Majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ muutmine

MÄÄRUS 18.09.2025 nr 27 Majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 10 lõike 6 punkti 1 alusel. Majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määrust nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ täiendatakse 4. peatükiga järgmises sõnastuses: „4. peatükk Määruse rakendamine § 11. Rakendussäte (1) Määruse § 4 lõikeid 9 ja 10 rakendatakse alates 2024. aasta 1. juulist. (2) Isik, kellele on enne 2024. aasta 1. juulit väljastatud elektriala 6.–8. taseme kutsetunnistus, loetakse kuni kutsetunnistuse kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2029. aasta 30. juunini, kompetentseks tegema elektripaigaldise ja elektritöid lähtuvalt kutsetunnistuse andmise hetkel kehtinud õigusest.“. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  02.09.2025 Majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga lisatakse majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määrusse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 88) rakendussätete paragrahv. Määruse muutmine on vajalik, et lahendada rakendamise käigus tekkinud kitsaskohad ning tagada tagasiulatuvalt õigusselgus ja sujuv üleminek elektriala kutsetunnistuste regulatsioonis. Lisatav rakendussäte võimaldab kuni 30.06.2024 väljastatud kutsetasemete 6, 7 ja 8 elektriala kutsetunnistused jätta kehtima oma kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 30.06.2029. Eelnõuga tagatakse, et isikud, kellele on kirjeldatud kutsetunnistused väljastatud, saavad jätkata oma tegevust määruses sätestatud ajaperioodil ka pärast regulatsiooni jõustumist 8. jaanuaril 2024. a. Üleminekuperioodi lisamine vähendab halduskoormust nii kutsetunnistuse omanike kui ka neid kaasavate ettevõtjate jaoks. Kehtiva määruse nr 88 redaktsiooni kohene jõustumine tähendas, et mitmete kutsetunnistuste kehtivus lõppes ootamatult, mille tulemusel pidid isikud ja nende tööandjad kiiresti otsima uusi lahendusi, selgitama olukorda klientidele või koostööpartneritele ning vajadusel taotlema uusi tunnistusi või muid õigusi. Üleminekuperioodi lisamine loob ettevõtjatele ja kutsetunnistuse omanikele ajapuhvri, mille jooksul saab tegevuse ümber korraldada, vältides kiireid ja kulukaid otsuseid. See vähendab vajadust vaideavalduste või eranditaotluste järele, mis omakorda vähendab koormust ka kutse andjatele ja järelevalveorganitele. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Määruse ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tööstuse osakonna metroloogia ja seadme ohutuse nõunik Maanus Urb (tel: 5663 2448, e-post: [email protected]). Eelnõule tegi õigusliku ekspertiisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Käddi Tammiku (e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Vastavalt peaministri 12. augusti 2024. a korraldusele nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ on ministrite pädevusvaldkonnad muutunud ja 1 kuna toote- ja tööstusohutuse valdkond kuulub majandus- ja tööstusministri vastutusvaldkonda, muudab majandus- ja taristuministri määrust majandus- ja tööstusminister. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohase määrusega lisatakse määrusesse nr 88 § 11, millega sätestatakse, et kuni 30.06.2024 väljastatud kutsetasemete 6, 7 ja 8 elektriala kutsetunnistused kehtivad oma kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 30.06.2029. Lisatava sätte alusel säilib kehtiva kutsetunnistuse omanikul muuhulgas õigus jätkata tegutsemist elektripaigaldise projekteerimise ja elektripaigaldise auditi tegemise valdkonnas. Kuivõrd elektritöödeks loetakse nii vahetult töö tegemist (näiteks elektripaigaldise ehitamist) kui ka elektritööde juhtimist, siis tuleb eraldiseisvalt selgitada, et eelnõuga lisatud sättes on sõnal „teha“ laiapindne tähendus, mis hõlmab kõikide elektritööde tegemist (näiteks käidu juhtimine, projekti juhtimine, auditi teostamine), mida isik võib talle väljastatud kehtiva kutsetunnistuse alusel teha ning sõnaga „teha“ ei kirjeldata ainult füüsilist tööd. See säte välistab olukorra, kus isiku tegevusõigus oleks lõppenud üksnes seetõttu, et kutsetunnistus on väljastatud varem, kui kehtima hakanud määruse nr 88 redaktsioon (RT I, 05.01.2024, 12). Nii säilitatakse õiglane üleminek ja välditakse põhjendamatut tegevuspiirangut isikutele, kes tõendasid oma kutsealast pädevust kutsestandardi alusel, mis kehtis vahetult enne uue määruse redaktsiooni kehtima hakkamist. Selline säte järgib õiguspärase ootuse põhimõtet ning tagab õigusselguse nii kutseomanikele, tööandjatele kui ka järelevalveasutustele. Õiglase ülemineku näitlikustamiseks saab tuua samas valdkonnas varasemalt sätestatud sarnased nõuded. Näidetena saab kasutada Seadme ohutuse seaduse § 19 lg 2 ja Kutseseaduse § 26 lg 4 põhimõtteid, mille kohaselt enne seaduse jõustumist antud ning seaduse jõustumise ajal kehtivad tunnistused kehtivad nende andmise tingimuste jätkuva täitmise korral edasi. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõul puudub kokkupuude Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning regionaalarengule. Määruse nr 88 muutmisel tekkivad mõjud majandusele on tingitud ennem 30.06.2024 väljastatud elektriala kutsetunnistuste kehtivusele üleminekuperioodi sätestamisest, mis võimaldab kutsetunnistuste omanikel osaleda tööjõuturul ning pakkuda elektrivaldkonna põhist teenust. Mõju avaldub eelkõige tööjõu kättesaadavuse ning õiguskindluse kaudu. Kehtiva kutsetunnistuse omanikele tegevusõiguse säilitamine kuni nende kutse kehtivusaja lõpuni (kuid mitte kauem kui 30.06.2029) võimaldab elektriala spetsialistidel jätkata oma tegevust katkestusteta. See väldib tööseisakuid, töövõtjate asendamise vajadust ja sellega kaasnevaid kulusid tööandjatele ning tellijatele. Oluline on see projekteerimise ja auditeerimise valdkonnas, kus kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus mõjutab otseselt elektriprojektide kuluefektiivsust ja tähtaegadest kinnipidamist. 2 Samuti aitab muudatus ära hoida olukorra, kus ettevõtted peaksid võtma ette kiireid ja kulukaid ümberkorraldusi, et leida asendajaid neile töötajatele, kelle tegevusõigus lõppeks kiirelt ilma üleminekuperioodita. Selline sujuv üleminek soodustab tööjõu stabiilsust ning aitab kaasa turuosaliste usaldusele õigusraamistiku prognoositavuse suhtes. Mõju kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuste korraldusele ning kutsetunnistuste väljastajatele tuleneb asjaolust, et lisatav säte välistab vajaduse kutsetunnistuste kehtivuse osas tehtavate haldusotsuste järele. Samuti välditakse vaidlusi kutsetunnistuste kehtivuse üle. Paraneb õigusselgus järelevalveasutustele, kes saavad ühesed tingimused, millal võib isik jätkata tegevust ning millal tema kutsetunnistus kaotab kehtivuse. See lihtsustab järelevalvet ja vähendab vaidluste ning selgitustaotluste hulka. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega kulusid. Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha lisategevusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast avaldamist (HMS § 93 lõige 2), kuid seda rakendatakse tagasiulatuvalt. Tegemist on määruse adressaate soodustava tagasiulatuva mõjuga, mis on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 10 tuleneva õiguskindluse põhimõttega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, SA-le Kutsekoda, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidule, Eesti Elektroenergeetika Seltsile. Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ei esitanud kooskõlastamise ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, SA Kutsekoda, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, Eesti Elektroenergeetika Selts arvamuse avaldamise käigus märkuseid. Kooskõlastamisel ja arvamuse avaldamisel esitas märkused Justiits- ja Digiministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, millega arvestamine on toodud seletuskirja lisas. 3  Majandus- ja taristuministri 09.juuli 2015. a määruse „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ muutmise eelnõu seletuskiri Lisa KOOSKÕLASTUSTABEL Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud, arvamuse esitaja paragrahv, mittearvestamise põhjus lõige, punkt Justiits- ja Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmise Digiministeerium märkusega. Justiits- ja Seletuskiri Palume kaaluda eelnõu seletuskirja sisu ja võrdleva analüüsi Arvestatud. Määruse eelnõu seletuskirja Digiministeerium osa täiendamist kutseseaduse (KutS) asjakohaste sätete täiendatakse KutS § 26 lõikes 4 ja SeOS käsitlemisega. Vastav täiendus aitaks paremini mõista § 19 lõikes 2 sätestatud põhimõtetega, et kavandatud muudatuse vajalikkust (lisaks praktilistele näitlikustada varasemalt tehtud kaalutlustele) ning muudaks eelnõu eesmärgi rakendajale samalaadseid muudatusi. selgemaks ja arusaadavamaks. KutS näeb ette, et enne seaduse jõustumist väljastatud kutsetunnistused kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni (KutS § 26 lg 4). Seadme ohutuse seadus (SeOS) sätestab samuti, et enne selle jõustumist antud ja kehtivad load ja tunnistused kehtivad edasi (SeOS § 19 lg 2). Seega on põhjendatud, et varasemalt väljastatud kutsetunnistused, mis tõendavad kompetentsust, kehtivad edasi piiratud aja jooksul, et tagada sujuv üleminek uutele nõuetele 1  ja vältida olukorda, kus isikud kaotaksid koheselt oma õiguse tegutseda. TTJA Eelnõu ja TTJA hinnangul on määruse § 11 lg 2 sätte puhul ebaselge, Arvestatud. Seletuskirja täiendati ja seletuskiri milles väljendub enne 2024. aasta 1. juulit väljastatud elektriala selgitati lahti sõna „teha“. Selgituse 6.–8. taseme kutsetunnistuse puhul isiku kompetentsus seoses eesmärk on kinnitada, et sõna „teha“ ei elektripaigaldistega. Sõnastuse kohaselt võiks enne 2024. aasta tähenda määruse eelnõus kitsendatult 1. juulit väljastatud elektriala 6.– 8. taseme kutsetunnistusega füüsilist tegevust, millega kirjeldatakse isik justkui elektripaigaldisi „teha“. Samas võiks seletuskirja ja elektripaigaldise füüsilist ehitust vaid see määruse ülejäänud regulatsioonist järeldada, et silmas on tähendab kõiki kutsetegevusi, mille peetud kompetentsust muu hulgas elektripaigaldise tegemiseks on antud kutsetunnistuse projekteerimise ja elektripaigaldise auditi tegemise alusel isikule õigus. Nendeks saavad olla valdkondades. Palume eelnõu sõnastust täpsustada. Kui muuhulgas projekteerimine, käidu sõnastus ministeeriumi hinnangul täpsustust ei vaja, siis juhtimine, projekti juhtimine, auditi alternatiivselt palume seletuskirjas täpsemalt valitud sõnastust teostamine jm tegevused, mida selgitada. kutsetunnistus katab. 2