatud töökoormuse kasv, tuleks seletuskirjas ka seda hinnata. Seletuskirjast ei ole üheselt aru saada, kas ja millal EIS i kasutami sest loobutakse. Kui see ei ole ka hetkel täpselt teada, võiks seletuskirjas siiski EISi ligikaudset kasutusaega hinnata. Siseministeerium Siseministeerium tänab Justiits - ja . Võtame Digiministeeriumi (edaspidi JDM ) teadmiseks innovatiivsete lahenduste otsimisel õigusloome koordineerimisel ja korraldamisel. Siseministeerium Toetame kõik i vahendeid, mis Täname. Võtame tagavad tänapäevaste lahenduste ja teadmiseks süsteemide kasutusele võtmise, vähendades aegunud tehnoloogiatest ning töövõtetest tekkinud probleeme õig usloomes. Lisaks toetame Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse (riigi koosloome keskkond) eelnõu (edaspidi eelnõu ) seletuskirjas 14  kirjeldatud arenguhüppeid. Kooskõlastamisel oleva eelnõu üldeesmärk – luua õiguslik alus riigi koosloome keskkonnale ning muut a õigusloome protsess läbipaistvamaks ja tõhusamaks – on mõistetav ja tervitatav. Positiivsena tuleb esile tõsta, et eelnõu seletuskiri annab hea ülevaate kavandatava lahenduse eesmärkidest, üldisest tehnilisest toimimisloogikast ning eeldatavast mõjust. Siseministeerium 1. Tekib küsimus regulatsiooni Kuna loodav keskkond peaks Selgitame asukohast. Eelnõu paigutab koosloome tulevikus katma kogu keskkonda puudutavad sätted Riigi õigusloomekaare, mitte ainult Teataja seadusesse, põhjendades seda valitsuse tasandi, siis ei oleks eeskätt seosega õigusaktide paraku VVS sobiv regulatsiooni avaldamisega. Samas puudutab asukoht. koosloome keskkond sisuliselt õigusaktide ettevalmistamise ja menetlemise protsessi, mitte niivõrd nende avaldamist. Seetõttu võiks kaaluda, kas regulatsiooni asukoht Riigi Teataja seaduses on kõige sobivam või oleks põhjendatum reguleerida keskkonda näiteks Vabariigi Valitsuse seaduses. Siseministeerium 2. Siseministeerium oleks so ovinud Oleme püüdnud küll info jagada Arvestame enne eelnõu kooskõlastamiseks nii õigusloomejuhtide ümarlaua, edastamist eelnevat infot. Loodame, et õigusloojate konverentsi, JDM võtab fookusesse tutvustada alustavate õigusloomejuristide ministeeriumitele ja teistele koolitusprogrammi kui ka asjakohastele sihtgruppidele ministeeriumidele tehtavate koosloome keskkonda (infopäevad). tutvustuste kaudu. Ka SiMis Keeruline on anda tagasisidet oleme korrakaitse valdkonnas normidele, kui puudub kog emus koosloome keskkonda käinud süsteemi kasutamise osas ning puudub tutvustamas. Samuti on palju info kogu funktsionaalsusest. toimunud üks-ühele tutvustusi ja nõustamist. Kuid mõistagi saab alati paremini ja rohkem, kuna muutus on suur. Kavandame enne kasutuselevõtu tähtpäeva saabumist ka infopäevi ja koolitusi. Siseministeerium 3. Seletuskirja kohaselt laetakse Aluseks oleva redaktsiooni Selgitame eelnõu Riigi Teatajast alla ja sellesse vahetuse võimalust esimeses tehakse muudatusi. Kui enne seaduse kasutuselevõtu etapis veel ei jõustumist või eelnõu valmimist ole, kuid see on vajadusena avaldatakse seaduse uus redaktsioon tööde nimekirjas sees. Kattuvate Riigi Teatajas, siis kuidas seaduse uut sätete muutmist tuleb jälgida redaktsiooni arvestatakse eelnõu eelnõu menetlemise lõppfaasis koostamisel ? Kas kasutajat eriti tähelepanelikult. Esimeses teavitatakse, et uus seaduse kasutuselevõtu etapis ei erine redaktsioon on saadaval? Kuidas olukord kuigivõrd sellest, mis ta vältida olukorda, et keegi on muutnud on praegu eelnõude juba seaduse sätet, mida samuti kavas koostamisel. muuta ja ei tekiks selle ga kaasnevaid vigu? Kuidas maandatakse automaatikast tulenevaid riske, et põhjade genereerimisel kuvatakse 15  õiged õigusnormid ning ei tekiks kehtetuid viiteid jms? Kuidas tagatakse samal ajal sama seaduse kohta eelnõu muudatusi, mille on algatanud näiteks R iigikogu liikmed? Palume selles osas seletuskirja täiendada. Siseministeerium 4. Esimeses etapis on välja toodud, et Esimeses etapis koostatakse Arvestame on võimalik eelnõu alla laadida ja seaduse muutmise seaduse selliselt eelnõude infosüsteemi eelnõu Sätlas ja see (edaspidi EIS ) või eksporditakse sealt wordi ning dokumendihaldussüsteemi (edaspidi menetletakse edasi kõigis DHS ) üles laadida. Palume täpsustada praegustes süsteemides, so selgemalt seda funktsionaalsust, sest asutuse enda hetkel pole aru saada, kas EIS ja DHSi dokumendihalduses, sealt edasi kasutamine jääb paralleelselt alles või EISis jne. Sellest lähtuvalt ei ole toimuvad kooskõlastamised ning esialgu muutus nii suur ja topelt allkirjastamised uues koosloome aega ega viivitusi ei peaks süsteemis. Kas ministri allkirjastatud seetõttu ka tekkima. Jah, eelnõu tuleb uuesti kooslo ome koolitused on kavas. keskkonda üles laadida, et seda saaks avalikustada? Kuidas toimuvad ministeeriumisisesed kooskõlastamised? Kuidas maandatakse üleminekuajaga seotud riske, mh koosloome keskkonnas ja väljaspool süsteemi eelnõu koostamise, kooskõlastamise ja menetlemiseg a seotud topelt töökoormust ning sellega seonduvalt võimalike vig u ja viivitusi? Kuidas ennetada kohanemisraskustest tulenevat menetlustempo aeglustumist? Kas kavas on koolitused sihtgruppidele (lisaks infopäevadele)? Eelarve mõju juures on välja toodud ük snes süsteemi ülalpidamisega seotud kulud ja koolituste osas ei ole midagi ette nähtud, kuid tuleks, et riske maandada ja üleminek toimuks sujuvamalt. Siseministeerium 5. Eelnõust ei selgu, kuidas koosloome Kuigi nimetatud menetlusetapp Selgitame keskkonnas on lahendatud ei puuduta veel esimest asutusesisene ja valitsemisala sisene s kasutuselevõtu faasi, saame isukoha kujundamise protsess. Kui ettevaatavalt selgitada, et täna esindab asutuse seisukohta asutusesiseks seisukoha ametlik kiri, siis kuidas tagatakse, et kujundamiseks ja poliitilise koosloomesse sisestatud sisendi andmiseks on loodud kommentaarid esindavad asutuse vastav asutusesisest seisukohta , mitte kommentaarid kooskõlastamist võimaldav esitanud teenistuja seisukohta. Kui töövoog, mille lõpptulemuse kõik teenistujad esitavad om a saab minister sõltuvalt kommentaarid otse koosloome olukorrast kas kinnitada või keskkonda, siis kuidas välditakse allkirjastada. olukorda, et ühest asutusest tulevad vastandlikud seisukohad ? Täna lahendatakse võimalikud asutusesisesed vastuolud vastuskirja koostamise etapis enne ametliku seisukoha esitamist. Lisaks juhi me 16  tähelepanu, et seletuskirjas on öeldud - „Selleks ei pea saatma riigiasutusele kirja, vaid saab esitada tekstiga seotud kommentaare samas keskkonnas.“ Kuidas tagatakse see, et koosloome keskkond ei muutuks n - ö sotsiaalmeedia kommentaariumiks või võimalu seks eelnõu menetlemist tahtlikult pidurdada hulga kommentaaride esitamisega? Viimastel aastatel toimunud juhtumitest lähtuvalt võib eeldada, et ainult isiku autentimine ei pruugi seda eesmärki täita. Siseministeerium 6. Kus toimub koosloome keskkonda Keskkonda sisselogimine Selgitame sisselogimine ametni ku jaoks? Kas toimub TARA kaudu eelnõuga töötamine ametniku jaoks autentimisega. Sisemine liigub VIIS - i nagu võiks jooniselt 1 töökeskkond ja avalik vaade välja lugeda või koosloome keskkonda asuvad eri veebilehtedel. Kuniks on eraldi sissepääs? Mis veebilehelt on andmekogul ei ole õiguslikku võimalik avalikult keskkonda alust, ei saa sellelt aadressilt ka siseneda? keskkonda vaadata. Küll aga on võimalik keskkonda testida, leppides selles kokku JDM kontaktiga. Siseministeerium 7. Eelnõu § 12¹ lõige 5 punkti 2 Kui ametikoht on AK, siis Selgitame kohaselt avalikustatakse koosloome kehtib AvTSi regulatsioon ja keskkonnas akti eelnõu ja seletuskirja sellest lähtuvalt ei ole koostajate ning arvamuse esitajate ees ametikoha avalikustamine - ja perekonna nimed koos teabega, nõutav ja süsteem AK keda nad esindavad. Siseministeeriumi ametikohti avalikku vaatesse ei valitsemisalas on suur hulk ametikohti, peegelda. Kui aga ametikoht ei mille ülesanded on tunnistatud ole AK, siis tuleb eelnõu asutusesiseseks teabeks või kohaselt esitada vastav kontakt riigisaladuseks. Seega ei ole keskkonna avalikus vaates. igakordselt võimalik avaldada koostajate või arvamuse esitajate andmeid. Seletuskirjas on küll toodud, et teabevaldaja peab igakordselt hindama, kas teave kuulub avald amisele või mitte. Siiski eelnõu sõnastus siinkohal kaalutlusõigust ette ei näe, kuna eelnõu sõnastuse järgi on toodud eelnõus minimaalselt avaldatavad andmed. Tegemist on olulise põhimõttega, mis peaks tulema eelnõu sõnastuses üheselt välja, kuna õiguslik ku tähendust omab just eelnõu sõnastus mitte seletuskiri. Siseministeerium 8. Kuidas asutusesiseseks Ettevalmistamisel olevate Selgitame kasutamiseks mõeldud materjalid materjalide osas otsustab kuvatakse teistele asutustele ja ettevalmistaja ise, kas materjalid avalikult? Kas ametnik enda on AK v mitte. Automaatselt versioonis ikkagi näeb, kui teine eelnõu tekst ja selle lisad asutus on märkinud info avalikku vaatesse ei lähe. AK asutusesiseseks kasu tamiseks (EIS - is teavet avalikkus ei näe, kuid hetkel ei näe enam enda materjale, kui teistele eelnõu koostaja poolt on dokumendil AK märge)? Kuidas ja kaasatus asutustele on see teave kas on tagatud, et kui eelnõu on avalik, nähtav. Keskkond võimaldab siis tehisintellekti kasutamine oleks saada teavet varem, ent me ei 17  võimalikult tehnoloogianeutraalne ja prognoosi, et huvitatud vaba ? Kas kõik näevad teiste asutuste osapoolte arv sellest muutuks. ja isikute tagasisidet ka koheselt või Pigem tekib võimalus varem koostaja kinnitab pärast tagasiside läbi kaasuda, teavet küsida või seda töötamist tagasiside avalikustamise, jagada. Pöördumiste aeg nihkub enne veendudes, et tagasiside ei varasemaks. Juba praegu on sisalda asutusesiseseks kasutamiseks võimalik asjaomast teavet kätte mõeldud teavet või muud teavet, mis saada varasemas faasis näiteks ei kuuluks avalikustamisele? Nii valitsuse tegevusplaani seletuskirj a kui tagasiside puhul võib ülesannete või ministeeriumide vale juurdepääsupiirangu valimine tööplaanide põhjal, ent tuua ühelt poolt kaasa teabe lekkimise erinevatest allikatest info ja teiselt poolt liiga kinnise menetluse. kogumine ja leidmine on siiski Lisaks võib liiga varane ebamugav ega ole ka täielik. avalikustamine tundlikel teemadel Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tuua endaga kaasa sisepoliitilisi ja ettepaneku alusel on sätet julgeoleku riske. Kuidas neid riske täpsustatud nii, et akti eelnõuga maandada? Samuti võiks alustamise kohta avalikustatava põhjalikumalt käsitleda avaliku teabena näidataks lühidalt kaasamisega seotud riske. Koosloome (märksõnaliselt ) selle sisu ja keskkond võib praktikas suurendada eelnõu eeldatav avalikustamise massilise või pahatahtliku tagasiside aeg, mille tulemusena asjatute esitamise võimalust ning tõstatada ka pöördumiste arvu saab tõhusalt lobitegevuse läbipaistvusega seotud vähendada. Seletuskirja küsimusi. Seletuskiri puudutab neid mõjuanalüüsi osa täiendatud. riske vaid põgusalt. Siseministeerium 9. Seletuskirja kohaselt on koosloome Eelnõu tekst muutub avalikuks Selgitame keskkonnas kogu menetluse vältel siis, kui ettevalmistaja seda kättesaadav jälitatud muudatustega otsustab. Kui eelnõu terviktekst, mille abil on kõigil ettevalmistaja soovib menetlusosalistel võimalik igal hetkel koostamisse kaasata erinevaid tutvuda kavandatav ate muudatustega. osapooli, siis seda teisiti teha ei Kas keskkonnas vajab eelnõu projekt saagi, kui nende osalistega teksti eraldi kinnitamist või toimub jagades. See aga ei tähenda, et avalikustamine etapiviisiliselt ? Kas samal ajal materjalid kõigi jaoks kõik on kohe avalik? Kas iga koma avalikuks muutuksid. Lisaks muudatus on kohe nähtav, isegi kui märgime, et kinnises see esialgne sõnastus võib - olla töökeskkonnas on igal asutusel ebaõnnestunud ja otsitakse läbi ki oma vaade. SiMile kavandatud rjutamisega õiget sõnastust? Kas tutvustusel näitame ja selgitame joonist 2 võiks laiendada ka seda lähemalt. avalikustamise/ettevalmistamisele (üleval pool telge avalik ja allpool telge asutusesisene) või see joonis on üksnes andmete säilitamise kohta? Segadust tekitab erinevate profiilide või süsteemi vaadete hulk. Seletuskirjas on mh märgitud, et „ kui ettevalmistaja otsustab varases etapis koostamisse kaasata ka väliseid osalisi, on neil võimalik koosloome keskkonna sisemise töökeskkonna kaudu töös osaleda “ . Hetkel jätab seletuskiri mulje nagu oleks e elnõu koostaja vaade, avalik vaade ja eraldi töökeskkonnas osalemise vaade. Kas teiste asutuste vaade on ka eraldi ülesehitatud ? Kas seletuskirja on võimalik lisada joonised, mis tooksid välja vaadete erisused ja keskkonna 18  kasutamise õigused ja ka detailsem protsessijoonis? Siseministeerium 10. Vabariigi Presidendil on õigus VPK-d puudutav osa Selgitame algatada seadus Eesti Vabariigi arendatakse järgmistes põhiseaduse (edaspidi põhiseadus ) arendusetappides. Esialgu seda muutmiseks. Seletuskirjast ega eelnõus võimalust veel keskkonnas ei ei ole kajastatud , kas presidendi ole, seega toimuks koostamine kantseleil oleks ka võimalik ja menetlus senise korra alusel. koosloome keskkonna kaudu põhiseaduse muutmise eelnõu algatada või mitte ja miks. Siseministeerium 11. Eelnõus ja seletuskirjas on lähtutud Esialgu seda võimalust veel ei Selgitame põhimõttest, et protsess saab alguse ole, ent lisandub järgmistes tervikteksti muutmisest. Mis saab arendusetappides. juhul , kui on vaja koostada uus terviktekst? Siseministeerium 12. Kuidas on tabelis 1 saadud kokku Tegemist on hinnangulise Selgitame ho itav tööpäevade arv aastas? arvestusega, mille juures on Seletuskirja kohaselt on lähtutud seda ka rõhutatud. Ei ole olemas keskmise seaduseelnõu või ELi nn keskmist eelnõu. Arvestuse algatuse ettevalmistamisele kuluvast aluseks võetud eelnõude arv on ajast. Praktikas see aeg varieerub samas korrektne ja nii saab sõltuvalt eelnõu pikkusest ja igaüks ise selle arvu piires keerukusest. Kokkuvõtlikult on välja kuluvat aega kas pikemaks või toodud, et keskmist eelnõ u kui lühemaks arvestada. Ilmselt niisugust ei ole olemas. Kuidas on annab kõige parema tunnetuse sellisel juhul võimalik lähtuda see, kui keskkonda ise keskmise eelnõu pikkusest ja katsetada. Kõik soovijad keerukusest ? Kas võimalik on tuua ministeeriumidest on teretulnud konkreetse eelnõu näide, millest on oma seaduseelnõude koostamist võimalik teha ka teistel koosloome keskkonnas ministeeriumidel järeldusi tulenevalt katsetama. enda töökorraldusest? Siseministeerium 13. Kas on hinnatud pilveteenuste ja RIK on läbi viinud E-ITSi auditi Arvestame mikroteenuste turvariske ning kõigi enda hallatavate ja koostatud vastavad riskianalüüsid, sh arendatavate süsteemide, sh riigi andmekaitsealased mõjuhinnangud? koosloome keskkonna osas. Eriti tähtsad on need sisejulgeoleku Süsteemi katkestuse olukorda teabe puhul. Lisaks märgime, et reguleerib eelnõus asjaomane sihtgrupid ja kaasuvad isikud ei ole säte, mis näeb ette teave tuleb kohustatud taolisi riskianalüüse süsteemi sisestada tagant järele. koostama enda seadmete kaudu Kui süsteemi kasutada ei ole süsteemi logimisel. Seletuskiri ei võimalik ja töö peab jätkuma, kajasta piisavalt IT - süsteemi tuleb kasutada olemasolevaid töökindluse ja turvalisusega seotud võimalusi, sh kuni paberi ja riske. Puudub põhjalikum analüüs pliiatsini välja. küberturvalisuse riskide kohta, samuti ei ole selgitatud, milline võik l olla süsteemi katkestuste mõju õigusloome menetlusele või millised varusüsteemid või alternatiivsed lahendused on kavandatud. Kuigi eelnõu võimaldab süsteemi tõrke korral menetleda eelnõusid ajutiselt ka väljaspool koosloome keskkonda, on vastav regulats ioon pigem üldine. Siseministeerium 14. Riigi Teataja seaduse § 14 Kavandatava lõikega 6 Arvestame täiendatakse lõigetega 5 – 10. piiritletakse koosloome Seletuskirjas võiks olla viide keskkonna esimene põhiseaduse § - le 103 või muule kasutuselevõtu etapp VV 19  asjakohasele seadusele, millele on tasandi jaoks, et oleks selge, eelnõu koostaja tuginenud taolise millises ulatuses koosloome etapilisuse loomisel ehk kellel on keskkonna regulatsioon esmalt seaduse al usel õigus algatada kehtima hakkab. Edasised seadusemuudatus . Esimese hooga kasutuselevõtu etapid kavandatud eelnõu lõiget 6 lugedes lisanduvad samm-sammult, kuid tekib segadus, sest paljud eelnõud nende jaoks ei tule tänu viidatud saavad alguse (mitteformaalselt volitusnormi olemasolule protsess algatatakse) enne Vabariigi seadust igakordselt uuesti Valitsusse jõudmist. Esmalt viitaks see muutma minna. Viitevead säte, et alg se töö ministeeriumis peaks seletuskirjas parandatud. keskkonnaväliselt korralda ma ja alles, kui formaalselt Vabariigi Valitsus algatab eelnõu, siis see protsess käib koosloome keskkonnas. Seletuskirja lugedes siiski on arusaadav, et eelnõu muudatusi on võimalik kohe algstaadiumis läb i viia koosloome keskkonnas. Ettepanek – täiendada seletuskirja PS § 103 või muu asjakohase sättega. Lisaks täiendatakse seadus t § 14 lõikega 8, mis annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada menetlusetappidele ülemineku ajakava. Arusaamatuks jääb vaj adus eraldi lõikega 6 kehtestada tähtaeg, millal hakatakse Vabariigi Valitsuse algatatavaid seaduse muutmise seaduse eelnõusid koosloome keskkonnas koostama. Antud küsimuses ei too selgust ka eelnõu seletuskiri. Seletuskirjas viidatakse eelnõu § 14 lõigete le 10 ja 11, kuid eelnõuga lisatakse § - le 14 lõiked 5 - 10. Seega on eelnõu seletuskirja jäänud vale numeratsioon. Siseministeerium 15. Seaduseelnõu koostamisel tuleb Tõepoolest eelnõu vormistus Arvestame muu hulgas arvestada ka Riigikogu mõnevõrra erineb, esmajoones juhatuse 2011. aasta 27. detsembri font ja reavahed. Jätsime otsusega nr 136 kinnitatud „Riigikogus käesoleva eelnõu puhul need menetletavate eelnõude normitehnika avalikul konsultatsioonil eeskirja“. Juhime tähelepanu, et k muutmata, et oleks näha, milles ooskõlastamiseks esitatud eelnõu ja erinevus seisneb. Leiame, et seletuskiri ei vasta nimetatud eeskirja õigusloome peaks olema lisale 2 „Eelnõu ja seletuskirja tehnoloogianeutraalne. Font vormistamise juhend“. muudetud vastavalt Riigikogu nõuetele. Siseministeerium 16. Täiendamist vajab isikuandmete Säilitatakse õigusaktide eelnõud Selgitame töötlemisega seotu d regulatsioon. ja seletuskirjad ja nende lisad Eelnõus on küll loetletud koosloome kui õigusajalooliselt olulised keskkonnas töödeldavad isikuandmete materjalid, mis sisaldavad mh liigid (nt nimed, esindatav nende koostamises osalevate organisatsioon, kasutaja üldandmed) isikute andmeid. Ka hetkel ning nende töötlemise alus on kehtiva regulatsiooni kohaselt üldjoontes põhjendatud, sest tegemist toimub see samamoodi. Selliste on avaliku võimu ülesande täitmisega isikuandmete alatist säilitamist ning andmete töötlemine on vajalik võimaldab IKÜM art 17 lg 3 p õigusloome protsessi läbiviimiseks. d, mille kohaselt avalikes Siiski jääb andmekaitsealane analüüs huvides arhiveerimise korral ei seletuskirjas pigem kirjeldavaks. pea kohaldama õigust olla 20  Näiteks puudub viide andmekaitse unustatud. Seletuskirja vastavalt mõjuhinnangu tegemisele, samuti ei täiendatud. Rahvastikuregistriga ole piisavalt käsitletud riske, mis liidestust käesoleval hetkel võivad ka asneda avaliku kavas ei ole. konsultatsiooni käigus esitatud kommentaaride avaldamisega. Ebapiisavalt on põhjendatud ka andmete säilitamise kord. Eriti problemaatiline võib olla eelnõus sisalduv lahendus, mille kohaselt avalikustatud teavet ja selles sisalduvaid isikuandmeid säilitatakse alatiselt. Selline lähenemine võib olla vastuolus andmekaitse üldpõhimõtetega, eelkõige andmete minimaalsuse ja s äilitamise piirangu põhimõttega. Seetõttu tuleks kaaluda, kas alatiselt säilitada vaid õigusaktide eelnõud ja seletuskirjad kui „õigusajalooliselt“ olulised dokumendid, samas kui isikuandmete säilitamise tähtaeg võiks olla ajaliselt piiratud (näiteks 10 – 20 aastat). Kas ka rahvastikuregistrist on plaanis andmeid küsida koosloome andmekogusse? Siseministeerium 17. Lisaks jätab eelnõu mitmed Juhime tähelepanu, et on Võtame olulised küsimused Vabariigi lähtutud sellest, et seaduse teadmiseks Valitsuse määrusega reguleerimiseks, tasandil reguleeritakse sealhulgas andmete täpse koosseisu, küsimused, mis nõuavad andmetele juurdepääsu korra ning l seaduse tasandi regulatsiooni, ogide säilitamise tähtajad. Kuigi ning andmekogu pidamise selline delegeerimine on tehnilisem regulatsioon jääb infosüsteemide puhul tavapärane, põhimäärusesse. Põhimääruse võiks seaduse tasandil siiski tasandile kavandatava kehtestada selgemad sisulised raamid. regulatsiooni teemade loetelu Probleemiks on ka see, et rakendusakti võiks käesoleval juhul anda kavand on esitatud üksnes pealkirjade koosmõjus seaduseelnõu tasemel, mistõttu e i ole võimalik tekstiga piisava indikatsiooni, hinnata, kas mõni regulatsioon võiks kas nimetud küsimusi võib või peaks tegelikult olema sätestatud määruse tasandil reguleerida. juba seaduses. Siseministeerium 18. Mõju analüüsis on üheks Tegemist oli antud kontekstis Arvestame sihtrühmaks nimetatud kodanikud. üldmõistega tähenduses kodanik Siinkohal tundub, et tegemist on kui üksikisik. Seletuskirja eelnõu mõistes liiga kitsa sihtrühmaga, parandatud. kuna õigusloome ei mõjuta ainult kodanikke. Siseministeerium 19. Seletuskirja kohaselt muudab Leiame, et olulist mõju riigi Võtame eelnõu riigivalitsemise avatumaks ja julgeolekule käesoleva eelnõuga teadmiseks läbipaistvamaks, kuid hindamata on ei kaasne, kuivõrd õigusloome jäänud mõju riigi julgeolekule. on oma olemuselt avatud Tegemist on olulise mõjuga, mida protsess. Asjaolu, et osa tuleb hinnata. Palume seletuskirja selle keskkonnas sisalduvast teabest osas täiendada. võib olla asutusesiseseks kasutamiseks, ei too kaasa olulist potentsiaalset julgeolekumõju. Eesti Kaubandus- Kaubanduskoda peab positiivseks Täname. Võtame Tööstuskoda koosloome keskkonna loomist. teadmiseks 21  Mõistlik on panna õigusloomega seotud teave ühte keskkonda, mitte kasutada erinevaid süsteeme, mis muudavad õigusloomest ülevaate saamise keerulisemaks. Eesti Kaubandus- Kaubanduskoda peab väga . Võtame Tööstuskoda positiivseks, et edaspidi antakse läbi teadmiseks koosloome keskkonna avalikkusele teada, et ministeerium on alustanud eelnõu koostamist. See annab avalikkusele ülevaate, milliste eelnõude koostamistega ministeeriumid tegelevad. Lisaks tekivad huvigruppidele paremad võimalused koostamisel olevate eelnõude osas kaasa rääkida. Eesti Kaubandus- Samas oleme seisukohal, et avaldatav Eelnõu ja seletuskirja on Arvestame Tööstuskoda teave ei peaks sisaldama üksnes teavet vastavalt ettepanekule eelnõu koostamise alguse kohta, vaid täiendatud. selle juures võiks olla ka teema või lühikirjeldus, milliseid muudatusi plaanitakse eelnõuga teha. Eesti Kaubandus- Täiendavalt võiks avalikustatava teabe Eelnõu ja seletuskirja vastavalt Arvestame Tööstuskoda hulka kuuluda ka eelnõu või ettepanekule täiendatud. väljatöötamiskavatsuse eeldatav valmimise aeg. See teave võimaldab huvigruppidel oma tööd ja ressursse paremini planeerida. Eesti Kaubandus- Kui praegune eelnõu sõnastus ei Eelnõukohase kokkuleppelise Arvestame Tööstuskoda puuduta väljatöötamiskavatsusi, siis lühinimetuse „akti eelnõu“ all teeme ettepaneku lisada avaldatava mõeldakse lisatava § 12prim lg teabe miinimumloetellu ka teave 1 tähenduses nii õigusakti väljatöötamiskavatsuse koostamise eelnõu kui ka näiteks alustamise kohta. keskkonnas koostatava muu dokumendi kavandi, sh näiteks väljatöötamiskavatsuse koostamisega alustamise teabe avalikustamist kohe, kui selle koostamisega keskkonnas alustatakse. Sellest tulenevalt on ka VTKde puhul eelnõust tulenevalt kohustus avalikustada teavet nende koostamisega alustamise kohta. Eesti Kaubandus- Lisaks tekkis küsimus, mis saab Sanktsioone kavas kehtestada ei Selgitame Tööstuskoda olukorras, kus ministeeriumil on ole, vaid pigem soovime kohustus avaldada koosloome suunata keskkonda kasutama keskkonnas teavet eelnõu koostamise kohe, kui materjale hakatakse alustamise kohta, kuid seda ei tehta ja ette valmistada, kuna puudub mõjuv põhjus teabe mitte koosloome keskkond pakub avaldamiseks. mugavaid tööriistu selleks. Kui tööga alustatakse keskkonnas, siis teave teemaga alustamise kohta läheb avalikuks automaatselt. Ettevalmistatava materjali ja muu seonduva puhul on kasutaja hinnata, kas ja mis osas on mingi teave sellest asutusesiseseks kasutamiseks ja mis ajahetkel. Avalikkus, sh 22  huvirühmad saavad siin olla ka nõudlikud. Samamoodi iga- aastane ettekanne Riigikogus õigusloomepoliitika arengusuundade täitmisest saab olla arutelukoht praktika suunamiseks. Eesti Kaubandus- Kui inimene avaldab õigusloome Kui vastaja esitab arvamuse Arvestame Tööstuskoda keskkonnas arvamust mõne mõne huvikaitse organisatsiooni organisatsiooni nimel, siis tuleb esindajana, olles sellise rolli keskkonnas selgelt rõhutada sisselogimise järel valinud, organisatsiooni nime. Vastaja nimi kuvatakse tema vastuse juures võib olla tagasihoidlikumalt välja ka organisatsiooni nimi, keda ta toodud. esindab. Eesti Kaubandus- Palume eelnõu seletuskirjas selgelt Seletuskirja täpsustatud. Arvestame Tööstuskoda välja tuua, et seletuskirja lisade hulka kuuluvad kooskõlastustabelid. Lisaks palume tuua muid näiteid, millised dokumendid võivad kuuluvad seletuskirja lisade hulka. Eesti Kaubandus- Kaubanduskoda toetab lähenemist, et . Võtame Tööstuskoda ELi algatuste ja avalike teadmiseks konsultatsioonide riigisisene menetlus toimub samuti koosloome keskkonnas. Eesti Kaubandus- Tuua eelnõu rakendusnormide all EL algatuste osas Sätla Arvestame Tööstuskoda välja, mis ajal hakatakse koosloome kasutuselevõtu aeg on plaanitud keskkonda kasutama ELi algatuste toimuma nii kiiresti kui osas. võimalik eelnõukohase VV otsusega pärast asjaomase funktsionaalsuse igakülgset testimist kasutajatega. Eesti Kaubandus- Jääb mulje, et hetkel on kindel vaid Seletuskirja on vastavalt Arvestame Tööstuskoda esimene etapp, mis algab 2026. aasta täiendatud, ent MFF+ vahendite 1. oktoobrist. Teiste etappide osas on osas alatest aastast 2028. a ei ole palju ebaselgust. Seletuskirjast ei selgu veel riigis otsused tehtud, ka seda, mitu etappi peaks esimesele mistõttu detailset kava on pisut etapile järgnema, milline on eeldatav ennatlik esitada. ajakava ja etappide maksumus. Eesti Kaubandus- Tuua seletuskirjas konkreetselt välja, Seletuskirja on järgmiste Arvestame Tööstuskoda millistest etappidest koosneb arendusetappide kirjeldusega koosloome keskkonna arendamine, täiendatud, ent täpset rahalist mis on iga etapi sisu, millal on iga plaani ei saa veel esitada, kuna etapi valmimise eeldatav aeg ja järgmise EL eelarve perioodi eeldatav rahaline maksumus. MFF+ rahastusotsused on alles ettevalmistamisel. Eesti Infotehnoloogia ja ITL toetab riigi koosloome keskkonna Täname. Võtame Telekommunikatsiooni Liit kasutuselevõttu ning peab eelnõu teadmiseks (ITL) eesmärke õigusloome protsessi ajakohastamisel põhimõtteliselt õigeks ja vajalikuks . Ühtse koosloome keskkonna loomine on oluline samm õigusloome läbipaistvuse, jälgitavuse ja kvaliteedi parandamisel. Lahendus, mis koondab õigusloome ettevalmistamise ja õigusaktide menetlusega seotud teabe ühte keskkonda, parandab loodetavasti nii avalikkuse kui ka huvirühmade võimalusi õigusloomeliste algatustega kursis olla ja neisse sisuliselt 23  panustada. Samuti aitab see vähendada dubleerivat tehnilist tööd ning muuta koostöö osaliste vahel tõhusamaks. Eesti Infotehnoloogia ja ITL peab väga positiivseks, et . Võtame Telekommunikatsiooni Liit kavandatavas keskkonnas on võimalik teadmiseks (ITL) näha kavandatavaid muudatusi muudetava õigusakti terviktekstis . ITL on ka varasemalt rõhutanud, et mahukamate seadusemuudatuste puhul aitab muudatusi sisaldav terviktekst oluliselt paremini mõista regulatsiooni tegelikku ulatust ning vähendab riski, et sisulised muudatused jäävad tehniliste paranduste varjus märkamat a. Eesti Infotehnoloogia ja See, et koosloome keskkonnas on . Võtame Telekommunikatsiooni Liit kogu õigusakti menetlusteave teadmiseks (ITL) koondatud ühte kohta ning nähtavad on ka erinevate osapoolte ja huvirühmade kommentaarid ning tagasiside, suurendab õigusloome läbipaistvust. Huvirühmana hindame ka seda, et keskkond võimaldab saada ülevaate juba ettevalmistamisel olevatest eelnõudest. Praegu ei ole huvirühmadel üldjuhul võimalik sellist ülevaadet saada, kuna enamik algatusi jõuab avalikkuseni alles kooskõlastamise etapis, kui eelnõu või väljatöötamiskavatsus on juba valminud. Seetõttu aitab kavandatav lahendus parandada huvirühmade informeeritust ning võimaldab neil õigusloome protsessi algatamisega varem kursis olla. Eesti Infotehnoloogia ja ITL peab positiivseks, et koosloome Mõistame kirjeldatud vajadust, Võtame Telekommunikatsiooni Liit keskkond võimaldab kaasata eelnõu ent praeguses etapis paraku ei teadmiseks (ITL) ettevalmistamisse avaliku sektori ole koostamise etapis kaasatud väliseid osapooli . Samas soovime huvikaitseorganisatsiooni vaadet juhtida tähelepanu seletuskirjas võimalik pakkuda. Küll aga on kirjeldatud juurdepääsu korraldusele juba avaliku vaate arendamisel varajases, mitteavalikus koostamise arvestatud sellega, et füüsiline etapis. Seletuskirja kohaselt saab isik saab sisselogimise järel riigiasutuste välistele isikutele anda valida rolli, milles esindab juurdepääsu konkreetsele materjalile juriidilist isikut (kui talle on üksnes konkreetse füüsilise isiku asjaomane volitus antud), ja kaudu ning see õigus ei ole sellisel juhul on võimalik delegeeritav. Selline lahendus võib sisselogitud vaates näha kõiki praktikas osutuda keeruliseks selle juriidilise isiku poolt antud erialaliitudele ja teistele huvirühmade arvamusi erinevate eelnõude esindusorganisatsioonidele . kohta. Kavandame nimetatud Erialaliitude (sh ITL - i) sisemine lahenduse testimist Eesti töökorraldus eeldab sageli seda, et seisukohtade kujundamise eelnõu materjalidega tutvub menetluses EL asjale. organisatsioonisisene töörühm, kes analüüsib ettepanekuid, arutab neid liikmeskonnaga ning kujundab seejärel konsolideeritud seisukoha, mille edastab eelnõu koostajatele üks volitatud esindaja. Kui juurdepääsu 24  saab anda ainult ühele füüsilisele isikule ja materjale ei ole võimalik organisatsiooni sees tööks kasutada, võib see piirata huvirühmade võimalusi anda varajases etapis sisulist tagasisidet. Seetõttu tuleks kaaluda lahendusi, mis võimaldaksid liidu esindajal kasutada materjale organisatsiooni sisese arutelu eesmärgil. Arvamuse sisestamiseks keskkonda piisab ühele füüsilisele isikule ligipääsu andmisest. Eesti Infotehnoloogia ja Soovime juhtida tähelepanu eelnõuga Eelnõukohase kokkuleppelise Arvestame Telekommunikatsiooni Liit kavandatava § 12 1 lõike 1 lühinimetuse „akti eelnõu“ all (ITL) sõnastusele, mille kohaselt koostatakse mõeldakse lisatava § 12prim lg ja menetletakse koosloome 1 tähenduses nii õigusakti keskkonnas õigusaktide eelnõusid ja eelnõu kui ka näiteks muude dokumentide kavandeid kuni keskkonnas koostatava muu nende heakskiitmise või dokumendi kavandi, sh näiteks allakirjutamise ja avaldamiseni. väljatöötamiskavatsuse Praktikas on õigusloome elukaar aga koostamisega alustamise teabe oluliselt pikem ning algab sageli avalikustamist kohe, kui selle probleemi kaardistamisest, eesmärkide koostamisega keskkonnas sõnastamisest ja võimalike alustatakse. Sellest tulenevalt on lahendusvariantide arutelust. ka VTKde puhul eelnõust Seletuskirjas toodud menetluse skeem tulenevalt kohustus avalikustada (joonis 2) võib jätta mulje, et teavet nende koostamisega koosloome keskkonna alustamise kohta, mis kaasamisfunktsioon (ja üldse võimaldab juba probleemide huvigruppide kaasamine) keskendub sõnastamise ja eesmärkide peamiselt etapile, kus eelnõu tekst on seadmise etapis huvirühmade juba suurel määral valmis . Sellisel varasemat kaasamist. juhul võib tekkida oht, et õigusloome arutelu koondub eeskätt juriidilise teksti vormistamisele ning varasem sisuline poliitikakujundamise etapp jääb kitsamasse ametkondlikku ringi. ITL on oma varasemas tagasisides hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusele rõhutanud, et huvirühmade sisuline kaasamine peaks toimuma võimalikult varases etapis, enne kui eelnõu tekst on suurel määral valmis. Varajane nähtavus ja võimalus osaleda arutelus juba ettevalmistusfaasis aitab paremini hinnata kavandatava regulatsiooni mõju ja rakendatavust ning vähendab riski, et olulised probleemid ilmnevad alles hilisemas menetlusetapis. Kui arutelu toimub peamiselt valmis eelnõu teksti üle, nihkub diskussioon paratamatult juriidiliste aspektide keskseks ning regulatsiooni praktiline rakendatavus võib jääda tahaplaanile. Seetõttu on oluline, et koosloome keskkonna kasutamine toetaks arutelusid ka enne eelnõu teksti lõplikku kujunemist ning ei kitsendaks 25  õigusloome protsessi kaasumise võimalusi ainult koosloome keskkonda ja juriidilise teksti koostamise etappi. Eesti Infotehnoloogia ja ITL hinnangul vajab täpsustamist, Tegemist on pragmaatilise Võtame Telekommunikatsiooni Liit miks on esimeses etapis piiratud valikuga - kuivõrd muutmise teadmiseks (ITL) koosloome keskkonna kasutamine eelnõude koostamise üksnes seaduse muutmise seaduse funktsionaalsus on arendatud eelnõudega. Õigusloome praktikas kujul ulatuslikult testimist valmistatakse ette ka täiesti uusi leidnud peame põhjendatuks seadusi või ulatuslikke regulatsioone, selle osa kasutusse andmist, et mille puhul ei ole tegemist kehtiva paralleelselt tervikteksti seaduse muutmisega. Selliste eelnõude koostamise osa juurde arendada. ettevalmistamine võiks toimuda Nõustume, et taoline killustatus samuti olla koosloome keskkonnas. võib tekitada teatavat segadust, Soovime täpsustada, kas ka uute kuid leiame, et kaasnevad seaduste või terviktekstina plussid kaaluvad siiski miinused koostatavate eelnõude üles. Esimese etapis toimuks ettevalmistamine koosloome avalik konsultatsioon jätkuvalt keskkonnas on kavandatav esimeses EISis, mistõttu tuleks etapis. Kui mitte, siis palume selgitada seaduseelnõude puhul siiski miks on see hilisemasse rakendamise peamiselt jälgida seda faasi planeeritud. Markeerime, et keskkonda. Koosloome huvirühma vaatest tekitaks selline keskkonnast saaks sellele erinev käsitlus segadust (osad eelnõud täiendavat teavet algatavate koosloome keskkonnas, osad mitte) ja muutmise seaduse eelnõude informatsiooni killustatust, mis töötab kohta. eelnõu eesmärkidele vastu. Eesti Infotehnoloogia ja ITL soovib täpsustada, milline on EL algatuste osas Sätla Arvestame Telekommunikatsiooni Liit täpsemalt plaan koosloome keskkonna kasutuselevõtu aeg on plaanitud (ITL) kasutuselevõtuks EL algatuste toimuma nii kiiresti kui menetlemisel, kas EL asjade menetlus võimalik eelnõukohase VV uues keskkonnas on prioriteet? otsusega pärast asjaomase Rõhutame, et EL algatuste funktsionaalsuse igakülgset menetlusinfo (nii seisukohtade testimist kasutajatega. kujundamise materjalid, kui ka hilisem siseriiklik õigusakti menetlus) peaksid kindlasti ITL - i hinnangul olema kasutatavas koosloome keskkonnas ja tervikvaate saamiseks kogu menetlusinfo (nii varasemad konsultatsioonid kui kõik hilisemad etapid) ühes kohas. Eesti Infotehnoloogia ja ITL peab oluliseks, et koosloome . Võtame Telekommunikatsiooni Liit keskkond toetaks võimalikult teadmiseks (ITL) terviklikult kogu õigusloome protsessi, sealhulgas hõlmates EL algatuste varaseid menetlusetappe (seisukohtade kujundamine) kui ka seaduseelnõude menetlust Riigikogus . Menetluse terviklik jälgitavus suurendaks õigusloome läbipaistvust ning aitaks huvirühmadel ja avalikkusel paremini mõista eelnõu arengut kogu menetluse vältel. Seega on keskkonna kasutuselevõtu järgmiste etappide elluviimine oluline, et süsteem ei jääks osaliseks lahenduseks, vaid võimaldaks järk - järgult realiseerida koosloome keskkonna algse visiooni 26  terviklikust ja läbipaistvast õigusloome tööprotsessist. Haridus- ja Oleme analüüsinud Riigi Teataja . Võtame Teadusministeerium seaduse muutmise seaduse eelnõu ja teadmiseks leiame, et mitmed sätted vajavad täpsustamist, et tagada kooskõla põhiseadusliku pädevusjaotuse, isikuandmete kaitse seaduse ning õigusloome selguse põhimõtetega. Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel. Haridus- ja Eelnõus esineb õiguslik vastuolu Nõustume, et Vabariigi Selgitame Teadusministeerium Vabariigi Valitsuse pädevuse ja Valitsuse määrusega ei saa kaasvastutavate töötlejate ringi reguleerida teiste põhiseaduslike määratlemisel. Muudatusettepanek § institutsioonide töökorraldust ja 12¹ lg 9 annab Vabariigi Valitsusele see ei ole ka plaanis. Riigikogu õiguse kehtestada põhimäärus. saab kehtestada ise keskkonna Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lg 3 pidamise korra analoogselt alusel annab valitsus määrusi asutuste HÕNTE ja Riigikogu asjaajamise ja töö korraldamiseks. normitehniliste eeskirjadega. Kuna eelnõus on kaasvastutajateks Kuid käesoleval hetkel ei ole märgitud „asutused“ (sh potentsiaalselt veel ajaliselt selge, millal Riigikogu ja põhiseaduslikud Riigikogu võtab keskkonna institutsioonid), siis Vabariigi kasutusele, mistõttu viidatud Valitsuse määrus ei saa reguleerida korralduslik pool alles teiste põhiseaduslike institutsioonide täpsustub. Käesoleva eelnõuga sisemist töökorraldust ilma selge loodaks aga üldraamistik. seadusandliku delegatsioonita. Seletuskiri kinnitab, et kasutuselevõtt delegeeritakse just sellepärast eraldi Riigikogu juhatusele. Seletuskiri ei lahenda ära aga seda, kuidas Vabariigi Valitsuse määrus saab reguleerida teiste põhiseaduslike institutsioonide (nt Riigikogu Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsler) töökorraldust olukorras, kus nad on eelnõu järgi kaasvastutavad töötlejad. Eelnõu § 12¹ lg 3 sätestab, et kaasvastutavad töötlejad on kõik koosloome keskkonda kasutavad asutused. Seletuskiri täpsustab, et iga keskkonda kasutav asutus on vastutav oma loodud teabe eest, kuid VV määrus ei tohi nende sisemist töökorraldust reguleerida. Palume selle osas seadust ja seletuskirja täiendada. Haridus- ja Teiseks tekib vastuolu Riigikogu Riigikogu kaasvastutava asutuse Selgitame Teadusministeerium rollis, mis eelnõu § 14 lg 7 kohaselt roll saab tekkida hetkest, kui ta võtab Riigikogu keskkonna kasutusele asub keskkonda kasutama, mis juhatuse otsusega, kuig § 12¹ lg 3 järgi väljendub ka lõike 3 sõnastuses. oleks Riigikogu kui „asutus“ Kuniks Riigikogu vastavat kaasvastutav töötleja juba seaduse kasutuselevõtu otsust teinud ei jõustumisel. Seega jääb õiguslikult ole, ei ole ta käsitletav ka ebaselgeks, kas Riigikogu kaasvastutava asutusena. kaasvastutus tekib automaatselt Rakendussätetest lähtuvalt seaduse alusel või alles pärast juhatuse võetakse keskkond kasutusele otsust. Seletuskiri seda vastuolu ei etappide kaupa. Põhiseaduslike lahenda. Palume selle osas eelnõu ja institutsioonide suhtes kohaldub seletuskirja täiendada. Isiskuandmete osas milles IKS ja IKÜM ei 27  kaitse seadus § 2 p 2 ütleb, et kohaldu, Euroopa Nõukogu isikuandmete kaitse seadust ning isikuandmete automatiseeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu töötlemisel isiku kaitse määrust (EL) 2016/679 kohaldatakse konventsioon (nr 108), mida põhiseaduslikele institutsioonidele ajakohastati 2018. aastal niivõrd, kuivõrd see ei puuduta nende (“konventsioon 108+”) . põhiseaduslike ülesannete täitmist ega Konventsioon 108+ näeb ole reguleeritud neid puudutavates sisuliselt sama ette, mis IKÜM eriseadustes. Sellest tulenevalt tuleks ja IKS. muuda ka seadust. Haridus- ja Eelnõu § 12¹ lg 4 järgi saab Oleme seisukohal, et Arvestame Teadusministeerium koosloomekeskkonnas igaüks esitada autentimise nõue enne arvamuse arvamuse. Seletuskirja järgi on esitamist ja enda nime alt eesmärgiks arvamuste esitamise arvamuste esitamine aitab hoida lihtsustamine, kuid lahendamata on, arvamuste mahtu sellisena, et mis arvamustest edasi saab. Seda ei neid liiga kergekäeliselt ei ole avatud ka VV reglemendis, milles esitataks. Arvamustele on reguleeritud ministeeriumide vastamine toimub edaspidi eriarvamuste lahendamine. Kuigi jätkuvalt kooskõlastustabelis, seadus ei nõua igale arvamusele mitte jooksvas vastamist, tekib avalikkusel ootuste kommentaariumis. Eriarvamuste kasv. See omakorda võib suurendada lahendamise kord ei muutu. bürokraatiat ja halduskoormust. Igaühe õigus arvamust avaldada võib kaasa tuua negatiivse mõju muutudes „kommenteerimise keskkonnaks“. Palume selgitada, mida peaks esitatud kommentaaridega tegema ning kas neid peab kajastama kooskõlastustabelis. Haridus- ja Eelnõu sisaldab termineid, mille Asutusesiseste ülesannete Arvestame Teadusministeerium tähendus ei ole selge: 1) termin eelnõust välja jäetud. asutusesisesed ülesanded (kas need on Menetluses osalejat seletuskirjas asutuselt oma teenistujatele antud selgitatud. ülesanded või midagi muud), 2) menetluses osaleja (kas vaid asutused või igaüks, sh arvamuse avaldaja?). Haridus- ja Kokkuvõttes toetab Haridus- ja . Võtame Teadusministeerium Teadusministeerium eelnõu üldist teadmiseks eesmärki, kuid leiab, et ülaltoodud küsimused vajavad täpsustamist, et vältida põhiseaduslikke vastuolusid ja õigusloomepraktikat koormavaid ebaselgusi. Haridus- ja Teeme ettepaneku sõnastada § 12¹ Selgitused antud. Arvestame Teadusministeerium lõige 9 viisil, mis piirab Vabariigi Valitsuse määruse kehtivusala üksnes täitevvõimu asutuste suhtes, täpsustada kaasvastutavate töötlejate staatust põhiseaduslike institutsioonide puhul, üheselt määratleda arvamuste käsitlemise põhimõtted ning selgelt defineerida ebaselged mõisted, et tagada seaduse rakendatavus ja kooskõla kehtiva õigusega. 28  EELNÕU 30.03.2026 Riigi Teataja seaduse muutmise seadus (riigi koosloome keskkond Sätla) § 1. Riigi Teataja seaduse muutmine Riigi Teataja seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses: „§ 121. Riigi koosloome keskkond Sätla (1) Riigi koosloome keskkond nimega Sätla (edaspidi Sätla) on andmekogu, milles koostatakse ja menetletakse õigusaktide eelnõusid ja muude dokumentide kavandeid (edaspidi akti eelnõu) kuni nende heakskiitmise või allakirjutamise ja avaldamiseni Riigi Teatajas või muus õigusaktidega sätestatud korras ning avalikustatakse asjaomane menetlusteave. (2) Sätlas ei koostata ega menetleta riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavat akti eelnõu. (3) Andmekogu kaasvastutavad töötlejad on Sätlat kasutavad asutused. (4) Õigusloome läbipaistvuse tagamiseks on igaühel juurdepääs avalikule menetlusteabele ja võimalus avalikustatud akti eelnõu kohta arvamust avaldada. (5) Sätlas avalikustatakse vähemalt: 1) teave Vabariigi Valitsuse tasandil algatatava akti eelnõu koostamise alustamise kohta, selle märksõnaline sisukirjeldus ja eeldatav avalikustamise aeg; 2) akti eelnõu ja seletuskirja koostajate ning arvamuse esitajate ees- ja perekonnanimed koos teabega, keda nad esindavad; 3) akti eelnõu koos seletuskirja ja selle lisadega ning esitatud arvamused kõigis ametlikes menetlusetappides. (6) Sätlas töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1) Sätlat kasutava isiku üldandmed; 2) menetluses osalejate ees- ja perekonnanimed koos teabega, keda nad esindavad. (7) Kui Sätla kasutamine arvutivõrgus on takistatud või ei ole muul mõjuval põhjusel võimalik, võib akti eelnõu ette valmistada ja seda menetleda Sätlast väljaspool, lähtudes vastavat aktiliiki reguleerivatest õigusaktidest. Sellisel juhul tagab akti eelnõu koostamise või vastava menetlusetapi eest vastutav asutus teabe tagantjärele sisestamise Sätlasse. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teavet säilitatakse alatiselt. Ettevalmistamise käiku kajastavaid dokumentide kavandeid, muid abimaterjale ja nendega seotud isikuandmeid pärast akti eelnõu vastuvõtmist või väljakuulutamist ei säilitata. (9) Sätla põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse: 1) kaasvastutavate töötlejate ülesanded; 2) volitatud töötleja ülesanded; 3) Sätla ülesehitus; 4) kogutavate andmete täpsem koosseis; 5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 6) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 7) logide säilitamise tähtajad; 8) koostatavate aktide liigid ja menetlusetapid; 9) muud korraldusküsimused.“; 2) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 5–10 järgmises sõnastuses: „(5) Sätla võetakse kasutusele etappide kaupa, lähtudes käesolevas paragrahvis sätestatust. (6) Vabariigi Valitsuse algatatav seaduse muutmise seaduse eelnõu koostatakse Sätlas alates 2026. aasta 1. oktoobrist. (7) Riigikogu võtab Sätla kasutusele Riigikogu juhatuse otsuse alusel, milles sätestatakse kasutuselevõtu ulatus, ülemineku ajakava ja kord. (8) Vabariigi Valitsuse tasandil algatatavate ja menetletavate aktide liikide vormidele ja menetlusetappidele ülemineku ajakava ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (9) Kui akti eelnõu menetlust on alustatud enne käesolevas paragrahvis sätestatud tähtpäeva, mis on ette nähtud vastava aktiliigi koostamise või menetlusetapi üleviimiseks Sätlasse, võib selle menetluse lõpule viia seni kehtinud korra alusel. (10) Kuni vastava aktiliigi eelnõu vormi või menetlusetappi ei ole Sätlasse loodud või pädev asutus ei ole otsustanud selle kasutuselevõttu, koostatakse ja menetletakse seda senise korra alusel.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril. Riigikogu esimees Tallinn 2026 Algatab Vabariigi Valitsus 2  Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse (riigi koosloome keskkond Sätla ) eelnõu seletuskiri Lisa 2 Sätla põhimäärus Määrus kehtestatakse Riigi Teataja seaduse § 121 lõike 9 alusel 1. peatükk Üldsätted § 1. Andmekogu asutamine ja nimetus § 2. Sätla ülesehitus § 3. Sätlas andmete kaitse § 4. Kaasvastutavad töötlejad ja volitatud töötleja 2. peatükk Keskkonda kantavad andmed, andmeandjad ja akti liigid § 5. Sätlasse kantavad andmed § 6. Andmete tagantjärele sisestamine § 7. Andmeandjad § 8. Aktiliigid 3. peatükk Andmete töötlemine, juurdepääsuõigused ja logide säilitamine § 9. Andmekogudevaheline andmevahetus § 10. Juurdepääsuõigus koosloome keskkonnale § 11. Andmete logimine ja logide säilitamine 4. peatükk Rakendussätted § 12. Jõustumine  Eelnõuga luuakse arendatavale riigi koosloome keskkonnale nimega Sätla õiguslik alus, mis võimaldab hakata seda võtma etapi viisi kasutusse. Sätla on Justiits- ja Digiministeeriumi ning Riigikantselei koostöös loodav IT-lahendus, mis koondab tulevikus õigusloomega seotud teabe ühte kohta ja katab terve õigusakti loomekaare kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Kaasatud on olnud ka Riigikogu Kantselei. Avaliku konsultatsiooni järel pandi keskkonnale uus lühike ja kõlav nimi Sätla. Sätla on sätete koos loomise ja selgemaks sättimise koht. Sätla loob eeldused hea õigusloome põhimõtteid väärtustavaks koosloomeliseks poliitikakujundamiseks, toetades tõhusamat, avatumalt toimivat ja ressursisäästlikumat õigusloomet. Eelnõu järgi võetakse esimeses etapis Sätla kasutusele valitsuse algatatavate seadusemuudatuste koostamiseks. Muudatuse tulemusena muutub oluliselt paremaks näiteks kavandatava muudatuse konteksti esitus, kuna uues keskkonnas tehakse muudatused otse tervikteksti. Ulatuslikum koosloome varasemas koostamise etapis, mida Sätla edaspidi võimaldab, võiks hilisemas järgus esitatavaid uusi märkusi ka märkimisväärselt vähendada ja seeläbi protsesse kiirendada. Valmidus koosloomet rakendada nõuab hoiakute muutumist poliitika kujundamise protsessis. Paralleelselt tehakse ettevalmistusi, et järgmisena saaks alustada keskkonnas Euroopa Liidu algatuste kohta Eesti seisukohtade kujundamist. Pidades silmas tööd Euroopa Liidu algatustega, on inimestel tulevikus mugavam saada ülevaade avalikule konsultatsioonile saadetud tekstidest ja nende kohta arvamust avaldada. Selleks ei pea saatma riigiasutusele kirja, vaid saab esitada tekstiga seotud kommentaare samas keskkonnas. Ka riigiasutused ei pea omavahel kirju vahetama. Eelnõu rakendamisega kaasneb oluline positiivne mõju töö- ja halduskoormusele. Kuigi eelnõu elluviimine eeldab algul kohanemist ja töökorralduse muutmist, kaalub pikaajaline kasu selgelt üles lühiajalised kulud. Sisebürokraatia ja töökoormuse vähenemine tuleneb eeskätt koosloome võimaluste rakendamisest, mitmete tegevuste automatiseerimisest ja dubleeriva käsitöö vähenemisest, halduskoormuse vähenemine tuleneb ulatuslikumatest koosloomevõimalustest. Samuti muutub läbipaistvamaks õigusloome menetlus.