Karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seadus

Riigikantselei Meie 30.03.2026 nr 8-1/8040-4 Karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1) Eelnõu 2) Seletuskiri 3) Kooskõlastustabelid 4) Rakendusaktide kavandid Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  Karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 RAKENDUSAKTI KAVAND 1 JUSTIITS- JA DIGIMINISTER MÄÄRUS 2026 nr Justiits- ja Digiministri määruste muutmine seoses karistusseadustiku, karistusregistri seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, vangistusseadustiku muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seadusega Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 441 lõike 3, § 66 lõike 11, § 68 lõike 4 ja § 71 lõigete 73 ja 8, § 105 lõigete 11 ja 2, § 1055 lõike 9 ning § 1131 lõike 2 alusel. § 1. Justiitsministri 31. detsembri 2012. aasta määruse nr 67 „Indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vormi kehtestamine” muutmine Justiitsministri 31. detsembri 2012. aasta määruse nr 67 „Indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vormi kehtestamine“ preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 10416 lg 4 alusel.”. § 2. Justiitsministri 5. septembri 2001. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas” muutmine Justiitsministri 5. septembri 2001. a määruses nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „läbiotsimise” sõnadega „, läbivaatuse, turvakontrolli”; 2) paragrahvi 2 tekst loetakse lõikeks 1; 3) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „läbiotsimine” sõnadega „, läbivaatus ja turvakontroll”; 4) paragrahvi 18 lõikes 3 asendatakse sõna „väljasõidutunnistuse” sõnaga „käskkirja” alusel; 5) määruse 4. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „4. peatükk Läbiotsimine, läbivaatus ja turvakontroll”; 6) paragrahvi 31 pealkirjas asendatakse sõna „läbiotsimine” sõnaga „läbivaatus ja turvakontroll”; 7) paragrahvi 31 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Vanglateenistuse ametnikul on õigus koos asjadega teha turvakontrolli või läbi vaadata vanglasse sisenevat ja vanglast väljuvat isikut või vanglas viibivat isikut.”; 8) paragrahvi 31 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „läbi ei otsita” sõnadega „turvakontrolli ei tehta ja läbi ei vaadata” ja sõna “teostamiseks” sõnaga “tegemiseks”; 9) paragrahvi 31 lõikes 11 asendatakse sõnad „läbi otsimata” sõnadega „läbi vaatamata või turvakontrolli tegemata”; 10) paragrahvi 31 lõikes 2 asendatakse sõnad „läbi otsida” sõnadega „turvakontrolli teha või läbi vaadata”; 11) paragrahvi 31 lõike 21 esimeses lauses asendatakse sõnad „läbi otsima” sõnadega „läbi vaatama ja turvakontrolli tegema” ja teises lauses sõnad „läbi otsimata” sõnadega „läbi vaatama ja turvakontrolli tegemata”; 12) paragrahvi 31 lõikes 3 asendatakse sõna „läbiotsimist” sõnadega „turvakontrolli või läbivaatust”; 13) paragrahvi 31 lõige 31 sõnastatakse järgmiselt: „(31) Vanglateenistuse ametnik peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku, kellele on õigus turvakontrolli või läbivaatust teha, tegema seda viisil, mis välistab isiku sisenemise vanglasse keelatud esemete ja ainetega. Turvakontrolli ja läbivaatust peab tegema viisil, mis austab isiku inimväärikust ja meetme valikul peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest.“; 14) paragrahvi 11 lõikes 4 asendatakse sõna „läbiotsimisest” sõnadega „turvakontrollist või läbivaatusest”; 15) paragrahvi 31 lõikes 5 asendatakse sõna „läbiotsimise” sõnaga „turvakontrolli”; 16) paragrahvi 32 pealkirjas ja sissejuhatavas lauses asendatakse sõna „läbiotsimine” sõnaga „turvakontroll” vastavas käändes; § 3. Justiitsministri 12. august 2010. aasta määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ muutmine 1) paragrahv 1 täiendatakse pärast sõnu “teavitamise kord” lauseosaga “ning antakse vanglale võimalus edastada kohtule ettepanek kinnipeetava katseajaga tingimisi ennetähtaegse vabastamise keelamiseks“; 2) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses: „§ 21. Kohtule materjalide mitteedastamine Kui vangla leiab, et kinnipeetav on saavutanud vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 76 lõikest 8 tulenevalt vangistuse eesmärgid ning otsustab mitte keelata kinnipeetava vabastamist, siis vangla kohtule käesoleva määruse §-s 2 loetletud materjale ei edasta.“ 3) määruse § 5 lõike 1 punkti 3 lõpus olev kirjavahemärk „.“ asendatakse „;“; 4) määruse § 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) kuupäeva, millal tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine allutamisega käitumiskontrollile.“ 5) määruse § 6 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(5) Hiljemalt 30 päeva enne käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud kuupäeva, teeb kontaktisik kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise osas allutamisega käitumiskontrollile.“ 6) määruse § 9 lõiget 2 täiendatakse punktidega 71 ja 72 järgmiselt: „71) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise võimaluse avanemise kuupäev allutamisega käitumiskontrollile; 72) karistusjärgse käitumiskontrolli võimaluse avanemise kuupäev;“ 7) määruse § 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva määruse §-s 2 tehtud otsusest teavitatakse prokuratuuri.“ § 4. Justiitsministri 06. detsembri 2001. aasta määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus” muutmine Justiitsministri 6. detsembri 2001. aasta määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus” preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 1047 lg 2, § 105 lõigete 11 ja 2 ning § 111 lõike 3 alusel.”. § 5. Justiits- ja digiministri 23. detsembri 2024. a määruse nr 31 „Taustakontrolli tegemine” muutmine Justiits- ja digiministri 23. detsembri 2024. a määruse nr 31 „Taustakontrolli tegemine” § 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „otsustatakse” sõnadega „ja isik, kellega kohtumise lubamist väljaspool vanglat vanglaväliste suhete säilitamise eesmärgil otsustatakse”. § 6. Justiitsministri 06. detsembri 2001. aasta määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus” muutmine Justiitsministri 6. detsembri 2001. aasta määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus” preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 105 lõigete 11 ja 2 ja § 111 lõike 3 alusel. ”. § 7. Justiitsministri 30. novembri 2000. aasta määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” muutmine Justiitsministri 30. novembri 2000. aasta määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulis asendatakse sõna „vangistusseaduse“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse“: 2) määruse preambulit täiendatakse pärast sõnu „§ 8 lõike 1“ sõnadega „, § 11 lõike 4“; 3) paragrahvid 591-593 tunnistatakse kehtetuks; 4) määrust täiendatakse 21. peatükiga järgmises sõnastuses: “21. Peatükk PÖÖRDUMISTE LAHENDAMINE § 21. Kinnipeetava pöördumise suuline lahendamine (1) Pöördumise lahendamisel vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 12 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul, loetakse väheintensiivselt riivavaks eelkõige järgmisi pöördumisi: 1) vangla tegevusega seotud pöördumine, mis ei puuduta otseselt kinnipeetava põhiõigusi- või vabadusi; 2) vangla olmeküsimusi puudutav pöördumine, millest ei nähtu piiranguid, mis ületaksid tavapäraseid vangistusega seotud piiranguid;“ 5) paragrahvid 84-841 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 69 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Lühiajalise väljasõidu või paragrahvi 22 lõikes 1 nimetatud soodustuse kohaldamise ajaks võib vangla anda kinnipeetavale kaasa tema isikut tõendava dokumendi.”; 7) paragrahvis 86 asendatakse sõna „väljasõidutunnistusel” sõnaga „käskkirjas”; 8) paragrahvid 88, 96, 968 ja 112 tunnistatakse kehtetuks; 9) määruse lisad 7 ja 71 tunnistatakse kehtetuks. § 8. Justiitsministri 23. juuli 2013. aasta määruse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ muutmine Justiitsministri 23. juuli 2013. aasta määruses nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulis asendatakse sõnad „vangistusseaduse § 1131 lõigete 2 ja 3“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 1048 lõike 3, § 1131 lõigete 2 ja 3“; 2) määrust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses: „31. peatükk Kriminaalhooldajale ja kriminaalhooldusosakonna juhatajale esitatavad nõuded 1. jagu Kriminaalhooldusametnikule, nooremametnikule, kriminaalhooldusabilisele ja kriminaalhooldusosakonna juhatajale esitatavad nõuded § 361. Haridus (1) Kriminaalhooldusametnik, sh vanemkriminaalhooldusametnik ja vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik peavad olema läbinud rakendusliku või akadeemilise kõrghariduse. (2) Kriminaalhooldusametniku, sh vanemkriminaalhooldusametniku ja vanemkriminaalhooldusametnik-metoodiku nõuetele vastavaks hariduseks loetakse rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus, mis on omandatud riiklikult akrediteeritud õppekava alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määrusega nr 62 „Kõrgharidusstandard” kehtestatud õppekavagruppidele järgmiselt: 1) sisekaitse õppekavagrupi korrektsiooni ja politseiteenistuse õppekava; 2) sotsiaalteaduste õppekavagrupi sotsioloogia või sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava; 3) sotsiaalteenuste õppekavagrupi õppekava, välja arvatud sotsiaalse ettevõtluse ja tervisejuhi õppekava; 4) psühholoogia õppegrupi õppekavad; 5) õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse õppegrupi õppekavad; 6) õiguse õppegrupi õppekavad. (3) Kriminaalhooldusametniku, sh vanemkriminaalhooldusametniku ja vanemkriminaalhooldusametnik-metoodiku, nõuetele vastavaks hariduseks loetakse iga rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus, kui lisaks sellel erialal nõutavale õppekavale on saadud piisav töökogemus kriminaalhooldustööd toetaval alal ning isikul on kriminaalhooldusametnikule sobivad isiksuseomadused, oskused ja teadmised ning ta on valmis läbima kriminaalhooldusametniku väljaõppeprogrammi. (4) Nooremametnik peab olema läbinud keskhariduse. (5) Kriminaalhooldusosakonna juhatajal peab olema rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus. § 362. Töökogemus Kriminaalhooldusosakonna juhatajaks võib saada isik, kellel on Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruse nr 114 „Ametnike haridusele, töökogemusele ja võõrkeelte oskusele esitatavad nõuded” § 3 lõikes 2 sätestatud töökogemus. § 363. Isikuomadused (1) Kriminaalhooldusametnikuks, vanemkriminaalhooldusametnikuks, vanemkriminaalhooldusametnik-metoodikuks, nooremametnikuks, kriminaalhooldusabiliseks ja kriminaalhooldusosakonna juhatajaks võib nimetada isiku, kellel on kriminaalhooldustööks vajalikud kõlbelised omadused. § 364. Nõuded võõrkeeleoskusele (1) Kriminaalhooldusametnik, vanemkriminaalhooldusametnik, vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik ja kriminaalhooldusosakonna juhataja vähemalt ühe võõrkeele oskus peab vastama tasemele B2. § 365. Nooremametniku roll kriminaalhoolduses (1) Nooremametnik on isik, kelle ülesanne on toetada kriminaalhooldajaid kontrollnõuete ja kohustuste täitmise järelevalve toimingutes. (2) Nooremametnik võib teha juhtumikorralduslikku tööd isikute suhtes, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ning kellele on prokurör või kohus määranud kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2 või § 202 lõike 2 kohaselt kohustused, mille täitmist korraldatakse kriminaalhooldusosakonnas. (3) Nooremametniku tööülesanded, mida täitval ametnikul ei pea olema rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust, on järgmised: 1) üldkasuliku töö korraldamine ja läbiviimine, järelevalve teostamine, vajalike dokumentide koostamine ja esitamine ning vangiregistri täitmine; 2) alkoholi- ja narkojoobe kontrollimine, vajalike dokumentide koostamine ja esitamine ning vangiregistri täitmine; 3) elektroonilise järelevalve korraldamine, kohaldamine ja läbiviimine, järelevalve teostamine, vajalike dokumentide koostamine ja esitamine ning vangiregistri täitmine; 4) kodukülastuse ja elukoha kontrolli korraldamine ja läbiviimine, vajalike dokumentide koostamine ja esitamine; (4) Nooremametnik võib teha juhtumikorralduslikku tööd isikute suhtes, kes on temale määratud. § 366. Kriminaalhooldusabilise roll kriminaalhoolduses (1) Kriminaalhooldusabiline on isik, kes täidab kriminaalhooldusülesandeid oma vabast ajast ja tasu saamata. (2) Kriminaalhooldusabiline tegutseb kriminaalhooldusametniku juhendamisel. (3) Hindamisel on lubatud töödelda isiku tuvastamise andmeid, kontaktandmeid, elukoha andmeid, isikut iseloomustavaid andmeid, sealhulgas isikuomadusi, hariduse ja õpingute andmeid, elulookirjelduse andmeid, isiku karistusandmeid ning töökoha ja varasema töökogemuse andmeid. (4) Kriminaalhooldusabiline ei või olla kohtunik ega prokurör, samuti kohtu, prokuratuuri, politsei või kinnipidamiskoha koosseisuline töötaja, kes on avalik teenistuja. (5) Kriminaalhooldusabiline ei tohi avaldada talle seoses ülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid ega andmeid, sealhulgas mistahes isikuandmeid ja isikute vahelisi suhteid puudutavaid andmeid. Saladuse hoidmise kohustus on tähtajatu. (6) Kriminaalhooldusabilise tegevus lõpetatakse, kui ta on rikkunud kriminaalhooldaja kohustusi või muul viisil osutunud sobimatuks kriminaalhooldusabilisena tegutsema või on korduvalt põhjendamatult keeldunud kriminaalhooldusülesannete täitmisest või kui isik ei soovi enam kriminaalhooldusabilisena tegutseda või kui isik ei ole ülesandeid täitnud viimase 2 aasta jooksul. (7) Kriminaalhooldusosakond tagab kriminaalhooldusabilise väljaõppe enne tema asumist kriminaalhooldusülesannete täitmisele. (8) Kriminaalhooldusabilisele hüvitatakse kriminaalhooldustöö kulud, kuid mitte suurema summa ulatuses kui 10 protsenti kriminaalhooldusametnikule makstavast töötasust. § 367. Kriminaalhoolduse ettevalmistamine ja läbiviimine Kriminaalhooldus tegutseb, lähtudes käesolevast seadusest, muudest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest, Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna suunistest ning kriminaalhoolduse standardist.”; § 9. Justiitsministri 13. juuni 2006. aasta määruse nr 87 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus” muutmine Justiitsministri 13. juuni 2006. aasta määruse nr 87 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus” preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 105 lõigete 11 ja 2 ja § 111 lõike 3 alusel. ”. § 10. Justiitsministri 15. juuli 2009. a määruse nr 29 „Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus” kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 15. juuli 2009. a määrus nr 29 „Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks. § 11. Justiitsministri 07. mai 2004. aasta määruse nr 37 „Kriminaalhooldusametniku täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ning tööülesannete loetelu, mille täitmisel ei pea ametnikul olema vastavat rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust” kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 07. mai 2004. aasta määrus nr 37 „Kriminaalhooldusametniku täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ning tööülesannete loetelu, mille täitmisel ei pea ametnikul olema vastavat rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust” tunnistatakse kehtetuks. § 12. Justiitsministri 24. jaanuari 2007. a määruse nr 5 „Tallinna Vangla teenistujate koosseis” kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 24. jaanuari 2007. a määrus nr 5 „Tallinna Vangla teenistujate koosseis” tunnistatakse kehtetuks. § 13. Justiitsministri 26. mai 2008. a määrus nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis” kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 26. mai 2008. a määrus nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis” tunnistatakse kehtetuks. § 14. Justiitsministri 26. märtsi 2008. a määrus nr 11 „Viru Vangla teenistujate koosseis” kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 26. mai 2008. a määrus nr 25 „Viru Vangla teenistujate koosseis” tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg Kantsler  RAKENDUSAKTI KAVAND 2 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses karistusseadustiku, karistusregistri seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, vangistusseadustiku muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seadusega Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 51 lõike 3, § 341 lõike 3, § 131 ja § 168 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus” muutmine Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruses nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) Rahandusministeeriumi arveldussüsteemist krediidiasutuste andmeid isiku rahaliste vahendite kohta;”; 2) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) eelarvespetsialist.”; 3) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Vabariigi Valitsuse 28.06.2007. a määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord” kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 28.06.2007. a määruse nr 182 “Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord” tunnistatakse kehtetuks. § 3. Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määrus nr 116 „Vanglaametniku teenistuskäigu määrus” kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määrus nr 116 „Vanglaametniku teenistuskäigu määrus” tunnistatakse kehtetuks. RAKENDUSAKTI KAVAND 3 JUSTIITS- JA DIGIMINISTRI MÄÄRUS „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord” Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 341 lõike 3 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrus reguleerib kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrasid ning tasu arvutamise ja maksmise korda. (2) Tasustatavaks õppimiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse osalemist vangla poolt vahendataval riigikeele koolitusel õppeasutuse või õpetaja kinnitatud õppekava ja tunniplaani alusel. (3) Õppimise eest võib maksta tasu täiskasvanud kinnipeetavale, kes on ületanud õpikohustusliku vanuse piiri vastavalt vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 84 lõikele 1 ja kellele õppimine on ette nähtud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas. § 2. Tasu maksmine õppimise eest (1) Õppetöös osalemist arvestatakse kuudes. (2) Õppimise tasu määr on 69,03 eurot kuus. Õppimise tasu määrast makstakse kinnipeetavale iga kuu hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks välja 30 protsenti. Pärast õppetöö läbimist positiivsete tulemustega makstakse kinnipeetavale õppetöö lõpus välja ülejäänud 70 protsenti õppimise tasu igakuisest määrast. (3) Õppetöö on läbitud positiivsete tulemustega, kui kinnipeetav on pärast õppekava läbimist omandanud vähemalt 51 protsenti õppeasutuse või õpetaja poolt kinnitatud õppekava materjalist. (4) Tasu maksmine vormistatakse vangla direktori käskkirjaga. § 3. Tasu maksmise peatamine (1) Igakuise tasu maksmine peatatakse selleks kuuks, kui kinnipeetav on puudunud õppetöölt põhjuseta. (2) Tasu maksmist ei peatata, kui kinnipeetav on puudunud õppetöölt põhjusega. (3) Põhjusega puudumiseks loetakse lühiajalisel väljaviimisel ja väljasõidul viibimist, kohtuistungil osalemist, lühi- ja pikaajalisel kokkusaamisel viibimist, puudumist tervislikel põhjustel, sotsiaalprogrammis osalemist või muud vangla poolt aktsepteeritud põhjust. § 4. Tasu maksmise lõpetamine (1) Tasu maksmine lõpetatakse, kui kinnipeetav vabaneb vanglast või ta arvatakse välja õpilaste nimekirjast. Tasu maksmine lõpetatakse ka kinnipeetava ümberpaigutamisel teise vanglasse juhul, kui tal ei ole ümberpaigutamise tõttu võimalik õpinguid jätkata. (2) Tasu maksmise lõpetamisel makstakse kinnipeetavale välja 30 protsenti igakuisest tasust, mida arvutatakse proportsionaalselt õppetöös osaletud ajaga. § 5. Tasu arvutamine (1) Tasu arvutatakse ja makstakse üks kord kuus. (2) Nende kalendrikuude eest, millal auditoorne õppetöö ei toimu terve kuu ulatuses, arvutatakse tasu proportsionaalselt õppetöös osaletud ajaga. (3) Kinnipeetava osalemise üle õppetöös õppeasutuse või õpetaja kinnitatud õppekava ja tunniplaani alusel peab arvestust õppeasutus või õpetaja koos vangla hariduskorraldajaga või muu vangla direktori poolt määratud vangla teenistujaga, kes edastab andmed raamatupidamisele. (4) Tasu suurus tehakse kinnipeetavale kirjalikult teatavaks nelja tööpäeva jooksul pärast tasu arvutamist. (5) Vangla kannab tasu kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. (6) Summa, mis jääb järele pärast vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses ettenähtud mahaarvamiste tegemist, kannab vangla kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele seitsme tööpäeva jooksul pärast tasu arvutamist. (7) Tasu arvestust peetakse vangla raamatupidamises. § 6. Määruse § 2 lõike 2 rakendamine Paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatut ei rakendata 1. jaanuarist 2025. a kuni 31. detsembrini 2027. a. RAKENDUSAKTI KAVAND 4 JUSTIITS- JA DIGIMINISTRI MÄÄRUS „Vanglaametniku teenistuskäik Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 131 ja § 168 lõike 2 alusel. § 1. Vaba ametikoha täitmine Vanglaametniku vaba ametikoha täitmise viisi otsustab ametisse nimetamise õigust omav isik. § 2. Edutamine (1) Vanglaametniku edutamise otsustab ametisse nimetamise õigust omav isik. (2) Edutada saab vanglaametnikku: 1) kes vastab ametiastmele kehtestatud nõuetele; 2) kes on oma ametiastme järgsel ametikohal teeninud vähemalt ühe aasta; 3) kellel ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust; 4) kes on andnud enda edutamiseks kirjaliku nõusoleku. § 3. Ettevalmistusteenistuse läbimine (1) Enne 01.12.2000. a. vangistusseaduse jõustumist Sisekaitseakadeemia lõpetanud isik, kes vangistusseaduse jõustumisel ei töötanud vanglateenistusse kuuluval ametikohal, loetakse läbinuks II klassi vanglainspektori ametiastmele vastavale ametikohale nimetamiseks vajaliku ettevalmistusteenistuse. (2) Enne 01.12.2000. a. vangistusseaduse jõustumist korrektsioonialast haridust andva muu õppeasutuse lõpetanud isik, kes vangistusseaduse jõustumisel ei töötanud vanglateenistusse kuuluval ametikohal, loetakse läbinuks II klassi valvuri ametiastmele vastavale ametikohale nimetamiseks vajaliku ettevalmistusteenistuse.”. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits-ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär  Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seaduse (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga) eelnõu seletuskirja juurde Ettepanekute ja märkuste tabel Rahandusministeerium 1 Rahandusministeerium kooskõlastab Arvestatud, muudetud ja täiendatud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate seletuskirja. teiste seaduste muutmise seaduse (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga) eelnõu järgmise märkusega. Seletuskirja info eelnõuga kaasnevate kulude osas on vastuoluline. Seletuskirja osas 1.3 on märgitud, et eelnõu on seotud kohtureformiga ja riigieelarvega, sest Vabariigi Valitsus on seadnud sihiks liikuda eelarvetasakaalu poole, tehes kärpeid ning vähendades liigset bürokraatiat. Samuti on märgitud, et eesmärkide täitmise üks viis on leida kokkuhoiukohti ning muudatustega ongi võimalik hoida kokku kohtute ja prokuratuuri tööaega ja raha. Seletuskirja osas „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud“ on aga märgitud, et muudatustega kaasneb mõningane kulude kokkuhoid kohtutes ning prokuratuuris, samas riigieelarves ülejääki ei teki, sest sama töö tehakse ära vanglasüsteemis. Kui töö ja kulud jäävad kokkuvõttes samaks (üksnes liiguvad kohtust ja prokuratuurist vanglasüsteemi), siis ei ole põhjust seletuskirjas kirjutada Vabariigi Valitsuse eesmärgist liikuda eelarvetasakaalu poole ning soovist leida kokkuhoiukohti, sest antud eelnõuga ei tehta kumbagi. Seega palume seletuskirjas täpsemalt lahti kirjutada, kui palju kavandatakse kohtutes ja prokuratuuris rahalist kokkuhoidu ning mis põhjusel vajab vanglasüsteem kohtute ja prokuratuuri arvelt püsivalt lisavahendeid, kui ennetähtaegse vabastamise menetluste hulk toob vanglatele kaasa üksnes ajutise töökoormuse kasvu, samas kui kokkuhoidu (lisanduvate ajutiste kulude kate) on võimalik saavutada kinnipeetavate arvu vähenemise arvelt. Sotsiaalministeerium 1 Täname, et olete esitanud kooskõlastamiseks Arvestatud. Muudatus eelnõust välja karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise jäetud. seaduse eelnõu. Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel. Vangistusseaduse (VangS) § 54 muutmine vajab täiendavat analüüsi seoses mõiste „eestkosteasutus“ kasutamisega. Oleme seisukohal, et VangS §-i 54 ei saa eelnõus kavandatud viisil lõikega 3 täiendada ilma, et muudetaks ka sama paragrahvi lõike 1 teist lauset. Nimelt ei ole kehtivas perekonnaseaduses (PKS) ega mujal seaduses kasutusel mõistet „eestkosteasutus“. VangS §-i 54 sõnastus pärineb aastast 2000, mil kehtis eelmine perekonnaseadus. Seetõttu ei ole ilma VangS § 54 lg 1 teist lauset muutmata mõistetav, kes VangS § 54 lõike 1 teises lauses nimetatud nõusoleku lapse vanglas elamiseks peaks andma. Selline küsimus tekib seda enam, et kehtiva PKS § 171 lg 1 järgi määratakse eestkostja üksnes juhtudel, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Esindusõigus on PKS § 120 lg 1 järgi hooldusõiguslikul vanemal, seega eeldab esindusõiguse puudumine, et vanemalt on hooldusõigus täielikult ära võetud. Olukorras, kus vanemalt on täielikult hooldusõigus ära võetud, ei tohiks kõne alla tulla ka see, et laps elab temaga koos vanglas. Kui vanglas viibivalt vanemalt pole hooldusõigust ära võetud, ei saa aga olla ka eestkostjat ja seega isikut, kes VangS § 54 lg 1 teise lause järgi (kui tõlgendada seda nii, et eestkosteasutus=eestkostet teostav asutus, mis ei arvesta PKSis kasutatud mõisteid) saaks lapse ja vanema koos elamiseks nõusoleku anda. Öeldut arvestades leiame, et VangS § 54 muutmine vajab põhjalikumat läbimõtlemist koostöös SoMi laste ja perede osakonnaga. SoMi seisukoht on, et olukorras, kus lapsel on olemas vabaduses viibiv hooldusõiguslik ja lapse jaoks turvaline vanem (st mh, et vabaduses viibiv hooldusõiguslik vanem ei ole vangis viibiva vanema suhtes perevägivalda tarvitanud), peaks lapse elamine vanglas olema välistatud. VangS §-i 54 muutmine toob SoMi hinnangul kaasa lisakulusid, mida eelnõu seletuskirjas pole aga ette nähtud. Seletuskirjas on märgitud, et käesoleval ajal oleks vanglates keeruline korraldada ühel ajal lastega emade ja lastega isade elamine vanglas, kuna selleks sisustatud ruumid võimaldavad koos väikelastega vanglas viibida vaid ühest soost lapsevanematel. Kuigi seletuskirjas on märgitud, et vajaduse tekkimisel tuleb sellised praktilised probleemid lahendada, vajab see eelduslikult lisakulusid. SoMi hinnangul on problemaatiline, kui seadusega nähakse ette täiendav alus väikelaste elamiseks vanglas, ent vanglas puuduvad selleks sobivad ruumid. Palume kulud hinnata ja seletuskirjas kajastada nende leidmise alused.  2 Peame oluliseks põhjalikult hinnata, kuidas Antud selgitus. Muudatusega kavandatavad muudatused võivad mõjutada loodetakse vastupidist mõju sotsiaalprogrammide pakkujate võimekust ja kooskõlastuskirja märgitule- töökoormust. Nt Sotsiaalkindlustusamet ei paku prokuratuur soovib vägivalla toimepanijatele sotsiaalprogrammis oportuniteedikohustuste täitmise osalemise võimalust, küll aga nõustamist perevägivalla anda üle kriminaalhooldusele just sel toimepanijatele, ja nõudlus on oluliselt suurem põhjusel, et kriminaalhooldusel on pakkumise võimekusest. Mõned MTÜ-d pakuvad endal olemas või võimekus luua sotsiaalprogramme, aga ka selle osas on võimalused vajalikke sotsiaalprogramme või piiratud. Soovime teavet selle kohta, kas ja millises muid sekkumisi. Võimalik, et välisel ulatuses prognoosib Justiits- ja Digiministeerium partneril on siiski mõni väga hea seadusemuudatuse tulemusel muutusi sekkumine, mida hooldusalune oportuniteedimenetluse raames vajab, siis suunatakse ta võimalusel partnerorganisatsioonide programmidesse suunamiste endiselt välise partneri juurde. mahus ja vajaduses. Võimalik mõju kolmandatele Seletuskiri selles osas täiendatud. osapooltele on seletuskirjas hindamata, kuid see on oluline aspekt nii teenuste kavandamise, rahastamise kui ka töömahu mõttes. Enne muudatuste elluviimist tuleks analüüsida süsteemi üldist suutlikkust vastata kasvavale nõudlusele. 3 Keelelised ja normitehnilised tähelepanekud: Arvestatud. 1) Kui VangS §-i 54 eelnõus ettenähtud viisil muuta, tuleks muuta ka nimetatud paragrahvi praegust pealkirja („Eritingimused naiskinnipeetavale“), kuna pealkiri ei ava siis enam normi sisu ning ei ole seega kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika nõuetega. 2) Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse karistusseadustiku §-i 87 (Alaealisele ja noorele täiskasvanule kohaldatavad mõjutusvahendid). Lõikes 4 tehtava muudatuse sõnastamisel on tekkinud mingi segadus ning tekkinud muutmisvormel ei anna edasi muudatuse sisu. Palume üle vaadata ning sõnastada ringi. Riigiprokuratuur 1 Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus Võetud teadmiseks. karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule, millega muudetakse kinnipeetavate tingimisi ennetähtaegse vanglast vabanemise võimalusi karistuse kandmise aluseks oleva kuriteo raskusastme järgi. Kui täisealisena kuriteo sooritanud kinnipeetav on kandnud kaks kolmandikku või kolm neljandikku karistusest, vabastataks ta ilma kohtu sellekohase menetluseta. Selliste kinnipeetavate ennetähtaegse vabanemise vältimiseks, kes võivad vabanedes suure tõenäosusega toime panna uue kuriteo, on vanglal ja prokuratuuril õigus enne nimetatud tähtaja saabumist esitada kohtule põhjendatud ettepanek kinnipeetava vabastamata jätmiseks. Eluaegset vanglakaristust  kandvate kinnipeetavate tingimisi enne tähtaega vabastamise korda ei muudeta. Samuti antakse kriminaalhooldussüsteemile võimalus kujundada kriminaalhooldusaluse katseaega rohkem tema vajaduste ja käitumise järgi, asendades või lisades käitumiskontrolli kohustusi. Muudatusega vähendatakse kohtu töökoormust. Kriminaalhooldusele sätestatakse ka laiem kohustus kriminaalmenetluse lõpetamisel pandud kohustuste täitmise jälgimiseks. Muudatuste tulemusel väheneb vajadus pöörduda iga kord kinnituse saamiseks kohtu poole, otsused tehakse vanglateenistuses, järgides kohtu varem määratud tingimusi. Prokuratuur tervitab eelnõud, mille eesmärk on vähendada kohtute ja prokuratuuri töökoormust, täiendades vanglast ennetähtaegse vabastamise protseduuri, muutes kriminaalhoolduse paindlikumaks ning suunates oportuniteediga pandavate kohustuste täitmise korraldamise ja järelevalve rohkem kriminaalhooldussüsteemi. 2 Ennetähtaegse vabastamise osas teeb prokuratuur Antud selgitus. Vanglast ettepaneku kaaluda, kas õiguspoliitiliselt oleks ennetähtaegne vabastamine on juba põhjendatud sätestada tingimisi ennetähtaegse kehtivas seaduses mitme-etapiline ja vabastamise regulatsioonis erisus, mis välistab nii- võimaldab arvestada kurjategija öelda automaatse ennetähtaegse vabastamise näiteks isikut ning toimepandud teo raskust. karistusseadustiku 8., 15., 16. ja 22. peatükis Eelnõuga lisatakse täiendavad sätestatud kuritegudes süüdimõistetute puhul või vabastamise ajad, mis ühelt poolt kitsamalt väljendatud kuritegude kataloogi puhul, annab juurde uusi võimalusi, kuid näiteks riigivastaste kuritegude, avaliku rahu- ja teeb senist regulatsiooni ka inimsusevastaste kuritegude, samuti kuritegeliku keerukamaks. Seega ei ole ühendusega seotud kuritegude toimepanemises otstarbekas sätestada lisaks süüdimõistmise puhul. Selline erand annab erinevaid reeglid erinevate üldpreventiivselt normi adressaatidele selge signaali, kuritegude korral. Samuti luuakse et kõnealuseid kuritegusid peetakse eriti taunitavaks, eelnõuga nn automaatse kuid ei välistaks süüdimõistetu tingimisi vabastamise keelamise mehhanism, ennetähtaegset vabastamist hetkel kehtiva mis arvestab kooskõlastaja regulatsiooni pinnalt. Samuti võib süüdimõistetu muredega. karistuse kandmise ajal käituda selliselt, et ennetähtaegne vabanemine pole põhjendatud, mistõttu palub prokuratuur kaaluda, kas uue kuriteo toimepanemine vanglas ei võiks olla automaatselt ennetähtaegset vabastamist välistav/edasilükkav asjaolu. 3 Prokuratuur nõustub ennetähtaegset vabastamist Antud selgitus. Seaduses ei ole puudutavate muudatustega, kuid on seisukohal, et otstarbekas kehtestada detailset reguleerimist vajab veel järgnev praktiline küsimus. korda, kuidas, millal ja kelle puhul Kuigi prokuratuuril on muudatuste kohaselt õiguse hakkab vangla prokuratuuri reageerida, siis kuidas prokuratuur õigel ajal sellisest teavitama. Vangla ja prokuratuur vabanemise hetkest teada saab. Ei ole mõeldav, et peavad selles osas tegema koostööd prokuratuur hakkab iseseisvalt arvestust pidama ja vajadusel saab sätestada karistuste üle selleks, et õigel ajal kohtu poole kokkuleppe põhipunktid määrusega. pöörduda. See tekitaks prokuratuurile hoopis  lisakohustuse ja lisa ressursikulu. Praegu ei ole Seletuskirja on samuti täiendatud muudetud sätetes seda kuidagi reguleeritud, kuid selgitusega. peaks olema selgelt sätestatud, et vangla annab sellisest juhtumist prokuratuurile õigel ajal teada. Kui vanglale teatamise kohustust sätestatud pole, siis on alust kahelda, et asutus hakkab ressursi säästu tingimustes omaalgatuslikult mingi ülesandega tegelema. Prokuratuurilt ei saa aga eeldada, et iseenesest teatakse, millal keerulistes juhtumites süüdimõistetud vabanevad, ammugi pole prokuratuuril iseloomustavaid andmeid karistuse kandmise kulgemise kohta. 4 Puutuvalt karistusseadustiku muudatusse punktis 9, Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja millega täiendatakse paragrahvi 75 lõikega 3-1 täiendatud. sõnastuses „(3-1) Kriminaalhooldusametnik võib muuta või asendada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdlasele lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustusi. Kui süüdlane ei anna käesoleva paragrahvi lõike 2 sissejuhatavas lauseosas nimetatud nõusolekut, esitab kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande kohtule.“, märgib prokuratuur, et konkreetse muudatusega esineb oht, et kriminaalhooldus hakkab muutma kohtu poolt määratud kohustusi enda suva järgi. Näiteks kui ei saada sotsiaalprogrammi gruppi kokku, avaneb võimalus määratud kohustus iseseisvalt tühistada. Prokuratuur ei soovi, et kohtu poolt määratud kohustustest lihtsakäeliselt loobutaks pelgalt sellepärast, et nende täitmine või kontrollimine on kriminaalhooldusele ebamugav. Eeltoodust tulenevalt võiks prokuratuuri hinnangul paragrahvi 75 täiendada lõikega 3-1 näiteks järgmises sõnastuses: „Kriminaalhooldusametnik võib muuta või asendada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi, kui nende täitmine on osutunud võimatuks või ebaotstarbekaks.“. Vastav täpsustus looks kriminaalhooldusele vähemalt mingi põhistamiskohustuse. 5 Lisaks näeb prokuratuur oportuniteedikohustuste Antud selgitus. Mõeldud ongi nii nagu kriminaalhooldusele üleandmise osas murekohta kooskõlastuskirjas märgitud, et selles, et seletuskirja järgi võtab kriminaalhooldus üle nende kohustuste osas, mis ei ole vaid need kohustused/programmid, mis on selgelt kriminaalhooldusega kriminaalhooldusel olemas ning kui kriminaalhoolduses seostatavad (nt ÜKT) on otstarbekas on juba täidetavad kohustused, ka kõik muu. Sellise kriminaalhooldusel ja prokuratuuril pooliku lahendusega ei saavutata loodetud eesmärki omavahel kokku leppida parimad „tekitada selgem rollijaotus prokuratuuri ja praktikad. Seletuskirja vastavalt kriminaalhoolduse vahel ning selle kaudu vabastada muudetud. prokuratuur kriminaaltäitevülesannetest, mille täitmiseks prokuratuuril ei ole ei sobivat struktuuri ega spetsialiste“, kuna suur osa praegusel ajal  määratavatest kohustustest ei sisalda kriminaalhoolduse elemente. Asjakohane näide on roolijoodikute oportuniteet, mille puhul ei ole rahalist makset ega kriminaalhoolduse korraldatavaid programme/ÜKT-d ja seletuskirja loogika järgi justkui kriminaalhooldusele neid täitmiseks saata ei saa. Iseenesest on aga kriminaalhooldusseaduse paragrahvi 2 punkt 3 muudetud sõnastus avaram „(3) isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ning kellele on prokurör või kohus määranud kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2 või § 202 lõike 2 kohaselt kohustused, mille täitmist korraldatakse kriminaalhooldusosakonnas;“ ning kui sellega on mõeldud, et kriminaalhooldusele antud volitusnormi alusel saavad tulevikus prokuratuur ja kriminaalhooldus juba täpsemalt kokku leppida, kelle ja milliseid kohustusi täitma/jälgima hakataks, prokuratuuri hinnangul probleemi ei teki. 6 Prokuratuur toetab karistusseadustiku muutmise ja Teadmiseks võetud. sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõud ning sellega kohtute ja prokuratuuri töökoormuse vähendamist lahendite täitmisel. Riigikohus 1 Eelnõuga plaanitakse menetlusbürokraatia ja kohtute Teadmiseks võetud. koormuse vähendamiseks ning kriminaalhoolduse paindlikumaks korraldamiseks kiirkorras – s.o ilma VTK ja sisulisema analüüsita – muuta mh kinnipeetavate tingimisi ennetähtaegse vanglast vabanemise võimalusi. KarS § 76 lg-te 1-1 ja 2-1 ning § 76-1 lg 2 lisamisega sätestatakse tähtajad, millal kinnipeetav vabaneb vangistuse kandmise lõpufaasis (kuriteo täisealisena toimepannud isik sõltuvalt kuriteost 2/3 või 3/4 vangistuse ärakandmise järel, alaealisena kuriteo toimepannud isikud varem) ennetähtaegselt üldjuhul n- ö automaatselt. Nn kaitseklauslina nähakse ette kohtu võimalus keelata kinnipeetava selline automaatne ennetähtaegne vabastamine. 2 Ettepaneku tegemise õigus keelata kinnipeetava Antud selgitus. Seaduses ei ole ennetähtaegne vabastamine on eelnõuga antud otstarbekas kehtestada detailset vanglale ja prokuratuurile (KrMS § 426 lg 2-1 ja VangS korda, kuidas, millal ja kelle puhul § 76 lg 8). Sellise ülesande panemine kahele asutusele hakkab vangla prokuratuuri ilma täpsemalt piiritlemata, mis olukorras ja alustel teavitama nn hädapiduri esitamise ettepanek kohtule teha, võib päädida sellega, et vajadusest. Vangla ja prokuratuur ettepanekut jätta kinnipeetav vabastamata kohtule ei peavad selles osas tegema koostööd esitatagi ning vanglast vabastatakse isik, kelle ja vajadusel saab sätestada vabastamine ei ole kooskõlas vangistuse kokkuleppe põhipunktid määrusega. eesmärkidega või kes kujutab jätkuvalt ohtu Seletuskirja vastavalt täiendatud. ühiskonnale. 3 Seletuskirjas nenditakse õigesti, et prokuratuuri Antud selgitus. Viidatud KrMS § 432 ülesanne ei ole tegeleda karistuste täitmisega, mistõttu lõige 3-3 on piisavalt paindlik nn tuleks põhjalikult kaaluda, kas prokuratuurile sellise hädapiduri menetluseks. Seadusega iseseisva õiguse andmine on otstarbekas. Praegusest ei ole otstarbekas kehtestada täpset menetluspraktikast ennetähtaegse vabastamise ja korda, kuidas selline taotlus kohtule vabastamata jätmise asjades, mis Riigikohtusse esitatakse, selleks peavad kaevatakse, nähtub, et prokuratuuril on selles prokuratuur ja vangla peavad tegema menetluses üldjuhul formaalne roll. Välja arvatud koostööd, Vajadusel reguleeritakse üksikud erandid, piirdub prokuratuur üldsõnaliselt see rakendusaktiga. vangla seisukohaga nõustumisega. Kuigi üksikjuhtudel võib prokuratuuril olla parem teadmine ennetähtaegse vabastamisega kaasnevatest riskidest, saab vanglale panna kohustuse vabastamise menetluses prokuratuuriga konsulteerimiseks – kas alati või teatud tingimuste esinemisel – ka seaduse alusel kehtestatava õigusaktiga. Lisaks on vajadusel võimalus prokurör kohtus ära kuulata. Prokuröri kaasamise võiks sõltuvalt asjaoludest otsustada vangla või kohus omal algatusel (vt ka KrMS § 432 lg 3-3 , mis võib vajada muutmist). 4 Normitehniliselt ei ole ennetähtaegsest vabastamisest Antud selgitus. Nn hädapiduri keeldumise aluseks olevaid asjaolusid selgelt seotud taotluse esitamise kriteeriumid KarS § 76 lg-ga 4 (algab sõnadega tingimisi enne sätestatakse VangS-is ja neid ei ole tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel). Muu otstarbekas korrata KarS-is. Viidatud hulgas soovitame kaaluda ennetähtaegse vabastamise KarS § 76 lg 4 sõnastus võimaldab keelamise keelendi asemel vabastamata jätmist. otsustada nii vangistusest vabastada kui ka jätta vabastamata, kuigi seda ei ole otsesõnu nimetatud. Nn hädapiduri menetluse puhul võib kohus nõustuda taotluse esitajaga ja jätta kinnipeetava vabastamata või võib jätta taotluse rahuldamata ja kinnipeetava vabastada tingimisi enne tähtaega. Keelendi muutmise ettepanekut ei arvestata, kuna sellisel kujul so selgem. 5 Märgime, et eelnõu seletuskiri ei kajasta sõnagagi Antud selgitus. Eraldi vabastamise sellise eelnõukohase vabastamist keelava kohtu korda eelnõuga ei looda. otsustuse vaidlustamiskorda, pidades siinjuures silmas Mittenõustumise korral esitab ka seost Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 560 SE. kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande kohtule. Seletuskiri täiendatud. 6 Seletuskirja kohaselt ei kaasne seaduse jõustumisega Antud selgitus. Kooskõlastuskirjas vajadust muuta rakendusakte. Kinnipeetava tingimisi viidatud määruse täiendamine on enne tähtaega vabastamise materjalide töös. Eelnõuga täiendatakse ettevalmistamise korra (justiitsministri 12.08.2010 nimetatud korra volitusnormi, kuhu määrus nr 28) § 5 lg 1 kohaselt arvutab vangla on muuhulgas lisatud kinnipeetava kinnipeetava vanglasse vastu võtmisel ja teeb  kinnipeetavale teatavaks karistuse täieliku vabastamise keelamise taotluse ärakandmise korral vanglast vabanemise kuupäeva, esitamine. Seletuskiri täiendatud. samuti ka kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vabastamine (elektroonilise valvega või ilma). Eelnõukohaste muudatuste tegemisel tuleks ette näha, et vangla arvutab ka kinnipeetava KarS § 76 lg-tes 1-1 ja 2-1 ning § 76-1 lg-s 2 sätestatud tähtajad. Vastasel juhul võib jääda kohtu kohustuseks iga kord, otsustades kinnipeetava vabastamise üle KarS § 76 lg 1 p-s 2, lg 2 p-s 2 ja § 76-1 lg 1 p-s 2 sätestatud tähtaegadel, hakata hindama, kas järgmine vabanemise võimalus oleks KarS § 76 lg-tes 1-1 ja 2-1 ning § 76-1 lg-s 2 nimetatud tähtaegadel, ehk kas juba tuleb ette kindlaks määrata kinnipeetava vabanemise puhuks kontrollnõuded ja kohustused. See omakorda suurendaks kohtu töökoormust 7 Eelnõukohase seadusega tehakse KarS-s, KrMS-s, Teadmiseks võetud. VangS-s ja KrHS-s muudatused, millega antakse kriminaalhooldusametnikele võimalus kujundada kriminaalhooldusaluse katseaega rohkem tema vajaduste ja käitumise järgi ning reageerida paindlikumalt katseaja ja käitumiskontrolli tingimuste rikkumistele. Plaanis on anda kriminaalhooldusametnikele õigus kriminaalhooldusaluse nõusolekul talle kohtu määratud kohustusi muuta, asendada või lisada. Kohustuste tühistamine, katseaja pikendamine või lühendamine ning vangistuse täitmisele pööramine jääb endiselt kohtu ainupädevusse. 8 Seletuskiri nendib, et „luuakse võimalus, et süüdlase Teadmiseks võetud. nõusolekul saab kriminaalhooldusametnik kohustusi muuta, asendada või lisada, mis vähendab nn automaatse ennetähtaegse vabastamise puhuks etteulatuvalt kohustuste määramisel kohtu võimalikku muret valede kohustuste panemisega“. Õiguslikult on äärmiselt küsitav kriminaalhooldajale antav õigus eirata täitmiseks kohustuslikku kohtulahendit (KrMS § 409). N-ö valede kohustuste panemise tõenäosus ehk pandud kohustuste muutmise vajadus on ilmselt aktuaalne kõigis ennetähtaegse vabastamise etappides. 9 Senist kriminaalhoolduse praktikat analüüsides oleks Teadmiseks võetud. võimalik kujundada seisukoht, kas ja kuidas kohus kriminaalhooldaja ettepanekul juba katseaja tingimusi määrates saaks jätta kriminaalhooldajale vajaliku valikuruumi. Seletuskirja mõnda näidet kasutades: kui kohustuseks on alkoholi biomarkeri testi tegemine üks kord poole aasta jooksul, aga seda oleks vaja teha sagedamini, siis võikski kohtulahendiga määrata testi  tegemise kohustuse nt vähemalt kord poolaastas või kriminaalhooldusaluse nõusolekul sagedamini; kui kohus on pannud kohustuse käia psühholoogi vastuvõttudel, kuid pärast esimest vastuvõttu selgub, et vaja oleks hoopis psühhiaatri abi, võiks kohustus olla algusest peale sõnastatud viisil, et psühholoogi soovitusel on hõlmatud ka psühhiaatri juures käimine. Sama põhimõtet oleks piisavalt läbi mõeldes võimalik rakendada ka kohustuste asendamise vajaduse olukorras. Kriminaalhoolduse paindlikumaks muutmise sisulist poolt seletuskiri praegu põhjalikumalt paraku ei kajasta, mis teeb seetõttu raskemaks ka eelnõu kohta arvamuse andmise. 10 Eelnõu sisaldab ka KarS § 75 lg 1 muudatust, mida Võetud teadmiseks. Muudetud põhjendatakse järgmiselt: „Lisaks muudetakse KarS § eelnõu ja täiendatud seletuskirja. 75 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ning KarS § 75 Vajadusel tagatakse kohtunikele lõiget 3 selliselt, et ka kohus saaks paindlikumalt koolitus või juhendmaterjal. läheneda käitumiskontrollile allutatud süüdlasele kontrollnõuete määramisel. Kui siiani on saanud kohus valida individuaalselt kohustusi ja on pidanud määrama kõik KarS § 75 lõikes 1 nimetatud kontrollnõuded, siis muudatuse tulemusel on võimalik lähtudes konkreetsest isikust teha kontrollnõuetest valik.“ Sellega kontrollnõudeid (KarS §75 lg 1) puudutava muutmisvajaduse selgitused piirduvad, toodud pole ühtegi asjakohast näidet, rääkimata eelnõuga kaasneda võivatest mõjudest. Seetõttu jääb õhku küsimus, et millest lähtudes kohtud muudatuse jõustudes peavad hakkama uut praktikat kujundama, kas vajalik on kohtunike eelnev koolitus või piisab nt juhendmaterjali koostamisest jne. 11 Lisaks ei nähtu seletuskirjast, kas on mõeldud Antud selgitus. Kohustuse võimalusele anda kriminaalhooldusametnikule õigus tühistamise õigust tühistada tema enda poolt kriminaalhooldusalusele kriminaalhooldusametnikule ette ei (nimetatu nõusolekul) määratud täiendavaid kohustusi. nähta, et vältida võimalikku Kui eelnõu seletuskirja järgi on manipuleerimist hooldusaluste poolt, kriminaalhooldusametnikule laiemate õiguste andmise seda olenemata kas kohustuse on üheks sihiks kohtute töökoormuse vähendamine, siis määranud kohus või jättes üksnes kohtule võimaluse tühistada kriminaalhooldusametnik. kriminaalhooldusametniku poolt määratud kohustusi, ei leia see eesmärk maksimaalset ärakasutust. Ühtlasi puudub põhjus, miks kriminaalhooldusametnikul ei võiks olla pädevust tühistada ta enda määratud kohustust, kui kohustuse vajadus ära langeb. 12 Ülevaatamist ja ühtlustamist vajab KarS § 69 lg 6, § 69- Antud selgitus. Kooskõlastuskirjas 2 lg 9, § 74 lg 4, § 76 lg 7, § 77 lg 3-1 ja § 87 lg 4 loetletud sätetes on ka kehtivas sõnastus osas, mis puudutab seaduses ainult täiendavate kriminaalhooldusametnikule antavaid õigusi. Kui kohustuste panemine. Kohtu poolt seletuskirja kohaselt antakse kohustuste kergendamine või kriminaalhooldusametnikule õigus tühistamine (eelnõus muutmine,  kriminaalhooldusaluse kohustusi muuta, asendada või asendamine või tühistamine) on lisada, siis osutatud sätted märgivad valdavalt ära vaid reguleeritud KarS § 75 lõikes 3. ametniku õiguse kohustusi lisada. Teisisõnu, eelnõu Eelnõuga järgitakse sama loogikat. praegune sõnastus ei vasta täies mahus seletuskirjas Kriminaalhooldusametnikule antavad sisalduvatele selgitustele ehk korrigeerida tuleb kas õigused sätestatakse uues lõikes 3- eelnõu või seletuskirja. 1. 13 Eelnõuga laiendatakse kriminaalhooldusametniku Antud selgitus. Kooskõlastuskirjas pädevust mh õigusega allutada kriminaalhooldusalune viidatud korda täiendatakse tema nõusolekul elektroonilisele valvele (KarS § 69-2 vastavate sätetega. lg 9, § 75 lg 2 p 9). Kehtiva elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra (justiitsministri 22.02.2007 määrus nr 1) § 2 kohaselt on kriminaalhooldusosakonna pädevuses vaid arvamuse andmine elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta, elektroonilise valve täitmise tagamine ja elektroonilise valve täitmise üle järelevalve teostamine (p-d 1-1 , 2 ja 3). Kuna tegemist on kriminaalhooldusametniku uue õigusega, siis peaks seletuskirjas seda põhjendama. Praegu ei ole seletuskirjas vastavat kommentaari või selgitust, kuidas ametniku poolt kriminaalhooldusaluse elektroonilisele valvele allutamine toimub või milline dokument saab sellisel juhul täidetavaks dokumendiks. 14 Eelnõu eristab KarS § 75 lg 2 p 11 alusel süüdlasele Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja muu asjakohase kohustuse määramist, milline õigus on muudetud. kohtu kõrval ka kriminaalhooldusametnikul, ja süüdlase ettepanekul talle KarS § 75 lg-s 2 sätestatust muu kohustuse määramist, mida võib teha ainult kohus (KarS § 75 lg 4). Seletuskirja kohaselt seisneb vahe selles, et p-s 11 on muu asjakohase kohustuse all silmas peetud kohustust, mis ei mahu mõne eelneva punkti alla, kuid on seotud kuriteo toimepanemise asjaolude ning süüdlase isikuga. Lõikes 4 on aga silmas peetud sellist kohustust, mille lisamise ettepaneku teeb süüdlane ise ja tegemist võib olla igasuguse kohustusega, mis ei pea olema seotud toime pandud teoga ega muul moel asjakohane (nt võib süüdlane pakkuda, et ta lubab hakata tegelema hommikujooksuga, veedab rohkem aega perega, viib korteriremondi lõpule vms). Eelnõu seletuskirjas puudub põhjendus, miks on KarS § 75 lg p 11 alusel õigus kohustust lisada ka kriminaalhooldusametnikul, aga KarS § 75 lg 4 alusel saab kohustuse määrata vaid kohus. Lisaks vajab KarS § 75 lg 2 p 11 keelelist toimetamist, kuna ei ühildu lõike 2 ülejäänud punktidega. 15 Pakutud muudatuste taustal vajab läbimängimist nt Antud selgitus. olukord, kus kriminaalhooldusametnik on Kriminaalhooldusametnik esitab kriminaalhooldusaluse nõusolekul kohustusi muutnud sellise juhtumi puhul kohtule või lisanud, kuid kriminaalhooldusalune hiljem erakorralise ettekande sarnaselt muudatusega ei nõustu, nt väites, et mõistis  kriminaalhooldusametnikku või lisatava kohustuse sisu kehtivale korrale. Seletuskirja valesti, mistõttu andis eksliku nõusoleku. Kas ja täiendatud. millises menetluses saab kriminaalhooldusalune sel juhul talle pandud kohustusi vaidlustada? 16 Seletuskirjas tuleks ka üldisemas vaates selgelt Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. kajastada seda, kuidas on tasakaalustatud ja kuidas kontrollitakse kriminaalhooldusametniku tegevust talle eelnõu kohase suurema pädevuse andmisel. Silma jäi seegi, et muudatuste põhjendused lähtuvad peaasjalikult kohtute koormuse vähendamise eesmärgist, käsitlemata on aga muudatuste mõju vanglateenistusele (võimalik koormuse kasv, kriminaalhooldajate kohtade arv jmt). 19 Kui menetlusalune isik ei tasu talle kohtuvälise Võetud teadmiseks. Ettepanek on menetleja määratud või kohtu mõistetud rahatrahvi, võetud täiendavaks analüüsimiseks nõuab selle sisse kohtutäitur täitemenetluse tulevikus. seadustikus ette nähtud korras (vt eeskätt TMS § 199 jj). Kehtiv õigus näeb aga lisaks ette, et kui täitemenetluses ei õnnestu rahatrahvi sisse nõuda, teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga. Rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. Sellised asenduskaristuse kohaldamise menetlused on küll enamasti lihtsad, ent neid on võrdlemisi palju ja need koormavad olulisel määral ennekõike kohtu tugistruktuure. Näiteks on nii mõnigi kord aeganõudev teha kindlaks süüdlase elukoht ja toimetada talle kätte kohtukutse ning saavutada tema kohtusse ilmumine. Ka kohtunike tööaja panustamine seda laadi küsimuste lahendamisele ei ole otstarbekas. Arvestagem sedagi, et väärteod on üldjuhul kergemad süüteod. Tasumata rahatrahve on uue väärteo toimepanemise korral võimalik arvestada isikule karistuse mõistmisel asjaoluna, mis räägib tugevalt aresti kohaldamise kasuks (kui uue väärteo sanktsioon selle ette näeb). Soovi korral on võimalik seadust täiendada ka nii, et kohus saaks isiku uut väärteoasja lahendades aresti või üldkasuliku tööga asendada tema varasemad tasumata rahatrahvid, kui nende täitmine ei ole aegunud. Sel juhul jääks aga ära suur hulk kohtumenetlusi, mille ainsaks sisuks on küsimus, kas isikule väärteo eest kohaldatud, kuid tasumata rahatrahv tuleb pärast edutut sundtäitemenetlust aresti või üldkasuliku tööga asendada või mitte. See annaks (maa)kohtute töökoormuse vaates tuntava kokkuhoiu. Tartu Ringkonnakohus 1 Tartu Ringkonnakohus tänab võimaluse eest avaldada Teadmiseks võetud. arvamust karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta, mis käsitleb muudatusi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamist ning kriminaalhoolduse- ja oportuniteedi täideviimist puudutavas. Üldiselt saame seletuskirjas välja toodud põhjendustega nõustuda ja eelnõus pakutud tingimisi vabastamise menetluse reformi toetada. Soovime siiski märkida järgmist. 2 Põhiseaduse kohaselt mõistab õigust kohus. Teadmiseks võetud. Karistusõiguses on kohtumõistmise kõige selgemaks väljenduseks karistus. Sellest lähtuvalt ei tohiks tekkida võimalust, et mõni organ või isik saab kinnipeetu vabastamise üle otsustada kohtust n-ö täielikult mööda minnes. Nii oleks see ka juhul, kui keegi võiks teha kurjategija vanglast vabastamise otsustuse nõnda, et kohus seda otsustust kuidagi väärata ei saaks. Näib, et praeguse eelnõu kohaselt kohtu selline keskne roll säilib. Tõsi, üldreeglina sätestatakse, et kinnipeetav vabaneb 2/3 või 3/4 karistuse ära kandmisel – ehk justkui „sõidetakse üle“ kohtu otsusest, mille kohaselt kuulub kandmisele kogu karistus. Samas aga on kohtul võimalik ennetavalt selline 2/3 või 3/4 karistuse kandmisele järgnev automaatne vabastamine ära keelata. Eelnevast tulenevalt on selline keelamisvõimalus kõigiti põhjendatud. 3 Samas jääb seaduseelnõu pinnalt ebaselgeks, millest Arvestatud osaliselt. kohus sellise keelamise üle otsustades lähtuma peab. Kooskõlastuskirjas soovitatud Seletuskirjas märgitakse, et niisugune abinõu juhised on lisatud VangS §-i 76 võimaldab takistada nende isikute vabastamist, kes vabastamise keelamise taotluse pole vangistuse eesmärke saavutanud ja kujutaks isegi esitamise juurde. Kohtule oma vanglakaristuse lõppstaadiumis ühiskonnale ohtu. otsustamiseks eraldi kriteeriume ei Tartu Ringkonnakohtu hinnangul võiks sellise sätestata. määratluse lisada seaduse teksti. Nimelt tuleb põhiseaduse (PS) kohaselt riigivõimu teostada seaduse alusel (PS § 3 ls 1). Seletuskiri ei ole seadus. Sellest lähtuvalt peaks seadus sisaldama vähemalt mingeidki (üldisi) suuniseid selle kohta, millest lähtuvalt mingi otsustus teha tuleb. Seega võikski kaaluda näiteks seaduse täiendamist klausliga, et otsustuse kinnipeetava tingimisi vabastamise keelamise kohta teeb kohus tulenevalt sellest, kas isik kujutab endast „ühiskonnale ohtu“ või mitte 4 Niisamuti – või alternatiivselt – võiks mõelda ka Vt eelmist kommentaari. seaduse täiendamise peale selle osas, millest lähtuvalt kohus üleüldse tingimisi vabastamise otsuse teeb. Praegu öeldakse KarS § 76 lg-s 4 küll seda, milliseid aspekte kohus vabastamist kaaludes arvesse võtma peab, aga pole mingit infot selle kohta, milline on see sisuline küsimus, mille kohus neid aspekte arvesse  võttes lahendama peab. Riigikohus jõudis mõne aasta eest seisukohale, et tuleb prognoosida uute kuritegude ohtu. Näib, et see uute kuritegude oht võiks olla seesama, mida praeguses seletuskirjas nimetatakse ohuks ühiskonnale. Seetõttu võiks selle seadusse lisada umbes nõnda: „§ 76 lg 4: Tingimisi enne tähtaega vabastab kohus vangistusest süüdlase, kellest lähtuv oht ühiskonnale on piisavalt madal. Selle ohu taset hinnates arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.“ 5 Saab nõustuda sellega, et vangistuse järgne Teadmiseks võetud. kriminaalhooldus aitab kaasa kurjategija edaspidisele õiguskuulekale elule. Siiski ei saa eeldada, et ka edaspidi jääb ennetähtaegselt vabastatute retsidiivsusmäär vaid 16% (seletuskirja lk 14) peale. Kui eeldada, et kohtud on retsidiivsusriski prognoosinud kasvõi mõnevõrra õigesti, peaks retsidiivsusmäär ilmselt mõnevõrra tõusma, sest vanglast vabanevad automaatselt ka mõned sellised inimesed, kes kujutavad endast kõrget uute kuritegude ohtu ja keda kohtud ei vabastaks – ja kes pärast vabanemist hakkavad panema toime kuritegusid. 6 Juhime tähelepanu sellelegi, et käitumiskontrolli Teadmiseks võetud. rakendamine ei pea tingimata eeldama inimese ennetähtaegset vabastamist: KarS § 87-1 näeb ette karistusjärgse käitumiskontrolli. Tõsi, see eeldab praegu väga rangeid nõudeid. Samas ei pruugiks see nõnda olla. Näiteks Saksamaal on karistusjärgse käitumiskontrolli (kriminaalhoolduse) rakendamine võimalik küllaltki paljudel juhtudel (vt sealse karistusseadustiku § 68 jj.). Eestiski oleks mõeldav seadusemuudatus, mille kohaselt hakataks lõpuni kantud vangistuse puhul rakendama käitumiskontrolli senisest märksa enam. 7 Kuivõrd edaspidi vangla hinnangu roll vabastamise üle Teadmiseks võetud. otsustamisel suureneb, peaks vangla panustama sellele, et need hinnangud oleksid kvaliteetsed. Seni see kahjuks tihtipeale nii olnud ei ole: kohtud on korduvalt teinud vanglatele etteheiteid, et pole võimalik mõista, mille alusel n-ö retsidiivsusprotsendid tekivad, miks ei toeta vangla mõne „madala retsidiivsusprotsendiga“ inimese vabastamist jne.  8 Võiks kõrvaldada ühe ilmselge vea senises seaduses. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja KarS § 77 lg 2 on sõnastatud nii: „Käesoleva täiendatud. paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel arvestatakse käesoleva seadustiku § 76 lõikes 4 sätestatut.“ KarS § 77 ei kõnele tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, vaid eluaegset vangistust kandva inimese tingimisi vabastamisest (mingit vangistustähtaega ei ole). Niisiis võiks sõna „ennetähtaegsel“ välja jätta. 9 Väga tervitatav on see, et edaspidi ei pea kohus enam Teadmiseks võetud. tegelema n-ö kriminaalhoolduslike kõrvalasjadega, st kohtu pädevusse jäetakse vaid olulised otsustused. Teisest küljest tuleb tagada, et niisugused olulised otsustused jääksid tõepoolest kohtu teha – mitte kriminaalhooldaja pädevusse. Vastasel korral saaks kriminaalhooldaja liigse otsustusõiguse inimese vabaduste üle ja see võiks olla mh problemaatiline tulenevalt põhiseaduse § 146 ls-st 1, mille kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Harju Maakohus 1 Tänan võimaluse eest esitada arvamus Teadmiseks võetud. karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seaduse (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga) eelnõule. Eelnõuga tutvumise järgselt laekus kohtu esimehele arvmusi Harju Maakohtu kohtunikelt. Arvamustes toodud arvamused ja tähelepanekud on alljärgnevad. 2 Seadusandja plaan ajakohastada tingimisi enne Teadmiseks võetud. tähtaega vabanemise (TEV) regulatsiooni on tervitatav. Muudatuste eesmärgiks on tõsta õigusselgust, tagada õigussüsteemi efektiivsem toimimine ning vähendada koormust kohtutele juhtumites, kus ennetähtaegne vabastamine võiks toimuda selgete eelduste täitumisel. Samuti on loogiline, et riik otsib võimalusi süsteemsemaks lähenemiseks kinnipeetavate taasühiskonnastamisel ja riskide maandamisel. 3 Probleemseks ning kaalumist vajavaks võib samas Antud selgitus. Eelnõuga tehtavad pidada asjaolu, et muudatuse kohaselt otsustab muudatused puudutavad vabastamise faktiliselt vangla või prokuratuur, mitte ennetähtaegset vabastamist kohus. See lähenemine vähendab kohtuliku kontrolli vangistuse hilises faasis, mõnikord olulisust ja võib viia subjektiivsete hinnangute põhjal paar kuud või paar päeva enne tehtavate otsusteni. Vangla hinnang kinnipeetava karistuse ärakandmist. Selles etapis vabastamise otstarbekuse kohta võib sõltuda isiku ei ole enam otstarbekas kohtu üldisest käitumismuljest, mitte tegelikust ohust täiendav koormamine. Kohus saab ühiskonnale. See loob ohu, et meeldivalt käituv, ent eelnevalt suunata vangla tegevust ohtlik isik vabastatakse, samas kui vähem meeldiv, sellega, kui avaldab oma arvamust kuid tegelikult väheohtlik inimene jäetakse kinni. Selline viimase nn tavalise ennetähtaegse vabastamise menetluse käigus, mil  praktika kahjustab õiguskindlust ja võrdsuse kohus peab määrama etteulatuvalt põhimõtet. katseaja, kohustused ja kontrollnõuded. 4 Eelnõus ei ole selgelt määratletud, milliste objektiivsete Antud selgitus. Kooskõlastuskirjas kriteeriumite alusel vangla või prokuratuur saavad viidatud kriteeriumid on lisatud otsustada vabastamise peatamise üle. Selline VangS §-i 76 vabastamise keelamise määramatus loob aluse meelevaldseks ja taotluse esitamise juurde. Kohtule ebaühtlaseks kohtlemiseks. Praegune praktika näitab, otsustamiseks eraldi kriteeriume ei et prokuratuur ei täida sisulist kontrolli vangla sätestata. Vt ka Tartu ettepanekute üle, vaid pigem vormistab need Ringkonnakohtu arvamust punktis 3 automaatselt. Prokuratuuril puudub nendes ja vastust sellele. küsimustes iseseisev seisukoht ning see on tihedalt seotud vangla hinnangutega, mis veelgi suurendab ohtu, et otsused ei ole piisavalt kaalutletud ega sõltumatud. 5 Samuti ei taga uus kord automaatse vabastamise Teadmiseks võetud. Vt ka eelmist võrdset rakendamist kõikide kinnipeetavate suhtes. Kui kommentaari. vabastamise küsimuses kehtivad erandid, mille otsustamine on vangla ja prokuratuuri käes, on alust arvata, et süsteem ei toimi kõigi suhtes ühetaoliselt. See loob soodsa pinnase manipuleerimiseks ja ebavõrdseks kohtlemiseks, mida tuleb vältida. Senises praktikas on esinenud juhtumeid, kus vangla on toetanud tingimisi enne tähtaega vabastamist ka siis, kui isikul puudus kindel elukoht, tal oli rohkelt distsiplinaarkaristusi ja vabastamise põhitingimused ei olnud täidetud. Seega ei saa pidada vangla hinnanguid alati usaldusväärseks ja objektiivseks, mis omakorda seab kahtluse alla muudatuse õiguspärasuse ja toimivuse. 6 Et tagada õiglane ja läbipaistev vangistuspoliitika, võiks Teadmiseks võetud. kaaluda ettepanekut vabastada kõik kinnipeetavad automaatselt seaduses ettenähtud karistuse osa kandmise järel, ilma erisuste ja eranditeta. Samas muutub sellisel juhul muutub küsitavaks vajadus lühimenetluse järele, millega karistust vähendatakse 1/3 võrra enne vangistuse määramist – tekiks olukord, kus karistust vähendataks justkui topelt. 7 Samuti avaldati arvamust, et kinnipeetavate käitumise Teadmiseks võetud. reguleerimiseks tuleb rohkem kasutada selgeid ja rangeid distsiplinaarkaristusi vanglasiseselt. Kui kinnipeetav rikub korduvate rikkumistega vanglareegleid, tuleks talle määrata reaalne karistus (nt kartser), mis annaks selge signaali käitumise vajalikkusest. Selline lähenemine on aus ja välistab võimaluse, et vabastamise üle otsustatakse sisuliselt käitumise põhjal ilma objektiivse aluskontrollita.  8 Mis puudutab eelnõus sisalduvaid kriminaalhoolduse Teadmiseks võetud. korraldust puudutavaid muudatusi, siis nende ettepanekutega ollakse täielikult nõus. Tartu Ülikooli õigusteaduskond 1 Justiits- ja digiministeerium on esitanud Tartu Ülikooli Teadmiseks võetud. õigusteaduskonnale karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga) arvamuse avaldamiseks. TÜ karistusõiguse osakond tänab ministeeriumit kaasamise eest. Märgime, et meie hinnangul on eelnõu veel toores ning vajaks täiendavat analüüsi järgmistel põhjustel. 2 Kuigi eelnõus on väljatöötamiskavatsuse koostamata Teadmiseks võetud. jätmist põhjendatud kiireloomulisusega ja viimast omakorda riigieelarvega seotusega (lk 2 ja 3), puudub eelnõus selgelt jälgitav arvutus- ja analüüsikäik selle kohta, milline on eelnõu potentsiaalne mõju riigieelarvele. Paljud eelnõud mõjutavad ühel või teisel viisil riigieelarvet, mistõttu tuleks võimalusel vältida liigkergekäelist viitamist sellest tulenevale võimalusele jätta väljatöötamiskavatsus koostamata. 3 Arvestades, et eelnõu sisaldab põhimõttelist Antud selgitus. Tegemist ei ole muudatust – automaatse ennetähtaegse vabastamise automaatse ennetähtaegse süsteemile üleminekut, mõjutab see eelduslikult vabastamisega. Automaatse turvalisust ja ühiskondlikke hoiakuid. Sellest johtuvalt vabastamise korral ei toimuks vajab selline eelnõu ühiskondlikku heakskiitu. täiendavat hindamist vanglas ning Karistamissüsteem on alati kõrgendatud avaliku huvi puuduks vabastamist pidurdav tähelepanu all ning arvukad uuringud protseduurilise süsteem. Mõlemad nimetatud õigluse valdkonnas (nt T. R. Tyleri kästlus, nt komponendid on eelnõus olemas. Procedural Justice, Volumes I and II, Rotledge 2005) Praktikas võib juhtuda, et vangla viitavad sellele, et üldine õiguskuulekus sõltub tegevus on pigem konservatiivne ja ühiskonna liikmete usust õigussüsteemi ja usaldusest vabastamist püütakse keelata selle süsteemi vastu, mis omakorda sõltub mh sellest, rohkem. Eelnõuga kavandatavad kui legitiimseks peavad ühiskonnaliikmed muudatused puudutavad otsustusprotsesse. On tõsi, et kuivõrd karistussüsteem kinnipeetavaid, kellel on jäänud on paljude ühiskonnaliikmete jaoks küllaltki karistuse lõpliku ära kandmiseni emotsionaalne teema, võib ja peabki seadusandja väike aeg, v-olla mõni kuu või mõni põhjendatud juhtudel n-ö avalikust arvamusest irduma. päev. Kehtiva seaduse alusel Siinkohal on aga rõhk sellel, et seadusandja peab vabaneksid need inimesed ilma valikuid kaaluma ja langetatud otsust ka põhjendama. igasuguse järelevalve ja toeta, Eelnõu seletuskirjast selliseid kaalutlusi ja põhjendusi muudatus võimaldab neid vabastada ei nähtu. Esitame enda väite tõestamiseks järgmise kriminaalhoolduse järelevalve alla arutluskäigu kasvõi lühikeseks ajaks ja so ühiskonna vaatest kindlasti positiivne. 4 Põhjust ei ole vastu vaielda sellele, et ennetähtaegne Teadmiseks võetud. vabanemine koos kriminaalhooldusega on eelduslikult süüdlase jaoks sujuvam naasmine ühiskonnaellu.  Seega võiks tõepoolest olla sanktsioonisüsteemi eesmärgiks võimalikult palju vanglast vabanenuid sellisele kontrollile ka mõneks ajaks allutada. Küll aga ei ole selle eesmärgi saavutamiseks ainuvõimalik lahendus automaatne vabanemine koos vanglapoolse „hädapiduriga“. Võiks ka olla ju teistpidi: teatud tähtaja möödumisel toimetatakse kõik kinnipeetud kohtuniku ette ja kohtunik otsustab, kas isik vabaneb või mitte (n- ö automaatne vabanemine „katapuldiga“). Eelnõus puudub veenev selgitus, miks valitud on „hädapiduri“ variant, seda mh arvestades ka järgnevalt käsitletud „hädapiduri“ süsteemiga seotud probleeme. 5 Võib eeldada, et automaatne vabanemine Antud selgitus. Kehtiva seaduse „hädapiduriga“ võiks olla kohtusüsteemi seisukohalt alusel kontrollib kohus tingimisi enne odavam lähenemine, sest kohtul pole sellisel juhul vaja tähtaega vabastamist mitmel korral iga kinnipeetava kohta kellel tähtaeg on saabunud, kui ta keeldub kinnipeetavat eraldi vabastamisotsust langetada. Motiveerivalt võib ennetähtaegselt vabastamast. Sama selline lähenemine mõjuda süüdlasele, kes võib loogika jääb alles. Eelnõu kohaselt vahetumalt tunnetada, et „kui ma nüüd korralikult peab kohus viimasel korral nö käitun, mu vabanemisele kätt ette ei panda”. Küll aga tavalise ennetähtaegse vabastamise tekib siin süsteemi efektiivsuse kõrval hoopis teine ja menetluse ajal määrama sisulisem argument: süsteemi usaldusväärsus. Nimelt etteulatuvalt nn automaatse sõltub sellisel juhul vabastamise praktika kujunemine vabastamise ajaks katseaja, suures ulatuses vanglasüsteemist: nende isikute kontrollnõuded ja kohustused. Kui vabanemist, kellele vangla kätt ette ei pane, kohus ei vajadust nö hädapidurit tõmmata ei kontrolli, nende isikute, kellele paneb, kontrollib. ole, siis vabastatakse kinnipeetav Puudub igasugune alus järeldada, et vangla teeb eelnevalt kohtu poolt määratud otsustuse selle kontingendi osas, kellele ta kätt ette ei tingimustel. pane, usaldusväärse metoodika põhjal. Vanglateenistuses on praegu teadaolevalt riskihindamise vahendina kasutusel Suurbritanniast üle võetud OASys (Offender Assessment System), millele tuginemise osas on kohtud, sealhulgas Riigikohus olnud varasemalt kriitilised. Riigikohtu hinnangul ei saa OASys´e tulemustele ennetähtaegse vabastamise menetluses tugineda (RKKKm nr 1-09-14104). Kui vangla pole seni suutnud selgitada oma kasutatava vahendi metoodikat ega psühhomeetrilisi omadusi, jääb paratamatult mulje, et inimesed, kes vanglas riskihindamisi läbi viivad ei mõista selle tegevuse sisu. Ka teaduskirjanduses on OASyst kritiseeritud, kuna selle statistilise mudeli ennustav valiidsus (kas ennustab korrektselt õigusvastast käitumist) on kaheldav nii üldise õigusvastase käitumise kui vägivallariski puhul. Olgu toonitatud, et Suurbritannias kasutatakse pikema karistusega raskemate isikuvastaste kuritegude sooritajate ennetähtegse vabastamise puhul riskihindamisel lisaks OASys´ele ka valiidsemaid mõõdikuid nagu VRAG ja HCR-20 V3. Niisuguses olukorras ei ole mõeldav, et vangla jätkab senist riskihindamise praktikat, kuid seletuskirjast ei  ilmne süsteemset plaani, kuidas vanglasüsteem või ka prokuratuur peaksid oma „hädapiduri“ tõmbamist põhjendama, kuigi neil lasub see kohustus. Seletuskirjas on toodud välja, et vangla ja prokuratuur oskavad konkreetse kinnipeetava osas teha kõige paremini prognoose eri- ja üldpreventsiooni eesmärke silmas pidades, kuid tuleb teadvustada, et eriteadmised korduva õigusvastase käitumise osas tulevad siiski käitumis- ja närviteaduse valdkonnast. Teadupärast on olemas laialt aktsepteeritud ja tõendust leidnud metoodikaid, vahendeid ja mudeleid, mis saaksid anda ennetähtaegse vabastamise kontekstis tõenduspõhiste prognoosotsuste tegemiseks hea pinnase. Üks sellistest vahenditest on käesolevalt Eesti kinnipeetavate valimil valideerimisel, kuid Justiitsministeerium ei ole selle vastu huvi üles näidanud vaatamata korduvatele pakkumistele. Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et tõenduspõhine ja tasemel korduva õigusvastase käitumise riski hindamine nõuab vastavat haridust ja väljaõpet ning sageli eriteadmisi psühholoogias ja psühhopatoloogias. Rõhutame siinkohal, kohtupraktika, mis on avalik, läheb sammsammult tõenduspõhisema riskihindamise teed, kaasates otsustusprotsessi valdkonna eksperte. Seetõttu on alust arvata, et nende süüdlaste puhul, kes „hädapiduri“ tõmbamise korral kohtu ette jõuavad, saab risk adekvaatse(ma)lt hinnatud ja ohtlikkus või selle puudumine järeldatud. Kui eelnõus kirjeldatud automaatse vabastamise süsteem peaks vastu võetama, annab see küll avalikkusele täiendavad argumendid nõudmaks vanglasüsteemi läbipaistvamaks muutumist ennetähtaegse vabastamise valdkonnas riskihindamise metoodika osas ning vanglas riski hindamise süsteemi kvaliteedi tõusu. Siiski oleks korrektne, kui asi käiks selles järjekorras, et kõigepealt vanglasüsteem ennast tõestab ja alles siis antakse talle selle põhjal ulatuslikum diskretsioon selles valdkonnas. Kuigi iseäranis peaks riskihindamise süsteem olema kvaliteetne isikute puhul, kes on toimepannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid (siin on üksikisiku ja ühiskonna jaoks kaalul kõige rohkem), tuleks pikas perspektiivis püüelda kogu süsteemi kvaliteedi tagamise poole. Õigusriigile on kohane teha otsuseid tuginedes tõenduspõhistele alustele. 6 Kui „hädapiduri“ tõmbamine jääb vangla kanda, siis Antud selgitus. Eelnõusse on lisatud arvestada tuleb sellega, et praktikas on esinenud VangS §-i 76 juhised vanglale juhtumeid, kus nii vangla kui ka prokuratuur toetavad vabastamise keelamise taotluse kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, ent kohus esitamiseks. Kohtule otsustamiseks jääb siiski eriarvamusele ning ei rahulda vastavat  taotlust. Sellised juhtumid päädiks eelnõu valguses eraldi kriteeriume ei sätestata, süüdlase vabastamisega. Seega kerkib eelnõuga kohtule kehtivad samad juhised. kavandatava süsteemi puhul oluline õiguspoliitiliselt oluline küsimus: kas vanglale ja prokuratuurile ei ole kavandatava süsteemi raames antud liialt suur ning sisuliselt kontrollimatu kaalutlusõigust? See omakorda võib hakata mõjutama kinnipeetavate või süüdistatavate kriminaalmenetluslikku käitumist. Näiteks võib kujuneda arusaam, et koostöö õiguskaitseasutustega – sh ütluste andmine või kokkuleppemenetlusega nõustumine - suurendab tõenäosust hilisemaks ennetähtaegseks vabanemiseks. Selline arusaam võib tekitada ootusi ja sõltuvusmehhanisme, mis ohustavad isiku tegelikku menetlusautonoomiat ja võivad vähendada kriminaalmenetluse neutraalsust. Seega võib ennetähtaegse vabastamise küsimusel olla hoopis laiem mõju ning ka nimetatud aspekte tuleks eelnevalt analüüsida. 7 Seoses automaatsete ennetähtaegse vabastamise Antud selgitus. Eelnõuga tähtaegadega, mis on sätestatud KarS §-s 76 tekib kehtestatavad tähtajad järgivad mitmeid küsimusi, mh: miks just sellised tähtajad, miks senist KarS § 76 loogikat. selline võimalus on kõigi, ka raskemate kuritegude puhul. Paha ei oleks siin teinud võrdlev analüüs, mis oleks andnud aimu sellest, kuidas asjad käivad teistes riikides. 8 Kui mingit süsteemi kujundatakse ümber märksõnade Teadmiseks võetud. Seletuskirja efektiivsus, positiivne mõju siseturvalisusele jne täiendatud. valguses, ootaks lisaks võrdlevale analüüsile ka konkreetseid arvutuskäike, millele sai tähelepanu juhitud eespool, aga ka nt asjakohaseid viiteid teaduskirjandusele, mh, kuid mitte ainult psühholoogiaalasele teaduskirjandusele. 9 Eelnevast lähtudes palume mitte mingil juhul eelnõuga Teadmiseks võetud. Pärast sellisel kujul edasi minna ega teha kõnealuseid kooskõlastust tehtud täiendavaid ühiskonna jaoks äärmiselt olulisi muudatusi arutelusid asjaosalistega ja vastavalt kiirustades. Kuigi idee nende muudatuste taga on üllas, kooskõlastusel esitatud soovitustele ei ole põhjenduste puudumine ega mõjude on eelnõu ja seletuskirja täiendatud analüüsimata jätmine demokraatlikule ühiskonnale ning parandatud. kohane õigusloome praktika ega toeta ühiskondlikult tundliku teema vastuvõtmist avalikuse poolt. Eelnõul võib olla rida väga problemaatilisi mõjusid, mida käsitlesime eespool. Käesoleva eelnõu temaatika puhul tuleks alustada väljatöötamiskavatsusega ning sealt liikuda soovi korral edasi, toetades ettepanekuid adekvaatse analüüsiga.  Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Ettepanekute ja märkuste tabel Sotsiaalministeerium 1 Vangistusseadusesse lisatava § 10423 lg-s 3 (eelnõu § Arvestatud, muudetud ja täiendatud 1 punkt 25) toodud loetelu kriminaalhooldusalusega eelnõu teksti § 10423 lõike 3 osas. seotud isikutest kasutab isikutele viitamiseks küll Lõige 3 sõnastati järgmiselt: sarnast sõnastust vangistusseaduse § 25 lõikega 1 ja § 32 lõikega 5, ent teeme ettepaneku sõnastus (3) Kriminaalhooldusalusega seotud kaasajastada ja ühtlustada seda nt isikuteks käesoleva seaduse prokuratuuriseaduse (§ 15 lg 2 p 4) ja avaliku tähenduses peetakse abikaasat, teenistuse seaduse (§ 15 p 4) analoogsete sätetega registreeritud elukaaslast, (vastavalt § 15 lg 2 p 4 ja § 15 p 4). elukaaslast, otsejoones ülenejad ja alanejad, külgjoones sugulased, Kuigi lisaks vangistusseadusele kasutatakse ka samuti abikaasa, registreeritud mõnedes kohtumenetlust reguleerivates seadustes elukaaslase või elukaaslase mõisteid võõras- ja kasuvanem ning võõras- ja otsejoones ülenejad, alanejad ja kasulaps, tekitab nende eristamine küsimusi, kuna EKI külgjoones sugulased, kusjuures järgi on tegemist sünonüümidega. vanemaks loetakse ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks Ka ei ole kõnealuse lõike kontekstis ilmselt kohane sugulaseks ka lapsendatud ja rääkida vennast või õest ja onust või tädist, vaid need kasulaps ning põhjendatud juhul sõnad peaksid olema eristatud komaga sarnaselt muud isikud. teistele sättes nimetatud isikutele. 2 Vangistusseadusesse lisatava § 10424 (eelnõu § 1 Arvestatud, täiendasime sõnastust, punkt 25) punktide 8 ja 13 sõnastused on segased et oleks aru saada, et tegemist on sündmuses osalenud või 8) kriminaalhooldusalusega seotud selle isiku nimi ja sündmusega seotud andmetega. isikukood või sünniaeg, kes osaleb juhtumikorralduses; 13) andmed põhjuse, aja, seotud isikute ning sõltuvusainete võimaliku tarvitamise või tarvitamisele viitavate tunnuste kohta Häirekeskusele ja Politsei- ja Piirivalveametile viimase aasta jooksul tehtud väljakutsete või teavitamiste kohta, mis puudutavad kriminaalhooldusalust. Meie hinnangul ei ole eriti punkti 13 puhul võimalik aru saada, milliseid andmeid, sh milliseid kriminaalhooldusalusega seotud isikutega seotud andmeid võrgustikutöös töödeldakse. Väga napp on ka andmete töötlemise vajalikkust selgitav seletuskirja osa, mis ei võimalda tegelikult hinnata sättes loetletud isikuandmete töötlemise vajadust ja õiguspärasust. Palume täpsustada. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1 Palume täpsustada eelnõus ja seletuskirjas eelnõuga Arvestatud, täiendatud eelnõu teksti. kavandatavate vangistusseaduse §-de 10423 ja 10424 Selgitame, et alusel Eesti Töötukassaga (edaspidi Töötukassa) kriminaalhooldusametnikule piisab vahetatavate andmete koosseis ning vastavate infost, mille vastus on „jah/ei“ vormis. andmete töötlemise eesmärk. Kriminaalhooldusel ei ole vaja saada Eesti Töötukassalt täpsemat infot. Eelnõu § 1 punktiga 25 kehtestatakse vangistusseaduse (VangS) §-d 10423 ja § 10424, mis  puudutavad võrgustikutööd kriminaalhoolduse teostamisel. Eelnõuga lisatava §-ga 10424 täpsustatakse andmekoosseis, mida kriminaalhoolduse teostamise käigus tehtava võrgustikutöö raames töödeldakse. Punkti 11 kohaselt kuuluvad võrgustikutööks vajalike andmete hulka muu hulgas ka kriminaalhooldusaluse töövõime ulatus, kestus ja töövõimetoetus. Justiits- ja Digiministeerium (endine Justiitsministeerium) ja Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa) on sõlminud kriminaalhoolduse osas koostöökokkuleppe, kus on sätestatud, milliseid andmeid pooled vahetavad ja millisel viisil. Hetkel kehtiva koostöökokkuleppe alusel ei väljasta Töötukassa andmeid töövõime kohta. Samas vahetatakse muid andmeid, mida eelnõus mainitud ei ole, nt töötuna arvelolekuga seotud andmed ja tegevuskava andmed. Kui nimetatud andmeid soovitakse ka edaspidi Töötukassaga vahetada, tuleks ka need samuti eelnõus ära nimetada. Kuna võrgustikutööks vajalikud andmed sätestatakse edaspidi seaduses, peaks vastav säte hõlmama kogu võrgustikutööks vajalikku andmekoosseisu, sh ka neid andmeid, mida seni on vahetatud koostöökokkuleppe alusel. Vastasel korral saab eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumisel Töötukassa väljastada üksnes andmed töövõime ulatuse, kestuse ja töövõimetoetuse kohta. 2 Eelnõu ja seletuskirja põhjal jääb arusaamatuks, Arvestatud, muudetud ja täiendatud kuidas aitab kriminaalhoolduse teostamise käigus seletuskirja. Leiame, et inimese toetamisele kaasa üksnes andmekaitsealast mõjuhinnangut ei kriminaalhooldusalusel vähenenud töövõime ole vaja, kuna kriminaalhooldus küsib esinemise fakt. Paraku ei ole seda ka seletuskirjas lahti Eesti Töötukassalt üksnes faktilisi selgitatud. Sisulist infot inimese piirangute ja andmeid (jah/ei vormis). võimaluste kohta annaks andmed tegutsemise ja Täpsustavaid andmeid küsib osalemise piirangute kohta, kuid praeguse kriminaalhooldus otse muudatusega nende andmete edastamist ei taotleta. kriminaalhooldusaluselt või Kui Teil on siiski soov saada ka täpsemaid andmeid, vajadusel päringu alusel siis tuleks need andmed samuti eelnõu §-s 10424 tervishoiuteenuse osutajalt. nimetada. Kuna inimese töövõimega seotud andmete näol on tegemist eriliigiliste isikuandmetega, mida Töötukassa seni võrgustikutöö raames edastanud ei ole, palume eelnõu seletuskirjas ka täpsemalt selgitada, miks on töövõime ja töövõimetoetuse andmeid võrgustikutööks vaja. Hetkel on seletuskiri selles osas väga üldine ning ei maini andmestiku kasutamise eesmärke konkreetsemalt. Seletuskiri ei sisalda ka andmekaitsealast mõjuhinnangut. 3 Eelnõu ja seletuskirja põhjal ei ole ka selge, milliste Praegu toimub andmevahetus tehniliste lahenduste abil on vastav andmevahetus kriminaalhoolduse ja Eesti mõeldud toimima. Juhul, kui andmete vahetamist Töötukassa vahel e-kirja teel. kavandatakse nt X-tee vahendusel, on vaja õigusaktis Käesoleval hetkel ei ole sellist x-teed sätestada ka muudatuse rakendamise olemas. ettevalmistamiseks vajaminev aeg, kuna rakendamine  eeldab sellisel juhul ka infosüsteemides vastavate arenduste tegemist. 4 Palume eelnõu § 1 punktiga 46 kavandatav muudatus Arvestatud. Muudatus on eelnõust eelnõust välja jätta. välja jäetud. Eelnõu § 1 punktiga 46 täiendatakse VangS § 137 lõiget 11. Kehtiv VangS näeb ette, et vanglaametnikule ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 41 lõigetes 1–3 sätestatud piiranguid tingimusel, et töötamine ei kahjusta vanglaametniku tervist ja ohutust. Eelnõuga soovitakse seadust täiendada eeldusega, mille kohaselt „töötamine ei kahjusta vanglaametniku tervist ja ohutust, kui järjestikune puhkeaeg on vähemalt 36 tundi neljateistpäevase ajavahemiku jooksul“. Soovime juhtida tähelepanu töö- ja puhkeaja nõuete olulisusele. Piisav puhkeaeg täidab töötaja tervise kaitse eesmärki. Üleväsinud töötaja võib ohtu seada enda ja kolleegide elu ja tervise, kulutab sama töö tegemiseks rohkem aega ning on vähem produktiivne. Väsimus võib põhjustada tööõnnetusi ja pideva väsimusseisundi tagajärjeks võib olla tööst põhjustatud haigestumine. Jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik eeldada, et töötaja tervis ei saa kahjustada olukorras, mil töötajale tagatakse kahenädalase perioodi vältel poolteist päeva puhkeaega. Seletuskirja selgitus, et eeldus kehtestatakse töökorralduse lihtsustamise eesmärgil, ei ole sisuliselt veenev ega põhjendatud. Seejuures tekitab küsimusi, kuidas nimetatud eeldust praktikas rakendada tuleks, näiteks kes ja kuidas saab eeldusele vaidluse korral tugineda, kellel lasub milline tõendamiskohustus jne. Isegi kui EL direktiiv 2003/88/EÜ võimaldab liikmesriikidel teha teatud töö- ja puhkeaja miinimumreeglitest erandeid, läheb eelnõus välja pakutud eeldus direktiivi eesmärgist liiga kaugele ja sellega vastuollu. Vahetustega töö ja pikkade tööpäevade korral on eriti oluline pöörata tähelepanu pika tööajaga kaasnevate terviseriskide maandamisele ning töötajate tervise ja ohutuse tagamisele. Eelnevast tulenevalt palume muudatus eelnõust välja jätta. 5 Teeme ettepaneku kehtestada VangS-s ületunnitöö Arvestamata. Tegemist on juba hüvitamise tingimused samadest põhimõtetest kehtiva põhimõttega, kus valiku, kas lähtuvalt, nagu seda on tehtud ATS-is ja töölepingu ületunnitöö hüvitatakse vabas ajas seaduses (TLS). või rahas, teeb vangla. Otsuse selle kohta, kumba Eelnõu § 1 punktiga 47 muudetakse VangS § 139 lõiget kompenseerimismehhanismi 3. Kehtiv VangS sätestab järgmist: „Vanglateenistus kasutada, teeb lähtuvalt maksab ületunnitöö eest lisatasu vanglaametniku teenistuslikest huvidest vangla, kuna tunnipalga poolteisekordses ulatuses või vanglatöö eripära arvestades ei ole kompenseerib ületunnitöö vaba aja andmisega.“ võimalik jätta valikuõigust Seejuures tuuakse seletuskirjas välja järgmist: „Otsuse vanglateenistujale. Vanglatöö eripära selle kohta, kumba kompenseerimismehhanismi all peetakse eelkõige silmas avalikku kasutada, teeb lähtuvalt teenistuslikest huvidest ülesannet, mille täitmiseks on vajalik ööpäevaringselt katkematult tagada  vangla, kuna vanglatöö eripära arvestades ei ole teenistujate kohalolu nii kitsamalt võimalik jätta valikuõigust vanglateenistujale.“ kinnise vangla sisemise julgeoleku kui ka laiemalt üldise avaliku Meie hinnangul ei tulene seaduse tekstist tingimata julgeoleku tagamiseks. välja seletuskirjas viidatud põhimõte. Seejuures juhime tähelepanu, et nii ATS kui TLS jätavad ametnikule/töötajale kaalutlusõiguse, kas ületunnitöö hüvitada rahas või vabas ajas. ATS § 39 lõike 6 kohaselt hüvitatakse „ametniku taotlusel“ ületunnitöö vabas ajas ja TLS § 44 lõige 6 seab selgesõnalise eelduse, et ületunnitöö hüvitatakse vabas ajas, v.a kui pooled lepivad kokku ületunnitöö hüvitamise rahas. Selgitame, et TLS lähtub ületunnitöö hüvitamise regulatsioonis kaalutlusest, et võttes arvesse tööaja piirangu eesmärke täidab tervisekaitse eesmärki ületunnitöö hüvitamine vaba aja andmisega ületunnitööga võrdses ulatuses. Tööaja piirangud on kehtestatud töötaja tervise ja ohutuse kaitseks ning piisav puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks. Seetõttu näebki TLS ette eelduse ületunnitöö hüvitamiseks vaba ajaga. Kui tööandja soovib ületunnitöö hüvitada rahas, tuleb tal see eraldi töötajaga kokku leppida. Eelneva pinnalt teeme ettepaneku ka VangS samadest kaalutlustest lähtuda, et ületunnitöö hüvitamise küsimuses arvestada vanglaametniku soovidega ning seletuskirja ja/või eelnõu vastavalt muuta. 6 Palume täiendada eelnõu seletuskirja eelnõu § 1 Arvestatud. Seletuskirja on punktiga 45 kavandatud muudatuse osas. täiendatud selgitusega, et kui inimene on vahepeal ema-, isa- või Palume lisada eelnõu seletuskirja selgitus, mille alusel vanemapuhkusel, jätkub see aeg, kui ja kuidas hakatakse rakendama eelnõu § 1 punktiga 45 inimene naaseb. kavandatud paragrahv 1364 lõiget 3, mis nõuab õppijalt kolme aasta pikkust töötamist pärast õpinguid, kui õppija läheb pärast õpinguid näiteks ema-, isa- või vanemapuhkusele. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 1 Esitame vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse Arvestatud, muudetud ja täiendatud muutmise ja kriminaalhooldusseaduse kehtetuks seletuskirja osa, mis selgitab tunnistamise seaduse eelnõu kohta alljärgneva seaduse rakendamisega seotud riigi märkuse: ja kohaliku omavalitsuse tegevuste eeldatavaid kulusid ja tulusid. Eelnõuga ei kaasne kohalikele omavalitsustele Selgitame, et kriminaalhoolduse täiendavaid rahalisi kohustusi ega anta täiendavaid taasühiskonnastamine (nt eluaseme ülesandeid. Eelnõu toetab taastava õiguse leidmine ja sotsiaalteenused) võib põhimõtteid, mis suurendab ootusi KOVi rollile. kaudselt suurendada ootusi kohaliku Kriminaalhooldusaluste isikute taasühiskonnastamine omavalitsuse rollile, kuid uusi (nt eluaseme leidmine, tugiisikuteenus ja muud ülesandeid muudatused kaasa ei too. sotsiaalteenused) vajab sageli KOVi poolset tuge. Kuigi Seega ei ole tegemist olulise mõjuga. KOVile ei anta formaalselt uusi ülesandeid, võivad eelnimetatud tegevused kaudselt suurendada KOVide tegevuslikku koormust. Andmekaitse Inspektsioon 1 Eelnõu punktiga 3 sätestatakse, et vangiregistri Arvestamata. VangS-i § 28 lõikes 2 iseteenindusportaali kaudu kinnipeetava poolt vanglale sätestatuga, mille järgi tasub esitatud pöördumistele ei kohaldata avaliku teabe kirjavahetuse kulude eest seaduse (AvTS) § 21 lõiget 1 ega märgukirjale ja kinnipeetav. Vangiregistri  selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse iseteenindusportaal ei ole mõeldud pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lõikeid 3 ja elektroonilise suhtluse tagamiseks 4. Kui pöördumise lahendamine ei kuulu vangla väljaspool vanglat, vaid üksnes pädevusse, teavitab vangla kinnipeetavat, milline selleks, et lihtsustada vangla asutus on pädev pöördumisele vastama. igapäevast tööd kinnipeetava pöördumiste lahendamisel. Mõistame olukorda, mis tingis nimetatud seaduse Kohtupraktikas on leitud, et vangla ei muudatuse vajadust, siiski näeme vajadust hinnata ole kohustatud vahendama võimalust muuta sõnastus selliselt, et AvTS § 21 lõikes elektroonselt vanglale esitatud 1 ja MSVS § 5 lõigetes 3 ja 4 nimetatud teabenõuete ja pöördumisi teistele asutustele. selgitustaotluste edastamise kohustuse piiramine ei Samuti ei puuduta muudatus oleks absoluutne iseteenindusportaali esitatavate vaidemenetluses esitatud vaide pöördumiste puhul. Ei saa välistada, et pöördunud isik edastamist ja kinnipeetava õigusi eeldab heauskselt, et edastab pöördumise õigele oluliselt. Kinnipeetava adressaadile, ning sellistel juhtuled peaks AKI nõuetekohaselt, st kirja teel esitatud hinnangul tagama iseteenindusportaali kaudu pöördumine tuleb vanglal igal juhul pöördujale samaväärseid õigusi võrreldes kirja teel jätkuvalt edastada pädevale pöördujaga kooskõlas AvTS § 21 lõikes 1 ja MSVS § 5 asutusele. lõigetes 3 ja 4 toodud seaduse tegeliku mõttega. 2 Eelnõu punktiga 6 täiendatakse andmekogu Arvestatud osaliselt. Täiendatud (vangiregistri) eesmärke. Nimelt lisatakse VangS § 5¹ vastavalt seletuskirja. Hetkel lõike 1 punktiga 8 eesmärk tagada ülevaade kehtivad eesmärgid katavad ka kinnipeetavate ja vahistatute isikuarvele laekuvatest ja andmed sisseostude ja vanglas sealt maha arvatud summadest ning korraldada tarbitud teenuste kohta ära. kinnipeetavate ja vahistatute vastu esitatud nõuete ja võlgade täitmist. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse vangiregistri andmekoosseis järgmiste andmetega: andmed isikuarvele kantud töötasu ja muude laekumiste kohta (kavandatava VangS § 5³ lõike 1 punkt 20), andmed isikuarvelt maha arvatavate summade ja nõuete täitmise kohta (kavandatav VangS § 5³ lõike 1 punkt 21) ja andmed sisseostude ja vanglas tarbitud teenuste kohta (kavandatav VangS § 5³ lõike 1 punkt 22). VangS § 5¹ lõike 1 punktis 8 sõnastatud eesmärk on kaetud VangS § 5³ punktides 20 ja 21 nimetatud andmete koosseisudega. Andmed sisseostude ja vanglas tarbitud teenuste kohta ei mahu nimetatud eesmärgi alla, mistõttu soovitame üle vaadata vangiregistri eesmärgid ning vajadusel neid täiendada, et kogutavate andmete maht oleks andmekogu eesmärkidega kooskõlas. 3 Eelnõu punktiga 21 muudetakse VangS § 68, mille Arvestatud ja sätet muudetud. lõikes 7 on öeldud, et vanglateenistuse ametnik Täiendasime VangS § 53 lg 1 punkti 8 sisestab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud läbivaatuse mõistega ning andmed kinnipeetava läbivaatuse kohta konkreetsed andmed sätestame vangiregistrisse. Viidatud lõige 5 aga ei sätesta vangiregistri põhimääruse lisas 1. andmete koosseisu, vaid sätestab läbivaatuse mõiste ja eesmärgi (Läbivaatus on vanglasse saabuva või Lõike 7 sätestame üldisemalt, et see sealt väljuva isiku või kinnipeetava, sealhulgas tema kohalduks ka kokkusaajate osas ega keha, kehaõõnsuste ja riiete läbivaatamine eesmärgiga viitaks enam lõikele 5, kuna andmed kontrollida, kas isiku kehasse või kehal või riietesse on sätestatakse põhimääruse lisas. peidetud vanglas keelatud esemeid või aineid). Jääb Lõigete numeratsioon muutus. selgusetuks, millised konkreetsed andmed läbivaatuse kohta peab vangiregistrisse kandma. Vangiregistrisse kantavate andmete kategooriad on sätestatud VangS § 5³ lõikes 1 ning andmekogusse kantavate andmete täpne ehk ammendav koosseis peab olema sätestatud andmekogu põhimääruses  (lisas 1). Seega ei tundu kavandatava VangS § 68 lõike 7 viide lõikele 5 korrektne. Ühtlasi tasub hinnata vajadust muuta VangS § 5³ lõike 1 punkti 8 sõnastuse, lisades selguse huvides andmekogu koosseisu kuuluvate andmete kirjeldusele kinnipeetava läbivaatuse andmeid. Kuigi nimetatud andmed kuuluvad kinnipeetava suhtes rakendatavate järelevalve- ja julgeolekuabinõuete hulka, võib nende andmete sättes nimetamata jätmine tekitada eksitavalt muljet, justnagu ei kuulu need andmed vangiregistri andmete koosseisu. 4 Eelnõu punktiga 25 täiendatakse seadust 5². Arvestatud, täiendasime eelnõu ja peatükiga, millega reguleeritakse kriminaalhoolduse seletuskirja teksti. Eelnõus muutsime täideviimine. Kavandatava § 104¹⁴ lg 3 näeb ette sätete sõnastust, viies nii kohalikult kriminaalhooldusametniku õigust tutvuda riigi- ja omavalitsuselt andmete pärimise ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning tervishoiuteenuse tervishoiuteenuse osutajalt andmete osutaja andmetega kahtlustatava või süüdistatava pärimise eraldi punktide alla. Samuti kohta. Jääb arusaamatuks, mida tähendab tutvumine, täiendasime põhjalike näidetega st kas silmas on peetud päringu tegemine KOV-i seletuskirja ning kirjeldasime asutusele või tervishoiuteenuse osutajale või tutvub andmete pärimise protsesse. kriminaalhooldusametnik varasemalt kogutud andmetega nt vangiregistris vms, ning milliste andmetega on lubatud tutvuda. Norm, mis annab õiguse eriliiki andmete töötlemiseks, peab olema selge ja täpne, sellest peab välja tulema töödeldavate isikuandmete koosseis, mis peab olema kooskõlas andmete töötlemise eesmärgiga. Nt kui on vaja töödelda andmed seoses sõltuvustega, siis ei ole alust küsida andmed teiste haiguste kohta või kui on vajadus kohtrollida, kas perearsti poolt väljastatud tõend vastab tegelikkusele, piisab päringust perearstile, kas on tõend väljastatud. Praegune sätte sõnastus on liiga üldine, annab liiga laia võimaluse töödelda eriliiki isikuandmeid ja samal ajal ei anna andmete väljastajale (KOV asutus, tervishoiuteenuse osutaja) selgust, kas, millises ulatuses ja kuidas ta võib küsitud teabele juurdepääsu tagama. Sättest peaks olema selge, millises ulatuses ja millistel juhtudel on kriminaalhooldajal õigus eriliiki isikuandmeid töödelda, sh kolmandatelt isikutelt ja asutustelt küsida. 5 Kavandatav § 104¹⁸ lõige 2 annab kriminaalhooldajale Arvestatud. Täiendasime võimaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimisel vangistusseaduse § 53 lõiget 1 kasutada jälgimistehnoloogiat, videokõnesid, alkoholi punktidega 131 ja 132, mis selgitavad, kaugtestimist ja biomeetrilist kontrolli, sealhulgas milliseid andmed kantakse sõrmejälgi ja näotuvastust. Paragrahvi lõige 4 kohustab vangiregistrisse. Samuti täiendasime enne jälgimistehnoloogia kasutuselevõttu teavitada seletuskirja vastavate näidete ja kriminaalhooldusalust kasutatavast tehnoloogiast, selgitustega. kogutavatest andmetest ja andmete töötlemisest ning selgitab rikkumiste fikseerimist. Kogutavate andmete koosseis ei ole aga seadusega paika pandud. Seletuskirjas on kirjas, et andmete töötlemine sõltub kasutatavast süsteemist. § 104¹⁹ lõikes 1 on välja toodud, et kriminaalhooldaja võib kasutada keelatud aine tarvitamise kontrollimiseks jälgimissüsteemi ja jälgimissüsteemi andmekogu, kogudes andmeid kriminaalhooldusaluse isiku, geograafilise asukoha, liikumise ning keelatud aine  võimaliku tarvitamise kohta. Selle juures jääb siiski ikkagi arusaamatuks, millised andmed kuuluvad antud sätte mõttes kriminaalhooldusaluse isiku andmete hulka, ehk millised konkreetsed andmed isiku kohta tohib keelatud aine tarvitamise kontrollimisel koguda. 6 § 104¹⁹ lõige 2 peaks seletuskirjast tulenevalt panema Arvestatud. Muudeti paika andmete säilitamise süsteemi, millega võetakse vangistusseaduse § 54 lõike 1 kohustus isikuandmed kustutada esimesel võimalusel. sõnastust eelnõus ja seletuskirjas nii, Kuid sätte sõnastus ei ole piisavalt selge, kuna et vangiregistris võib sätestada „esimesel võimalusel“ ei ole selge ajaraam, mistõttu lühema andmete arhiivi kandmise ja jääb tegelikult isikuandmete säilitamise maksimaalne säilitamise tähtaja. tähtaeg sätestamata. Isikuandmete maksimaalne säilitustähtaeg peab olema sätestatud seaduse tasandil ning seletuskirjas olema lisatud põhjendused selle pikkuse kohta (miks ei piisa lühendmast tähtajast). Säilitustähtaega võib määruses täpsustada, aga seaduse tasandil peab olema ette nähtud kõige laiem võimalik raamistik, mida määrusega ületada ei tohi. Säilitustähtaja saabumine tähendab seda, et juba järgmisel päeval ei tohi andmeid enam isikustatud kujul säilitama. 7 Eelnõu punkt 34 puudutab vanglakomisjoni õigust Arvestatud, muudetud ja täiendatud töödelda andmed, seejuures jääb ebaselgeks, kas eelnõu ja seletuskirja teksti § 108 kavandatav lõige 4¹ puudutab ka isikuandmeid, kui jah, lõike 42 osas selliselt, et peaks see õigus tulenema sätte sõnastusest sarnaselt vanglakomisjonil on õigus saada lõikega 4². vanglalt pöördumiste lahendamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Riigiprokuratuur 1 Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus Teadmiseks võetud ja antud selgitus. vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse Selgitame, et käesoleva eelnõu muutmise ja kriminaalhooldusseaduse kehtetuks raames tehtavad muudatused on tunnistamise seaduse eelnõule millega täiendatakse seotud oportuniteedialustega ehk vangistusseadust kriminaalhoolduse teostamist laiendasime oportuniteedialuste reguleerivate sätetega ja tunnistatakse kehtetuks mõistet. KrMS § 201 lg 2 annab kriminaalhooldusseadus. Prokuratuur tervitabvõimaluse jätta KarS § 87 kõrvale, eesmärki suurendada õigusselgust, tõhustada mistõttu leiame, et otstarbekam on vanglate ja kriminaalhoolduse tööd ning tagada praegu soovitud muudatust mitte kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste õiguste teha, kuna see ei ole piisavalt läbi parem kaitse. analüüsitud. Leiame, et ettepanekust tuleneva muudatusega kaasnevad Prokuratuur soovib muudatuste valguses tähelepanu praktilised muudatused ja juhtida probleemidele seoses KarS § 87 alusel valdkondlikud arendused, millega alaealistele kohaldatavate mõjutusvahendite täitmise praegu arvestatud ei ole. kontrollimisega. Nii nagu ka oportuniteedi puhul ei ole võimalik kriminaalhooldusele täitmise kontrollimiseks anda kohustusi, mis on pandud KarS § 87 alusel noorele/noorele täiskasvanule nagu paragrahv ette näeb, kui üheks kohustuseks ei ole määratud käitumiskontroll või üldkasulik töö. See ei toeta individuaalset lähenemist noortele ja nende vajadustest tulenevat kohustuste määramise praktikat. Kehtiva KrHS § 2 p 1 järgi on kriminaalhooldusalune süüdimõistetu, kelle kohus on seaduses sätestatud korras määranud kriminaalhooldaja järelevalve alla, kuid probleem seisneb selles, et KrMS-is sellist universaalset sätet ei ole, mis võimaldaks kohtul mis tahes kohustuste kontrollimine kriminaalhooldusele  ülesandeks teha. Eeltoodust tulenevalt on prokuratuur seisukohal, et seaduses esineb lünk. 2 Täiendavalt on reguleerimata, mis juhtub olukorras, kui Teadmiseks võetud ja selgitud antud. noor ei täida KarS § 87 kohustusi. KrMS § 430 sätestab Lähtume seaduse muutmisel küll, et KarS § 87 lg 8 alusel mõjutusvahendi liigi, esialgsetest kokkulepetest ja tingimuste või tähtaja muutmise või käitumiskontrolli sihtgruppidest. Leiame, et antud täiendavate kohustuste määramise vastavalt KarS § 75 ettepanek vajab põhjalikumat lg-le 2 otsustab süüdimõistetu elukoha järgse analüüsi. Soovime jälgida valdkonna maakohtu täitmiskohtunik määrusega, kui arengut ning seejärel teha kriminaalhooldaja, mõjutusvahendit kohaldava asutuse muudatused vastavalt parimale juht või mõjutusvahendi aluseks olnud süütegu praktikale. menetlenud asutus on täitmiskohtunikule esitanud teatise mõjutusvahendina määratud kohustuse täitmata jätmise kohta. Kui noor lõppastmes kohustusi ei täidagi, ei kaasne ühtegi tagajärge. Tegemist ei ole tingimisi vangistuse mõistmisega, mille puhul pööratakse karistus täitmisele. Eelmainitu on lahendamata küsimus, mis vajab adresseerimist. 3 Siinkohal tooks välja ka ühe redaktsioonilise märkuse. Arvestatud, muudetud eelnõu teksti. Nimelt täiendatakse vangistusseadust punkti 25 kohaselt peatükiga 52, sh § 10418 lg 1 p-ga 4 järgmises sõnastuses: „4) kohus või kriminaalhooldaja on määranud kriminaalhooldusalusele karistusseadustiku § 75 lõike alusel 4 kohustuse, mille sisuks on sõltuvusaine tarvitamise piiramine.“. Korrektne sõnastus oleks „lõike 4 alusel". 4 Prokuratuur toetab vangistusseaduse ja karistusregistri Teadmiseks võetud. seaduse muutmise ja kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõud ning sellega vangistus-ja teenistusõiguse sätete ja kriminaalhoolduse korraldamise ajakohastamist. Siseministeerium 1 1. Kuivõrd eelnõuga muudetakse Arvestatud. Lisatud nimetatud vangistusseaduse nimetust, siis nõuab see ka muude seaduste muudatused tulenevalt seaduste muutmist, et vangistusseaduse asemel seaduse nime muutmisest. viidataks edaspidi vangistus- ja kriminaalhooldusseadusele. 1.1 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses vajaksid muutmist § 154 lg 8; § 19 lg 3; § 23 lg 6; § 3315 lg 2. 1.2 Muutmist vajavad ka välismaalaste seaduse § 2794 lg 2, isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 4 lg 2, kodakondsus seaduse § 24 lg 2; välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 137 lg 2 ja § 366 lg 8. 2 2. Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 23 muudetakse §-de 13 Arvestatud ja sätted muudetud ja 89 sõnastust nii, et vanglateenistusel oleks võimalik vastavalt ettepanekule. Samuti tuvastada vanglasse või arestimajja tulnud isiku täiendatud seletuskirja ja viidatud samasust. Vanglateenistus võtab 2025. aastal ABIS andmekogule. kasutusele välipolitsei arvutitöökoha tarkvara (Apollo), mis võimaldab teha päringuid X-tee kaudu rahvastikuregistri andmebaasi ja isikut tõendavate dokumentide andmekogusse. Apollo kasutuselevõtuga ei teki vanglateenistusel ligipääsu suuremale hulgale andmetele võrreldes varasemaga. Võimalik on teha päringut isikusamasuse tuvastamiseks enne isiku vanglasse arvele võtmist. Isikusamasuse tuvastamine puudutab üksnes neid isikuid, kes tulevad iseseisvalt karistust kandma, kuid kellel ei ole kaasas kehtivat isikut tõendavat dokumenti. 2.1 Muudetava sätte sõnastusest ja seletuskirjast jääb mulje, et isikusamasust kontrollitakse ainult teatud juhtudel ja kõikide karistust kandma tulevate isikute isikusamasuses ei veenduta (sõnastus „isikusamasuse tuvastamise korral“). See aga ei ole kindlasti nii, need isikud, kes tuuakse politsei eskordiga (st ei tule iseseisvalt) on tuvastatud politsei poolt samade meetodite alusel (kas dokumendi või andmekogu andmete). Saan aru, et seda ei ole soovitud VangS-s seetõttu reguleerida, kuid praegu ei tule sättest välja, millises olukorras isik tuvastatakse ja millal mitte. Seega oleks valemulje ja õigusliku lünga vältimiseks vajalik sätte sõnastust ja seletuskirja muuta selliselt, et kas: a) kaetud oleksid kõik olukorrad (üldine sõnastus) või b) viidata konkreetselt iseseisvalt karistust kandma tulnud isikutele. 2.2. Oluline on ka see, et tõsikindla isikusamasuse kontrollimise eesmärgil peaks andmekogu päringu tegema alati, ka siis kui isikul on kehtiv dokument kaasas. Vanglaametnik kontrollib dokumenti, võrdleb dokumendil olevat fotot tema ees seisva isikuga ja teeb päringu ITDAKisse (ja ITDAK-i kaudu ABIS-sse), mille abil saab kindluse, et selliste andmete ja fotoga dokument eksisteerib ka riiklikus andmekogus ega ole võltsitud. Kuna isikut tõendava dokumendi foto tuleb alati ABIS-st (kuigi päring tehakse läbi ITDAK-i), siis oleks korrektne seletuskirjas viidata ka ABIS andmekogule. Samas peab jääma alles võimalus lähtuda ainult andmekogu andmetest, kui isikul dokumenti ei ole. 2.3. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada kõnelaused sätted järgnevalt: § 13 „Isik võetakse vanglasse vastu jõustunud kohtuotsuse või -määruse ärakirja alusel, tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendava dokumendi või isiku tuvastamist võimaldavate riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.“ § 89 „Isik võetakse vanglasse või arestimajja vastu isiku kinnipidamise või väärteoprotokolli koopia, kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koopia, kohtumääruse koopia või kohtuotsuse koopia alusel, tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendava dokumendi või isiku tuvastamist võimaldavate riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.“ § 851 lõige 1  „(1) Isik võetakse vanglasse vastu aresti mõistmise või määramise kohta tehtud kohtulahendi koopia alusel, tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendava dokumendi või isiku tuvastamist võimaldavate riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.“ 3 3. Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse VangS §-i 29. 3.1. Arvestame ettepanekuga, et Lõike 2 punktiga 4 sätestatakse, et avada ei või kirju, väljasaadetavale isikut tõendavat mille on saatnud või mis saadetakse ametiasutusele dokumenti ei väljastataks. avaliku teenistuse seaduse tähenduses. Lõike 3 teise lausega sätestatakse, et on keelatud kontrollida 3, 3.2-3.3 Sätteid täpsustatud. kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, Vahistatute puhul kehtib süütuse advokaadist esindajale, prokuratuurile, kohtule, presumptsioon, mille tõttu ei õiguskantslerile ning JDM-le. kontrollita, kellega vahistatu suhtleb või kirjavahetust peab, seega on 3.1 Eelnõu § 1 punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks erisus võrreldes kinnipeetavatega vangistusseaduse § 321. Seletuskirja kohaselt on olemas. edaspidi kavas kinnipeetavale väljastada väljasõidu ajaks kinnipidamise õiendi või anda talle kätte tema isikut tõendava dokumendi. Juhime tähelepanu, et kinnipeetavate seas võib olla ka välismaalasi, kes peale karistuse kandmist kuuluvad Eestist väljasaatmisele. Selleks, et välismaalane ei saaks isikut tõendava dokumendi hävitamisega oma väljasaatmist takistada või edasi lükata, palume leida lahendus, kus väljasaadetavatele isikut tõendavat dokumenti, sh reisidokumenti ei väljastata. 3.2 Eelnõuga muudetakse ka VangS §-i 97 „Vahistatu kirjavahetuse ja telefonikõnede jälgimine“, esitades §-s 29 toodud 3 esimest lõiget praktiliselt samas sõnastuses. Juhime tähelepanu, et mõistlik oleks VangS §-s 97 viidata §-le 29, mitte sama teksti ümber kirjutada. 3.3 Lisaks juhime tähelepanu, et VangS § 89 lõige 1 kohaselt kohaldatakse eelvangistuse kandmisele VangS-i 1., 2., ja 7. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega. VangS § 29 on 2. peatükis. Seega, kui VangS-i §-s 97 erisusi võrreldes §-ga 29 ei ole, võiks selle kehtetuks tunnistada. §-s 29 on aga lõiked 4-5, mida §-s 97 ei ole. Kuigi ka kehtivas seaduses on nii, tekib ikkagi küsimus, et kas need lõiked 4 ja 5 ei peaks laienema ka vahistatule – nt kui vahistatu kiri on kirjutatud loetamatult või selle ära saatmine võib ohustada vangla julgeolekut. Seletuskirjas selles osas selgitust ei ole. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku vastavalt täiendada eelnõu seletuskirja 4 4. Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse VangS § 68 4.1 Arvestatud ja muudame VangS §- sõnastust järgmiselt: s 14 sätestatud läbiotsimise mõistet. § 68. Läbiotsimine, turvakontroll ja läbivaatus Täiendasime seadust selgema (1) Vanglateenistuse ametnik võib keelatud esemete volitusnormiga, mis võimaldab ja ainete avastamiseks läbi otsida: määruses nimetada isikud, kellele 1) elu- ja olmeruume; turvakontrolli ja läbivaatust ei tehta. 2) teisi vangla ruume ja vangla territooriumi. Julgeoleku kaalutlustel ei laiendata (3) Vanglas keelatud esemete ja ainete avastamiseks määrusega nende isikute ringi, on vanglateenistuse ametnikul õigus teha kellele turvakontrolli ja läbivaatust kinnipeetavale ning vanglasse saabuvale ja vanglast tegema ei pea. Sarnaselt väljuvale isikule turvakontrolli ja läbivaatust. uurimisasutuse ametnikele otsivad vanglad igapäevaselt läbi ka oma (8) Vanglateenistuse ametnik võib vaadata läbi asutuse töötajaid ja ametnikke. vanglasse siseneva või vanglast väljuva isiku, kui on alust arvata, et isikul võib olla kaasas keelatud Arvestatud sõnastuse ettepanekut ja esemeid või aineid, eelkõige järgmistel juhtudel: asendatud määruses sõna 1) isik läheb pikaajalisele kokkusaamisele; “teostamiseks” sõnaga “tegemiseks”. 2) kinnipeetav on varem pärast isikuga kokkusaamist andnud positiivse tulemuse Eesti Kohtuekspertiisi 4.2 Arvestatud ja eelnõus sõnastust Instituudi kinnitatud narkootilise aine ekspertiisi.“ narkootilise aine ekspertiisi osas selgemaks muudetud. 4.1. Eelnõuga ei muudeta VangS § 14 lõiget 1, mis näeb ette kinnipeetava ja tema asjade läbiotsimise. Kehtiv: (1) Vanglasse saabumisel kuuluvad kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele. Kinnipeetava läbiotsimise viib läbi kinnipeetavaga samast soost vanglaametnik. Kinnipeetav on kohustatud läbima tervisekontrolli, mida teeb tervishoiutöötaja. Juhime tähelepanu, et muudatusest tulenevalt tuleks ka §-s 14 rääkida turvakontrollist ja läbivaatusest, seega oleks mõistlik viidata §-s 68 sätestatud korrale. Seletuskirja lisa „Rakendusaktide kavand“ §-i 4 kohaselt tehakse analoogsed muudatused viidatud määruses (justiitsministri 5. septembri 2001. a määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas”) Kõnealuse määruse § 31 sätestab: § 31. Isiku läbiotsimine (1) Vanglateenistuse ametnikul on õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Läbi ei otsita ametiülesandeid täitvaid „Vangistusseaduse” §-s 26 nimetatud isikuid ning vanglasse sisenevat Justiits- ja Digiministeeriumi ametnikku, vangla direktorit, relvastatud üksuse ülemat, relvastatud üksuse ülema alluvuses töötavat nõunikku, kohtunikku, prokuröri ja Õiguskantsleri Kantselei teenistujat, samuti vangla- või politseiametnikku, kes siseneb vanglasse jälitustoimingu teostamiseks või tagamiseks ning julgeolekuasutuse ametnikku „Julgeolekuasutuste seaduses” nimetatud ülesannete täitmiseks või tagamiseks. [RT I, 05.07.2024, 1 - jõust. 08.07.2024] (11) Vanglateenistuse ametnik võib jätta läbi otsimata kinnipeetavat saatva uurimisasutuse ametniku, kui ta on veendunud, et isikul ei ole kaasas keelatud esemeid ja aineid. Teeme ettepaneku: a) sätestada erisused, kellele turvakontrolli ja läbivaatust ei tehta, sätestada seaduses; b)sarnaselt prokuröriga, lisada nende isikute hulka, kellele turvakontrolli ja läbivaatust ei tehta vanglasse sisenev või vanglast väljuv uurimisasutuse ametnik, kelle eesmärgiks on uurimistoimingute tegemine (nt vahistatu ülekuulamine). c) asendada sätte sõnastuses sõna „ teostamiseks“ sõnaga „tegemiseks“. KrMS sõnastuse kohaselt jälitustoiminguid tehakse, mitte ei teostata.  4.2. Muudetava sätte lõike 8 punkti 2 sõnastusest jääb arusaamatuks, kuidas tõlgendada, et kinnipeetu on andnud positiivse tulemuse narkootilise aine ekspertiisi. Seega palume sõnastus täpsustada või lisada sellekohane selgitus eelnõu seletuskirja. 5 5. Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse VangS-i Arvestame ettepanekuid ning peatükiga 52. muudame vastavalt eelnõu ja seletuskirja teksti. 5.1 Teeme ettepaneku täpsustada kavandatava vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 10423, sõnastades selle lõike 2 järgnevalt: „(2) Võrgustikutöö on kriminaalhooldaja juhitud võrgustikuliikmete koostöö, kus igal liikmel on oma põhiülesannetest lähtuv kindel roll ja kokkulepitud ülesanded ning mille eesmärk on tagada kriminaalhooldusjuhtumi terviklik lahendamine käesoleva seaduse § 1047 lõike 1 kohaselt.“ Peame oluliseks, et sättes rõhutataks kriminaalhooldaja juhtivat rolli võrgustikutöös ning seda, et kõik võrgustikuliikmed osalevad juhtumi lahendamisel oma põhiülesandeid täites ning jagavad nende raames kogutud vajalikku teavet. Praktikas on esinenud ootust, et politsei teeks kriminaalhooldusaluse suhtes just kriminaalhooldusest ajendatud spetsiaalseid kodukülastusi info hankimiseks või kontrolle (sh alkoholi vm ainete tarvitamise osas). Niisugust õigust politseil ei ole. Sätte täpsem sõnastus tagab selguse selles osas, et võrgustikuliikmed ei lepiks kokku ega neilt ei oodataks üksteise eest ülesannete tegemist. 5.2 Koordineeritud andmevahetus erinevate asutuste vahel võrgustikutöö formaadis kriminaalhooldusjuhtumi lahendamise edukuseks määrava tähtsusega. Kavandatud §-s 10424 loetletakse võrgustikutöös vajalikud andmekategooriad, mille töötlemise õigus võrgustikuliikmetel on. Loetelust ei leia isiku käitumist või eluviisi iseloomustavate andmete kategooriat. Selleks, et võrgustikuliikmed saaksid isiku ja kriminaalhooldusjuhtumi toetamiseks oma ülesandeid täita hinnatakse praktikas ka erinevaid riske, mida tuleb maandada. Riske põhjustab muuhulgas ka isiku käitumine ja eluviis ning maandusmeetmeteid või tegevusi valitakse ja vajadusel muudetakse just käitumist puudutavate andmete põhjal. Ilma nende andmeteta ei saa teha terviklikke hinnanguid ega riskipõhiseid otsuseid kriminaalhooldusaluse või tema lähedaste toetamiseks ja kaitsmiseks. Seega on vajalik tagada ka niisuguste andmete vahetamise õigus võrgustikuliikmete vahel. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite Koda 1 Kohtutäiturid on viidanud praktikale, mille kohaselt Arvestatud osaliselt. Lisatud kolm Maksu- ja Tolliamet täidab MKS § 46 ja § 106 lõike 7 alternatiivselt lahendust, seletuskirja alusel võlgnikule tagastatava enammakstud tulumaksu täiendatud. arvel esmalt maksunõuded ning alles seejärel kohtutäiturite arestinõuded, ka juhul kui maksunõue on tekkinud hiljem kui kohtutäituri seatud arest. MKS § 34 lõige 1 näeb ette, et tagastusnõuet võib arestida ning selle vastu võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõude nagu rahalise nõude vastu. Siiski tuleb arvestada MKS § 34 lõiget 3, mille kohaselt ei takista tagastusnõude arestimine või pantimine selle nõude tasaarvestamist maksukohustustega. Ainsaks erandiks on TMS § 65 lõige 4, mis puudutab elatisnõuete täitmist. Sellest järeldub seadusandja selge tahe jätta tagastusnõuete tasaarvestamise toimingud väljapoole täitemenetluse seadustikus sätestatud arestide käsutuskeeldu ja arestipandiõiguste järjekorda. Seetõttu ei ole põhjendatud ega MKS regulatsiooniga kooskõlas viia täitemenetluse raames seatud kinnipeetavate nõuete täitmise fondi arestide täitmise korraldust Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto baasile.  EELNÕU 20.03.2026 Karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seadus § 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 69 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus või kriminaalhooldusametnik määrata süüdlasele täiendavaid käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatud kohustusi või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.“; 2) paragrahvi 692 lõike 9 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „või kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule ja allutada süüdlane täiendavalt elektroonilisele valvele tema nõusolekul või pöörata“ tekstiosaga „, kohus või kriminaalhooldusametnik määrata talle täiendavaid käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatud kohustusi ja allutada süüdlane täiendavalt elektroonilisele valvele tema nõusolekul või kohus pöörata“; 3) paragrahvi 74 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus või kriminaalhooldusametnik määrata talle lisaks käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatud kohustusi või kohus pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.“; 4) paragrahvi 75 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) täitma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimiskohustust;“; 5) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus määrata, milliseid kontrollnõudeid on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima. Kohus määrab kontrollnõuded käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3–6 nimetatute seast.“; 1 6) paragrahvi 75 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „võib kohus“ sõnadega „või süüdlase nõusolekul kriminaalhooldusametnik käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel“; 7) paragrahvi 75 lõike 2 punktidest 1, 4 ja 7 jäetakse välja sõna „kohtu“; 8) paragrahvi 75 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) täitma muud asjakohast kohustust, kui ta on selleks nõusoleku andnud.“; 9) paragrahvi 75 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kohus võib muuta, asendada või tühistada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid või kohustusi või panna süüdlasele täiendavaid kontrollnõudeid või kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatule.“; 10) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kriminaalhooldusametnik võib süüdlase nõusolekul muuta või asendada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi, kui nende täitmine on osutunud võimatuks või ebaotstarbekaks, või panna süüdlasele täiendavaid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustusi. Kui süüdlane ei anna selleks nõusolekut, esitab kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande kohtule.“; 11) paragrahvi 75 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „kohus“ sõnadega „või kriminaalhooldusametnik“; 12) paragrahvide 76 ja 77 pealkirja täiendatakse pärast sõna „vabastamine“ sõnadega „süüdlase allutamisega käitumiskontrollile“; 13) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlane, välja arvatud süüdlane, kes on toime pannud käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud riigivastase süüteo, allutatakse käitumiskontrollile, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja kohus ei ole keelanud tema allutamist käitumiskontrollile.“; 14) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlane, välja arvatud süüdlane, kes on toime pannud käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud riigivastase süüteo, allutatakse käitumiskontrollile, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kolm neljandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja kohus ei ole keelanud tema allutamist käitumiskontrollile.“; 15) paragrahvi 76 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 76 lõiget 5 täiendatakse pärast esimest lauset kahe lausega järgmises sõnastuses: 2 „Kui ärakandmata karistusaeg on lühem kui kolm kuud, määratakse katseaeg kahekordse ärakandmata karistusaja ulatuses. Kui ärakandmata karistusaeg on lühem kui 15 päeva, määratakse katseajaks üks kuu.“; 17) paragrahvi 76 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi, ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus või kriminaalhooldusametnik määrata talle täiendavaid käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatud kohustusi või kohus pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.“; 18) paragrahvi 761 pealkirja täiendatakse pärast sõna „vabastamine“ sõnadega „ja allutamine käitumiskontrollile“; 19) paragrahvi 761 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Süüdlane, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, allutatakse käitumiskontrollile: 1) teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja kohus ei ole keelanud tema allutamist käitumiskontrollile; 2) esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja kohus ei ole keelanud tema allutamist käitumiskontrollile.“; 20) paragrahvi 761 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „otsustamisel ja“ sõnadega „käitumiskontrolli ajaks“; 21) paragrahvi 761 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 77 lõikest 2 jäetakse välja sõna „ennetähtaegsel“; 23) paragrahvi 77 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus või kriminaalhooldusametnik määrata talle täiendavaid käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatud kohustusi või kohus pikendada käitumiskontrolli aega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega, või pöörata karistuse täitmisele.“; 24) paragrahvi 78 punktis 2 asendatakse tekstiosa „§-des 76, 761 ja 77“ tekstiosaga „§ 76 lõigetes 1 ja 2, § 761 lõikes 1 ja §-s 77“; 25) paragrahvi 78 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) käesoleva seadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud juhtudel isiku vanglast vabanemise kuupäevast.“; 3 26) paragrahvi 87 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui isik jätab kontrollnõuded järgimata või kohustused täitmata, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus talle määratud käitumiskontrolli aega kuni ühe aasta võrra pikendada ning kriminaalhooldusametnik või kohus võib muuta isikule määratud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõigetes 2, 3 ja 31 sätestatule.“; 27) paragrahvi 871 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „vägivalla kasutamine“ tekstiosaga „, või kui isikut on karistatud käesoleva seadustiku §-des 255 või 256 sätestatud kuriteo eest“; 28) paragrahvi 871 lõikes 4 asendatakse sõna „määrata“ tekstiosaga „, kohus või kriminaalhooldusametnik määrata“; 29) paragrahvi 871 lõikes 5 asendatakse sõna „kergendada“ tekstiosaga „muuta, asendada“. § 2. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduse § 1111 lõike 11 punktis 6 asendatakse sõna „vangistusseaduses“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses“. § 3. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 154 lõikes 2 asendatakse sõna „vangistusseaduse“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse“. § 4. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduse § 38 lõike 1 punktis 4, § 70 lõike 3 punktis 6, § 8011 lõike 1 punktis 5, § 81 lõike 4 punktis 4, § 171 lõikes 1, § 172 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „vangistusseadus“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseadus“ vastavas käändes. § 5. Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) vanglateenistusel vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 1054 lõike 1 punktis 1 ja § 1055 lõikes 3 nimetatud isikule taustakontrolli tegemiseks ning kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamiseks;“. § 6. Kodakondsuse seaduse muutmine Kodakondsuse seaduse § 24 lõikes 2 asendatakse sõna „vangistusseaduse“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse“. § 7. Kohtuekspertiisiseaduse muutmine Kohtuekspertiisiseaduse § 17 lõike 1 punktides 2–4 asendatakse sõna „vangistusseaduse“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse“. § 8. Konsulaarseaduse muutmine 4 Konsulaarseaduse § 121 lõikes 2 asendatakse sõna „vangistusseaduse“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse“. § 9. Korrakaitseseaduse muutmine Korrakaitseseaduse § 31 lõikes 8 ja § 46 lõikes 5 asendatakse sõna „vangistusseaduse“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse“. § 10. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 992 lõikes 1 asendatakse sõna „vangistusseadustiku“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse“; 2) paragrahvi 1262 lõike 10 esimeses lauses, § 3952 lõikes 3, § 3954 lõigetes 1 ja 4 ning § 426 lõike 2 punktides 1–3 asendatakse sõna „vangistusseadus“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseadus“ vastavas käändes. 3) paragrahvi 425 lõikes 1 asendatakse sõnad „arstliku komisjoni otsuse“ sõnadega „tervishoiutöötaja arvamuse“; 4) paragrahvi 426 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kriminaalasja lahendanud maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku § 76 lõikes 1 või 2, § 761 lõikes 1 või §-s 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.“; 5) paragrahvi 426 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 või § 761 lõike 1 alusel ning määrab, et enne karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaja lõppemist kohtus süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist enam ei arutata, määrab täitmiskohtunik süüdimõistetule karistusseadustiku § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel käitumiskontrollile allutamise puhuks katseaja ja käitumiskontrolli ajal kohaldatavad kohustused. (12) Kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 või § 761 lõike 1 alusel ning keelab süüdimõistetu allutamise käitumiskontrollile karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtajal, määrab täitmiskohtunik tähtaja, mille lõppedes vabastamist uuesti arutatakse, või tähtaja, mille lõppedes süüdimõistetu käitumiskontrollile allutatakse, ning selleks puhuks katseaja ja käitumiskontrolli ajal kohaldatavad kohustused, kui vangla või prokuratuur ei ole esitanud taotlust keelata süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile.“; 6) paragrahvi 426 lõike 2 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 5 „Kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, võib määrata vabastamise küsimuse uuesti arutamiseks tähtaja, mis on: 1) karistusseadustiku § 761 lõikes 2 sätestatud tähtajast lühem;“; 7) paragrahvi 426 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Vangla või prokuratuuri põhjendatud taotlusel võib täitmiskohtunik keelata süüdimõistetu allutamise käitumiskontrollile karistusseadustiku § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel. Sellisel juhul määrab täitmiskohtunik tähtaja, mille lõppedes vabastamist uuesti arutatakse, või tähtaja, mille lõppedes süüdimõistetu käitumiskontrollile allutatakse, ning selleks puhuks katseaja ja käitumiskontrolli ajal kohaldatavad kohustused, kui vangla või prokuratuur ei ole esitanud uuesti taotlust keelata süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile. (22) Vangla või prokuratuuri taotluse süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamise keelamiseks, mis on esitatud hiljemalt 30 päeva enne karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaega, vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. Taotluse, mis on esitatud käesoleva lõike esimeses lauses märgitust hiljem, vaatab täitmiskohtunik läbi hiljemalt 24 tundi enne karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 nimetatud tähtaega.“; 8) paragrahvi 426 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kui kohus ei ole määranud käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud katseaega ega käitumiskontrolli ajaks kohustusi süüdimõistetule, kes vabaneb karistusseadustiku § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel, määrab täitmiskohtunik need viivitamata vangla või kriminaalhooldusametniku taotluse alusel.“; 9) paragrahvi 427 lõikes 1 asendatakse sõna „kergendamise“ tekstiosaga „muutmise, asendamise“; 10) paragrahvi 4271 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude esinemise korral ning kui käesoleva seadustiku § 201 lõike 2 punktides 3 ja 6 või § 202 lõike 2 punktides 3–7 sätestatud kohustused täidetakse kriminaalhooldusosakonnas, võib kriminaalhooldusametnik isikule pandud kohustusi tema nõusolekul muuta või asendada, kui nende täitmine on osutunud võimatuks või ebaotstarbekaks, või määrata täiendavaid kohustusi. Kui isik ei nõustu kohustuste muutmise või asendamise või täiendavate kohustuste määramisega, esitab kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande kohustused määranud kohtule või prokuratuurile. Kohustuste täitmata jätmise korral esitab kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande prokuratuurile.“. § 11. Kõrgharidusseaduse muutmine Kõrgharidusseaduse § 16 lõike 6 punktis 5 asendatakse sõna „vangistusseaduses“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses“. § 12. Maksukorralduse seaduse muutmine 6 Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 17 lõiget 4 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) kinnipeetav ja vahistatu seoses vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega.“; 2) paragrahvi 17 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „samuti“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses ja“; 3) paragrahvi 29 punkti 47 täiendatakse pärast sõna „täitmiseks“ tekstiosaga „, vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses sätestatud kinnipeetava ja vahistatu rahaliste kohustustega seotud ülesannete täitmiseks“. § 13. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 1 lõikes 21 ja § 52 lõikes 31 asendatakse sõna „vangistusseadus“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseadus“ vastavas käändes. § 14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 47 lõikes 3 asendatakse sõna „vangistusseaduses“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses“. § 15. Täitemenetluse seadustiku muutmine Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 31 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 31. Kinnipeetava ja vahistatu vastu esitatud rahalise nõude täitmine (1) Kinnipeetava või vahistatu vanglasisesele isikuarvele kantavatele summadele pööratakse sissenõue vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 44 lõike 2 punktis 1 sätestatud korras. Kinnipeetav summa arvutatakse vastavalt vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse §-le 44.“; 2) paragrahvi 31 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 62 lõikes 6 asendatakse sõna „vangistusseaduses“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses“. § 16. Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse muutmine Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse § 3 lõikes 3 asendatakse sõna „vangistusseaduse“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse“. § 17. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 1 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „vangistusseaduses“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses“. § 18. Vangistusseaduse muutmine Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused: 7 1) seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Vangistus- ja kriminaalhooldusseadus“; 2) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesolev seadus sätestab vangistuse, aresti, eelvangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimise korra ja korralduse ning vanglateenistuse, teenistuse vanglaametnikuna, kriminaalhoolduse ja kriminaalhooldusametniku mõiste ja tingimused.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 12 järgmises sõnastuses: „§ 12. Avaliku teabe seaduse ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse kohaldamine (1) Vangla võib kinnipeetava märgukirjale või selgitustaotlusele vastata suuliselt, kui märgukirjast või selgitustaotlusest nähtub, et kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Suulise vastamise aja ja vastuse sisu kohta tehakse märge käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 7 nimetatud vangiregistri iseteenindusportaali. (2) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 7 nimetatud vangiregistri iseteenindusportaali kaudu kinnipeetava poolt vanglale esitatud pöördumistele ei kohaldata avaliku teabe seaduse § 21 lõiget 1 ega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lõikeid 3 ja 4. Kui pöördumise lahendamine ei kuulu vangla pädevusse, teavitab vangla kinnipeetavat, milline asutus on pädev pöördumisele vastama. (3) Teave vanglateenistuse struktuuriüksuste isikkoosseisu kohta tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks, kui sellise teabe avalikuks tulek ohustaks riigi, avalikku või vangla julgeolekut.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Kriminaalhooldusalune Kriminaalhooldusalune on: 1) süüdimõistetu, kelle kohus on seaduses sätestatud korras määranud kriminaalhooldaja järelevalve alla; 2) süüdimõistetu, kelle vangistus on asendatud üldkasuliku tööga või narkomaanide sõltuvusraviga või osaliselt asendatud seksuaalkurjategijate kompleksraviga; 3) isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ja kellele prokurör või kohus on määranud kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2 või § 202 lõike 2 kohaselt kohustused, mille täitmist korraldatakse kriminaalhooldusosakonnas; 4) kahtlustatav või süüdistatav, kellel tõkendina kohaldatud vahistamine on asendatud elektroonilisele valvele allumise kohustusega; 5) kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu, kellele kohus on kohaldanud elektroonilise valvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu; 6) süüdlane, kelle arest on asendatud üldkasuliku tööga või kellele kohus on määranud üldkasuliku töö tegemise kohustuse karistusseadustiku § 87 alusel; 7) kahtlustatav või süüdistatav, kelle kohta on prokurör või kohus tellinud kohtueelse ettekande.“; 8 5) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Täitmisplaani kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 6) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) tagada ülevaade kinnipeetavate ja vahistatute isikuarvele laekuvatest ja sealt maha arvatud summadest ning korraldada kinnipeetavate ja vahistatute vastu esitatud nõuete ja võlgade täitmist.“; 7) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „läbiotsimise,“ sõnaga „läbivaatuse,“; 8) paragrahvi 53 lõiget 1 täiendatakse punktidega 131 ja 132 järgmises sõnastuses: „131) andmed, sealhulgas eriliiki isikuandmed, kriminaalhooldusaluse alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise valve seadme kasutamise võimalikkuse väljaselgitamise või kasutamise kohta; 132) andmed, sealhulgas eriliiki isikuandmed, kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimise seadme kasutamise võimalikkuse väljaselgitamise või kasutamise kohta;“; 9) paragrahvi 53 täiendatakse punktidega 20–22 järgmises sõnastuses: „20) andmed isikuarvele kantud töötasu ja muude laekumiste kohta; 21) andmed isikuarvelt maha arvatavate summade ja nõuete täitmise kohta; 22) andmed sisseostude ja vanglas tarbitud teenuste kohta.“; 10) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vangiregistrisse kantud andmed kantakse üle registri arhiivi kolm kuud pärast vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse lõppemist või muude andmete sisestamist. Vangiregistrisse kantud arestiga seotud andmeid säilitatakse arhiveerituna kümme aastat ja muid andmeid 50 aastat registri arhiivi kandmise kuupäevast arvates. Vangiregistri põhimääruses võib sätestada lühema andmete arhiivi kandmise ja säilitamise tähtaja. “; 11) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Isik võetakse vanglasse vastu jõustunud kohtuotsuse või -määruse koopia alusel, tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendava dokumendi või isikusamasuse tuvastamist võimaldavate riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.“; 12) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse sõna „läbiotsimine“ sõnaga „läbivaatus“ vastavas käändes“; 13) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Pärast kinnipeetava saabumist tehakse kindlaks tema eluloolised andmed, määratakse kindlaks tema psühholoogilis-sotsiaalne prognoos ja selgitatakse välja muud andmed, mis on vajalikud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamiseks käesoleva seaduse § 16 kohaselt.“; 14) paragrahvi 14 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 9 15) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vanglateenistuse ametnikul on õigus teha kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isikule turvakontrolli ja läbivaatust. Käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud isikute turvakontroll ja läbivaatus on lubatud vaid põhjendatud kahtluse korral. Selle viib läbi külastajaga samast soost vanglateenistuse ametnik. Asjad, mille omamine vanglas on keelatud, võtab vanglateenistus kokkusaamise ajaks ajutisele hoiule.“; 16) paragrahvi 27 lõike 11 tekst loetakse lõikeks 12 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Valdkonna eest vastutava ministri määrusega võib täiendada käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud isikute loetelu, kellele ei tehta vanglasse sisenemisel turvakontrolli ega läbivaatust.“; 17) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vanglateenistus kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab. Telefonikõne korral on vanglateenistusel õigus registreerida telefonikõnes osaleja ees- ja perekonnanimi või asutuse puhul nimetus, telefoninumber, helistamise aeg ja kõne kestus. Kirjavahetuse korral on vanglateenistusel õigus registreerida kirjavahetuses osaleja ees- ja perekonnanimi või asutuse puhul nimetus, aadress ning kirja saatmise aeg. (2) Kinnipeetavale saadetud või tema saadetavad kirjad avab vanglateenistuse ametnik kinnipeetava juuresolekul ja võtab sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjaga keelatud. Avada ei või kirju, mille on saatnud või mis saadetakse järgmistele asutustele või isikutele: 1) kaitsja; 2) advokaadist esindaja; 3) oma riigi konsulaartöötaja; 4) ametiasutus avaliku teenistuse seaduse tähenduses. (3) Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida kriminaalmenetluse seadustiku 31. peatükis sätestatud alustel ja korras. (4) Kirjavahetuse kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib vanglateenistuse ametnik jätta kirja ära saatmata, kui: 1) kiri ohustab vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või korda; 2) kirja edastamine võib kaasa tuua kuriteo toimepanemise; 3) kiri ohustab teise kinnipeetava vangistuse täideviimise eesmärke; 4) kiri on koostatud salakirjas või loetamatult. (5) Kirjavahetuse kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ei või jätta ära saatmata kinnipeetava kirju lõikes 2 nimetatud asutustele või isikutele.”; 18) paragrahvi 31 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 311 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Kui kinnipeetav kasutab internetti viisil, mis on vastuolus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkidega, on vanglateenistusel õigus piirata interneti kasutamist või sellele juurdepääsu nii, et on tagatud interneti kasutamine kooskõlas lõikes 1 sätestatud eesmärkidega. 10 (5) Interneti kasutamise ja sellele juurdepääsu piiramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 20) paragrahv 321 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kinnipeetavale, kes on väljasaadetav väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse tähenduses, võimaldatakse vaid iseseisev riigikeeleõpe.“; 22) paragrahvi 341 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise alused ja määrad ning tasu arvutamise ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 23) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kinnipeetav, kes on vanaduspensioniealine riikliku pensionikindlustuse seaduse tähenduses;“; 24) paragrahvi 43 lõike 2 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kinnipeetava töötasu määrad ning töötasu arvutamise ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega“; 26) paragrahvi 44 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vanglateenistus kannab kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. (2) Vanglasisesele isikuarvele kantavad summad jaotatakse järgmiselt: 1) 50 protsenti kantakse täitmisele pööratud rahaliste nõuete täitmiseks rahalise nõude esitajale, kui selleks on olemas tehniline võimekus, või Eestis tegutsevas krediidi- ja makseasutuses kinnipeetava nimele avatud kontole või nende võimaluste puudumise korral kinnipeetava maksukorralduse seaduse § 105 lõikes 1 nimetatud kontole (edaspidi ettemaksukonto); 2) 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena isikuarvel; 3) ülejäänud summa jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. (3) Ettemaksukontole kantud summale kohaldatakse maksukorralduse seaduse §-s 34 tagastusnõude kohta sätestatut. (4) Kui kinnipeetava vastu ei ole täitmisele pööratud rahalisi nõudeid, hoiustatakse vanglasisesele isikuarvele laekuvast summast isikuarvel 20 protsenti vabanemistoetusena ja ülejäänu jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu on täitmisele pööratud rahalisi nõudeid vähem kui 50 protsendi ulatuses isikuarvele kantavast summast, kantakse rahaliste nõuete katteks vajaminev summa nõude esitajale, kui selleks on olemas tehniline võimekus, või Eestis tegutsevas krediidi- ja makseasutuses kinnipeetava nimele avatud kontole või nende võimaluste puudumise korral ettemaksukontole, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena isikuarvel ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. 11 (5) Kui maksejõuetusmenetluses on määratud usaldusisik, tasub kinnipeetavast võlgnik nõude summa usaldusisikule või võlausaldajale enda isikuarvele vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summast. (6) Vabanemistoetust hoiustatakse kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni. (7) Kinnipeetava soovil võib: 1) vabanemistoetust hoiustada käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatust suuremas summas; 2) kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale, kanda Eestis tegutsevas krediidi- ja makseasutuses enda nimele avatud kontole või kasutada muul eesmärgil, mis ei ole vastuolus seadusega või ei ohusta vangla julgeolekut. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1 nimetatud juhul ei ole kinnipeetaval õigust nõuda vabanemistoetusena hoiustatud summa kasutamist vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras.“; 27) paragrahv 441 tunnistatakse kehtetuks; 28) paragrahvi 53 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 29) paragrahvi 65 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Vanglateenistuse ametnik võib kinnipeetava hea käitumise korral kustutada distsiplinaarkaristuse ka enne ühe aasta möödumist.“; 30) paragrahv 68 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 68. Läbiotsimine, turvakontroll ja läbivaatus (1) Vanglateenistuse ametnik võib keelatud esemete ja ainete avastamiseks läbi otsida: 1) elu- ja olmeruume; 2) teisi vangla ruume ja vangla territooriumi. (2) Läbiotsimise eesmärk on leida ruumidest või territooriumilt vanglas keelatud aineid ja esemeid vaatlemise, kompamise, tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil. Selle käigus otsitakse läbi ka ruumis või territooriumil asuvad esemed. (3) Vanglas keelatud esemete ja ainete avastamiseks on vanglateenistuse ametnikul õigus teha kinnipeetavale ning vanglasse saabuvale ja vanglast väljuvale isikule turvakontrolli ja läbivaatust. (4) Vanglateenistuse ametnik kontrollib turvakontrolli käigus kinnipeetavat, vanglasse saabuvat ja vanglast väljuvat isikut ning nende riietust ja asju vaatlemise, kompamise, tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil. (5) Läbivaatus on vanglasse saabuva või sealt väljuva isiku või kinnipeetava, sealhulgas tema keha, kehaõõnsuste ja riiete läbivaatamine eesmärgiga kontrollida, kas isiku kehasse või kehale või riietesse on peidetud vanglas keelatud esemeid või aineid. 12 (6) Kehaõõnsuse läbivaatust võib teha üksnes juhul, kui muude meetmetega ei ole võimalik läbivaatuse eesmärki saavutada ja see on eesmärgi suhtes proportsionaalne. Kehaõõnsuse läbivaatust võib teha ainult tervishoiutöötaja. (7) Kui on alust arvata, et kinnipeetav peidab eset või ainet, mis on vanglas keelatud, vaadatakse kinnipeetav läbi eelkõige järgmistel juhtudel: 1) tema vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel; 2) enne ja pärast lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist; 3) objekti läbiotsimise ajal, kui kinnipeetav viibib läbiotsimise ajal objektil; 4) kinnipeetava kartserisse paigutamisel ja vanglasisesel saatmisel kartserirežiimil viibimise ajal; 5) kinnipeetava vanglasisesel saatmisel, kui tema suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid või lukustatud kambri režiimil viibiv vahistatu puutub saatmise käigus kokku teises kambris paikneva kinnipeetavaga; 6) kinnipeetava üksusest väljapoole saatmisel ja tagasi üksusesse saatmisel juhul, kui ta ei olnud kogu saatmise ajal teda saatva vanglaametniku järelevalve all; 7) kinnipeetava jalutuskäigule minekul ja jalutuskäigult tulekul juhul, kui ta puutus teekonnal kokku teise kinnipeetavaga, kellega tal muul ajal kokkupuudet ei ole, või kui jalutuskäigule saatmise teekond ja jalutushoov või -boks ei olnud enne läbi otsitud; 8) kinnipeetava üksusesisesel saatmisel, kui tal on kokkupuude teise kinnipeetavaga, kellega tal muul ajal kokkupuudet ei ole. (8) Vanglateenistuse ametnik võib vaadata läbi vanglasse siseneva või vanglast väljuva isiku, kui on alust arvata, et isikul võib olla kaasas keelatud esemeid või aineid, eelkõige järgmistel juhtudel: 1) isik läheb pikaajalisele kokkusaamisele; 2) kinnipeetava organismis on varem pärast sama isikuga kokkusaamist tuvastatud narkootiline või psühhotroopne aine ning narkootilise või psühhotroopse aine on oma uuringuga tuvastanud ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. (9) Vanglateenistuse ametnik sisestab andmed läbivaatuse kohta vangiregistrisse. (10) Turvakontrolli ja läbivaatust teeb isiku või kinnipeetavaga samast soost vanglateenistuse ametnik. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli ja läbivaatust erandina teha vanglateenistuse ametnik, kes ei ole isiku või kinnipeetavaga samast soost. (11) Läbiotsimise, turvakontrolli ja läbivaatuse käigus võib vanglateenistuse ametnik kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. (12) Vanglateenistuse ametniku leitud keelatud esemed ja ained võetakse ära ning need realiseeritakse või hävitatakse. Realiseerimisel saadud summa kantakse riigieelarvesse. (13) Leitud dokumendid võtab vanglateenistus hoiule ja tagastab kinnipeetavale tema vanglast vabanemisel. (14) Läbiotsimise, turvakontrolli ja läbivaatuse täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 13 31) paragrahvi 74 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Vanglateenistus võib kinnipeetava vabastamist ette valmistada käesoleva seaduse §-des 10423 ja 10424 sätestatud vormis ja sellisel juhul teostab võrgustikutööd vanglateenistuse ametnik või töötaja, kaasates vajaduse korral kriminaalhooldusametniku.“; 32) paragrahvi 75 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Vabastamisel makstakse kinnipeetavale tema isikuarvel olevatest summadest välja vabanemistoetus ja vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summa. Need kantakse Eestis tegutsevas krediidi- ja makseasutuses kinnipeetava nimele avatud kontole või selle puudumise korral ettemaksukontole. Kinnipeetavale, kellel ei ole vabanemisel piisavalt raha, et jõuda vabanemisjärgsesse elukohta, makstakse ühekordset toetust käesoleva paragrahvi lõike 41 alusel kehtestatud määra ulatuses. Vabanemisjärgsesse elukohta sõiduks mõeldud summa võib vangla valikul välja maksta ka sularahas või kanda sõidukikaardile. 33) paragrahvi 76 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 76, 761 või 77“ tekstiosaga „§ 76 lõikes 1 või 2, § 761 lõikes 1 või §-s 77“; 34) paragrahvi 76 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „pärast karistusseadustiku § 76 lõike 2 punktis 2 või § 761 lõikes 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega“ tekstiosaga „ainult juhul, kui kohus on määranud materjalide uuesti esitamiseks tähtaja“; 35) paragrahvi 76 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui kohus on karistusseadustiku § 74 lõike 4 või § 76 lõike 7 alusel pööranud süüdimõistetu kandmata jäänud karistuse osa täitmisele või süüdimõistetu on karistusseadustiku § 74 lõike 5 või § 76 lõike 8 kohaselt katseajal toime pannud uue tahtliku kuriteo, mille eest teda on karistatud vangistusega, edastab vangla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 või § 761 lõikes 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui ühe aasta möödumisel täitmisele pööratud karistuse osa kandmisele asumisest või uue kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmisele asumisest süüdimõistetu poolt. Kohus võib määrata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramisel materjalide uuesti esitamiseks ühest aastast pikema või lühema tähtaja või tähtaja, mille lõppedes süüdimõistetu allutatakse käitumiskontrollile, kui kohus ei ole seda keelanud vangla või prokuratuuri põhjendatud taotlusel.“; 36) paragrahvi 76 lõike 6 esimene lause tunnistatakse kehtetuks; 37) paragrahvi 76 lõikes 7 asendatakse sõnad „vabastamise materjalide ettevalmistamise korra“ sõnadega „vabastamise ja käitumiskontrollile allutamise materjalide ettevalmistamise ning kinnipeetava vabastamise keelamise taotluse esitamise korra“; 38) paragrahvi 76 täiendatakse lõigetega 8–11 järgmises sõnastuses: 14 „(8) Kui vangla või prokuratuur leiab, et kinnipeetava vangistuse eesmärgid ei ole saavutatud või tema vabanemine kujutaks jätkuvalt suurt ohtu ühiskonnale, või kui kinnipeetavale on kohaldatud karistusseadustiku § 54 alusel väljasaatmist, kuid teda ei ole välja saadetud, edastatakse hiljemalt 30 päeva enne karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaja lõppu kohtule põhjendatud taotlus kinnipeetava käitumiskontrollile allutamise keelamiseks. Vajaduse korral võib nimetatud taotluse kohtule edastada käesoleva lõike esimeses lauses märgitust hiljem koos selgitusega, miks seda varem ei saanud esitada. (9) Kui maakohus on nõustunud vangla või prokuratuuri esitatud taotlusega keelata kinnipeetava allutamine käitumiskontrollile karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaja lõppedes, ei allutata kinnipeetavat enne sellekohase kohtulahendi jõustumist käitumiskontrollile ka juhul, kui samades lõigetes sätestatud tähtaeg lõpeb enne kohtulahendi jõustumist. (10) Kui kohus keelab kinnipeetava allutamise käitumiskontrollile karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaja lõppedes ja määrab tähtaja, mille lõppedes vabastamist uuesti arutatakse, edastab vangla kohtule määratud ajaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid. Kui kohus määrab tähtaja, millal süüdimõistetu käitumiskontrollile allutatakse, võib vangla või prokuratuur esitada uuesti taotluse keelata süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile. (11) Kui kohus ei ole keelanud kinnipeetava allutamist käitumiskontrollile karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaja lõppedes, kuid ei ole määranud süüdimõistetule katseaega ega käitumiskontrolli ajaks kontrollnõudeid ja kohustusi, esitab vangla taotluse täitmiskohtunikule katseaja, kontrollnõuete ja kohustuste määramiseks enne samades lõigetes sätestatud tähtaja lõppemist.“; 39) paragrahv 79 tunnistatakse kehtetuks; 40) paragrahvi 851 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Isik võetakse vanglasse vastu aresti mõistmise või määramise kohta tehtud kohtulahendi koopia alusel, tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendava dokumendi või isikusamasuse tuvastamist võimaldavate riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.“; 41) paragrahvi 89 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Isik võetakse vanglasse või arestimajja vastu isiku kinnipidamise või väärteoprotokolli koopia, kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koopia, kohtumääruse või -otsuse koopia alusel, tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendava dokumendi või isikusamasuse tuvastamist võimaldavate riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.“; 42) paragrahvi 93 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vahistatule avatakse vanglasisene isikuarve. Vahistatu isikuarve suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 44 lõikes 6 ja lõike 7 punktis 1 sätestatut.“; 43) paragrahvi 97 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 15 (1) Vahistatule saadetud või tema saadetavad kirjad avab vanglateenistuse ametnik vahistatu juuresolekul ja võtab sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjaga keelatud. Avada ei või kirju, mille on saatnud või mis saadetakse järgmistele asutustele või isikutele: 1) kaitsja; 2) advokaadist esindaja; 3) oma riigi konsulaartöötaja; 4) ametiasutus avaliku teenistuse seaduse tähenduses. (2) Vahistatu kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida kriminaalmenetluse seadustiku 31. peatükis sätestatud alustel ja korras.“; 44) seadust täiendatakse 52. peatükiga järgmises sõnastuses: „52. peatükk KRIMINAALHOOLDUSE TÄIDEVIIMINE 1. jagu Üldsätted § 1047. Kriminaalhooldus (1) Kriminaalhooldus on karistuse täideviimise meede, mille eesmärk on mõjutada kriminaalhooldusaluse käitumist ja soodustada tema sotsiaalset taaslõimumist ühiskonda. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale pandud kohustuste ja kontrollnõuete täitmise järele ning teda toetatakse kogu kriminaalhoolduse vältel. Kriminaalhooldust viiakse täide individuaalselt või sotsiaalse rühmatöö vormis. (2) Kriminaalhoolduse täideviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 1048. Kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusosakonna juhataja (1) Kriminaalhooldaja on: 1) kriminaalhooldusametnik, sealhulgas vanemkriminaalhooldusametnik, vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik ja nooremametnik; 2) kriminaalhooldusabiline. (2) Kriminaalhooldusabiline on isik, kes täidab kriminaalhooldusülesandeid oma vabast ajast ja tasu saamata. (3) Kriminaalhoolduse ülesandeid võib lisaks kriminaalhooldajale anda ka teistele vangla teenistuses olevatele isikutele, kes vastavad kriminaalhooldusametnikule esitatavatele nõuetele. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele ja kriminaalhooldusosakonna juhatajale esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 16 § 1049. Isikuandmete töötlemine kriminaalhoolduse täideviimisel (1) Kriminaalhooldajal on õigus töödelda ning saada teistelt asutustelt ja isikutelt kriminaalhoolduse eesmärkide täitmiseks vajalikku teavet, kriminaalhooldusaluse ja temaga seotud isikute isikuandmeid, sealhulgas seaduses sätestatud juhtudel eriliiki isikuandmeid. (2) Kriminaalhoolduse ettevalmistamisel ja täideviimisel loetakse kriminaalhooldaja tegevus õiguskaitseasutuse tegevuseks isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõike 2 tähenduses ning isikuandmete töötlemisel lähtutakse õiguskaitseasutustele kehtestatud sätetest. (3) Kriminaalhoolduse täideviimiseks vajalikke andmeid töödeldakse käesoleva seaduse §-des 51–54 sätestatud korras. § 10410. Andmesubjekti õigus saada teavet oma isikuandmete töötlemise kohta ja isikuandmete väljastamine (1) Isikuandmete töötlemisel käesoleva seaduse alusel võib vastutav töötleja piirata andmesubjekti isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi, kui see on vajalik süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks, distsiplinaarmenetluse või haldusmenetluse läbiviimiseks, teise isiku või andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamise takistamiseks, riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks või avaliku korra kaitse tagamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib piirata järgmisi andmesubjekti õigusi: 1) õigus saada teada oma isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) õigus saada teada oma isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) õigus nõuda oma isikuandmete töötlemise piiramist; 4) õigus esitada vastuväiteid oma isikuandmete töötlemise kohta; 5) õigus saada teada oma isikuandmetega seotud rikkumisest. (3) Andmesubjekti õigusi võib piirata kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolude äralangemiseni. § 10411. Kriminaalhooldusametniku katseaeg Kriminaalhooldusametnikule kohaldatakse katseaega kuni kuus kuud ametikohale asumisest arvates. § 10412. Kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusosakonna juhataja teatamiskohustus 17 (1) Kriminaalhooldusametnik peab teatama talle ametitegevuse käigus teatavaks saanud kuritegudest ja väärtegudest. (2) Kriminaalhooldusabiline peab teatama talle vabatahtliku tegevuse käigus teatavaks saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegudest. (3) Kriminaalhooldusosakonna juhataja peab teatama talle ametitegevuse käigus teatavaks saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegudest. § 10413. Kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusosakonna juhataja ametisaladuse hoidmise kohustus (1) Kriminaalhooldusametniku ametisaladuse hoidmise kohustusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 132 sätestatut. (2) Kriminaalhooldusabilise ametisaladuse hoidmise kohustusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 132 sätestatut. (3) Kriminaalhooldusosakonna juhataja ametisaladuse hoidmise kohustusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 132 sätestatut. § 10414. Varalise kahju hüvitamine Kriminaalhooldusametniku või kriminaalhooldusosakonna juhataja teenistusülesannete või kriminaalhooldusabilise vabatahtlike ülesannete täitmise tõttu tekkinud või neile või nende perekonnaliikmele tahtlikult tekitatud varalise kahju hüvitab riik käesoleva seaduse §-s 143 sätestatud korras. Kahjutasu nõutakse sisse süüdiolevalt isikult. 2. jagu Kriminaalhoolduse ettevalmistamine ja täideviimine § 10415. Kohtueelne ettekanne (1) Kohtu või prokuröri taotlusel koostab kriminaalhooldusametnik kahtlustatava, süüdistatava, või süüdimõistetu elulooliste faktide ja psühholoogilis-sotsiaalses prognoosis sisalduva info põhjal kohtueelse ettekande. (2) Kohtueelse ettekande koostamiseks vajaliku teabe kogumiseks teeb kriminaalhooldusametnik järgmist: 1) kohtub kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetuga, tema lähedastega ja teiste isikutega, sealhulgas alaealise kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu korral kriminaalmenetluse seadustiku § 352 lõikes 2 nimetatud isikuga; 2) küsib vajaduse korral riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt andmeid kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu kohta; 3) küsib vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajalt terviseandmeid kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu kohta; 18 4) küsib kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu seaduslikult esindajalt, õppeasutuse juhilt ja tööandjalt andmeid kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu käitumise ja õppimise kohta. (3) Kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu eluloolised faktid peavad põhinema tõendatud andmetel ja sisaldama viiteid allikatele, mis kinnitavad kohtueelses ettekandes esitatud andmeid. (4) Kohtueelse ettekande koostamisel võetakse arvesse kriminaalhooldusaluse haavatavust, samuti tema kohta varem tehtud individuaalsete hindamiste tulemusi. Kui ettekande aluseks olevad asjaolud menetluse kestel oluliselt muutuvad, koostatakse menetleja taotlusel täiendav ettekanne. § 10416. Kriminaalhoolduse täideviimine (1) Kriminaalhooldaja ülesanne on soodustada kriminaalhooldusaluse võimet igapäevaelus iseseisvalt toime tulla. (2) Kriminaalhoolduse täideviimise käigus jälgib kriminaalhooldaja prokuratuuri, kohtu või kriminaalhooldusametniku määratud kohustuste ja kohtu määratud kontrollnõuete täitmist, toetab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning annab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat tuge. (3) Kriminaalhooldusalusele antakse kriminaalhoolduse ajal vajalikku tuge eesmärgiga aidata tal: 1) parandada eneseregulatsiooni- ja suhtlemisoskusi; 2) leida töö-, õppimis- ja elukoht; 3) heastada tegude tagajärgi; 4) lahendada muid isiklikke probleeme. § 10417. Kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimine (1) Kui kohus, prokurör või kriminaalhooldusametnik on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi või psühhotroopseid aineid (edaspidi keelatud aine) või kohustuse mitte tarvitada ühte neist, on kriminaalhooldajal õigus kontrollida kriminaalhooldusalust ning tuvastada talle keelatud aine tarvitamine. Kui tuvastatakse talle keelatud aine tarvitamine, lähtutakse korrakaitseseaduse §-des 38, 39, 40 ja 41 sätestatud korrast. (2) Kui kriminaalhooldaja ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kriminaalhooldusalune ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus või narkootilise või psühhotroopse aine tuvastamist vere- või bioloogilise vedeliku prooviga (edaspidi ka proov), võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ja isikul esinevate keelatud aine tarvitamise tunnuste kirjeldusega. (3) Indikaatorvahendi kasutamise ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine tarvitamise tunnuste esinemise kohta koostab kriminaalhooldaja protokolli. Keelatud aine tarvitamise tunnuste 19 puudumise kohta koostab kriminaalhooldaja protokolli, kui peab seda vajalikuks või kui kriminaalhooldusalune esitab selleks põhjendatud taotluse. (4) Indikaatorvahendi kasutamise ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine tarvitamise tunnuste esinemise kohta koostatava protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või narkootilise või psühhotroopse aine tuvastamist vere- või bioloogilise vedeliku prooviga, hüvitab kriminaalhooldusalune proovi võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu tegemisega tekkinud kulud, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Viimasel juhul kannab kulud vangla. Positiivset proovi kinnitav dokument on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. (6) Kui proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab kriminaalhooldus või vangla proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse uuringu tegemiseks ja keelatud aine tarvitamise tuvastamiseks. (7) Kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust või tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest, on see kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumine. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollnõude rikkumiseks. (8) Kui kriminaalhooldusalusele ei ole määratud karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohast kontrollnõuet, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud olukordades karistusseadustiku § 75 lõiget 31. § 10418. Kriminaalhooldusaluse hoiatamine ning kohustuste muutmine, asendamine ja täiendavate kohustuste panemine (1) Kriminaalhooldusametnik võib karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel kriminaalhooldusalust hoiatada, kriminaalhooldusaluse nõusolekul muuta või asendada talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna talle täiendavaid kohustusi. (2) Kriminaalhooldusaluse nõusolek ja kriminaalhooldusametniku otsus vormistatakse kirjalikult. (3) Kui kriminaalhooldusalune ei nõustu kriminaalhooldusametniku käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtava otsusega, esitab kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande kohtule või prokuratuurile käesoleva seaduse § 10425 kohaselt. § 10419. Kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimine seadme abil (1) Kriminaalhooldajal on õigus kontrollida kriminaalhooldusalust, kasutades talle keelatud aine tarvitamist kontrollivat seadet, kui: 1) kohus või kriminaalhooldusametnik on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte tarvitada alkoholi; 2) kohus või kriminaalhooldusametnik on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse alluda alkoholi tarvitamist kontrolliva elektroonilise seadme valvele või 20 3) kohus või kriminaalhooldusametnik on määranud kriminaalhooldusalusele karistusseadustiku § 75 lõike 4 alusel kohustuse, mille sisuks on talle keelatud aine tarvitamise piiramine. (2) Kriminaalhooldaja võib kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimisel kasutada jälgimistehnoloogiat, videokõnesid, alkoholi kaugtestimist ja biomeetrilist kontrolli, sealhulgas sõrmejälgi ja näotuvastust. (3) Kriminaalhooldaja võib igal ajal elektroonilist seadet kasutades kontrollida kriminaalhooldusaluse kohustuse täitmist. (4) Enne jälgimistehnoloogia kasutuselevõttu teavitab vanglateenistus kriminaalhooldusalust kasutatavast tehnoloogiast, kogutavatest andmetest ja andmete töötlemisest ning selgitab rikkumiste fikseerimist. (5) Kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimise sageduse määrab kriminaalhooldaja juhtumikorralduse kohaselt. Kontrollimine ei tohi olla sagedasem, rangem ega ulatuslikum, kui on kohustuse kontrolliks ja eesmärgi täitmiseks vajalik. Kontrollmeetmeid hinnatakse pidevalt ja vajadusel kohandatakse. § 10420. Kriminaalhooldusaluse keelatud aine kontrollimise tulemuse fikseerimine ja kulude hüvitamine (1) Kriminaalhooldaja fikseerib kontrollimise tulemuse. Kriminaalhooldaja ei pea kontrollimise tulemust fikseerima, kui kasutatakse jälgimissüsteemi, mis kajastab kontrollimise tulemusi. Indikaatorvahendi kasutamise kohta ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine tarvitamise tunnuste esinemise kohta koostab kriminaalhooldaja protokolli. (2) Indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine tarvitamise tunnuste esinemise protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Kui kriminaalhooldaja ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kriminaalhooldusalune ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus, võib piirduda keelatud aine tarvitamist kontrolliva seadme kasutamisega ning isikul alkoholi tarvitamise tunnuste esinemise fikseerimisega või tunnuste kirjeldusega. Fikseerimine või kirjeldus ei ole vajalik, kui kasutatakse jälgimissüsteemi, mis kajastab kontrollimise tulemusi. (4) Kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres, peab ta pöörduma seda teenust osutava tervishoiuasutuse või meditsiinilabori poole. Vereproovi võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu tegemisega kaasnenud kulud hüvitab kriminaalhooldusalune, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Viimasel juhul kannab kulud vangla. Positiivset proovi kinnitav dokument on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. (5) Kui kriminaalhooldusalune ei pöördu tervishoiuasutuse või meditsiinilabori poole, lähtub kriminaalhooldaja keelatud aine tarvitamist kontrolliva seadme tulemusest. § 10421. Kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollnõuete rikkumine (1) Kui kriminaalhooldusalune ei allu keelatud aine tarvitamise kontrollimisele seadme abil või hoiab sellest kõvale, on see kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumine. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollnõude rikkumiseks. 21 (2) Kui kriminaalhooldusalusele ei ole määratud karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohast kontrollnõuet, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud olukordades karistusseadustiku § 75 lõiget 31. (3) Kriminaalhooldusalune vastutab temale antud seadme alles oleku eest kuni seadme eemaldamiseni kriminaalhooldaja poolt või kuni seadme tagastamiseni. Selle kohta võetakse kriminaalhooldusaluselt kinnitus seadme andmisel. § 10422. Hoolduskava (1) Pärast kohtuotsuse jõustumist koostab kriminaalhooldaja koostöös kriminaalhooldusalusega kontrollnõuete, kohustuste täitmise ja kriminaalhoolduse teostamise kava (edaspidi hoolduskava). (2) Hoolduskava koostamiseks hindab kriminaalhooldaja koostöös kriminaalhooldusalusega kriminaalhooldusaluse kriminogeenseid riske, vajadusi ja tugevusi ning arvestab kriminaalhooldusaluse soove ja võimalusi tegevusi ellu viia. (3) Kriminaalhooldaja toetab kriminaalhooldusalust hoolduskava täitmisel. Vähemalt üks kord aastas hinnatakse koostöös kriminaalhooldusalusega kriminogeenseid riske, vajadusi ja tugevusi, jooksvalt tehakse hoolduskavasse täitmismärkeid ning vajaduse korral hoolduskava muudetakse. § 10423. Võrgustikutöö kriminaalhoolduse teostamisel (1) Kriminaalhooldust võib teostada võrgustikutöö vormis nii kriminaalhooldusaluste kui ka kriminaalhooldusalusega seotud isikute puhul, kelle abistamine on vajalik juhtumikorralduse põhimõttel võrgustikutöö raames. (2) Võrgustikutöö on kriminaalhooldaja juhitud võrgustiku liikmete koostöö, kus igal liikmel on oma kokkulepitud ülesannetest lähtuv roll ning mille eesmärk on tagada kriminaalhooldusjuhtumi terviklik lahendamine käesoleva seaduse § 1047 lõike 1 kohaselt. (3) Kriminaalhooldusalusega seotud isikud käesoleva seaduse tähenduses on abikaasa, registreeritud elukaaslane, elukaaslane, otsejoones üleneja ja alaneja sugulane, külgjoones sugulane, samuti abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase otsejoones üleneja ja alaneja sugulane ning külgjoones sugulane, kusjuures vanemaks loetakse ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatud laps ja kasulaps ning põhjendatud juhul muud isikud. (4) Kriminaalhooldajal on kriminaalhoolduse ja võrgustikutöö teostamiseks õigus kaasata võrgustikuliikmeks järgmisi asutusi ja spetsialiste: 1) haridusasutus; 2) kohaliku omavalitsuse üksus; 3) kohtutäitur; 4) kohus; 5) Maksu- ja Tolliamet; 6) raviasutus; 7) sotsiaalhoolekandeasutus; 8) Sotsiaalkindlustusamet; 22 9) Eesti Töötukassa; 10) Politsei- ja Piirivalveamet; 11) vägivallast või sõltuvusest loobumise toetamise teenuse osutaja; 12) põhjendatud juhul muu asutus või spetsialist. (5) Võrgustikuliikmetel on õigus töödelda käesoleva seaduse § 10424 nimetatud andmeid. Võrgustikutöös osalevad spetsialistid ja asutused ei tohi avaldada neile võrgustikutöö käigus teatavaks saanud asjaolusid. § 10424. Võrgustikutööks vajalikud andmed Võrgustikutööks vajalikud andmed on: 1) kriminaalhooldusaluse ees- ja perekonnanimi; 2) kriminaalhooldusaluse sünniaeg või isikukood; 3) kriminaalhooldusaluse kontaktandmed, piiratud teovõimega isiku korral ka tema seadusliku esindaja kontaktandmed; 4) kriminaalhooldusaluse kriminaalhoolduses arvel olemise aluseks oleva süüteo andmed; 5) kriminaalhooldusaluse elukoha või võimaliku elukoha andmed; 6) kriminaalhooldusaluse tugivõrgustiku andmed; 7) võimalike kriminaalhooldusaluse poolt ohustatud isikute andmed; 8) kriminaalhooldusaluse käitumist või eluviisi iseloomustavad andmed; 9) kriminaalhooldusaluse uue süüteo kahtlustuse korral kahtlustatava süüteo andmed; 10) sündmuse liigi andmed, millega juhtumikorraldus on seotud; 11) sündmuse toimumise aeg; 12) kriminaalhooldusalusega seotud selle isiku nimi ja isikukood või sünniaeg, kes osaleb juhtumikorralduses või osales sündmuses; 13) kriminaalhooldusaluse töötamise andmed; 14) kriminaalhooldusaluse sissetuleku andmed, sealhulgas toetused; 15) kriminaalhooldusaluse töövõime ulatuse, kestuse ja töövõimetoetuse andmed; 16) kriminaalhooldusaluse Eesti Töötukassas arveloleku ja tegevuskavaga seotud andmed; 17) välismaalasest kriminaalhooldusaluse puhul Eestis viibimise õiguslik alus; 18) sündmuse põhjuse, aja, seotud isikute ning sõltuvusainete võimaliku tarvitamise või tarvitamisele viitavate tunnuste andmed, mille kohta Häirekeskusele ja Politsei- ja Piirivalveametile viimase aasta jooksul tehtud väljakutsete või teavitamiste kohta, mis puudutavad kriminaalhooldusalust. § 10425. Erakorraline ettekanne (1) Kriminaalhooldusametnik esitab kohtule või prokuratuurile kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. (2) Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ja kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatava mõjutusvahendi liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. 23 (3) Erakorraline ettekanne kriminaalhooldusaluse poolt elektroonilisele valvele allumise kohustuse rikkumise kohta sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kriminaalhooldusaluse seletuse kokkuvõtet ja kriminaalhooldusametniku ettepanekut elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ning vahistamise kohaldamiseks või elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ja vangistuse kohaldamiseks. Vangistuse kohaldamise ettepanekule lisatakse ka elektroonilise valve all viibitud päevade arv. (4) Kui kriminaalhooldusalune hoiab kõrvale talle määratud narkomaanide sõltuvusravist või seksuaalkurjategijate kompleksravist, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule ettekande, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest ning ettepanekut sõltuvusravi või kompleksravi kohaldamise lõpetamiseks ja vangistuse täitmisele pööramiseks. (5) Kui kriminaalhooldusalune hoiab kõrvale talle määratud üldkasuliku töö tegemisest, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik prokurörile ettekande, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ja kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest. (6) Kriminaalhooldusalusele määratud kohustuste või kontrollnõuete muutmiseks, asendamiseks või tühistamiseks, elektroonilise valve tähtaja pikendamiseks või lühendamiseks või esialgu määratud käitumiskontrollist vabastamiseks või selle tähtaja lühendamiseks esitatavas erakorralises ettekandes annab kriminaalhooldusametnik hinnangu katseaja senisele kulgemisele ja esitab põhjendatud ettepaneku. (7) Kriminaalhooldusaluse kohta, kellele on mõistetud või määratud üldkasulik töö, võib esitada kohtule või prokuratuurile erakorralise ettekande tähtaja kulgemise peatamiseks kriminaalhooldusaluse haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui kriminaalhooldusalune on aja-, asendus- või reservteenistuses. Üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamist käsitlev ettekanne sisaldab peatamise aluseid ja ettepanekut peatamise aja kohta. (8) Kui kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu, kellele kohus on kohaldanud elektroonilise valvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu, rikub elektroonilisele valvele allumise kohustust, teavitab kriminaalhooldusametnik viivitamata uurimisasutust või prokuratuuri selle kohustuse rikkumisest. Erakorraline ettekanne rikkumise kohta esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile selle nõudmisel. (9) Kui kohus ei ole määranud katseaeaga ega käitumiskontrolli ajal kohaldatavaid kontrollnõudeid ja kohustusi süüdimõistetule, kes vabaneb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt karistusseadustiku § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel, esitab kriminaalhooldusametnik viivitamata täitmiskohtunikule taotluse katseaja, kontrollnõuete ja kohustuste määramiseks.“; 45) paragrahvi 105 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „, koosseisud ja vangla“ sõnaga „ja“; 46) paragrahvi 105 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: 24 „(7) Vangla koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.“; 47) paragrahvi 1054 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „avaldanud“ tekstiosaga „, ja isik, kellega väljaspool vanglat kohtumise lubamist käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud eesmärgil otsustatakse“; 48) paragrahvi 1055 lõikes 3 asendatakse sõnad „vanglakomisjoni liikmetele“ sõnadega „vanglateülese komisjoni (edaspidi vanglakomisjon) liikmetele“; 49) paragrahvi 1056 lõikes 6 asendatakse arv „4“ arvuga „5“; 50) paragrahvi 108 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Üldsuse kontrolli vanglate üle teeb vanglakomisjon, mille ülesandeks on toetada ja nõustada vanglate direktoreid karistuse täideviimise ja kinnipeetava taasühiskonnastamise protsessis.“; 51) paragrahvi 108 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 52) paragrahvi 108 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Vanglakomisjoni täpsemad ülesanded ja koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 53) paragrahvi 108 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 54) paragrahvi 108 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Vanglakomisjonil on õigus saada vangla direktorilt oma ülesannete täitmiseks dokumente ja andmeid. (42) Vanglakomisjon võib töödelda kinnipeetavalt pöördumise käigus saadud andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Vanglakomisjonil on õigus saada vanglalt pöördumiste lahendamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.“; 55) paragrahvi 108 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 56) paragrahvi 108 lõikes 6 asendatakse sõnad „kinnipeetava delikaatseid isikuandmeid“ sõnaga „andmeid“; 57) paragrahvi 108 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 58) paragrahvi 113 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 59) paragrahvi 120 lõikes 4 ja § 1291 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 110 lõikes 2“ tekstiosaga „§ 111 lõikes 11“; 60) paragrahvi 130 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) palga säilitamisele kolme kuu jooksul arvates asumisest uuele ametikohale, kui palk uuel ametikohal on väiksem vanglaametniku senisest palgast.“; 61) paragrahvis 131 ja § 168 lõikes 2 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“; 25 62) paragrahvi 1361 lõikes 1 asendatakse sõnad „kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega“ sõnadega „korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga“; 63) paragrahvi 1361 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „õhtusel või“; 64) paragrahvi 1364 täiendatakse pärast sõna „palk“ sõnadega „vähemalt 75 protsendi ulatuses“; 65) paragrahvi 1364 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Õppetöö ajal palga säilitamise tingimused ja korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (3) Teenistussuhtest tulenevas õppetöös osalemise eest palga maksmiseks sõlmitakse haldusleping, milles määratakse ametniku kohustus töötada pärast õppimise lõppu vanglas kuni kolm aastat.“; 66) paragrahvi 139 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Vanglateenistus maksab omal valikul ületunnitöö eest lisatasu vanglaametniku tunnipalga pooleteisekordses ulatuses või annab vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses.“; 67) paragrahvi 141 lõikes 4 asendatakse sõnad „kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega“ sõnadega „kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga“; 68) paragrahvi 144 lõikes 1 asendatakse sõnad „ette teatama vähemalt kaks kuud“ sõnadega „teatama vähemalt üks kuu ette“; 69) paragrahvi 144 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks; 70) seadust täiendatakse §-dega 17210–17213 järgmises sõnastuses: „§ 17210. Õppima suunatud vanglaametniku tasustamine Vanglaametnikule, kes õpib või on 2026. aasta 1. jaanuari seisuga suunatud õppima käesoleva seaduse § 1364 lõike 1 alusel, säilitatakse õppetöö ajaks vanglaametniku palk. § 17211. Käesoleva seaduse § 76 kohaldamise erisused (1) Vangla edastab kohtule käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid (edaspidi käesolevas paragrahvis materjalid) erandlikult ka nende kinnipeetavate kohta, kellel on karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaeg 2027. aasta 1. aprilliks lõppenud või lõppemas enne 2027. aasta 1. oktoobrit. Vangla edastab materjalid nii käitumiskontrollile allutamisega nõustumise kui ka keeldumise korral. (2) Vangla edastab kohtule materjalid kõigepealt kinnipeetavate kohta, keda puudutab karistusseadustiku § 761 lõike 2 muudatus, seejärel kinnipeetavate kohta, keda puudutab karistusseadustiku § 76 lõike 11 muudatus, ning lõpuks kinnipeetavate kohta, keda puudutab karistusseadustiku § 76 lõike 21 muudatus, kuid mitte hiljem kui 2027. aasta 1. oktoobril. 26 § 17212. Vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimine Käesoleva seaduse §-s 113 sätestatud vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimise kohustust ei või panna isikule, kes on vanglaametniku ametikohal 2026. aasta 1. jaanuari seisuga ja vastab järgmistele nõuetele: 1) teadus- või magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; 2) vähemalt kaks aastat töökogemust kohtuniku, prokuröri, kõrgema politsei-, piirivalve-, pääste- või vanglaametnikuna või Justiits- ja Digiministeeriumi vanglateenistusse kuuluva ametniku ametikohal. § 17213. Rahaliste nõuete täitmine vanglas (1) Kuni 2026. aasta 31. detsembrini jäetakse kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsenti isikuarvele kantavast summast, hoiustatakse ka need summad vastavalt täies ulatuses või ülejäänud osa ulatuses vabanemistoetusena. (2) Kuni 2026. aasta 31. detsembrini kannab vangla kinnipeetava või vahistatu töötasust või muust kinnipeetavale või vahistatule laekuvast rahast kinnipeetud osa iga kuu selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise nõude täitmiseks saatnud. Kinnipeetavalt või vahistatult kinnipeetud raha jaotamiseks koostab kohtutäitur arvestuse ja kannab raha sissenõudjale üle.“. § 19. Välismaalaste seaduse muutmine Välismaalaste seaduse § 2794 lõikes 2 asendatakse sõna „vangistusseaduse“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse“. § 20. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 137 lõikes 2 ja § 366 lõikes 8 asendatakse sõna „vangistusseadus“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseadus“ vastavas käändes. § 21. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 154 lõikes 8, § 19 lõikes 3, § 23 lõikes 6 ja § 3315 lõikes 2 asendatakse sõna „vangistusseadus“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseadus“ vastavas käändes. § 22. Kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamine Kriminaalhooldusseadus tunnistatakse kehtetuks. § 23. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–12, 15–18, 20–23 ja 26–29, § 10 punktid 9 ja 10, § 12, § 15 ja § 18 punktid 26, 32 ja 42 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril. 27 (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 13, 14, 19, 24 ja 25, § 10 punktid 4–8, § 18 punktid 33–38 ning punktis 70 esitatud vangistusseaduse § 17211, jõustuvad 2027. aasta 1. aprillil. _____________________________________ Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, .........................2026 Algatab Vabariigi Valitsus ............................2026 allkirjastatud digitaalselt 28  Karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega tehakse karistusseadustikus (KarS), karistusregistri seaduses (KarRS), kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS), vangistusseaduses (VangS) muudatused ning tunnistatakse kehtetuks kriminaalhooldusseadus (KrHS). Muudatused on vajalik teha, sest kehtiv regulatsioon ei ole ühtne ning piisavalt tõhus, mis põhjustab menetluste dubleerimist ja see omakorda suurendab kohtute ja prokuratuuri töökoormust. Eelnõuga luuakse selgem ja efektiivsem karistuse täideviimise süsteem, mis parandab õigusselgust, muudab vangla ja kriminaalhoolduse töökorralduse paindlikumaks ja tõhusamaks. Käitumiskontrollile allutamise muudatuste laiem eesmärk on, et võimalikult suur hulk kinnipeetavaid jätkaksid karistuse kandmist peale vangistust kriminaalhooldusel, et nad saaksid järk-järgult ühiskonda sulanduda ega jääks pärast vangistuse lõppu vajaliku toe ja järelevalveta. Käitumiskontrollile allutamise korral peab süüdlane järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid (näiteks ilmuma regulaarselt kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, elama kindlaks määratud kohas, alluma oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile jne) ning kohustusi (näiteks keeld tarvitada alkoholi või narkootikume, kohustus osaleda sotsiaalprogrammis, kohustus heastada kahju, kohustus alluda elektroonilisele valvele jne). Paremini korraldatud taasühiskonnastamise tulemusel väheneb korduvkuritegevus ning ühiskond on turvalisem. Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ning osalt vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muudatuste eesmärk on vähendada kohtute ja prokuratuuri töökoormust lahendite täitmisel. Täiendatakse kinnipeetavate vanglast kriminaalhooldusametnike järelevalve alla suunamise võimalusi karistuse kandmise aluseks oleva kuriteo raskusastme järgi erineval vangistuse kandmise etapil. Alles jääb ka kehtiv kord, mille järgi vangla esitab seaduses sätestatud tähtaegade jooksul kohtule materjalid kinnipeetava kohta ning kohus otsustab, kas vangistuse eesmärgid on piisavalt täidetud ja kinnipeetava võib katseajaga kriminaalhoolduse järelevalve alla suunata või veel mitte. Muudatuste tulemusena tekib lisavõimalus vangistuse lõpus kinnipeetavate allutamiseks kriminaalhooldusametnike järelevalve alla. Selleks ei nähta ette eraldi kohtumenetlust. Nähakse ette võimalus, et vangla või prokuratuur saab esitada kohtule taotluse selliste kinnipeetavate kriminaalhooldusele suunamise keelamiseks, kes võivad vabanedes suure tõenäosusega toime panna uue kuriteo. Vangistusseaduses tehakse muudatused, mille eesmärk on ajakohastada vangistus- ja teenistusõiguse sätteid ning kriminaalhoolduse korraldamist. Muudatuse tulemusel täiendatakse vangistusseadust kriminaalhoolduse teostamist reguleerivate sätetega ja tunnistatakse kehtetuks kriminaalhooldusseadus. Selle tulemusel muudetakse vangistusseaduse nimetust ja edaspidi on nii vangistuse kui ka kriminaalhooldusega seotud küsimused reguleeritud vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses. See loob tervikliku aluse 1 karistuse täideviimise reguleerimiseks pidades sealjuures ka silmas, et nii vanglad kui kriminaalhooldus moodustavad täna ühtse vanglateenistuse. Vangistusseaduse nime muutmisest tulenevalt tehakse muudatused ka järgmistes seadustes: elektroonilise side seaduses, isikut tõendavate dokumentide seaduses, kaitseväeteenistuse seaduses, kodakondsuse seaduses, kohtuekspertiisi seaduses, konsulaarseaduses, korrakaitseseaduses, kõrgharidusseaduses, maksukorralduse seaduses, tervishoiuteenuste korraldamise seaduses, tsiviilkohtumenetluse seadustikus, täitemenetluse seadustikus, tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses, töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, välismaalaste seaduses, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses. Kriminaalhooldussüsteemile antakse võimalus kujundada kriminaalhooldusaluse katseaega rohkem tema vajaduste ja käitumise järgi, asendades või lisades käitumiskontrolli kohustusi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab selleks alati pöörduma kohtu poole. Muudatusega vähendatakse kohtu töökoormust. Kohustuste tühistamine, katseaja pikendamine või lühendamine ning vangistuse täitmisele pööramine jäävad endiselt kohtu ülesanneteks. Kriminaalhooldusele sätestatakse ka laiem kohustus kriminaalmenetluse lõpetamisel (edaspidi oportuniteediga) pandud kohustuste täitmise jälgimiseks. Muudatused on seotud kohtureformiga, kuna muudatuste tulemusel väheneb vajadus pöörduda iga kord kinnituse saamiseks kohtu poole ja otsused tehakse vanglateenistuses, järgides kohtu varem määratud tingimusi. Vangistusseaduses tehtavate muudatustega täpsustatakse läbiotsimise, turvakontrolli ja läbivaatuse tegemisega seonduvat. Lisaks muudetakse vangla töökorralduse sätteid ning politsei ja piirivalve seaduses (PPVS) sätestatule sarnaselt ka mõningaid teenistusõiguse sätteid. Eelnõuga lahendatakse mitmed praktikas ilmnenud kitsaskohad. Töökorralduse paindlikkuse suurendamiseks annab kahel juhul Vabariigi Valitsuse asemel määruse valdkonna eest vastutav minister. Edaspidi kehtestab kinnipeetava õppimise tasustamisega seonduva korra ning vanglaametnike ametisse nimetamise ja edutamise täpsemad tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Volitusnorme muudetakse ka selliselt, et valdkonna eest vastutav minister kinnitab korra, mis seni kehtestati määrusega, käskkirjaga. Näiteks sätestatakse, et edaspidi kinnitab vangla koosseisud ja palgamääruse valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga samamoodi, nagu see on politseiteenistuse puhul PPVS-i alusel. Samuti kaasajastatakse kriminaalhoolduse ametikohad, loobutakse kriminaalhooldusühingute regulatsioonist ja täpsustatakse mõningaid andmekaitsega seotud sätteid. Karistusseadustiku muutmise ja sellest tuleneva teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (muudatused seoses ennetähtaegse kriminaalhooldusametnike järelevalve alla vabanemise, kriminaalhoolduse võimestamise ja oportuniteediga) läbis kooskõlastusringi 2025. aasta mais1. Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse 1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70 2 kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu läbis kooskõlastusringi 2025. aasta oktoobris2. Kõnesolevad muudatused on liidetud kokku ühte seadusesse. Muudatused ei mõjuta inimeste ega ettevõtjate halduskoormust. Avaliku sektori töökoormus väheneb, andmehaldus muutub tõhusamaks, sest välditakse andmekogude dubleerimist, paranevad pöördumiste menetlemise võimalused ning tugevdatakse taasühiskonnastamise põhimõtete rakendamist. Vanglateenistuse töökorraldus muutub kokkuvõttes paindlikumaks ja efektiivsemaks. Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muudatustega väheneb tervikuna kohtute ja prokuratuuri töökoormus ja kriminaalhooldussüsteemi oma suureneb. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna kriminaalkoostöö ja õigusloome talituse nõunikud Anne Kruusement ([email protected]) ja Krister Tüllinen ([email protected]) (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga) ning vanglate osakonna õigustalituse juhataja Laura Glaase ([email protected]) ning sama talituse nõunikud Kadri Margus ([email protected]), Helina Kasvandik ([email protected]), Mirjam Rehi ([email protected]) ja Greete Jalast ([email protected]) (muudatused seoses teenistusõiguse, vangla töökorralduse ja kriminaalhoolduse valdkonna kaasajastamisega). Eelnõu rakendusakti kavandi(te) koostamise eest vastutab Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond. Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetajad Aili Sandre ([email protected]) ja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga kavandatu kohaselt muudetakse järgmisi õigusakte: 1) KarS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.12.2025, 2; 2) ESS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.12.2025, 18; 3) ITDS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 26.06.2025, 6; 4) KVTS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 03.02.2026, 17; 5) KarRS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 8; 6) KodS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 26.06.2025, 8; 7) KES-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 14.03.2025, 11; 8) KonS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 26.06.2025, 11; 9) KorS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 12; 10) KrMS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.12.2025, 3; 11) KHaS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.07.2025, 16; 12) MKS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 02.10.2025, 4; 13) TTKS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.12.2025, 26; 14) TsMS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 03.04.2025, 2; 15) TMS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 07.01.2026, 8; 16) TÕRTKS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 17.05.2025, 2; 2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a5bf4db7-b48e-4b5b-81d8-4e82667549fd 3 17) TTOS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.01.2025, 11; 18) VangS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 26.06.2025, 20; 19) VMS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.07.2025, 32; 20) VRKS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 26.06.2025, 23; 21) VSS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 26.06.2025, 25; Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks kriminaalhooldusseadus. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Kuna eelnõukohase seadusega muudetakse KrMS-i, on eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus (PS § 104 p 14). Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja Erakond Eesti 200 vahel 24. märtsil 2025. aastal sõlmitud koalitsioonileppe3 ehk valitsusliidu programmiga aastateks 2025–2027. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on vähendada korduvkuritegevust ja parandada õigusselgust. Lisaks sellele väheneb muudatuste tulemusel töökoormus kohtutes ja prokuratuuris ning vanglateenistuse ja kriminaalhoolduse töökorraldus muutub paindlikumaks ja tõhusamaks. Paranevad kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste võimalused ühiskonda sulanduda ja õiguskuulekalt elada. Seadusemuudatusega täiendatakse käitumiskontrollile allutamise ja kriminaalhooldusele suunamise protseduuri, muudetakse kriminaalhooldus paindlikumaks ning suunatakse oportuniteedi korral määratavate kohustuste täitmise korraldamine ja järelevalve rohkem kriminaalhooldussüsteemi. Selle tulemusena väheneb kohtu koormus kriminaalhooldusele suunamise otsustamisel vangistuse hilises staadiumis ning kriminaalhoolduse käigus vajaliku kohustuste asendamise ja lisamise kinnitamisel, kui kriminaalhooldusalune on muudatustega nõus. Kriminaalmenetluse lõpetamisel pandavate kohustuste täitmise järele valvab praegu suures osas prokuratuur, mis ei ole tema põhiülesanne. Kuna tingimisi karistatud süüdimõistetute puhul on järelevalve kriminaalhoolduse ülesanne, siis on loogiline, et ka oportuniteedi puhul teeb seda kriminaalhooldus, kellel on olemas sellekohane kompetents, ning eelnõuga seda muudetaksegi. Käitumiskontrollile allutamise muudatuste täpsem eesmärk on, et võimalikult suur hulk kinnipeetavaid jätkaksid vangistuse järgselt karistuse kandmist kriminaalhooldusel, et nad saaksid järk-järgult ühiskonda sulanduda ega jääks pärast vangistuse lõppu vajaliku toe ja järelevalveta. Seda toetab kriminaalhooldusametnikele rikkumistele reageerimiseks täiendavate võimaluste andmine, mis ühtlasi vähendab kohtute koormust ja rikkumisele reageerimise aega ning suurendab kriminaalhoolduse mõjusust. 3 Punkt 198. Kuritegude ja retsidiivsuse vähendamiseks muudame vanglast enne tähtaega vabanemise korda nii, et kasvab järkjärguline kontrollitud vanglast vabanemine lihtsalt ukse selja taga kinnitõmbamise asemel. Suurendame kriminaalhooldajate rolli. 4 Vangistuse lõpuni kandvate ja seejärel järelevalveta süüdimõistetute osakaalu vähendamine on oluline meede ühiskonna turvalisuse tõstmiseks. Eesti retsidiivsusuuringud4 näitavad, et vanglas karistuse lõpuni kandnute kahe aasta retsidiivsus on järjepidevalt kõrgeim ning tingimisi ennetähtaegselt vabastatute puhul madalam. Rahvusvahelised uuringud ja teaduskirjandus toetavad samuti järkjärgulise vabanemise ja struktureeritud järelevalve (sh elektrooniline järelevalve, selge tegevusplaan, kohustused jm) potentsiaali vähendada retsidiivsust või vähemalt mitte halvendada tulemusi; mõju suurus sõltub nii järelevalve sisust kui ka sihtrühma riskitasemest. Järgnevalt on toodud mõned rahvusvahelised näited. Oxfordi kriminoloogia käsiraamatus5 märgitakse näiteks, et järelevalvega vabastamine on kriminaalpoliitiliselt põhjendatud riskijuhtimine, mitte “leebem karistus” ning et järsk üleminek vanglast vabadusse ilma järelevalveta on üks kõrgema riskiga kohti. Euroopa Nõukogus 2019 a Soome vanglaametniku peetud ettekandest6 nähtub, et isikutel, kes vabastati vanglast ennetähtaegselt järelevalve all (sh elektrooniline jälgimine, karskusnõuded jm kohustused), oli viie aasta vaates oluliselt madalam retsidiivsus võrreldes nendega, kes vabastati otse vanglast ilma järelevalveta (ligikaudu 33% vs 53%). Ettekande järeldus on, et struktureeritud ja kontrollitud üleminek vanglast vabadusse võib reaalselt vähendada retsidiivsust, eriti kui järelevalve hõlmab nii kontrolli kui seda toetavaid elemente. Inglismaa ja Walesi pikaajalise statistiliste andmete analüüs7 rõhutab, et ennetähtaegse vangistustest vabastamise edukuse hindamisel tuleb vaadata mitut indikaatorit, oluline mõju edukusele sõltub järelevalve (so kriminaalhooldus) korrektsest rakendamisest. Norra 2016 a uuringus8 leiti, et elektroonilise jälgimisena karistuse kandmine on seotud madalama retsidiivsusega võrreldes vangistusega; osa erinevusest tuleneb küll inimeste valikust, kellele alternatiivset karistusviisi võimaldatakse, kuid analüüsis püütakse hinnata ka võimalikku põhjuslikku mõju. USA autor Joan Petersilia käsitleb oma 2003 a raamatus9 põhjalikult nähtust “maxing out” – vangid, kes kannavad karistuse lõpuni ja vabanevad ilma järelevalveta. Autor märgib, et vangistuse lõpuni kandnud süüdimõistetud on kõrgema retsidiivsusriskiga kui kriminaalhoolduse kaudu vabanenud. Seejuures kriminaalhooldus iseenesest ei ravi, kuid vangistuse lõpuni kandnutel puudub sujuv üleminek, väline kontroll ja kohustuslik kontakt tugisüsteemidega ja need on põhjused suuremale retsidiivsusele. Seega väliskirjandus käsitleb laialdaselt vanglast vabastamise viisi mõju retsidiivsusele. Mitmed klassikalised ja kaasaegsed käsitlused rõhutavad, et vangistuse lõpuni kandmine ja seejärel järelevalveta vabanemine on üks riskantsemaid vabastamisstrateegiaid, kuna puudub 4 https://www.justdigi.ee/kuritegevus2024/retsidiivsus.html 5 https://global.oup.com/ukhe/product/the-oxford-handbook-of-criminology-9780198860914?cc=ee&lang=en& 6 Early Release Under Supervision - The finnish model of early release; https://rm.coe.int/session-v-kaisa-tammi-moilanen-text-early- release-under-supervision-th/1680942dfd 7 https://www.gov.uk/government/collections/proven-reoffending-statistics 8 https://www.ssb.no/en/forskning/discussion-papers/_attachment/276183?_ts=156fa403880 9 https://www.researchgate.net/publication/299143977_When_Prisoners_Come_Home_Parole_and_Prisoner_Reentry 5 järkjärguline üleminek ja kriminaalhoolduse järelevalve. Tingimisi või ennetähtaegne vabastamine koos kriminaalhooldusametnike järelevalvega toimib seevastu üleminekumehhanismina, mis võimaldab kombineerida kontrolli ja toetust ning maandada vabanemisjärgseid riske. Kirjeldatud põhimõttest lähtudes on kavandatud muudatused eelnõus. Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ning osalt vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseadustiku muudatuse laiem eesmärk on toetada kohtureformi, vähendada bürokraatiat ja riigi kulusid, tehes seda nii, et süütegude toimepanijad saaksid mõjusama karistuse. Paremini korraldatud taasühiskonnastamise tulemusel väheneks korduvkuritegevus ning ühiskond oleks turvalisem. Muudatuste kogumõjuna väheneb süüteomenetluses kohtuistungil läbi vaadatavate menetluste hulk ligi 1000 juhtumi võrra aastas ehk 2-3 kohtuniku täistööaja võrra. Vangistusseaduse muutmise ja kriminaalhoolduse kehtetuks tunnistamise ja vangistusseadusesse ületoomise eesmärk on kaasajastada vangistust ja kriminaalhooldust korraldavaid sätteid. Samuti on seaduse eesmärk kaasajastada teenistusõigust ja vangla töökorraldust. Eelnõu eesmärgiks on ka kriminaalhoolduse regulatsiooni üleviimine vangistusseadusesse, et kajastada kriminaalhoolduse ja vanglateenistuse ühtset süsteemi ning tagada terviklik lähenemine karistuse täideviimisele, mille osa on ka kriminaalhooldus. Kuivõrd kriminaalhooldus ei ole eraldi teenus, vaid osa karistuse täideviimisest, tugevdab selle käsitlemine vangistusseaduses süsteemset ja koordineeritud lähenemist. Muudatustega kriminaalhooldusseaduse normid kaasajastatakse ja viiakse tervikuna üle vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse. Muudatuste kavandamisel lähtuti kriminaalhoolduse praktikast. Samuti vaadati üle ametnike rollid ja kompetentsimudel, sealhulgas kriminaalhooldusabilise tegevus, ning loobuti kriminaalhooldusühingute regulatsioonist. Ühtlasi täpsustatakse ka andmekaitse ja isikuandmete töötlemise sätteid, et tagada nii suurem õigusselgus kui ka isikute teadlikkus oma õigustest. Lisaks on eelnõu eesmärk lihtsustada vanglateenistuse tööd selle kaudu, et võimalikult suur hulk andmeid, mida vangistuse ja kriminaalhoolduse teostamisel töödeldakse, oleks ühes andmekogus. Seetõttu tehakse seaduses muudatused, mis võimaldavad kinnipeetavate rahalise arvestuse süsteemi (edaspidi ka arvestussüsteem) andmed liita vangiregistriga (KIR). Kahes eri andmekogus andmete hoidmine ei ole otstarbekas, kuna mõlema andmekogu andmeid kasutatakse üksnes vanglateenistuses ja ametnikud, kes neid kasutavad, kasutavad vangiregistrit ka oma igapäevatöös. Seaduse üheks eesmärgiks on muu hulgas täpsustada kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikute läbivaatusega seotud regulatsiooni. Seaduses eristatakse edaspidi selguse eesmärgil ruumide ja territooriumi läbiotsimist ning isikute turvakontrolli ja läbivaatust. Olemasolevad sätted võimaldavad läbivaatust laiemalt, kui Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu seisukohad seda võimaldaksid, mistõttu reguleeritakse isiku läbivaatust reguleerivad sätted 6 kitsamalt. Selgem ja kitsam regulatsioon aitab vältida olukordi, kus vangla toiming võiks kujuneda isiku õiguste vaatest ülemääraseks. Muudatuste kohta mis seonduvad ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga ei koostatud väljatöötamiskavatsust kuna eelnõu koostamise hetkel oli tegemist kiireloomulise muudatusega (HÕNTE § 1 lg 2 p 1). Eelnõu on seotud valitsusliidu programmiga aastateks 2025–2027 ning samuti on see seotud liigse bürokraatia vähendamise eesmärgiga, kuna jäetakse ära näiteks kohustus pöörduda kohtusse iga kord, kui on vaja asendada või lisada kohustusi kriminaalhooldusalusele, kes sellega ise nõus on. Kohtu roll sellises tegevuses on olnud pigem formaalne kui sisuline. Justiits- ja Digiministeeriumis koostatud väljatöötamiskavatsuses (VTK)10 selgitati kinnipeetavate pöördumiste ja taotluste lahendamisega seotud probleeme ja vajadust regulatiivsete meetmete järele. Sellest tulenevalt laiendatakse pöördumise suulise lahendamise võimalusi. Vangistusseaduse, karistusseadustiku ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seadusega (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) lahendati paljud 2023. aasta vangistusseaduse eelnõule eelnenud VTK-s11 käsitletud probleemid, kuid osaliselt on probleemid jäänud lahenduseta. Osa neist muudatustest tehakse kõnesolevas eelnõus. Nii nt ei lahendatud eelnõuga VTK-s käsitletud teenistusõiguse ega distsiplinaarmenetlusega seotud küsimusi, kuna nende teemade mahu ja eripära tõttu peeti otstarbekaks neid menetleda eraldi eelnõus. Eraldi eelnõudega on juba lahendatud VTK esimese osa punktid 4 ja 19. Kõnesoleva eelnõuga lahendatakse VTK-s kirjeldatud osa probleeme, mis on ka praegu aktuaalsed. Muudatuste rakendamine eeldab mõningal määral ka vanglate töökorralduse muutmist. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahekümne kolmest paragrahvist, millest esimene sätestab karistusseadustikus kavandatud muudatused, viies karistusregistri seaduses tehtavad muudatused, kümnes kriminaalmenetluse seadustikus tehtavad muudatused ja kaheksateistkümnes vangistusseaduses kavandatud muudatused. Kahekümne teise paragrahviga tunnistatakse kehtetuks kriminaalhooldusseadus. Kahekümne kolmas paragrahv sätestab seaduse jõustumise. Eelnõu §-dega 2–4, 6–9, 11–17 ja 19–21 muudetakse elektroonilise side seaduses, isikut tõendavate dokumentide seaduses, kaitseväeteenistuse seaduses, kodakondsuse seaduses, kohtuekspertiisi seaduses, konsulaarseaduses, korrakaitseseaduses, kõrgharidusseaduses, maksukorralduse seaduses, tervishoiuteenuste korraldamise seaduses, tsiviilkohtumenetluse seadustikus, täitemenetluse seadustikus, tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses, töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, välismaalaste seaduses, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses vangistusseaduse pealkirja, sest see muutub vangistus- ja kriminaalhooldusseaduseks. 10 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d5f2b216-3ecb-42b6-b9e7-156397372302 11 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/86e84720-5958-40c9-8786-0c6d8b0ec66e 7 Eelnõu § 1 punktidega 1–11, 17, 23, 26 ja 28–29 tehakse muudatused karistusseadustikus seoses kriminaalhooldusaluse kohustuste muutmise, asendamise ja lisamise õiguse andmisega lisaks kohtule kriminaalhooldusametnikule ning kontrollnõuete paindlikuma määramisega. KarS-is tehtavad muudatused, mis puudutavad õiguse andmist kriminaalhooldusametnikule lisada kohustusi kriminaalhooldusalusele, kes ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, ilma selleks kohtu poole pöördumata, sisalduvad järgmistes KarS-i sätetes: § 69 lõige 6, § 692 lõige 9, § 74 lõige 4, § 76 lõige 7, § 77 lõige 31 ja § 871 lõige 4. KarS-i § 87 lõige 4 sisaldab kohustuste muutmist või asendamist ning KarS-i § 75 lõiked 2–31 ja 4 on üldsätted, mis reguleerivad kriminaalhooldusametniku õigust kohustusi muuta või asendada, kui nende täitmine on osutunud võimatuks või ebaotstarbekaks, või lisada uusi kohustusi, seda kõike hooldusaluse nõusolekul. Seda, kas konkreetsel juhul saab kohustusi lisada (eelkõige rikkumise korral, aga ka taasühiskonnastamise eesmärgil) või ka muuta ja asendada, tuleb tähele panna konkreetses paragrahvis. Muudatus seisneb järgmises. Kriminaalhoolduse täideviimine on dünaamiline protsess, kus süüdlase korduvkuritegevuse ennetamiseks on karistuse täideviimise ajal vaja ja mõistlik teha muudatusi. Sama seisukohta, et kriminaalhoolduse täideviimine peab olema paindlik, on väljendatud ka karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes12. Samas on nende muudatuste tegemise õigus ainult kohtul. Eelnõus sätestatakse võimalus, mille kohaselt saab karistuse täideviimise ajal lisaks kohtule süüdimõistetu nõusolekul kohustusi muuta, asendada või lisada ka kriminaalhooldusametnik. Kohustuse muutmisena peetakse silmas eelkõige kohustuse mahu muudatust või muul moel kohustuse täpsustamist. Näiteks kui kohustuseks on alkoholi biomarkeri testi tegemine üks kord poole aasta jooksul, aga seda oleks vaja teha sagedamini, siis kriminaalhooldusaluse nõusolekul määratakse sageduseks näiteks üks kord kvartalis. Või kohus on pannud kohustuse käia psühholoogi vastuvõtul, kuid pärast esimest vastuvõttu selgub, et vaja oleks hoopis psühhiaatri abi. Kohustuse muutmine ei ole lubatud rikkumisele reageerimiseks (vt nt KarS § 74 lõike 4 sõnastust), vaid hooldusaluse paremaks taasühiskonnastamiseks. Kohustuse asendamine tähendab algselt määratud KarS-i § 75 lõike 2 loetelus oleva kohustuse asendamist teise samaväärse loetelus oleva kohustusega. Näiteks kui süüdimõistetule on pandud kohustus piirata alkoholi tarbimist ja esitada selle kontrollimiseks biomarkeri test üks kord kvartalis, kuid pärast esimese (tasulise) testi tegemist jääb kriminaalhooldusalune töötuks ja tal ei ole võimalik enam tasulisi teste teha, võiks kriminaalhooldusametnik nimetatud kohustuse asendada süüdlase nõusolekul samaväärsega, nt alkoholi tarvitamise keeluga (KarS § 75 lg 2 p 2). Kohustuse asendamine ei ole samuti mõeldud rikkumisele reageerimise vahendina. Kohustuse lisamine tähendab olukorda, kus kriminaalhooldusalusele ei ole kohus pannud näiteks ühtki KarS-i § 75 lõikes 2 nimetatud kohustust, aga kriminaalhoolduse käigus ilmneb vajadus mõne kohustuse järele (näiteks alkoholi tarvitamise keelamine), või kui tegemist on 12 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021, § 75 kommentaar. 8 käitumiskontrolli tingimuste rikkumisega (vt nt KarS § 74 lg 4), millele reageerimiseks on kõige tõhusam viis mõne lisakohustuse (näiteks sotsiaalprogrammi läbimine) panemine. Mõlemal kirjeldatud juhul peab kriminaalhooldusalune olema nõus sellega, et kohustuse määrab kriminaalhooldusametnik, samuti on nõusolek vajalik eespool kirjeldatud muutmise ja asendamise puhul. Kui kriminaalhooldusalune ei nõustu kriminaalhooldusametnikuga, pöördub ametnik sama taotlusega kohtu poole. Muudatusega ei nähta ette eraldi kaebemenetlust kriminaalhooldusalusele, kes ei nõustu kriminaalhooldusametniku ettepanekuga kohustusi muuta, asendada või lisada. Kui kriminaalhooldusalune nõus ei ole või võtab alguses antud nõusoleku tagasi, on kriminaalhooldusametnik kohustatud esitama erakorralise ettekande kohtule, kes otsustab, kas kohustuse muutmine, asendamine või lisamine on põhjendatud või mitte. Muudatusel on kaks eesmärki. Esiteks vähendab kohtute töökoormust see, kui kohus ei pea läbi vaatama erakorralisi ettekandeid, mis puudutavad kriminaalhoolduse kestel tekkivate kohustuste muutmist, asendamist või lisamist olukorras, kus süüdimõistetu on nõus kriminaalhooldaja hinnangul vajalike muudatustega. Teine eesmärk on muuta kriminaalhoolduse täideviimine seaduse mõtte järgi ka sisu poolest paindlikumaks. Muudatus annab parema võimaluse kaasata süüdimõistetud rohkem oma karistuse täideviimise protsessi ehk luua eeldused, et kriminaalhooldusaluse enda tegevusest sõltuks tema käitumiskontrolli kulgemine senisest rohkem. Tegemist ei ole vastuoluga KrMS- i §-ga 409 ning kriminaalhooldusametnikule ei anta õigust eirata täitmiseks kohustuslikku kohtulahendit. Kohtu pandud kohustused jäävad alles, kriminaalhooldusametnik ei saa neid tühistada. Küll aga saab määratud kohustusi täita paindlikumalt ning vajaduse korral lisada uusi kohustusi. Kui kriminaalhooldusalune sellega ei nõustu, pöördub ametnik kohtu poole. Praegu on nii, et kui kriminaalhoolduse käigus selgub, et süüdlase korduvkuritegevuse tõenäosuse vähendamiseks tuleks mõni vajalik tegevus (nt sotsiaalprogrammis osalemine või alkoholi tarbimist hindav biomarkerite analüüs) kohtulahendis kindlaks määratule lisada, siis tuleb kriminaalhooldusametnikul pöörduda selleks taotlusega kohtusse. Samuti tuleb pöörduda kohtusse selleks, et kriminaalhooldusametnik saaks kokkuleppel süüdimõistetuga kasutada sobivamat kohustuse täitmise alternatiivi (nt alkoholi tarbimist hindav biomarkerite analüüs täieliku alkoholikeelu asemel). Muudatuse tulemusena saab kriminaalhooldaja katseaja tingimusi kohandada süüdimõistetu nõusolekul ilma kohtu poole pöördumata. Kui süüdimõistetu ei nõustu käitumiskontrolli kestel kriminaalhooldaja ette pandud kohustuste muutmise, asendamise või lisamisega, esitab kriminaalhooldusametnik kohtule ettekande ja seda arutatakse samamoodi, nagu seda on seniajani teinud maakohtute täitmiskohtunikud (vt ka eelnõu § 18 punktis 43 tehtavaid muudatusi § 10418 osas). Kriminaalhooldusametnik ei saa ise kohustusi tühistada. See õigus jääb ainult kohtule, samuti katseaja pikendamise ja karistuse täitmisele pööramise õigus. Kriminaalhooldusametnik ei saa 9 tühistada ka enda määratud kohustusi ja peab selleks vajadusel kohtu poole pöörduma. Eelnõuga ei nähta ette võimalust kriminaalhooldusametnikul enda määratud kohustusi tühistada – soovitakse vältida võimalikku mõjutamist kriminaalhooldusaluste poolt, kes näiteks rikkumise korral annab alguses kergel käel nõusoleku võtta lisakohustus, kuid hiljem nõuab selle tühistamist. Sellises olukorras peab ametnik pöörduma kohtu poole. Kirjeldatud muudatustega on seotud KarS-i § 75 lõike 2 punktidest 1, 4 ja 7 sõna „kohtu“ väljajätmine, kuna eelnõu kohaselt võib kriminaalhooldusaluse nõusolekul kohustusi määrata ka kriminaalhooldusametnik. Muudatus on vajalik selguse huvides. KarS-i § 75 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11, mille kohaselt saab käitumiskontrolli korral isikule tema nõusolekul määrata ka muu asjakohase kohustuse. Praktikas on kasutatud KarS-i § 75 lõikes 2 loetlemata kohustuse määramise korral sama paragrahvi lõiget 4, mis lubab kinnitada süüdlase enda võetud kohustusi. Samas näiteks KrMS-i § 202 lõike 2 punktis 7 on samuti antud võimalus panna isikule seaduses täpselt kindlaks määramata muu asjakohane kohustus, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse oportuniteediga. Sellise kohustuse saab ka kohus panna vaid kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul. Erinevus KarS-i § 75 lõike 4 ja eelnõuga sama paragrahvi lõikesse 2 lisatava punkti 11 vahel seisneb selles, et lõike 4 alusel täiendavate kohustuste määramine on võimalik üksnes süüdlase initsiatiivil. Kohustuse ettepaneku tegemisel tuleb süüdlasel arvestada, et antud kohustus peaks süüdlase käitumist muutma. Eeltoodust tulenevalt peab kohustusel olema seos süüdlasele etteheidetava käitumisega. Näiteks, kui süüdlane ei suuda kontrollida oma käitumist ning ärritub pidevalt, siis võib teha süüdlane ettepaneku, et ta võtab kohustuse pöörduda teraapiasse. Punktis 11 on aga muu asjakohase kohustuse all silmas peetud kohustusi, mis täpselt ei mahu mõne eelneva punkti alla, kuid on seotud kuriteo toimepanemise asjaolude ning süüdlase isikuga, nagu nõuab lõike 2 sissejuhatav lauseosa. Näiteks kui süüdlase kuritegude toimepanemise risk on seotud alkoholi liigtarvitamisega, siis on kehtiva KarS-i § 75 lõike 2 loetelust võimalik valida kohustus mitte tarvitada alkoholi, mis on täielik alkoholikeeld. Kui aga ei ole vaja kehtestada lauskeeldu, vaid piisaks alkoholi tarvitamise kontrolli all hoidmisest, on seda võimalik kontrollida regulaarse biomarkeri testiga. Sellist kohustust loetelus ei ole ja praktikas kasutatakse selleks KarS-i § 75 lõiget 4. See ei ole aga päris korrektne, sest sellise kohustuse ettepanek ei ole tulnud süüdlaselt. Korrektne on luua eraldi punkt selleks KarS-i § 75 lõike 2 loetellu analoogselt KrMS-i § 202 lõike 2 punktiga 7. Kuna kindlaks määramata kohustust ei saa kehtestada, siis on lisatud eelneva nõusoleku nõue. Samamoodi on nõusolek vajalik ravile ning elektroonilisele valvele allumise kohustuse määramisel. Muud KarS-i § 75 lõikes 2 loetletud kohustused võib kohus määrata süüdlase nõusolekuta. Kriminaalhooldusametnik saab aga kõiki kohustusi määrata ainult hooldusaluse nõusolekul. Kohus kinnitab süüdlase võetud kohustuse oma määrusega näiteks siis, kui kohus arutab süüteoasja ja võimalikku tingimisi karistust ning katseajaks kohaldatavaid kohustusi. Süüdlase enda võetav kohustus on samaväärne KarS-i § 75 lõikes 2 loetletud kohustustega. Samuti on kriminaalhooldusametnikule antava kohustuste muutmise, asendamise või lisamise õigusega, kus näiteks lisatav kohustus võib olla mõni KarS-i § 75 lõikes 2 nimetatu või süüdlase enda 10 poolt pakutu. Mõlemal juhul koostab kriminaalhooldusametnik selle kohta kirjaliku dokumendi. Lisaks muudetakse KarS-i § 75 lõike 1 punkti 2 sõnastust, lisatakse uus lõige 11 ning muudetakse KarS-i § 75 lõiget 3 selliselt, et kohus saaks olla paindlikum käitumiskontrollile allutatud süüdlasele ka kontrollnõuete määramisel. Kui siiani on saanud kohus valida individuaalselt kohustusi ja on pidanud määrama kõik KarS-i § 75 lõikes 1 nimetatud kontrollnõuded, siis muudatuse tulemusel on võimalik konkreetsest isikust lähtudes teha ka kontrollnõuetest valik. Ainsaks kohustuslikuks kontrollnõudeks jääb registreerimiskohustuse määramine, kuna ilma selleta muutub kriminaalhooldus mõttetuks. Muudetakse ka registreerimiskohustuse (§ 75 lg 1 p 2) sõnastust paindlikumaks. Kehtiva sõnastuse järgi peab registreerimine toimuma alati füüsiliselt kriminaalhooldusosakonnas kohal olles, kuid näiteks COVID-i ajal toimusid registreerimised veebis. Samuti on see mõnikord otstarbekas muudel juhtudel ja seepärast muudetakse registreerimiskohustuse sõnastus paindlikumaks. Kui kohus ei pea vajalikuks kontrollnõudeid individualiseerida, siis kehtib senine kord. KarS-i § 75 lõike 3 muudatus on seotud samuti kontrollnõuete paindlikuma määramise võimalusega, kohus saab neid hiljem vajadusel muuta, need asendada või tühistada. Muudatuste tulemusena on ainult kohtu pädevuses kontrollnõuete määramine ja hiljem vajadusel lisamine, muutmine, asendamine või tühistamine ning seejuures ei ole nõutav süüdlase nõusolek. Kohustusi saab edaspidi aga muuta, asendada või lisada ka kriminaalhooldusametnik, kui selleks on kriminaalhooldusaluse nõusolek. Nõusoleku puudumise korral pöördub kriminaalhooldusametnik kohtu poole. Ainult kohtule jääb õigus kohustusi tühistada. Eelnõu § 1 punktidega 12–16, 18–22, 24–25 ja 27 muudetakse karistusseadustiku vanglast kriminaalhooldusele suunamise korda. Täiendatakse KarS-i § 76, lisades kaks käitumiskontrollile allutamise õiguslikku alust. Kui kohus on keeldunud süüdimõistetu katseajaga tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest II astme kuriteo puhul poole vangistuse kandmise järel ja I astme kuriteo puhul kahe kolmandiku järel ning on määranud järgmise tähtaja puhuks süüdlasele katseaja ja kohustused, siis järgmisel korral kohtus enam käitumiskontrollile allutamist ei arutata. Lisatava lõike 11 kohaselt allutatakse teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlane käitumiskontrollile, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku karistusest ning kohus ei ole keelanud tema allutamist käitumiskontrollile. Lisatava lõike 21 kohaselt allutatakse tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlane katseajaga käitumiskontrollile, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kolm neljandikku karistusest ning kohus ei ole keelanud tema allutamist käitumiskontrollile. Mõlemasse lõikesse lisatakse erand, mille kohaselt muudatus ei laiene süüdlasele keda on karistatud KarS-i 15 peatükis sätestatud kuriteos ehk riigivastase süüteo toimepanemise eest. Riigivastaste süütegude puhul ei välistata tingimisi ennetähtaegselt vabanemist, kuid vangla peaks korrigeerima riigivastastes süütegudes süüdimõistetud isikute karistuse kandmise ja riskihindamise põhimõtteid selliselt, et need arvestaks riigivastaste süütegude eripäradega ning neid isikuid ei suunataks automaatselt kriminaalhooldusele ja järkjärguliselt vabadusse. 11 Riigivastase süüteo eest karistust kandvat isikut ei tohiks käsitleda kui madala riskikäitumisega isikut. Riigivastase kuriteo puhul on tegemist ühe varjatuma süüteo liigiga, seda annab isikul toime panna ka järkjärgulises vabanemises, samuti eksisteerib oht riigist põgenemisele. Muudatused järgivad senist loogikat (vt kehtiva KarS § 76 lg-d 1 ja 2), kus erinevad võimalikud tähtajad on seatud sõltuvusse teo ebaõigussisust. Lisatavad lõiked sätestavad uued (ja kehtivatest veel pikemad) tähtajad, mille möödudes võib kinnipeetavatel avaneda võimalus saada allutatud käitumiskontrollile. Eelnõu sihtrühm on kinnipeetavad, kelle vabastamist on kohus pidanud kehtivas seaduses sätestatud tähtaja möödudes veel enneaegseks või kelle vabastamiseks on esinenud muu takistus, mis võib olla lisatava tähtaja möödudes kõrvaldatud. Arvestades lisatavates lõigetes sätestatud vangistuse võrdlemisi hilist staadiumit, on kavandatud muudatuse järgi käitumiskontrollile allutamine automaatne (edaspidi kasutatud ka väljendit „automaatne käitumiskontrollile allutamine“), st eelnõuga loodavate sätete alusel ei ole kohtu sellekohast otsustust vaja. Selline korraldus hoiab ühelt poolt kokku vanglate ressurssi, mis kuluks tarvilike dokumentide koondamiseks ja kohtule edastamiseks. Teisalt hoiab see kokku kohtu enda ressurssi: kohus ei pea pärast tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlust, kui vabastamise taotlus jääb rahuldamata, sama kinnipeetava kohta enam hilisemas karistuse kandmise faasis samasisulist küsimust menetlema, välja arvatud juhul, kui kohus keelab automaatse käitumiskontrollile allutamise või kui vangla või prokuratuur esitab n-ö hädapidurina sellekohase taotluse. Kuigi toimingu automaatsus ei ole vangla vaates täielik (tähtaja lõpu lähenedes tuleb vajaduse korral sekkuda ning saata kohtule ettepanek kinnipeetava käitumiskontrollile allutamata jätmiseks), ei ole isegi päris automaatne mehhanism Eesti õiguskorrale tundmatu, kuna sellena võib käsitada nt KarS-i § 73 lõike 2 ja § 74 lõike 2 alusel mõistetud šokivangistusest vabanemist. Kaitseklauslina nähakse eelnõuga kohtule ette võimalus keelata (nimetatakse edaspidi ka nn hädapidur) kinnipeetava allutamine käitumiskontrollile eelnõus sätestatud tähtaegade möödumisel (KarS § 76 lõikes 11 või 21). See võimaldab takistada nende isikute allutamist käitumiskontrollile, kes pole vangistuse eesmärke saavutanud ja kujutaks isegi oma vanglakaristuse lõppstaadiumis ühiskonnale ohtu. Sellisteks kinnipeetavateks võib näiteks pidada isikuid, kelle puhul tuleb potentsiaalselt kaaluda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist (vt KarS § 871). Kaitseklausli rakendamiseks on nii vanglal kui ka prokuratuuril õigus esitada kohtule põhjendustega taotlus kinnipeetava käitumiskontrollile allutamata jätmise kohta aga selle keelu saab panna ka kohus ise etteulatuvalt (vt täpsemalt eelnõuga lisatavad KrMS § 426 lg 21 ja VangS § 76 lg 8). Kui põhjust nn hädapidurit tõmmata ei ole, allutatakse kinnipeetav käitumiskontrollile eelnõus sätestatud tähtaja möödumisel ilma sellekohase kohtumenetluseta. Samasugune muudatus tehakse KarS-i § 761 lõikes 2. Paragrahv 761 reguleerib käitumiskontrollile allutamise korraldust isikute puhul, kes olid kuriteo toimepanemise ajal nooremad kui kaheksateistaastased. Erisused võrreldes §-ga 76 seisnevad selles, et noore puhul ei pea kohus § 761 lõike 1 järgi kohaldama elektroonilist valvet esimese ennetähtaegse vabanemise võimaluse korral (II astme kuriteo puhul 1/3 ja I astme kuriteo puhul ½ vangistuse 12 kandmise järel). Paragrahvi 761 lõige 2 aga kohustab kohut vabastama noore kinnipeetava, kui tegemist on II astme kuriteoga. I astme puhul ei ole erisust ette nähtud ja kehtiva seaduse kohaselt rakendatakse sama korda, nagu on kehtestatud täisealiste puhul. Kuna eelnõuga muudetakse § 76 selliselt, et vangistuse lõppfaasis ei pea kohus eraldi otsustama käitumiskontrollile allutamist, siis on otstarbekas teha analoogne muudatus ka noorte puhul. Seetõttu muudetakse KarS-i § 761 lõige 2 analoogseks § 76 lõikega 11 või 21, kus seaduses sätestatud tähtaja möödudes allutatakse kinnipeetav käitumiskontrollile kriminaalhoolduse järelevalve alla, kui kohus ei ole seda keelanud. Erinevus §-st 76 on aga tähtaegades. Alaealisena kuriteo toime pannud isikute karistamine reaalse vangistusega on väga harv ning seda püütakse vältida. Kui noor inimene on siiski vanglasse karistust kandma saadetud, tehakse temaga vanglas intensiivset tööd, et ta võimalikult kiiresti vabaneks ja jätkaks oma karistust kriminaalhoolduse järelevalve all. Seetõttu on lisatud § 761 lõikesse 2 ka I astme kuritegu (punktis 1 on II astme kuriteo korral vabastamine pärast ½ vangistuse ärakandmist ja punktis 2 on I astme kuriteo korral vabastamine pärast 2/3 vangistuse ärakandmist). Kuigi KarS-i § 761 lõikes 2 sätestatud tähtajad on kolmandiku võrra lühemad kui § 76 lõigetes 11 ja 21, on ka siin muudatuse tulemusena võimalik kohtul keelata käitumiskontrollile allutamine, seda erinevalt kehtivast seadusest. Muudatuste tõttu § 761 lõikes 2 tuleb muuta ka sama paragrahvi lõiget 3 ning tunnistada kehtetuks lõige 4, mis on seotud kohtu kohustusega vabastada noor kinnipeetav ennetähtaegselt vangistusest. Kuna muudatuse tulemusena ei tee kohus enam vahetult enne vabastamist otsust, tuleb lõige 4 tunnistada kehtetuks. KarS-i §-s 76 tehakse muudatused ka lõikes 5 ja sellega seonduvalt tunnistatakse kehtetuks lõige 3. Lõige 5 sätestab tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul määratava katseaja pikkuseks kandmata jäänud vangistuse pikkuse või minimaalselt 6 kuud. See tähendab, et kui kinnipeetav vabaneb näiteks 8 kuud enne tegelikku vangistusaja lõppu, on tema katseaja pikkuseks 8 kuud. Kui kinnipeetav vabaneb 4 kuud enne vangistusaja lõppu, on katseaeg 6 kuud, millest 4 kuud on algse vangistuse ajal ja 2 kuud sellele lisaks. Selline kord ei ole kinnipeetavatele soodne ja praktikas seetõttu sageli ei soovita vähem kui kuus kuud enne vangistuse lõppu vabaneda ning eelistatakse kanda vangistus lõpuni. Praegu arutab iga juhtumit kohus ja kohtud võtavad kinnipeetavate soovi arvesse ega vabasta neid mõned kuud enne vangistuse tähtaja lõppu. See aga ei ole kooskõlas kriminaalpoliitikas juurdunud põhimõttega, et iga kinnipeetav, eriti pika vangistusega karistatu, peaks vanglast liikuma kriminaalhooldusele, mitte viimasel vangistuse ärakandmise päeval lahkuma teadmata suunas. Kuna eelnõuga luuakse uus käitumiskontrollile allutamise instituut: kinnipeetavatelt enam ei küsita, kas nad soovivad pärast vangistust alluda kas või lühikest aega käitumiskontrollile kriminaalhoolduses, tuleb lühendada minimaalset katseaega. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et katseaja pikkus on võrdne kandmata jäänud karistuse osaga, kuid mitte lühem kui kuus kuud. Erisus tehakse aga selleks puhuks, kui ärakandmata karistusaja pikkus on lühem kui kolm kuud. Sellisel juhul on katseajaks kahekordne kandmata jäänud vangistuse aeg. Eriti lühikese kandmata jäänud vangistuse korral (alla 15 päeva) on minimaalne katseaeg üks kuu. Selle ajaga 13 ei jõuta kriminaalhooldusalusega küll väga palju ette võtta, kuid vabanemisjärgset hetke on võimalik juhtida. Samuti jõutakse kriminaalhooldusalusele anda erinevate abi pakkuvate asutuste kontaktandmed ja muud kasulikud nõuanded. Selle muudatusega seoses tunnistatakse kehtetuks KarS-i § 76 lõige 3, mille kohaselt ei vabastata ennetähtaegselt kinnipeetavat, kellel on jäänud vangistuse lõpuni vähem kui kaks kuud. Eelnõu näeb ette võimaluse, et automaatse käitumiskontrollile allutamise korras on võimalik liikuda vanglast kriminaalhooldusele kas või üks päev enne algset vangistuse lõppu. Järgmises tabelis on täpsemalt näha katseaegade pikkus muudatuse järel. Tabel: Katseaegade pikkus Allesjäänud Määratava Sellest katseaja Sellest katseaja vangistuse pikkus katseaja osa, mis on n-ö osa, mis ulatub üle pikkus vangistuse asemel vangistuse aja 12 kuud 12 kuud 12 kuud – 6 kuud 6 kuud 6 kuud – 5 kuud 6 kuud 5 kuud 1 kuu 4 kuud 6 kuud 4 kuud 2 kuud 3 kuud 6 kuud 3 kuud 3 kuud 2 kuud 4 kuud 2 kuud 2 kuud 1 kuu 2 kuud 1 kuu 1 kuu 15 päeva 1 kuu 15 päeva 15 päeva 5 päeva 1 kuu 5 päeva 25 päeva Käitumiskontrollile allutamise korraga on seotud muudatus §-de 76, 761 ja 77 pealkirjades, millesse lisatakse süüdlase allutamine käitumiskontrollile. See on vajalik ja oluline, et paremini mõista, mis järgneb vanglast käitumiskontrollile allutamisele. Praegune pealkiri on ühiskonnas süvendamas kuvandit, et kinnipeetavad lihtsalt vabastatakse vanglast enne tähtaja lõppu. Nii see ei ole ja selleks, et paragrahvi pealkiri annaks selgema viite, millega on tegemist, täiendatakse pealkirja. Samasugune pealkiri on ka KarS-i §-l 74 – karistusest tingimisi vabastamine süüdlase allutamisega käitumiskontrollile, mis võrdluses KarS-i §-ga 73 – karistusest tingimisi vabastamine – annab selge viite, et tegemist ei ole pelgalt karistusest vabastamisega, vaid sellega kaasnevad käitumiskontroll ja kohustused. Samuti parandatakse KarS-i §-s 77 üks ilmselge viga. Nimelt sätestatakse § 77 lõikes 2, et isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel arvestatakse § 76 lõikes 4 sätestatut. Kuna § 77 ei kõnele tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, vaid eluaegset vangistust kandva inimese tingimisi vabastamisest, tuleb sõna „ennetähtaegsel“ välja jätta. KarS-i §-s 78 on vaja muuta punkti 2 ja paragrahvi on vaja täiendada uue punktiga 3 seetõttu, et eespool käsitletud KarS-i muudatuste alusel on kinnipeetaval võimalik liikuda käitumiskontrollile ilma vahetult enne vabanemist tehtud kohtulahendita. Kuna KarS-i § 78 kehtivad sätted võtavad katseaja kulgemise arvestamise aluseks kohtulahendi jõustumise, on lisatava punkti puhul vaja teistsugust arvestamise alust. See alus on eelnõu kohaselt isiku vanglast vabanemise kuupäev. 14 KarS-i § 871 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punkti 1 lisatakse formaalne eeldus karistusjärgse käitumiskontrolli määramiseks, KarS-i lisatakse §-d 255 (kuritegelikku ühendusse kuulumine) ja 256 (kuritegeliku ühenduse organiseerimine). See muudatus on otseselt seotud käitumiskontrollile allutamise muudatustega, kuna need kinnipeetavad, keda ei saa allutada käitumiskontrollile ka vangistuse lõpufaasis, vajavad suure tõenäosusega karistusjärgset käitumiskontrolli. Kehtiv seadus ei näe ette karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist KarS- i § 255 või 256 alusel karistatud isikutele, kuid arvestades organiseeritud kuritegevuse raskust ja asjaolu, et karistuse mõistmine ega kandmine ei pruugi lõpetada seotust kuritegeliku ühendusega, on põhjendatud lisada karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsete tingimuste hulka ka KarS-i §-des 255 ja 256 sätestatud kuritegude toimepanemine. Eelnõu §-dega 2–4 muudetakse elektroonilise side seaduses, isikut tõendavate dokumentide seaduses ja kaitseväeteenistuse seaduses vangistusseaduse pealkirja, sest see muutub vangistus- ja kriminaalhooldusseaduseks. Eelnõu §-ga 5 muudetakse karistusregistri seadust. Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punktis 8 asendatakse arv „4“ arvuga „3“. Muudatusega parandatakse viide. Vangistusseaduse § 1055 lõike 3 järgi võib isikule, kellele võimaldatakse vangla territooriumil iseseisvalt saatjata viibimine ja kellel on juurdepääs vangla toimimist tagavatele funktsioonidele, ning tervishoiutöötajatele ja vanglakomisjoni liikmetele taustakontrolli tegemiseks töödelda lisaks VangS-i § 1055 lõikes 1 loetletud andmetele karistusregistri arhiivi andmeid. Muudatuse järel viitab karistusregistri seaduse vastav säte lõike 4 asemel lõikele 3. Samuti asendatakse sättes vangistusseaduse nimi, kuivõrd edaspidi kannab seadus nime vangistus- ja kriminaalhooldusseadus. Eelnõu §-dega 6–9 muudetakse kodakondsuse seaduses, kohtuekspertiisi seaduses, konsulaarseaduses ja korrakaitseseaduses vangistusseaduse pealkirja, sest see muutub vangistus- ja kriminaalhooldusseaduseks. Eelnõu §-ga 10 muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku. Eelnõu § 10 punktidega 1 ja 2 asendatakse KrMS-i § 992 lõikes 1, § 1262 lõikes 10 esimeses lauses, §-i 3952 lõikes 3, § 3954 lõigetes 1 ja 4 ja § 426 lõike 2 punktides 1–3 vangistusseaduse pealkiri, sest see muutub vangistus- ja kriminaalhooldusseaduseks. Eelnõu § 10 punktiga 3 tehakse muudatus KrMS-i § 425 lõikes 1, milles asendatakse sõnad „arstliku komisjoni otsuse“ sõnadega „tervishoiutöötaja arvamuse“ ning seda järgmisel põhjusel. Kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb selle kindlaks meditsiinitöötaja. Vajaduse korral määrab kohus otsustamiseks kohtuarstliku ekspertiisi, mis võib olla ka komisjoni ekspertiis. KrMS-i § 432 lõike 3 kohaselt peab istungil, kus arutatakse süüdimõistetu karistuse kandmisest vabastamist tema haiguse tõttu, osalema tervishoiutöötaja, kes selle kohta arvamuse andis. Normis olevate sõnade asendamine tagab parema õigusselguse, kuna kehtiva KrMS-i § 425 lõikes on nimetatud arstliku komisjoni otsust, kuid KrMS-i § 432 lõikes 3 tervishoiutöötaja antud arvamust. 15 Arstliku komisjoni otsust ei nõuta ka KrMS-i § 425 lõikes 2, kus karistuse kandmisest vabastamise alus on haigestumine raskesse psüühilisse haigusesse. Eelnõu § 10 punktidega 4–8 muudetakse KrMS §-i 426. KrMS-i § 426 lõikes 1 tehakse täpsustus KarS-i § 76 lõigete 1 ja 2 kohta, kuna sinna uute lõigete 11 ja 21 lisamisel muutub KrMS-i § 426 lõikes 1 olev viide valeks. Paragrahvi 76 lõigete 11 ja 21 puhul ei ole enam vaja kohtu sekkumist süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamiseks. KrMS-i § 426 lõikest 1 jäetakse välja teine lause, kuna muudatuse tulemusena kaob kohtu roll alaealisena kuriteo toime pannud kinnipeetavate automaatse käitumiskontrollile allutamisega seoses. KrMS-i § 426 lõike 2 punkti 1 muudatus on samuti vajalik VangS-i § 76 lõike 3 viite muutumise tõttu. KrMS-i § 426 lõike 2 punktis 1 viidatakse VangS-i § 76 lõikes 3 sätestatud kuuekuulisele tähtajale, millest kohus võib määrata lühema või pikema tähtaja, millal arutatakse uuesti kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalust. Viide käib süüdlaste kohta, kes on kuriteo toime pannud enne kaheksateistaastaseks saamist. Kuna selliste noorte käitumiskontrollile allutamise korda KarS-i §-s 761 muudetakse, ei ole enam kohane KrMS-i § 426 lõike 2 punkti 1 viide VangS-i § 76 lõikele 3. Selliselt ongi KrMS-i § 426 lõike 1 punkt 1 sõnastatud. KrMS-i § 426 lisatakse viis uut lõiget. Lõige 11 näeb ette, et kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest KarS-i § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 või § 761 lõike 1 alusel (s.o viimasel ennetähtaegse vabastamise arutamisel) ning kui sama täitmiskohtunik määrab, et enne süüdimõistetule KarS-i § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist (s.o enne automaatse käitumiskontrollile allutamise kuupäeva saabumist) kohtus enam ennetähtaegset vabastamist ei arutata, määrab täitmiskohtunik süüdimõistetule KarS-i § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel vabanemise puhuks katseaja ning käitumiskontrolli ajal kohaldatavad kohustused. Tegemist on etteulatuva käitumiskontrolli määramisega. Vajaduse korral on kohtul hiljem võimalik katseaega ja käitumiskontrolli nõudeid korrigeerida KrMS-i § 427 lõike 1 alusel. Samuti luuakse eelnõuga võimalus, et süüdlase nõusolekul saab kriminaalhooldusametnik kohustusi muuta, asendada või lisada, mis võib automaatse käitumiskontrollile allutamise puhul vähendada kohtu muret pika aja peale ette kohustuste määramisega. Lõige 12 reguleerib olukorda kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest KarS-i § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 või § 761 lõike 1 alusel (s.o viimasel ennetähtaegse vabastamise arutamisel) ja keelab ise etteulatuvalt KarS-i § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtajal automaatse käitumiskontrollile allutamise, ilma et vangla või prokuratuur peaksid tähtaja lähenedes nn hädapidurit tõmbama. Kui kohus keelab automaatse käitumiskontrollile allutamise seaduses ettenähtud ajal, on kohtul võimalik määrata ise hilisem kuupäev ja selleks etteulatuvalt katseaeg, kontrollnõuded ja kohustused. Kohus võib selle asemel määrata ka uue ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamise aja. Kui kohus määrab ise automaatse käitumiskontrollile allutamise aja, on võimalik vanglal või prokuratuuril esitada enne tähtaja saabumist nn hädapiduri taotlus. 16 Lisatav lõige 21 näeb ette, et vangla või prokuratuuri põhjendatud ettepanekul võib täitmiskohtunik keelata süüdimõistetu KarS-i § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel automaatse käitumiskontrollile allutamise. Erinevus lõikest 12 seisnebki selles, et lõikes 12 teeb kohus keelava otsuse omal initsiatiivil juba varem, kuid lõikes 21 tuleb keelamise ettepanek vanglalt või prokuratuurilt vahetult enne seaduses sätestatud tähtaega. Sellisel juhul kui kohus nõustub vangla või prokuratuuri ettepanekuga keelata automaatne käitumiskontrollile allutamine, määrab täitmiskohtunik uue tähtaja, mille möödumisel vabastamist uuesti arutatakse, või määrab kohus uue tähtaja, mille möödumisel kinnipeetav automaatselt käitumiskontrollile allutatakse, ilma sellekohase kohtumenetluseta. Selleks puhuks määrab kohus etteulatuvalt ka katseaja ja kohustused. Sellisel juhul on vanglal või prokuratuuril taas võimalik esitada kohtule põhjendustega ettepanek keelata süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile. Kui täitmiskohtunik peab vajalikuks enne seda kuupäeva veel kord kaaluda vabastamise võimalust, määrab ta selleks kuupäeva, mis on enne automaatset käitumiskontrollile allutamist, ja jätab katseajaga seotud tingimused sel korral määramata. Lõige 21 lisatakse §-i 426, et luua kohtule menetlusõiguslik alus automaatse käitumiskontrollile allutamise keelamiseks nn hädapiduri rakendamiseks. Sellele sättele vastab VangS-i § 76 lisatav lõige 8, mis sätestab vangla võimaluse (samas ka kohustuse) esitada kohtule taotlus süüdimõistetut siiski mitte allutada käitumiskontrollile, ehkki KarS-i § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud kuupäev on saabumas. Lisatava sätte kohaselt on kinnipeetava käitumiskontrollile allutamise keelamise taotlus võimalik esitada vanglal (samuti prokuratuuril), kuna just vanglal on parim ülevaade sellest, kuidas isiku karistuse kandmine on kulgenud ja milline on tema eripreventiivne prognoos. Prokuratuuril on aga koos uurimisasutustega eelduslikult teadmine sellest, kuidas isiku allutamine käitumiskontrollile võiks mõjutada temast lähtuvat kriminogeenset riski koosmõjus väliskeskkonnaga ning kuidas see võiks mõjuda üldpreventsiooni eesmärkide saavutamisele. Kuidas vangla nn hädapiduri esitamise vajadusest prokuratuuri informeerima hakkab, reguleeritakse täpsemalt sellekohases rakendusaktis13. Käitumiskontrollile allutamise keelamise põhjendamise ja nende põhjenduste tõendamise koormus lasub ettepaneku tegijal. Taotlusega nõustumine või sellest keeldumine on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab hindama, kas ettepanekus esitatud kaalutlused viitavad sellele, et süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile asetaks ohtu karistuse eesmärkide saavutamise. Sättes sisaldub ka klausel, mille kohaselt peab kohus käitumiskontrollile allutamist keelava otsuse tegemisel määrama küsimuse uue arutamise kuupäeva. Kohtul on võimalik ka alternatiivselt määrata uus automaatse käitumiskontrollile allutamise aeg etteulatuvalt koos katseaja ja käitumiskontrolli kohustusega. Selline olukord võib esineda juhul, kui isikul on negatiivse otsuse järel jäänud kanda karistust veel näiteks vähem kui kuus kuud ning lisahindamine ja selle kohtus arutamine langeks ajaliselt väga lähestikku isiku tähtaegse vanglast vabanemisega. Kohtul on sel juhul võimalik määrata, et kinnipeetav allutatakse käitumiskontrollile näiteks kolm kuud enne tähtaja lõppu, millega kaasneb käitumiskontroll ja 13 Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide ettevalmistamise kord vm sobiv kord. 17 katseaeg kuus kuud (KarS § 76 lg 5). Kohus võib määrata ka hilisema kuupäeva, kuid peab arvestama, et näiteks nädal aega enne vangistuse lõppu käitumiskontrollile allutamine ei motiveeri kinnipeetavat käituma hästi vanglas ega hiljem kriminaalhoolduse valve all. Seadus seda siiski võimaldab ja vajadusel võib kohus määrata, et kinnipeetav allutatakse käitumiskontrollile kasvõi üks päev enne vangistuse lõppu. Peale käitumiskontrollile allutamise otsustamise peab kohus silmas pidama ka võimalikku KarS-i § 871 kohase karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise vajadust ning sellega seotud tähtaegu. Vangla või prokuratuur saab kahtlemata juhtida sellele kohtu tähelepanu oma automaatse käitumiskontrollile allutamise keelamise ettepanekus ning põhjendada seda vajadusega kohaldada kinnipeetava suhtes hoopis karistusjärgset käitumiskontrolli, mille kohus saab määrata samal ajal käitumiskontrollile allutamise keelamisega. Lisatavate lõigete 11 ja 21 muudatust saab selgitada järgmise näitega. Kohus ei nõustu kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastama viimase tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamise ajal, mis toimub näiteks kaks aastat enne vangistuse ärakandmise lõppu, ja automaatse käitumiskontrollile allutamise aeg oleks sellest arvates 1,5 aasta pärast ehk 6 kuud enne vangistuse lõppu. Kohus võib nüüd 2 aastat enne vangistuse lõppu määrata, et vangla peab esitama kohtule uuesti materjalid ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks ühe aasta pärast, mil kinnipeetaval jääb vangistuse lõpuni veel üks aasta ja automaatse käitumiskontrollile allutamise ajani jääb veel kuus kuud. Kui kohus ei pea seda aga vajalikuks, siis teeb ta etteulatuva otsuse ajaks, mis saabub 1,5 aasta pärast, kui on seaduses automaatse käitumiskontrollile allutamise aeg. Kui vangla või prokuratuur ei esita enne seda kuupäeva kohtule nn hädapiduri rakendamise taotlust, allutatakse kinnipeetav automaatselt käitumiskontrollile, s.o antud näite puhul 6 kuud enne vangistuse lõppu, nende katseaja ja käitumiskontrolli tingimustega, mis kohus määras ette 2 aastat enne vangistuse tähtaja lõppemist. Kohus võib aga ka määrata, et automaatne käitumiskontrollile allutamine 6 kuud enne vangistuse lõppu on liiga vara konkreetse kinnipeetava puhul, ja võib selle etteulatuvalt keelata ning määrata hilisema aja, näiteks 3 kuud enne tegelikku vangistuse lõppu. KrMS-i § 426 täiendatakse ka lõikega 22, millega sätestatakse kohtule tähtajad nn hädapiduri taotluse menetlemiseks. VangS-i §-i 76 lisatava lõike 8 kohaselt peab vangla või prokuratuur esitama hiljemalt 30 päeva enne seaduses sätestatud tähtaja lõppu kohtule põhjendustega taotluse, et kohus keelaks kinnipeetava allutamise käitumiskontrollile peagi saabuval kuupäeval. KrMS-i § 426 lõikes 22 sätestatakse, et kohus vaatab selle taotluse läbi kümne päeva jooksul taotluse kohtusse saabumisest. Tähtaeg kümme päeva on analoogne KrMS-i § 427 lõikes 3 sätestatud tähtajaga. Kuna VangS-i § 76 lõige 8 võimaldab vanglal või prokuratuuril esitada nn hädapiduri taotluse erandlikel juhtudel ka hiljem, st kui automaatse käitumiskontrollile allutamise kuupäevani on jäänud vähem kui 30 päeva, siis on KrMS-i § 426 lõikes 22 samuti ette nähtud erandlik kord ja kohus peab sellise taotluse läbi vaatama hiljemalt 24 tundi enne seda, kui vanglal tekib kohustus allutada kinnipeetav käitumiskontrollile KarS-i § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumise tõttu. 18 KrMS-i § 426 täiendamine lõikega 5 on vajalik olukordadeks, kui kohus ei ole sama paragrahvi lõike 11 nõude kohaselt määranud automaatselt käitumiskontrollile allutatavale kinnipeetavale katseaega ega käitumiskontrolli ajal kohaldatavaid kohustusi. Selline vajadus kiirkorras käitumiskontrolli tingimusi täpsustada võib tekkida näiteks juhul, kui tegemist on vahialusega, kellele on maakohus määranud lühikese reaalse vangistuse, kuid edasikaebamise tõttu jõustub kohtuotsus alles siis, kui automaatse käitumiskontrollile allutamise kuupäev on juba möödas või kohe möödumas. Kui ei ole põhjust nn hädapiduri tõmbamiseks, tuleb kinnipeetav allutada käitumiskontrollile. Vangla või kriminaalhooldusametnik peab pöörduma viivitamata kohtu poole katseaja ja käitumiskontrolli nõuete määramiseks ja täitmiskohtunik peab need omakorda viivitamata määrama. Näide eelkirjeldatud olukorrast võiks olla selline. II astme kuriteo eest määratud reaalne vanglakaristus on 12 kuud, mille puhul automaatne käitumiskontrollile allutamine toimuks 2/3 vangistuse ärakandmise järel, mis on 8 kuud. Vangistuse määras maakohus, kuid kuna algne otsus jõustub edasikaebamise tulemusena alles 9 kuu pärast, kui on möödas juba automaatse käitumiskontrollile allutamise aeg, tuleb kinnipeetav allutada käitumiskontrollile otsuse jõustumisel. Võimalik on ka see, et kohus on unustanud käitumiskontrolli tingimused määrata viimasel korral, kui kohtus arutati vangla taotlust ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks KarS-i § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel. Sel juhul märkab vangla puudust enne automaatse käitumiskontrollile allutamise kuupäeva möödumist ja esitab kohtule vastava taotluse. Eelnõu § 10 punktiga 9 tehakse muudatus KrMS-i § 427 lõikes 1 seoses kriminaalhooldusametnikele antava õigusega kohustusi „muuta ja asendada“ ning samu sõnu kasutatakse ka kohtu puhul senise „kergendamise“ asemel. Eelnõu § 10 punktiga 10 täiendatakse KrMS-i § 4271 lõikega 2 selle kohta, et ka oportuniteediga lõpetatud menetlustes, kui isikule on pandud kohustused, mida täidetakse kriminaalhooldusosakonnas, võib kriminaalhooldusametnik kriminaalhooldusaluse nõusolekul kohustusi muuta, asendada või lisada, kui kohustuste täitmisel ilmnevad asjaolud, mis oluliselt raskendavad nende täitmist. Kui isik ei nõustu kriminaalhooldusametniku tehtavate muudatustega või kui ta endiselt ei täida kohustusi, esitab kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande kohustused määranud asutusele. Eelnõuga kriminaalhooldusametniku pädevusse antav õigus kriminaalhooldusalustele pandud kohustusi muuta, asendada või lisada on samasugune karistatud isikute ja oportuniteediga menetluse lõpetamise puhul (vt ka eelnõu § 1 muutmispunkte 1-11, 17, 23, 26 ja 28-29). Eelnõu §-dega 11–17 muudetakse kõrgharidusseaduses, maksukorralduse seaduses, tervishoiuteenuste korraldamise seaduses, tsiviilkohtumenetluse seadustikus, täitemenetluse seadustikus, tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduses vangistusseaduse pealkirja, sest see muutub vangistus- ja kriminaalhooldusseaduseks. Eelnõu §-ga 12 muudetakse maksukorralduse seadust. Muudatus on seotud eelnõu §-ga 15 ja § 18 punktidega 26 ja 42. Maksukorralduse seaduses tehakse kolm muudatust. Esiteks täiendatakse § 17 lõiget 4 punktiga 71 selliselt, et maksukohustuslaste registrisse kantakse ka 19 kinnipeetav ja vahistatu seoses vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega. Teiseks täiendatakse § 17 lõiget 5 pärast sõna „samuti“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses ja“. Kolmandaks täiendatakse § 29 punkti 47 pärast sõna „täitmiseks“ tekstiosaga „, vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses sätestatud kinnipeetava ja vahistatu rahaliste kohustustega seotud ülesannete täitmiseks“. Muudatustega sõnastatakse kinnipeetavate ja vahistatute vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses kirjeldatud rahaliste kohustustega täitmisega seotud andmetöötluseks ja andmete väljastamiseks vajalikud õiguslikud alused. Eelnõu §-ga 15 muudetakse täitemenetluse seadustikku. Muudatus on seotud eelnõu §-ga 12 ja § 18 punktidega 26 ja 42. Praegu reguleerib täitemenetluse läbiviimise erisust vanglas TMS § 31 koostoimes VangS §-dega 44 ja 93. Muudatuse tulemusel sõnastatakse TMS § 31 ümber nii, et kinnipeetava või vahistatu vanglasisesele isikuarvele kantavatele summadele pööratakse sissenõue vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 44 lõike 2 punktis 1 sätestatud korras. Kinnipeetav osa arvutatakse vastavalt vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse §-le 44. Praegu tegeleb kinnipeetavate ja vahistatute nõuete haldamisega Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). RTK tegeleb igapäevaselt kohtutäituritelt saadud kinnipeetavate nõuete arestimisaktidega, millega seoses võib olla ühe päeva jooksul seotud sadu kandeid. Need kanded tuleb praegu teha käsitsi, mis ei ole mõistlik. Selline töökorraldus ei ole põhjendatud ja tuli leida teine, vähem ressursimahukas lahendus. Eelnõu § 18 punktis 26 sätestatakse kolm alternatiivset võimalust, kuhu kanda kinnipeetava vastu esitatud täitmisele pööratud nõuete katteks ettenähtud summa. Summa kantakse täitmisele pööratud rahaliste nõuete täitmiseks otse nõude esitajale, kui selleks on olemas tehniline võimekus, või Eestis tegutsevas krediidi- ja makseasutuses kinnipeetava nimele avatud kontole või nende võimaluste puudumise korral kinnipeetava maksukorralduse seaduse § 105 lõikes 1 nimetatud kontole (edaspidi ettemaksukonto). Tehnilise võimekuse olemasolu all mõeldakse olukorda, kus nõude edastamine ja töötlemine toimub automatiseeritult nii saatja kui vastuvõtja infosüsteemides. See tähendab, et kui puudub tehniline võimekus või kinnipeetaval ei ole enda nimele Eestis tegutsevas krediidi- ja makseasutuses avatud kontot, rakendub kolmas lahendus. Kolmas lahendus on kasutada kinnipeetavate nõuete haldamiseks maksukorralduse seaduses (MKS) §-s 105 nimetatud kontot. Ühtegi alternatiivset tehnilist lahendust, mille arendamine ja haldamine ei oleks ülemäära kulukas, ei ole. Alternatiivse tehnilise lahenduse loomine eeldaks põhjendamatult kulukaid IT arendusi. Seetõttu tuleb kasutusele võtta lahendus, mis võimaldab nõuete haldamiseks kasutada olemasolevat lahendust. Muudatuse tulemusel vabaneb RTK ressurssi nõudvast käsitööst, mis kaasneb igapäevase nõuete haldamisega. Samas ei loo see ettemaksukonto haldajale (Maksu- ja Tolliametile, MTA) juurde uusi kohustusi, kuivõrd ettemaksukonto süsteem juba toimib. Ettemaksukonto süsteem on seadistatud nii, et sellele kohaldub MKS-is sätestatud nõuete täitmise järjekord. Igal kinnipeetaval on olemas ettemaksukonto. Muudatuse tulemusel on vanglateenistusel kolm alternatiivset võimalust. Vanglateenistus ei saa nende võimaluste vahel ise valida. Juhul, kui puudub tehniline võimekus kanda raha nõude esitajale, kantakse raha kinnipeetava nimele Eestis tegutseva krediidi- ja makseasutuses avatud kontole. Alles siis, kui neid võimalusi kasutada ei saa, kannab vanglateenistus VangS § 44 alusel rahaliste nõuete 20 katteks 50% summast ettemaksukontole, mis seejärel nõude summa ulatuses MTA poolt arestitakse. Eelnõu § 18 punktiga 1 muudetakse vangistusseaduse nimetust, sest edaspidi reguleeritakse seaduses nii vangistuse kui ka kriminaalhooldusega seotut. Seaduse nimetus on edaspidi „vangistus- ja kriminaalhooldusseadus“. Kriminaalhooldusseadus ühendatakse vangistusseadusega, kuna kriminaalhooldus ei ole eraldi teenus, vaid osa karistuse täideviimisest. Kahe seaduse ühendamine tugevdab ühtset süsteemi ja koordineeritust, millega on võimalik tagada terviklik lähenemine karistuse täideviimisele. Eelnõu § 18 punktiga 2 muudetakse kehtiva seaduse § 1 teksti. Muudatus tuleneb kriminaalhooldusseaduse liitmisest vangistusseadusega, mille tulemusena täiendatakse seaduse reguleerimisala. Kriminaalhooldus on karistuse täideviimise osa ning ka osa vanglateenistusest, kuid kriminaalhoolduse täideviimise ning vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise eripärade tõttu tuleb seaduse reguleerimisalas kõik karistuse täideviimise osad täpselt sätestada. Samuti tuleb määratleda vanglateenistuse vanglaametniku mõistele lisaks kriminaalhooldusametniku mõiste, kuna vangistus- ja kriminaalhooldusseadus reguleerib muudatuse järel ka kriminaalhoolduse täideviimist. Eelnõu § 18 punktiga 3 täiendatakse seadust §-ga 12, milles sätestatakse avaliku teabe seaduse (AvTS) ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) kohaldamise erisused. Muudatus on seotud vajadusega lihtsustada haldusmenetlust vanglas. VTK-s käsitleti ühe lahendusena pöördumiste suulise lahendamise võimaluste laiendamist, mida kõnesoleva eelnõuga ka tehakse. Muudatusega sätestatakse, et vangla võib kinnipeetava märgukirjale või selgitustaotlusele vastata suuliselt, kui märgukirjast või selgitustaotlusest nähtub, et kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Määratluse all „kaitstava õiguse riive on väheintensiivne“ on silmas peetud juhtumeid, kus kinnipeetav küsib pöördumises igapäevaseid vähetähtsaid vangistusega seotud olmeküsimusi ja vangla saab olemasoleva teabe põhjal inimesele kiirelt vastuse anda. Nt kinnipeetav küsib, kuidas ta saab endale uue veekeedukannu või teleri kambrisse, kasutada tahvelarvutis VangS-i § 51 lg 1 p-s 7 nimetatud vangiregistri iseteenindusportaali vms. Kuivõrd kinnipeetaval on jätkuvalt õigus esitada vangla tegevuse peale kaebus või vaie, ei mõjuta suuline vastamine kinnipeetava õigusi. Samas võimaldab see vanglal toimida kinnipeetavate igapäevaste olmeküsimustega aega säästvamalt. Kinnipeetava õiguste kaitseks ja selleks, et vanglal oleks võimalik vaidluse korral tõendada, et kinnipeetav on pöördunud ja vastuse saanud suuliselt, sätestatakse, et suulise vastamise aja ja vastuse sisu kohta tehakse märge seaduse § 51 lõike 1 punktis 7 nimetatud vangiregistri iseteenindusportaali. Suulise vastamise võimaluste laiendamine ei mõjuta kinnipeetava õigust esitada vanglale vaie, kui ta leiab, et vangla rikub kuidagi tema õigusi. Seega on õiguskaitsevahend kinnipeetavale jätkuvalt tagatud. Lisaks sätestatakse, et kinnipeetava poolt vangiregistri iseteenindusportaali kaudu vanglale esitatud pöördumistele ei kohaldata avaliku teabe seaduse § 21 lõiget 1 ega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lõikeid 3 ja 4. AvTS-i § 21 lõike 1 järgi: kui teabevaldaja ei valda taotletud teavet, selgitab ta välja pädeva teabevaldaja ja edastab talle teabenõude viivituseta, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul, 21 teatades sellest samal ajal teabenõudjale. MSVS-i § 5 lõikest 3 tuleneb, et kui adressaat leiab, et ühtegi märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või märgukirjale vastata või selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta märgukirja või selgitustaotluse pädevale asutusele või organile vastamiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul märgukirja või selgitustaotluse registreerimisest ning teavitab sellest isikut lõikes 8 sätestatud korras. Isiku teavitamine ei ole vajalik, kui märgukiri või selgitustaotlus edastatakse sama asutuse või organi teisele ametnikule või töötajale. MSVS- i § 5 lõikest 4 tuleneb, et kui adressaat leiab, et mõnda märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta märgukirja või selgitustaotluse kõnesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud korras. Adressaat märgib pädevale asutusele või organile saadetavas kaaskirjas, millistele märgukirjas või selgitustaotluses sisalduvatele küsimustele oodatakse vastust pädevalt asutuselt või organilt. Esialgne adressaat vastab märgukirjas või selgitustaotluses sisalduvatele küsimustele, millele vastamist ei ole jäetud teisele asutusele või organile. VangS- i § 28 lõike 2 järgi toimub kirjavahetus ja telefoni kasutamine kinnipeetava kulul. Kinnipeetava õiguskantslerile, vanglale, Presidendi Kantseleile, prokuratuurile, uurimisasutusele, vanglakomisjonile ja kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul. Praktikas on tekkinud olukordi, kus kinnipeetavad üritavad vangi portaali kaudu taotlust vanglale edastades hoiduda kõrvale kirja saatmisest õigele asutusele omal kulul. Vangi portaal on aga mõeldud just kinnipeetava ja vangla vahelise suhtluse mugavamaks muutmiseks, mitte aga selleks, et vangla vahendaks portaali kaudu pöördumisi teistele asutustele. See ei oleks ka kooskõlas VangS-i § 28 lõikes 2 sätestatuga, mille järgi tasub kirjavahetuse kulude eest kinnipeetav. Vangiregistri iseteenindusportaal ei ole mõeldud elektroonilise suhtluse tagamiseks väljaspool vanglat, vaid üksnes selleks, et lihtsustada vangla igapäevast tööd kinnipeetava pöördumiste lahendamisel. Kohtupraktikas on leitud, et vangla ei ole kohustatud vahendama elektroonselt vanglale esitatud pöördumisi teistele asutustele.14 Samuti ei puuduta muudatus vaidemenetluses esitatud vaide edastamist ja kinnipeetava õigusi oluliselt. Kinnipeetava nõuetekohaselt, st kirja teel esitatud pöördumine tuleb vanglal igal juhul jätkuvalt edastada pädevale asutusele. Lisaks sätestatakse lõikega 3, et teave vanglateenistuse struktuuriüksuste isikukoosseisu kohta tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks, kui sellise teabe avalikuks tulek ohustaks riigi, avalikku või vangla julgeolekut. Avaliku teabe seaduse § 28 lg 1 p 6 kohaselt on teabevaldaja kohustatud avalikustama riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste koosseisud ning neis asutustes ettenähtud ametikohti täitvate ametnike ees- ja perekonnanimed, hariduse ja eriala, telefoninumbrid ning elektronpostiaadressid. Käesoleva muudatusega kehtestatakse vangistusseaduses erisäte AvTS § 28 lg 1 p 6 suhtes. Vanglateenistus, sealhulgas vanglad, täidavad sisejulgeolekuga seotud ülesandeid. Vanglateenistuse ametnike detailne isikukoosseis ja neid puudutav täpsem teave võib pakkuda huvi välisriikide julgeolekuteenistustele ning muudele isikutele, kelle eesmärgid ei pruugi olla kooskõlas Eesti Vabariigi julgeolekuhuvidega. Vanglateenistujad osutavad muu hulgas ametiabi teistele õiguskaitseasutustele, sealhulgas Politsei- ja Piirivalveametile. Isikuandmete 14 Vt nt Tartu Halduskohtu 5. juuni 2025. a määrus haldusasjas nr 3-25-1535. 22 avalikustamisel tuleb arvestada andmete avaldamise eesmärki, millist mõju võib andmete avalikustamine avaldada riigi julgeolekule, avalikule julgeolekule ning vangla julgeolekule. Vanglateenistus täidab sisejulgeolekuga seotud ülesandeid ning ametnike isikustatud andmete laiapõhjaline avalikustamine võib suurendada sihipärase mõjutustegevuse, ähvarduste, surve või muu õigusrikkumise riski, mis omakorda võib kahjustada vanglate turvalist toimimist ja avalikku korda laiemalt. Läbipaistvuse tagamine ja asutusega kontakteerumise võimalus ei eelda vältimatult kõigi vanglateenistuse ametnike nimede ja otseste kontaktandmete avalikustamist, kui selline avalikustamine võib suurendada julgeolekuohte. Avaliku kontrolli ning pöördumisvõimaluse saab tagada ka viisil, mis ei ava vanglateenistuse täielikku isikukoosseisu ega sea ohtu riigi, avalikku või vangla julgeolekut. Kõigi ametnike kontaktandmete avalikustamine ei ole vanglateenistuse eripära arvestades vajalik läbipaistvuse eesmärgi saavutamiseks. Kinnipeetaval on teada tema üksuses teenistust täitvad ametnikud ning tal on tagatud võimalus nende poole pöörduda seaduses sätestatud korras. Üldsuse huvi on seevastu suunatud eeskätt vanglateenistuse kui asutuse ülesannete täitmisele tervikuna, mitte üksikute inspektor-kontaktisikute või valvurite isikutele. Seega ei ole iga teenistuja andmete avaldamine vanglateenistuses hädavajalik, arvestades välisriigi julgeolekuteenistuste huvi selle osas, milline on sisejulgeoleku asutuste ja neid abistavate asutuste isikkoosseis. Seetõttu tuleb andmete avalikustamise üle otsustamisel lähtuda julgeolekuhuvist ning tagada, et avalik kontroll ja pöördumisvõimalus oleksid korraldatud viisil, mis ei sea ohtu vanglateenistuse ülesannete turvalist täitmist. Muudatus aitab vähendada sihipärase mõjutustegevuse, ähvardamise ja muu surve riski ning toetab vanglateenistuse julgeoleku ja töökorralduse tõhusat toimimist. Eelnõu § 18 punktiga 4 täiendatakse vangistusseadust §-ga 31. Kuivõrd kriminaalhooldusseadus tunnistatakse kehtetuks (kõnesoleva eelnõu § 22 kohane muudatus), täiendatakse vangistusseadust terminiga „kriminaalhooldusalune“. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 2 vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle §-na 31. Ületoomisel muudetakse lõiget 3 ning ülejäänud sätted tuuakse üle kehtival kujul. Säte annab loetelu nendest isikutest, keda loetakse kriminaalhooldusalusteks. Kriminaalhooldusalune on inimene, kes on kohtu või prokuratuuri otsuse või määruse alusel määratud kriminaalhooldusele. Punkti 1 kohaselt on kriminaalhooldusalune süüdimõistetu, kelle kohus on seaduses sätestatud korras määranud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Punkti 2 kohaselt on kriminaalhooldusalune süüdimõistetu, kelle vangistus on asendatud üldkasuliku tööga või narkomaanide sõltuvusraviga või osaliselt asendatud seksuaalkurjategijate kompleksraviga. Üldkasulik töö kujutab endast ühiskonna heaks tehtavat tööd, mida isik teeb tasuta oma tavaelu, sealjuures põhitöö või õpingute kõrvalt. Samal ajal üldkasuliku töö tundide sooritamisega on isik kriminaalhooldaja järelevalve all. Vangistuse asendamine raviga on teraapiline õigusjärelm. Vangistuse asendamine raviga on võimalik üksnes psüühilise patoloogia ravimiseks ning sõltuvusravi on täpsustuse kohaselt ainult narkomaania ja seksuaalsuunitluse häire ravi. Üldkasulik töö, sõltuvusravi ning seksuaaltegijate kompleksravi on täpsemalt reguleeritud justiitsministri kinnitatud määrustega. 23 Punkti 3 kohaselt on kriminaalhooldusalune isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ning kellele on prokurör või kohus määranud KrMS-i § 201 lõike 2 või § 202 lõike 2 kohaselt kohustused, mille täitmist korraldatakse kriminaalhooldusosakonnas. Kriminaalhooldussüsteemi loomisel olid kriminaalhooldusalused ainult süüdimõistetud isikud pärast kohtuotsuse jõustumist. Aja jooksul on loetelu täiendatud eri liiki hooldusalustega, sh nendega, kelle kriminaalmenetlus on lõpetatud oportuniteediga ja kellele on KrMS-i § 202 alusel pandud kohustusena ÜKT või alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme kohustus. Teisi kohustusi on siiani täitnud prokuratuur ise või edastades kohustused täitmiseks kolmandatele isikutele, näiteks MTÜ-dele või Sotsiaalkindlustusametile, ja kontrollinud siis nende täitmist. Muudatuse eesmärk oli tekitada selgem rollijaotus prokuratuuri ja kriminaalhoolduse vahel ning selle kaudu vabastada prokuratuur kriminaaltäitemenetluse ülesannetest, mille täitmiseks prokuratuuril ei ole sobivat struktuuri ega spetsialiste. Oportuniteedi puhul isikuid küll ei karistata, kuid neile pandavad kohustused on identsed või sarnased nende kohustustega, mis määratakse süüdimõistetutele karistusseadustiku (KarS) § 75 alusel. Nende kohustuste täitmist korraldavad kriminaalhooldusosakonnad. Seega korrastati muudatusega avalike ülesannete jaotumist prokuratuuri ja vanglateenistuse vahel, lähtudes mõlema organisatsiooni põhifunktsioonidest. Muudatuse tulemusel ei lähe kõik KrMS-i § 201 lõikes 2 ja § 202 lõikes 2 sätestatud kohustused automaatselt täitmiseks kriminaalhooldusele, vaid sinna suunatakse need kohustused, mille täideviimine või täideviimise järelevalve korraldatakse kriminaalhooldusosakonnas. Kui ainus kohustus on näiteks rahasumma kandmine riigituludesse, mida kontrollida on prokuratuuril endal väga lihtne (selleks on olemas eraldi link digitoimikus), ei ole otstarbekas kohustust suunata täitmiseks kriminaalhooldusosakonda. Kui aga isikule pannakse näiteks kohustus osaleda sotsiaalprogrammis ja sobiv programm on kriminaalhooldusosakonnas olemas, on igati kohane saata määrus täitmiseks kriminaalhooldusele. Kui isikul on mitu kohustust, millest osa täidetakse kriminaalhooldusosakonnas (näiteks ÜKT ja sotsiaalprogramm) ja mõni mujal (näiteks ravile pöördumine või alkoholi biomarkeri testi tegemine), siis teeb kriminaalhooldusametnik ka mujal täidetava kohustuse üle järelevalvet. Samas võidakse konkreetsel juhul kokku leppida ka teisiti. Seaduse tasandil ei ole otstarbekas täpsemalt reguleerida iga kohustuse täitmisega seonduvat, vaid selle võib jätta prokuratuuri ja kriminaalhoolduse vahel paindlikult toimima. Punkti 4 kohaselt on kriminaalhooldusalune kahtlustatav või süüdistatav, kellel tõkendina kohaldatud vahistamine on asendatud elektroonilisele valvele allumise kohustusega, ning punkti 5 kohaselt on kriminaalhooldusalune kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu, kellele kohus on kohaldanud elektroonilise järelevalvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu. Elektrooniline valve kujutab endast inimesele kehtestatud liikumisvabaduse piirangut, kasutades selleks elektroonilise valve seadmeid. Elektrooniline valve on täpsemalt reguleeritud justiitsministri 22. veebruari 2007. a määrusega nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“. Punkt 6 sätestab, et kriminaalhooldusalune on süüdlane, kelle arest on asendatud üldkasuliku tööga või kellele kohus on määranud üldkasuliku töö tegemise kohustuse karistusseadustiku § 24 87 alusel. See tähendab, et need alaealised, kellele üldkasulik töö on määratud KarS-i § 87 alusel, on kriminaalhooldusalused, vastasel korral ei saa kriminaalhooldajad üldkasuliku töö tegemist korraldada. Punkti 7 kohaselt on kriminaalhooldusalune kahtlustatav või süüdistatav, kelle kohta on prokurör või kohus tellinud kohtueelse ettekande. Seda juhuks, kui näiteks korduvalt mootorsõiduki joobes juhtimises kahtlustatava puhul on tarvis tellida kriminaalhooldusametnikult kohtueelne ettekanne. Eelnõu § 18 punktiga 5 muudetakse paragrahvi 5 lõike 3 sõnastust nii, et sellest nähtub selgelt kehtestatava õigusakti liik, milleks on valdkonna eest vastutava ministri määrus. Terminiga „kinnitab“ on tavapäraselt mõeldud käskkirjaga kinnitamist, määruse puhul kasutatakse väljendit „kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega“. Tegu on normitehnilise täpsustusega. Eelnõu § 18 punktiga 6 täiendatakse § 51 punktiga 8. VangS-i § 51 sätestab kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (vangiregister) andmekogu eesmärgid. Punktiga 8 sätestatakse vangiregistri sättes üheks eesmärgiks tagada ülevaade kinnipeetavate ja vahistatute isikuarvele laekuvatest ja maha arvatud summadest ning korraldada kinnipeetavate ja vahistatute vastu esitatud nõuete ja võlgade täitmist. Varem kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemis (edaspidi ka arvestussüsteem) olnud andmed tõstetakse vangiregistri andmekogusse. Muudatus on seotud sellega, et kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteem muudetakse vangiregistri üheks osaks. Praegu on kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteem eraldi andmekogu (VangS § 441). Muudatus on seotud eelnõu punktiga 27 millega tunnistatakse kehtetuks VangS-i § 441. Otstarbekas on kinnipeetavatega seotud andmeid, sh rahaliste vahenditega seotud andmeid, pidada ühes andmekogus. Muudatuse tulemusel on vangiregistris olemas kogu seni arvestussüsteemis sisaldunud teave, kuid selle ühes andmekogus pidamine lihtsustab vanglateenistujate tööd. Andmed kinnipeetava sisseostude ning vanglas tarbitud teenuste kohta on ühelt poolt seotud isikuarvelt mahaarvatavate summade arvestamisega, kuid samas kuuluvad need ka vangistuse täideviimisega seotud ülesannete hulka (vangla peab pakkuma poeteenust, võimalust helistamiseks, kirjavahetuseks jne) VangS § 51 lg 1 p 1 mõistes. Nende andmete töötlemise eesmärgiks ei ole iseenesest isiku sisseostude või vanglas tarbitud teenuste jälgimine, vaid need on lahutamatu osa vangistuse korraldamisest ja täideviimisest. Lisaks tõhustab info sisseostude andmete kohta ka järelevalvet (VangS § 51 lg 1 p 5). Näiteks on võimalik tuvastada salajasi võlasuhteid vms kui kaupa ostetakse ebatavaliselt suurtes kogustes. Seetõttu ei sätestata nimetatud andmete töötlemist eraldiseisva eesmärgina vaid loetakse need hõlmatuks juba vangistusseaduses nimetatud vangistuse täideviimise ja järelevalve eesmärkidega. Eelnõu § 18 punktiga 8 täiendatakse kehtiva seaduse § 53 lõiget 1 punktidega 131 ja 132. Punkt 131 sätestab, et vangiregistrisse kantakse andmed, sealhulgas eriliiki isikuandmed, kriminaalhooldusaluse alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise valve seadme kasutamise võimalikkuse väljaselgitamise või kasutamise kohta. Punkt 132 sätestab, et vangiregistrisse kantakse andmed, sealhulgas eriliiki isikuandmed, kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimise kohta elektroonilise seadme abil või elektroonilise seadme kasutamise võimalikkuse väljaselgitamise kohta. 25 Kriminaalhooldus on kohustatud tegema ja kajastama toiminguid elektroonilise valve seadme kasutamise võimalikkuse väljaselgitamise kohta. Enne elektroonilise valve seadme kasutamist on vaja veenduda, et seadme toimimiseks vajalikud tingimused on täidetud. Andmed väljaselgitamise kohta sisaldavad teavet, kas isiku elukoht on sobiv seadme kasutamiseks, kas tagatud on stabiilne elektriühendus ning kas on olemas seadme kasutamiseks vajalik levi. Kasutamise võimalikkuse seisukohalt on vajalikud ka täiendavad teadmised isiku tehnilisest taiplikkusest. Eeltoodu ei välista elektroonilise valve seadmete kasutamist, küll aga annab viite vajadusele seadme kasutamise õpetamiseks. Ühtlasi sisaldavad elektroonilise valve seadme kasutamise võimalikkuse väljaselgitamise andmed seda, kas isiku terviseseisund lubab seadme paigaldamist või esineb isikul terviseseisundi tähelepanekuid, millega tuleb arvestada elektroonilise seadme kohaldamisel ja individualiseerimisel. Juhul, kui elektrooniline seade sobib isikule kohaldamiseks, määratakse isikule vastav kohustus. Kui kohustus on määratud, kogutakse seadme kohaldamisel isiku kohta tema üldandmed. Üldandmeteks on täisnimi, sugu, e-post, telefon ja elukoha aadress. Süsteemi kasutamiseks on vajalik eristada isikuid kontaktandmete kaudu. Kontaktandmeid võib vaja minna olukorra täpsustamiseks, kui tõusetub häire. Olenevalt kasutatavast seadmest võidakse koguda ka isiku sõrmejälgi, mille abil on süsteemil võimalik veenduda seadme kasutaja isikusamasuses. Elektroonilise seadme pakkujad pakuvad erinevaid tehnilisi lahendusi kontrolli teostamiseks läbi indikaatorvahendite. Näiteks on kasutuses randmepaelad, mis koguvad kehaeritisest informatsiooni või alkomeetrid, mis on ühendatud süsteemiga, mis enne puhumist nõuavad isikusamasuse tuvastamist. Enamusel teenusepakkujatel on kasutusel elektroonilise seadmete süsteem, kuhu laetakse ülesse kontrollimise informatsioon. Kontrollimise infomatsioon on andmed selle kohta, mis on kontrolli tulemus ehk kas isik on tarvitanud ainet või ei ning andmed kontrollimise kohta, milleks on näiteks kuupäev, kellaaeg ja kontrolli teostamise koht. Nimetatud andmete kandmine vangiregistrisse on vajalik olukorras, kus kriminaalhooldusalusele on määratud kohustus alluda alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise valve seadmele või kohustus, mille kriminaalhooldusalune võtab endale, kuid mida ei ole seadustes välja toodud (ennekõike kriminaalmenetluseseadustiku peatükkides 4 ja 8 ja karistusseadustiku peatükkides 4 ja 5). Eeltoodud andmete vangiregistrisse kandmine annab kriminaalhooldusele võimaluse täita kriminaalhooldusele pandud kohustusi ehk kontrollida kohtu, prokuratuuri või kriminaalhooldusametniku poolt määratud kohustusi. Käesoleval ajal on seadusandja näinud ette võimaluse, et eelpool olevaid seadmeid võiks kasutada, kuid puudu on olnud sätted, mis lubaksid andmeid töödelda vangiregistris. Distantsilt kontrollimist toetavate seadmete kasutusele võtmine vähendab kriminaalhooldusametnike koormust osas, mis puudutab kontrollimiseks kuluvat sõidukulu. Eelnõu § 18 punktiga 9 täiendatakse § 53 punktidega 20–22. Muudatus on seotud eelnõu § 18 punktiga 27. Vangiregistrisse kantava teabe sätteid täiendatakse nii, et vangiregistrisse kantakse ka andmed isikuarvele kantud töötasu ja muude laekumiste kohta, andmed isikuarvelt maha arvatavate summade ja nõuete täitmise kohta ning andmed sisseostude ja vanglas tarbitud teenuste kohta. 26 Eelnõu § 18 punktiga 10 muudetakse kehtiva seaduse § 54 lõiget 1 nii, et vangiregistris võib sätestada lühema andmete arhiivi kandmise ja säilitamise tähtaja. Juba Riigikogus vastu võetud15 ja 01.01.2027 a. jõustuvas muudatuses sätestati, et vangiregistrisse kantud andmed kantakse üle registri arhiivi kolm kuud pärast vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse lõppemist või muude andmete sisestamist. Muude andmete all on mõeldud andmeid, mis ei ole kindla kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusalusega seotud. Näiteks võivad selleks olla andmed, mis kirjeldavad vanglas leitud eset, kuid ei ole seotud kindla isikuga või andmed isiku sisenemise kohta vanglasse. Vangiregistrisse kantud andmeid säilitatakse arhiveerituna aresti korral 10 aastat ning muid andmeid 50 aastat arhiivi kandmise kuupäevast arvates. Praegune muudatus, millega võimaldatakse arhiveerimise ja säilitamise tähtaegu lühendada, on oluline, kuna kõiki vangistusseaduse § 53 lõike 1 punktides nimetatud andmeid ei ole alati vajalik töödelda nii kaua, kui vangistusseaduse 54 lõige 1 sätestab. Varasem säte võimaldas vangiregistri põhimääruses lühendada vaid andmete säilitustähtaegasid, edaspidi sätestatakse seaduses endiselt maksimaalsed tähtajad, kuid muudatusega võimaldatakse lühendada ka arhiveerimise tähtaegasid. Paindlik norm aitab vajadusel lühendada andmete töötlemise tähtaegasid, võimaldades need arhiveerida või kustutada vangiregistrist varem. Eelnõu § 18 punktidega 11, 40 ja 41 muudetakse §-de 13, 851 lõike 1 ja 89 sõnastust nii, et vanglateenistusel oleks võimalik tuvastada vanglasse või arestimajja tulnud isiku samasust. Vanglateenistus võtab 2025. aastal kasutusele välipolitsei arvutitöökoha tarkvara (Apollo), mis võimaldab teha päringuid X-tee kaudu rahvastikuregistri andmebaasi ja isikut tõendavate dokumentide andmekogusse. Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (ABIS) kaudu edastatakse isikut tõendava dokumendi foto läbi isikut tõendavate dokumentide andmekogu Apollosse. Apollo kasutuselevõtuga ei teki vanglateenistusel ligipääsu suuremale hulgale andmetele võrreldes varasemaga. Võimalik on teha päringut isikusamasuse kontrollimiseks enne isiku vanglasse arvele võtmist. Isikusamasuse kontrollimise eesmärgil on vanglal õigus teha andmekogusse päring ka juhul, kui isikul on dokument kaasas. Eelnõu § 18 punktidega 13, 14 ja 39 muudatustega kaotatakse § 14 lõigetes 3 ja 4 ning §-s 79 sätestatud vastuvõtuosakonna mõiste. Kinnipeetava suhtes tehakse vanglasse saabumisel endiselt § 14 lõikes 3 nimetatud toimingud, kuid seda ei ole vaja teha konkreetses osakonnas. Eelnõu § 18 punktidega 17 ja 43 muudetakse §-ide 29 ja 97 sõnastust. Paragrahv reguleerib kirjavahetuse ja telefonikõnede jälgimist. Vangla praktikas on tekkinud erinevaid tõlgendusi, millisel juhul tuleb kinnipeetava saadetav või temale saadetud kiri avada ja sellest ära võtta keelatud esemed. Paragrahvi 29 lõike 1 järgi avab kinnipeetavale saadetud või tema saadetavad kirjad, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 4–5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, vanglateenistuse ametnik kinnipeetava juuresolekul ning võtab sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjaga keelatud. Andmeid kirjavahetuse ja kõnede kohta on lubatud töödelda vangiregistris (VangS § 53 lg 1 p 10). Tuleb rõhutada, et säte räägib üksnes kirja avamisest, mitte selle sisu kontrollimisest. Kinnipeetava kirjavahetuse teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu loal ja jälitustegevuse seaduses sätestatud alustel ja korras (lg 2). Riigikohtu põhiseaduslikkuse 15 Vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 474 SE 27 järelevalve kolleegium on 25. juuni 2009. a otsuses asjas nr 3-4-1-3-09 (p 16) leidnud, et juhul, kui kirja adressaat viibib kirja avamise juures, ei ole tegemist PS-i § 43 kaitseala riivega. Keelatud asjade äravõtmine kirja adressaadi juuresolekul ei riiva selle õiguse kaitseala. Kirja sisuga tutvumine on aga isegi adressaadi juuresolekul võimalik üksnes PS-i §-i 43 järgides. Kui täidetud on VangS-i § 29 lõikest 1 tulenev nõue, mille kohaselt kinnipeetavale saadetud või tema saadetavad kirjad (välja arvatud VangS-i § 29 lõigetes 4 ja 5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad) avab vanglateenistuse ametnik kinnipeetava juuresolekul, siis ei ole PS-i § 43 kaitseala viidatud lahendi kohaselt riivatud. Lõike 3 järgi võib kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu kontrollida kriminaalmenetluse seadustiku 31. peatükis sätestatud alustel ja korras. Lõige 5 sätestab, et ära saatmata ei või jätta kinnipeetava kirju riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale, advokaadist esindajale ning oma riigi konsulaartöötajale. Ebaselgust on tekitanud, keda peetakse silmas riigiasutuste all. Selle asemel kasutatakse edaspidi väljendit „ametiasutus avaliku teenistuse seaduse tähenduses“. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-s 6 on määratletud nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse ametiasutus. Kuivõrd ametiasutuse ametnikud ja töötajad täidavad kinnipeetavaga suhtluses ametiasutuse ülesandeid, loetakse neile adresseeritud ja neilt saabunud kirjad samuti ametiasutuse kirjadeks. Vanglates erineva praktika tekkimise vältimiseks on otstarbekas lähtuda üheselt mõistetavast terminist. Paragrahvide järjestuse tõttu on ebaselgust tekitanud ka lõigetes 2, 3 ja 4 kasutatud termin „kontrollima“, mis on mõeldud kohaldamiseks üksnes KrMS 31. peatükis ning VangS-i 2. peatüki 31. jaos sätestatud alustel ja korras. Ebaselgust tekitavad terminid muudetakse ja kogu paragrahv sõnastatakse uuesti. Samast põhimõttest lähtuvalt tehakse muudatused ka vahistatute kirjavahetuse ja telefonikõnede osas. Eelnõu § 18 punktiga 18 tunnistatakse § 31 lõiked 3 ja 4 kehtetuks. Lõiked 3 ja 4 reguleerivad kinnipeetava poolt elektriseadme kasutamisega seotud kulude arvestust ja katmist. Lõike 3 järgi katab elektriseadmete kasutamise kulud kinnipeetav. Elektriseadme kasutamise kulude arvestamise periood on üks kuu ning kulude arvestamise aluseks on elektriseadme võimsus. Lõige 4 sätestab elektriseadme kasutamise kulude määrade ning nende arvestamise ja hüvitamise korra kehtestamiseks volitusnormi. Elektriseadme kasutamise kulude arvestus on töömahukas ja saadav tulu arvestusele kuluva töömahuga võrreldes ebaproportsionaalne. Elektriseadme kasutamise tasu mõjutavad seadme võimsus, seadmete arv, kuid ka vanglast eemal viibimine, näiteks tervishoiuteenuse saamiseks, mille korral on võimalik taotleda kulude summa vähendamist. Elektriseadmete arvestus käib iga vangla kohta eraldi. Iga kuu määratud kuupäevaks broneeritakse arvestussüsteemis järgmise kuu elektriraha. Iga kuu lõpus muutub jooksva kuu broneering tegelikuks väljamakseks isiku kontolt. Seda tehakse arvestussüsteemis praegu käsitsi, mis on ajamahukas töölõik. Juhul, kui kinnipeetaval ei ole raha elektri eest tasumiseks, teavitatakse üksust. Kui kinnipeetava vabakasutuskontol vahendid puuduvad, tuleb järgmise kuu kindlaks kuupäevaks paigutada elektriseade lattu. Arvestada tuleb ka sellega, et kinnipeetaval võib mingil perioodil olla isikliku seadme kasutamise keeld. Arvestades eeltoodut ja seda, et vangla peab tagama inimesele eluks vajaliku, loobutakse elektriseadmete kasutamise ja selle eest tasu maksmise arvestusest. Edaspidi kaetakse need kulud vanglate eelarvest. 28 Eelnõu § 18 punktiga 19 täiendatakse § 311 lõigetega 4 ja 5, milles täpsustatakse interneti kasutamise piiramisega seonduvat. Paragrahvi täiendatakse selliselt, et kui kinnipeetav kasutab internetti viisil, mis on vastuolus lõikes 1 sätestatud eesmärkidega, on vanglateenistusel õigus piirata interneti kasutamist või piirata juurdepääsu, et tagada interneti kasutamine lõikes 1 sätestatud eesmärkidega kooskõlas. Muudatus on ajendatud interneti kasutamisega seotud rikkumistest ja vajadusest neile rikkumistele õigeaegselt ja asjakohadelt reageerida. Kinnipeetavatel on tahvelarvuti kaudu võimalik kasutada vangiregistri iseteenindusportaali vanglale pöördumiste esitamiseks ja e-poes ostlemiseks. Iseteenindusportaali sisselogimiseks tuleb sisestada kasutajanimi ja parool, süsteemi sisselogimine käib kaheastmelise autentimisega, mis tähendab, et lisaks tuvastab süsteem kinnipeetava näokujutise, et veenduda, kas kasutaja, parool ja näokujutis on sama inimese omad. Vanglateenistusele on teada juhtumeid, kus mitukümmend kinnipeetavat kasutasid sisselogimiseks teise kinnipeetava nimesilti, kus peal on ka foto, või teisi fotosid. See võimaldas teha teise kinnipeetava nimel toiminguid, nt esitada kaebusi, samuti võimaldas see jätta teisele kinnipeetavale mustanddokumendi kaudu teateid, st suhelda varjatud viisil. Kinnipeetavad kasutasid omavahel suhtlemiseks süsteemis loodavate dokumentide mustandeid. Nt üks kinnipeetav koostas teksti kas pöördumise tegemiseks või vangla e-poe tagasiside funktsioonis, kuid ei saatnud seda ära. Pärast seda logis kaaskinnipeetav tema pildi, isikukoodi ja parooli abil iseteenindusportaali sisse ja nägi teise kinnipeetava koostatud mustandit. See viis olukorrani, kus oli võimalik suhelda keelatud viisil, samuti laadida üles infot. Juhul kui portaali logiti sisse teise isiku nõusolekul, tuli algatada distsiplinaarmenetlus, kui nõusolekut polnud, kriminaalmenetlus. Näiteks Tartu Vangla kinnipeetavate suhtes algatati 2025. aastal kaks kriminaalasja KarS-i § 217 lõike 1 tunnuste alusel, s.o arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimise eest kaitsevahendi kõrvaldamise või vältimise teel. Olukorras, kus vanglal on kohustus korraldada vanglas järelevalve selliselt, et vanglas ei pandaks toime uusi õigusrikkumisi, ei saanud vangla sisuliselt mitte midagi selle olukorra ennetamiseks teha ja tegeleda tuli tagajärgedega. Teine rikkumise näide puudutab avaliku e-toimiku (AET) kasutamist. AET-i kasutamisega ilmnes praktikas mitu probleemi. AET-is on võimalik suhelda nii vanglaväliselt kui vanglasiseselt, sh näha erinevaid dokumente, lisatud audio- või videofaile ja muud teavet, peamiselt kahel viisil. Näiteks kui keegi esitab AET-is menetlusse uue asja nii, et tema ise on kinnipeetava esindaja ja kinnipeetav on taotleja rollis, saab kogu selle asja kaudu esitatud teave viimasele kättesaadavaks. Sama tulemus on võimalik saavutada ka teistpidi, st kui vabaduses olev isik on ise taotleja ja kinnipeetav on tema esindaja. Suhtluspiirangutega isikutel seda võimalust ei ole, nendele on kõik dokumendid automaatselt nähtamatuks tehtud, kuid nende kinnipeetavate puhul, kellel suhtluspiiranguid ei ole, seda piiratud ei ole. See viis olukorrani, kus AET-i kaudu tekkis kinnipeetavatele sisuliselt uus suhtluskanal. Need juhtumid kinnitavad, et interneti kasutamist võidakse aeg-ajalt kuritarvitada ja sel juhul peab vanglateenistusel olema võimalik interneti kasutamist õigel ajal piirata. Piirata ei tohi mõistagi igal juhul, vaid üksnes siis, kui interneti kasutamine on VangS-i eesmärkidega vastuolus. Igasugune piirang peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest ega tohi osutuda ülemääraseks. Interneti kasutamise ja juurdepääsu piiramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuivõrd 29 interneti kasutamise kord on reguleeritud justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ peatükis 101, on otstarbekas sätestada piirangutega seonduv samas määruses. Eelnõu § 18 punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks VangS-i § 321. Väljasõidu ajaks antakse kinnipeetavale väljasõidutunnistus, mis on väljasõidu ajal kinnipeetava isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 1 ja § 4 lõike 1 tähenduses. Väljasõidutunnistuse andmise eesmärk oli, et kinnipeetav saaks väljasõidu ajal tõendada oma riigis viibimise seaduslikkust ja oma isikut avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes, sealhulgas perekonnaseisutoimingute ja notariaaltoimingute tegemisel. Praktikas on olnud juhtumeid, kus väljasõidutunnistus ei ole täitnud oma eesmärki ega asenda isikutunnistust. Väljasõidutunnistuse väljastamine tekitab nii raha- kui ka ajakulu. Väljasõidutunnistuse blankettide loomiseks on Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonnal 2025. aasta eelarvesse arvestatud 4000 eurot. Ühe blanketi hind on umbes 1,70 eurot, millele lisandub käibemaks. Dokument tuleb kinnipeetavale vormistada hoolimata sellest, kas isikule on väljastatud kehtiv isikut tõendav dokument või kinnipidamise õiend. Valdav osa blankettidest läheb avavanglas viibivatele kinnipeetavatele ning need vormistatakse käskkirja alusel igaks lühiajaliseks väljasõiduks uuesti. Väljasõidutunnistuse eesmärki on võimalik saavutada teiste meetmetega, mis on kulu- ja ajatõhusamad, näiteks väljastades kinnipeetavale kinnipidamise õiendi, mis on reguleeritud vangistusseaduse §-s 181 ja määruses „Vangla sisekorraeeskiri“, või andes väljasõidu ajaks talle kätte tema isikut tõendava dokumendi. Eelnõu § 18 punktiga 21 täiendatakse kehtiva seaduse § 34 lõikega 41. Muudatuse kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale, kes on väljasaadetav väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse1 (VSS) tähenduses, vaid iseseisev riigikeeleõpe. Muudatus tuleneb kinnipeetava, kes on väljasaadetav VSS-i tähenduses, subjektiivsest õigusest eesti keelt õppida ning vangla kohustusest keeleõppes osalemise võimalus kinnipeetavale tagada.16 Seega on muudatuse tulemusel vanglal kohustus tagada väljasaadetavale kinnipeetavale iseseisev riigikeele õpe. Eelnõu § 18 punktiga 22 täiendatakse kehtiva seaduse § 341 lõike 3 sõnastust. Muudatusega lisatakse sättesse, et lõikes viidatud määrus reguleerib lisaks kinnipeetavale õppimise eest makstava tasu määradele, arvutamisele ja maksmise korrale ka tasu maksmise aluseid. Samuti tuuakse Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määrus nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ valdkonna eest vastutava ministri tasandile, kuna Vabariigi Valitsuse tasandil sellise korra kehtestamine ei ole põhjendatud. Tegu on karistuse täideviimisega seotud rakendusliku küsimusega ja arvestades, et vanglate eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister (VVS § 49 lg 1 p 9), on kinnipeetava õppimise tasustamisega seonduvad küsimused otstarbekas lahendada ministri tasandil (rakendusakti kavandi nr 3). Eelnõu § 18 punktiga 23 muudetakse kehtiva seaduse § 37 lõike 2 punkti 1 ning viiakse sätte sõnastus kooskõlla riikliku pensionikindlustuse seadusest tulenevaga. Tulenevalt riikliku pensionikindlustuse seaduse §-st 7 on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 65- aastaseks ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. Pensionistaaž on 16 Riigikohtu halduskolleegiumi 30.06.2023. a. otsus nr 3-20-1629 30 nimetatud seadusest tulenevalt aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega. Eelnõu § 18 punktidega 24 ja 25 tunnistatakse VangS § 43 lõike 2 kolmas lause kehtetuks ja §-i täiendatakse uue lõikega 21. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab praegu Vabariigi Valitsus. Muudatuse kohaselt kehtestab edaspidi kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Puudub vajadus, et kinnipeetava töötasuga seonduv kord peaks olema reguleeritud Vabariigi Valitsuse tasandil. Kehtivas sõnastuses peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Neid põhimõtteid ei muudeta. Kuivõrd põhimõtted, millest kinnipeetava töö tasustamisel lähtuda, tulenevad seadusest, piisab kui sellega seotud üksikküsimused reguleeritakse ministri määrusega. Kuivõrd volitusnorm peab olema eraldi lõikes, sätestatakse volitusnorm lõikes 21. Eelnõu § 18 punktide 26 ja 42 muudatused Eelnõu § 18 punktiga 26 muudetakse VangS § 44. Muudatuse tulemusel kantakse 50 protsenti vangla isikuarvele laekuvatest summadest rahalise nõude esitajale, kui selleks on olemas tehniline võimekus, või Eestis tegutsevas krediidi- ja makseasutuses kinnipeetava nimele avatud kontole või nende võimaluste puudumisel kinnipeetava maksukorralduse seaduse § 105 lõikes 1 nimetatud kontole (edaspidi ettemaksukonto). Sätte eesmärk on kehtestada kohustuslik jaotusreegel vanglasisesele isikuarvele laekuvate summade suhtes, mille kohaselt 50% laekumisest suunatakse täitmisele pööratud rahaliste nõuete rahuldamiseks, määrates ühtlasi alternatiivide järjestuse sõltuvalt tehnilise võimekuse ja pangasuhte olemasolust. Tehnilise võimekuse puudumisel kantakse summa otse kinnipeetava nimele Eestis tegutsevas krediidi- ja makseasutuses avatud kontole. Arvelduskonto puudumisel kantakse summa ettemaksukontole. Ettemaksukontole kantud summat käsitletakse sarnaselt tagastusnõudega, võttes arvesse maksukorralduse seaduse § 34. See tähendab, et tagastusnõuet saab arestida ja sellele võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõuet nagu rahalisele nõudele. Muudatuse tulemusel ei ole Riigi Tugiteenuste Keskusel (RTK) ega vanglal enam tarvis pidada arvestust kinnipeetava nõuete täitmise üle. Nõuded täidetakse automaatselt vastavalt MKS-is ja täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korrale. Seega väheneb kahe asutuse töökoormus. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid, hoiustatakse vanglasisesele isikuarvele laekuvast summast isikuarvel 20 protsenti vabanemistoetusena ja ülejäänu jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu on täitmisele pööratud rahalisi nõudeid vähem kui 50 protsendi ulatuses isikuarvele kantavast summast, kantakse rahaliste nõuete katteks vajaminev summa nõude esitajale, kui selleks on olemas tehniline võimekus, Eestis tegutsevas krediidi- ja makseasutuses kinnipeetava nimele avatud kontole või nende võimaluste puudumise korral ettemaksukontole, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena isikuarvel ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. 31 Lõige 5 täpsustab maksejõuetusmenetlusega seonduvat. Kohustustest vabastamise menetluses rahuldab võlausaldajate nõudeid (teeb väljamakseid) usaldusisik, mistõttu tuleb usaldusisikule tagada võimalus kasutada kinnipeetavast võlgniku rahalisi vahendeid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude kandmiseks. Võlgade ümberkujundamise menetluses on vara käsutusõigus võlgnikul, mistõttu säilib kinnipeetavast võlgnikust tema käsutusõigus enda vara üle, ning tuleb võimaldada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks maksete tegemine ka võlgniku enda poolt. Kinnipeetavast võlgniku pankrotimenetluse korral läheb võlgniku vara käsutusõigus pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 2 üle pankrotihaldurile. Seega kuulub võlgniku vanglasiseseks kasutamiseks jäetud rahalised vahendid ja muud võimalikud vabaks kasutamiseks jäävad vahendid pankrotivara hulka ning selle käsutusõigus on vaid pankrotihalduril. Vajalikud korraldused vahendite ümber kandmiseks annab pankrotihaldur. Ettemaksukonto kasutamisel rakendub automaatselt maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lg 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmise järjekord. Selline süsteem võimaldab isikul, sh kinnipeetaval, täita nii riiklikke kui ka eraõiguslikke rahalisi kohustusi. MKS § 34 lg 4 kohaselt ei takista tagastusnõude pantimine, arestimine ega sissenõude pööramine tagastusnõudele selle tasaarvestamist tasumisele kuuluvate rahaliste kohustustega ega enammakse tagastamise pikendamist või peatamist vastavalt MKS §-le 107. Tasaarvestamine on maksunõuete täitmise viis, mille puhul maksuvõlg ja maksukohustuslase tagastusnõue kustuvad vastastikku. Selleks peavad olema täidetud tasaarvestuse üldised eeldused, eelkõige vastastikuste sissenõutavate nõuete olemasolu, ning teatud juhtudel tuleb arvestada ka maksu- või pankrotimenetluse erireegleid. Riigikohtu praktikas on tunnustatud, et seadusandjal on ulatuslik kaalutlusruum nõuete rahuldamise järjekorra kujundamisel. Riigikohus on selgitanud, et ettemaksukontol kajastuvad maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu (Riigikohtu 18. juuni 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-28-13, p 13) ning samuti on kohtupraktikas kinnitatud õigust tasaarvestada tagastusnõue maksunõudega. Maksu- ja Tolliameti hallatav ettemaksukonto ei ole käsitatav üldise võlausaldajate rahuldamise keskkonnana, vaid maksukorralduse seaduses sätestatud maksuarvestuse mehhanismina, mille kaudu maksuhaldur peab arvestust maksukohustuslase rahaliste kohustuste ja tagastusnõuete üle. Ettemaksukonto kaudu toimuv tasaarvestus ei kujuta endast klassikalist eraõiguslikku täitmist ega võlausaldajate vahelist konkurentsi, vaid maksusuhtest tulenevat avalik-õiguslikku arvestustoimingut, mille eesmärk on tagada maksukohustuste korrektne ja efektiivne täitmine. Sellest tulenevalt ei ole maksuhalduri poolt ettemaksukontol oleva enammakse tasaarvestamine maksuvõlaga samastatav riigi eelisõigusega teiste võlausaldajate ees samas tähenduses nagu eraõiguslikes täitemenetlustes. Eraõiguslikes suhetes konkureerivad võlausaldajad omavahel võlgniku vara pärast ning nende nõuded rahuldatakse täitemenetluse korras. Maksusuhtes toimub aga maksukohustuslase ja riigi vahel vastastikuste rahaliste kohustuste arvestus, mille tulemusena lõpevad nõuded tasaarvestuse kaudu enne, kui tekib olukord, kus raha oleks võimalik käsitada võlgniku vabalt käsutatava varana. 32 Võrdsuspõhiõiguse (PS § 12) seisukohalt tähendab see, et kuigi maksuhalduri tasaarvestus võib praktikas viia olukorrani, kus teised võlausaldajad ei saa maksukohustuslase ettemaksukontol olevat enammakset täitemenetluses kasutada, ei ole tegemist klassikalise võrdsusriivega samas olukorras olevate isikute vahel. Maksuhaldur ei tegutse sellisel juhul eraõigusliku võlausaldajana, vaid täidab avalik-õiguslikku ülesannet maksukohustuste sissenõudmisel. Maksusuhe erineb oma olemuselt eraõiguslikest kohustussuhetest ning seadusandjal on maksusüsteemi kujundamisel ulatuslik kaalutlusruum, et tagada maksude efektiivne kogumine ja riigi fiskaalhuvide kaitse. Samas on Riigikohus rõhutanud, et riik ei või kasutada oma võimumonopoli selleks, et luua enda nõuete täitmiseks põhjendamatult soodsamaid tingimusi võrreldes teiste nõuetega, kuna see oleks vastuolus võrdsuspõhiõigusega ning riivaks omandipõhiõigust (PS § 32). Tsiviilkolleegium on märkinud, et riik ei tohi kehtestada enda nõuete täitmisel soodsamaid tingimusi võrreldes teiste nõuetega (Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 2-25-2805/9, 19.11.2025). Käesolevas kontekstis tuleb arvestada vangla kui erilise keskkonna eripära. Vanglas puudub tavapärane krediiditurusuhe ning kinnipeetav ei saa oma isikuarvet samal määral vabalt käsutada nagu vabaduses viibiv isik. Samal ajal tagab riik kinnipeetavale eluks vajalikud tingimused. Seetõttu tuleb vangla kontekstis hinnata rahaliste vahendite arvestamise ja nõuete täitmise süsteemi erirežiimina, mis erineb tavapärasest tsiviilkäibest. Ettemaksukonto süsteem ei ole Eesti õiguses uus ega erandlik nähtus. Ka praegu on RTK-le arestimisakte täitmiseks esitanud peamiselt kohtutäiturid ja pankrotihaldurid, samas kui Maksu- ja Tolliamet on esitanud arestimisakte üksikutel juhtudel. Kavandatav lahendus, mille kohaselt kantakse kinnipeetavate vastu suunatud nõuete katteks laekuvad summad ettemaksukontole, on põhjendatud legitiimsete eesmärkidega. Esiteks võimaldab see kasutada Maksu- ja Tolliameti automatiseeritud arvestussüsteemi, mis vähendab vanglate ja Riigi Tugiteenuste Keskuse halduskoormust. Teiseks tagab ettemaksukontolt toimuv automaatne arvestus nõuete tõhusama täitmise. Alternatiivsed lahendused oleksid oluliselt kulukamad ning samal ajal vähem efektiivsed. Seega ei saa üksnes asjaolust, et kinnipeetavate ja vahistatute vastu suunatud nõuete katteks laekuvad summad kantakse ettemaksukontole, järeldada kohtutäiturite või nende kaudu tegutsevate võlausaldajate õiguste lubamatut riivet. Tegemist on maksusüsteemi toimimisest tuleneva tehnilise arvestusmehhanismiga, mille võimalik mõju teiste võlausaldajate positsioonile on piiratud ning mida õigustab maksude efektiivse kogumise eesmärk. Kinnipeetavate ja vahistatute nõuete täitmine ettemaksukonto kaudu võimaldab vabaneda ebamõistlikust halduskoormusest ja samas tagada paremini see, et on võimalik täita nii riigi kui muude võlausaldajate nõudeid. RTK andmete kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2024–13.11.2025 kinnipeetavate isikuarvetelt (nõuete fondist) täite- ja pankrotiasjades väljamakseid summas u 2,9 mln eurot. Kohtutäiturite võimalused nõudeid täita ei ole välistatud, samuti on täitemenetluses on võimalik arestida ka kinnipeetava arvelduskontosid pankades. Samuti ei pruugi kinnipeetavate vastu olla Maksu- ja Tolliametil aktiivseid maksu- või muid nõudeid. Tuleb arvestada, et seni ei ole MTA ka kinnipeetavate nõuete kontolt maksunõuete mahaarvestamist enamasti taotlenud. Kokkuvõttes on ettemaksukontole laekuvate summade suunamine proportsionaalne meede. Tegemist on erirežiimiga, mis ei kuulu tavapärase tsiviilkäibe alla, ning riigil on vangistuse 33 täideviimisel ja sellega seotud omandipõhiõiguse piirangute kujundamisel ulatuslik regulatiivne otsustusruum. Muudatuse eesmärk on legitiimne ning valitud meede on sobiv ja vajalik. Eelnõu § 18 punktiga 42 muudetakse VangS § 93 lõiget 2. Muudatus on seotud eelnõu § 18 punktiga 26. VangS § 90 lõike 1 järgi kohaldatakse eelvangistuse kandmisele VangS-i 1., 2., ja 7. peatüki sätteid 5. peatükis sätestatud erisustega. Sellest tulenevalt sätestatakse vahistatu isikuarvega seonduv eraldi §-s. Vahistatule avatakse vanglasisene isikuarve. Vahistatu isikuarve suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 44 lõikes 6 ja lõike 7 punktis 1 sätestatut. Eelnõu § 18 punktiga 27 tunnistatakse kehtetuks kehtiva seaduse § 441. Kehtetuks tunnistamine on seotud kahe andmekogu liitmisega. Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteem liidetakse vangiregistriga. Vastavad andmekoosseisud lisatakse vangiregistri sätete juurde. Eelnõu § 18 punktiga 28 tunnistatakse kehtetuks kehtiva seaduse § 53 lõige 4. Kehtiv VangS- i § 53 lg 4 sätestab, et vanglas kinni peetava isiku suhtes, kes on toime pannud tahtliku enesevigastuse, tekib Tervisekassal regressiõigus tervishoiuteenustele kulutatud summade tagasinõudmiseks. Nimetatud säte reguleeris varem vangla regressiõigust kulutatud summade tagasinõudmiseks. Tervishoiuteenust vanglas osutab 1. juulist 2024 Tervisekassa. Tervishoiuteenuse osutamise ülesande üleandmisel vanglalt Tervisekassale muudeti sätet nii, et vangla asemel on regressinõue Tervisekassal. Samas ei ole Tervisekassa seda võimalust kunagi rakendanud ja seda sätet ei ole enam vaja. Lisaks tegi õiguskantsler17 17.06.2025 Justiits- ja Digiministeeriumile ettepaneku ette valmistada vangistusseaduse § 53 lõike 4 muudatused, kuivõrd VangS-i § 53 lõikes 4 sätestatud meede on õiguskantsleri hinnangul vastuolus rahvusvaheliste kinnipidamisstandardite ja rahvusvaheliste organisatsioonide seisukohtadega. Sätte kehtetuks tunnistamise tulemusel on kinnipeetava õigus võrdsele kohtlemisele (PS § 12) ja tervise kaitsele (PS § 28) paremini tagatud ning regulatsioon on kooskõlas rahvusvaheliste kinnipidamisstandardite ja rahvusvaheliste organisatsoonide seisukohtadega. Eelnõu § 18 punktiga 29 täiendatakse kehtiva seaduse § 65 lõiget 5 teise lausega, mille kohaselt võib vanglateenistuse ametnik kinnipeetava käitumist arvesse võttes kustutada distsiplinaarkaristuse ka enne eelnimetatud tähtaja saabumist. Muudatus tuleneb vanglateenistuse strateegias väljatoodud juhtumipõhisest individuaalsest lähenemisest ja kriminaalpoliitika põhialustes ettenähtud isikute järkjärgulise vabastamise põhimõttest, mis tähendab, et väheneb inimese vangistuses, sealhulgas kinnises vanglas viibimise aeg ning suureneb kogukondlike karistuste, nagu elektroonilise järelevalve ja avavangla osakaal. Muudatusest tulenev annab juhtumikorraldajale võimaluse individuaalsemaks lähenemiseks ning inimesele võimaluse teatud hüvede saamiseks, mis on seotud distsiplinaarkaristuse olemasoluga. Eelnõu § 18 punktidega 7, 12, 15, 16 ja 30 muudetakse §-s 68 sätestatud isiku läbiotsimise korda selgemaks ja üheselt mõistetavamaks ning tehakse seaduses muudatused vastavalt 17 Vanglas ennast tahtlikult vigastanud inimese ravikulud.pdf 34 läbiotsimise mõiste definitsiooni muutusele. Mitmed normid ei muutu sisu poolest, vaid viiakse vastavusse läbiotsimise, läbivaatuse või turvakontrolli mõistega. Kehtiv regulatsioon on suure üldistusastmega, jättes haldusorganile ulatusliku kaalutlusruumi ning lubatud tegevuse piiri ebamääraseks. Vangistusseaduses kasutatav „läbiotsimise“ termin ei erista eri läbiotsimistoiminguid ning hõlmab kõiki tegevusi, mis aitavad kaasa keelatud esemete leidmisele nii isiku juurest kui ka ruumist. Sõltuvalt läbiotsimistoimingust on riive isiku jaoks väga erinev ning seetõttu on oluline sätestada eri toimingute jaoks õiguslik alus. Näiteks võrreldes lahtiriietumisega läbiotsimisega on vaatlemise, kompimise, tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil läbiotsimine väiksema riivega meede, mille lubamise alused on laiemad. Toimingute eristamiseks võetakse kasutusele „läbivaatuse“ ja „turvakontrolli“ mõisted. Vanglas keelatud esemete ja ainete avastamiseks on vanglateenistuse ametnikul õigus teha kinnipeetavale ning vanglasse saabuvale ja vanglast väljuvale isikule turvakontrolli ja läbivaatust. Nimetatud sätte mõte ei ole seaduses uus, kuid sätestatakse uutes lõigetes ja eristatakse eri läbiotsimisviise. Turvakontroll hõlmab isiku, tema asjade ja riiete kontrolli vaatlemise, kompamise, tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil. Turvakontrolli tegemine on kohustuslik määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ §-s 32 nimetatud juhtudel. Isiku läbivaatuse käigus kontrollitakse, kas kinnipeetaval, vanglasse siseneval või vanglast väljuval isikul võib olla riietes, kehal või tema kehasse peidetud vanglas keelatud esemeid või aineid. Kuna läbivaatus võib olla isiku jaoks ulatuslikuma riivega, on selle kinnipeetavatele tegemine lubatud üksnes põhjendatud aluse olemasolu korral. Selliseks juhtumiks võib olla nt olukord, kui isikul tekkis väljaspool vanglat viibides või kokkupuutel kolmandate isikutega, sh teiste kinnipeetavatega, võimalus omandada keelatud esemeid. Riigikohus on 19. juuni 2025. a lahendis nr 3-22-1384 selgitanud, et julgeolekukaalutlusel kompamisest intensiivsema astmega läbiotsimine ei saa põhineda abstraktsel ohul, vaid eeldab konkreetset ohtu. Samuti viitab kohus EIK-i praktikale, mille kohaselt kinnipeetava süstemaatilised lahtiriietumisega läbiotsimised, mis ei tugine konkreetsele ohule, st ei tulene kinnipeetava käitumisest või erandlikust ohuolukorrast vanglas, on ülemäärased kontrollimeetmed ja kujutavad endast inimväärikust alandavat kohtlemist (EIÕK art 3).8 Lahtiriietumisega läbiotsimist võib kohtu hinnangul õigustada vanglale varem teada olev info, nt et kinnipeetaval on kavatsus kasutada vägivalda, või kui kinnipeetavate käitumine viitab ohule vangla julgeolekule või on tuvastatud keelatud esemete kadumine tööobjektilt. See loetelu ei ole ammendav. Ohuks vangla julgeolekule ja põhjendatud aluseks võib olla ka nt olukord, kus vanglas on teatud ajavahemikus tuvastatud keelatud esemete või ainete kasv ning vanglale ei ole teada, millist kanalit kaudu need sisse tulevad. Turvakontrolli ja läbivaatust teeb kinnipeetavaga samast soost vanglateenistuse ametnik. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli ja läbivaatust teha erandina vanglateenistuse ametnik, kes ei ole kinnipeetavaga samast soost. Näiteks kui vanglateenistuse ametnik tunneb turvakontrollis, et kinnipeetaval on keha juurde peidetud terariist, võib turvalisuse tagamiseks kinnipeetavale läbivaatust teha ka vastassoost ametnik. Olukorrad, kui läbivaatuse tegemine võib olla vajalik, on välja toodud seaduses. Samas ei ole nimetatud loetelu ammendav, kuna vanglal võib olla põhjendatud kahtluse 35 olemasolul vajalik isik läbi vaadata ka seaduses sätestamata juhtudel. Selliseks võib olla nt olukord, kui isik viibib eluosakonnas ja tegeleb tavapäraste toimetustega, kuid vanglale laekub info, et kinnipeetav võib peita enda juures keelatud eset või ainet. Läbivaatuse tegemisel lähtub vangla põhjendatud kahtluse olemasolust. Läbiotsimise mõiste jääb jätkuvalt kehtima elu- ja olmeruumide ning teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimisel. Läbiotsimise eesmärk on leida ruumidest või territooriumilt vanglas keelatud aineid ja esemeid vaatlemise, kompamise, tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil. Selle käigus võib läbi otsida ka ruumis või territooriumil asuvad esemed. Kehaõõnsuste läbivaatust võib teha üksnes juhul, kui muude meetmetega ei ole võimalik läbivaatuse eesmärki saavutada ja see on eesmärgi suhtes proportsionaalne. Kehaõõnsuste läbivaatust võib teha ainult tervishoiutöötaja. Proportsionaalseks võib pidada olukorda, kus leidmata ese või aine võib kujutada ohtu vangla või kinnipeetavate julgeolekule või tervisele. Eelkõige võivad sellisteks aineteks ja esemeteks olla narkootilised ained, ravimid, mobiilid, terariistad või muud esemed või ained, millega on võimalik isikute elu ja tervist kahjustada. Ajavahemikul 01.01.2025–01.09.2025 on vanglates kokku toimunud narkootilise aine või joovasti tarvitamisega või vastava kahtlusega seotud sündmusi 325. Vanglasse sissetoimetamisel (sealhulgas kokkusaamine, pakk, kiri) on ära võetud joovastiga seotud ühikuid kokku 2522. Suurema osa nendest moodustasid ravimid (sh nikotiiniplaastrid), kuid kolme vangla peale oli narkootikumidega seotud sündmusi kokku 43. Lisaks narkootikumidele on leitud 134 süütamisvahendit, 4 mobiiltelefoni, tubakat, SIM-kaarte jms. Eeltoodu põhjal on oluline, et vanglal oleks põhjendatud vajaduse korral õigus kinnipeetav või külastaja läbi vaadata ning seaduses sätestatud alusel teha ka kehaõõnsuste kontrolli. Turvakontroll ja läbivaatus riivavad kinnipeetavate ning vanglasse sisenevate isikute põhiõigusi. Riive ulatus sõltub toimingu liigist, nt tehnilise vahendi või teenistuslooma kasutamine on leebe sekkumine, samas kui alasti läbivaatus on intensiivsem ja kehaõõnsuste kontroll kõige intensiivsem meede. Isiku suhtes tehtav turvakontroll ja läbivaatus võivad riivata nii põhiseaduses sätestatud eraelu puutumatust (PS § 26) kui ka inimväärikust (PS § 10). Kuna vanglal on kohustus tagada vangla, kinnipeetavate ja külastajate julgeolek ja turvalisus, siis nimetatud meetmete kasutamine vangla poolt on õigustatud. Nimetatud meetmed on sobivad keelatud esemete ja ainete avastamiseks ning neid ei ole võimalik avastada vähem riivavate abinõudega. Kuigi riive võib olla isikule läbivaatuse korral intensiivne, on see õigustatud, arvestades vanglate turvalisuse tagamise kaalukust. Kuna läbiotsimise sätted on püsinud muutumatuna aastaid, siis muudatustega tehakse normid selgemaks ja täpsemaks. Muudatused ei riiva isikute põhiõigusi ulatuslikumalt varasema regulatsiooniga võrreldes, kuna normide sisu ei muutu. Täpsustatud regulatsioon aitab ametnikel püsida seatud piirides ning aitab ära hoida ülemäärast sekkumist. Vangistusseaduses sätestatakse ka kohustus sisestada andmed läbivaatuse kohta vangiregistrisse. Dokumenteerimise vajaduse nägi eespool viidatud lahendis ette Riigikohus, kuna see annab isikule võimaluse enda õigusi paremini kaitsta. Täpsemad dokumenteerimist vajavad andmed sätestatakse vangiregistri põhimääruse lisas 1. 36 Läbiotsimise, turvakontrolli ja läbivaatuse täpsem kord on reguleeritud justiits- ja digiministri määruse “Järelevalve korraldus vanglas” 4. peatükis. Määruses tuuakse välja, milliseid isikuid ei tule läbi otsida, ning täpsustatakse läbiotsimise protseduuri. Vangistusseaduse muudatusega luuakse selgem volitusnorm, mis võimaldab määruses reguleerida, milliseid isikuid vanglasse sisenedes läbi ei pea otsima. Praktikas volitusnormi sõnastamine muutusi kaasa ei too, kuna määruse säte on reguleeritud varasemalt sätestatud, kuid üldisema volitusnormi alusel. Eelnõu § 18 punktiga 31 loetakse VangS-i § 74 tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2, mis annab võimaluse kinnipeetava vabastamist ette valmistada §-des 10423 ja 10424 sätestatud vormis ehk võrgustikutööna. Vanglateenistuse ametnik või töötaja võib vajaduse korral kaasata kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisse kriminaalhooldusametniku. Vangla, teatades kriminaalhooldusosakonda kinnipeetava vabanemise aja, määrab kriminaalhooldusametniku, kes kinnipeetava vabastamise ettevalmistamises osaleb. Kriminaalhooldusametnik võib vabastamist ette valmistada samuti võrgustikutöö vormis, mis tähendab, et ettevalmistamisse võib kaasata teisi asutusi, kes aitavad kaasa kinnipeetava vabadusega kohanemisele ja ühiskonda sulandumisele. Eelnõu § 18 punktiga 32 muudetakse VangS-i § 75 lõiget 4. Muudatus on seotud eelnõu § 18 punkti 26 muudatustega. Vabastamisel makstakse kinnipeetavale välja tema isikuarvel olevatest summadest välja vabanemistoetus ja vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summa. Need kantakse Eestis tegutsevas krediidi- ja makseasutuses kinnipeetava nimele avatud kontole või selle puudumisel ettemaksukontole. Kinnipeetavale, kellel ei ole vabanemisel piisavalt raha, et jõuda vabanemisjärgsesse elukohta, makstakse ühekordset toetust käesoleva lõike 41 alusel kehtestatud määra ulatuses. Vabanemisjärgsesse elukohta sõiduks mõeldud summa võib vangla valikul välja maksta ka sularahas või kanda sõidukikaardile. See on vajalik nt siis, kui inimesel ei ole pangakaarti, et tasuda sõidu eest vanglast oma elukohta. Jätkuvalt on tagatud ühekordne toetus juhul, kui inimesel ei ole piisavalt raha vanglast elukohta liikumiseks. Eelnõu § 18 punktidega 33–38 muudetakse kehtiva vangistusseaduse §-s 76 lõikeid 1, 3, 5, 6 ja 7 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 8–11, mis reguleerivad eelnõuga KarS-i lisatava vabastamismehhanismiga seotud tegevusi. VangS-i § 76 lõige 3 reguleerib vangla tegevusi sellise kinnipeetava puhul, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui 18-aastane ning keda kohus ei vabasta enne tähtaja lõppemist vangistusest esimesel võimalusel, mis on sätestatud KarS-i § 761 lõikes 1. Kehtiva seaduse kohaselt peab vanglateenistus esitama materjalid uuesti ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks järgmise seaduses sätestatud tähtaja möödumisel. Kuna KarS-i § 761 lõiget 2 muudetakse selliselt, et uue tähtaja lõppedes kinnipeetav allutatakse käitumiskontrollile, kui kohus ei ole seda keelanud, muudetakse ka VangS-i § 76 lõike 3 sõnastust. VangS-i § 76 lõige 5 reguleerib selliseid juhtumeid, kus kinnipeetav on enne tähtaja lõppu vangistusest vabastatud, kuid rikkunud käitumiskontrolli nõudeid või katseajal pannud toime uue tahtliku kuriteo ja ta on saadetud tagasi vanglasse. Lõikes 5 on sätestatud tähtaeg, mille jooksul on vanglal taas kohustus esitada kohtule materjalid kinnipeetava enne tähtaja lõppu 37 vangistusest vabastamiseks, ning kohtul on kehtiva seaduse kohaselt võimalus seda tähtaega muuta. Eelnõus sätestatakse süüdimõistetu ennetähtaegse vabanemise võimalus, kui kohus on määranud tähtaja, mille möödumisel süüdimõistetu allutatakse automaatselt käitumiskontrollile, ning kohus ei ole seda keelanud vangla või prokuratuuri põhjendatud taotlusel. VangS § 76 lõike 6 esimene lause tunnistatakse kehtetuks seoses KarS § 76 lõike 3 kehtetuks tunnistamisega, mille kohaselt ei vabastata ennetähtaegselt kinnipeetavat, kellel on jäänud vangistuse lõpuni vähem kui kaks kuud. Eelnõu näeb ette võimaluse, et automaatse käitumiskontrollile allutamise korras on see võimalik kas või üks päev enne tegelikku vangistuse lõppu. VangS-i § 76 lõikes 7 sisaldub volitusnorm ministrile kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide ettevalmistamise korra kehtestamiseks. Eelnõukohaste muudatuste tõttu on vaja täiendada ka volitusnormi ja korra pealkirja ning sisu. Lisatakse nn hädapiduri taotluse kohtule esitamisega seonduv. Samuti viiakse sõnastus kooskõlla KarS-i §-de 76, 761 ja 77 pealkirjade täiendustega ning „tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele“ lisatakse „käitumiskontrollile allutamine“. Pärast muudatust on korra pealkiri „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise ja käitumiskontrollile allutamise materjalide ettevalmistamise ning kinnipeetava vabastamise keelamise taotluse esitamise kord“. Paragrahvi 76 täiendatakse uute lõigetega 8–11. Lõige 8 annab vanglale ühelt poolt õiguse ning paneb teisalt ka kohustuse sekkuda eelnõus käsitletavasse automaatse käitumiskontrollile allutamise kulgu. Tegemist on nn hädapiduriga, mis võimaldab vanglal teavitada kohut kinnipeetava jätkuvast ühiskonnaohtlikkusest vms tegurist, mille põhjal peaks kohus konkreetse kinnipeetava automaatset käitumiskontrollile allutamist hindama ning vajaduse korral selle keelama. Eelnõuga sätestatakse üldisemalt loetelu teguritest, mille esinemisel peab vangla taotluse kohtule esitama, kui kinnipeetava vangistuse eesmärgid ei ole saavutatud ja ta tekitaks käitumiskontrollile allutamise korral jätkuvalt suurt ohtu ühiskonnale. Seadus ei nõua tingimata nende kahe asjaolu koos esinemist, kuid praktikas on need omavahel seotud. Eraldi on seaduses välja toodud viide KarS-i §-le 54, mille puhul on kohus kohaldanud välismaalasest kinnipeetavale väljasaatmist. Kui seda ei ole automaatse käitumiskontrollile allutamise ajaks täide viidud, tuleb vanglal tingimata esitada kohtule nn hädapiduri taotlus. Et anda kohtule piisav aeg otsustamiseks, tuleb põhjendustega ettepanek edastada hiljemalt 30 päeva enne automaatse käitumiskontrollile allutamise tähtaja möödumist. KrMS-i § 426 lõike 21 alusel võib kohtule taotluse esitada ka prokuratuur. Praktikas peaksid vangla ja prokuratuur tegema koostööd ja vangla saab prokuratuurile nn hädapiduri esitamise aega meelde tuletada, kuid seaduses ei ole otstarbekas sellist nõuet sätestada. Küll aga saab seda täpsustada vastavas rakendusaktis. Vanglal ei ole otstarbekas saata prokuratuurile teavitust kõikide kinnipeetavate kohta, kellel on automaatse käitumiskontrollile allutamise aeg saabumas, ning prokuratuuril ei ole omakorda otstarbekas kõikide kinnipeetavate puhul teha analüüsi, kas esitada nn hädapiduri taotlus või mitte. Vangla ja prokuratuur peavad kokku leppima koostöös ning vajadusel sätestama põhipunktid 38 määruses. Vangla peab igal juhul oma sisekorra ja IT-lahendusega tagama, et teeb mõistlikul ajal enne automaatse käitumiskontrollile allutamise kuupäeva saabumist otsuse, kas esitada kohtule taotlus keelamiseks või mitte. Lõike 8 lõppu on lisatud täiendus, mille kohaselt võib vangla edastada nn hädapiduri taotluse ka siis, kui nn automaatse käitumiskontrollile allutamiseni on jäänud vähem kui 30 päeva, seda põhjendatud vajaduse korral, ning lisaks peab vangla taotluses selgitama, miks seda ei olnud võimalik varem esitada. Näiteks juhtumid, kus kinnipeetav, kellel on jäänud automaatse käitumiskontrollile allutamiseni vähem kui 30 päeva, hakkab rikkuma vangla korda sellisel määral, mis oleks nn hädapiduri tõmbamise aluseks, või kus kinnipeetav paneb vahetult enne automaatset käitumiskontrollile allutamist vanglas toime kuriteo. Neil juhtudel ei ole võimalik kinnipeetavat allutada käitumiskontrollile, et siis teda vabaduses näiteks taga otsida ja vahistada. Otstarbekas on anda vanglateenistusele võimalus esitada sellistel juhtudel kohtule taotlus hiljem. Kui mingit põhjust automaatset käitumiskontrollile allutamist keelata ei ole, ei pea vangla tegema põhjalikku hindamist. Sel juhul teeb vangla tavapärased ettevalmistused kinnipeetava vabastamiseks ja kriminaalhooldusele suunamiseks. Lõige 9 on mõeldud olukordadeks, kus vangla või prokuratuur on edastanud kohtule taotluse tõmmata nn hädapidurit, kuid maakohtu otsus on edasi kaevatud ja see ei ole jõustunud automaatse käitumiskontrollile allutamise päevaks. Sellise olukorra tekkimisel ei alluta vangla kinnipeetavat käitumiskontrollile enne selles asjas tehtud kohtulahendi jõustumist. Oluline on, et esimese astme kohus on nõustunud vangla või prokuratuuri taotlusega ja keelanud automaatse käitumiskontrollile allutamise. Kui maakohus ei ole lahendit teinud või lükkab taotluse tagasi, tuleb kinnipeetav allutada käitumiskontrollile, olenemata sellest, et taotlus esitati. Kui maakohus on käitumiskontrollile allutamise keelanud, kuid kõrgema astme kohus teinud teistsuguse lahendi, siis allutatakse kinnipeetav käitumiskontrollile kohtulahendi jõustumisel. Vastupidises olukorras, kus maakohus ei ole nn hädapiduri taotlusega nõustunud ja vangla on kinnipeetava allutanud käitumiskontrollile selle tähtaja möödumisel, kuid järgmine kohtuaste keelab selle, pööratakse vangistus tagasi täimisele analoogselt vahistamisega. Vahistamise puhul on nii, et kui maakohtu otsusega vabastatakse isik vahi alt, kuid edasikaebamise tulemusena teeb kõrgema astme kohus vastupidise otsuse, võetakse isik uuesti vahi alla. Analoogselt toimetatakse ka automaatse käitumiskontrollile allutamise korral, kui kinnipeetav on vabastatud, kuid hilisem jõustunud kohtulahend keelab vabastamise. Lõige 10 reguleerib olukorda, kui kohus keelab kinnipeetava käitumiskontrollile allutamise KarS-i § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumisel. Kohtul on sel juhul võimalus määrata uus kuupäev, millal vaadatakse ennetähtaegse vabastamise küsimus uuesti läbi, ning vangla ülesanne on koostada selleks ajaks kohtule asjakohased materjalid. Kohtul on samuti võimalus määrata etteulatuvalt tähtaeg, mille möödumisel kinnipeetav käitumiskontrollile allutatakse. See tähendab, et kohus võib esimesel korral automaatse käitumiskontrollile allutamise keelata ja määrata kuupäeva uueks automaatseks käitumiskontrollile allutamiseks. Sel juhul määrab kohus etteulatuvalt ka katseaja ja selle 39  tingimused. Vangla või prokuratuur võib uue automaatse käitumiskontrollile allutamise puhul uuesti esitada selle keelamise taotluse. Lõige 11 on vaste KrMS-i § 426 lõikele 5, mis paneb kohtule kohustuse määrata viivitamata katseaeg, kontrollnõuded ja kohustused süüdimõistetule, kes allutatakse käitumiskontrollile automaatselt tähtaja möödumisel, aga kellele ei ole nimetatud tingimusi varem pandud. Kuna sellise taotluse saab esitada vangla või kriminaalhooldus olenevalt olukorrast, on vaja kohustus sätestada ka VangS-is. Kui vangla märkab enne automaatse käitumiskontrollile allutamise kuupäeva, et kinnipeetavale ei ole määratud katseaega ega selle tingimusi, peab taotluse kohtule esitama vangla. Kui aga kinnipeetav on juba allutatud käitumiskontrollile, ei saa vangla enam taotlust esitada ja sel juhul peab taotluse esitama kriminaalhooldus. Järgnevalt on esitatud skeem käitumiskontrollile allutamise protsessi kohta pärast seadusemuudatuste jõustumist (rakendussätteid arvestamata). Näiteks kinnipeetava puhul, keda on kohus karistanud kümne aasta pikkuse vangistusega (I astme kuritegu), on võimalikud käitumiskontrollile allutamise (TEV) ja käitumiskontrollile (KK) allutamise etapid järgmised. 6 a 8 k (2/3) 5 a (1/2) vangistuse Nt 2 a pärast, vangistuse kandmisest s.o 8 a 8 k kandmisest TEV võimalik vangistuse TEV võimalik Kohus määrab uue kandmisest Kui kohus ei vabasta aja koos Kui kohus ei arutatakse elektroonilise ohus ei vabasa vabasta, siis: uuesti TEV-i valvega Kohus määrab ette KK tingi- mused Vangla Isik teavitab vabastatakse prokuratuuri TEV-iga (2/3) ja/või taotleb arutamisel 7 a 6 k (3/4) Nn hädapidurit ei ise autom pandud KK vangistuse Kasutatakse nn kasutata v kohus TEV-i kohustustega; kandmisest hädapidurit keeldub sellest keelamist katseaeg 2 a 6 võimalik nn k, KK sellest 2 automaatne a TEV Kohus keelab KarS § 871 näeb autom ette ka TEV-i karistusjärgse KK määramise, mille kohus saab otsustada autom TEV-i keelamisel 1) kohus määrab uue TEV-i aja vm ajal hiljem või 2) isik vabaneb tähtaegselt ilma KK ja katseajata 40 Eelnõu § 18 punktiga 44 täiendatakse kehtivat vangistusseadust 52. peatükiga „Kriminaalhoolduse täideviimine“, kuna kriminaalhooldusseadus tunnistatakse kehtetuks ning vajalikud sätted tuuakse üle vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse. Muudatus on oluline, et tagada terviklik lähenemine karistuse täideviimisele, kuivõrd kriminaalhooldus ei ole eraldi teenus, vaid osa karistuse täideviimisest. Vangistusseadust täiendatakse kriminaalhooldusseadusest tulenevate sätete võrra 1. jaoga „Üldsätted“, mis koosneb järgmistest paragrahvidest. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 1 võetakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusse üle §- na § 1047. Lõike 1 ületoomisel muudetakse selle sõnastust ega täpsustata institutsiooni, kes karistuse või kohustuse määrab. Seega täpsustatakse muudatusega kriminaalhoolduse eesmärke, kuna nii karistusseadustiku kui ka kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on kohustuste määramise pädevus kohtul. Samuti täiendatakse lõiget kolmanda lausega, mis tuuakse üle kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-st 28, millest tuleneb võimalus kriminaalhooldust teostada lisaks individuaalsele vormile ka sotsiaalse rühmatöö vormis. See tähendab, et sotsiaalprogramme viiakse läbi rühmatöö vormis. Samuti on võimalik rühmatöö vormis läbi viia erinevaid hoolduskava tegevusi, kaasates kriminaalhooldusaluseid, kelle hoolduskavas see tegevus on. Kavandatava eelnõu lõige 2 tuuakse üle kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 1 lõikest 2. Lõike ületoomisel kaasajastatakse sõnastust, kuna justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ 2023. aasta detsembris tehtud muudatustest tulenevalt on Tallinna Vangla ülesanne korraldada kriminaalhooldust. Määrusega reguleeritakse Tallinna Vangla ülesannet korraldada kriminaalhooldust ja kriminaalhoolduse läbiviimist toetavaid tegevusi, suunata kriminaalhooldusalused õiguskuulekale käitumisele ja kavandada kriminaalhooldusaluse karistuse täideviimine. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 3 tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle §- na 1048 ning selle pealkirja muudetakse tulenevalt sätte sisust. Paragrahvi lõiget 1 täiendatakse selliselt, et kriminaalhooldaja on nii kriminaalhooldusametnik, vanemkriminaalhooldusametnik, vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik kui ka nooremametnik. Muudatus on vajalik, kuna kriminaalhoolduses täidavad ülesandeid nii kriminaalhooldusametnik, sealhulgas vanemkriminaalhooldusametnik ja vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik, kui ka nooremametnik ja kriminaalhooldusabiline. Igal neist on oma roll ja vastutusala, mis toetab kriminaalhoolduse eesmärki – aidata inimestel pöörduda tagasi õiguskuuleka elu juurde. Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhoolduse keskne spetsialist, kelle ülesanne on toetada kriminaalhooldusaluse tagasipöördumist õiguskuuleka elu juurde ning soodustada tema sotsiaalset kohanemist. Ametniku töö lähtub juhtumikorralduse põhimõttest, mis tähendab, et ta hindab iga hooldusaluse riske ja vajadusi, loob usaldusliku koostöösuhte, planeerib sekkumistegevused ning aitab neid ellu viia. Kriminaalhooldusametnik nõustab hooldusalust, toetab teda oma tegude eest vastutuse võtmisel ning jälgib, et määratud kontrollnõuded ja kohustused oleksid täidetud. Ta teeb järelevalvet, reageerib rikkumistele ning teeb tihedat 41 koostööd võrgustikupartneritega, et tagada hooldusaluse toetamine laiemas sotsiaalses kontekstis. Vanemkriminaalhooldusametnik on kogenud spetsialist, kellel on lisaks kriminaalhooldusametniku pädevusele ka süvendatud teadmised ja oskused keerukamate juhtumite lahendamiseks ning kolleegide toetamiseks. Tema roll on mitmetasandiline – ta tegutseb nii juhtumikorralduses kui ka organisatsioonisisese arenduse ja juhendamise valdkonnas. Vanemkriminaalhooldusametnik tegeleb juhtumikorralduses keerulisemate juhtumitega, mis nõuavad süvitsi minevat analüüsi, suuremat kogemust ja erialaseid teadmisi. Ametnik juhendab kriminaalhooldusametnikke, toetades nende professionaalset arengut. Vanemkriminaalhooldusametnik korraldab juhtumipõhiseid arutelusid, jagab kogemusi ja aitab lahendada keerulisi olukordi, pakkudes tuge nii sisulistes kui ka metoodilistes küsimustes. Vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik on kriminaalhoolduse valdkonna spetsialist, kellel on lisaks juhtumikorraldusele ka keskne roll kriminaalhoolduse arendamisel, kvaliteedi tagamisel ja kolleegide professionaalsel toetamisel. Tema töö ühendab praktilise kogemuse, metoodilise pädevuse ja süsteemse lähenemise. Vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik tegeleb jätkuvalt individuaalsete juhtumitega, kuid üldjuhul väiksemas mahus kui teised ametnikud. Ta rakendab oma teadmisi ja kogemisi keerukate juhtumite lahendamisel ning toetab juhtumikorralduse kvaliteeti kogu esinduses. Vanemkriminaalhooldusametnik- metoodiku peamine roll on kriminaalhoolduse arendamine ja kvaliteedi hoidmine. Selleks koostab ta juhendmaterjale, viib läbi koolitusi ja infotunde, kaardistab arenguvajadusi ning toetab töötajate sisseelamist. Nooremametnik on isik, kelle ülesanne on valdavalt toetada kriminaalhooldajaid kontrollnõuete ja kohustuste täitmise järelevalve toimingutes. Nooremametnikku on oluline eraldi nimetada, kuna tema ametikohal ei ole kõrghariduse nõuet ning nooremametnik ei täida kõiki kriminaalhooldusametniku ülesandeid, nii nagu seda ei tee ka kriminaalhooldusabiline. Nooremametniku peamine ülesanne on toetada kriminaalhooldajaid kontrollnõuete ja kohustuste täitmise järelevalve toimingutes (sõltuvusainete tarvitamise kontrollid, üldkasuliku töö kontrollid, elektroonilise valve kontrollid, kodukülastused). Nooremametnikud tegelevad käitumiskontrollita juhtumikorraldusega (oportuniteedialused, lihtsama korraldusega üldkasulik töö). Kriminaalhooldusabiline on isik, kes täidab kriminaalhooldusülesandeid oma vabast ajast ja tasu saamata. Kriminaalhooldusabilise roll sarnaneb nooremametniku omaga. Kriminaalhooldusabiline toetab kriminaalhooldajaid mitmete ülesannete täitmisel, sealhulgas kodukülastuste korraldamisel, kontrollnõuete ja kohustuste täitmise jälgimisel ning hooldusalustega vestluste korraldamisel. Kuna ta tegutseb vabatahtlikkuse alusel, on tal võimalus juhtumitesse panustada paindlikult ja vastavalt vajadusele. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 3 lõiget 2 kavandatavasse eelnõusse üle ei tooda, kuna kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamisega kriminaalhooldusühingud kaotatakse. Kriminaalhooldusseaduse loomisel lisati seadusesse võimalus kaasata kriminaalhooldusalaste ülesannete täitmisesse kriminaalhooldusühingud. See tähendas, et mittetulundusühingutele 42 (kriminaalhooldusühingutele) võis anda osaliselt täita kriminaalhoolduse ülesandeid. Nõue kriminaalhooldusühingus töötavatele kriminaalhooldusametnikele oli, et neil peab olema kriminaalhooldusalane töökogemus. Arvesse võeti ka kogemust, mis on omandatud kriminaalhooldusabilisena pärast kriminaalhooldusametniku ajutise väljaõppe läbimist. Alates 2000. aastast oli võimalik mittetulundusühingute vabatahtlikel tegutseda kriminaalhooldusabilistena, kui nad olid läbinud kriminaalhooldusametniku ajutise väljaõppe ja soovisid hiljem hakata tööle kriminaalhooldusühingus. Praktikas ei ole kriminaalhooldust teostavaid mittetulundusühinguid (kriminaalhooldusühinguid), kes vastaksid eelmärgitud nõuetele, loodud ega tegutsenud. Paragrahvi 1048 täiendatakse lõikega 2, mis tuleneb kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 17 lõikest 1. Sättest tuleneb definitsioon kriminaalhooldusabilisele (selgitus § 1048 lõike 1 all). Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 3 lõige 3 muudetakse kavandatava eelnõu § 1048 lõikeks 3 ning tuuakse üle muutmata kujul. Ületoomisel muudetakse sätte ülesehitust normitehniliselt. Selle sätte kohaselt võib kriminaalhoolduse ülesandeid anda lisaks kriminaalhooldajale ka teistele vangla teenistuses olevatele isikutele, kes vastavad kriminaalhooldajale esitatavatele nõuetele. Kriminaalhoolduse ülesandeid antakse vanglateenistuses sisepädevuse ehk sisemise töökorralduse alusel. Sisemise töökorralduse alusel otsustatakse, kes millega ja mis mahus tegeleb. Näiteks võib ametnik lisaks juhtumikorraldusele korraldada võrgustikutööd või käia koolides tutvustamas kriminaalhooldusvaldkonna tööd või suhelda üldkasuliku töö pakkujatega. Sisemise töökorra paika panemisel arvestatakse ametniku isikuomadusi, töökogemust, läbitud koolitusi, haridust ning valmisolekut. Paragrahvi 1048 täiendatakse lõikega 4, mis sätestab, et kriminaalhooldusametnikule, sh vanemkriminaalhooldusametnikule ja vanemkriminaalhooldusametnik-metoodikule, ning nooremametnikule, kriminaalhooldusabilisele ja kriminaalhooldusosakonna juhtajale esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuivõrd kriminaalhooldusseadus tunnistatakse kavandatava eelnõuga kehtetuks, tunnistatakse kehtetuks ka justiitsministri 7. mai 2004. a määrus nr 37 „Kriminaalhooldusametniku täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ning tööülesannete loetelu, mille täitmisel ei pea ametnikul olema vastavat rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust“. Osa määrusest tulenevaid ajakohaseid sätteid viiakse üle justiitsministri 23. juuli 2013. a määrusesse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ (rakendusakti kavandi nr 1 § 6). Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-id 4 ja 41 ühendatakse ja tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle §-na 1049. Paragrahvi eesmärk on reguleerida isikuandmete töötlemisele kohaldatavad reeglid, luua õiguslik alus andmete töötlemiseks ning näha ette võimalused andmesubjekti õiguste piiramiseks. Paragrahvi 1049 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et kriminaalhooldajal on õigus saada asutustelt ja isikutelt kriminaalhoolduse eesmärkide täitmiseks vajalikku teavet, mis hõlmab ka eriliiki isikuandmeid. Seda seetõttu, et praktikas on esinenud olukordi, mil 43 kriminaalhooldusülesannete teostamiseks on olnud vajadus küsida ka eriliiki isikuandmeid, kuid neid ei väljastata või ei anna kriminaalhooldusalune luba neid küsida. Lõikest 2 tulenevalt loetakse kriminaalhoolduse ettevalmistamisel ja teostamisel kriminaalhooldaja tegevus õiguskaitseasutuse tegevuseks isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõike 2 tähenduses ning isikuandmete töötlemisel lähtutakse õiguskaitseasutustele kehtestatud sätetest. Lõige 3 sätestab, et kriminaalhoolduse teostamiseks vajalikke andmeid töödeldakse käesoleva seaduse §-de 51–54 kohaselt. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 42 tuuakse üle vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse §-na 10410 ning muutmata kujul. Sätete eesmärgiks on reguleerida isikuandmete töötlemisele kohaldatavad reeglid, luua õiguslik alus andmete töötlemiseks ning näha ette võimalused andmesubjekti õiguste piiramiseks. Paragrahvi täiendatakse lõikega 3, millega lisatakse alus, kui kaua võib andmesubjekti õigusi piirata. Sättest tulenevalt võib andmesubjekti õigusi piirata kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolude äralangemiseni. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 14 tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle §-na 10411 ning muutmata kujul. Sätte kohaselt on kriminaalhooldusametniku katseaeg seadusest tulenevalt kuni kuus kuud. Regulatsioon on paindlik ning võimaldab ametniku ametisse nimetamisel hinnata asjaolusid isikupõhiselt ja läheneda katseaja pikkusele personaalsemalt. Katseaja jooksul antakse ametnikule alusteadmised, mis aitavad tal täita kriminaalhooldaja rolli. Kriminaalhooldaja formaalne roll seisneb kriminaalhooldusalusele määratud karistuste ja kohustuste elluviimises ja järelevalves. Sisuline roll ehk hüve, mida kriminaalhooldus ühiskonnale pakub, avaldub uute kuritegude ennetamises, tekitatud kahjude heastamises ja sotsiaalse kohanemise toetamises. Kriminaalhooldusametniku katseaeg erineb avaliku teenistuse seaduse § 24 lõikes 2 sätestatud tähtajast, kuna uue kriminaalhooldusametniku väljaõpe on sisukas – alusteadmised (vanglateenistusest üldiselt, avaliku sektori ametnike ja töötajate sisseelamise e-kursus, kriminoloogia ja kliendi teekond kriminaalhoolduseni, vangiregister ja dokumendihaldus, vaimse tervise ABC, erialane inglise ja vene keel, töövarjutamine); klienditeadlikkus korrektsiooni kontekstis (traumateadlikkus, taastav õigus, juhtumikorraldus, võrgustikutöö alused); korrektsiooni põhioskused (koostöösuhte loomine, prosotsiaalne modelleerimine, motiveeriv intervjueerimine, probleemilahendusoskuste õpetamine, kognitiivkäitumuslikud sekkumised); kriminaalhoolduse eesmärk ja töö kriminaalhooldusalusega (individuaalne õpetamine, refleksioon, lisatugi metoodikult, juhtumikorraldus). Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 15 vangistusseadusesse üle ei tooda. Tegemist on kriminaalhoolduse valdkonna töökorraldusliku teemaga, mida on võimalik reguleerida ametnikule koostatava ametijuhendiga. Seega ei ole vaja juhendamiskohustust sätestada seaduses. Näiteks täidavad kriminaalhoolduse valdkonnas juhendamiskohustust vanemkriminaalhooldusametnikud. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 151 tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle §-na 10412. Paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3, millest tulenevalt rakendub 44 teatamiskohustus ka kriminaalhooldusabilisele ja kriminaalhooldusosakonna juhatajale. Sätte kohaselt on kriminaalhooldajal teatamiskohustus, mille kohaselt on ta kohustatud talle ametitegevuse käigus teatavaks saanud kuritegudest ja väärtegudest teatama organitele, kelle pädevusse kuulub nende õigusrikkumiste menetlemine. Kui kriminaalhooldusalune paneb toime õigusrikkumise, võib see endast kujutada nii talle seatud nõuete eiramist kui ka iseseisvat uut rikkumist. Esimesel juhul tuleb vajaduse korral teha erakorraline ettekanne kohtule. Samuti on kohustus teatada, kui õigusrikkumise paneb toime kolmas isik, näiteks kui tööandja maksab kriminaalhooldajale n-ö ümbrikupalka. Sarnane regulatsioon vanglaametnike kohta on vangistusseaduse §-s 133 – teatamiskohustus. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 152 tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle §-na 10413. Paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3, millest tulenevalt rakendub ametisaladuse hoidmise kohustus ka kriminaalhooldusabilisele ja kriminaalhooldusosakonna juhatajale. Sätte eesmärk on tagada kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusabilise kohustus hoida saladuses andmeid, mis on neile teatavaks saanud seoses kriminaalhooldusülesannete täitmisega. Ametisaladuses hoidmise kohustuse sätestamine seaduses loob selguse selles, kas ja kuidas on võimalik võtta andmeid avaldanud isik vastutusele, kuna kui rikutakse seaduses sätestatud saladuses hoidmise kohustust, on kohustust rikkunud isik selgelt hõlmatud karistusseadustiku §-des 157 ja 1571 sätestatud koosseisudega. Andmete saladuses hoidmise kohustus ei laiene olukordadele, kui seadusest tuleneb kohustus andmeid avaldada kas seoses kriminaalhooldusülesannete täitmisega või muudel juhtudel, näiteks kohustus teatada kuriteost või väärteost. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 16 tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle §-na 10414. Ületoomisel muudetakse „kriminaalhooldusametnik“ „kriminaalhooldajaks“, kuna varalise kahju hüvitamine kohaldub peale kriminaalhooldusametniku ka nooremametnikule ja kriminaalhooldusabilisele. Paragrahvi täiendatakse selliselt, et varalise kahju hüvitamine kohaldub ka kriminaalhooldusosakonna juhatajale. Sättes viidatakse VangS-i §-le 143, mis reguleerib vanglaametnikule varalise kahju tekitamise hüvitamist. Kuna kriminaalhooldaja on vanglateenistuja, mitte aga vanglaametnik, siis on sellise regulatsiooni sätestamine põhjendatud vajadusega viia kahju hüvitamise kord samadele alustele. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse 4. peatükki vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle ei tooda. Kriminaalhooldusabilise tegevust reguleerivad sätted viiakse üle justiitsministri 23. juuli 2013. aasta määrusesse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“. Nimetatud määrust täiendatakse peatükiga 31 (rakendusakti kavand 1 § 6). Kehtiva kriminaalhooldusseaduse 5. peatükk tunnistatakse seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtetuks ning seda vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle ei tooda. Kriminaalhooldusühingud kaotatakse, sest praktikas ei ole kriminaalhooldust teostavaid mittetulundusühinguid (kriminaalhooldusühinguid) loodud ega tegutsenud. Kriminaalhooldusseaduse loomisel lisati seadusesse võimalus kaasata kriminaalhooldusalaste ülesannete täitmisesse kriminaalhooldusühingud. See tähendas, et mittetulundusühingutele 45 (kriminaalhooldusühingutele) võis anda osaliselt täita kriminaalhoolduse ülesandeid. Nõue kriminaalhooldusühingus töötavatele kriminaalhooldusametnikele oli, et neil peab olema kriminaalhooldusalane töökogemus. Arvesse võeti ka kogemust, mis on omandatud kriminaalhooldusabilisena pärast kriminaalhooldusametniku ajutise väljaõppe läbimist. Alates 2000. aastast oli võimalik mittetulundusühingute vabatahtlikel tegutseda kriminaalhooldusabilistena, kui nad olid läbinud kriminaalhooldusametniku ajutise väljaõppe ja soovisid hiljem hakata tööle kriminaalhooldusühingus. Vangistusseadust täiendatakse kriminaalhooldusseadusest tuleneva 2. jaoga „Kriminaalhoolduse ettevalmistamine ja täideviimine“, mis koosneb järgmistest paragrahvidest. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 23 vangistusseadusesse üle ei tooda, kuna säte dubleerib sisult kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 24 ning kohtueelse ettekande koostamise protsessi on võimalik reguleerida kriminaalhoolduse sisemise töökorraga. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle §-na 10415. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 lõike 1 sõnastust ületoomisel muudetakse ning täiendatakse osalt sama paragrahvi lõike 2 sisuga. Seda tehakse seetõttu, et kohtueelne ettekanne peab sisaldama hinnangut mitte ainult katseaja ja kohustuste kohta, vaid ka muude võimalike karistusalternatiivide kohta. Kohtueelse ettekande sisu sõltub, millistele küsimustele soovib vastuseid kohus või prokurör saada. Kohtu või prokuröri soovitavad küsimused sõltuvad menetlusest, süüteo sisust ja infomatsioonist, mis neil olemas on. Kindlasti kajastatakse kohtueelses ettekandes ettepanekut võimalike karistusalternatiivide kohta. Lõikest 2 ületoodavaga selgitatakse, et kohtueelne ettekanne koosneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu eluloolistest faktidest ja psühholoogilis-sotsiaalsest prognoosist. Kohtueelse ettekande eesmärk on leida süüteole reageerimiseks sobiv viis, mis arvestab kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikuomadusi, sotsiaalset olukorda, füüsilise ja vaimse tervise olukorda ning (võimaliku) määratava mõjutus- või karistusviisi mõju tema taasühiskonnastamisele ja kuritegelikust käitumisest irdumisele. Kohtueelse ettekande koostamisel teeb kriminaalhooldaja ettepaneku karistus- või mõjutusmeetme valiku ning käitumiskontrolli tingimuste kohta, mille olemust on kriminaalhooldaja kahtlustatavale või süüdistatavale põhjalikult selgitanud ja mille sobivuses ta on veendunud. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 lõige 3 tuuakse vangistus- ja 15 kriminaalhooldusseadusesse üle § 104 lõikena 2 ning lõike ülesehitust muudetakse normitehniliselt. Lõike kohaselt kohtub kriminaalhooldusametnik kohtueelse ettekande koostamiseks vajaliku teabe kogumiseks kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetuga, tema lähedastega ja teiste isikutega, sealhulgas alaealise kahtlustatava või süüdistatava korral kriminaalmenetluse seadustiku § 352 lõikes 2 nimetatud isikuga. Lisaks küsib kriminaalhooldusametnik vajadusel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt andmeid kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu kohta. Küsitavateks andmeteks on info selle kohta, kas isik on pöördunud abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole ning kas kohalik omavalitsus maksab isikule mõnd sotsiaaltoetust, mis aitab inimese majanduslikku olukorda 46 parendada. Siinjuures küsib kriminaalhooldusametnik ka võimalike saadaolevate toetuste kohta, millega kohalik omavalitsus võiks saada isikut tema olukorras aidata. Samuti küsib kriminaalhooldusametnik vajadusel tervishoiuteenuse osutajalt tervisega seotud andmeid kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu kohta. Tervishoiuteenuse osutajalt andmete küsimine on päringuga täpselt piiritletud. Andmete küsimise eesmärk on selgitada välja konkreetse võimaliku kohustuse või kohustuste mõju isikule. Kriminaalhooldusametnikud ei küsi isikute haiguslugusid, vaid soovivad saada tervishoiuteenuse osutajalt konkretiseeritud vastust. Näiteks, kui kriminaalhooldusalune soovib alluda elektroonilise järelevalve kohustusele, kuid annab vestluse käigus teada, et esinenud on depressioon, siis kriminaalhooldusametnik pöördub tervishoiuteenuse osutaja poole ning küsib täpsustavalt, kas elektroonilise järelevalve kohustus võib süvendada isiku tervislikku seisundit ning milline on tervishoiutöötaja hinnang antud kohustuse määramise kohta. Kriminaalhoolduse ajal võib tekkida vajadus küsida tervishoiuteenuse osutajalt andmeid isiku poolt sooritatud PEth vereanalüüside tulemuste kohta. Praktikas on esinenud juhtumeid, mil isikud esitavad kriminaalhooldusametnikele enda poolt muudetud tulemustega dokumente. Seega võib esineda vajadus kontrollida isiku poolt esitatut. Praktikas on esinenud ka olukordi, kus isik ei esita dokumente või kaotab need ära, ka sellisel juhul pöördub kriminaalhooldusametnik tervishoiuteenuse osutaja poole. Lisaks võivad küsitavateks andmeteks olla töövõimet puudutavad andmed, mis annavad kriminaalhooldusametnikule teavet selle koha, kas isik on võimeline sooritama talle määratud kohustust või tema poolt avaldatud soovi täita täiendavat kohustust (näiteks üldkasulikku tööd). Nende andmete kogumise eesmärk on hoida ära olukord, kus isik võtab kohustuse, mida ta ei ole võimeline täitma ning mis võib talle hiljem kaasa tuua negatiivseid tagajärgi. Samuti küsib kriminaalhooldusametnik kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu seaduslikult esindajalt, õppeasutuse juhilt ja tööandjalt andmeid kahtlustatava või süüdistatava käitumise ja õppimise kohta. Kriminaalhoolduse poolt tehtav päring sisaldab piiritletud küsimusi ja põhjendust, miks päring tehti ning miks konkreetseid andmeid küsitakse. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 lõige 4 tuuakse vangistus- ja 15 kriminaalhooldusseadusesse üle § 104 lõikena 3 ning muutmata kujul. Lõike kohaselt peavad kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu eluloolised faktid põhinema tõendatud andmetel ja sisaldama viiteid allikatele, mis kinnitavad kohtueelses ettekandes esitatud andmeid. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 lõige 6 tuuakse vangistus- ja 15 kriminaalhooldusseadusesse üle § 104 lõikena 4. Lõike sõnastust muudetakse, kuna kohtueelse ettekande koostamisel tuleb kõikide kohtueelse ettekande sihtgruppide puhul arvesse võtta kriminaalhooldusaluse haavatavust ja varasemate hindamiste tulemusi. Kriminaalhooldusaluse isiku haavatavuse arvestamine tähendab, et kohtueelse ettekande koostamisel võetakse arvesse kriminaalhooldusaluse isiksust, küpsust, majanduslikku, sotsiaalset ja perekondlikku tausta, võimalikku erilist kaitsetust ning samuti tema suhtes varem tehtud individuaalsete hindamiste tulemusi. Termini „haavatavus“ selgitus võetakse lõikesse 47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2016/80018. Eelnõu muudatusest tulenevalt otsustame rakendada terminit kõikide kriminaalhooldusaluste osas, sest oluline on riigisiseselt kaitsta kõiki haavatavaid isikuid ning hinnata nende haavatavust (näiteks arvestada isiku füüsilist või vaimset puuet) enne kohtueelse ettekande koostamist. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 25 vangistusseadusesse üle ei tooda. Kriminaalhooldusosakonda täitmisele saadetud kohtulahendi või prokuröri määruse alusel nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusalusele konkreetse kriminaalhooldaja sisemisest töökorrast lähtuvalt. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 26 tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle §-na 10416. Sätte ületoomisel muudetakse paragrahvi pealkirja tulenevalt sätte sisus tehtavatest muudatustest. Paragrahvi lõigete 1–3 sõnastust muudetakse, lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 26 lõige 3 muudetakse eelnõukohase määruse § 10416 lõikeks 1 ning tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle muutmata kujul. Sättest tulenevalt peab kriminaalhooldaja soodustama kriminaalhooldusaluse võimet igapäevaelus iseseisvalt toime tulla. See tähendab, et kriminaalhooldaja austab kriminaalhoolduse täideviimisel kriminaalhooldusaluse väärikust ning arvestab kriminaalhooldusaluse võimekuse ja erivajadustega. Kriminaalhooldajad lähtuvad enda töös kriminaalhoolduse standardist, milles on kriminaalhooldustöö üldised põhimõtted. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 26 lõige 1 muudetakse eelnõukohase määruse § 10416 lõikeks 2 ning selle sõnastust muudetakse, kuna kriminaalhoolduses jälgitakse ja toetatakse kriminaalhooldusaluseid. Peale kohtuotsuste tegeleb kriminaalhooldus ka kohtumäärustega ning prokuratuuri määrustega. Muudatus on seotud karistusseadustiku muudatusega, mille raames antakse kriminaalhooldusametnikule õigus algselt kohtu või prokuratuuri pandavate kohustuste muutmiseks, asendamiseks või lisakohustuste panemiseks. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 26 lõige 2 muudetakse eelnõukohase määruse § 10416 lõikeks 3 ning sätet täiendatakse kriminaalhoolduses oluliste mõistetega eneseregulatsioon, suhted ja taastav õigus. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõiget 4 üle ei tooda, kuna see dubleerib sisult lõiget 3 ning lõiget 5 ei tooda üle, kuna kriminaalhooldusseaduse ületoomise järel vangistusseadusesse ei ole enam vaja uuesti viidata vangistusseaduse sätetele, kuna vangistusseadus kohaldub ka kriminaalhoolduse täideviimisel. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 261 tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle §-na 10417. Sätte ületoomisel muudetakse lõikeid 1–3 ning lõiked 4–6 tuuakse üle muutmata kujul. Sätte ületoomisel muudetakse lõigete numeratsiooni seoses sätete ületoomisega vangistusseadusesse. Paragrahv reguleerib kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrolli korda. 18 Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/800, link: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/ALL/?uri=CELEX:32016L0800 48 Lõike 1 ja 2 sõnastust muudetakse, kuna karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktides 2 ja 21 on negatiivsed kohustused eraldi nimetatud ja seetõttu on korrektne need nimetada ka kõnealuste sätete ületoomisel vangistusseadusesse. Lõiget 1 täiendatakse alternatiivse valikuga. Seega kui kohus, prokurör või kriminaalhooldusametnik on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi või psühhotroopseid aineid (edaspidi keelatud aine), on kriminaalhooldajal õigus kontrollida kriminaalhooldusalust ja tuvastada keelatud aine tarvitamine. Alternatiivse valiku loomine on oluline, kuna senise sõnastuse järgi kohalduks see norm ainult olukorras, kus isikule on määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi ja kohustus mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Praktikas on suurem osa olukordi sellised, kus isikule on määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi või kohustus mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Muudatus on seotud karistusseadustiku muudatusega, mille raames antakse kriminaalhooldusametnikule õigus algselt kohtu või prokuratuuri pandavate kohustuste muutmiseks, asendamiseks või lisakohustuste panemiseks. Lõike 3 muudatuse tulemusel ei nõuta keelatud aine tarvitamise negatiivse testitulemuse korral protokolli koostamist. Kontrolli tegemise kohta saab märke teha ka protokollita. Küll aga säilib kriminaalhooldajal võimalus protokoll koostada ning kriminaalhooldusalusel võimalus protokolli taotleda. Seadust täiendatakse lõikega ning lõigete numeratsiooni korrigeerimisega muutub see lõikeks 4. Lõikes 4 selgitatakse, et indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel keelatud aine tarvitamise tunnuste esinemise kohta protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõige 4 tuuakse üle lõikena 5 ja muutmata kujul. Lõikest 5 tuleneb, et kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või narkootikumide või psühhotroopse aine tuvastamist vere- või bioloogilise vedeliku prooviga, hüvitab kriminaalhooldusalune proovi võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu tegemisega tekkinud kulud, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Viimasel juhul kannab kulud vangla. Positiivset proovi kinnitav dokument on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõige 5 tuuakse üle muutmata kujul lõikena 6. Lõikega 6 sätestatakse, et proov võetakse kriminaalhooldusaluselt tervishoiuteenuse osutaja juures. Sellisel juhul korraldab kriminaalhooldaja või vangla proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse uuringu tegemiseks ja keelatud aine tarvitamise tuvastamiseks. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõige 6 tuuakse üle lõikena 7 muutmata kujul ning sätestatakse, et kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust, samuti tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest, on see kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumine. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks. Paragrahvi täiendatakse lõikega 8, mis sätestab, et kui kriminaalhooldusalusele ei ole määratud KarS-i § 75 lõike 1 punkti 3 kohast kontrollnõuet, kohaldatakse lõikes 7 sätestatud olukordades KarS-i § 75 lõiget 31. Lõige lisatakse paragrahvi karistusseadustiku §-s 75 tehtavate muudatuste 49 tõttu, millest tulenevalt võib kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse nõusolekul muuta või asendada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi, kui nende täitmine on osutunud võimatuks või ebaotstarbekaks. Seega juhul, kui kriminaalhooldusalune keeldub lõikes 7 sätestatud kontrollist või proovi andmisest, on kriminaalhooldajal kriminaalhooldusaluse nõusolekul võimalus muuta kriminaalhooldusaluse käitumiskontrolli nõudeid. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadusega19. Vangistusseadust täiendatakse §-ga 10418, millega sätestatakse üheselt kriminaalhooldusametniku õigus muuta, asendada või lisada kriminaalhooldusalusele pandud kohustusi. Kriminaalhooldusametnikul on õigus hoiatada kriminaalhooldusalust ja see õigus on KarS-is sätestatud juba 2015. aasta karistusõiguse revisjonist alates. Kriminaalhooldusaluse tegudele reageerimise alused tulenevad KarS-i või KrMS-i asjakohasest sättest. Näiteks üldkasulikutöö (ÜKT) puhul on KarS-i § 69 lõike 6 alusel võimalik karistust täideviival ametnikul (kes on pärast politseiametnikelt ÜKT täideviimise kohustuse äravõtmist ainult kriminaalhooldusametnik) kirjalikult hoiatada süüdlast, kes hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Kuid ainult kohus saab määrata lisakohustusi KarS-i § 75 lõike 2 alusel. VangS-i lisatava § 10418 lõikega 3 reguleeritakse olukorda, kus kriminaalhooldusalune ei nõustu kriminaalhooldusametniku tehtava muudatusega. Sel juhul ei nähta hooldusalusele ette kaebeõigust, vaid kriminaalhooldusametnik esitab erakorralise ettekande kohtule või prokuratuurile. Täpsema töökorra selleks peab kriminaalhooldussüsteem veel välja töötama, kuid lühidalt võiks see seisneda järgmises. Kui kriminaalhooldusametnik on näiteks avastanud mingi rikkumise, siis ta esmalt vestleb sellest hooldusalusega ja nõuab vajaduse korral selgitusi. Seejärel teeb ametnik võimaluse korral ning kui rikkumise asjaolud seda lubavad, hooldusalusele teatavaks rikkumisele reageerimise viisi, näiteks ettepaneku määrata lisaks kohustus. Kui süüdlane sellega vestluse käigus nõustub, vormistatakse määramine ja nõusolek ühes dokumendis kirjalikult. Kui ametnik pakub välja mitu varianti, arutatakse need suuliselt läbi ja vormistatakse valitud viis kirjalikult. Kui kriminaalhooldusalune ei nõustu vestluse käigus hooldaja pandava kohustusega, märgitakse see kriminaalhoolduse päevikusse ning kriminaalhooldusametnik vormistab kohtule erakorralise ettekande rikkumisele reageerimiseks. Võimalik on ka selline lähenemine, et kriminaalhooldusametnik koostab kõigepealt otsuse lisakohustuse määramiseks kirjalikult ja küsib sellele hooldusaluse nõusolekut ning kui nõusolekut ei anta, koostab erakorralise ettekande. Kuna KarS-i § 75 lõikes 2 loetletud kohustusi saab endiselt muuta ka kohus, esitab kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes sama taotluse: muuta või asendada kohustus või lisada uusi kohustusi. Erakorraline ettekanne tuleks kohtule esitada iga kord, kui kriminaalhooldusalune ei nõustu lisakohustusega, näiteks rikkumisele reageerimiseks, kuna kehtiva seaduse järgi ju koostatakse analoogses olukorras ettekanne. Seadusemuudatus võimaldab rikkumistele kiiremini 19 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70 50 reageerida, aga alles jääb ka senine reageerimisviis. Ainult kohus saab kohustusi tühistada, katseaega pikendada ja vangistuse täitmisele pöörata. Kui tegemist on oportuniteediga menetluse lõpetamisega prokuratuuri määruse alusel, esitatakse erakorraline ettekanne vajaduse korral prokuratuurile (vt ka eelnõu § 18 punkti 44 muudatust § 10425 lõike 1 osas). Vangistus- ja kriminaalhooldusseadust täiendatakse uute §-dega 10419–10421, millega lisatakse seadusesse võimalus kasutada kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimisel seadet. Samuti täiendatakse seadust sätetega, mis reguleerivad kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimise tulemuse fikseerimise, kulude hüvitamise ja kontrollnõuete rikkumise. Karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktist 10 tulenevalt on kriminaalhooldusalusel võimalik alluda alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva seadme valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Seaduse täiendamine uute paragrahvidega annab aluse kasutada ja kontrollida inimese allumist alkoholi tarvitamise keelule elektroonilise valveseadme abiga. Kontrollivale seadmele allumise eelduseks on kriminaalhooldusaluse nõusolek elektroonilise valve kohaldamisega. Kohaldamise tingimused sõltuvad konkreetsest kasutuses olevast seadmest. Olenevalt seadmest on võimalik kasutada kontrollimisel jälgimistehnoloogiat, videokõnesid, alkoholi kaugtestimist või biomeetrilist kontrolli (sealhulgas sõrmejäljed ja näotuvastus). Andmed, mida keelatud aine tarvitamise kontrollimisega töödeldakse on vangiregistris ning andmete säilitamisele kohaldatakse vangistusseaduse §-s 54 sätestatut. Kriminaalhooldusametnik võib igal ajal elektroonilist seadet kasutades kontrollida kriminaalhooldusaluse allumist määratud kohustusele. Kriminaalhooldusalune peab enne nõusoleku andmist ning enne jälgimistehnoloogia kasutuselevõttu olema teadlik kasutatavast digitehnoloogiast, kogutavatest andmetest, andmete töötlemisest ning rikkumiste fikseerimisest. Kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimise sagedus määratakse vastavalt juhtumikorraldusele ning see võib juhtumikorralduse ajal muutuda. Paragrahvis 10419 selgitatakse, et kontroll ei tohi olla sagedasem, rangem ega ulatuslikum, kui on kohustuse kontrolliks ja eesmärgi täitmiseks vajalik. Paragrahv 10420 selgitab, et kriminaalhooldusametnik fikseerib kontrollimise tulemuse, see ei ole siiski vajalik olukorras, kus kasutatakse jälgimissüsteemi, mis talletab tulemusi. Indikaatorvahendi kasutamise ning isikul alkoholi tarvitamise tunnuste esinemise kohta koostab kriminaalhooldusametnik protokolli. Protokolli ei pea koostama, kui rikkumist ei ole toime pandud ning kriminaalhooldusalune ei soovi protokolli koostamist. Kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres, peab ta pöörduma vastavat teenust osutava terviseasutuse või meditsiinilabori poole ning hüvitama teenusega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Kui kriminaalhooldusalune ei nõustu tulemusega, kuid ei pöördu terviseasutuse või meditsiinilabori poole, lähtub kriminaalhooldusametnik keelatud aine tarvitamise keelu täitmist kontrolliva seadme tulemusest. 51 Paragrahv 10421 selgitab, et kui kriminaalhooldusalune ei allu keelatud aine tarvitamise keelu täitmise kontrollimisele seadme abil või hoiab sellest kõrvale, on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega. Sellisel juhul on tegemist karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohase kontrollnõude rikkumisega. Kui kriminaalhooldusalusele ei ole määratud karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohast kontrollnõuet, kohaldatakse lõikes 1 sätestatud olukordades karistusseadustiku § 75 lõiget 31. Lõige 2 lisatakse paragrahvi karistusseadustiku §-s 75 tehtavate muudatuste tõttu, millest tulenevalt võib kriminaalhooldusametnik kriminaalhooldusaluse nõusolekul muuta või asendada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi, kui nende täitmine on osutunud võimatuks või ebaotstarbekaks. Seega juhul, kui kriminaalhooldusalune ei allu lõikes 1 sätestatud kontrollile või hoiab sellest kõrvale, on kriminaalhooldusametnikul kriminaalhooldusaluse nõusolekul võimalus muuta kriminaalhooldusaluse käitumiskontrolli nõudeid. Paragrahvi lõikega 3 on sätestatud kriminaalhooldusaluse vastutus temale antud seadmete alles oleku eest kuni seadme eemaldamiseni kriminaalhooldusosakonna ametniku poolt või kuni seadme kriminaalhooldusele tagasi andmiseni. Selle kohta võetakse kriminaalhooldusaluselt kinnitus. Seadme kadumise, rikkumise, purunemise või töökõlbulikuks muutmise korral nõutakse kriminaalhooldusaluselt seadmete või nende osade hüvitamist. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 27 tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle §-na 10422. Paragrahvi muudetakse kogu ulatuses. Lõike 1 sõnastust muudetakse, kuna oluline on rõhutada, et kriminaalhooldaja teeb kontrollnõuete kohustuste täitmise ja kriminaalhoolduse teostamise kava koostöös kriminaalhooldusalusega. Kriminaalhooldusalusele ei saa tegevusi dikteerida, vaid võimalikud tegevused arutatakse läbi ning leitakse sobivaimad. Hoolduskava koostamisel lähtutakse taastava õiguse printsiipidest. Lõike 2 sõnastusega täpsustatakse hoolduskava koostamise tegevusi. Lisaks riskihindamise tulemustele arvestatakse isiku vajaduste ja tugevustega. Välja jäetakse täpsustus, mille kohaselt tehakse hoolduskava koostöös kriminaalhooldusalusega, sest seda on täpsustatud sama paragrahvi lõikes 1. Lõike 3 sõnastuse muutmisega täpsustatakse hoolduskava täitmist ning hoolduskava ülevaatamist koostöös kriminaalhooldusalusega. Riskihindamise ja hoolduskava koostamise protsess lahutatakse, hoolduskava saab muuta riskihindamist muutmata. See on vajalik hoolduskava koostamise ja tegevuste planeerimise paindlikumaks muutmiseks – näiteks kui ilmneb asjaolu, miks kriminaalhooldusalune ei saa plaanitud tegevusi teha, või tekib vajadus lisada uus tegevus, saab seda teha jooksvalt kohtumise ajal. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõikeid 5 ja 6 vangistusseadusesse üle ei tooda. Lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, kuna kohtu nõudmisel saab kriminaalhooldus hoolduskava edastada ka ilma seda seaduses sätestamata. Lõige 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna üldkasuliku töö korraldamist reguleerib vastav määrus. Puudub vajadus seda kriminaalhooldusseaduses reguleerida. 52 Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 281 tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle §-na 10423. Paragrahv reguleerib võrgustikutööd kriminaalhoolduse teostamisel. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 281 lõige 1 tuuakse vangistus- ja 23 kriminaalhooldusseadusesse üle § 104 lõikena 1 ning sätestab, et kriminaalhooldust võib teostada võrgustikutöö vormis nii kriminaalhooldusaluste kui ka kriminaalhooldusalusega seotud isikute puhul, kelle abistamine on vajalik juhtumikorralduse põhimõttel võrgustikutöö raames. Paragrahvi täiendatakse lõikega 2, milles on termini „võrgustikutöö“ selgitus. Võrgustikutöö on kriminaalhooldaja juhitud võrgustikuliikmete koostöö, kus igal liikmel on oma kindel roll ja kokkulepitud ülesanded, mille eesmärk on tagada juhtumi terviklik lahendamine käesoleva seaduse § 1047 lõike 1 kohaselt. Peame oluliseks rõhutada kriminaalhooldaja juhtivat rolli võrgustikutöös ning seda, et kõik võrgustikuliikmed osalevad juhtumi lahendamisel oma põhiülesandeid täites ning jagavad nende raames kogutud vajalikku teavet. Lisaks on kriminaalhoolduses kasutusel võrgustikutöö mudel (turvalise koostöö raamistik), mis ühendab asutustevahelise võrgustikutöö kaudu ressursid ja teadmised toetamaks sihtgrupi sotsiaalset kohanemist ning ühiskonna turvatunnet. Võrgustikutöö aluseks ei ole kriminaalhoolduses alati turvalise koostöö raamistik, võrgustikutöö võib toimuda ka sellest väljas. Paragrahvi täiendatakse lõikega 3, kus nimetatakse kriminaalhooldusalusega seotud isikud, kelle puhul võib kriminaalhooldust võrgustikutöö vormis teostada. Lõikes 4 selgitatakse, et kriminaalhooldusaluse taasühiskonnastamisse peavad panustama paljud institutsioonid. Arvestatav roll töös kriminaalhooldusalusega on näiteks kohalikul omavalitsusel, Maksu- ja Tolliametil, Sotsiaalkindlustusametil, Eesti Töötukassal, Politsei- ja Piirivalveametil, tugiisiku- ja majutusteenuse pakkujatel ning mitmetel teistel. Muudatusega sätestatakse, et kriminaalhooldust võib teostada võrgustikutöö vormis nii kriminaalhooldusaluste kui ka kriminaalhooldusalusega seotud isikute puhul, kelle abistamine on vajalik juhtumikorralduse põhimõttel võrgustikutöö raames. Kriminaalhooldajal on kriminaalhoolduse teostamiseks õigus kaasata võrgustikuliikmeks asjaomaseid asutusi ja spetsialiste. Paragrahvi täiendatakse lõikega 5, mille kohaselt on võrgustikuliikmetel õigus võrgustikutööks vajalikke andmeid töödelda ning võrgustikutöös osalevad spetsialistid ja asutused ei tohi avaldada neile võrgustikutöös teatavaks saanud asjaolusid. Paragrahvist 10424 tulenevate eesmärkide täitmiseks on õigus võrgustikutööks vajalikke andmeid töödelda ka menetlusse kaasatud osapooltel. Selleks, et võrgustikutöö oleks efektiivne ja eesmärgipärane, antakse sättega õigus andmeid (sh isikuandmeid) vahetada eri asutuste ja spetsialistide vahel. Seadust täiendatakse §-ga 10424, milles tuuakse loetelu andmetest, mis on § 10423 lõikest 5 tulenevalt võrgustikutööks üldiselt vajalikud. Paragrahvis väljatoodud andmed on vajalikud võrgustikutööks, kuna seeläbi saavad võrgustikuliikmed täita käesoleva seaduse § 10423 lõikes 2 märgitud võrgustikutöö eesmärki, täites õigusnormidega antud ülesandeid, sealhulgas süütegude preventsioon. Andmete põhjal saavad võrgustikuliikmed endale vajaliku informatsiooni, mis võimaldab täita seadusest tulenevaid ülesandeid, ilma et kohtumise järel tuleks koostada kirjalik päring, mis aeglustaks omavahelist koostööd, ning kriminaalhoolduse 53 toetust ja abistamist. Päringute koostamine ja vastuste koostamine tõstab võrgustikutöö liikmete koormust, mistõttu isiku abistamiseks on vähem aega. Võrgustikutöö täidab erinevaid eesmärke, nt kuritegude kordumise ennetamine, juhtumikorralduses toe saamine, riskide maandamine ning seeläbi nii kannatanute, lähedaste kui ka kogukonna turvalisuse suurendamine. Võrgustikutöö keskmes on kriminaalhooldusalune, kelle probleemilahendusoskusi ja vastutustunnet soovitakse parandada ning kelle sotsiaalset kohanemist ja kuritegevusest irdumist soovitakse toetada. Kriminaalhooldusaluse toetamine ja abistamine on oluline, kuna seeläbi on võimalik maandada riske, suurendada kriminaalhooldusaluse vastutustunnet ja aidata tal säilitada õiguskuulekat elu. Võrgustikutöös ühinevad organisatsioonid ja isikud ühise eesmärgi saavutamiseks ning selleks on vajalik informatsiooni kiire vahetamine, et võrgustikuliikmed saaksid reageerida. Paragrahvi 10424 punktides 1–5 ja 17 väljatoodud andmed on vajalikud võrgustikutöö läbiviimisel, sest see annab võrgustikuliikmetele ülevaate kelle osas võrgustikutööd teostatakse ja mis on tema kontaktandmed. Samuti aitab kaardistada üldiseid probleeme ning mõista võrgustikutöö olulisust seoses isikuga. Paragrahvi 10424 punktidest 6–8 tulenevad andmed on võrgustikutöö tegemisel olulised, kuna andmete pinnalt on võimalik kaardistada isiku tugivõrgustik, kriminaalhooldusaluse poolt võimalike ohustatud isikute andmed ning kriminaalhooldusaluse käitumist ja eluviisi iseloomustavad andmed. Kriminaalhooldusaluse tugivõrgustikuandmed on vajalikud protsessi jälgimiseks, kuna tugivõrgustikul võib olla positiivne kui ka negatiivne mõju isiku poolt tehtavates valikutes. Tugivõrgustik võib aidata inimest suunata ja toetada erinevatel eluetappidel. Kriminaalhooldusaluse poolt võimalike ohustatud isikute andmete pinnalt on võimalik kaardistada võimalikud tulevased kannatanud või isikud, kellest teadlikult soovime kriminaalhooldusalust eemal hoida. Kriminaalhooldusaluse poolt võimalike ohustatud isikute andmeid on võimalik arvestada näiteks isiku sotsiaalprogrammi määramisel, üldkasuliku töö töökoha valikul kui ka elektroonilise valve ajakava koostamisel, kuid mitte ainult. Kriminaalhooldusaluse käitumist või eluviisi iseloomustavad andmed on olulised selleks, et võrgustikuliikmed saaksid kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusjuhtumi toetamiseks oma ülesandeid täites hinnata praktikas esinevaid riske, mida tuleb kriminaalhooldusaluse puhul maandada. Riske põhjustab muuhulgas ka isiku käitumine ja eluviis ning maandusmeetmeteid või tegevusi valitakse ja vajadusel muudetakse just käitumist puudutavate andmete põhjal. Ilma nende andmeteta ei saa teha terviklikke hinnanguid ega riskipõhiseid otsuseid kriminaalhooldusaluse või tema lähedaste toetamiseks ja kaitsmiseks. Seega on vajalik tagada ka niisuguste andmete vahetamise õigus võrgustikuliikmete vahel. Paragrahvi 10424 punktist 9 tulenevad andmed on olulised võrgustikutöö tegemiseks, kuna selle pinnalt on võimalik kaardistada võimalikud uued riskid, pakkuda kriminaalhooldusalusele tuge ning alustada sündmusest tulenevalt tegevust analüüsivaid vestlusi (sealjuures arvestades süütuse presumptsiooniga). Paragrahvi 10424 punktides 10–12 tulenevad andmed on olulised olukorras, kus kriminaalhooldusalusega on toimunud sündmus, milleks on politsei väljakutse isiku elukohta, 54 siis selle jaoks on vaja täiendavat informatsiooni kriminaalhoolduse läbiviimiseks. Vajalikuks informatsiooniks on väljakutse põhjus, aja määratlus, sündmusega seotud isikute ring (kes viibisid sündmuse juures) ning informatsioon sõltuvusainete tarvitamise või tarvitamisele viitavate tunnuste kohta. Väljakutse põhjust on vaja teada selleks, et juhtumikorralduslikult oleks võimalik kiiresti reageerida (näiteks võib olla kannatanu elu ohus või nähtub, et kriminaalhooldusalune on hakanud käituma sarnaselt käitumisele, mis avaldus enne kriminaalhoolduse aluseks oleva süüteo sooritamist). Sündmuse ajaline määratlus on vajalik faktiliste andmete jaoks – kui peaks esinema kohustuse rikkumine, siis on vaja tuua antud andmed korrektselt välja. Samuti võib vahel kerkida üles sündmuseid, mis toimunud enne kriminaalhooldust ehk antud perioodi ei vaadelda käitumiskontrolli ja kohustuste rikkumise pinnalt, kuid võetakse arvesse juhtumikorralduses. Sündmusega seotud isikute ringi teadasaamine (isikute nimed, kes olid näiteks elukohas) on vajalikud mõistmaks isiku mõjuvälja, samuti võib olla tegemist kohustuse rikkumisega (näiteks ei tohi kriminaalhooldusalune suhelda teatud inimestega – kriminaalkorras karistatud või alkoholi tarvitavate isikutega). Lisaks võib informatsiooni analüüsides välja tulla, et sündmuse ajal viibis eluruumis alaealisi lapsi, mis võib olla kohtulahendist tulenevalt keelatud või on vajalik teavitada asjaolust lastekaitset. Sõltuvusainetega seotud informatsioon on vajalik, et reageerida võimalikele rikkumistele, aidata kriminaalhooldusalust sõltuvuskäitumisest vabaneda või markeerida võimalik riskitegur, samuti märgata tagasilanguse riske. Paragrahvi 10424 punktides 13–16 väljatoodud andmed on olulised võrgustikutöö läbiviimisel, kuna kriminaalhooldus peab arvestama erinevate asjaoludega ning üheks oluliseks osaks on vähenenud töövõimega arvestamine. Juhtumikorralduses tervikuna võetakse seda arvesse, alustades asjaolust, kuidas viime läbi registreerimisi (näiteks, kas kriminaalhooldusalune käib registreerimas kriminaalhooldusosakonnas või viiakse läbi registreerimisi telefoni või veebi vahendusel). Samuti on see oluline seoses teiste kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega või võimalike täiendavate kohustuste võtmisega. Näiteks, kui isikul on osaline või puuduv töövõime, siis tuleb kaaluda läbi, kas isik saab üldse sooritada üldkasuliku töö tunde. Samuti tuleb kaaluda, millised võimalikud töökohad oleksid inimesele üldse sobivad. Töövõime on oluline osa ka liikumise arvestamisel, kui rääkida elektroonilise valve kohustusest. Juhul, kui juhtumikorraldusest tulenevalt tekib vajadus täpsustamaks isiku tervislikku seisundit, siis kriminaalhooldaja küsib andmeid kriminaalhooldusaluselt või koostab vajadusel vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 1049 lõike 1 alusel vastavasisulise päringu tervishoiuteenuse osutajale. Paragrahvi 10424 punktist 18 tulenevad andmed on olulised võrgustikutöö läbiviimiseks, et saada kiiret informatsiooni olukorras, kus toimunud on sündmus, kuhu on kaasatud Häirekeskus või Politsei- ja Piirivalveamet. Kriminaalhooldusametnikud vajavad täpseid andmeid, et reageerida rikkumistele, küsida või lisada kriminaalhooldusalusele täiendavaid kohustusi või küsida kohtult kontrollnõuete lisamist. Samuti tuleb juhtumikorralduslikult teha muudatusi ning selle aluseks on kiire informatsiooni vahetus osapoolte vahel ning täpse informatsiooni saamine sündmuse kohta. Juhtumikorralduses on vajalik terviklik pilt, et kriminaalhooldusalust oleks võimalik aidata ja suunata. Kuritegude preventatsiooni eesmärgil on vaja kaardistada võimalikud riskid või ohud, mis võisid varasemalt avalduda ning võivad 55 kriminaalhoolduse jooksul avalduda. Näiteks ka radikaliseerumise märkamiseks on vajalik üldvaadet, et kriminaalhooldusametnik märkaks väikesi muudatusi kriminaalhooldusaluses, millele saaks reageerida varakult. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 30 vangistusseadusesse üle ei tooda, kuna praktikas korralisi ettekandeid ei tehta. Katseaja alguses koostatakse riskihindamine ja hoolduskava enamusele hooldusalustele (väljaarvatud üldkasuliku töö sooritajad). Kord aastas koostatakse korduv riskihindamine ning vaadatakse üle senised tegevused ning koostatakse uus hoolduskava. Selliselt antakse hinnang senisele katseajale. Oluliste muutuste ilmnemisel kriminaalhooldusaluse elus või käitumises, koostatakse riskihindamine jooksvalt. Praktikas ei nõua kohus ega prokuratuur korralisi ettekandeid. Kriminaalhooldusametnik annab kohtule või prokuratuurile ise teada, kui esinevad kõrvalekalded või rikkumised. Kohtul ja prokuratuuril on võimalus esitada vajadusel kriminaalhooldusametnikule päring. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 301 vangistusseadusesse üle ei tooda. Tegemist on kriminaalhoolduse valdkonna töökorraldusliku teemaga, mida reguleeritakse kriminaalhoolduse sisemise töökorraga. Seega ei ole vaja kriminaalhoolduse lõpetamise ettekande koostamisega seonduvat seaduse tasandil reguleerida. Kriminaalhooldusametnik koostab kriminaalhoolduse sisemisest töökorrast tulenevalt kriminaalhoolduse lõpetamise ettekande, mis sisaldab ülevaadet kogu kriminaalhoolduse või üldkasuliku töö kohustuse täitmisest ning kontrollnõuete ja kohustuste täitmisest katseajal. Samuti esitab kriminaalhooldusametnik ettekande kohtule või prokuratuurile selle nõudmisel. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 31 tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle §-na 10425. Ületoomisel täiendatakse lõiget 1, muudetakse lõike 5 sõnastust ning täiendatakse paragrahvi lõikega 9. Teised lõiked tuuakse üle kehtival kujul. Lõigete numbreid muudetakse tulenevalt sellest, et kriminaalhooldusseadus tuuakse üle vangistusseadusesse. Lõike 1 kohase erakorralise ettekande esitamise alus tuleneb karistusseadustikust ja kriminaalmenetluse seadustikust. Lõiget täiendatakse nii, et kriminaalhooldusametnik esitab kohtule või prokuratuurile kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande. Erakorraline ettekanne koostatakse enamasti olukorras, kus isik on rikkunud kontrollnõudeid või temale määratud kohustusi. Erakorraline ettekanne on kohtule või prokuratuurile esitatav kriminaalhooldusametniku ettepanekuga dokument. Erakorralise ettekande saab esitada ka selleks, et teha ettepanek kriminaalhoolduse lühendamiseks või pikendamiseks, aga ka määratud kohustuste muutmiseks. Tavaliselt koostatakse erakorraline ettekanne reaktsioonina rikkumisele ning erakorralise ettekande arutamine kohtus päädib määrusega, millega isikule määratakse täiendavaid kohustusi või pööratakse karistus täitmisele. Lõige 2 sätestab rikkumise asjaolude andmete esitamise nõude. Erakorraline ettekanne peab sisaldama rikkumise või rikkumiste asjaolusid, kokkuvõtet isiku enda seletusest rikkumise kohta, kriminaalhooldusametniku hinnangut senise kriminaalhoolduse ja katseaja kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku ettepanekut koos põhjendustega. Erakorralise ettekande lahendamisel kohtus avatakse ettekande sisu ning kohus võtab seisukoha, kas rikkumine leidis aset või mitte ning seejärel otsustab, kas määrata isikule täiendavaid kohustusi või pöörata 56 karistus täitmisele. Võimalikud on erinevad lahendused, sealhulgas kohustuste ära võtmine. Olenevalt erakorralises ettekandes käsitletava rikkumise asjaoludest peab erakorraline ettekanne sisaldama erinevaid täiendusi. Näiteks kui isik rikub kohustust alluda elektroonilisele valvele, peab erakorraline ettekanne sisaldama ettepanekut elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ja vahistamise kohaldamiseks või elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ja vangistuse kohaldamiseks. Lõige 21 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 3 ning sellest tuleneb, et kui kahtlustatav või süüdistatav, kellel vahi all pidamine on asendatud elektroonilise valvega, või süüdimõistetu, kellel kuni üheaastane vangistus on asendatud elektroonilise valvega, ei allu talle määratud kohustusele, tuleb kriminaalhooldajal koostada selle kohta erakorraline ettekanne. Kuna nimetatud olukordade puhul ei ole tegemist katseajaga ega täiendavate kohustuste määramise ega käitumiskontrolli tähtaja pikendamisega, on erisuse tegemine seaduses vajalik. Selle lõike kohaselt peab erakorraline ettekanne sisaldama vaid andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest ning kriminaalhooldusametniku ettepanekut elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ning selle asendamiseks vahistusega või süüdimõistetu puhul vangistusega. Vangistuse määramise ettepanekule lisatakse elektroonilise valve all viibitud päevade arv, mille võrra siis kohus ärakandmisele kuuluvaid vangistuspäevi vähendab. Elektroonilise valve asendamist vahistusega tuleb loomulikult arutada prokuröri ja kaitsjaga, sest kõne alla võib tulla ka olukord, mil prokurör leiab, et vahistamise kohaldamise alused on ära langenud ning tõkend tuleks üldse asendada. Lõige 22 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 4 ning sellest tuleneb, et kui süüdimõistetu, kelle kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus on asendatud narkomaanide sõltuvusraviga või seksuaalkurjategijate kompleksraviga, ei allu ravikohustusele, hakkab sellest kõrvale hoidma või loobub ravist, tuleb kriminaalhooldajal koostada selle kohta erakorraline ettekanne. Kõnealune lõige kohaldub nii narkomaanide sõltuvusravi kui ka seksuaalkurjategijate kompleksravi puhul. Selle lõike kohaselt peab erakorraline ettekanne sisaldama andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest ning kriminaalhooldusametniku ettepanekut ravi kohaldamise lõpetamiseks ja selle asendamiseks vangistusega. Lõige 3 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 5 ning sellest tuleneb, et kui isikule on prokuratuur määranud kohustuse teha üldkasulikku tööd ning isik hoiab selle kohustuse täitmisest kõrvale, esitab kriminaalhooldusametnik prokurörile ettekande, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest. Kohustusena määratakse üldkasuliku töö tunde näiteks kriminaalmenetluse lõpetamise korral. Kui isik ei täida talle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 3 kohaselt. Kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 6 kohaselt. Viimasel juhul peab karistuse mõistmisel arvestama kohustuste osa, mille isik on täitnud – sooritatud üldkasuliku töö tundide arvu. Lõige 4 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 6 ning sellest tuleneb, et erakorralise ettekandega on võimalik määratud kohustusi kergendada või tühistada, elektroonilise valve 57 tähtaega pikendada või lühendada või esialgu määratud käitumiskontrollist vabastada või selle tähtaega lühendada. Eeltoodud ettepanekutega erakorralises ettekandes annab kriminaalhooldusametnik hinnangu katseaja senisele kulgemisele ning esitab ettepaneku. Kohus võtab lahendi tegemisel arvesse erakorralises ettekandes kirjapandut. Kohustuste kergendamise või tühistamise vajadus tekib ennekõike siis, kui olukord on muutunud ning kohustus näiteks koormab kriminaalhooldusalust liialt või seda ei ole võimalik täita. Näiteks olukorras, kus isikule on määratud kohustus teha alkoholi biomarker PEth analüüs, kuid isikul puuduvad majanduslikud vahendid selle eest tasumiseks (kuni aastani 2025 oli omaosalus analüüsi koostamisel 35 eurot). Elektroonilise valve tähtaja pikendamise vajadus võib olla tingitud isiku enda soovist. Mõned isikud tunnetavad, et elektrooniline valve distsiplineerib neid paremini, ning võivad soovida seda võimaluse korral pikendada. Elektroonilise valve tähtaja lühendamine võib kõne alla tulla olukorras, kus elektroonilise valve kohaldamise eesmärk saab täidetud ning isiku eluolu on sedavõrd hästi korraldatud, et elektrooniline valve pigem piirab isiku arengut seaduskuulekal teel, või elektroonilise valve kohaldamiseks ei nähta enam vajadust. Elektroonilise valve tähtaega ei lühendata olukorras, kus elektroonilise valve eesmärk on isiku eemale hoidmine keelatud kohtadest – näiteks kannatanu eluase või lasteaiad või koolid. Kriminaalhooldusalune on võimalik vabastada käitumiskontrollist, vabastamise tulemusel on isikul katseaeg. Käitumiskontrollist vabastamise ettepanek või selle tähtaja lühendamise ettepanek tehakse ennekõike olukorras, kus kriminaalhoolduse eesmärgid on saavutatud ning planeeritud tegevused tehtud ja on tekkinud veendumus, et isik ei soorita uusi süütegusid. Lõige 5 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 7 ning sõnastust muudetakse, kuna olenevalt juhtumist ei pea alati esitama kohtule või prokuratuurile erakorralist ettekannet üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks kriminaalhooldusaluse haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui kriminaalhooldusalune on aja-, asendus- või reservteenistuses. Tegemist on erandliku olukorraga ning peatamist küsitakse olukorras, kui kriminaalhooldusalune ei saa pikka aega üldkasuliku töö tunde sooritada. Riigikohtu lahendist 1-18-7273 tulenevalt ei ole üldkasuliku töö tegemata jätmine sellel ajal, mil tähtaja kulgemine on peatatud, üldkasulikust tööst kõrvalehoidmine. KarS-i § 69 lõike 6 kohaselt saab põhikaristuse täitmisele pöörata vaid juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Juhul, kui üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on peatatud sedavõrd kaua, et süüdimõistetul pole KarS-i § 69 lõigete 2 ja 4 tingimusi järgides võimalik kõiki töötunde ära teha, ei saa süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistust üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise argumendil täitmisele pöörata. Üldkasulikku tööd planeerides võib esineda perioode, mil kriminaalhooldusalune üldkasuliku töö tunde ei tee – tegemist on kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusametniku kokkuleppega, võttes arvesse üldkasuliku töö tegemise tähtaega ja määratud tundide arvu. Eeltoodust tulenevalt kasutatakse tähtaja kulgemise peatamist erandlikes olukordades. Lõige 6 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 8 ning sellest tuleneb, et ajutise lähenemiskeelu või lähenemiskeelu puhul elektroonilise valve kohaldamise eesmärk on kannatanu kaitse. Elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik jälgida isiku liikumist. Kui isik siseneb keelatud tsooni (näiteks kohtulahendiga määratud aadressile), annab elektroonilise valve süsteem häire – vanglateenistus kontakteerub politseiga ja annab teada, et isik rikub 58 lähenemiskeeldu. Kriminaalhooldusametnik teatab uurimisasutusele või prokuratuurile rikkumisest. Uurimisasutus või prokuratuur algatab seejärel seadusest tulenevad toimingud. Paragrahvi täiendatakse lõikega 9, mis seondub muudatustega ennetähtaegse vabastamise regulatsioonis, vastavalt täiendatakse KrMS-i § 426 uue lõikega 7. Kui kohus ei ole määranud automaatse käitumiskontrollile allutamise eel kinnipeetavale katseaega, kontrollnõudeid ja kohustusi, peab kriminaalhooldusametnik nende määramiseks viivitamata kohtu poole pöörduma. Muudatuse kohaselt peaks automaatse käitumiskontrollile allutamise korral määrama kohus katseaja ja kontrollnõuded ning kohustused viimase nn tavalise ennetähtaegse vabastamise arutamisel, kui ta jätab kinnipeetava vabastama. Kui aga kohus näiteks unustab seda teha või kui süüdlane on enne kohtuotsuse jõustumist pikka aega vahistatud, misjärel saabub automaatse käitumiskontrollile allutamise tähtaeg enne nn tavalist ennetähtaegse vabastamise aega, siis ei ole samuti kohus määranud vabanemise hetkeks katseaja pikkust ja kontrollnõudeid ning kohustusi. Seepärast tuleb kriminaalhooldusel pöörduda viivitamatult kohtu poole, et kohus määraks juba vabaduses viibivale, automaatselt käitumiskontrollile allutatud süüdlasele katseaja ja kontrollnõuded ning kohustused. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 32 vangistusseadusesse üle ei tooda. Ametniku asendamist reguleerib avaliku teenistuse seaduse § 57 ning kehtinud säte dubleerib selle sisu. Tegemist on töökorraldusliku teemaga ning kriminaalhooldaja asendamist on võimalik reguleerida sisemise töökorraga. Eelnõu § 18 punktidega 45 ja 46 muudatused – kehtiva seaduse § 105 lõikest 2 jäetakse välja sõna „koosseisud“. Kehtiva sõnastuse järgi moodustab vangla ning kehtestab vangla põhimääruse, koosseisud ja sisekorraeeskirja valdkonna eest vastutav minister määrusega. Muudatusega sätestatakse, et vangla koosseis kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. Teenistuskohtade koosseisu ei ole vaja kehtestada ministri määruse tasandil. Kuna koosseise võib olla tarvis muuta teiste õigusaktidega võrreldes sagedamini, kaasneb sellega tarbetu töökoormus. 2022. aastast alates on vanglate koosseise muudetud seitsmel korral, mis tähendab kolme vangla kohta 21 erinevat määruse redaktsiooni. Võrdluseks võib tuua, et ka Politsei- ja Piirivalveameti ametnike ja töötajate teenistuskohtade loetelu kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor haldusaktiga (PPVS § 61 lg 4). Seetõttu loobutakse koosseisu kehtestamisel ministri määruse tasandi nõudest, säilitades ministrile õiguse kehtestada koosseisud käskkirjaga. Eelnõu § 18 punktiga 47 muudetakse kehtiva seaduse § 1054 lõiget 1 selliselt, et edaspidi võib taustakontrolli teha ka nende isikute kohta, kellega vangla territooriumist väljaspool kohtumise lubamist kinnipeetavale vanglaväliste suhete säilitamise eesmärgil otsustatakse. VangS-i § 23 lõige 1 sätestab, et kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Muudatus puudutab näiteks isikuid, kellega kohtumist lubatakse lühiajalisel väljasõidul või VangS-i § 22 lg 1 p-s 2 sätestatud soodustusena. Vanglateenistusel peab olema võimalik veenduda, et kinnipeetav kohtub väljaspool vanglat üksnes nende isikutega, kelle kohta on tehtud vajalik taustakontroll. Oluline on rõhutada, et taustakontrolli tehakse ainult nende isikute kohta, kellega kohtumise eesmärk on vanglaväliste 59 suhete hoidmine, eeskätt mõeldakse perekonnaliikmeid. Näiteks juhul, kui kinnipeetav läheb kohtumisele väljaspool vanglat muul eesmärgil – tööle, õppeasutusse vms –, taustakontrolli ei tehta. Taustakontrolli käigus töödeldavate andmete ulatus on sama mis vanglasiseste kokkusaamiste puhul. Vanglaväline kohtumine toimub vangla kontrolli alt väljas oleval territooriumil ning seetõttu peab vanglateenistus olema veendunud, et kohtumine täidaks vangistuse eesmärke ning ei ohustaks julgeolekut. Seega on põhjendatud kontrollida andmeid vähemalt samas ulatuses kui vanglasisese kokkusaamise puhul. Eelnõu § 18 punktiga 48 asendatakse kehtiva seaduse § 1055 lõikes 3 sõnad „vanglakomisjoni liikmetele“ sõnadega „vanglateülese komisjoni (edaspidi vanglakomisjon) liikmetele“. Sõnastuse korrigeerimine on vajalik tulenevalt kehtiva seaduse § 108 lõike 1 muudatusest. Eelnõu § 18 punktiga 49 muudetakse kehtiva seaduse § 1056 lõiget 6 ning parandatakse viiteviga. Taustakontrolli käigus kogutud andmeid ei avaldata seni, kuni see on sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud eesmärkide täitmiseks vajalik. Eelnõu § 18 punktidega 50–57 muudetakse kehtiva seaduse § 108 sõnastust. Lõike 1 muutmisega kaotatakse ära piirkondlik ehk vangla juures tegutsev vanglakomisjon, mis tähendab, et edaspidi võib moodustada kõigi vanglateülese vanglakomisjoni. Ühtlasi täiendatakse lõiget 1 kehtiva vangistusseaduse § 108 lõikest 2 tulenevaga muudetud kujul ning sellega sõnastatakse vanglakomisjoni ülesanne ja eesmärk, kuivõrd vanglakomisjoni põhiülesanne on seotud eesmärgi täitmisega. Vanglakomisjoni moodustamise õigus on valdkonna eest vastutaval ministril. Kehtiva seaduse § 108 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ja selle sisu viiakse üle eelnõukohase seaduse § 108 lõikesse 1. Lõikes 3 tehtavad muudatused on normitehnilised ning lõikest tulenevalt kehtestab valdkonna eest vastutav minister vanglakomisjoni täpsemad ülesanded ja koosseisu. Paragrahvi 108 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna vanglakomisjoni roll ja ülesanded on ajas muutunud ning vanglakomisjoni liikmed ei korralda koos vangla juhtkonnaga vangla tööd. Seda seetõttu, et komisjoni liikmetel puuduvad erialased teadmised, kuidas vangla tööd sisuliselt korraldada. Seepärast on tõhusam, kui vanglakomisjon saab edaspidi nõustada ja toetada vanglate direktoreid vangistuse täideviimise ja kinnipeetavate taasühiskonnastamise protsessis ettepanekute tegemisel ja soovituste andmisega. Seega, kuna vanglakomisjon on edaspidi vanglate direktoreid toetav ja nõustav komisjon, ei ole tal enam võimalik ülesannete täitmiseks vastu võtta otsuseid, soovitusi ega proteste. Muudatuse kohaselt on vanglakomisjonil edaspidi toetav roll: ta toetab vanglate direktoreid otsuste tegemisel ja annab üleskerkinud probleemidele oma vaatenurga, mida vanglate direktorid saavad soovi korral vangla tööprotsesside korraldamisel arvesse võtta ja rakendada. 60 Eelnõukohase seaduse § 108 täiendatakse lõigetega 41 ja 42. Lõike 41 kohaselt on vanglakomisjonil õigus saada vangla direktorilt oma ülesannete täitmiseks vajalikus mahus dokumente ja andmeid. Vanglakomisjoni liikmete õigus andmeid saada on täpsemalt reguleeritud justiitsministri 29. novembri 2000. a määruse nr 57 „Vanglakomisjoni põhimäärus“ §-s 10. Lõike 42 kohaselt võib vanglakomisjon töödelda kinnipeetava pöördumise käigus saadud andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Samuti on vanglakomisjonil õigus saada vanglale pöördumiste lahendamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Paragrahvi täiendamine selle sättega on vajalik, kuna vanglakomisjoni liikmed lahendavad kinnipeetavate pöördumisi ning peavad seetõttu töötlema kinnipeetavate andmeid. Paragrahvi 108 lõiked 5 ja 7 tunnistatakse kehtetuks, kuna lõigete sisu on seotud vanglakomisjoni töökorralduse ja aruandlusega ning komisjoni liikmete nimetamine on edaspidi reguleeritud justiitsministri 29. novembri 2000. a määrusega nr 57 „Vanglakomisjoni põhimäärus“. Lõikes 6 asendatakse sõnad „kinnipeetava delikaatseid isikuandmeid“ sõnaga „andmeid“. Muudatus on vajalik, kuna vanglakomisjoni liige ei tohi avaldada mitte mingeid talle tema ülesannete täitmisega seoses teatavaks saanud kinnipeetava kohta käivaid andmeid. Eelnõu § 18 punktiga 58 tunnistatakse kehtetuks § 113 lõige 4, mis piirab isikute ringi, kellele on lubatud panna vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimise kohustus. Sätet on vaja muuta, sest teadus- või magistrikraadi omamine või varasem töökogemus kohtuniku, prokuröri, kõrgema politsei-, piirivalve- või päästeametnikuna ei taga oskusi vanglaspetsiifiliste tööülesannete tõhusaks täitmiseks. Vanglaametniku tööks võib olla vajalik erialase hariduse omandamine. Ettevalmistusteenistuse kohustus pannakse üksnes neile vanglaametnikele, kelle töö eripära eeldab konkreetse programmi läbimist või teadmiste ja oskuste omandamist. Teenistuses ei saa jätkata teenistujad, kes vajalikku haridust ei suuda või ei soovi omandada. Vangistusseaduse § 154 lõike 2 alusel vabastatakse vanglaametnik ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest, kui ta ei ole ettenähtud tähtaja jooksul läbinud ametisse nimetamise tingimuseks olnud ettevalmistusteenistust. Kui vanglaametnikule ei ole ametisse nimetamisel VangS-i § 113 lõike 4 alusel võimalik määrata ettevalmistusteenistust, ei saa teda VangS-i § 154 lõike 2 alusel vabastada. Vabastamise võimaluse puudumine seab ohtu vangla julgeoleku, kuna erialase ettevalmistuseta ametnike tööalased oskused ei ole selle tagamiseks piisavad. Vanglaametnikke valmistab ette Siseministeeriumi valitsemisalas asuv sisekaitseline rakenduskõrgkool Sisekaitseakadeemia (SKA). SKA-s on võimalik õppida nii kutse-, rakenduskõrghariduse kui ka magistriõppes. Samuti korraldab SKA täiendusõpet, mis võimaldab vanglaametnike teadmiste ja oskuste jätkusuutlikku arengut ning võimaldab reageerida muutunud teenistusalastele vajadustele. Vanglaametnike ettevalmistusteenistuse kohustus pannakse üksnes valvuritele – nad peavad läbima neljakuise kutseõppeprogrammi ühe aasta jooksul alates ametisse nimetamisest. Valvuri teenistuskohal töötamise eeldus on keskhariduse olemasolu ja valmisolek ühe aasta jooksul kutseõppes valvuri eriala teadmiste ja oskuste omandamine (nt turvataktika vanglas). Varasem töökogemus sisejulgeolekuga seotud erialadel või omandatud teaduskraad ei taga piisavat valmisolekut valvuri tööks vanglas. Muudatuse mõju on väike ja tagab senisest suurema õigusselguse. Praktikas on seni suunatud 61 valvuri tasemeõppesse kõik varasema vanglatöö kogemuseta teenistusse asujad. Vanglate personalistatistika andmed näitavad, et õppe lõpetamata jätnud valvurid on seni siiski lahkunud teenistusest, kuigi muudel õiguslikel alustel kui VangS-i § 154 lõige 2 (nt ametniku algatusel, katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu). Ühtlasi täiendatakse seadust rakendussättega (eelnõu punkt 70), mille kohaselt kõnesoleva seaduse §-s 113 sätestatud vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimise kohustust ei või panna isikule, kes töötab vanglaametniku ametikohal 2026. aasta 1. jaanuari seisuga ja vastab järgmistele nõuetele: 1) isik, kellel on teadus- või magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; 2) isik, kes on vähemalt kaks aastat töötanud kohtuniku, prokuröri, kõrgema politsei-, piirivalve-, pääste- või vanglaametnikuna või Justiits- ja Digiministeeriumi vanglateenistusse kuuluva ametniku ametikohal. Seega ei mõjuta muudatus neid vanglaametnikke, kes on nimetatud kuupäeval teenistuses. Eelnõu § 18 punktiga 59 muudetakse VangS-i § 120 lõikes 4 ja § 1291 lõikes 1 viidet ja asendatakse viide VangS-i § 110 lõikele 2 viitega VangS-i § 111 lõikele 11. VangS-i § 110 on tunnistatud kehtetuks ja seda asendab VangS-i § 111 lõige 11, kuid viide on jäänud varem muutmata. Õigusselguse huvides on vaja seaduses viitevead parandada. Eelnõu § 18 punktiga 60 ühtlustatakse VangS-i § 130 lõike 1 punkt 2 VangS-i § 144 lõikega 2. Muudatuse tulemusel säilitakse ametniku nõusolekul madalamale ametiastmele viidud ametniku senine palk kolme kuu jooksul arvates asumisest uuele ametikohale, kui palk uuel ametikohal on väiksem vanglaametniku senisest palgast. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks, kuna ametiastmetel on erinevad teenistuskohad ning koha ülesannete täitmise eest saadav tasu võib erineda. Ka ametnikule on selge, et talle on tagatud vähemalt tema enda senine palk (põhipalk ja seaduse alusel makstavad lisatasud) vähemalt kolme kuu jooksul. Palga säilitamise võimalus tagab ametnike liikuvuse ametiastmete vahel ja suurendab avaliku halduse paindlikkust. Muudatuse eelarvemõju on väike, kuna praktikas lähtutakse tasu määramisel ametniku senise ametikoha palgast. Eelarvemõju võib olla positiivne olukorras, kus senise ametiastme ametnike palk suureneb. Eelnõu § 18 punktiga 61 tuuakse Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määruse nr 116 „Vanglaametniku teenistuskäigu määrus“ muutmine valdkonna eest vastutava ministri tasandile, kasutades ära valdkonna eest vastutava ministri põhjalikke valdkondlikke teadmisi ning tõhustades seeläbi määruse muutmise protsessi. Tegemist on juba kehtiva põhimõttega, kus valiku, kas ületunnitöö hüvitatakse vabas ajas või rahas, teeb vangla. Sarnaselt töölepingu seadusega (TLS) loodi võimalus ületunnitöö kompenseerimiseks vaba ajaga. Otsuse selle kohta, kumba kompenseerimismehhanismi kasutada, teeb lähtuvalt teenistuslikest huvidest vangla, kuna vanglatöö eripära arvestades ei ole võimalik jätta valikuõigust vanglateenistujale. Vanglatöö eripära all peetakse eelkõige silmas avalikku ülesannet, mille täitmiseks on vajalik ööpäevaringselt katkematult tagada teenistujate kohalolu nii kitsamalt kinnise vangla sisemise julgeoleku kui ka laiemalt üldise avaliku julgeoleku tagamiseks. Näiteks on vajalik tagada kinni peetavate isikute üle järelevalve 62 nii vanglas sees kui ka reageerida erakorralistele sündmustele, nt teha kõik endast võimalik väljasõidult mittenaasnud isiku tabamiseks või viia vanglas kinni peetav isik tervishoiuasutusse ja teada seal valvata. Samuti annab vanglateenistus vajadusel ametiabi Politsei- ja Piirivalveametile VangS-i § 109 lg 4 alusel. Vangla peab suutma tööd planeerida nii, et erinevate ülesannete täitmiseks oleks igal ajal piisavalt teisi teenistujaid, et ületunnitööd vabas ajas kompenseerida. Samuti on valikul eelarvemõju, kus piiratud ressursside puhul ei pruugi olla võimalik ületunnitööd rahas hüvitada, kuid üldine personali täituvus võimaldab anda vaba aega. Vanglaametnikud on eriteenistujad, kellele kohaldub VangS ja see peab vastama teenistuse vajadusele avalike ülesannete täitmiseks. Piiranguid võrreldes teiste avalike teenistujatega kompenseeritakse vanglaametnikele täiendavate erinevate sotsiaalsete garantiidega nt põhjalik tervisekontroll, tasuta vormiriietus, lisapuhkuse päevade andmise võimalus ja väljateenitud aastate tasu. Eelnõu § 18 punktiga 62 tuuakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatava justiitsministri 22. aprilli 2013. a määruse nr 13 „Vanglaametnike ja vanglas töötavate riigiametnike töötasustamine“ muutmine valdkonna eest vastutava ministri käskkirja tasandile. Alates 2022. aastast on nimetatud määrust muudetud kümnel korral. Ministri määruse tasandil korra kehtestamine tekitab ebavajalikku töökoormust ning puudub sisuline vajadus vanglaametnike töötasustamise korra kehtestamiseks just määrusega. Sama regulatsioon on kasutusel ka Politsei- ja Piirivalveametis (PPVS § 70 lg 3), nimelt politseiametniku ametikohtadele vastavad põhipalga vahemikud ning politseiametnikele lisatasude maksmise alused ja ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Eelnõu § 18 punktiga 63 ühtlustatakse õigusaktides kasutatavaid termineid ja vanglaametniku palgamäärade kehtestamisel arvesse võetava asjaolude hulgast arvatakse välja õhtusel ajal töötamine. Õhtusel ajal töötamist ei ole vangla spetsiifikast lähtuvalt vaja asjaoluna arvesse võtta. Samuti puudub õhtusel ajal töötamisel legaaldefinitsioon. Kuni 30.06.2009 kehtinud palgaseaduse § 17 nägi ette õhtusel ajal (18.00–22.00) töötamise eest tasu maksmist lisaks põhipalgale, kui tasu õhtusel ajal töötamise eest ei sisaldunud töötasus. 01.07.2009 jõustunud ja ka ametnikele osaliselt rakendatud töölepingu seaduse § 45 lõike 1 alusel nähti ette vaid ööajal (22.00–6.00) töötamise korral töötasu 1,25-kordse maksmise kohustus, kui ööajal töötamine ei sisaldu kokkulepitud töötasus. Eelnõu § 18 punktiga 64 loetakse kehtiva seaduse § 1364 sõnastus paragrahvi lõikeks 1. Sätte kohaselt peatub Sisekaitseakadeemia päevasesse õppesse suunatud vanglaametniku teenistussuhe õppetöö ajaks ning tal säilitatakse sel ajal vanglaametniku palk. Muudatuse kohaselt säilib õppetöö ajaks palk vähemalt 75 protsendi ulatuses. Sätte eesmärk on tagada, et inimene töötab vanglas vähemalt kolm aastat. Kui inimene on vahepeal ema-, isa- või vanemapuhkusel, jätkub see aeg, kui inimene naaseb. Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledži päevases õppes saab õppida rakenduslikus kõrgharidusõppes (korrektsioon) ja omandada kutseharidust vanglaametniku erialal. Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledžisse korrektsiooni erialale võetakse igal aastal vastu 20 kadetti. Vanglates juba töötavad teenistujad saavad korrektsiooni erialale kandideerida avaliku konkursi käigus. Õppesse võetakse vastu üldise pingerea alusel ja seega saavad võimaluse suunamise korras erialase 63 kõrghariduse omandamiseks üksnes parimad kandidaadid (viis kuni kuus inimest õppeaasta kohta). Õppesse suunamine on vanglateenistuses oluline järjepideva piisava hulga vajaliku väljaõppe ja oskustega ametnike koosseisu tagamiseks. Õppesse on võimalik kandideerida erinevatelt teenistuskohtadelt ja palgatasemetelt. Näiteks on erinevad palgatasemed vanemvalvuri ja valvuri teenistuskohal ning erinev võib olla ka nende põhipalk. Palk võib erineda regiooniti või sõltuda erinevatest kvalifikatsioonidest, nt relvastatud üksuse liikmelisus või vanglavälise saatmise ja politseile ametiabi andmiseks vajalikud oskused. Korrektsiooni õppesse suunamisel peatub avaliku võimu teostamise õigus ja seetõttu ei ole võimalik ka samal ajal täita eeltoodud lisaülesandeid, mis nõuavad erioskusi ja teadmisi. Kutseõpe teenistusse asuvatele valvuritele toimub viie kuu jooksul eelkõige töökohapõhise õppena. Sarnaselt politseiga on kavas väljaõppe ajal palga säilitamine täies ulatuses. Vastav põhimõte võib muutuda, kui palga säilitamine pole enam võimalik eelarve vähenemise tõttu. Näiteks on aastateks 2025–2028 Justiits-ja Digiministeeriumi eelarvekärbe kokku 67,17 mln eurot. Riigieelarvevahendite otstarbekas kasutamine kärbete tingimustes ja olukorras, kus õppija avaliku võimu teostamise õigus on piiratud, võib tähendada seda, et palk säilitatakse 75% ulatuses. Samas on võimalik sõltuvalt eelarvevahenditest tagada palk 100% ulatuses. Eelnõu § 18 punktiga 65 täiendatakse kehtiva seaduse § 1364 lõigetega 2 ja 3. Valdkonna eest vastutavale ministrile antakse õigus täpsustada õppetöö ajal palga säilitamise tingimusi ja korda. Säte on vajalik vanglates palga säilitamise korralduse ühtlustamiseks ja selle teada andmiseks personali- ja palgaarvestusteenust pakkuvale Riigi Tugiteenuste Keskusele. Tingimused ja kord kinnitatakse käskkirjaga, kuivõrd ka töötasustamisega seonduv on edaspidi kinnitatud ministri käskkirjaga (vt p 60 muudatus). Teisena täiendatakse §-i 1364 lõikega 3, mis võimaldab sõlmida halduslepingu Sisekaitseakadeemiasse suunatava ametnikuga, kellele õppetöö ajal on riigieelarve arvel makstud palka. Vanglateenistuse kolledži õppetöö kestab kolm aastat ja seetõttu on riigieelarve vahendite otstarbeka kasutamise huvides sätestada ametniku kohustus olla teenistuses mingi aja vältel pärast õpingute lõppemist. Sellise kohustuse saab õppijaga kokku leppida, kuid kohustuslik teenistuses olemise aeg ei või olla kauem kui kolm aastat. See ei tähenda, et ametnik ei võiks selle aja möödumisel teenistuses jätkata, küll aga lõppeb selle aja möödumisega lepingus kokku lepitud siduvusaja kohustus. Eelnõu § 18 punktiga 66 täpsustatakse vanglaametniku ületunnitöö vaba ajana kompenseerimist ja sätestatakse sama põhimõte nagu avaliku teenistuse seaduse § 39 lõikes 6. Selle kohaselt antakse ametnikule ületunnitöö korral vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses. Säilib võimalus hüvitada ületunnitöö rahas. Otsuse selle kohta, kumba võimalust kasutada, teeb lähtuvalt teenistuslikest huvidest vangla, kuna vanglatöö eripära arvestades ei ole võimalik jätta valikuõigust vanglateenistujale. Vanglatöö eripära all peetakse eelkõige silmas avalikku ülesannet, mille täitmiseks on vajalik ööpäevaringselt katkematult tagada teenistujate kohalolu nii kitsamalt kinnise vangla sisemise julgeoleku kui ka laiemalt üldise avaliku julgeoleku tagamiseks. Näiteks on vajalik tagada kinni peetavate isikute üle järelevalve nii vanglas sees kui ka reageerida erakorralistele sündmustele nt teha kõik endast võimalik väljasõidult mittenaasnud kinnipeetava tabamiseks või viia vanglas viibiv isik tervishoiuasutusse ja teada seal valvata. Samuti annab vanglateenistus vajadusel ametiabi politsei- ja piirivalveametile VangS § 109 lg 4 alusel. Valikul on seega 64 sisuline tähtsus - kas vanglal on oma erinevate ülesannete täitmiseks piisavalt teisi teenistujaid, et ületunnitööd vabas ajas kompenseerida. Samuti on valikul eelarvemõju, kus piiratud ressursside tingimustes ei pruugi olla otstarbekas ületunnitööd hüvitada, vaid anda vaba aega. Vanglaametnikud on eriteenistujad, kellele kohaldub VangS eriregulatsioon ja see peab vastama teenistuse vajadusele avalike ülesannete täitmiseks. Piiranguid võrreldes teiste avalike teenistujatega kompenseeritakse vanglaametnikele täiendavate erinevate sotsiaalsete garantiidega, nt põhjalik tervisekontroll, lisapuhkuse päevade andmise võimalus ja väljateenitud aastate tasu. Otsuse selle kohta, kas ületunnitöö hüvitatakse vabas ajas või rahas, teeb küll vangla, kuid vanglal tuleb ületunnitöö hüvitamise küsimuses võimalusel arvestada vanglaametniku soovidega. Eelnõu § 18 punktiga 67 tuuakse justiitsministri 22.04.2013. a määruse nr 13 „Vanglaametnike ja vanglas töötavate riigiametnike töötasustamine“ muutmine valveajal olemise eest lisatasu maksmise korra ja juhtude osas valdkonna eest vastutava ministri käskkirja tasemele, kasutades ära valdkonna eest vastutava ministri põhjalikke valdkondlike teadmisi, kuid vähendades avaliku halduse töökoormust, mis tavapäraselt kaasneb määruste muutmisega. Muudatus on seotud punkti 62 muudatusega. Eelnõu § 18 punktiga 68 ühtlustatakse § 144 regulatsioon eriteenistuste regulatsiooniga PPVS-i § 57 lõikes 4, mille alusel teatatakse politseiametnikule tema nõusolekuta üleviimisest üks kuu ette. Muudatuse tulemusel teatatakse vanglaametnikule tema üleviimisest üks kuu ette. Seni tuli vanglaametnikule tema üleviimisest anda teada kaks kuud ette. Muudatus on vajalik, sest vangla töökorraldus avaliku halduse ülesande täitmisel eeldab senisest kiiremat reageerimist muudatusvajadustele. VangS-i § 128 lõike 2 alusel võib vanglaametniku teenistuslikest vajadustest tulenevalt üle viia sama ametiastme piires ühelt kohalt teisele ilma vanglaametniku nõusolekuta. Tegemist on erisättega avaliku teenistuse seaduse § 52 lõikest 3, mis loetleb olukorrad, kus ametijuhendit ei või muuta ametniku nõusolekuta. Vanglaametniku nõusolekut eeldab sama ametiastme piires üleviimine üksnes siis, kui ametikoha vahetuse tõttu muutub ametniku elukoht või pikeneb oluliselt töölejõudmise aeg (VangS § 128 lg 4). Vanglaametniku nõusolekuta üleviimiseks ei loeta olukorda, kus ametnik jätkab oma seniste ametijuhendijärgsete teenistusülesannete täitmist teises struktuuriüksuses. Vanglaametnikule antakse harjumis- ja kohanemisaega üks kuu juhtudel, kui muutub tema ametinimetus ja muutuvad oluliselt tema teenistusülesanded. Eelnõu § 18 punktiga 69 tunnistatakse kehtetuks kehtiva seaduse § 144 lõige 11, mis näeb ette nõusolekuta üleviimisest etteteatamise tähtajast puudu jäänud tööpäevade eest senise palga maksmist. Regulatsioon ühtlustatakse eriteenistuste regulatsiooniga politsei ja piirivalve seaduse §-s 57, mis taolist hüvitist ette ei näe. Vanglaametniku nõusolekuta üleviimise korral säilib VangS-i § 144 lõike 2 tagatis, mis näeb ette senise palga säilitamist kolme kuu jooksul, kui palk uuel ametikohal on väiksem vanglaametniku senisest palgast. Eelnõu § 18 punktiga 70 kehtestatakse neli rakendussätet. Esmalt luuakse rakendussäte § 17210 õppima suunatud ametnike palga säilitamise osas. Muudatus on seotud punktides 64 ja 65 selgitatud muudatustega. 65 Teisalt luuakse rakendussäte § 17211 automaatse käitumiskontrollile allutamise osas. See on vajalik, et muudatuste jõustumisel oleks teada, mida teha nende kinnipeetavatega, kellel on muudatuste jõustumise ajaks automaatse käitumiskontrollile allutamise aeg juba möödas või lähiajal möödumas. Eelnõukohase muudatuse tulemusel ei pea vangla edaspidi esitama kohtule dokumente automaatse käitumiskontrollile allutamise otsustamiseks, kuid selle üks eeldus on eelneva negatiivse tulemiga ennetähtaegse vabastamise arutamise käigus tehtud etteulatuv otsus katseaja ja kohustuste kohta. Kuna seadusemuudatuse jõustumise ajaks ei ole kohus etteulatuvaid otsuseid katseaja ja kohustuste kohta saanud teha, ei saa kohe allutada käitumiskontrollile kinnipeetavaid, kellel vastav kuupäev on saabunud. Seetõttu peab vangla erandkorras selleks kohtu poole pöörduma. Kuna selliseid kinnipeetavaid on prognooside kohaselt muudatuse jõustumise ajal ca 200, siis on vaja kehtestada vanglale materjalide esitamiseks ja kohtule nende läbivaatamiseks mõistlik aeg. Rakendussätte kohaselt esitatakse esimesena alaealisena kuriteo toime pannud kinnipeetavate, keda puudutab muudatus KarS-i § 761 lõikes 2, seejärel teise astme kuriteo toime pannud kinnipeetavate ning seejärel esimese astme kuriteo toime pannud kinnipeetavate materjalid. Kokku nähakse selleks aega ette kõige rohkem kuus kuud muudatuse jõustumisest. Kolmandaks luuakse rakendussäte § 17212 vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimiseks. Muudatus on seotud punktis 58 selgitatud muudatusega. Ühtlasi kehtestatakse rakendussäte § 17213 rahaliste nõuete täitmise kohta vanglas. Muudatus on seotud § 12, § 18 punktidega 26 ja 42. Rakendussäte on vajalik, et reguleerida olukorda kuni selle ajani, mil jõustub isikuarve sätte uus kord. Rakendussäte on seotud eelnõu punktis 26 selgitatud muudatustega. Eelnõu §-dega 19–21 muudetakse välismaalaste seaduses, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses vangistusseaduse pealkirja, sest see muutub vangistus- ja kriminaalhooldusseaduseks. Eelnõu §-ga 22 tunnistatakse kehtetuks kriminaalhooldusseadus. Kriminaalhooldusseadus (RT I, 14.03.2025, 25) tunnistatakse kehtetuks ning vajalikud normid kaasajastatakse ja tuuakse üle vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse. Muudatuse eesmärk on kajastada kriminaalhoolduse ja vanglateenistuse ühtset süsteemi ning tagada terviklik lähenemine karistuse täideviimisele, mille osa on ka kriminaalhooldus. Kuivõrd kriminaalhooldus ei ole eraldi teenus, vaid osa karistuse täideviimisest, tugevdab selle käsitlemine vangistusseaduses süsteemset ja koordineeritud lähenemist. 3.1. Põhiseaduspärasuse analüüs 3.1.1. Põhiseaduspärasuse analüüsi I osa aluseks on võetud eelnõu eesmärk: – muuta ennetähtaegse vangistusest vabastamise korda, võimaldades teatud juhtudel automaatset käitumiskontrollile allutamist ilma kohtu otsuseta; – anda kriminaalhooldusametnikele suurem pädevus kohustuste määramisel, asendamisel ja muutmisel; 66 – suunata oportuniteedi korral pandud kohustuste täitmise korraldamine kriminaalhooldussüsteemi; – vähendada kohtu ja prokuratuuri töökoormust ning toetada kohtureformi. 3.1.2. Asjakohased põhiseaduse sätted Eelnõu puudutab järgmisi põhiseaduse sätteid: – § 10 – inimväärikuse ja õiguse riive vältimine; – § 13 – igaühe õigus riigi ja seaduse kaitsele; – § 14 – põhiõiguste ja vabaduste tagamise kohustus; – § 20 – vabadusõigus (sh vabaduse võtmine ja vabastamine); – § 23 – karistuse määramine ja täideviimine seaduse alusel; – § 24 – õigus olla kohtu poolt ära kuulatud; – § 146 – kohtuvõimu sõltumatus. 3.1.3. Põhiseaduspärasuse hindamine 3.1.3.1. Automaatne käitumiskontrollile allutamine Riive. Eelnõu näeb ette, et teatud juhtudel allutatakse kinnipeetav käitumiskontrollile vangistuse lõpufaasis automaatselt ilma kohtu otsuseta, kui kohus ei ole varem seda keelanud. See võib riivata PS-i §-de 20 ja 24 kohast isiku õigust olla ära kuulatud. Hindamine. Kuna käitumiskontrollile allutamine toimub isiku kasuks ja kohtu eelneva hinnangu alusel, ei ole tegemist negatiivse riivega. Kaitseklauslid (nt prokuratuuri ja vangla õigus esitada vastuväiteid) tagavad piisava kontrolli. Seega on riive proportsionaalne ja õiguspärane. 3.1.3.2. Kriminaalhooldusametniku pädevuse laiendamine Riive. Kriminaalhooldusametnik saab isiku nõusolekul muuta, asendada või lisada kohustusi, mis varem kuulus üksnes kohtu pädevusse. See võib riivata PS-i §-de 13 ja 24 kohast õigust õiglasele menetlusele. Hindamine. Kuna muudatused tehakse ainult isiku nõusolekul ja vaidluse korral jääb lõplik otsustusõigus kohtule, on tagatud piisav õiguskaitse. Seega ei ole tegemist ebaproportsionaalse riivega. 3.1.3.3. Oportuniteediga seotud kohustuste järelevalve Riive. Prokuratuuri asemel hakkab kohustuste täitmist jälgima kriminaalhooldus. See puudutab PS-i §-de 13 ja 14 kohast õiguskaitse korraldust. Hindamine. Muudatus ei vähenda õiguskaitse kvaliteeti, vaid suunab ülesande pädevale asutusele. Seega on muudatus kooskõlas põhiseadusega. 3.1.3.4. Kohtu rolli vähendamine Riive. Kohtu roll väheneb mitmes menetlusetapis, mis võib puudutada PS-i § 146 kohast kohtuvõimu sõltumatust. 67 Hindamine. Kohtu roll säilib olulistes küsimustes (nt karistuse täitmisele pööramine, kohustuste tühistamine). Seega kohtuvõimu sõltumatust ei kahjustata. 3.1.4. Järeldus Eelnõu on põhiseadusega kooskõlas. Kuigi see toob kaasa mitme põhiõiguse riiveid (nt vabadusõigus, õigus õiglasele menetlusele), on need riived: – seaduses sätestatud, – legitiimse eesmärgiga (kohtu koormuse vähendamine, taasühiskonnastamine), – proportsionaalsed (sisaldavad kaitsemehhanisme ja kohtulikku kontrolli). 3.2. Vangistus- ja teenistusõigusega seotud muudatuste põhiseaduspärasuse analüüs 3.2.1. Põhiseaduspärasuse analüüsi aluseks on võetud eelnõu eesmärk: ajakohastada vangistus- ja teenistusõiguse sätteid. 3.2.2. Asjakohased põhiseaduse sätted: Eelnõu puudutab järgmisi põhiseaduse sätteid: 1) PS §14 - põhiõiguste ja vabaduste tagamise kohustus; 2) PS §18 – inimväärika kohtlemise kohustus; 3) PS § 26 – era- ja perekonnaelu austamise kohustus; 4) PS § 29 – töökohavaliku põhiõigus; 5) PS § 32 – omandipõhiõigus; 6) PS § 44 – teabele juurdepääsu õigus. 3.2.3. Põhiseaduspärasuse hindamine Vangistusõigusega seotud muudatused: 3.2.3.1. Avaliku teabe seaduse ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse kohaldamise erisus. Meede riivab teabele juurdepääsu õigust. Meede on sobiv, sest see aitab vähendada vangla töökoormust ja lihtsustada haldusmenetlust vanglas. Meede on vajalik, sest vähem riivava meetmega ei ole võimalik saavutada soovitud tulemust sama mõjusalt. Meede on proportsionaalne, sest võrreldes muude meetmetega on valitud lahendus kinnipeetava õigusi kõige vähem riivav. Eelduslikult on ka kinnipeetav ise huvitatud sellest, et ta saaks oma küsimustele lahendused võimalikult kiirelt ja lihtsalt. 3.2.3.2. Isikuarvega seotud muudatused: Meede riivab omandipõhiõigust. Meede on sobiv, sest see vähendab vanglas sularaha käitlemist, sellega seotud arvestust ja töökoormust. Meede on mõõdukas, sest vähem riivavate meetmetega ei ole võimalik saavutada sama tulemust. Muudatusega sätestatakse kolm alternatiivset võimalust, kuhu kanda kinnipeetava vastu esitatud täitmisele pööratud nõuete 68 katteks ettenähtud summa. Võlgade katteks isikuarvelt ettemaksukontole laekumine aitab kaasa seadusandja eesmärgile tagada, et võlgade tasumine oleks võimalikult bürokraatiavaba. Kinnipeetava jaoks ei ole erinevust, kas võlgade katteks mõeldud summa on isikuarvel, Eestis tegutsevas krediidi- ja makseasutuses kinnipeetava nimele avatud kontol või ettemaksukontol. Muudatused ei mõjuta seda, kuidas kinnipeetav saab kasutada isikuarvel olevaid vahendeid, seetõttu ei ole kaasnev riive ebaproportsionaalne. 3.2.3.3. Läbiotsimisega seotud muudatused: Meede riivab inimväärika kohtlemise kohustust ja eraelu. Meede on sobiv, sest aitab kaasa vangla turvalisuse tagamisele. Turvakontroll ja läbivaatus on vajalikud, et vanglasse ei satuks keelatud esemeid ja aineid. Meede on proportsionaalne, sest sisaldab kaalumisõigust, mis on kooskõlas Eesti kohtute ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Teenistusõigusega seotud muudatused: 3.2.3.4. Vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimine Meede riivab töökohavaliku põhiõigust. Meede on sobiv, sest vanglateenistus peab tagama piisava arvu ametnike olemasolu ja ametnike järelkasvu ning vajaliku väljaõppe. Ilma väljaõppeta ei ole võimalik tagada, et vangla oleks igal ajal kõigile turvaline ja et järelevalve tagamine oleks piisavalt kvaliteetne. Meede on mõõdukas, sest see puudutab väikest arvu ametnikest ja aitab tagada paremini ka nende endi turvalisust vanglas. 3.2.3.5 Õppima suunatud vanglaametniku tasustamine Meede riivab omandipõhiõigust. Meede on sobiv, sest vanglateenistus tagab palga säilitamise abil selle, et ametnik oleks motiveeritud õppima minema ega peaks õppe ajal olema ilma sissetulekuta. Samas tuleb arvestada, et ametnik ei saa õppimise ajal täita nt saateülesannet või anda ametiabi, mis on üks põhipalga komponentidest. Meede on vajalik, et tagada vanglateenistuse eelarve otstarbekas kasutamine piiratud ressursside tingimustes. Meede on mõõdukas, sest ametnikule on jätkuvalt tagatud motiveeriv sissetulek, samuti kestab õpe lühikest aega. 3.2.4. Järeldus Eelnõu on põhiseadusega kooskõlas. Kuigi see toob kaasa mitme põhiõiguse riiveid (nt inimväärika kohtlemise kohustus, teabele juurdepääsu õigus), on need riived: - seaduses sätestatud, - legitiimse eesmärgiga (tagada vangla julgeolek ja kord, lihtsustada haldusmenetlust, tagada igal ajal piisava arvu ja väljaõppega ametnike olemasolu), - proportsionaalsed (sisaldavad maandavaid meetmeid). 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 69 Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga tehakse KarS-is, KrMS-is muudatused, millega täiendatakse käitumiskontrollile allutamise regulatsiooni. Muudetakse paindlikumaks kriminaalhoolduse läbiviimine ning vähendatakse seeläbi kohtu koormust. Samuti tehakse muudatused, mille tulemusena liigub prokuratuurist kriminaalhooldusosakonda oportuniteedikohustuste täideviimine ja järelevalve. Eelnõuga tehakse VangS-is muudatused, millest mitmed on tehnilist laadi (nt terminikasutuse täpsustamine või normide täpsustamine) ega evi käsitlust väärivaid mõjusid. Mõjuanalüüsis on koondatud eelnõu olulisemad muudatused kolme gruppi: vangistusõigus, kriminaalhooldus ja teenistusõigus. Iga muudatuste grupi juures on kirjeldatud mõju, toodud välja sihtrühmad, keda muudatused puudutavad, hinnatud mõju ulatust ja avaldumise sagedust ning võimalikke kaasnevaid riske. Lisaks eelnimetatule on analüüsitud sätteid, mis võivad avaldada mõju mitmele sihtrühmale. Eelnõu peamisteks sihtrühmadeks on kinnipeetavad, vahistatud ja kriminaalhooldusalused. Muudatused mõjutavad ka vanglateenistujaid ning mõningal määral kohtute teenistujaid, vanglakomisjoni liikmeid ja vanglas kinni peetavate isikute lähedasi. Täpsem mõjude analüüs on toodud allpool. Muudatuse grupp I – peale vangistust kriminaalhoolduse järelevalve alla suunamisereeglite muutmine Muudatus mõjutab senist kinnipeetavate tingimisi ennetähtaegse vabastamise korda. Süüdimõistetutest, kellele on karistusena mõistetud täies ulatuses vangistus, st mitte nn šokivangistus, vabanevad vanglast kriminaalhoolduse järelevalve alla ligikaudu pooled. Teine pool neist vabaneb pärast karistuse lõpuni kandmist. 2024. aastal vabanes vanglast pärast karistuse kandmist 398 süüdimõistetut. Tingimisi ennetähtaegselt vabanes 452 kinnipeetavat. Šokivangistuse ärakandmise järel vabanes 2024. aastal vanglast 197 isikut20. Kavandatud muudatus mõjutaks aastas u 400 kinnipeetavat, kes muidu vabaneksid vangistusest pärast karistuse kandmist ilma kriminaalhoolduse järelevalveta. Muudatuse tulemusena võib väheneda vanglas kinnipeetavate arv, kuna prognoosi järgi vabaneks vanglast kriminaalhoolduseametnike järelevalve alla ligikaudu pooled neist kinnipeetavatest, kes praeguse korra järgi vabaneks vanglast pärast määratud karistuse kandmist. Süüdimõistetute üldarv võiks seega lühiajaliselt väheneda 150–200 kinnipeetava võrra. Hiljem muudatuse mõju kinnipeetavate arvule kahaneb. Mõju siseturvalisusele on positiivne. Kõik senised Eesti kinnipeetavate retsidiivsusuuringud kinnitavad, et kinnipeetavate vabastamine tingimisi ennetähtaegselt koos käitumiskontrolliga on olnud uute kuritegude toimepanemise ärahoidmisele positiivse mõjuga, sest nende kinnipeetavate retsidiivsus on olnud enam kui poole väiksem, kui on karistuse lõppemisel 20 Täpsem ülevaade retsidiivsusest on kättesaadav veebis: https://www.just.ee/kuritegevus2023/retsidiivsus/ 70 tähtaegselt vanglast vabanenud kinnipeetavatel21. Kui 2022. aastal vanglas karistuse lõpuni kandnud vangide kahe aasta retsidiivsusmäär oli 39%, siis tingimisi ennetähtaegselt vabastatud vangidel oli see 16%. Muudatusel on mõningane mõju kohtute töökoormusele. Kuna KarS-i muudatusi saab pidada muul viisil isiku olukorda leevendavateks säteteks KarS-i § 5 lõike 2 tähenduses22, tuleb sätetele anda tagasiulatuv jõud nende isikute suhtes, kellel oleks võimalik uue korra kohaselt ennetähtaegselt vanglast vabaneda. KrMS-i § 431 lõike 3 järgi teavitavad vanglad neid kinnipeetavaid seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitavad täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. Taotluse lahendamisel lähtutakse KrMS-i §-i 426 lisatavatest sätetest. Seetõttu võivad muudatused kaasa tuua vanglate ja kohtute lühiajalise töökoormuse kasvu. Edaspidi peaks aga ennetähtaegse vabastamise menetluste hulk vähenema. Kui 2024. aastal vaatasid maakohtud läbi 1231 kinnipeetavate tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotlust, siis muudatuse tulemusena väheneks nende hulk ligikaudu kolmandiku ehk u 400 võrra aastas. Väheneks nende kinnipeetavate arv, kelle kohus on seni jätnud tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning kes nüüd kriminaalhooldusele vabanedes tõenäoliselt kujutaksid endast väiksemat retsidiivsusriski. Muudatusel on mõningane mõju kriminaalhooldusosakondade töökoormusele. Vanglast vabanejate arv tõuseb ja sellega ka töökoormus. Samas lühenevad katseajad hilisemas vangistuse staadiumis vabanejatel, mis toob kaasa pigem suurema käibe, kui püsiva hooldusaluste arvu kasvu. Samuti aitavad töökoormuse kasvu leevendada muudatused, mis seonduvad kriminaalhooldusele antavate õigustega kohustuste muutmise ja lisamisega. Kuna ennetähtaegse vabastamisega seotud muudatused toovad kaasa vangide arvu vähenemise vanglas ning samal ajal kriminaalhooldusaluste arvu suurenemise kriminaalhooldusosakonnas, siis on vajadusel võimalik vanglasüsteemi siseselt paigutada ressursse ümber. Tingimisi vangistuse muudatustega ei kaasne kriminaalhooldusosakondadele vajadust muuta töö sisu. Muudatuse grupp II – kriminaalhooldusametnikule kohustuste muutmise õiguse andmine ning kohtule kontrollnõuete valimise õiguse andmine Kriminaalhooldusametnikega seotud muudatus mõjutab katseajal käitumiskontrolli kestel tekkivate küsimuste lahendamist. 2024. aasta lõpul viibis kriminaalhooldusel ligikaudu 2400 isikut, kes olid allutatud KarS-i § 75 järgi käitumiskontrollile. Aasta jooksul määratakse kriminaalhooldus koos käitumiskontrolliga ligikaudu 2200 inimesele. Kriminaalhooldusametnikud esitasid 2024. aasta jooksul 1300 ettekannet kohtutele. Neist ligi poolte ettekannete, mida muudatus puudutab, sisuks oli mõne käitumiskontrolli kohustuse lisamine, muutmine või tühistamine. Muudatuse tulemusena väheneks kriminaalhooldajate kohtule esitatavate ettekannete arv seega vähemalt 600 võrra. Eelnevate aastate kohtulahendite statistika kohaselt rahuldas kohus veidi enam kui 90% kriminaalhooldaja taotlustest. Seega ei 21 Täpsem ülevaade retsidiivsusest on kättesaadav veebis: https://www.just.ee/kuritegevus2023/retsidiivsus/ 22 Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. novembri 2006. a määrus asjas nr 3-1-1-91-06 p 8; kättesaadav veebis: 3-1-1-91-06 (riigikohus.ee) 71 mõjuta muudatus käitumiskontrolli sisu, mis jääb samaks olenemata sellest, kes kohustused määrab, kuid eelnõu kohaselt määratakse muudatuse jõustumise järel kohustused kohtu sekkumiseta. Kuna kriminaalhoolduse täideviimine muutub muudatuse tulemusel paindlikumaks, väheneb eeldatavasti nende ettekannete arv, mille põhjus on käitumiskontrolli kohustuse rikkumine ja milles on näiteks ettepanek karistus täitmisele pöörata. See väheneb, kuna kriminaalhooldusametnikul ja süüdlasel on senisest paindlikumad võimalused leida alternatiiv, kuidas rikkumisele reageerida, ning karistuse täitmisele pööramist taotletakse ultima ratio põhimõttel vaid olukorras, kus rikkumine on seotud kriminaalhooldusest kõrvale hoidmise või ÜKT tegemata jätmisega. Kontrollnõuete valimisega seotud muudatuse mõju on väga keeruline hinnata, kuna kehtiva seaduse kohaselt ei pea kohtunik kontrollnõudeid valima igale süüdlasele eraldi. Muudatuse tulemusena on kohtunikul võimalus jätkata senisel moel ja määrata kõik kontrollnõuded ühe komplektina või teha neist valik ja määrata vaid mõned. Ettepanek see muudatus teha on tulnud kohtunikelt endilt, kuid ei ole teada, kui paljusid juhtumeid see puudutaks. Kuna alles jääb võimalus jätkata ka seni kehtiva korra alusel, siis ei ole alust arvata, et muudatusega antav lisavõimalus tekitab suure koormuse või avaldab suurt mõju. Kriminaalhooldus peab oma reeglid samuti üle vaatama, et oleks võimalik paindlikumalt reageerida nende kriminaalhooldusaluste puhul, kellele määratakse vaid osa kontrollnõudeid. Kuna ka kriminaalhooldusele antakse eelnõuga kohustustega seotud paindlikkust juurde, ei ole kontrollnõuetega seotud muudatustel eraldi suurt mõju kriminaalhooldussüsteemile. Muudatuse grupp III – oportuniteedi korral pandavate kohustuste täitmine kriminaalhooldusosakonnas Aastas (2024. aasta andmed) lõpetatakse KrMS-i § 201 lõikes 2 ja § 202 lõikes 2 ehk avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur, menetlus ligikaudu 2500 isiku suhtes. Enamik neist on toime pannud mootorsõiduki esmakordse joobes juhtimise (KarS § 424 lg 1) või kehalise väärkohtlemise (KarS § 121). Menetluse lõpetamisel määratakse tavaliselt 2–3 kohustust, kusjuures enamikule määratakse kohustusi, mille täideviimist hakkaks muudatuse jõustumisel korraldama ja mille täitmist kontrollima kriminaalhooldus. Seega lisanduks kriminaalhooldusesse igal aastal u 2500 uut isikut. Kriminaalhooldusel on võimalik lisanduvaid ülesandeid täita olemasolevate töötajatega, kuna kümne aastaga on kriminaalhooldusaluste arv vähenenud ligikaudu 3000 isiku võrra. Mõju siseturvalisusele on positiivne. Süüdlaste retsidiivsuse senised uuringud kinnitavad, et kriminaalmenetluse tingimuslik lõpetamine koos asjakohaste kohustustega on toetanud uute kuritegude toimepanemise ärahoidmist, sest oportuniteediga seotud kohustusega süüdlaste retsidiivsus on olnud poole väiksem kui kohtulikult karistatud süüdlastel. Positiivne on mõju ka prokuratuurile, kes ei pea enam korraldama süüdlaste ja eri teenusepakkujatega suhtlust ega jälgima, kas inimene ikka proove andmas käib või sotsiaalprogrammis osaleb. 72 Mõju kolmandatele osapooltele muudatus kaasa ei too. Sotsiaalkindlustusametile ega MTÜ- dele, kes pakuvad sotsiaalprogramme või muid teenuseid, kuhu praegu prokuratuurist oportuniteediga seotud kohustusega inimesi suunatakse, koormust ei lisandu. Pigem võib väliste partnerite koormus isegi väheneda, kui kriminaalhooldusosakondadel on endal piisavalt sobivaid programme. Kui partnerite juures on võimalik saada kriminaalhooldusalustele teenuseid, mida kriminaalhooldusel endal ei ole, jätkub koostöö praegusel kujul ja mahus, kuid prokuratuuri asemel koordineerib seda tulevikus kriminaalhooldus. Muudatuste grupp IV – vangistusõigusega seotud mõjud Muudatuste sihtrühmaks on kinnipeetavad, vanglaid külastavad isikud ja vanglateenistuses töötavad ametnikud ja töötajad. Mõju valdkond I: mõju riigiasutustele ja muud otsesed või kaudsed mõjud Olulisemad vangistusõigusega seotud muudatused:  Läbiotsimise ja järelevalve korra täpsustamine aitab tagada, et kontrollid vanglas oleksid proportsionaalsed ning austaks kinnipeetavate ja külastajate inimväärikust.  Kinnipeetavate pöördumiste suulise lahendamise võimalus vähendab töökoormust.  Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi liitmine vangiregistriga vähendab töökoormust.  Kinnipeetavate isikuarvega seotud muudatused, sh nõuete täitmise korraldamisega seotud muudatused aitavad vähendada vanglate ja RTK töökoormust.  Väljasõidutunnistus kaotatakse ning isikusamasuse tuvastamiseks võetakse kasutusele Apollo rakendus, mis muudab tööprotsessid sujuvamaks ja vähendab kulusid.  Vanglateülese vanglakomisjoni loomine. Olulisemad muudatused puudutavad „läbiotsimise“ termini ja selle lubatavuse aluste muutmist. „Läbiotsimise“ jaotamine kolmeks terminiks loob selgema arusaama, millisel juhul võib konkreetset kontrolliviisi kasutada. See annab kinnipeetavatele parema arusaamise, millist kontrolli nad võivad oodata. Selgem regulatsioon aitab püsida vanglaametnikel piirides ning teha toiminguid teadmisega, et nende tegevus on proportsionaalne ega riiva kinnipeetava inimväärikust. Ka külastajate turvakontrolliks ja läbivaatuseks on loodud selgem õiguslik raamistik, mis vähendab eelduslikult tekkida võivaid vaidlusi ja usaldamatust vangla suhtes. Lisaks aitab suurem läbipaistvus kinnipidamisasutuste toimimises suurendada ühiskondlikku usaldust vanglasüsteemi vastu üldisemalt. Muudatuse ulatust võib pidada väikseks, kuna vanglate praktikas suuri muutusi ei toimu ja läbiotsimine on vanglaametnike tavapärane tööülesanne. Muudatus puudutab vanglaid, kuid teisi asutusi muudatus ei mõjuta. Punkti 3 muudatused on seotud haldusmenetluse lihtsustamisega vanglas. Muudatus lihtsustab vangla haldusmenetlusi: vangiregistri iseteenindusportaali kaudu esitatud pöördumised jäävad edaspidi üksnes vangla ja kinnipeetava vaheliseks suhtluseks ning pöördumistele võib edaspidi vastata ka suuliselt. Muudatused ei avalda kinnipeetavatele sisulist mõju, sest ei piira asutuste poole pöördumise õigust. Muudatuste tulemusel sätestatakse selgelt põhimõte, et kinnipeetava 73 ja vangla vanglasiseseks suhtluseks mõeldud kanal ei ole ette nähtud pöördumiste edastamiseks, et selle kaudu näiteks kirjade saatmise kulust hoiduda. Samuti ei muudeta seda, kellele võib kinnipeetav saata kirja vangla kulul. Seetõttu on muudatuste mõju kinnipeetavatele väike. Pöördumiste suulise lahendamise võimaluste laiendamisel on positiivne mõju vangla töökorraldusele, ühtlasi soodustab see inimkesksemat ja vahetumat probleemide lahendamist vanglas. Kui inimese mure on võimalik ja otstarbekas lahendada suulise vastusega, tuleb seda ka teha. Muudatus ei võta ära kohustust vastata kinnipeetavale kirjalikult, kui see on tema õiguste vaatest oluline. Seega ei kitsenda muudatus isiku õigusi olulisel määral. Samas võimaldab see suunata vanglaametnikke rohkem inimesega vahetult suhtlema, et selgitada välja tema mured ja teda abistada. Mida rohkem on vanglal võimalusi suhelda kinnipeetavaga vahetult, seda suurema tõenäosusega aitab see kaasa taasühiskonnastamise eesmärkidele. Ühtlasi võimaldab see kinnipeetaval saada tervikliku vastuse, kui vestluse käigus peaks tekkima lisaküsimusi. Seega on tegu muudatusega, mis soodustab taasühiskonnastamise eesmärke. Punkti 12 muudatused mõjutavad vanglate eelarvet. Elektriseadmete kasutamise kulud aastatel 2020–2024 olid ligikaudu 30 000–45 000 eurot. Vajalik summa on vanglate eelarves olemas. Muudatused võimaldavad kasutada tõhusamalt personali tööaega, sest enam ei ole vaja tegeleda üksikasjaliku käsitsi tehtava arvestuse ja sagedaste ümberarvestustega. Muudatusel on vähene positiivne mõju ka kinnipeetavatele, sest kinnipeetav saab selle tulemusel kasutada sissetulekuid nõuete katteks senisest suuremas summas. Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi liidestamine vangiregistriga lihtsustab ametnike tööd, kes muidu kasutaksid tööülesannete täitmiseks kahe eraldi registri andmeid. Väljasõidutunnistuste kaotamine mõjutab positiivselt vanglate eelarvet. Kuna väljasõidutunnistusi ei pea enam koostama, hoiab vangla selle pealt kokku aastas ligikaudu 4000 eurot. Ühtlasi aitab see vähendada bürokraatiat, kuna samad andmed on võimalik kanda lühiajalise väljasõidu jaoks koostatud käskkirja. Isikuarve ja rahaliste nõuete täitmisega seotud muudatused vähendavad nii vanglate kui RTK töökoormust. Kui praegu on vanglas kinni peetavate isikute vastu esitatud rahaliste nõuete täitmine ajakulukas ja sellega kaasneb suur töökoormus. Muudatuse vähendab oluliselt vanglate ja RTK töökoormust. Praegu saadab iga kohtutäitur oma arestimisakti RTK-le. Päeva jooksul võib neid laekuda RTK-le sadu. RTK sisestab arestimisakti info käsitsi K-Rahasse. Nõue on K-Rahas seni, kuni kinnipeetav vabaneb. Kui kinnipeetav vabaneb, saadab kohtutäitur nõudearesti tühistamise akti vanglale. Kui inimene satub uuesti vanglasse, esitatakse kõik ajakohased arestimisaktid uuesti. Seega kaasneb töökoormus nii kinnipeetava vanglasse tulemisel kui ka vanglast vabanemisel. Lisaks võivad olla ka arestimisakti peatamise aktid, need tuleb samuti ükshaaval kõik käsitsi sisestada. Kõik need dokumendid (sh arestimisaktid, arestimisaktide muutmise aktid, arestimisakti tühistamise aktid, arestimisakti peatamise aktid) tuleb praegu käsitsi süsteemi sisestada ja säilitada. K-Raha ei võimalda süsteemide vahel infot vahetada. Lisaks võivad aktid jõuda K-Rahasse viibega. See tähendab, et ajalise viibe korral tuleb lahendada ka kinnipeetavate pöördumisi, kui nt kohtutäitur ei ole jõudnud veel RTK-le akti edastada. Tuleb arvestada, et nõudeid võib tasuda ka kinnipeetava vanglasisese isikuarve vabakasutuskontolt, samuti võivad neid nõudeid tasuda kinnipeetava eest kolmandad isikud, 74 näiteks tema lähedased, mis tähendab samuti, et arestimisakti tuleb jälle muuta. Arestimisakte võib ühe päeva jooksul olla keskmiselt mitukümmend, aga ka saja ringis. Näiteks, kui päevas esitatakse keskmiselt 70 akti, tähendab see kalendrikuu lõikes keskmiselt 2100 akti, millega kaasneb nende käsitsi haldamine, süsteemi sisestamine, arvestuse pidamine ja alusdokumentide säilitamine. Muudatusega seda enam tegema ei pea. Muudatusega sätestatakse kolm alternatiivset võimalust, kuhu kanda kinnipeetava vastu esitatud täitmisele pööratud nõuete katteks ettenähtud summa. Üks neist on võimalus kanda nõuete katteks suunatav summa ettemaksukontole. Muudatuse tulemusel kaasneb mõningane töökoormus Eesti Maksu- ja Tolliametile (EMTA). Põhiline töökoormus tuleneb süsteemi arenduse arvelt, kuid tegu on ühekordse arendusega, mis ei avalda pikaajalist mõju. Kuivõrd kõik ettemaksukontole laekuvad summad käituvad sarnaselt, on muudatuse mõju ühekordne. Muudatuse tulemusel on riigil kokkuvõttes parem ülevaade ja võimalused kinnipeetava erinevat liiki nõuete täitmiseks. Muudatus mõjutab ka kohtutäitureid ja pankrotihaldureid. Tuleb arvestada, et ettemaksukontole kohaldub MKS § 105 lõikes 6 sätestatud nõuete täitmise järjekord. Muudatuse rakendamiseks ei ole täiendavaid eelarvelisi vahendeid taotletud. Juhul kui teenuse mahud järgnevatel aastatel muutuvad, käsitletakse ja lahendatakse sellest tulenevad rahastamisvajadused riigieelarve strateegia (RES) menetluse raames. Vanglateenistus võtab 2025. aastal kasutusele välipolitsei arvutitöökoha tarkvara (Apollo), mis võimaldab teha päringuid X-tee kaudu rahvastikuregistri andmebaasi ja isikut tõendavate dokumentide andmekogusse. Nimetatud muudatus on positiivse mõjuga nii vanglatele kui ka PPA-le. See aitab kokku hoida mõlema asutuse aega, mis kuluks PPA ametnike vanglasse tulemisele, et tuvastada iseseisvalt vanglasse karistust kandma tulevaid isikuid, kellel ei ole kaasas kehtivat isikut tõendavat dokumenti. Eelnõu punktidega 50-57 muudetakse seaduses vanglakomisjonidega seonduvat. Muudatuste järgselt luuakse vanglateülene vanglakomisjon, mis toetab vanglate üleste probleemide ühtest lahendamist, et tagada võrdle kohtlemine ja ühtne praktika kõigis vanglates, kuna vanglateenistus on ühtne süsteem. Tegemist on positiivse mõjuga, sest näiteks järelevalve põhimõtted peaksid olema kõikides vanglates sarnased ja piirkondlikud erinevused selles rolli ei mängi. Seevastu on mõistlik, et iga vangla erisusi arvestavaid sihtgruppe puudutavaid ettepanekuid saaks teha laiem ring inimesi. Mõju valdkond II: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Läbivaatuse ja turvakontrolli aluste sätestamine seaduses aitab kinnipeetavatel ja külastajatel olla teadlikum sellise kontrolli toimumise võimalikkusest, mis võib omakorda vähendada keelatud esemete ja ainete vanglasse toomise riski. Siiski võib olla võimalik ka olukord, kus uus regulatsioon ei võimalda niivõrd ulatuslikku kinnipeetavate läbiotsimist ning seeläbi keelatud esemete ja ainete vanglasse toomise risk hoopis suureneb. Kuna läbiotsimine peab olema inimväärikust austav, proportsionaalne ning kooskõlas EIK-i ja Riigikohtu otsustega, ei ole võimalik nimetatud riski täielikult vältida. Kuna kinnipeetavatele läbivaatuse tegemise võimalust kitsendatakse, on põhjust eeldada, et vähesema kontrolli tagajärjel võib keelatud 75 esemete ja ainete levik vanglas kasvada. Statistika kohaselt toimus ajavahemikul 01.01.2025– 01.09.2025 vanglates narkootilise aine või joovasti tarvitamisega või vastava kahtlusega seotud sündmusi kokku 325 ja see arv võib nüüd aja jooksul kasvada. Olukorras, kus vanglal on isiku suhtes põhjendatud alus arvata või turvakontrolli raames ilmneb, et isik võib enda juures peita keelatud ainet või eset, on vanglal õigus ka edaspidi teha isikule täielik, sh alasti või kehaõõnsuste läbivaatus. See võimalus aitab keelatud esemete ja ainete leviku suurenemise riski maandada. Läbivaatuse, turvakontrolli ja läbiotsimise valdkonna selgem ja eristav regulatsiooni täpsustamine aitab Eesti vanglasüsteemil järgida rahvusvahelisi standardeid. Rahvusvahelistes põhimõtetes rõhutatakse proportsionaalsust ja inimväärikust kontrollitoimingutes. See võib ühtlasi tugevdada Eesti mainet inimõigusi austava riigina. Muudatuste grupp V – kriminaalhooldusega seotud mõjud Muudatus puudutab vaid vanglaid ning vanglateenistuses töötavaid ametnikke ja töötajaid (sh kriminaalhooldusabilisi). Olulisemad kriminaalhooldusega seotud muudatused:  Luuakse ühtne ja terviklik vangistus- ja kriminaalhooldussüsteem.  Kriminaalhooldus on osa karistuse täideviimisest, mitte eraldiseisev teenus.  Kaasajastatakse kriminaalhoolduse normid: eemaldatakse aegunud ja kasutamata sätted, täpsustatakse ametikohtade rollid ning lõpetatakse kriminaalhooldusühingute tegevus.  Täpsustatakse andmekaitse põhimõtteid ja aruandlust, suurendades õigusselgust ja läbipaistvust. Muudatuste mõju seisneb süsteemsema, paindlikuma ja isikupõhisema lähenemise kujundamises kriminaalhooldusele, mis aitab kaasa hooldusaluste paremale taasühiskonnastamisele. Samuti vähendab rakendusaktide ja määruste muutmine dubleerimist ja bürokraatiat. Mõju riigiasutustele Muudatus puudutab vaid vanglaid ning vanglateenistuses töötavaid ametnikke ja töötajaid. Muudatus puudutab kokku 135 kriminaalhooldajat (neist 60 kriminaalhooldusametnikku, 57 vanemkriminaalhooldusametnikku, 6 vanemkriminaalhooldusametnik-metoodiku, 12 nooremametnikku). Muudatuse peamine eesmärk on kriminaalhoolduse regulatsiooni üleviimine vangistusseadusesse, kaasajastamaks kriminaalhoolduse ja vanglateenistuse ühtset süsteemi ning tagamaks terviklik lähenemine karistuse täideviimisele, mille osa on ka kriminaalhooldus. Muudatus aitab kaasa karistuse täideviimise süsteemi sidusamale ja terviklikumale käsitlemisele. Kuna kriminaalhooldus ei ole eraldi teenus, vaid on osa karistuse täideviimisest, tugevdab selle käsitlemine vangistusseaduses süsteemset ja koordineeritud lähenemist. Muudatus võimaldab käsitleda kogu karistuse täideviimist – nii vangistust kui ka ühiskonnas täidetavaid karistusliike – ühtses raamistikus, mis toetab paremat planeerimist, sekkumist ja isikupõhist lähenemist. Muudatuste ulatus on väike, kuna need ei puuduta teisi asutusi peale vanglate. Muudatused ei mõjuta kriminaalhooldusaluste õigusi. Osaliselt on 76 muudatuste mõju juba analüüsitud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu koostamise käigus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga) ning kõnesoleva seaduse muudatustes on nendega arvestatud. Mõju valdkond II: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) Kriminaalhooldusseaduses tehtavatel muudatustel on kaudne positiivne mõju kriminaalhoolduse teostamisele, kuna need võimaldavad kriminaalhooldust teostada mõjusamalt. Muudatuste tulemusel jääb kriminaalhooldajal rohkem aega kriminaalhooldusalusega suhtlemiseks ning see omakorda tõhustab kriminaalhooldusaluste taaslõimumist ühiskonda ja vähendab tõenäosust, et isik paneb tulevikus toime uusi kuritegusid. Muudatuste grupp VI – teenistusõigusega seotud mõjud Muudatused on vanglateenistuse sisesed, puudutavad üksnes personali ega mõjuta teisi valdkondi. Muudatused ei mõjuta sisejulgeolekut ega majandust. Muudatused lihtsustavad töökorraldust, suurendavad paindlikkust ja õigusselgust, toetavad ametnike professionaalset arengut ning tagavad jätkuvalt vajalikud sotsiaalsed tagatised. Mõju on valdavalt väike ning puudutab peamiselt vanglaametnikke ja vanglateenistuse töötajaid. Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju Teenistusõigusega seotud muudatuste mõju on väike, kuna muudatustega ei võeta ära hüvesid ega sotsiaalseid tagatisi, vaid kaasajastatakse sätteid nii, et need oleksid sarnasemad politseiteenistusega. On põhjendatud kaotada avaliku teenistuse eriliikide erinevused niivõrd, kuivõrd see on teenistuse ülesandeid arvestades mõistlik. Muudatused tehakse, arvestades, et vanglaametnike ja politseiametnike puhul on enamasti mõistlik lähtuda sarnastest põhimõtetest. Teenistuskohtade koosseisude ja töötasustamise korra kehtestamise toomine määruse tasandilt käskkirja tasandile vähendab Justiits- ja Digiministeeriumi töökoormust, kuna korda saab käskkirjaga muuta määrusega võrreldes kiiremini ning sellega kaasneb väiksema hulga ametnike töökoormus. Lisaks kaotatakse sellega erinevus võrreldes politseiteenistusega, kus need korrad kehtestatakse haldusaktiga. Vanglaametniku ettevalmistusteenistusest vabastamise kaotamine (eelnõu punkt 58) võib avaldada mõju üksnes väikesele hulgale vanglaametnikest. Kuna ettevalmistusteenistuse kohustus pannakse valvuritele, kellel reeglina ei esine ettevalmistusteenistusest vabastamise aluseid, on potentsiaalselt mõjutatud isikute arv väike. Samas on oluline, et valvur tunneks vanglatöö spetsiifikat, oskaks end kaitsta, võttes arvesse vajadust tagada selle käigus igakülgne kooskõla inim- ja põhiõigustega, et mitte seada ohtu ennast ja teisi vanglas viibivaid isikuid. Muudatusel on positiivne mõju, sest selle kaudu saab paremini tagada vanglas turvalisuse. 77 Eelnõu punktis 60 sätestatud palga säilitamise võimalus tagab ametnike liikuvuse ametiastmete vahel ja suurendab avaliku halduse paindlikkust. Muudatuse eelarvemõju on väike, kuna praktikas lähtutakse tasu määramisel ametniku senise ametikoha palgast. Eelarvemõju võib olla positiivne olukorras, kus senise ametiastme ametnike palk suureneb. Eelnõu punktiga 61 tuuakse Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määruse nr 116 „Vanglaametniku teenistuskäigu määrus“ muutmine valdkonna eest vastutava ministri tasandile. Eelnõu punktidega 62 ja 67 tuuakse praegu valdkonna eest vastutava ministri määrusega muudetava justiitsministri 22. aprilli 2013. a määruse nr 13 „Vanglaametnike ja vanglas töötavate riigiametnike töötasustamine“ muutmine valdkonna eest vastutava ministri käskkirja tasandile. Muudatuste mõju on positiivne, selle tulemusel väheneb töökoormus, mis kaasneb õigusaktide menetlemisega. Vanglaametnikke muudatus sisuliselt ei mõjuta, kuivõrd isikute õiguste vaatest ei ole vahet, millise tasandi õigusaktiga täpsemad korrad on kehtestatud. Eelnõu punktiga 63 ühtlustatakse õigusaktides kasutatavaid termineid ja vanglaametniku palgamäärade kehtestamisel arvesse võetavate asjaolude hulgast arvatakse välja õhtusel ajal töötamine. Muudatusel on positiivne mõju, kuna õigusaktist jäetakse välja termin, mida enam ei kasutata, ja see tagab suurema õigusselguse. Punkide 64 ja 65 muudatused puudutavad õppima suunatud ametniku palga säilitamist. Punkti 64 muudatuste tulemusel tekib võimalus säilitada palk vähemalt 75% ulatuses. Muudatus mõjutab õppima suunatud ametnikke. Muudatus ei halvenda õppima suunatud ametnike olukorda automaatselt, kuid muudatuse mõju võib avalduda siis, kui piiratud eelarvevahendite tingimustes otsustab valdkonna eest vastutav minister palga säilitamise senisest väiksemas ulatuses. Ka sel juhul ei puuduta muudatus kõiki õppijaid, vaid üksnes väikest osa, kelle põhipalga hulka kuulus nt relvastatud üksuse ülesannete, saateülesannete täitmise või ametiabi andmise ülesanded. Neid ülesandeid õppetöö ajal täita ei saa, millest tulenevalt võib säilitada palga ka vähema kui 100% ulatuses, kuid vähemalt 75% ulatuses. Muudatus ei mõjuta ametnikke, kes on juba õppima suunatud või õpivad 2026. a 1. jaanuari seisuga (eelnõu § 18 punkti 70 muudatus § 17210 osas). Eelnõu punktiga 65 täiendatakse kehtiva seaduse § 1364 uue lõikega 2, millega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus täpsustada tingimusi ja korda õppetöö ajal palga säilitamiseks. Teisena täiendatakse § 1364 lõikega 3, mis võimaldab sõlmida halduslepingu Sisekaitseakadeemiasse suunatud ametnikuga, kellele õppetöö ajal on riigieelarve arvel makstud palka. Vanglateenistuse kolledži õppetöö kestab kolm aastat ja seetõttu on riigieelarve vahendite otstarbeka kasutamise huvides sätestada ametniku kohustus olla teenistuses kuni kolm aastat pärast õppe lõppu. Muudatus mõjutab vanglateenistuse kolledžis õppijaid, kuid mõju võib pidada väikeseks. Õppe vältel on inimesel olemas sotsiaalsed tagatised, sh palga säilitamine, majutus jms. Õppija ei maksa õppe eest. Põhjendatud on, et kui inimene on saanud tasuta hariduse, saab talle määrata lepingu siduvusaja jooksul (kuni kolm aastat) teenistuses olemise kohustuse. Muudatus võib motiveerida õppe lõpetanud ametnikke olema teenistuses pikemat aega, mis on ka olnud vanglaametniku väljaõppe üks eesmärkidest. Seega aitab muudatus kaasa sisekaitselise õppe eesmärkidele. Eelnõu punktiga 66 täpsustatakse vanglaametniku ületunnitöö vaba ajana kompenseerimist ja sätestatakse sama põhimõte nagu avaliku teenistuse seaduse § 39 lõikes 6. Selle kohaselt 78 antakse ametnikule ületunnitöö korral ületunnitööga võrdses ulatuses vaba aega. Säilib võimalus hüvitada ületunnitöö rahas. Otsuse selle kohta, kumba kompenseerimismehhanismi kasutada, teeb lähtuvalt teenistuslikest huvidest vangla, kuna vanglatöö eripära arvestades ei ole võimalik jätta valikuõigust vanglateenistujale. Muudatuse mõju on väike, sest tagatud on jätkuvalt samal põhimõttel kompenseerimine nagu mujal avalikus teenistuses. Samas on vanglateenistusel võimalik arvestada teenistuslikke huvisid, sest vangla peab tagama ööpäevaringse tõrgeteta töö. Eelnõu punktiga 68 ühtlustatakse § 144 regulatsioon eriteenistuste regulatsiooniga PPVS-i § 57 lõikes 4, mille alusel teatatakse politseiametnikule tema nõusolekuta üleviimisest üks kuu ette. Muudatuse tulemusel teatatakse vanglaametnikule tema üleviimisest üks kuu ette. Seni tuli vanglaametnikule tema üleviimisest anda teada kaks kuud ette. Muudatus on vangla töökorralduse vaatest positiivne, sest avaliku halduse ülesande täitmine eeldab senisest kiiremat reageerimist muudatusvajadustele. Üleviimise puhul ei ole tegu olukorraga, kus inimesel oleks tingimata tarvis sellest teada kaks kuud ette. Selle käigus ei vahetu töö asukoht ega muud tingimused, mis võiksid vajada pikemat ettevalmistusaega. Muudatuse mõju vanglaametnikele on pigem väike. Sisuline mõju ametniku jaoks seisneb üleviimises, mitte aga selles, kui pikalt on see talle ette teada. Üks kuu on ametniku jaoks piisav võimalike vajalike ümberkorralduste tegemiseks. Eelnõu punktiga 69 tunnistatakse kehtetuks kehtiva seaduse § 144 lõige 11, mis näeb ette nõusolekuta üleviimisest etteteatamise tähtajast puudu jäänud tööpäevade eest senise palga maksmist. Regulatsioon ühtlustatakse eriteenistuste regulatsiooniga politsei ja piirivalve seaduse §-s 57, mis taolist hüvitist ette ei näe. Vanglaametniku nõusolekuta üleviimise korral säilib VangS-i § 144 lõike 2 kohane tagatis, mis näeb ette senise palga säilitamist kolme kuu jooksul, kui palk uuel ametikohal on väiksem vanglaametniku senisest palgast. Muudatus ei avalda praktikas olulist mõju, sest vanglaametnikule seadusest tulenev tagatis säilib. Seega ei halvene ametniku olukord tagatisega kaetud perioodi vältel, samuti võrreldes nt politseiteenistuses olevate ametnikega. Muudatuse grupp VII – taustakontrolli muudatusega seotud mõjud Eelnõuga laiendatakse taustakontrollile alluvate isikute ringi. Edaspidi võib taustakontrolli teha ka nende isikute suhtes, kellega vangla territooriumist väljaspool kohtumisele lubamist kinnipeetavale vanglaväliste suhete säilitamise eesmärgil otsustatakse. Muudatus puudutab näiteks isikuid, kellega kohtumist lubatakse lühiajalisel väljasõidul või VangS-i § 22 lg 1 p-s 2 sätestatud soodustusena. Taustakontrolli tehakse ainult nende isikute kohta, kellega kohtumise eesmärk on vanglaväliste suhete hoidmine (VangS § 23), eeskätt mõeldakse perekonnaliikmeid. Näiteks juhul, kui kinnipeetav läheb kohtumisele väljaspool vanglat muul eesmärgil – tööle, õppeasutusse vms –, taustakontrolli ei tehta. Muudatus ei piira kinnipeetavate õigust säilitada sidemeid lähedastega, vaid lisab turvalisuse tagamiseks täiendava kontrollimeetme. See toetab usaldusväärselt sotsiaalsete sidemete hoidmist ja taasühiskonnastamist. Vanglatele lisandub koormust taustakontrollide tegemisel, 79 kuid muudatus aitab vältida hilisemaid intsidente ja suurendab seeläbi töö efektiivsust. Nagu ka teiste taustakontrollile alluvate isikurühmade puhul, teavitatakse neid taustakontrolli tegemisest. Taustakontrolli raames töödeldakse andmeid samas ulatuses, kui vanglasisese kokkusaamise puhul. Juhul kui vanglal on taustakontrolli tehes kahtlus, et isikuga kohtumine võib ohustada karistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut saab ta keelduda kinnipeetava lubamist kohtumisele. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja neist tulenevate teiste seaduste muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid, sellest ei eeldata ka märkimisväärset tulu riigieelarvesse. Muudatustega kaasneb mõningane kulude kokkuhoid kohtutes ja prokuratuuris. Seeläbi on eelnõu seotud kohtureformiga, kuna aitab kaasa kohtunike töökoormuse vähendamisele ning võimaldab kohtunikel ja prokuröridel keskenduda kõige olulisematele asjadele. Karistuse täitmise küsimused, mis tingimata ei pea kuuluma kohtu või prokuratuuri pädevusse ning mille on võimelised ära lahendama vanglad ja kriminaalhooldus, antakse nimetatud asutuste lahendada. Kuna muudatuste jõustumise järel tehakse seni kohtus või prokuratuuris tehtud töö ära vanglasüsteemis, siis riigieelarves ülejääki ei teki, kuid muudatused aitavad paremini toime tulla kohtusüsteemis kavandatud kärbetega. Prokuratuur ja kohtusüsteem on ühed kõige kallimad institutsioonid karistuse täideviimise küsimuste lahendamiseks. Vanglasüsteem ei vaja muudatuse tulemusena lisaressurssi, kuna raha suunatakse vajadusel süsteemi sees ümber. Kriminaalhooldusaluste arv küll tõuseb ja sellega suureneb kriminaalhooldusosakondade kulu, kuid vangide arvu vähenemine toob kaasa mõningase kokkuhoiu vanglas, mis suunatakse vajadusel vanglasüsteemi sees ümber. Kriminaalhooldusaluste taasühiskonnastamine (nt eluaseme leidmine ja sotsiaalteenused) võib kaudselt suurendada ootusi kohaliku omavalitsuse rollile, kuid uusi ülesandeid muudatused kaasa ei too. Seega ei ole tegemist olulise mõjuga. Eelnõuga tehtavate muudatustega ei laeku küll riigieelarvesse lisaraha, kuid hoitakse ära ka vajadus lisaraha järele. Seega aitavad kavandatud muudatused liikuda riigieelarve parema tasakaalu poole, sealhulgas vähendades liigset bürokraatiat. Vangistusseaduses ja karistusregistri seaduses muudatuste tegemisega ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamisega kaasnevad muudatused on asutuste (peamiselt vanglate) töökorralduses. Muudatused ei eelda suures mahus tegevusi, mis väljuksid tavapärase töö raamest. Mõningad töökorralduse muudatused on vanglate töös aastate jooksul olnud tavapärased ja eelnõuga tehtavad muudatused ei eelda mahukaid ümberkorraldusi. Muudatuste tegemisel on arvesse võetud vanglate ettepanekuid ja tehnilisi arendusi, mistõttu on muudatustest teadlikkus valdkonniti olemas ja vanglate struktuuriüksused on eelnõu valmimise käigus nende muudatustega ka arvestanud. Kinnipeetava rahaliste vahendite arvestussüsteemi vangiregistriga integreerimisega seotud muudatused on tehnilist laadi. Muudatuse tulemusel kaob üks andmekogu, ametnikud ei pea 80 enam edaspidi tööks kasutama kahe eraldi registri andmeid ja see muudab tööprotsessid sujuvamaks. Kinnipeetavaid ega teisi isikuid muudatus ei mõjuta. 8. Rakendusaktid Eelnõu jõustumisel seadusena on vaja muuta järgmisi õigusakte: 1) justiitsministri 31. detsembri 2012. a määruse nr 67 „Indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vormi kehtestamine“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 03.01.2013, 4; 2) justiitsministri 5. septembri 2001. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 3; 3) justiitsministri 12. augusti 2010. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2024, 7. 4) Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 21.03.2025, 29; 5) justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 6; 6) justiits- ja digiministri 23. detsembri 2024. a määruse nr 31 „Taustakontrolli tegemine“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 4; 7) justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 8; 8) justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 26.03.2025, 7; 9) justiitsministri 23. juuli 2013. a määruse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 14; 10) justiitsministri 13. juuni 2006. a määruse nr 87 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 9; Eelnõu jõustumisel seadusena muutuvad kehtetuks järgmised õigusaktid: 1) justiitsministri 15. juuli 2009. a määrus nr 29 „Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/121032025002?leiaKehtiv) redaktsioon avaldamismärkega RT I, 21.03.2025, 2; 2) Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määrus nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ 81 (https://www.riigiteataja.ee/akt/12848724?leiaKehtiv) redaktsioon avaldamismärkega RT I, 13.12.2024, 4. 3) justiitsministri 7. mai 2004. a määrus nr 37 „Kriminaalhooldusametniku täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ning tööülesannete loetelu, mille täitmisel ei pea ametnikul olema vastavat rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/123072019021?leiaKehtiv) redaktsioon avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 11; 4) Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määrus nr 116 „Vanglaametniku teenistuskäigu määrus“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/112072013042) redaktsioon avaldamismärkega RT I, 12.07.2013, 42. Eelnõu jõustumisel seadusena tunnistatakse kehtetuks järgmised õigusaktid: 1) justiitsministri 24. jaanuari 2007. a määrus nr 5 „Tallinna Vangla teenistujate koosseis“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/120062025002?leiaKehtiv) redaktsioon avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 2; 2) justiitsministri 26. mai 2008. a määrus nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/106102017004?leiaKehtiv) redaktsioon avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 3; 3) justiitsministri 26. märtsi 2008. a määrus nr 11 „Viru Vangla teenistujate koosseis“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/114122012004?leiaKehtiv) redaktsioon avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 4. Eelnõu jõustumisel kehtestatakse uus justiits- ja digiministri ministri määrus § 43 lg 21 alusel. Vastavad rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa 2). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, kuna tehtavate muudatuste puhul tagab üldine vacatio legis adressaatidele piisava aja regulatsiooniga tutvumiseks ning oma tegevuste planeerimiseks. Käesoleva seaduse muudatused (§ 1 punktid 1–12, 15–18, 20–23, 26–29, § 10 punktid 9 ja 10, § 12, § 15 ja § 18 p-d 26, 32 ja 42) jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril. Kuna muudatused nõuavad mõningast ettevalmistust, sh IT-arendusi ja tööprotsesside ülevaatamist vanglasüsteemis, on vaja jätta mõistlik aeg seaduse vastuvõtmise ja muudatuste jõustumise vahele. Mõistlik aeg võiks olla vähemalt paar kuud. Seega kui eelnõu ei jõuta vajaliku kiirusega menetleda, tuleb jõustumisaega menetluse käigus edasi lükata. Käesoleva seaduse muudatused (§ 1 punktid 13, 14, 19, 24 ja 25, § 10 punktid 4–8, § 18 punktid 33–38 ning punktis 70 esitatud vangistusseaduse § 17211), mis puudutavad tingimisi ennetähtaegsest vangistusest vabanemist, jõustuvad kolm kuud hiljem ehk 2027. aasta 1. aprillis, kuna nõuavad suuremat ettevalmistust ning kahe suure muudatuse vahele on vaja jätta vanglasüsteemile aega muudatustega järk-järgult kohaneda. 82 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga) esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigiprokuratuurile, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Eesti Advokatuurile, vanglatele, Õiguskantsleri Kantseleile ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. Eelnõu kooskõlastasid märkustega Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium ning eelnõu kohta avaldasid arvamust Riigiprokuratuur, Riigikohus, Tartu Ringkonnakohus, Harju Maakohus ja Tartu Ülikooli õigusteaduskond. Esitatud märkused ja ettepanekud töötati läbi ning võimalusel võeti arvesse ja muudeti või täiendati vastavalt eelnõu ja seletuskirja. Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ning arvamuse andmiseks Riigikohtule, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigiprokuratuurile, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, maa- ja halduskohtutele, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Sisekaitseakadeemiale ja vanglatele. Esitatud märkused ja ettepanekud töötati läbi ning võimalusel võeti arvesse ja muudeti või täiendati vastavalt eelnõu ja seletuskirja. Algatab Vabariigi Valitsus .......2026. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 83