Informatsiooni edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10129 Tallinn 17.09.2025 nr 15.1-4/5818 Välisministeerium edastab Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2025 istungile esitamiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu ja Ukraina ning Euroopa Liidu ja Moldova assotsieerimislepingute kohandamise kohta kaubandussuhete uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mariin Ratnik välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Lisad: 1) seletuskiri 6 lehel; 2) protokollilise otsuse eelnõu 1 lehel. Natalja Luts 637 7252 [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 18 . septembril 20 2 5 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukoh ad Euroopa Liidu ja Ukraina ning Euroopa Liidu ja Moldova assotsieerimislepingute kohandamise kohta kaubandussuhete uuendamiseks : Kiita heaks järgmi s e d majandus- ja tööstusministri esitatud seisukoh ad Euroopa Liidu ja Ukraina ning Euroopa Liidu ja Moldova assotsieerimislepingute raames kaubandussuhete uuendamiseks võetavate Euroopa Liidu Nõukogu otsuste eelnõude COM(2025) 450 ja COM (2025) 454 kohta: Eesti toetab E uroopa Liidu Nõukogu otsuse , millega määratakse kindlaks E uroopa Liidu nimel võetav seisukoht E uroopa Liidu ja Ukraina vahelise assotsieerimislepinguga loodud assotsieerimiskomitees seoses tollimaksude vähendamise ja kaotamisega , eelnõu vastuvõtmist E uroopa Liidu Nõukogus . Eesti toetab E uroopa Liidu Nõukogu otsuse , millega määratakse kindlaks E uroopa Liidu nimel võetav seisukoht E uroopa L iidu ja Moldova vahelise assotsieerimislepinguga loodud assotsieerimiskomitees seoses tollimaksude vähendamise ja kaotamisega , eelnõu vastuvõtmist E uroopa Liidu Nõukogus . Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukoht i . Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu d ja seisukoh ad Riigikogu juhatusele ja teha seisukoh ad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee liikmetele. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär Eesti seisukoh ad Euroopa Liidu ja Ukraina ning Euroopa Liidu ja Moldova assotsieerimislepingute kohandamise kohta kaubandussuhete uuendamiseks I. Sissejuhatus 28. juulil 2025. aastal esitas Euroopa Komisjon ettepanekud Euroopa Liidu ja Ukraina ning Euroopa Liidu ja Moldova assotsieerimislepingute raames kaubandussuhete uuendamiseks. Antud seletuskiri puudutab Eesti seisukoht i Euroopa Liidu Nõukogu otsuste eelnõude kohta, millistega määratletakse kindlaks Euroopa Liidu nimel võetavad seisukohad ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepinguga (edaspidi ka „EL-Ukraina leping“) loodud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees seoses tollimaksude vähendamist ja kaotamist käsitleva otsuse kavandatava vastuvõtmise kohta ( vastavalt lepingu artikli 29 lõikele 4 ) . Moldova Vabariigi (edaspidi „Moldova“) vahelise assotsieerimislepinguga (edaspidi ka „EL-Moldova leping“) loodud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees seoses tollimaksude vähendamist ja kaotamist käsitleva otsuse kavandatava vastuvõtmise kohta ( vastavalt lepingu artikli 147 lõikele 4 ) . Eesti toetab ettepanekuid, kuna se llega luuakse püsiv lahendus seniste ajutiste asemel EL-Ukraina ja EL-Moldova jätkusuutlikeks kauba ndussuheteks , toeta des tulevaste ELi liikmesriikide integratsiooni liiduga ning avaldades positiivset majanduslikku mõju . Informatsiooni ELi koordinatsioonikogule ja V ab ariigi Valitsusele esitamiseks on koostanud Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna nõunik Natalja Luts ( [email protected] ). Valdkonna eest vastutavad asekantslerid on Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Mariin Ratnik ( [email protected] ) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni asekantsler kohusetäitja Marie Allikmaa ( [email protected] ). II. Taust ja sisu EL-Ukraina assotsieerimisleping jõustus 1. septembril 2017 . Osana sellest leppest kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016 ELi ja Ukraina vahel põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubandus piirkonda ( Deep and Comprehensive Free Trade Area ). EL-Moldova assotsieerimisleping jõustus 1. juulil 2016 ning põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubandus piirkonda ELi ja Moldova vahel kohaldatakse ajutiselt alates 1. septembrist 2014. EL-Ukraina ja EL-Moldova vabakaubandusl epingu tes on sätestat ud 10 aasta jooksul kaotada samm-sammult mõlemapoolselt kõik tolli maksud ja kvoodid kaupadele . Eesti on järjekindlalt toetanud võimalikult alalist ja vastastikust t ollimaksude liberaliseerimist Ukrainaga ja Moldovaga , st vabakaubanduspiirkondade lõplikult rakendamist Ukraina ja Moldovaga . 29. juunil teatas Euroopa Komisjon, et on viinud lõpule läbirääkimised Ukrainaga ELi ja Ukraina põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu läbivaatamise üle. Assotsieerimislepingu kaubanduse liberaliseerimise sätete läbivaatamise põhimõtteline kokkulepe tähistab uut etappi pikaajalise, prognoositava ja vastastikuse raamistiku loomisel Ukraina ühinemisprotsessi laiemas kontekstis. 24. juulil teatas komisjon, et kokkuleppele vabakaubanduspiirkonna ülevaatamise ja uuendamise osas on jõutud ka Moldovaga. Õiguslikud ettepanekud mõlema kohta esitas komisjon 28. juulil . Ettepanekute eesmär kideks on 1) l uua Ukraina ja Moldovaga raamistik pikaajaliseks majanduskindluseks ja stabiilseteks kaubandussuheteks; 2) l õimida Ukraina ja Moldova paremini ELiga nende liitumisperspektiivi valguses; 3) v õtta arvesse E uroopa Liidu liikmesriikide ja põllumajandustootjate tõstatatud teatavate põllumajandussektorite tundlikkust. Ukraina puhul s eisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees, põhineb kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee otsuse eelnõul, mis on väljatoodud nõukogu otsuse eelnõu lisas . See on lepinguosaliste vahel lepingu artikli 29 lõike 4 kohaselt peetud konsultatsioonide tulemus. Konsultatsioonid algatati 2021. aastal Ukraina taotlusel. Seejärel peatati need pärast Venemaa ebaseaduslikku ja provotseerimata täiemahulist sissetungi Ukrainasse ning pärast seda, kui Euroopa Liit võttis 4. juunil 2022 vastu ühepoolsed kaubanduse liberaliseerimise meetmed oma autonoomsete kaubandusmeetmete (ATMid) kaudu, mida pikendati 2023. ja 2024. aastal. 6. juunist 2025. a hakkas ATMide asemel kehtima ajutine lahendus võimaldamaks Ukrainal kaubavahetust Euroopa Liiduga, niinimetatud 7/12 vahelahendus, mille kohaselt võib seitse kuud sel aastal kasutada 7/12 DFCTA kvootidest. Pooled jätkasid konsultatsioone püsiva lahenduse nimel 2025. aasta juunis. Konsultatsioonide tulemusel jõuti kokkuleppele ajakohastatud lepingu järgmiste parameetrite osas : Suuremad kaubavood. Muudetud lepinguga luuakse tasakaal Ukraina ja Euroopa Liidu vahelise kaubanduse toetamise ning teatavate ELi põllumajandussektorite ja sidusrühmade tundlike küsimuste arvessevõtmise vahel. Kokkulepitud turulepääs on erinevate toodete puhul erinev. Kõige tundlikumate kaupade (nagu suhkur, linnuliha, munad, nisu, mais ja mesi) puhul on kaubavoo kasv põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu raames piiratum kui autonoomsete kaubandusmeetmete raames. Muude toodete puhul on kaubavooge suurendatud, mis toob ELi ja Ukraina üksteist täiendavatel turgudel kasu mõlemale poolele. Lõpuks lepiti teatavate mittetundlike toodete ( näiteks piimatoodete ) puhul kokku täielikus liberaliseerimises . Vastavusse viimine Euroopa Liidu põllumajanduslike toiduainete tootmisstandarditega. Uus turulepääs sõltub sellest, kuidas Ukraina suudab end viia käesoleva otsuse lisas loetletud tähtaegade jooksul vastavusse teatavate ELi põllumajanduslike toiduainete tootmisstandarditega, mis puudutavad loomade heaolu, pestitsiidide ja veterinaarravimite kasutamist. Ukraina peab igal aastal esitama aruande oma edusammude kohta selles valdkonnas. Selline lähenemisviis on vastavuses Ukraina Euroopa Liidu ühinemise protsessi ja acquis ’ vastuvõtmise loogikaga. Tugev kaitseklausel. Mõlemal lepinguosalisel on võimalus aktiveerida kaitsemehhanism, mis võimaldab võtta asjakohaseid meetmeid olukordades, kus import teise lepinguosalise riigist võib põhjustada või ähvardab põhjustada majanduslikke, ühiskondlikke või keskkonnaalaseid probleeme lepinguosalise territooriumil. ELi puhul saab võimalikku kaubandushäiret hinnata ühe või mitme liikmesriigi tasandil. Mõlemad pooled on samuti kokku leppinud ka meetmete uurimises, et aidata Ukraina eksportijatel jõuda oma traditsioonilistele turgudele kolm andates rii kides. Lisaks on EL ja Ukraina leppinud kokku vaadata lepingu toimimi n e läbi seoses Ukraina edusammudega majandusintegratsioonis ja ühinemisväljavaadetega , eeldatavasti kahe-kolme aasta jooksul. Euroopa Liit on teravalt hukka mõistnud Venemaa agressioonisõja Ukraina vastu ja on astunud enneolematuid samme, et Ukrainat selles erandlikus olukorras toetada. EL on andnud Ukrainale finantsabi, sealhulgas makromajanduslikku finantsabi erakorralisteks meetmeteks ja ülesehitustöödeks, tarninud sõjavarustust, kehtestanud Venemaa ja Valgevene vastu ulatuslikud sanktsioonid ning hoogustanud lepingu kohast koostööd, mis on kindlaks määratud prioriteetses tegevuskavas . Ukrainale anti 2022. aasta juunis ELi kandidaatriigi staatus ja 2023. aasta detsembris alustati temaga ühinemisläbirääkimisi. Kavandatav akt on seega kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõikest 3 tuleneva liidu kohustusega tagada kooskõla liidu välistegevuse eri valdkondade vahel ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikega 1, milles on sätestatud, et ühist kaubanduspoliitikat viiakse ellu kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega. Moldova puhul seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees, põhineb kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee otsuse eelnõul, mis on väljatoodud nõukogu otsuse eelnõu lisas . See on lepinguosaliste vaheliste arutelude tulemus, pidades silmas, et Moldova suhtes kehtestatud Euroopa Liidu ühepoolsed kaubanduse liberaliseerimise meetmed (autonoomsed kaubandusmeetmed) aegusid 18. juulil 2022 ning neid pikendati 2023. ja 2024. aastal seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu. Konsultatsioonide tulemusel jõu dis EL Moldovaga kokkuleppele ajakohastatud lepingu Ukrainaga sarnas te parameetrite osas , mis puudutab kaitseklauslit, turulepääsu paranemist ja vastavusse viimist Euroopa Liidu põllumajanduslike toiduainete tootmisstandarditega . Kokkulepitud turulepääs on erinevate toodete puhul erinev : Õunte , ploomide, viinamarjade ja kirside tolli kvoo te suurendatakse oluliselt, et need vastaksid viimaste aastate kaubamahtudele. K üüslaugu ja viinamarjamahla puhul on kokku lepitud täielik alaline liberaliseerimine, samal ajal kui tomatite puhul on kokku lepitud alaline liberaliseerimine, kuid piiril kehtiva hinna süsteemi kohane tollimaks jääb kehtima. Euroopa Liit on teravalt hukka mõistnud Venemaa agressioonisõja Ukraina vastu , millel on ka mõju Ukraina naaberriigile Moldovale, ja on astunud enneolematuid samme, et Moldovat selles erandlikus olukorras ja liiduga ühinemisel toetada. See hõlmab reformide ja majanduskasvu pikaajalist toetamist Moldova uue majanduskasvu kava raames 1,9 miljardi euro ulatuses. Moldovale anti 2022. aasta juunis ELi kandidaatriigi staatus ja 2023. aasta detsembris alustati temaga ühinemisläbirääkimisi. Kavandatav akt on seega kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõikest 3 tuleneva liidu kohustusega tagada kooskõla liidu välistegevuse eri valdkondade vahel ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikega 1, milles on sätestatud, et ühist kaubanduspoliitikat viiakse ellu kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega. III. Analüüs nõukogu otsuse eelnõu vastavuse kohta pädevuse andmise põhimõttele Nõukogu otsuste eelnõud on seotud ühise kaubanduspoliitikaga ja sel põhjusel on mõlema otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik (ühine kaubanduspoliitika). Akt, mille kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee peab vastu võtma, on õigusliku toimega akt. Vastavalt lepingu artikli 438 lõikele 3 muutub kavandatud õigusakt rahvusvahelise õiguse raames lepinguosaliste jaoks siduvaks. Kavandatav akt ei täienda ega muuda lepingu institutsioonilist raamistikku. Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9 (otsus, millega kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad). IV. Nõukogu otsus t e eelnõu de mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju kaubandussuhetele ja ettevõtlusele. Lepinguosaliste eesmärk on veelgi laiendada tollimaksude kaotamise ulatust, lisades veelgi suuremat dünaamilisust Euroopa Liidu ja Ukraina ning Euroopa Liidu ja Moldova vaheliste kaubandussuhetele, kuna alates lepingutega ette nähtud põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna ajutisest kohaldamisest on kaubandus kasvanud rohkem kui 150 %. Ukraina ja Moldova ühinemisläbirääkimised Euroopa Liiduga ja nende järkjärguline integreerimine Euroopa Liidu ühtse turuga juba enne ühinemist tugevdavad kahepoolseid kaubandussuhteid. EL on nii Ukraina kui Moldova suurim kaubanduspartner, moodustades vastavalt 2024. aastal üle 50% mõlema riigi kogu kaubavahetusest. Ukraina on Euroopa Liidu suuruselt 16. kaubanduspartner, moodustades 2024. aastal 1,3% Euroopa Liidu kogu kaubavahetusest. Moldova on Euroopa Liidu kaubanduspartnerite seas 58. kohal, kaubanduse kogu maht 2024. aastal moodustas umbes 7,5 miljardit eurot. Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline kaubavahetus ulatus 2024. aastal 67,2 miljardi euroni, ehk alates EL-Ukraina lepingu jõustumisest 2016. aastal enam kui kahekordistunud. Euroopa Liidu kaupade import Ukrainast oli 2024. aastal 24,5 miljardit eurot. Ukraina peamised kaubaekspordi artiklid on teravili (18,1% kogu ekspordist), loomsed või taimsed rasvad ja õlid (12,5%), õliseemned (10%), raud ja teras (7,8%) ning maagid, räbu ja tuhk (7,8%). Euroopa Liidu kaubaeksport Ukrainasse ulatus 2024. aastal 42,7 miljardi euroni ning peamised ekspordiartiklid Ukrainasse olid mineraalkütused ja mineraalõlid (16% kogu kaubaekspordist), elektrimasinad (10%), masinad (9,7%), mootorsõidukid (9,5%) ning relvad ja laskemoon (7,7%). Lepingud avavad turulepääsuvõimalusi Euroopa Liidu ja Eesti ettevõtetele Ukraina ja Moldova turgudele , kuna on saavutatud mitmete mittetundlike toodete täielik liberaliseerimine, näiteks avatakse võimalusi Euroopa Liidu piimandussektorile, kus Ukraina on täielikult liberaliseerinud turulepääsu . Ukraina on Eesti äridiplomaatia üks prioriteetriike. Fookussektoriteks on infotehnoloogia, kaitse tööstus , ehitus, haridus. Eesti ettevõtted tegutsevad täna Moldovas põhiliselt läbi arengukoostöö. Üldsuse teavitamiseks ja sidusrühmade arvamuste kogumiseks EL-Ukraina lepingu ajakohastamise kohta korraldas Euroopa Komisjon tagasisidekorje , mis oli avatud 3. septembrist 2024 kuni 1. oktoobrini 2024. Komisjonile laekus 111 vastust, millest 49 saadi eraisikutelt ning 62 ühendustelt ja äriühingutelt. Enamikus ELi põllumajandusliku toidutööstuse sidusrühmade vastustes toetati Ukrainast pärit impordi turulepääsu vähest või mõõdukat suurendamist ning juhiti tähelepanu häiretele, mis tekkisid siis, kui import võis autonoomsete kaubandusmeetmete alusel vabalt siseneda, samas kui mõned soovisid mõlemapoolset ambitsioonikat turulepääsu, rõhutades E uroopa Liidu ekspordipotentsiaali ja vajadust hankida sisendeid Ukrainast. Ukraina põllumajandusliku toidutööstuse sidusrühmad olid huvitatud suuremahulisest turulepääsust, rõhutades põllumajandusliku toidutööstuse tähtsust Ukraina majanduse ja eksporditulu jaoks. Paljud sidusrühmad nõudsid, et Ukraina viiks end järkjärgult vastavusse E uroopa Li idu tootmisstandarditega ning soovisid tugevaid kaitsemeetmeid. Vaid vähesed olid kaubanduse suurema liberaliseerimise poolt, rõhutades Ukraina liikumist Euroopa suunas. Üldsuse teavitamiseks ja sidusrühmade arvamuste kogumiseks EL-Moldova lepingu ajakohatsamise kohta korraldas Euroopa Komisjon tagasisidekorj e , mis oli avatud 30. oktoobrist 2024 kuni 27. novembrini 2024. Komisjonile laekus 4 vastust, millest 1 saadi eraisikult ning 3 Euroopa Liidu ühendustelt ja äriühingutelt. Nendes vastustes pooldati üldjoontes Euroopa Liidu toetust Moldovale, rõhutades samas, kui oluline on sõlmida vastastikku kasulik leping, pidades silmas ELi põllumajandusliku toidutööstuse jaoks tundlikke valdkondi. Esile tõsteti ka seda, et Moldova tootjate ja eksportijate jaoks on tähtis viia oma tootmisstandardid vastavusse Euroopa Liidu omadega ning vajadust kaitseklausli järele. Mõju Euroopa Liidu eelarvele. Mõlemal ettepanekul on finantsmõju tuludele, mis seisneb summas, mida kogutakse enamsoodustusrežiimi tollimaksudena lepingu läbivaatamise raames antava lisakontsessiooniga hõlmatud impordimahult. V I . Vabariigi Valitsuse seisukoh ad ja selgitus Eesti toetab E uroopa Liidu Nõukogu otsuse, millega määratakse kindlaks E uroopa Liidu nimel võetav seisukoht E uroopa Liidu ja Ukraina vahelise assotsieerimislepinguga loodud assotsieerimiskomitees seoses tollimaksude vähendamise ja kaotamisega, eelnõu vastuvõtmist E uroopa Liidu Nõukogus. Eesti toetab E uroopa Liidu Nõukogu otsuse, millega määratakse kindlaks E uroopa Liidu nimel võetav seisukoht E uroopa L iidu ja Moldova vahelise assotsieerimislepinguga loodud assotsieerimiskomitees seoses tollimaksude vähendamise ja kaotamisega, eelnõu vastuvõtmist E uroopa Liidu Nõukogus. Selgitus: Eesti prioriteet on jätkuvalt toetada Ukraina ja Moldova kiiremat integreerimist Euroopa Liidu ühisturuga. Selleks on oluline saavutada jätkusuutlik raamistik Euroopa Liidu ja Ukraina ning Euroopa Liidu ja Moldovaga majandus- ja kaubandussuhetes, mis aitaks mõlema riigi majandust ja võimaldaks neil kiiremini Euroopa Liidu majandusega lõimuda . Samuti peame oluliseks Euroopa Komisjoni igakülgset tuge Ukrainale ja Moldovale Euroopa Liidu tootmisstandardite ülevõtmisel, millega seotakse edaspidine kaubanduse liberaliseerimine. VI I . Arvamuse saamine ning seisukoha kooskõlastamine Eesti seisukoha koostamiseks on otsuse eelnõu tekst saa detud ministeeriumidele ( Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium , Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium) kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks. Ministeeriumidest laekunud tagasiside on seisukoha ja seletuskirja koostamisel arvesse võetud.