Nimemärgise täpsustatud nõuded ning registreerimise taotlemise, registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja keeldumise kord

MÄÄRUS 18.09.2025 nr 26 Nimemärgise täpsustatud nõuded ning registreerimise taotlemise, registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja keeldumise kord Määrus kehtestatakse väärismetalltoodete seaduse § 12 lõike 3 alusel. § 1. Taotlus Nimemärgise registreerimise, registreeringu muutmise, kehtivusaja pikendamise ja kehtetuks tunnistamise taotluses esitatakse järgmised andmed: 1) ettevõtja nimi, registrikood ning telefoninumber, elektronposti aadress ja postiaadress; 2) väärismetalltoodete seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud ettevõtja tegevusala – valmistaja või sissevedaja; 3) taotletav toiming; 4) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri; 5) taotluse allkirjastanud isiku nimi ja vajaduse korral esindusõigust tõendav dokument. § 2. Nimemärgise kujutis Nimemärgist kujutatakse üldiselt kättesaadavat tehnoloogiat kasutades kujul, mis võimaldab esitada nimemärgise Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis viisil, mis on selge, täpne, täielik, kergesti kättesaadav, arusaadav, püsiv ja objektiivne. § 3. Menetlus (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsustab nimemärgise registreerimise, registreeringu muutmise, kehtetuks tunnistamise või kehtivusaja pikendamise seitsme tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest. (2) Kui taotlus ei vasta väärismetalltoodete seaduses ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele, annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejale puuduse kõrvaldamiseks vähemalt kahenädalase tähtaja. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  02.09.2025 Majandus- ja tööstusministri määruse „Nimemärgise täpsustatud nõuded ning registreerimise taotlemise, registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja keeldumise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse väärismetalltoodete seaduse (VMTS) § 12 lõike 3 alusel. Määruse kehtestamine on seotud 1. juulil 2025. a jõustunud VMTSi muudatusega, millega ei kehtestata seaduse tasandil enam nimemärgise taotlusprotsessi täpsustatud nõudeid, vaid nähakse ette, et seda tehakse ministri määrusega. Nimemärgis on VMTSi kohaselt väärismetalltootele kantav alaline märk, mis näitab, milline valmistaja või sissevedaja vastutab väärismetalltoote nõuetele vastavuse eest. VMTS sätestab üldpõhimõtted nimemärgiste registreerimiseks, kuid jätab täpsustamata menetluskorra ja tehnilised nõuded. Määruse eelnõu koostati, et sätestada haldusmenetluse seadusega (HMS) reguleeritud haldusmenetlusele nimemärgisest lähtuvalt täiendavad nõuded, mis täpsustavad nimemärgise registreerimise taotlemist, nimemärgise menetluse tähtaegasid ja nimemärgise kujutist. Nimemärgise registreerimine on oluline väärismetalltoodete nõuetele vastavuse jälgitavuse tagamiseks. Eelnõukohase määrusega loodav tehniline vorm on aluseks nimemärgise registreeringuga seotud halduspraktika kujundamisel. Eelnõuga kavandatud muudatuste tulemusel halduskoormus ei muutu. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Määruse ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tööstuse osakonna metroloogia ja seadme ohutuse nõunik Maanus Urb (tel: 5663 2448, e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post: [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu eesmärk on kehtestada nimemärgisele täpsustatud nõuded, mis lihtsustaks taotlejatele nimemärgise taotlemise protsessi, ja kehtestada määruse tasandil varem seaduses olnud nimemärgise registreerimisega seotud menetlusreeglid. Määrus on seotud 1. juulil 2025 jõustunud VMTSi1 redaktsiooniga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 sätestatakse nimemärgise registreerimise, registreeringu muutmise, kehtivusaja pikendamise ja kehtetuks tunnistamise taotluses esitatavad andmed. Ettevõtja tegevusalana käsitatakse VMTSi § 6 lõike 2 järgi valmistajat või sissevedajat. Kuna ainult VMTSiga on 1 RT I, 30.04.2024, 14. 1 sisustatud ettevõtja tegevusalad, siis on VMTSis kasutatud tegevusalad seotud ka käesoleva määrusega, et säilitada kasutusse võetud terminite jälgitavus ja sidusus seaduse mõttega. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve infosüsteemis (edaspidi andmekogu) on nimemärgise registreerimise taotlemise vorm praegu arendamisel ning valmib aastal 2026. Taotluse vormi lisatakse väljad, mis on olemasolevate andmetega eeltäidetud. Plaanide kohaselt on taotlus digiallkirjastatav. Kuni arenduse valmimiseni saab kasutada taotluste esitamiseks praegu kasutuses olevat Aktsiaselts Metrosert poolt hallatavat süsteemi. Nimemärgise andmed kantakse uude infosüsteemi automaatselt üle, et mitte ettevõtjat lisategevusega koormata. Eelnõu §-s 2 sätestatakse nimemärgise kujutisele esitatavad nõuded. Nimemärgise kujutisele nõuete kehtestamine võimaldab nimemärgiseid andmekogusse sisestada kindlatel alustel, mis muudab nimemärgistega tehtavad toimingud ühetaolisemaks ja nende omavaheline võrdlus on võimalik automatiseerida. Andmekogu vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Andmekogusse esitatavad nimemärgised peavad olema kujutatud üldiselt kättesaadavat tehnoloogiat kasutades, mis võimaldab neid esitada viisil, et säilitatakse selle täpsus, täielikkus, kättesaadavus, arusaadavus, püsivus ja objektiivsus. Andmekogu toetab levinud failivorminguid, milleks on Tag Image File Format (.tiff), Joint Photographic Experts Group (.jpg, .jpeg), Bitmap (.bmp), Portable Network Graphics (.png). Eelnõu §-s 3 sätestatakse nimemärgise menetluse nõuded. Sätestatud nõuded võimaldavad nii nimemärgise registreerimise taotlejal kui taotluse läbivaatajal lähtuda samadest alustest, mis muudab menetlusprotsessi läbipaistvaks ja arusaadavaks. TTJA-le sätestatakse seitse tööpäeva taotleja informeerimiseks nimemärgise registreerimiseks esitatud dokumentide puudustest, samuti otsuse langetamiseks. See suurendab menetluse läbipaistvust ja ajakindlust. Puuduste korral tuleb taotlejat puudustest teavitada ning anda nende kõrvaldamiseks vähemalt kahenädalane tähtaeg. Eesmärk on tagada taotlejale võimalus viia oma taotlus nõuetega vastavusse. Kirjeldatud toimingutele seatud tähtaeg seitse tööpäeva oli varem kehtestatud VMTSis. 1. juulil 2025 jõustunud seadusemuudatuses ei käsitleta enam kirjeldatud tähtaega ning sama tähtaeg sätestatakse nüüd määruse tasandil. Eelnevalt kirjeldatud nõuded on täienduseks HMSis ja VMTSis sätestatud nõuetele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline, mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning regionaalarengule. Määruse kehtestamisel tekkivad mõningased mõjud majandusele on tingitud 1. juulil 2025. a jõustunud VMTS muudatustest ning mõju on terviklikult käsitletud nimetatud seadusemuudatuse seletuskirjas (eelnõu 363 SE). Määruse jõustumine ei too ettevõtjatele kaasa olulist lisakoormust, kuna enamik nõudeid (nt kontaktandmete, nimemärgise kujutise esitamine) on samad, mis VMTSis ja kuni 01.07.2025 kehtinud Vabariigi Valitsuse 19.04.2004 määruses nr 117 „Nimemärgiste riikliku registri 2 asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ ning kooskõlas senise halduspraktikaga. Ettevõtjale avalduvat mõju on käsitletud eelnimetatud seadusemuudatuse seletuskirjas ning määruse kehtestamine on ettevõtja vaates väheoluline, sest ta pidi ka varem nimemärgise registreerima. Võrreldes senisega registreerimismenetluses sisulisi muudatusi ei tehta. Riigiasutuste korraldust mõjutab mõnevõrra andmekogu pidaja muutus. VMTSi 1. juulil 2025. a jõustunud muudatustega antakse nimemärgise registreerimistaotluste menetlus ja andmekogu pidamine TTJA pädevusse. TTJA tegi ka varem VMTSi § 42 lõike 1 alusel väärismetalltoodete nõuetele vastavuse järelevalvet, kuid kasutas selleks Aktsiaseltsi Metrosert, kes oli enne nimemärgiste riikliku registri vastutav ja volitatud töötleja. 1. juulil 2025. a jõustunud VMTSiga lisatakse nimemärgise andmestik andmekogu koosseisu. Hallates terviklikult nimemärgiseid (sh nende registreerimisega seotud tegevusi), muutub TTJA jaoks järelevalve tegemine ülevaatlikumaks ja menetlusprotsess kiiremaks. Uue ülesande lisandumine konkreetsele nimemärgist registreerima asuvale struktuuriüksusele on olulise mõjuga. Samas tuleb arvestada, et nimemärgise registreerimisprotsessi lihtsustatakse ning registreerimine koos hilisema järelevalvega liigub ühe järelevalveasutuse kätte, mis muudab TTJA töö selgemaks ja tõhusamaks. Eeltoodut arvesse võttes lihtsustub nimemärgiste registreerimine ja järelevalve ning seega võib hinnata määruse mõju järelevalveasutusele väheolulisena. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega kulusid. Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha lisategevusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, ehk kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse andmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, MTÜ-le Kulla- ja Kellaliit ning MTÜ-le Eesti Metallikunstnike Liit. Rahandusministeerium ei esitanud kooskõlastamise ning MTÜ Kulla- ja Kellaliit, MTÜ Eesti Metallikunstnike Liit ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvamuse avaldamise käigus märkuseid. Kooskõlastamisel ja arvamuse avaldamisel esitas märkused Justiits- ja Digiministeerium ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, millega arvestamine on toodud seletuskirja lisas. 3  Majandus- ja tööstusministri määruse „Nimemärgise täpsustatud nõuded ning registreerimise taotlemise, registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise ja keeldumise kord“ eelnõu seletuskiri Lisa KOOSKÕLASTUSTABEL I kooskõlastusring Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud, arvamuse esitaja paragrahv, mittearvestamise põhjus lõige, punkt Justiits- ja Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste Digiministeerium märkustega arvestamisel. Justiits- ja Eelnõu § 1 1. Eelnõu §-s 1 sätestatakse nimemärgise registreerimise, Mittearvestatud. Planeeritud lahendada Digiministeerium registreeringu muutmise, kehtivusaja pikendamise ja kehtetuks SeOS muudatusega, mille tunnistamise taotluses esitatavad andmed. Esitatavate andmete väljatöötamisega alustatakse aastal 2025. loetelus on ka isikuandmed. Eelnõu kohane määrus kehtestatakse väärismetalltoodete seaduse2 (VMTS) § 12 lõike 3 alusel. VMTS § 12 lõike 1 kohaselt registreeritakse nimemärgis valmistaja või sissevedaja taotluse alusel seadme ohutuse seaduse §-s 12 nimetatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis. Seadme ohutuse seaduse3 (SeOS) § 12 sätestab mainitud infosüsteemi regulatsiooni. Seega eelnõu kehtestamisel hakatakse infosüsteemis töötlema ka isikuandmeid. Isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist käsitatakse 1 eraelu puutumatuse riivena (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26)). PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega. Seda põhimõtet tuleb järgida ka isikuandmete töötlemisel. See tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema reguleeritud seadusega. Määrusega võib seaduse norme täpsustada, kuid seda üksnes selge ja täpse ulatusega volitusnormi alusel. Mida intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda üksikasjalikumad peavad olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ja menetlusnormid. Seega ei sobi isikuandmete töötlemise seaduslikuks aluseks üldine volitusnorm, mis jätab kõik peamised küsimused täitevvõimu reguleerida. Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Samuti peab isikuandmete töötlemine vastama isikuandmete kaitse üldmääruse5 (IKÜM) artiklis 5 sätestatud andmetöötluse põhimõtetele. Eelnevast tulenevalt palume täpsustada SeOS §- s 12 sätestatud andmekogu regulatsiooni selliselt, et see vastaks 2  seadusereservatsiooni põhimõttele. Samuti palume täpsustada SeOS § 12 lõikes 2 sisalduvat põhimääruse kehtestamise volitusnormi selliselt, et volitusnormist tuleneksid volituse piirid. Seaduse tasandil peab olema kindlaks määratud andmekogu pidamise eesmärk, andmekogusse kantavate isikuandmete koosseis, andmekogu vastutav töötleja (vajadusel kaasvastutavad töötlejad), andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg (seda saab põhimääruses täpsustada, aga mitte pikendada) ning andmekogu põhimääruse volitusnormi raamid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi puhul on seaduses ette nähtud andmekogu pidamise eesmärk ja vastutav töötleja, seega tuleks seaduses sätestada veel isikuandmete koosseis, andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg ning põhimääruse volitusnormi piirid. Justiits- ja Digiministeerium palub esitatud märkuste pinnalt SeOS-st täiendada. Andmekogu põhimääruse volitusnormis palume täpsustada seaduses selle ulatuse täiendades kas SEOS § 12 lõike 5 sõnastust või täiendades SeOS § 12 lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Andmekogu põhimääruses sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas: 1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 2) täpsem andmekoosseis; 3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad; 6) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.“. Justiits- ja Eelnõu SeOS § 12 lõike 2 kohaselt andmekogu asutab ja selle Mittearvestatud. Planeeritud lahendada Digiministeerium põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister SeOS muudatusega, mille määrusega. SeOS § 12 lõige 2 sõnastus ei ole õiguslikult väljatöötamisega alustatakse aastal 2025. korrektne, sest andmekogu asutatakse seadusega, mitte 3  määrusega. Teisisõnu on seaduse tasandil andmekogu regulatsiooni kehtestamisega andmekogu asutatud, seega ei ole võimalik selle asutamist enam edasi ministrile delegeerida. Palume SeOS § 12 lõikest 2 jätta välja sõnad „asutab ja selle“. Justiits- ja Eelnõu SeOS § 12 lõikes 4 on sätestatud andmed, mis kantakse Mittearvestatud. Planeeritud lahendada Digiministeerium andmekogusse. Samas seadusest ei selgu, milliseid SeOS muudatusega, mille isikuandmeid andmekogus töödeldakse ja kui kaua neid väljatöötamisega alustatakse aastal 2025. säilitatakse. Palume täiendada SeOS § 12 lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses: „(51) Andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1) ….; 2)…… (52) Isikuandmeid säilitatakse kõige kauem x aastat ….arvates.“; Punktiloetelus tuleks loetleda isikuandmed isikuandmete kategooria täpsusega, näiteks isiku üldandmed, esindusõigusega seotud andmed vmt. Muudatuste tegemisel palume arvestada sellega, et seaduses tuleb sätestada andmete maksimaalne võimalik säilitamise tähtaeg. Konkreetsete andmekategooriate lõikes saab tähtaegu põhimääruses täpsustada. Juhime tähelepanu, et andmed tuleb kohe pärast säilitustähtaja lõppu kustutada. Juhul, kui soovitakse andmeid kustutada kogumis, tuleb põhimääruses sätestada, et teatud liiki andmeid säilitakse vähemalt x aeg ning pärast seda kustutakse andmed hiljemalt x aja jooksul. Eelnimetatud säilitamisaeg kokku peab jääma seaduses sätestatud maksimaalse säilitusaja raamidesse. Justiits- ja Eelnõu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve Mittearvestatud. Planeeritud lahendada Digiministeerium infosüsteemi põhimääruse § 8 lõike 2 kohaselt on andmekogus koos SeOS ja Tarbijakaitse ja Tehnilise töödeldavad andmed seadme auditi, kontrolli ja isiku Järelevalve Ameti järelevalve kompetentsust tõendava tunnistuse kohta avalikud. Avaliku infosüsteemi põhimääruse muudatusega, teabe seaduse7 (AvTS) § 3 kohaselt on avalik teave (edaspidi 4 teave) mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud mille väljatöötamisega alustatakse aastal ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses 2025. või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Nimetatud teabele juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud korras. Seega lähtub AvTS eeldusest, et kõik teave, mida riik töötleb oma ülesannete täitmisel, on avalik, välja arvatud juhul, kui teabe suhtes on kehtestatud juurdepääsupiirang. Teabe asutusesiseseks tunnistamise alused ehk juurdepääsupiirangud, on sätestatud AvTS §-s 35. Juurdepääsupiirangud ei kohaldu automaatselt, vaid teabevaldajal on kohustus iga kord kaaluda, kas piirangut teabe suhtes kohaldada või mitte (välja arvatud mõned üksikud nii- öelda absoluutsed juurdepääsupiirangud). Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoht on, et AvTS-is sätestatud juurdepääsupiirangud peaksid katma üldjuhul kõik võimalikud juhud, millal võib olla õigustatud andmetele juurdepääsu piirata. Kuigi AvTS § 35 lg 1 p 19 võimaldab eriseadustes juurdepääsupiiranguid kehtestada, siis seda saab teha üksnes põhjendatud juhtudel (muu hulgas tuleb hinnata, kas AvTS § 35 alused ei ole piisavad). Samas ka eriseadustes juurdepääsupiirangute ettenägemisel peab teabevaldajale jääma kaalutlusõigus, see tähendab, et andmed ei ole automaatselt juurdepääsupiiranguga, vaid teabevaldaja langetab iga kord eraldi otsustuse, kas andmetele seada juurdepääsupiirang. Arvestada tuleb sellega, et ka asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet saab teabenõude korras välja nõuda ning teabevaldaja peab hindama, milline osa on juurdepääsupiiranguga ning milline mitte (AvTS § 38 lg 2). AvTS § 438 lõike 1 kohaselt peavad andmekogus töödeldavad andmed olema avalikult 5 kättesaadavad, kui neile ei ole seadusega või selle alusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. Andmekaitse Inspektsiooni andmekogude juhendis 8 on kirjas (lk 12): „AvTS võimaldab teabele, sh andmekogudele, juurdepääsupiirangu seada kas AvTS § 35 alustel või eriseaduse alusel. Seega peabki eriseaduses vajadusel sätestama erinormina AvTS-ist andmete juurdepääsupiirangu. Juurdepääsupiirangu norm peab olema konkreetne ja selge ning sellest peab selguma, miks juurdepääsupiirang kehtestatakse.“. Eriseaduses andmekogu andmetele absoluutse juurdepääsupiirangu kehtestamisel tuleb lähtuda sellest, et selline juurdepääsupiirang on lubatud kehtestada üksnes olukorras, kui on teada, et kõik andmekogus olevad andmed on juurdepääsupiiranguga. See tähendab, et seadusandja peab eriseaduses absoluutse juurdepääsupiirangu kehtestamisel tegema andmekogus sisalduva kogu teabe suhtes kaalutlusotsuse, hinnates ühelt poolt avalikku huvi nende andmete avalikustamise suhtes ning teiselt poolt selle teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamisega kaitstavat huvi. Näiteks on üheks selliseks absoluutseteks juurdepääsupiiranguks AvTS-is ette nähtud § 35 lg 1 punkt 5, mis näeb kohustuslikuna ette, et kaitseväe valdusse sõjalise valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni korral üleantava riigivara kohta käiva teabe peab teabevaldaja tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks ilma, et tal oleks sealjuures antud võimalus kaaluda sellise piirangu põhjendatust. Samas on valdavalt AvTS § 35 lõikes 1 loetletud juurdepääsupiirangute puhul seadusandja pannud teabevaldajale siiski kohustuse juurdepääsupiirangu vajalikkust hinnata. Näiteks AvTS § 35 lg 1 p 7, mille kohaselt tuleb AK teabeks tunnistada teave, mille avalikuks tulek ohustaks (see tähendab teabevaldaja peab igal 6 juhul hindama, kas ohustab või ei ohusta) muinsuskaitse all olevat objekti või muuseumikogusse kuuluvat museaali. 2020. aasta 1. detsembril jõustus ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsioon (Tromsø konventsioon) , mille Eesti ratifitseeris 201610. aastal. 2024. aastal antud hinnangus11 Eesti õigusaktide kooskõlale nimetatud konventsiooniga on välja toodud, et absoluutsed seadusega ette nähtud erandid teabe avalikkusest peavad olema minimaalsed. Lisaks on Eesti eelnevalt nimetatud hindamise raames antud selgitustes viidanud, et isegi kui sellised absoluutsed erandid teabe avalikustamisest on kehtestatud, siis on seadusandja selle kehtestamise raames hinnanud juba, kas erandiga kaitstud huvi kaalub igal juhul üle avaliku huvi nimetatud teabe vastu. Tromsø konventsiooni rakendamine eeldab, et eriseaduses sätestatav täiendav juurdepääsupiirang peab jääma Tromsø konventsiooni artikliga 3 antud raamidesse. Konventsiooni artikkel 3 annab ammendava loetelu põhjustest, millest tulenevalt võib piirata ametlikele dokumentidele juurdepääsu ning liikmesriigil ei ole õigust seda loetelu laiendada. Eelnevast tulenevalt on Justiits- ja Digiministeerium seisukohal, et eriseaduses saab täiendava juurdepääsupiirangu ette näha üksnes juhul, kui AvTS sellekohast alust ei leidu. Eriseaduses sätestatud juurdepääsupiirangu normist peab nähtuma selgelt piirangu kehtestamise eesmärk ehk millist huvi avaliku huvi vastu kaalutakse. Seletuskirjas tuleb välja tuua, millise Tromsø konventsiooni artiklis 3 sätestatud aluse alla kavandatav juurdepääsupiirang mahub ja millise mõttekäigu tulemusel sellise järelduseni jõutud on. Käesoleval juhul ei ole SeOS-es ette nähtud juurdepääsupiirangut, seega on kogu andmekogus 7  sisalduv teave avalik, välja arvatud osas, milles on võimalik AvTS § 35 loetletud juurdepääsupiirangute alustest lähtuvalt teave asutusesiseseks kasutamiseks tunnistada. On kaheldav, et kogu teave peale seadme auditi, kontrolli ja isiku kompetentsust tõendava tunnistuse kohta, mis andmekogus sisaldub, on kaetud mõne AvTS §-s 35 sätestatud piirangualusega. Lisaks eeltoodule tuleb olukorras, kus soovitakse avalikustada andmeid, mis kuuluvad mõne AvTS-is sätestatud juurdepääsupiirangu alla ja mis peaksid olema AvTS § 35 lõike 1 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave, sätestada seaduses õiguslik alus andmete avaldamiseks. IKÜM kohaselt peab igasuguseks isikuandmete töötlemiseks olema õiguslik alus. Seega tuleb seaduses sätestada, milliseid isikuandmeid ja mis eesmärgil avalikustatakse. Hetkel kehtiv SeOS vastavat regulatsiooni ei sisalda, mis tähendab, et teavet isiku nime ja tema kompetentsust tõendava tunnistuse kohta ei ole võimalik avalikustada. Juhul kui vastava teabe avalikustamine on vajalik (nagu võib järeldada andmekogu põhimäärusest) tuleb selleks seaduses sätestada eraldi alus. Justiits- ja Digiministeerium palub esitatud märkuste pinnalt seadust täiendada. Justiits- ja Seletuskiri Eelnõu seletuskirjas (lk 3) on öeldud, et määruse Mittearvestatud. Määruse eelnõu Digiministeerium rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega seletuskiri annab ülevaate, et kulusid. Samas on seletuskirjas märgitud, et Tarbijakaitse ja nimemärgise registri üleviimise Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis on arenduseks oli ettenähtud rahastus valmimas vajalikud arendused. Justiits- ja Digiministeerium Väärismetalltoodete seaduse muutmisega palub seletuskirjas selgitada, kas mainitud arendusega (RT I, 30.04.2024, 14), millega kehtestati kaasnevad lisakulud või tehakse see olemasolevate seaduse tasandil nõue, et nimemärgis registreeritakse edaspidi TTJA 8  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis. Väärismetalltoodete infosüsteemi arendus- ja hoolduskulude raames. seaduse seletuskirjaga on antud ülevaade registri üleviimise kulude kohta. Eesti Kaubandus- Seletuskiri Eelnõu seletuskirjas (lk 2) on kirjas: „Tarbijakaitse ja Tehnilise Arvestatud. Nimemärgise andmed Tööstuskoda Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis (edaspidi kantakse uude infosüsteemi automaatselt andmekogu) on nimemärgise registreerimise taotlemise vorm üle, et mitte ettevõtjat lisategevusega hetkel arendamisel ning valmib aastal 2026. Taotluse vormi koormata. Seletuskirja lisatud täiendus lisatakse väljad, mis on olemasolevate andmetega eeltäidetud. andmete automaatse ülekandmise kohta. Plaanide kohaselt on taotlus digiallkirjastatav. Kuni arenduse valmimiseni saab kasutada taotluste esitamiseks hetkel kasutuses olevat Aktsiaselts Metrosert poolt hallatavat süsteemi“. Eelnõu seletuskirjast võib jääda mulje, et kõik nimemärgistega seotud andmed (sealhulgas kuvandid), mis praegu paiknevad Aktsiaselts Metroserti andmebaasis, kantakse uude loodavasse andmekogusse automaatselt üle. Samas ei sisalda eelnõu ega selle seletuskiri selget ja üheselt mõistetavat teavet selle kohta, kas ja kuidas andmete liikumine ühest andmebaasist teise toimub. Ettevõtjad on juhtinud tähelepanu ebakindlusele, kas olemasolevad andmed kantakse Metroserti andmebaasist uude andmekogusse üle või peab taotleja 2026. aastal näiteks nimemärgise registreeringu pikendamisel esitama kogu dokumentatsiooni uuesti. Seetõttu palume selgitust, kas kõik Aktsiaselts Metroserti andmekogus olemasolevad nimemärgise andmed, sealhulgas kuvandid, kantakse uude andmekogusse automaatselt üle. 9  Toetame lahendust, millega andmed lähevad automaatselt uude andmekogusse üle. Samuti palume andmete liikumise põhimõtteid kajastada eelnõu seletuskirjas, et ettevõtjatel oleks selge, kuidas toimida uue andmekogu rakendumisel. Eesti Kaubandus- Seletuskiri Teiseks juhime tähelepanu sellele, et praegu kasutatav Mittearvestatud. VMTS § 201 lg 4 Tööstuskoda Metroserti süsteem saadab ettevõtjatele automaatseid sätestab, et Tarbijakaitse ja Tehnilise meeldetuletusi näiteks nimemärgise registreeringu aegumise Järelevalve Amet teavitab ettevõtjat kohta. Eelnõus ega seletuskirjas ei ole kirjeldatud, milliseid nimemärgise registreeringu kehtivusaja funktsionaalsusi uus andmekogu hakkab sisaldama. See info on lõppemisest vähemalt kaks kuud enne ettevõtjatele oluline, et planeerida oma tegevusi ja vältida kehtivusaja lõppemist. TTJA töö asjatut halduskoormust. tõhustamise vaates on põhjendatud teavituste automaatne edastus. Samas Palume eelnõu seletuskirjas täpsustada uue andmekogu jääb võimalus teha seda ka manuaalselt põhifunktsioonid, sealhulgas see, kas uus süsteem saadab ehk TTJA personal edastab selle käsitsi. ettevõttele automaatse meeldetuletuse nimemärgise registreeringu lõppemise kohta. Kaubanduskoja hinnangul peavad ka uuel andmekogul vähemalt samad funktsioonid olema, mis hetkel kasutusel oleval. 10