Luunja Vallavalitsus
Meie 30.03.2026 nr 20-1/2330
[email protected]
Puiestee 14
Luunja, 62222, Tartu maakond
Tähelepanu juhtimine
Lugupeetud Luunja Vallavalitsus
Justiits- ja Digiministeeriumile edastati taotlus haldusjärelevalve algatamiseks seoses Luunja vallas
Pronkshobu arenduse (Luunja alevikus Pronkshobu tee 4/6/8 maaüksusel korterelamute
püstitamiseks) planeerimis- ja ehitusmenetlusega seotud asjaoludega. Nimelt on kolme
detailplaneeringu kohase elamu (korterelamud) ehitusload (leitavad siit) väljastatud erandkorras enne,
kui on detailplaneeringule vastav kohustus täidetud (antud juhul kaugküttetorustiku väljaehitamine).
Lisaks viidatakse taotluses võimalikule huvide konfliktile seoses eelnevalt kirjeldatud
otsustusprotsessiga.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 753 lõikele 1 teostab Justiits- ja Digiministeerium
haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle. Ministeeriumi poolt
teostatava järelevalve eelduseks on VVS § 753 lõikest 4 tulenevalt kohaliku omavalitsuse üksuse
haldusakti õigusvastasus ja avaliku huvi rikkumine. Sõltumata sellest, kas tingimused on või ei ole
täidetud, on Justiits- ja Digiministeeriumil kaalutlusõigus küsimuses, kas järelevalvet alustada või
mitte.
Avalik huvi on ülekaalukas huvi kohaliku omavalitsuse või riigi elanike vaatest tervikuna, hõlmates
laiemalt ühiskondlikke hüvesid ja väärtusi. Avalikuks huviks laiemalt on ka kogukonna ootus kohaliku
omavalitsuse otsuste õiguspärasusele.
Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54. Nimelt,
haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse
alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
Kui valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik leiab, et kohaliku omavalitsuse üksuse
haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 tööpäeva jooksul
haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku
tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja
(VVS § 753 lõige 4). Sama paragrahvi lõige 8 sätestab, et juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole
30 tööpäeva jooksul pärast valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku kirjaliku
ettepaneku saamist haldusakti kehtetuks tunnistanud, seda õigusnormidega kooskõlla viinud,
nõutavat haldusakti andnud või haldusakti tagajärgede kõrvaldamist otsustanud, võib valdkonna eest
vastutav minister või tema volitatud ametnik halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel
ja korras esitada protesti.
Esmalt selgitame, et Justiits- ja Digiministeeriumi poolt saame abistada üksnes korruptsioonivastase
seaduse (KVS) tõlgendamisel. Seda, kas kellegi tegevuses võib olla süüteokoosseisu tunnuseid,
ministeerium hinnata ei saa. Samuti ei ole ministeeriumi tõlgendused kohtutele siduvad. Kui otsus või
toiming on juba tehtud ning on kahtlus, et tegu võib olla nt toimingupiirangu rikkumise vms
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
korruptsioonisüüteoga, siis tuleks pöörduda süüteokaebusega uurimisasutuse poole:
[email protected].
KVS § 13 näeb ette huvide deklareerimise kohustuse mh kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele.
KVS § 3 lõike 3 kohaselt peab mh kohaliku omavalitsuse üksuse asutus tagama nende nimel,
ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku:
1) korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse;
2) kohustustest kinnipidamise kontrolli.
Seadus ei määra, kuidas asutus peab neid ülesandeid täitma. Kohaliku omavalitsuse abistamiseks on
riik avaldanud mitmeid soovituslikke juhiseid:
Huvide konflikti vältimine volikogus | Korruptsioon.ee
Sisekontroll ja korruptsiooni ennetamine kohalikus omavalitsuses | Korruptsioon.ee
Korduma kippuvad küsimused | Korruptsioon.ee
Järgnevalt märgime, et käesoleva juhtumi asjaoludest nähtuvalt on kehtiva Talli maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringu seletuskirjas (lk.20, leitav siit) kirjas järgnev:
Luunja vald ei väljasta ehituslubasid detailplaneeringualale planeeritud hoonete ehitamiseks enne
detailplaneeringujärgsete:
1. tehnovõrkude ja -rajatiste (veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud,
sademeveekanalisatsiooni torustikud, kaugküttetorustikud (vajadusel), nõrkvoolu-, ja
elektripaigaldised ja surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised,
välisvalgustus) väljaehitamist ja vastavate kasutuslubade või -teatiste väljastamist;
Luunja Vallavalitsuse 09.02.2022 korraldusest nr 49 „Halduslepingu sõlmimine ja hüpoteegi seadmine
Luunja valla kasuks“ notariaalse lepingu punkti 2.6.4. kohaselt ei väljasta vald ehituslubasid
detailplaneeringualale planeeritud hoonete ehitamiseks enne detailplaneeringujärgsete
sademeveekanalisatsiooni torustike, kaugküttetorustike, nõrkvoolu- ja elektripaigaldiste ja
surveseadmestike ja nende teenindamiseks vajalike ehitiste, välisvalgustuse ja avalikuks
kasutamiseks määratud teede, sh kõnniteedele ja kergliiklusteedele, killustikualuse, välja ehitamist.
Luunja Vallavalitsus otsustas muuta eelnimetatud halduslepingut korraldusega („Sõlmitud
halduslepingu muutmine“ korraldus 05.11.2025 nr 2-4/335 leitav siit), mille järgi leiab Luunja
Vallavalitsus, et kuna enamus lepingu alusel nõutud töid on teostatud või teostamisel ning kohustuste
täitmise tagamiseks on seatud valla kasuks hüpoteek summas 250 000 euro väärtuses, mis katab ära
allesjäänud täitmata kohustuste täitmiseks vajalikud summad, on võimalik väljastada erandkorras
ehitusluba maksimaalselt kolmele hoonele.
Siinkohal peab Justiits- ja Digiministeerium vajalikuks märkida, et vallal tuleb järgida kehtivaid
planeeringuid. Planeering on haldusakt ning kehtiv haldusakt on siduv. Vald peab kõigis menetlustes
(sh ehituslube andes ja planeeringu elluviimiseks lepinguid sõlmides) seisma selle eest, et planeering
kui terviklik ruumilahendus viidaks ellu nii, nagu näeb ette kehtestatud planeering. Planeeringut saab
muuta üksnes õiguspärase haldusaktiga. Planeerimisseadus (PlanS) § 140 lubab planeeringut
kehtetuks tunnistada ka osaliselt. Seega juhul, kui detailplaneeringuga ettenähtut pole võimalik enam
ellu viia selles ehitusjärjekorras, nagu planeering kindlaks määras, tuleb seaduses ettenähtud korras
algatada kas planeeringu muutmine või osaline kehtetuks tunnistamine (vt ka õiguskantsleri põhjalikke
selgitusi 18.06.2020 seisukohas nr 7-5/201047/2003583).
Kuivõrd kaugküttetorustik pidi detailplaneeringu kohaselt olema väljaehitatud ka nende kolme hooneni,
millele erandkorras ehitusload anti, siis on Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul Luunja
Vallavalitsuse 12.11.2025 korraldusega nr 2-4/342 antud ehitusload eelnimetatud kolme hoone jaoks
vastuolus kehtiva detailplaneeringuga, st ei vasta ehitusseadustiku (EhS) § 12 lõikes 2 sätestatud
nõudele. HMS § 60 lõike 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele,
sealhulgas haldus- ja riigiorganitele.
2
Rõhutame siinkohal, et kuigi korrektsus, õiguskuulekus ja õiguspärane käitumine on ühiskonnas alati
tähtsal kohal, on need eriti olulised kohaliku omavalitsuse kui avaliku võimu tegevuse
aluspõhimõtetena. Avaliku võimu teostamine eeldab ühiskonna usaldust ametiasutuse vastu ning
ametiasutuse oskuslikku ja läbipaistvat tegutsemist. Ühiskonna usaldus kohaliku omavalitsuse vastu
sõltub kohaliku omavalitsuse seaduspärasest ja eetilisest käitumisest ning kompetentsest
tegutsemisest avalikes huvides. Seejuures peab kohaliku omavalitsuse tegevus mitte ainult olema,
vaid ka näima läbipaistev ja õiguspärane.
Kokkuvõttes aga piirdub Justiits- ja Digiministeerium käesoleval juhul tähelepanu juhtimisega
kõnealuste korralduste õigusvastasusele. Peame vajalikuks rõhutada, et kohalikul omavalitsusel on
põhiseaduse §-st 154 tulenev enesekorraldusõigus. Mistõttu on mõistlik, et vallavalitsus korraldab oma
tegevuse õiguspärasuse põhiseaduse §-st 154 tuleneva enesekorraldusõiguse alusel. Ehitusõiguse
andmisel on oluline, et ehitusluba oleks planeeringulahendusega kooskõlas, mitte otseselt sellega,
mis avalikus ruumis on või ei ole välja ehitatud. Ehkki kõnealused ehitusload võivad olla kehtiva
õigusega vastuolus, on neid asutud ellu viima ja käesoleval juhul võimalik kehtetuks tunnistamine ei
omaks soovitud tulemust. Käesoleva juhtumi puhul on kaugküttelahenduse (detailplaneeringu
kohustusliku) kohustuse täitmine tagatud hüpoteegiga ning ehitusluba ei taotletud kõigi
detailplaneeringu järgsete hoonete ehitamiseks (vaid kolme). Lisaks on enamik detailplaneeringus
nõutud taristust väljaehitatud. Luunja Vallavalitsusel on võimalik ja ka vajalik iseseisvalt jõuda
otsustuseni, kuidas tagada edaspidi antavate ehituslubade kooskõla kehtivate õigusaktidega ja
planeeringutega ning ka juba antud ehituslubade kooskõla detailplaneeringuga nii, et võtab arvesse
hoonete rajamisest puudutatud maaomanike arvamusi.
Avaldame lootust, et Luunja Vallavalitsus pöörab sellele kohast tähelepanu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Victoria Tamme
nõunik
Victoria Tamme 53523094
[email protected]
3