Kiri

EELNÕU ……… VABARIIGI VALITSUS Eesti seisukohad avalikule konsultatsioonile Euroopa innovatsioonimääruse kohta 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja tööstusministri esitatud Eesti seisukohad avalikule konsultatsioonile Euroopa innovatsioonimääruse kohta. 1.1 Eesti peab oluliseks Euroopa Liidus innovatsiooni soodustava ettevõtluskeskkonna loomist. Selleks on vaja Euroopa Liidu äritegevust reguleeriv õigusraamistik muuta ettevõtjatele selgemaks ja lihtsamaks, vähendada bürokraatiat ning võimaldada ettevõtetel, sealjuures innovaatilistel ettevõtetel, kiiremini piiriüleselt laieneda ja areneda. Euroopa Liidu siseselt uutele turgudele laienemiseks tuleb erinevad menetlused (tegevusload, lepingud, sertifitseerimised) muuta lihtsamaks ja kiiremaks. 1.2 Peame oluliseks, et innovaatiliste ettevõtete konkurentsivõime ja kasvu toetamiseks tagatakse lihtne, kiire ja paindlik ligipääs kapitalile ning toetustele kogu ettevõtte arengutsükli vältel, arvestades valdkonnaspetsiifilisi vajadusi ja soodustades erakapitali kaasamist. Kui Euroopa innovatsioonialgatuses nähakse ette teatud ettevõtete avalikest vahenditest toetamine või neile tagatakse soodusjuurdepääs taristule, siis peab olema ka selge, millised Euroopa Liidu riigiabi reeglid või erandid kohalduvad. 1.3 Toetame Euroopa innovatsioonimäärusega teadustulemuste kommertsialiseerimise võimaldamist, keskendudes standardimisele, sertifitseerimisele ja intellektuaalomandi väärindamisele. Seejuures on oluline tagada, et intellektuaalomandi väärindamise põhimõtted on sarnased Euroopa Liidu üleselt, avaliku raha toel loodud intellektuaalomandi väärindamisel ei ole regulatiivseid takistusi (sealjuures riigiabi) ning kommertsialiseerimise tegevusi võetakse arvesse teadlaste ja teadusasutuste hindamisel ja teadusrahastuse jagamisel. 1.4 Peame oluliseks Euroopa innovaatiliste ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamiseks keskenduda kõrgelt kvalifitseeritud talentide ligimeelitamisele ja hoidmisele, sealhulgas piiriülese tööjõu registreerimise lihtsustamisele ja osalusoptsioonide pakkumisele. 1.5 Peame oluliseks, et innovatsiooniökosüsteemi arendamiseks ja innovatsioonilõhe vähendamiseks suurendatakse koostööd erinevate Euroopa Liidu regioonide vahel, mistõttu Euroopa innovatsioonimääruse alusel elluviidavad tegevused peavad toetama regioonide vahelist koordinatsiooni ja jagatud taristu arendamist. Lisaks peavad need olema kooskõlas teiste Euroopa Liidu konkurentsivõime kasvu ja üle-Euroopalist koostööd reguleerivate algatustega (näiteks Euroopa Teadusruum, puhta tööstuse kokkulepe, tehisintellekti määrus, biotehnoloogia määrus, ringmajanduse määrus). 1.6 Peame oluliseks, et innovaatiliste lahenduste eksperimenteerimine regulatiivliivakastides oleks kõikidele ettevõtetele kättesaadav. Selleks tuleb Euroopa innovatsioonimääruses lisaks ühtsete mõistete ja põhimõtete sätestamisele kaaluda Euroopa Liidu õigusaktidesse erandite lisamist, mis võimaldavad uudsete tehnoloogiate testimiseks vastaval Euroopa Liidu järelevalveasutustel ja ettevõtetel kokku leppida eksperimenteerimise raamistik. 1.7 Toetame Euroopa innovatsioonimäärusega innovaatiliste riigihangete laialdasema kasutamise võimaldamist, suunates nii liikmesriikide ostujõudu läbi riigihangete innovatsiooni toetamisse ja pakkudes innovaatilistele ettevõtetele võimalust oma tooteid ja teenuseid arendada ning saada referentskliente. Seejuures on oluline, et Euroopa Liidu õigusraamistik soodustaks ja proaktiivselt suunaks innovatsiooni hankima. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär  Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ministeeriumid Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Haridus- ja 1. Juurdepääs avaliku rahastusega tehnoloogiataristutele. Tehnoloogiataristu ei Teadmiseks võetud, mitte arvestatud. Teadusministeerium tohi olla pelgalt kommertstegevuse toetamiseks. EIA näeb ette lihtsustatud Tehnoloogiat skaleeritakse ettevõtetes, ligipääsu kõrgetasemelisele tehnoloogiataristule ettevõtete, sh VKEde ja kaasates vajadusel selleks teadlasi ja iduettevõtete, jaoks. Kui aga kommertskasutusele antakse esmaprioriteet, võib teadusasutusi. Tehnoloogiataristu tekkida oht, et teadlastel väheneb juurdepääs just nendele taristutele, mis on kliendiks peab olema ettevõte. hädavajalikud teadustöö skaleerimiseks. Seetõttu peab igasugune õigusloome tagama, et teadlastel on tagatud juurdepääs tehnoloogiataristutele ning et kommertsialiseerimist käsitletakse täiendava, mitte esmatähtsa funktsioonina, eriti avaliku raha eest. Haridus- ja 2. Avaliku rahastusega saadud tulemuste ja intellektuaalomandi Arvestatud osaliselt seisukohas 3. Teadusministeerium kommertsialiseerimine. EIA rõhutab vajadust paremini ära kasutada riikliku ja Konkurentsvõimeraportid on välja EL-i rahastusega teadustöö kaudu loodud akadeemiliste teadmiste ja IO toonud, et Euroopa suurim probleem on majanduslikku potentsiaali. Kuigi see eesmärk on konkurentsivõime seisukohalt teadmiste muutmine rahaks, mitte mõistetav, võib see sattuda konflikti teaduse põhiväärtustega, nagu avatud teadus vastupidiselt. Seega peab ja teadmiste vaba levik. On oht, et IO rahaks tegemise surve tulemusel eelistavad innovatsioonimäärus aitama lahendada ülikoolid ja teadusasutused lühiajaliste tururakendustega projekte just seda väljakutset. Uudishimupõhist uudishimupõhiste ja kõrge mõjuga uuringute, mis loovad pikaajalist (alt-üles) teadust rahastavad nii riigid kui innovatsioonivõimekust, asemel. TA-asutuste rahastamise mehhanismid võiksid EL raamprogramm, mistõttu ei ole arvestada teadustulemuste kommertsialiseerimise (nt litsentsid, spin-off’id, kuidagi põhjendatud hirm, et selline koostöölepingud) mahu mõju. Peaks looma stiimuleid, mis seoks akadeemilise töö teadus võiks kaduda. Küll aga nõustume, ettevõtlusmõjuga. et TA-asutuste rahastamisel võiks arvestada enam teadustulemuste kommertsialiseerimise ja tuleks soodustada ettevõtluse ja teaduse koostööd. Haridus- ja 3. Oluline on tugevdada piirkondlikku innovatsiooni - Euroopa innovatsiooniakt Arvestatud osaliselt seisukohas 5. Teadusministeerium võiks tunnustada vajadust arendada piirkondlikke innovatsioonikeskusi ja pakkuda Innovatsioonilõhe vähendamine on väikeriikidele suunatud tuge. Seda just innovatsioonilõhe suurenemise vältimiseks oluline eesmärk, samas tuleb silmas äärealade ja suurtõmbekeskuste/ vanade olijate vahel. pidada et innovatsioonimäärus ennekõike tegeleb regulatiivsete küsimustega ja üle 1  EL soodsamate tingimuste loomisega innovaatilise ettevõtluse arendamiseks, mitte konkreetsete toetustega, mis on raamprogrammi osa. Haridus- ja 4. Avalik sektor peab muutuma innovatsiooni eestvedajaks - Innovatsiooni Arvestatud seisukohas 7. Teadusministeerium veduri rolli ei saa pidevalt veeretada eraettevõtluse õlgadele, vaid lükkama rohkem avaliku sektori ülesandeks. Nende roll innovatsioonis on olnud läbi ajaloo väga oluline (vaatame nt külma sõja aegset USAt). Seega peaks soodustama ja nõudma avalikult sektorilt tegelike innovatsiooniülesannete küsimist, suurendama avaliku sektori rolli innovatsiooni testimisel ja piloteerimisel (nt digiteenused, rohe vms). Võiks luua mehhanisme, mis aitavad avalikul sektoril olla innovaatiliste lahenduste ellukutsujad ja esmakasutajad. Haridus- ja 5. Piiriülese koostöö süvendamine lähiregioonides - Innovatsiooniakt peaks seega Arvestatud seisukohas 5. Teadusministeerium toetama regioonidevahelist koordineeritud innovatsioonipoliitikat ja jagatud infrastruktuuri arendamist. Haridus- ja 6. Euroopa Teadusruumi (ERA) seisukohalt, mis edendab nii teaduse tipptaset kui ka Arvestatud osaliselt seisukohas 3. Teadusministeerium avatust, peab säilitama hoolika tasakaalu kommertsialiseerimise võimaldamise ja teaduse aluspõhimõtete kaitsmise vahel. Raamistikud peaksid võimaldama teadmussiiret ja intellektuaalomandi ärakasutamist viisil, mis ei kahjusta teadmistele avatud juurdepääsu poliitikat. Kõigi eelduste kohaselt käsitleb ERA määrus samuti IO küsimusi ning siin peab olema omavaheline kooskõla. Haridus- ja 7. Eelmise punti jätkuks on innovatsioonipoliitika ja teaduspoliitika koordineerimine Arvestatud seisukohas 5. Teadusministeerium kriitiline küsimus. EIA seab eesmärgiks EL-i konkurentsivõime ja innovatsiooni edendamise, kuid ei ole selge oma seotuses ERA määrusega ning kus jookseb piir nende kahe vahel. Kui määrus loob paralleelprotsessi ilma sisulise joondumiseta ERA eesmärkidega, võib tulemuseks olla killustunud juhtimine, dubleerivad algatused ja sünergiate alakasutamine. Haridus- ja 8. Oskuste ja inimeste osas on taustapaberis praegu viide ainult talentidele. Võiks Arvestatud seisukohas 4. Teadusministeerium rõhuda ka hariduse olulisusele, mis toetaks innovatiivset mõtlemist, ettevõtlust jne, ja järelkasvu loomisele. Talentide ligimeelitamise ja hoidmise juures peaks hindama seda, kas odavam talent kolmandast riigist ei varjuta ära ELi siseseid võimalikke (kallimaid) talente. Oskuste kontekstis tekkis küsimus, kas samad valdkonnad, mis on konkurentsivõime tõstmise kontekstis toodud välja prioriteetsetena saavad olema ka innovatsiooniaktis või nähakse innovatsioonipõldu ikkagi laiemana? 2 Justiits- ja Mõisteid "start-up" ja "innovative company" võib küll EL tasemel paremini defineerida, Mitte arvestatud. Paljudel riikidel on Digiministeerium kuid nende kasutamist regulatsioonides võiks pigem vältida. Ka põhjalikuma definitsiooni tekkinud juba oma definitsioon mõistetele korral jätavad need mõisted palju erinevaid tõlgendusvõimalusi, mis ei aita kaasa ühtse turu “start-up” ja “innovative company”, sujuvale toimimisele. Mõiste "scale-up" on siiski mõõdetavalt defineeritud ja selle samas on need üpris erinevad ja ei kasutusega on segadust ilmselt vähem. võimalda üle-euroopalist seiret. Kuna On ebaselge, kas EL tasandil eraldi definitsiooni loomine „start-up“’ile või „innovatiivsele Euroopa Komisjonil on plaan hakata ettevõttele“ on ka tegelikult kasulik. Ühetaoline defineerimine tähendab, et erandite skoop iduettevõtete osas eraldi seiret on väga jäik ning ei pruugi saavuta eesmärki konkreetse õigusakti nõudeid kõige (tulemustabelit) läbi viima ning lisama ka sobivad indikaatorid Euroopa optimaalsemal viisil lihtsustada. innovatsiooni tulemustablisse, siis ühtsete definitsioonide loomine on möödapääsmatu. Nõustume, et sellise ühtse definitsioonini jõudmine ei saa olema lihtne. Justiits- ja Liivakastide teemal võiks eelkõige Komisjon hoida ühtset joont, lähtuda õigusaktide Võtame teadmiseks. Digiministeerium ettevalmistamisel juba kokkulepitust ja mitte leiutada uusi definitsioonide variante. Abiks saavad olla Nõukogu järeldused - Council Conclusions on Regulatory sandboxes pdf, ‘Better regulation’ toolbox ja ka OECD Regulatory Sandbox Toolkit. Justiits- ja Õigusraamistikus loodavad erandid ei pea üksnes sõltuma ettevõtte iseloomust või Arvestatud seisukohas 6. Digiministeerium suurusest, vaid oluliselt rohkem fookust tuleks panna sellele, et tekitada erandeid teadus- ja arendustegevuse faasiks. Seejuures võimaldamaks tehnoloogiaid, teenuseid ja tooteid valideerida päriselu tingimustes, ilma kohustuseta täita kõiki õigusaktis nimetatud nõudeid. Seda saaks saavutada näiteks õigusaktidesse sellise mehhanismi loomisega, mille kohaselt võivad järelevalveasutus ja ettevõtja sõlmida halduslepingu, millega lepitakse kokku, et teatud õigusakti nõudeid ajutiselt ei kohaldata, kuid lepitakse kokku konkreetsetes riskijuhtimise meetmetes, millega nõude mittetäitmisega kaasnevad ohud maandatakse. Justiits- ja Oluline väljakutse, mis vajab adresseerimist, ei seondu üksnes ettevõtjale seatud kohustuste Arvestatud seisukohas 6. Digiministeerium täitmise kulukuse ja halduskoormusega, vaid ka õiguskindluse puudumisega. Uute tehnoloogiate ja ärimudelite pakkujad ei oska hinnata, kas nende lahendus vastab õigusaktis sätestatud nõuetele, mis koheselt tekitab ettevõtjale õigusliku riski ja kujuneb barjääriks innovatiivsete lahenduste pakkumisel. Seega innovatsiooni edendamiseks tuleb fookusesse võtta ka selliste mehhanismide loomine, mis tekitaksid ettevõtete jaoks kiire õigusselguse. Näiteks võtta laialdasemalt kasutusele AI määrusega analoogseid liivakasti-teenuseid, mille raames suunatakse EL või liikmesriikide asutusi võtma selgeid positsioone selle osas, 3 mida peaks ettevõte konkreetse lahenduse osas tegema, et tema tegevust käsitletakse õiguspärasena. Oluline on ka märkida, et väljakutse regulatiivsete liivakastidega ei ole nende ühetaolises defineerimises. Väljakutse on selles, et õigusaktid ei anna liivakasti pakkuja jaoks selget mandaati anda hinnang õiguspärasuse osas viisil, mida ka järelevalveasutus hiljem peaks (vähemalt teatud määral) arvestama. Selle puudumisel jääb liivakasti pakkujale teisejärguline nõustamisfunktsioon, mis ettevõtja jaoks piisavat õiguskindlust ei tekita. 4  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde “Eesti seisukohad avalikule konsultatsioonile Euroopa innovatsioonimääruse kohta” Lühikokkuvõte Euroopa Komisjon (komisjon) on palunud osaleda avalikul konsultatsioonil, mille raames oodatakse sidusrühmade tagasisidet Euroopa innovatsioonimääruse1 kohta. Uuenduslikud ettevõtted on Euroopa Liidu (EL) konkurentsivõime ja majandusjulgeoleku jaoks üliolulised. Siiski on nende ees mitmeid kasvu piiravaid takistusi nagu fragmenteeritud õigusruum, kapital ja turg: sealhulgas halduskoormus ja raskendatud juurdepääs rahastamisele, talentidele, taristule ja turule. Algatuse eesmärk on luua innovatsioonisõbralik keskkond, mis toetab uuenduslike ettevõtete kasvu ELis. Konsultatsioon on suunatud üksikisikutele ja äriühingutele, tööstusharu esindajatele, VKEde esindajatele, idufirmade kogukonna esindajatele, akadeemiliste ringkondade ja teadusasutuste liikmetele, finantssektori esindajatele, avaliku sektori asutustele, sealhulgas avaliku sektori hankijatele, teadus- ja tehnoloogiataristu esindajatele ning muudele sidusrühmadele. Tagasisidekorje raames toimuv konsultatsioon annab sidusrühmadele võimaluse jagada oma seisukohti, eelkõige võimalike meetmete ja selle kohta, kuidas algatus aitaks kaasa uuenduslike ettevõtete asutamisele ja kasvule ELis ning uuenduslike lahenduste leviku edendamisele ELi ühtsel turul. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) esitab komisjonile sisendi, tuginedes järgmistele Eesti seisukohtadele:  Eesti seisukohad ELi ühtse turu tuleviku kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 16. oktoobri 2024.a istungil ja Riigikogu ELi asjade komisjoni 4. novembri 2024. a istungil);  Eesti ELi poliitika prioriteedid 2025-2027 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. a istungil).  Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035 (TAIE) (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil);  Eesti seisukohad järgmise EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuses 21. novembri 2024. a istungil ning kinnitatud Riigikogu EL asjade komisjoni 6. detsembri 2024. a istungil);  Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava1 (Startup Estonia ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös valminud 7. märtsil 2025.a ). Eesti rõhutab seisukohtades järgmist:  Eesti peab oluliseks ELis innovatsiooni soodustava ettevõtluskeskkonna loomist. Selleks on vaja ELi äritegevust reguleeriv õigusraamistik muuta ettevõtjatele selgemaks ja lihtsamaks, vähendada bürokraatiat ning võimaldada ettevõtetel, sealjuures innovaatilistel ettevõtetel, kiiremini piiriüleselt laieneda ja areneda. ELi siseselt uutele turgudele laienemiseks tuleb erinevad menetlused (tegevusload, lepingud, sertifitseerimised) muuta lihtsamaks ja kiiremaks.  Peame oluliseks, et innovaatiliste ettevõtete konkurentsivõime ja kasvu toetamiseks tagatakse lihtne, kiire ja paindlik ligipääs kapitalile ning toetustele kogu ettevõtte arengutsükli vältel, arvestades valdkonnaspetsiifilisi vajadusi ja soodustades erakapitali kaasamist. Kui Euroopa innovatsioonialgatuses nähakse ette teatud ettevõtete avalikest vahenditest toetamine või neile tagatakse soodusjuurdepääs taristule (või muule sarnasele), siis peab olema ka selge, millised Euroopa Liidu riigiabi reeglid või erandid kohalduvad.  Toetame Euroopa innovatsioonimäärusega teadustulemuste kommertsialiseerimise võimaldamist, keskendudes standardimisele, sertifitseerimisele ja intellektuaalomandi väärindamisele. Seejuures on oluline tagada, et intellektuaalomandi väärindamise põhimõtted on sarnased ELi üleselt, avaliku raha toel loodud intellektuaalomandi väärindamisel ei ole regulatiivseid takistusi (sealjuures riigiabi) ning 1 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14593-European-Innovation-Act_en 1  kommertsialiseerimise tegevusi võetakse arvesse teadlaste ja teadusasutuste hindamisel ja teadusrahastuse jagamisel.  Peame oluliseks Euroopa innovaatiliste ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamiseks keskenduda kõrgelt kvalifitseeritud talentide ligimeelitamisele ja hoidmisele, sealhulgas piiriülese tööjõu registreerimise lihtsustamisele ja osalusoptsioonide pakkumisele.  Peame oluliseks, et innovatsiooniökosüsteemi arendamiseks ja innovatsioonilõhe vähendamiseks suurendatakse koostööd erinevate ELi regioonide vahel, mistõttu Euroopa innovatsioonimääruse alusel elluviidavad tegevused peavad toetama regioonide vahelist koordinatsiooni ja jagatud taristu arendamist. Lisaks peavad need olema kooskõlas teiste ELi konkurentsivõime kasvu ja üle- Euroopalist koostööd reguleerivate algatustega (näiteks Euroopa Teadusruum, puhta tööstuse kokkulepe, tehisintellekti määrus, biotehnoloogia määrus, ringmajanduse määrus).  Peame oluliseks, et innovaatiliste lahenduste eksperimenteerimine regulatiivliivakastides oleks kõikidele ettevõtetele kättesaadav. Selleks tuleb Euroopa innovatsioonimääruses lisaks ühtsete mõistete ja põhimõtete sätestamisele kaaluda ELi õigusaktidesse erandite lisamist, mis võimaldavad uudsete tehnoloogiate testimiseks vastaval ELi järelevalveasutustel ja ettevõtetel kokku leppida eksperimenteerimise raamistik.  Toetame Euroopa innovatsioonimäärusega innovaatiliste riigihangete laialdasema kasutamise võimaldamist, suunates nii liikmesriikide ostujõudu läbi riigihangete innovatsiooni toetamisse ja pakkudes innovaatilistele ettevõtetele võimalust oma tooteid ja teenuseid arendada ning saada referentskliente. Seejuures on oluline, et ELi õigusraamistik soodustaks ja proaktiivselt suunaks innovatsiooni hankima. Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile tagasiside esitamise tähtaeg on 3. oktoober 2025. Jätkutegevused Euroopa innovatsioonimäärus on kavas avaldada 2026. aasta I kvartalis. Koostajad Seisukohad ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna arendusvaldkonna juht Mikk Vahtrus (625 6389; [email protected]) ja EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna vanemnõunik Evelin Tõnisson (625 6353; [email protected]). Justiits- ja Digiministeeriumi sisendi koondas Kristiina Krause (5556 1425; [email protected]) ja Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekud ELi ja rahvusvahelise koostöö valdkonna nõunik Piret Sütt ([email protected]; 735 4046); Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanekud koondas Maarika Gross, välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja asetäitja ([email protected]; 625 6565). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna juhataja Marie Allikmaa majanduse ja innovatsiooni asekantsleri ülesannetes ([email protected]; 5885 1163). Taust President von der Leyeni 2024.–2029. aasta poliitilistes suunistes Euroopa Komisjonile esitati prioriteedid, millega seada teadusuuringud ja innovatsioon majanduse keskmesse, lihtsustada õigusraamistikku ja vähendada bürokraatiat uuenduslike ettevõtete jaoks ning tagada, et EL idufirmad pääseksid ligi kapitalile, mida nad vajavad oma tegevuse laiendamiseks Euroopas, et nad ei peaks oma tegevust välismaale viima. Ka idufirmade, teadusuuringute ja innovatsiooni voliniku missioonikirjas kutsuti üles töötama välja Euroopa innovatsiooniakti, et ühtlustada õigusraamistikku, hõlbustada Euroopa uuenduslike idu-ja kasvufirmade juurdepääsu riskikapitalile, toetada neid katsetamisel, nt testkeskkondadega, ning lasta turule uued lahendused ja tehnoloogiad. ELi konkurentsivõime kompassis märgiti, et Euroopa innovatsiooniakt on üks peamisi algatusi, et kaotada ELi ja tema ülemaailmsete konkurentide vahelist innovatsioonilõhe. Selles märgiti, et Euroopa innovatsiooniaktiga edendatakse ka uuenduslike ettevõtete juurdepääsu Euroopa teadus- ja tehnoloogiataristule ning riiklikult rahastatud teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse käigus loodud intellektuaalomandile. Innovatsioonimäärus täiendab järgmisi hiljuti vastu võetud ELi algatusi ja on nendega tihedalt seotud: ELi idu- 2 ja kasvufirmade strateegia2 (idu- ja kasvuettevõtete strateegia sisaldab muuhulgas ülevaadet erinevatest algatustest, regulatsioonide muudatustest ja tegevustest ning selles on innovatsioonimäärus vaid üks osa tervikpaketist), EL ühtse turu strateegia, oskuste liit ning Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu teatis. Samuti täiendab see ka järgmisi tulevasi algatusi: Euroopa teadusruumi käsitlev õigusakt, ettevõtete 28. režiim, ELi riigihankedirektiivide ja ELi standardimismääruse läbivaatamine. Euroopa innovatsiooniakt tugineb ka varasematele algatustele, mille eesmärk on tugevdada Euroopa innovatsioonimaastikku, sh 2022. a Euroopa innovatsioonikavale. Samuti võetakse sellega arvesse Euroopa Ülemkogu 2024. a järeldusi, milles soovitati siduda innovatsioonihanked teadus- ja innovatsioonipoliitikaga. Euroopa innovatsiooniaktis võetakse ka arvesse EL juhtide järjepidevat üleskutset (nt 2024. aasta Budapesti deklaratsioon uue konkurentsivõime kokkuleppe kohta) vallandada ELi ühtse turu potentsiaal. Euroopa innovatsioonimääruse eesmärk on lahendada peamised probleemid, millega seisavad silmitsi kõik ELi uuenduslikud ettevõtted, nii suured kui ka väiksemad. See hõlmab ka mõningaid erimeetmeid väiksemate ettevõtete, idu- ja kasvufirmade jaoks, kuna nad seisavad silmitsi mitmete täiendavate takistustega, mis raskendavad nende turulepääsu ja kasvu. Probleemid, mida komisjon soovib Euroopa innovatsioonimäärusega lahendada, on järgmised.  Õiguslik killustatus.  Vajadus innovatsioonisõbralikumate õigusraamistike järele: reguleerimine võib edendada innovatsiooni, kui see on hästi kavandatud. Poliitikakujundajad ei pruugi aga alati piisavalt hinnata tulevaste õigusaktide võimalikku mõju innovatsioonile, mis võib põhjustada regulatiivset koormust.  Vähe võimalusi uuenduslike lahenduste katsetamiseks: kuigi katsekeskkondi ja eluslaboreid kasutatakse Euroopas juba laialdaselt, et katsetada uuenduslikke lahendusi osana laiemast teadus- ja arendustegevusest, on regulatsiooni testkeskkonnad ELi ja liikmesriikide tasandil vähem levinud. Koostöö pädevate reguleerivate asutuste ja novaatorite vahel, et vastastikku õppida uuenduslike tehnoloogiate võimaliku regulatiivse mõju kohta, ei ole veel saavutanud oma täielikku potentsiaali.  Piiratud juurdepääs rahastamisallikatele: ELi idu- ja kasvufirmadel on keeruline kasutada oma intellektuaalomandi õigusi tagatisena, et tagada finantsinvestoritelt rahastamine. Juurdepääs riiklikele ja ELi vahenditele on jätkuvalt piiratud, kuna ei ole eraldatud piisavalt avaliku sektori vahendeid, millega saaks toetada uuenduslike lahenduste turustamist ja uuenduslike idufirmade kasvu. Samuti ei ole endiselt valdavalt toetustel või võlal põhinevad avaliku sektori rahastamismudelid piisavad uuenduslike ettevõtete kasvuks.  Ebapiisav kommertskasutus: riiklikult rahastatavate teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse käigus loodud teadmiste ja intellektuaalomandi õiguste kommertskasutuse võimalused on kasutamata. Selle potentsiaali ärakasutamist pidurdavad standardimise, sertifitseerimise ja uuenduslike lahenduste jaoks ELi liikmesriikides lubade saamisega seotud takistused ja killustatus. Need takistused pidurdavad akadeemiliste teadusuuringute tulemuste turustamist ning tööstuse, akadeemiliste ringkondade ja avaliku sektori koostööd.  Piiratud juurdepääs teadus- ja tehnoloogiataristule: väiksematel uuenduslikel ettevõtetel ei ole sageli vahendeid selliste rajatiste ehitamiseks või kallite seadmete ostmiseks. Sageli on sellise juurdepääsu saamine halduslikult tülikas või taristuomanikud kehtestavad piirangud eraettevõtjate juurdepääsule.  Alakasutatud innovatsioonihanked: avaliku ja erasektori innovatsioonihanked pakuvad uuenduslikele ettevõtetele võimalust saada oma esimesed suured tellimused ja laiendada oma äritegevust. Innovatsioonihanked on ELis hetkel alakasutatud ja uuenduslikud ettevõtted seisavad silmitsi takistustega oma uuenduslike lahenduste toomisel era- ja riigihanketurule kogu ELis.  Talentide ligimeelitamine ja hoidmine: ELi liikmesriikide erinevate normide, eeskirjade ja maksueeskirjade keerulisus võib takistada töötajate omandiõiguse skeemide, näiteks aktsiaoptsioonide laialdasemat kasutamist, kuigi need võivad olla oluline stiimul uuenduslikele ettevõtetele meelitamaks ligi ja säilitada vajaolevaid talente. 2 https://research-and-innovation.ec.europa.eu/document/download/2f76a0df-b09b-47c2-949c- 800c30e4c530_en?filename=ec_rtd_eu-startup-scaleup-strategy-communication.pdf 3   Innovatsioonipoliitika puudulik koordineerimine: innovatsioonipoliitika on liikmesriikide vahel ja ELis suures osas koordineerimata, hetkel puudub ametlik mehhanism riikliku ja ELi innovatsioonipoliitika tõhusaks koordineerimiseks. Euroopa innovatsioonimäärusega soovib komisjon käsitleda innovatsiooni ökosüsteemi eri osaliste ees seisvaid probleeme, mis on seotud ka juurdepääsuga rahastamisele, talentidele või taristutele ja turgudele. Euroopa innovatsiooniaktiga soovitakse kõrvaldada ka tõkked ja puudused, mis takistavad Euroopat tööstuse konkurentsivõime taastamist ja majanduskasvu. Mitmed neist probleemidest tulenevad otseselt või kaudselt ELi ühtse turu killustatusest, sealhulgas kapitali, töötajate ning kaupade ja teenuste liikumisega seotud killustatusest. Lisaks on mõned uuenduslike ettevõtete ees seisvad probleemid seotud halduskoormusega, mis tuleneb nii ELi kui ka liikmesriikide tasandi õigusnormidest. Muud probleemid tulenevad tõketest, mis vähendavad tööstuse, akadeemiliste ringkondade ja avaliku sektori koostöö kaudu loodud akadeemiliste teadusuuringute ja uuenduslike lahenduste turustamise võimalusi. Seega võimaldaksid uue innovatsiooniakti raames võetavad võimalikud meetmed avada ELi ühtse turu täieliku potentsiaali ja aidata uuenduslikel ettevõtetel kasvada üksnes siis, kui neid meetmeid kavandatakse ELi tasandil. Samamoodi oleks tõhusate koordineerimismehhanismide loomine ELi ja selle liikmesriikide vahel võimalik vaid ELi tasandi meetmetega. Euroopa innovatsioonimäärusega soovib komisjon edendada uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu ja luua innovatsioonisõbralikud võrdsed tingimused uuenduslikele ettevõtetele, sealhulgas VKEdele, idu- ja kasvufirmadele, et nad saaksid ELi ühtsel turul kasvada. Nende eesmärkide saavutamiseks kaalub Euroopa Komisjon järgmist:  Lihtsustada olemasolevat õigusraamistikku ja muuta see innovatsioonisõbralikumaks, et vähendada uuenduslike ettevõtete haldus- ja regulatiivset koormust.  Kergendada juurdepääsu rahastamisele - avatakse võimalus kasutada intellektuaalomandi õigusi tagatisena uuenduslikele ettevõtetele rahastamise tagamisel, misläbi antakse täiendav juurdepääs rahastamismeetmetele hoiuste ja investeeringute liidu raames.  Innovaatiliste ettevõtete juurdepääsu toetamine ELi ja riiklikele vahenditele.  Innovaatiliste ettevõtete toetamine uuenduslike lahenduste arendamisel ja katsetamisel nii tipptasemel teadus- ja tehnoloogiataristutes, misläbi täiendatakse Euroopa teadusruumi käsitleva õigusakti meetmeid, kui ka turutingimustes, näiteks regulatsiooni testkeskkondades, on olulised sammud uuenduslike toodete ohutu turule laskmise suunas.  Hõlbustada uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu ja levitamist turul, muuhulgas muutes avaliku ja erasektori hanked innovatsioonisõbralikumaks sealjuures täiendatakse ELi riigihankedirektiivide läbivaatamise raames kavandatud meetmeid.  Võimaldada innovaatilistel ettevõtetel talente paremini ligi meelitada ja hoida (näiteks kasutades atraktiivseid töötajate omandiõiguse skeeme, misläbi täiendatakse ettevõtete 28. režiimi ja oskuste liitu).  Parandada riiklikult rahastatud akadeemiliste teadusuuringute ja innovatsioonitegevuses saadud tulemuste turustamist, tõhustades intellektuaalomandi õiguste kasutamist, standardimist ja sertifitseerimist, seeläbi täiendatakse Euroopa teadusruumi käsitleva õigusakti ja ühtse turu strateegia meetmeid.  Raamistiku loomine innovatsioonipoliitika paremaks koordineerimiseks nii liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikide ja ELi vahel. Eesti vaates saab esile tuua, et Eesti Statistikaameti andmetel tegeleb innovatsiooniga 53% ettevõtetest, kõige innovaatilisemad on põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmisega tegelevad ettevõtted. Ettevõtete 2020.–2022. aasta innovatsiooniuuringu tulemustel on innovaatilisus kahanenud 11 protsendipunkti võrra. Samas on kasvanud innovatsioonile tehtavad kulutused, seda peamiselt teadus- ja arendustegevuse kulutuste arvelt. Uuenduskulud olid 2022. aastal 921 miljonit eurot, millest pea pool suunati teadus- ja arendustegevusele. Need jagunesid vastavalt 377 miljonit eurot ettevõttesisesele ja 72 miljonit eurot sisseostetud teadus- ja arendustegevusele. Statistikaameti viimati avaldatud andmetel olid 2023. aastal Eestis kulutused teadus- ja arendustegevusele 702 miljonit eurot, mis on läbi aegade suurim summa ja 9% võrra enam kui aasta varem. Kulutustest üle poole ehk 4 406 miljonit eurot panustas ettevõtlussektor. Ligi pool (47%) teadus- ja arendustegevuse kulutustest tuli suurte ettevõtete arvelt, kokku raporteeris teadus- ja arendustegevuse kulusid 468 ettevõtet. Suurim osa ehk 60% teadus- ja arendustegevuse kuludest läks tööjõule, mis oli 2023. aastal 423 miljonit eurot. Tööjõukulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 7%, mille taga on eelkõige valdkonna töötajate arvu suurenemine. Investeeringute maht oli 85 miljon eurot, mis moodustab teadus- arendustegevuse kuludest enam kui kümnendiku. Jooksevkulude maht oli 194 miljon eurot, mille alla lähevad näiteks väiksemate seadmete, instrumentide, materjali ja muu käibevara soetus, samuti taristu ülalpidamine ning ettevõttesiseste projektide jaoks ostetud teadus- ja arendustegevuse tööd ning teenused. Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutuste suhe SKP-sse oli 2023. aastal 1,84%, mis on läbi ajaloo üks kõrgemaid. 2022. aastal oli see 1,78%. ELi teadus- ja arendustegevuse kulutuste suhe SKP-sse oli 2,25%, mis jäi samale tasemele nagu aasta varem. Euroopa innovatsioonitegevuse 2025. a tulemustabeli kohaselt on Eesti tugev innovaator ning Eesti innovatsiooninäitaja viimase 7 aastaga kasvanud 30 protsenti, mis on ELi liikmesriikide seas suurim kasv. Tulemustabeli järgi on Eesti tugevusteks riskikapitali investeeringute hulk, kaubamärkide arv ning tööjõu liikuvus teadus- ja tehnoloogiavaldkonnas. Peamisteks väljakutseteks on madal tööjõu- ja ressursitootlikkus, kesk- ja kõrgtehnoloogiliste toodete ning teadusmahukate teenuste eksport ning avaliku sektori tugi erasektori teadus- ja arendustegevusele (TA). Avaliku konsultatsiooni tagasiside on Lisas 1. Õiguslik alus Komisjon on avaliku konsultatsiooni kutses välja toonud, et sõltuvalt sellest, kuidas kehtestatakse võimaliku Euroopa innovatsiooniakti eesmärgid, võidakse kaaluda mitut õiguslikku alust. Nende hulka kuuluvad muuhulgas i) ELi toimimise lepingu artikkel 114, mis käsitleb meetmete võtmist siseturu rajamise ja toimimise tagamiseks, ii) ELi toimimise lepingu artikli 173 lõige 3, millega toetatakse liikmesriikides võetavaid meetmeid, et tagada liidu konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse jaoks vajalikud tingimused ning tööstuse kohanemine kiiretest innovatsioonitsüklitest tulenevate struktuurimuutustega, ning iii) ELi toimimise lepingu artikli 182 lõige 5 Euroopa teadusruumi rakendamiseks vajalike meetmete vastuvõtmise kohta. Seetõttu sõltuvalt käesoleva algatuse lõplikust reguleerimisalast võib komisjon kaaluda muid õiguslikke aluseid. Eesti seisukohad ja põhjendus avalikule konsultatsioonile Euroopa Liidu innovatsiooniakti kohta 1. Eesti peab oluliseks Euroopa Liidus innovatsiooni soodustava ettevõtluskeskkonna loomist. Selleks on vaja Euroopa Liidu äritegevust reguleeriv õigusraamistik muuta ettevõtjatele selgemaks ja lihtsamaks, vähendada bürokraatiat ning võimaldada ettevõtetel, sealjuures innovaatilistel ettevõtetel, kiiremini piiriüleselt laieneda ja areneda. Euroopa Liidu siseselt uutele turgudele laienemiseks tuleb erinevad menetlused (tegevusload, lepingud, sertifitseerimised) muuta lihtsamaks ja kiiremaks. Selgitus: Innovatsiooni soodustava ettevõtluskeskkonna loomine eeldab ELi õigusraamistiku põhjalikku reformimist, keskendudes lihtsusele, selgusele ja rakendatavusele. Praegune regulatiivne killustatus, dubleerimine ja liigne halduskoormus takistavad ettevõtete kasvu, eriti teadus ja tehnoloogiamahukate (idu) ettevõtete puhul, kelle ressursid on piiratud ja kellele iga lisanduv menetlus (nt tegevusload, sertifitseerimised) tähendab ajakulu ja kulusid. Seetõttu tuleb vähendada uute õigusaktide mahtu ning keskenduda kehtivate regulatsioonide tõhusamale rakendamisele. Rõhutasime Eesti seisukohtades ELi ühtse turu tuleviku kohta, et ELi ühtse turu edasiarendamise eesmärgiks peab olema selge õigusliku regulatsiooniga innovatsiooni soosiva ettevõtluskeskkonna loomine. Tuleb vähendada õigusloome mahtu ja keskenduda kehtiva õiguse paremale rakendamisele ning ELi õigusaktidest tuleneva bürokraatia, killustatuse, dubleerimise ja aruandluskohustuse vähendamisele. Ennekõike innovatsioonimääruse vaates tähendab see ühtsete põhimõtete ja 5 raamregulatsioonide kehtestamist, mis võimaldab uudsete tehnoloogiate katsetamist olemasolevate regulatsioonide raames või luues nendes erisusi (st eksperimenteerimise raamistik ja regulatiivliivakastid, täpsemalt seisukohas 6). Seejuures on oluline, et ka uute tehnoloogiate puhul jälgitaks nende mõju ja ohutust inimestele, loomadele ja laiemalt keskkonnale. Avalikus konsultatsioonis räägitakse vajadusest defineerida ELi õiguses terminid nagu idufirma ja uuenduslik ettevõte. Peame oluliseks, et kui neid termineid, mida praegu kasutatakse üldises riigiabi grupierandi määruses3, hakatakse laiemalt kasutama, siis on vajalik, et terminid oleksid üle ELi õiguse samasisulised. St nendest tuleks lähtuda ka üldises riigiabi grupierandi määruses jm asjakohastes riigiabi andmise reeglites (kui vaja, siis ka neid muuta). Oluline on, et iga uus regulatsioon oleks tehnoloogianeutraalne, pikaajalise vaatega ning seoks olemasoleva õiguse ühtseks tervikuks. Õigusaktide mõjuanalüüsid peavad olema põhjalikud, sisaldades konkurentsivõime kontrolli ja kulude hinnangut, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) vaates. Lisaks tuleb arvestada ka riigi halduskoormuse kasvuga, mis kandub edasi ettevõtjatele. Letta4 ja Draghi5 raportid ELi ühtse turu ja konkurentsivõime kohta ning Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis on rõhutanud vajadust lihtsustada õigusraamistikku ja vähendada aruandluskoormust. Toetame seisukohta, et uute regulatsioonide kehtestamisel tuleb hinnata olemasolevat regulatsioonikogumit ning vajadusel teha ulatuslikke muudatusi, mitte piirduda üksikute täiendustega. Selline lähenemine aitab kaasa läbipaistvamale ja tõhusamale otsustusprotsessile ning loob innovatsiooni toetava keskkonna, kus ettevõtted saavad kasvada ja areneda. 2. Peame oluliseks, et innovaatiliste ettevõtete konkurentsivõime ja kasvu toetamiseks tagatakse lihtne, kiire ja paindlik ligipääs kapitalile ning toetustele kogu ettevõtte arengutsükli vältel, arvestades valdkonnaspetsiifilisi vajadusi ja soodustades erakapitali kaasamist. Kui Euroopa innovatsioonialgatuses nähakse ette teatud ettevõtete avalikest vahenditest toetamine või neile tagatakse soodusjuurdepääs taristule (või muule sarnasele), siis peab olema ka selge, millised Euroopa Liidu riigiabi reeglid või erandid kohalduvad. Selgitus: ELPOL raamdokumendis 2025-2027 rõhutasime, et innovaatiliste tehnoloogiate arendamisel tuleb ettevõtjatele ELi toetusfondidest pakkuda rahastust terve tegevustsükli vältel arendusest turule minekuni. Samuti rõhutasime ELPOL raamdokumendis, et riigiabi menetlused peavad olema palju lühemad, et kiirendada nii uute tehnoloogiate turule jõudmist kui ka oluliste olemasolevate tehnoloogiate piisava tootmisvõimsuse tagamist. Avalikus konsultatsioonis tuuakse välja eesmärk soodustada innovatsioonitegevuste rahastamist sh rahastusmudelid, mis põhinevad intellektuaalomandil, innovatsiooni toetamine läbi innovatsioonihangete ning lihtsustatud ligipääsu teadus- ja tehnoloogiataristule. Peame oluliseks, et kui rahastamisel on tegemist riigiabiga, siis vastavad riigiabi reeglid ka seda võimaldaks või vajadusel tuleks innovatsioonimääruse raames riigiabireeglid üle vaadata. Innovaatiliste ettevõtete, sealhulgas idu- ja kasvuettevõtete, arenguks on kriitilise tähtsusega ligipääs kapitalile ja toetustele, mis katavad kogu ettevõtte elutsükli alates teadus- ja arendustegevusest kuni toimiva ärimudelini. Ettevõtted seisavad silmitsi nn „surmaoruga“, kus rahastuse puudumine takistab turule jõudmist. Seetõttu on oluline, et toetusmeetmed oleksid kohandatud ettevõtte arenguetapile ja valdkonnale, kus vajadused on väga erinevad. ELi toetuste menetlusprotsessid sageli aeglased ja bürokraatlikud, mistõttu võib rahastus laekuda alles 3 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014 , ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks EMPs kohaldatav tekst Määrus - 651/2014 - EN - EUR-Lex 4 Enrico Letta raport Euroopa ühtse turu tulevikust Enrico Letta's Report on the Future of the Single Market - European Commission 5 Draghi raport Euroopa konkurentsivõimest The Draghi report on EU competitiveness 6 märgatavalt hiljem (kuni 12 kuud) pärast positiivset otsust. See seab eriti alustavad ettevõtted keerulisse olukorda ja pärsib innovatsiooni. Kapitali kättesaadavuse parandamiseks tuleb arendada kapitaliturgu ja luua mitmekesiseid rahastusallikaid, sealhulgas alternatiive riskikapitalile. Euroopa börsi loomine või olemasolevate börside lõimimine, pensionifondide ja suurkorporatsioonide investeeringute aktiveerimine ning füüsilise kohaloleku ja notariaalse tõestamise nõuete lihtsustamine aitaksid vähendada investeerimistakistusi ELis. Draghi raporti ja Euroopa Investeerimispanga hinnangute kohaselt on ELi investeeringute puudujääk üks suurimaid konkurentsivõime takistusi. Innovatsioonilõhe vähendamiseks tuleb suurendada investeeringuid kõrgtehnoloogiasse ja tugevdada Euroopa teadusruumi (ERA), soodustades koostööd avaliku, era- ja akadeemilise sektori vahel. Soovitati, et kavandatav Euroopa Konkurentsivõime Fond võiks koondada erinevad rahastusvõimalused loogilisse järjekorda, et ettevõtted ei peaks rahastuse saamiseks EList lahkuma. Konkurentsivõime Fondi ettepanek on esitatud, tegemist on ühe reeglistiku alusel toimiva fondiga, mis peaks pakkuma taotlejatele ühtset juurdepääsu rahastamisele, lihtsustab ja kiirendab ELi rahastamist ning hoogustab era- ja avaliku sektori investeeringuid. Kapitaliturgude liidu arendamine, sealhulgas noteerimisnõuete ühtlustamine ja kohalike kapitaliturgude tugevdamine, on oluline, et tagada stabiilne ja kriisikindel finantssüsteem. Eesti puhul mõjutab kapitali hinda ka geograafiline asukoht ja kapitalituru väiksus, mistõttu on oluline luua soodsad tingimused kapitali kaasamiseks ja investeeringute tegemiseks. 3. Toetame Euroopa innovatsioonimäärusega teadustulemuste kommertsialiseerimise võimaldamist, keskendudes standardimisele, sertifitseerimisele ja intellektuaalomandi väärindamisele. Seejuures on oluline tagada, et intellektuaalomandi väärindamise põhimõtted on sarnased Euroopa Liidu üleselt, avaliku raha toel loodud intellektuaalomandi väärindamisel ei ole regulatiivseid takistusi (sealjuures riigiabi) ning kommertsialiseerimise tegevusi võetakse arvesse teadlaste ja teadusasutuste hindamisel ja teadusrahastuse jagamisel. Selgitus: Euroopa Komisjon on välja toonud, et standardimine, sertifitseerimine ja load on toote turule toomise põhialuseid. Akadeemilistel teadlastel ja väikestel innovaatilistel ettevõtetel, näiteks ülikoolide kõrvalettevõtetel ja idufirmadel, on nende protsessidega aga raskusi piiratud ressursside ja surve tõttu hakata oma tooteid võimalikult varakult müüma. Draghi ja Heitori6 on välja toonud, et EL-i üheks suurimaks väljakutseks on teadustulemuste kommertsialiseerimine. Seetõttu on tervitatav, et innovatsioonimäärus rõhutab vajadust paremini ära kasutada riikliku ja EL-i rahastusega teadustöö kaudu loodud akadeemiliste teadmiste ja intellektuaalomandi majanduslikku potentsiaali rakendamist. Eesti VKEde seas läbiviidud uuring tõi välja, et intellektuaalomandi kaitse ja väärindamise takistavateks teguriteks on madal teadlikkus nii intellektuaalomandi väärindamise õiguste ja võimaluste osas, aga ka7 selle kaitsmise osas. Seetõttu on oluline selgitada intellektuaalomandi väärindamisega seotud aspekte, soodustada erinevate riikide parimate praktikate vahetamist ning ühtlustada praktikaid üle Euroopa ning vajadusel eemaldada regulatiivseid takistusi. Näiteks ühtse toimega patendi süsteemis võiksid osaleda kõik ELi liikmesriigid. Ka Eesti on üks nendest 18-st liikmesriigist, kes alates 01.06.2023 kehtima hakanud süsteemis osalevad (vastav regulatsioon võeti vastu 2012 ning jõustus 2023)8. Taotlejatele, kes soovivad saada oma leiutisele kaitset paljudes liikmesriikides, on selline süsteem odavam kui Euroopa Patendikonventsiooni alusel välja antava nn klassikalise Euroopa patendi süsteem, kus taotleja tasutavad summad sõltuvad sellest, mitmes riigis ta oma leiutisele kaitset taotleb. Samuti on intellektuaalomandiga seonduv tekitanud erinevaid tõlgendusi innovatsioonihangete puhul, kus ühepoolt on eesmärk jätta intellektuaalomand hanke läbiviijale, sest vaid nii on võimalik hanke tulemusel tekkivat toodet/teenust hanke läbiviijal skaleerida, samas hankijad nõuavad intellektuaalomandi õiguste üleandmist kartuses, et vastasel juhul on antud ebaseadusliku riigiabi. 6 Manuel Heitori raport „Align, act, accelerate“ Align, act, accelerate - Publications Office of the EU 7 Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete loomevarauuring, Kantar Emor 2024 8 https://www.epa.ee/patendid-kasulikud-mudelid/patent/uhtse-toimega-euroopa-patent 7 Teadlaste hindamisel ning teadus- ja arendusasutuste rahastamise mehhanismid võiksid arvestada teadustulemuste kommertsialiseerimise (nt litsentsid, spin-off’id, koostöölepingud) tegevusi. Nii tekiks teadlastel suurem motivatsiooni tegeleda kommertsialiseerimistegevustega ja aitaks proaktiivselt leida võimalusi ettevõtetega koostööks. 4. Peame oluliseks Euroopa innovaatiliste ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamiseks keskenduda kõrgelt kvalifitseeritud talentide ligimeelitamisele ja hoidmisele, sealhulgas piiriülese tööjõu registreerimise lihtsustamisele ja osalusoptsioonide pakkumisele. Selgitus: Praegune EL-i ühtne turg ei toimi täielikult ka kõrgelt kvalifitseeritud välismaalaste ehk talentide vaates. Kõrgelt kvalifitseeritud talentide ligimeelitamiseks väljapool EL-i võiks kaaluda ühtset lähenemist üle EL-i, sealhulgas keskenduda konkreetsetele elementidele nagu näiteks piiriülese tööjõu registreerimise lihtsustamine iduettevõtetele tagades samaaegselt tööjõuturu kestlikkus ja konkurentsivõime ning vältides välismaise odavtööjõu massilist ärakasutamist. Samuti optsioonide pakkumine on idufirmade jaoks kriitilise tähtsusega, et konkureerida rahvusvahelisel talenditurul, kuid praegu on optsioonide maksustamine ja kasutamine riigiti väga erinev. See teeb keeruliseks ühtsete ja atraktiivsete optsioonipakettide loomise töötajatele. Idufirmad on oma tagasisides välja toonud muuhulgas näiteks vajadust idufirmadele selgeteks ja konkurentsivõimelisteks tingimusteks optsioonide andmiseks. See aitaks vähendada ebavõrdsust ja lihtsustada talentide motiveerimist kogu EL-is. Seega toetame optsioonide osas ühtse lähenemise loomist. Talentide ligimeelitamise ja hoidmise kõrval tuleb keskenduda ka uute talentide kasvatamisele, mis tähendab, et olulisel kohal peaks olema ka haridus ja järelkasv, et Euroopa tuleks uus põlvkond ettevõtlike ja innovaatiliselt mõtlevaid inimesi. Oluline, et kolmandast riigist talentide ligimeelitamise tulemusel ei jääks varju Euroopa enda talentide kasvatamine. Seetõttu peame oluliseks, et innovatsioonimäärus soodustab ja toetab piirkondlike talendi- ja järelkasvuprogrammide arendamist (sarnaselt nagu EIT süvatehnoloogia talendi algatus, mille eesmärgiks oli 1 miljoni süvatehnoloogia valdkonna spetsialisti väljaõpe). 5. Peame oluliseks, et innovatsiooniökosüsteemi arendamiseks ja innovatsioonilõhe vähendamiseks suurendatakse koostööd erinevate Euroopa Liidu regioonide vahel, mistõttu Euroopa innovatsioonimääruse alusel elluviidavad tegevused peavad toetama regioonide vahelist koordinatsiooni ja jagatud taristu arendamist. Lisaks peavad need olema kooskõlas teiste Euroopa Liidu konkurentsivõime kasvu ja üle-Euroopalist koostööd reguleerivate algatustega (näiteks Euroopa Teadusruum, puhta tööstuse kokkulepe, tehisintellekti määrus, biotehnoloogia määrus, ringmajanduse määrus). Selgitus: Draghi raport rõhutab vajadust vähendada innovatsioonilõhet EL ning USA ja Hiina vahel, mis seisneb investeeringutes teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni ning võimekuses arendada strateegilisi tehnoloogiad, mille tulemusel EL jääb oma lähimates konkurentidest järjest enam maha. Innovatsioonilõhe ei ole aga vaid EL-i ja lähimate konkurentide vahel vaid ka EL-i sees liikmesriikide vahel. Seetõttu tuleb tagada, et innovatsioonimääruse ja teiste EL-i algatustega arendataks innovatsiooniökosüsteemi ja suunataks investeeringuid üle Euroopa. Kuigi sageli tehakse lähinaabritega koostööd, et parandada ettevõtete ligipääsu kapitalile, taristule ja teadmistele, siis koostöömehhanismid ei ole riikide vahel selgelt välja kujunenud. Näiteks „Regional Innovation Valley“ ei ole täna end veel lõpuni tõestanud, sest see soodustab eelkõige liikmesriikide väiksemate regioonide vahelist koostööd, aga mitte ilmtingimata riikide ülest koostööd iduettevõtluse toetamisel. Siiski oleks vaja riikidevaheliselt oluliselt suurendada vertikaalset teadmust ja toetada innovaatilisi ettevõtteid, sest Euroopas on ka täna teatud valdkondades (näiteks süvatehnoloogiad, biotehnoloogiad, kosmosetehnoloogiad, kaitsetehnoloogiad) vähe eksperte ja teadmisi. Taristu, sealjuures tehnoloogiataristu, arendamisel ja ligipääsu soodustamisel tuleb tagada, et tegevused toimuksid üle EL-i ning kõigil ettevõtetel oleks võrdne ligipääs taristule sh võttes arvesse taristu füüsiline asukoht. Samuti on kriitiline, et teadlastel oleks tagatud ligipääs kõrgtehnoloogilisele taristule, mis on vajalik teadustöö skaleerimiseks ja rahvusvahelise konkurentsivõime hoidmiseks. Juhul, kui füüsiline taristu asub 8 Euroopa äärealade riikidest tuhandete kilomeetrite kaugusel, siis tegelikkuses pole taristu (võrdsetel alustel) ligipääsetav, sest kaasnevad täiendavad kulud (lähetuskulud, transpordikulud) muudavad taristu ligipääsmatuks. Seega peame oluliseks, et taristu loodaks ühtlaselt üle Euroopa (sh Ida- ja Põhja-Euroopasse) ja oleks tagatud piiriülene ristkasutus. Euroopa innovatsioonimäärus peab olema kooskõlas teiste EL-i algatustega, mis samuti toetavad laiemalt konkurentsvõime kasvu ja üle-Euroopalist koostööd. Nii näiteks on oluline, et Euroopa innovatsiooniakt oleks tihedas kooskõlas kavandatava Euroopa teadusruumi määrusega. Innovatsiooni- ja teaduspoliitika koordineerimine on vältimatu, et vältida killustatud juhtimist, dubleerivaid algatusi ja sünergiate alakasutamist. Lisaks ei ole hetkel arusaadav, kuivõrd innovatsioonimäärus arvestab näiteks ERA tegevustega ning millistes tegevustes nähakse sünergiaid. Lisaks on mitmeid valdkondlike algatusi (näiteks tehisintellekti, biotehnoloogia, kvanttehnoloogiate strateegia, puhta tööstuse kokkulepe, ringmajanduse määrus jne), millel on otsene seos innovatsioonimäärusega. 6. Peame oluliseks, et innovaatiliste lahenduste eksperimenteerimine regulatiivliivakastides oleks kõikidele ettevõtetele kättesaadav. Selleks tuleb Euroopa innovatsioonimääruses lisaks ühtsete mõistete ja põhimõtete sätestamisele kaaluda Euroopa Liidu õigusaktidesse erandite lisamist, mis võimaldavad uudsete tehnoloogiate testimiseks vastaval Euroopa Liidu järelevalveasutustel ja ettevõtetel kokku leppida eksperimenteerimise raamistik. Selgitus: Õigusaktidest tulenevad piirangud pärsivad sageli mitte ainult innovaatiliste lahenduste turule tulekut, vaid ka nende lahenduste testimist-katsetamist enne turul lansseerimist. Innovatsiooni toetamiseks on vaja luua võimalused tehnoloogiaid, teenuseid ja tooteid valideerida turvaliselt piiritletud keskkonnas, aga päriselu tingimustes, ilma kohustuseta täita kõiki õigusaktis nimetatud nõudeid, mis kehtivad turul toimivatele lahendustele Regulatiivliivakastid peavad koosnema kontrollitud testkeskkondadest, mis hõlbustavad uuenduslike lahenduste arendamist, väljatöötamist ja testimist. Seega tuleks lisaks algatuses välja pakutud ühistele mõistetele, põhimõtetele ja juhenditele kaaluda võimalust lisada EL õigusaktidesse sellised erandid, mis võimaldavad vastaval EL järelevalveasutusel ja ettevõtjal kokku leppida, et tehnoloogia valideerimiseks ei pea teatud õigusakti nõudeid täitma ja riskid maandatakse muul moel. Õigusraamistikus loodavad erandid ei pea üksnes sõltuma ettevõtte iseloomust või suurusest, vaid fookus peaks olema erandeite loomisel teadus- ja arendustegevuse faasiks. Seejuures tuleks võimaldada tehnoloogiaid, teenuseid ja tooteid valideerida päriselu tingimustes, kohustuseta täita kõiki õigusaktis nimetatud nõudeid. Seda saaks saavutada näiteks õigusaktidesse sellise mehhanismi loomisega, mille kohaselt võivad järelevalveasutus ja ettevõtja sõlmida halduslepingu, millega lepitakse kokku, et teatud õigusakti nõudeid ajutiselt ei kohaldata, kuid lepitakse kokku konkreetsetes riskijuhtimise meetmetes, millega nõude mittetäitmisega kaasnevad ohud maandatakse (nn regulatiivliivakastid). See omakorda tagab võimaluse tulevikus regulatiivliivakasti raames ka EL õigusaktidest tulenevate piirangute all olevaid lahendusi testida ning toetaks innovatsioonisõbraliku regulatsiooni loomist. Oluline väljakutse seondub õiguskindluse puudumisega. Uute tehnoloogiate ja ärimudelite pakkujad ei oska hinnata, kas nende lahendus vastab õigusaktis sätestatud nõuetele, mis koheselt tekitab ettevõtjale õigusliku riski ja kujuneb tõkkeks innovatiivsete lahenduste pakkumisel. Seega innovatsiooni edendamiseks tuleks luua selliseid mehhanisme, mis tekitaksid ettevõtete jaoks kiire õigusselguse. Näiteks võtta laialdasemalt kasutusele EL tehisintellekti määrusega analoogseid liivakasti-teenuseid, mille raames suunatakse EL või liikmesriikide asutusi võtma selgeid positsioone selle osas, mida peaks ettevõte konkreetse lahenduse osas tegema, et tema tegevust käsitletakse õiguspärasena. Väljakutse regulatiivliivakastide loomise osas ei ole seotud nende ühetaolises defineerimises, vaid selles, et õigusaktid ei anna liivakasti pakkuja jaoks selget mandaati anda hinnang õiguspärasuse osas viisil, mida ka järelevalveasutus hiljem peaks (vähemalt teatud määral) arvestama. Selle puudumisel jääb liivakasti pakkujale teisejärguline nõustamisfunktsioon, mis ettevõtja jaoks piisavat õiguskindlust ei tekita ning ainult nõustamisfunktsioonist koosnedes ei ole tegelikult tegu regulatiivliivakastiga selle algses tähenduses. Regulatiivliivakast peab võimaldama ettevõtjatel testida turvalises keskkonnas lahendusi, mis võivad olla konfliktis hetkel kehtiva regulatsiooniga. Abiks saavad olla Nõukogu järeldused 9 regulatiivsete liivakastide kohta (Council Conclusions on Regulatory sandboxes)9, parema õigusloome tööriistakast10 ja ka OECD regulatiivse liivakasti vahendid (OECD Regulatory Sandbox Toolkit)11. 7. Toetame Euroopa innovatsioonimäärusega innovaatiliste riigihangete laialdasema kasutamise võimaldamist, suunates nii liikmesriikide ostujõudu läbi riigihangete innovatsiooni toetamisse ja pakkudes innovaatilistele ettevõtetele võimalust oma tooteid ja teenuseid arendada ning saada referentskliente. Seejuures on oluline, et Euroopa Liidu õigusraamistik soodustaks ja proaktiivselt suunaks innovatsiooni hankima. Selgitus: Euroopa Komisjon on pikalt edendanud innovatsioonihangete laialdasemat kasutuselevõttu, kuid seni pole innovaatilisi riigihangete erinevatel põhjustel leidnud laialdast kasutust. Mitmed riigid, sh Eesti, on võtnud eesmärgiks suurendada innovaatiliste riigihangete mahtu ja selle toetamiseks loonud erinevad tegevuskavad. Tänased regulatsioonid otseselt innovaatiliste riigihangete läbiviimist ei takista, samas on osad riigid loonud oma seadusandluses erisusi, mis proaktiivselt soodustavad innovaatiliste riigihangete läbiviimist. Samuti pakub Euroopa Komisjoni liikmesriikidele tuge innovaatiliste riigihangete läbiviimisel ning loodud on seiremehhanism, mis võimaldab erinevate riikide edenemist ja parimaid praktikaid jagada. Sellele vaatamata on mitmeid väljakutseid. Näiteks intellektuaalomandi puhul tulenevalt erinevatest seadustest kehtib põhimõte, et intellektuaalomandi õigused kuuluvad selle loojale ning nende õiguste üleminek tuleb valdavalt kokku leppida kirjalikus lepingus. Hankijal on vabadus otsustada, millistel tingimustel ja ulatuses ta neid selle intellektuaalomandi kasutamiseks õigusi tal vaja on. Enamusel juhtudest piisaks selleks varaliste õiguste lihtlitsentsist, näiteks, hanke tehnilises kirjelduses ette nähtud eesmärgil ja ulatuses. Praktikas aga on hankijad hanke tingimustes senimaani vaikimisi valdavalt nõudnud intellektuaalomandi varaliste õiguste loovutamist, mis vähendab ettevõtete motivatsiooni hangetes osalemiseks ning sellistesse hangetesse olulise innovatsiooni panustamist. Teiseks väljakutseks on kvaliteedikriteeriumi rakendamine ja alakasutamine. Kehtiva riigihangete seaduse kohaselt on põhiline kriteerium majanduslikult soodsam hanke hind ning juhul, kui kasutatakse muud kriteeriumit, tuleb see põhjendada. Juhul, kui eesmärk oleks soodustada innovatsiooni, tuleks loogika pöörata vastupidiseks, see tähendab nõuda hankijalt põhjendamiskohustus, juhul kui hankija kasutab hindamiskriteeriumina ainult hinda. See aitaks hankijal läbi mõelda, miks ei kasutata hankes kvaliteedikriteeriumeid ning teisalt muudaks lihtsamaks innovaatilised riigihanked. Nimetatud väljakutsete lahendamine on võimalik riiklikul tasemel aga selleks, et ühtlustada regulatsioone üle Euroopa, võiks probleemkohad lahendada uue Euroopa innovatsioonimääruse kaudu. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jagas avaliku konsultatsiooni tagasisidekutset Eesti Asutajate Seltsile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioonile, Eesti Äriinglite Assotsiatsioonile, Teaduspargile, Tehnopolile, ning Garage 48le omapoolse soovitusega vastata ka otse konsultatsioonile, et tagada Eesti huvide parem nähtavus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile on seisukohtade ettevalmistamiseks edastanud tagasiside Justiits- ja Digiministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium ning Siseministeerium. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus. 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=oj:JOC_2020_447_R_0001 10 https://commission.europa.eu/law/law-making-process/better-regulation/better-regulation-guidelines-and- toolbox_en 11 https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2025/06/regulatory-sandbox- toolkit_cc8d3e50/de36fa62-en.pdf 10  Draft ID: 2070edd7-7857-497b-b1a8-9d9c38c286df Date: 01/09/2025 15:50:51 EUROPEAN INNOVATION ACT Public Consultation Questionnaire Fields marked with * are mandatory. Introduction This public consultation forms an integral part of the preparation of the European Innovation Act. The overall objective of the European Innovation Act is to create cross-sectoral framework conditions conducive to bringing innovative ideas to market in all sectors. Improving the commercialisation of innovation is important as the uptake and diffusion of innovative solutions in the EU Single Market is suboptimal compared to the EU’s main global competitors. The European Innovation Act aims to address the key challenges faced by all innovative companies in the EU, both large ones and smaller ones, that are affected by this problem. However, it will also address specific needs of smaller companies, in particular start-ups and scale-ups, as they face additional hurdles that make it more difficult for them to access the market and grow. The purpose of this public consultation is to collect feedback on the key challenges faced by innovative companies in the EU in the context of the preparation of the European Innovation Act. This includes six categories of challenges related to access to finance, talents, markets, infrastructures, commercialisation of publicly funded research and innovation, as well as regulatory complexity and red tape. The public consultation is divided into separate sections for these six categories, plus an additional Section 7, where you can provide us with information on other additional challenges that make it difficult for innovations to reach the market. It is not mandatory to respond to all sections of the consultation, so if you are only affected by one of the six categories of challenges and want to reply only to questions about that one field, it is possible to navigate directly to the questions for that specific section. It is only mandatory to complete the information in the “About you” section. The results of this public consultation will be summarised in a factual report, which will be published on the Have Your Say website within eight weeks of the deadline for the consultation. The results will also be analysed together with other data collected through targeted stakeholder consultations and the impact assessment. At the end of the survey, you can upload a file with a more detailed contribution and find our contact details if you wish to submit additional confidential information that you wish to share only with the European Commission. A separate public consultation is also being launched simultaneously on the 28th Regime, with focus on EU corporate legal framework, which also looks at the challenges faced by companies in other areas including access to finance, tax and labour law, as well as insolvency. About you 1 * Language of my contribution Bulgarian Croatian Czech Danish Dutch English Estonian Finnish French German Greek Hungarian Irish Italian Latvian Lithuanian Maltese Polish Portuguese Romanian Slovak Slovenian Spanish Swedish * I am giving my contribution as Academic/research institution Business association Company/business Consumer organisation 2  EU citizen Environmental organisation Non-EU citizen Non-governmental organisation (NGO) Public authority Trade union Other * First name Evelin * Surname TONISSON * Email (this won't be published) [email protected] * Country of origin Please add your country of origin, or that of your organisation. This list does not represent the official position of the European institutions with regard to the legal status or policy of the entities mentioned. It is a harmonisation of often divergent lists and practices. Afghanistan Djibouti Libya Saint Martin Åland Islands Dominica Liechtenstein Saint Pierre and Miquelon Albania Dominican Lithuania Saint Vincent Republic and the Grenadines Algeria Ecuador Luxembourg Samoa American Samoa Egypt Macau San Marino Andorra El Salvador Madagascar São Tomé and Príncipe Angola Equatorial Guinea Malawi Saudi Arabia Anguilla Eritrea Malaysia Senegal 3 Antarctica Estonia Maldives Serbia Antigua and Eswatini Mali Seychelles Barbuda Argentina Ethiopia Malta Sierra Leone Armenia Falkland Islands Marshall Islands Singapore Aruba Faroe Islands Martinique Sint Maarten Australia Fiji Mauritania Slovakia Austria Finland Mauritius Slovenia Azerbaijan France Mayotte Solomon Islands Bahamas French Guiana Mexico Somalia Bahrain French Polynesia Micronesia South Africa Bangladesh French Southern Moldova South Georgia and Antarctic and the South Lands Sandwich Islands Barbados Gabon Monaco South Korea Belarus Georgia Mongolia South Sudan Belgium Germany Montenegro Spain Belize Ghana Montserrat Sri Lanka Benin Gibraltar Morocco Sudan Bermuda Greece Mozambique Suriname Bhutan Greenland Myanmar/Burma Svalbard and Jan Mayen Bolivia Grenada Namibia Sweden Bonaire Saint Guadeloupe Nauru Switzerland Eustatius and Saba Bosnia and Guam Nepal Syria Herzegovina Botswana Guatemala Netherlands Taiwan Bouvet Island Guernsey New Caledonia Tajikistan 4 Brazil Guinea New Zealand Tanzania 5 British Indian Guinea-Bissau Nicaragua Thailand Ocean Territory British Virgin Guyana Niger The Gambia Islands Brunei Haiti Nigeria Timor-Leste Bulgaria Heard Island and Niue Togo McDonald Islands Burkina Faso Honduras Norfolk Island Tokelau Burundi Hong Kong Northern Mariana Tonga Islands Cambodia Hungary North Korea Trinidad and Tobago Cameroon Iceland North Macedonia Tunisia Canada India Norway Türkiye Cape Verde Indonesia Oman Turkmenistan Cayman Islands Iran Pakistan Turks and Caicos Islands Central African Iraq Palau Tuvalu Republic Chad Ireland Palestine Uganda Chile Isle of Man Panama Ukraine China Israel Papua New United Arab Guinea Emirates Christmas Island Italy Paraguay United Kingdom Clipperton Jamaica Peru United States Cocos (Keeling) Japan Philippines United States Islands Minor Outlying Islands Colombia Jersey Pitcairn Islands Uruguay 6 Comoros Jordan Poland US Virgin Islands Congo Kazakhstan Portugal Uzbekistan Cook Islands Kenya Puerto Rico Vanuatu 7  Costa Rica Kiribati Qatar Vatican City Côte d’Ivoire Kosovo Réunion Venezuela Croatia Kuwait Romania Vietnam Cuba Kyrgyzstan Russia Wallis and Futuna Curaçao Laos Rwanda Western Sahara Cyprus Latvia Saint Barthélemy Yemen Czechia Lebanon Saint Helena Zambia Ascension and Tristan da Cunha Democratic Lesotho Saint Kitts and Zimbabwe Republic of the Nevis Congo Denmark Liberia Saint Lucia The Commission will publish all contributions to this public consultation. You can choose whether you would prefer to have your details published or to remain anonymous when your contribution is published. For the purpose of transparency, the type of respondent (for example, ‘business association, ‘consumer association’, ‘EU citizen’) country of origin, organisation name and size, and its transparency register number, are always published. Your e-mail address will never be published. Opt in to select the privacy option that best suits you. Privacy options default based on the type of respondent selected I agree with the personal data protection provisions Your experience with topics in this consultation Do you / your organisation have experience with designing or implementing innovation policies or programmes? Yes No Don't know Do you / your organisation have experience with providing access to finance or assisting companies in accessing finance? 8 Yes 9  No Don't know Do you / your organisation have experience with public procurement or private procurement? Yes No I / my organisation has experience as a supplier of innovative solutions with applying for private and/or public procurement. I / my organisation has experience as a buyer with organising private and/or public procurement. I / my organisation has other type(s) of experience with private and/or public procurement (e.g. I have helped suppliers or buyers to engage in such procurement). Do you / your organisation have experience with managing or using research infrastructures or technology infrastructures? Yes No Don't know Do you / your organisation have experience with commercialisation of publicly funded research and innovation? Yes No Don't know Do you own any of the following IPR rights: Patent, Copyright, Trade Secret, Designs, Trademarks, Geographical Indications? Yes No Don't know If you own patents, under which IPC classification are they registered: Human necessities Performing operations; transporting 10  Chemistry; metallurgy Textiles; paper Fixed constructions Mechanical engineering; lighting; heating; weapons; blasting Physics Electricity Don’t know If you represent a company, please give an estimate of your company’s total (auditing) value comparing the ratio of ‘tangible vs intangible (IPR, reputation, etc)’. Predominantly intangible value Predominantly tangible value No intangible value No tangible value Approximately equal intangible and tangible values Don't know 1. Access to an easier, more coordinated framework 1.1. EU definition for innovative companies, startups & scaleups There are currently no EU level definitions for ‘innovative company’, ‘start-up’ and ‘scale-up’ that apply across EU legislation. (There are definitions of start-ups and scale-ups in the EU General Block Exemption Regulation but those are tailored solely for the purpose of State Aid control.) This makes it difficult for both large and small companies like start-ups and scale-ups that want to innovate in the EU to obtain equal recognition of their status and to make full use of the associated rights and benefits. This also makes it difficult for the European Union to propose tailored policies in support of these types of companies and to evaluate the impact that such policies have achieved once they are in place. Establishing such definitions in EU law could benefit these companies in their journey across the innovation landscape in the EU, by, for instance, improving legal certainty on their status under EU law and on the related rights and obligations. Having these definitions could also make it possible to bring about targeted simplifications of the EU regulatory requirements for these companies (for other company types, such as SMEs, certain simplifications already exist). This could, for example, result in (i) a lower administrative and regulatory burden (for example, by creating exemptions from regulatory obligations for these types of companies), (ii) an easier framework for doing business across the EU, (iii) easier access to finance and to research and technology infrastructures, (iv) easier access to information about relevant support opportunities or (v) a richer innovation through better collaboration synergies between such companies across the EU. 11  Current situation Different EU Member States use different definitions of ‘start-up', ‘scale-up’ or ‘innovative company’. The difference between these definitions typically lies in the elements that they use to construct the definition (e.g. company age, company turnover, company expenditure on research and development, etc.). Has your company / organisation experienced concrete benefits or problems associated with the way in which such definitions are used in the country(ies) in which you operate? Not Yes No applicable I find the way in which my country applies such definitions beneficial I find the way in which my country applies such definitions problematic I have experienced problems because different countries in which my organisation operates are using different definitions Please share your views on what we could learn from the benefits or problems that you have experienced when creating EU-wide definitions for what is a ‘start-up’, a ‘scale-up’ and an ‘innovative company’. Please also share the lessons you have learned about what elements ‘should’ or ‘should not’ be used to create EU- wide definitions. (200 words maximum) One of the greatest advantages of having a unified definition is the ability to conduct analyses and comparisons between countries on equal terms. In addition, having similar definitions makes it much easier to assess companies' eligibility for support measures or exemptions under state aid rules. The main challenge lies in the fact that it is not possible to summarize the definition of a startup, scale-up, or innovative company in a single sentence. Rather, it is a description of various aspects/conditions that a company must partially or fully meet in order to fall under the definition. Possible way forward To what extent do you agree that the establishment of EU-level definitions for 'innovative company', 'start-up' and 'scale-up' could bring the following benefits: Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion Easier to operate my business in more than one country in the EU Simpler, clearer and better targeted national and EU support mechanisms for the community of innovative companies, start-ups and scale-ups 12  Improved legal certainty on the status of the company across the EU and its associated rights and obligations Enhanced collaborations leading to a richer innovation- driven ecosystem Easier access to research and technology infrastructures Easier access to finance Better options for lowering the administrative and regulatory burden on start-ups, scale-ups and innovative companies Once EU definitions of start-ups, scale-ups and innovative companies are created, which existing requirements under EU law should be simplified for these categories of companies? (400 words maximum) The main objective should be to amend regulations related to state aid and other mechanisms that affect how these companies gain access to capital. In addition, it may be worth considering a review of regulations related to hiring and employee mobility (including rules that would encourage the inflow of talent). 1.2. Innovation stress test Current situation Well-designed regulatory frameworks can serve as catalysts for innovation. However, the role of regulation in fostering innovation is often insufficiently considered during the legislative processes, resulting in unintended barriers to technological advancement and economic growth. Responses received by the European Commission in the public consultation on the EU Start-up Scale-up Strategy and studies on the link between legislation and emerging technologies indicate that there is both EU and national legislation that makes it difficult for companies to bring their innovative solutions to the market. Assessing the potential impact of upcoming legislation on innovation when it is being drawn up could help ensure that new rules do not place disproportionate restrictions on innovation and that, where possible, they make optimal use of available mechanisms to actively stimulate innovation. An 13 innovation stress test could provide a checklist of questions to help legislators assess impact of this kind in a structured way. An innovation stress test could thus help make legislation more innovation-friendly in line with public interests. To what extent do you agree with the following statements? Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion There is currently legislation in place in the EU that hinders my organisation in developing and testing innovative solutions and/or easily placing them on the market. Legislators need to more carefully assess the potential impact that legislation can have on innovation, both when they prepare new legislation and when they revise existing legislation. Possible way forward To what extent do you agree that, when assessing the potential impact of legislation on innovation... Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion legislators should consider if it makes sense to introduce a regulatory ladder that increases regulatory requirements in line with the increasing size of companies and their impact on the market, to check if the regulatory burden can be relieved on innovative start-ups. legislators should consider if it makes sense to introduce a fast- track procedure for companies to obtain regulatory advice. 14  legislators should consider if makes sense to make provision for regulatory sandboxes in their legislation. legislators should consider if it makes sense to introduce a fast- track procedure for obtaining permits for innovative technologies that are strategic for safeguarding EU economic security. What potential impact on innovation do you think should be considered in an innovation stress test? Note: Legislators could assess different types of potential impact on different steps and different stakeholders involved in innovation., e.g. impact that the legislation could have on hampering or stimulating the development, testing, deployment and daily use of innovation, impact on innovators, financial investors in and potential customers of the innovation, etc. (200 words maximum) As part of the innovation stress test, at least the following aspects should be assessed: - Is the proposed legislation technology-neutral? - Has a long-term perspective been considered, including potential technological developments? - Could the legislation have a clearly negative impact on a specific sector? - What are the costs associated with the regulation for companies, and are these proportional to the potential benefits? - Does the proposed legislation allow for exceptions to support the development, testing, and deployment of new technologies? 1.3. Regulatory sandboxes Regulatory sandboxes provide opportunities to enable companies to test innovative solutions (including innovative ideas, processes, products, business models and services) in a safe and controlled real-life environment under the supervision of competent regulatory authorities. They also stimulate regulatory authorities’ policy learning (e.g. potential impact of innovative solutions on legislation), which can help them design and/or adjust regulations that support the smoother market introduction of innovative solutions. EU Member States use different definitions of what is a regulatory sandbox, what it can support and how different companies and regulators can benefit from it. This can create a complex landscape for companies to navigate. This may also make it more difficult for regulatory authorities from different countries to join forces 15 and implement cross-border regulatory sandboxes together. Establishing an EU-wide legal definition of regulatory sandboxes could help achieve a more commonly shared understanding of them and foster their wider implementation across the EU. Current situation 16  Don't Yes No know Do you / your organisation have experience with participating in or setting up a regulatory sandbox in the EU? If you answered ‘Yes’ to the first question, did you / your organisation experience any problems when involved in regulatory sandboxes in the EU? If you answered ‘Yes’ to the first question, did you / your organisation experience concrete benefits from being involved in regulatory sandboxes in the EU? If your reply to any of the last two questions was ‘Yes’: Please let us know what specific problems or benefits you experienced from your participation in regulatory sandboxes in the EU. Note: Examples of benefits that you experienced could be: reduced regulatory barriers/burden and/or shorter time to market for your innovation, enhanced collaboration with competent authorities that regulate market access requirements for your innovation, etc. Examples of problems that you experienced could be: with respect to sandboxes in different EU countries, the competent authorities in different EU countries gave you different replies regarding the regulations applicable to the same solution, you received slow or unclear feedback on regulations, not all companies involved were given equal access to the regulatory sandbox, there were insufficient safeguards in place for experimentation (e.g. regarding safety / consumer protection), etc. (200 words maximum) Possible way forward In your opinion, how important is it to address the following aspects to facilitate the wider implementation of regulatory sandboxes? Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion 17  There should be regulatory sandboxes for newly emerging technologies. There should be regulatory sandboxes for existing technologies that are evolving. There should be more possibilities for regulatory sandboxes at national level. There should be more possibilities for cross-border EU-level sandboxes. There is a need for a better common understanding across Europe on regulatory sandbox implementation to foster their wider implementation. An EU-level definition of ‘regulatory sandbox’ would help to achieve a better common understanding across Europe. Regulatory sandboxes should enable all types of companies from across Europe to test their innovations efficiently. There is a need for tailored initiatives to facilitate the participation of SMEs, start-ups or scale-ups in regulatory sandboxes (e.g. awareness campaigns, guidance). 1.4. Coordination of innovation policies and programmes Efforts to improve the performance and impact of innovation policies are largely uncoordinated across the EU. A European Parliamentary Research Service (EPRS) study has found that a coordinated approach at EU level could boost gross domestic product (GDP) by 0.9% by 2035, while a more ambitious integrated approach could increase GDP by 2.6% by 2035. The EU has an informal European Innovation Council Forum (EIC Forum), which brings together representatives of Member States’ and Associated Countries’ public authorities and bodies in charge of innovation policy and programmes. Its main role is to promote collaboration and dialogue on the development 18  of the EU’s innovation ecosystem. However, the EU lacks a formal platform for coordinating innovation policies, programmes and investments between the EU and national authorities, and among the different countries themselves. Current situation To what extent do you agree with the following statement? Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion The insufficient coordination of innovation policies* between the EU and the national authorities as well as among the different countries themselves makes investments in innovation less effective. There is a need for better alignment of innovation programmes and investments between the EU national authorities as well as among the different countries themselves. *innovation policies, in this context, means policies for non-R&D innovation Are there any other key challenges regarding the coordination of innovation policies, programmes and investments that you would like to highlight? Has your organisation experienced specific problems because of the current situation of largely uncoordinated innovation policies across the EU that should be addressed in the future? (200 words maximum) Two major practical problems can be identified. First, even when the European Union has established programs or initiatives to enhance cooperation between Member States and improve coordination of innovation policy (such as the European Innovation Ecosystems and its sub-initiative Regional Innovation Valleys), co-financing such projects often proves problematic. In smaller countries, regions essentially represent the entire country, while in larger countries, the ability of regions to fund and shape innovation policy depends heavily on the internal governance structure of the respective state. The second issue is that national innovation policies tend to focus on domestic objectives. Due to limited resources, countries rarely initiate joint programs with others on their own initiative. 19 Possible way forward To what extent do you agree that the following approach is well-suited to improving coordination between innovation policies and programmes? Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion 20  Turning the existing European Innovation Council Forum into an official innovation forum at EU level – which would be composed of national high-level representatives responsible for innovation policy and programmes and the Commission – with a mandate to coordinate innovation policies, programmes and investments between the EU and national authorities, as well as among the different counties themselves. 2. Access to finance 2.1. Access to sufficient financing for bringing innovations to the market Underinvestment in innovation and commercialisation is a challenge for Europe across various technology sectors, in particular also for strategic technologies. This manifests itself in difficulties to bring innovative products and services to the market. To square this circle, innovative companies need access not only to financing for R&D. They also need access to financing for innovation activities that support the commercialisation, market uptake and diffusion of innovative solutions. Such financing can take vari ous forms (such as tax incentives, grants, loans, acquisition contracts, equity investments, guarantees and risk-sharing schemes). To reach sufficient critical mass of investments, EU and national public financing could be combined in a smarter way and act as a leverage to crowd in additional private financing. Current situation To what extent do you agree with the following statements? Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion To bring R&D successfully to the market, it is important to increase not only public investment in R&D but also simultaneously public investments in innovation. 21  Raising investments in strategic technologies is particularly needed, due to their economic importance and high up- front costs and risks Public investment in innovation needs to be strengthened in order to close the innovation gap with other parts of the world. Raising public investment in innovation would have a positive effect on raising private investment in innovation. What are the most important barriers that you are facing to raise sufficient public and private investment to bring innovative solutions to the market? (400 words maximum) The main challenges in Estonia are: – Innovation policy has so far focused on grant-type support or venture capital. Loan and guarantee instruments are underutilized, and there are no tax incentives. – Public sector investments in private sector R&D and innovation are low compared to other EU countries (although they are increasing). – The private sector’s capacity to invest in R&D and innovation is limited. Companies are mostly micro and small enterprises, and many large companies tend to invest in production and exports rather than innovation. – Attracting additional private capital (e.g. commercial bank loans) is expensive and complicated. Often, unsuitable conditions are imposed, making companies either ineligible for financing or, for example, after receiving venture capital investment, less attractive for subsequent investors. Possible way forward To what extent do you agree with the following statements? Good steps forward are: Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion Develop an EU action plan or roadmap to raise the level of innovation investment across the EU. 22  Develop national action plans or roadmaps, in conjunction with the EU, for raising innovation investment in Member States. Monitor the level of innovation investment in the EU, and benchmark this against investments in other parts of the world. Ensure that there is an appropriate balance between supply- and demand-driven innovation, in public innovation investment. Cooperate/align with the private sector to raise the level of public and private innovation investment in the EU. Develop specific innovation investment pathways to accelerate time it takes for strategic technologies to reach the market. Move to more agile governance structures to combine national, EU and private financing for opening these innovation investment pathways. Are there any other concrete actions that could be taken to raise public or private investment in innovation across the EU? Please share any good practices or lessons learned from inside or outside the EU. (200 words maximum) Continue with various EU-level loan instruments (such as those offered by the EIB), while ensuring that all EU companies have access to them. Expand EU-level venture capital funds capable of making investments in the range of €50–150 million. It is important that the risk appetite and patience of such funds are comparable to those of U.S. funds. Mobilize the savings and pension funds of EU citizens, which currently often remain unused or are invested in very low-risk products—or even outside the EU altogether. 2.2. Access to IPR-backed financing 23 Start-ups and scale-ups that achieve not only successful protection but also successful valuation of their IPRs, are considerably more likely than others to obtain financing from investors and to successfully exit via an initial public offering or a sale to another company. However, there are various obstacles that block start-ups and scale-ups from obtaining IPR financing. Removing these obstacles at EU level could help start-ups and scale- ups across the EU to use their IPRs as a means of securing more financing from investors. Current situation Do you / your organisation have any experience with IPR-backed financing? Yes No Don't know 24  If so, were you able to successfully provide or receive financing? Yes No Don't know If not, in your experience, what were the main obstacles to successfully completing IPR-backed financing? (200 words maximum) This concept is relatively new and is currently not used in Estonia, making it difficult to assess what the potential obstacles might be. The most challenging aspect is likely related to IPR (intellectual property rights), as it is particularly difficult to assess the value and "liquidity" of intellectual property in the context of financing. Similar to R&D grant funding, this approach would require explanations from the applicant and expert evaluations. Since any type of funding also requires clearly defined activities (and a related budget), a question may arise as to how much this approach actually differs from the current logic of grant-based funding. It is important that if it is a matter of state aid, the corresponding state aid rules would also allow for financing (currently, e.g., Article 22 of the GBER, etc.), i.e., state aid rules should be amended if necessary. To what extent do you agree with the following statements? Key barriers preventing start-ups and scale-ups from obtaining IPR-backed financing in the EU are: Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion The prudent attitude of banks and institutional investors to engage in IPR-backed financing. There are regulatory barriers that hamper wider implementation of IPR-backed financing in the EU. Lack of experience with IPR valuation among banks and/or institutional investors in the EU. The costs of IPR valuation for start-ups and scale-ups in the EU. Lack of trustworthy, widely accepted standard practices for valuing IPRs. 25  Lack of secondary markets with sufficient critical mass and liquidity for resale of IP rights by lenders. If you strongly agree or disagree with any of the above statements, please explain your answers by, where applicable, referring to your own experience in IPR-backed financing. If you strongly agree or disagree with more than one of the above statements, please explain whether you think that any of those barriers are more or less critical than others. (200 words maximum) The previous comment actually summarizes an important point. Today, financiers lack experience and expertise in assessing the value of IP, and IP is not a liquid asset. If you think that there are other barriers, in particular specific regulatory barriers , please explain why they constitute a barrier and how critical they are to obtaining IPR-backed financing. (200 words maximum) Nothing to add. 26 Possible way forward To what extent do you agree with the following statements? The following measures are important for the wider implementation of IPR-backed financing in the EU: Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion Introduce clearer rules for banks and institutional investors in the area of IPR-backed financing. Establish or appoint an institution or facility to take on part of the risk in individual IPR- financing instruments e.g. by providing public financial guarantees for individual loans. Create EU guidance and training for banks/institutional investors on how to implement start-up/scale-up-friendly IPR valuation in line with the principles of sound financial management. Foster the creation of a pool of qualified professionals, e.g. by establishing certification criteria and training programs for IPR-valuation professionals, building an expert network of IPR valuators, creating a centralised IPR valuation assessment centre. Create a trustworthy EU wide accepted methodology, for IPR valuation and provide templates and guidance on how to apply it. Provide an IPR-valuation tool to simplify the IPR-valuation processes. Introduce a specific reporting category for IPR in annual accounting/financial reports across the EU and raise awareness among start-ups/scale-ups of how important this is in terms of attracting financing. 27 Provide more guidance and training for start-ups on IPR valuation and on reporting on IPRs in annual accounts. Provide financial support, at reduced rates, to start-ups/scale-ups for IPR valuation. Establish a maximum price for IPR valuation in the EU for start-ups/scale-ups (depending on the type of IPR). Create an IPR marketplace with sufficient critical mass and liquidity (EU wide, and possibly connected to others around the world). If you agree with the previous statement, please also respond to this one: This IPR marketplace should be established by private actors (e.g. IPR auctioneers) with the support of public institutions. 28 If you strongly agree or disagree with any of the above statements, please explain your answers by, where applicable, referring to your own experience in the area of IPR-backed financing. (200 words maximum) If you have any other solutions that could help remove the barriers that hamper IPR- backed financing in the EU, please explain what those solutions are and why they could be effective. Feel free to provide information on good practices or lessons learnt from unsuccessful experience in this area. (200 words maximum) We strongly agreed on two points, which also serve as fundamental principles. First, the public sector must intervene when risks are high—that is, it should help the private sector mitigate and share risks, which will hopefully encourage the private sector to engage more in similar activities. The second principle is that the initiative must also come from the private sector, and the secondary market should definitely be private-led. It would not be reasonable for the public sector to intervene directly in that space. 3. Access to Talent 3.1. Talent attraction and retention Innovative companies rely on highly skilled workers to develop their innovative solutions and scaling. Employee ownership schemes, such as employee stock options, are a powerful tool that can help innovative companies attract and retain talent. However, innovative companies in the EU face hurdles when it comes to offering such schemes to their employees. The public consultation on the 28th regime includes questions on employee stock options. However, this tool can also work for other innovative companies that do not have the 28th regime company statute but could benefit from provisions on stock options under the European Innovation Act. The Commission will therefore take into account the replies to both consultations in its future work on this topic. Current situation To what extent do you agree that the following challenges are preventing innovative companies in the EU from attracting and retaining talent? Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion The difficulties to offer globally competitive benefits and remuneration, including employee ownership schemes (such as employee stock options). 29  The lack of harmonised conditions for employee stock option schemes across EU Member States (for example, in terms of taxation and employee and company eligibility). The lack of mutual recognition of employee stock option schemes across EU Member States. Are there any other key challenges as regards talent attraction and retention through employee stock options that you would like to highlight? (200 words maximum) Hiring labor is fragmented across Member States, creating unequal conditions and hindering business growth. Simplifying cross-border labor hiring and registration is crucial to support the growth of startups and scale-ups – currently, startups face difficulties hiring talent from other EU Member States due to significant differences in labor laws. For example, in some EU countries, hiring requires becoming a local tax resident, which is complex and costly. Possible ways forward To what extent do you agree that the following solutions would be positive steps towards tackling the challenges identified? Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion Develop a harmonised framework with common standards on the scope of national employee stock option regimes (for example, covering taxation, employee and company eligibility, and shareholder and dividend rights). Develop a safety net that protects employees in the case of unforeseen events (e.g. where the employee is made redundant because the company goes out of business, or where employees are asked to move to another EU country due to company restructuring). 30  Align tax regimes across the Member States as regards the point and type of taxation for employee stock options. Adopt a common EU valuation mechanism to determine the value of the employee stock option. Ensure the mutual recognition of employee stock option schemes between Member States. Are there any other possible solutions for talent attraction and retention through employee stock options that you would like to highlight? (200 words maximum) Same as pervious comment e.g. though aligning labor and tax laws 4. Access to Markets 4.1. Accessing the private procurement market Private buyers can be significant customers for innovative companies. A first customer reference from a well- known industry player can help to raise the profile of an innovative solution and attract other customers. However, it can be challenging for innovative companies to find private buyers for their innovative solutions in the EU. The evolving international landscape also makes it challenging for EU companies to ensure that their supply chains are resilient and to contribute to EU technological sovereignty. Current situation To what extent do you agree with the following statements about the private procurement market in the EU? Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion It is difficult for innovative companies to find private buyers in the EU for their innovative solutions. Private buyers in the EU are still too risk-averse to buy solutions from smaller innovative companies. 31  There is a need to ensure a level playing field so that innovative EU suppliers can compete with non-EU suppliers on the private procurement market. EU companies are facing supply chain dependencies, including the risk of over-reliance on non- EU products, especially concerning products that rely on strategic technologies that are key to safeguarding EU resilience and EU technological sovereignty. There are legal barriers or a lack of regulatory incentives or simplifications that hold back private buyers from buying in a more innovation-friendly way and /or to increase their resilience. Please let us know if, as a supplier, you have experienced any other barriers to bringing innovative solutions to the private procurement market in the EU, and please provide any suggestions you may have on how to overcome such barriers. (20 0 words maximum) Not a supplier Please let us know if, as a private buyer, you have experienced regulatory or other barriers that deter you/your company to procure in a more innovation-friendly way and to improve the resilience of your operations/supply chains. In particular, please tell us if there are specific regulatory simplifications or legal incentives that could be introduced to make it easier for your company to procure in a more innovation-friendly/resilient way. (200 words maximum) Not a private buyer Possible way forward 32 To what extent do you agree with the following statements about the private procurement market in the EU? Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion Private buyers in the EU that receive public funding to procure solutions (e.g. from public R&I or deployment funding programmes), should adopt procurement practices that promote innovation and support the participation of start-ups and innovative companies. In general, also when private buyers in the EU procure solutions without public funding, they should adopt procurement practices that promote innovation and support the participation of start-ups and innovative companies. Private buyers that own /operate critical infrastructure* should take special care to procure in a way that safeguards the resilience of their supply chains , preventing blackouts in essential services and ensuring that public security is not compromised. Private buyers that own /operate critical infrastructures should adopt procurement practices that enable access to innovative solutions and facilitate participation by startups. These should support the development of strategic technologies** within national or European ecosystems and help reduce dependencies on external suppliers. 33 * Some private buyers own or operate critical infrastructure that offer essential services that underpin functions or economic activities that are vital to society in the EU (e.g. telecom operators, airline operators etc.) ** Technologies that are of strategic importance to EU economic security (such as microchips and AI). These tend to be high-tech, innovative technologies that are often building blocks or enablers for many other products/systems that are used by critical infrastructure. Private buyers need to be able to incorporate innovations that they buy from other smaller innovative companies in the solutions that they will sell to private or public customers. However, private buyers may experience difficulties in doing this, when there are conflicts between the IPR policy of their customers and the IPR policy governing their supply chain (e.g. when customers require the private buyer to transfer IPR or require broad, exclusive licenses). As a result, fewer suppliers may be willing to deliver innovations to a private buyer. Private buyers often also need to be able to cooperate with universities and/or their spinoffs or to use their IPR when working for private or public customers. However, private buyers may experience difficulties in doing this when there are conflicts between the IPR policy of their customers conflicts and that of the university (e.g. when the university requires full IPR ownership or exclusive licensing rights that are in conflict with IPR rights/licenses required by the customers of the private buyer). As a result, private buyers may not be able to cooperate with universities or their spinoffs to deliver innovations to their customers. To what extent do you agree with the following statements? Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion Private buyers in the EU face challenges in commercializing innovations from their supply chain due to misalignments between the intellectual property rights (IPR) policies of their suppliers and those of their customers Private buyers in the EU are hampered in commercialising innovations from universities due to conflicts between the IPR policies of universities and that the IPR policies of their customers. 34 4.2. Accessing the public procurement market Public procurement has great potential to drive the development and deployment of innovative solutions from the demand side. However, EU benchmarking of national innovation procurement investments shows that while healthy economies around the world invest at least 20% of public procurement in innovation procurement, in the EU this figure is much lower - a little over 10%. Current situation A group of experts appointed by the EC analysed legislative barriers in Europe that prevent innovative companies from accessing public procurement and from growing their businesses across the EU market. Such barriers may appear in public procurement processes that fall under the EU public procurement directives, and those outside them. Possible way forward The upcoming revision of the EU public procurement directives will seek ways of making the public procurements that fall under those directives more innovation- friendly. Accordingly, this public consultation does not focus on those type of procurements. However, 70% of public procurement, including often R&D services procurements and other types of procurements of innovative solutions, are implemented outside of those directives. In this context, the EU European Innovation Act may provide a fast- track procedure for public procurement of R&D services falling outside the public procurement directives, including pre-commercial procurement as a leverage to increase total investment in public innovation procurement. Such procurement of R&D services may procure only R&D activities, or a combination of R&D activities and first innovative solutions resulting from R&D. To what extent do you agree with the following expert recommendations for addressing the barriers faced by innovative companies in such public procurement? Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion Public buyers should carry out open market consultations 35 before public procurements that buy R&D and/or innovative solutions, so that buyers are well informed about the most recent developments and innovations when drafting tender specifications. Suppliers sometimes miss important business opportunities because announcements for upcoming open market consultations and the resulting public procurement for R&D and/or innovative solutions are not always transparently publicised. Public buyers should therefore make it easier for suppliers to become aware of such business opportunities. In order to ensure that IPR conditions used in public procurement that buy R&D and/or innovative solutions do not deter suppliers from protecting and commercialising their innovations, public buyers should buy only those IPR rights that they really need. (studies show that usage rights and some licensing rights tend to be sufficient, and that full transfer of IPR ownership to the buyer is only needed in limited situations). To ensure that public buyers give suppliers sufficient room to offer innovative solutions, such public procurements that buy R&D and/or innovation solutions should make wider use of functional or performance-based specifications. Such specifications do not prescribe the solution to be delivered but, rather, the problem to be solved, and leave it to 36 suppliers to propose the best solution to meet the required functionalities or performance levels. In public procurements for buying R&D and/or innovative solutions , contracts should be awarded based not only on lowest price, but also on other criteria. For this type of procurements, it would be helpful to create a set of EU innovation procurement criteria that provide legal certainty on how public buyers can take into account factors other than price, such as i) the quality of different types of innovative solution and of various strategic technologies that the solutions may rely on, ii) the EU added value, iii) innovation impact and iv) the total cost of ownership of an innovative solution. The EU should provide legal clarity on how value engineering can be used in such public procurements that buy R&D and/or innovative solutions. This would enable public buyers i) to accept proposals from their suppliers to incorporate new technological improvements that become available only during contract implementation (e.g. to improve quality/performance at the same cost or lower cost) and ii) to provide contractors financial incentives for engaging in such an approach. Payment methods used in public procurements that buy R&D and/or innovative solutions should be made more suitable for start-ups and scale-ups: e.g. by increasing the use of pre-financing 37 payments and accelerated payments to start-ups and scale- ups (e.g. within 15 days) A template subcontracting agreement should be created that protects the rights of subcontractors in public procurements that buy R&D and/or innovative solutions (such as the right to proper payment, respect of their IPR and the rights that financial investors may have in such innovative companies) in order to help such companies avoid financial difficulties. Unjust disqualification of bidders in procurements for R&D and/or innovative solutions should be prevented. This could be facilitated e.g. by clearly defining when financial requirements are disproportionate, by ensuring that bidders can prove their financial capacity by means other than just turnover (e.g. backing from financial investors / banks), and by discouraging disqualification of bidders based solely on lack of performance history or purely on administrative omissions that could be rectified. To make it easier for new players to enter the market, public buyers should have a simpler way to implement multiple sourcing in procurements for R&D and/or innovative solutions. Legal hurdles that make it difficult for public buyers from different EU countries to procure R&D and/or innovative solutions collaboratively should be removed so that such procurements can create sufficient 38  critical mass of demand that enables innovative companies to grow across the EU. Clear legal provisions should be provided for how public buyers can reinforce EU technological sovereignty in procurements that buy R&D and/or innovative solutions. Public buyers that own/operate critical infrastructure* should take special care to procure in a more innovation-friendly way. Why? Firstly, the procurement of R&D and/or innovative solutions can help upgrade their critical infrastructure with cutting edge solutions that are essential for them to deliver high quality, safe and robust essential services to society, and, secondly, it can help them to diversify their supply chains with innovative companies and prevent over- reliance on non-EU suppliers that could have a detrimental effect on the security of supply of strategic technologies. Public buyers that own/operate critical infrastructure* should award public contracts for R&D and /or innovative solutions that rely on strategic technologies not only based on the lowest price, but also on other criteria. * Some public buyers own or operate critical infrastructure that offer essential services that underpin functions or economic activities that are vital to society in the EU (e.g. government data networks, energy and water utilities) 39 Please let us know if, as public buyer or as supplier of R&D services and/or innovative solutions, you have experienced other barriers in the EU, and we would ask you to provide any suggestions you may have as to how to overcome such barriers. (200 words maximum) Nothing to add Are there any other aspects not mentioned above that should be looked at for the procurements that could be covered by European Innovation Act, that you think need clarification? (200 words maximum) As regards the question of whether public procurement for R&D and innovative solutions should be based not only on the lowest price but also on other criteria. In general, open public procurement where the price component is very important is excluded from State aid (see point 96 of the Commission's State aid notice). It is therefore advisable to clarify whether such a solution (where other criteria are important in addition to price) may constitute State aid. 4.3. Stimulating innovation procurement through R&I policies R&I policies in Europe are gradually shifting towards supporting demand-driven R&I, rather than focusing solely on the supply side. EU benchmarking shows that so far 22 EU Member States have recognised that fostering innovation procurement is a strategic priority in their national R&I policies. However, innovative companies are still struggling to bring their innovative solutions to the public and private procurement market. The Draghi report and EU expert reports highlighted that there is still a lack of EU and national action plans for innovation procurement and that innovation procurement is still insufficiently rooted in R&I policies to help companies bring their innovative solutions to the procurement market and to support and encourage buyers to buy in a more innovation-friendly way. Therefore, as highlighted in the May 2024 EU Council conclusions on knowledge valorisation, there is a need to better anchor support for innovation procurement in research and innovation policies across Europe. To what extent do you agree with the following expert recommendations for improving strategic planning and anchoring of innovation procurement in research and innovation policies? Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion Innovation procurement should be better anchored into R&I policies. This could include encouraging innovation procurement through R&I policies for specific sectors 40 and strategic technologies, and R&I policies and programmes should provide better support and incentives for innovation procurement. For example, i) financial support for lighthouse innovation procurement projects, including for strategic technologies to enable public and private buyers to use publicly funded research and technology infrastructure for testing high-tech innovations for their procurements, ii) training and support for SMEs in applying for innovation procurement, and iii) training and support for R&I /technical staff of public and private buyers in emerging innovative technologies and in drafting technical and IPR requirements in tender specifications in an innovation- friendly way. In the context of increasing overall public and private R&I investment in the EU: An EU roadmap or action plan should be created to reinforce public and private innovation procurement investment across the EU with a view to making Europe competitive with other major economies in this field. In tandem with national roadmaps and action plans for increasing overall public and private R&I investments: National roadmaps or action plans for innovation procurement should be drawn up , with clear goals, a timeline and monitoring of progress. It would be useful to create a clear EU definition for innovation procurement in line with definitions already used in R&I 41  policies, in order to facilitate i) the anchoring of innovation procurement in R&I policies, ii) the creation of innovation procurement action plans or roadmaps, iii) the monitoring of progress and iv) the creation of innovation procurement incentives for public and private buyers. The EU should make procurement of EU institutions and EU agencies more innovation-friendly, so as to enable the monitoring of innovation procurement investment of EU institutions and EU agencies, thus enabling this aspect to reflected in total EU-wide R&I investment. Above is mentioned the possibility that R&D and innovation policies and programmes should better support and stimulate innovation procurement, including, for example, providing financial support for targeted innovation procurement projects, etc. Again, it would be necessary to clarify under which state aid rules this can be done. 5. Access to infrastructures 5.1. Access to research and technology infrastructures Research Infrastructures and technology infrastructures* can provide resources (such as advanced equipment, infrastructure and data collection) and services (such as R&D and testing services, consulting on experimental design and business-acceleration services). This can prove helpful for both companies and end- users in terms of i) conducting R&D, including testing of innovative solutions, and ii) fostering innovation. However, small innovative companies and potential buyers of innovative solutions may find it difficult to find and access suitable research and technology infrastructure to support their innovation, technology development and testing. *Examples of research infrastructure include high-performance computing centres, biobanks, and climate and air-quality databases. Examples of technology infrastructure include biogas plants, clean-room facilities for chip production and test areas for road traffic safety solutions. 42 Current situation To what extent do you agree with the following statements about the relevance of access to research and technology infrastructure for your organisation. Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion Accessing a research or technology infrastructure is an important part of the R&D operations of my organisation. I do not usually have sufficient financial resources in my organisation to access the necessary research and technology infrastructure. I do not have sufficient expertise and experience in my organisation to collaborate effectively with research and technology infrastructure. I am not sufficiently aware of the services of research and technology infrastructure that could help me scale-up my innovations. The conditions for accessing research and technology infrastructure are often complex and unclear. The models for working with research and technology infrastructure are not suited to the needs of my organisation. The services and facilities of the research or technology infrastructures that I know match my expectations compared to how they promote themselves. Infrastructure staff are generally aware of the needs of companies such as mine and sufficiently tailor their standard experimental services to the specific needs of industrial users. 43 The research and technology infrastructures that I am familiar with are NOT sufficiently open to small innovative companies or prepared to work with them. Research and technology infrastructures that I am familiar with are NOT sufficiently open to public sector organisations (e.g. to public buyers that want to test solutions) or prepared to work with them. Legal, cultural or language barriers deter me from using research and technology infrastructure available in another EU country. Research and technology infrastructures offer sufficient non-technological services other than experimentation (such as consultation on experimental design and business- acceleration services). 44 What are the most significant challenges your organisation has faced when accessing research and technology infrastructure in the EU? Limited availability of facilities, High access costs, Complex administrative procedures, Lack of information regarding available infrastructure and the services offered, Fragmented IPR management frameworks and confidentiality concerns, Legal barriers in terms of access to research and technology infrastructure in other EU countries. No need for accessing research and technology infrastructure. The issue of granting preferential access to innovative companies. If such opportunities are foreseen in the future innovation regulation, it would also be necessary to clarify what kind of state aid can be provided for this. Feel free to provide more information on any difficulties, in particular legal barriers, that you have experienced in accessing research and technology infrastructure in the European Union, how critical they were and how to overcome them. (200 words maximum) No need for accessing research and technology infrastructure Possible way forward To what extent do you agree with the following statements about the possible way forward? Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion Public financing for research and technology infrastructure should be subject to their openness to users across the EU. The EU should have in place dedicated access schemes for start-ups and scale-ups for using research and technology infrastructure. Innovative companies should be given discounted access to 45  The EU should have in place dedicated schemes for public buyers to access research and technology infrastructures, in order to test solutions in the context of innovation procurement. Access schemes should include both technological and non- technological services. Industry access to research and technology infrastructures should be simplified, for example by proposing an EU blueprint for collaboration agreements with these infrastructures that clarifies specific contractual provisions such as IPR management and liability. The EU should aim for greater alignment of conditions governing access to research and technology infrastructure across Europe. 6. Encouraging commercialisation of publicly funded research and innovation In Europe, only a third of the inventions patented by universities and research technology organisations (RTOs) are commercialised. SMEs and large companies are equally active as commercialisation partners. There is thus still significant untapped potential to commercialise the knowledge / IPR that is created in publicly funded research and innovation. This requires to foster the commercialisation of academic research results and to enable better collaboration between industry, academia and the public sector. IPR policies in universities and RTOs are not always designed to incentivise academic researchers to become entrepreneurs themselves, or to transfer or license academic IPR efficiently to other companies on the market. Collaboration between industry, academia and public organisations can also be hampered when there are conflicts between the IPR policies of these different stakeholders. Standardisation, certification and permits are often a key requirement for placing a product on the market. However, academic researchers and small innovative companies such as university spinoffs and start-ups face difficulties with these processes due to their limited resources and pressure to start selling their products as early as possible. Current situation 46 To what extent do you agree with the following statements? Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion IPR policies in European universities and RTOs are not sufficiently geared to fostering the commercialisation of academic research results. Standardisation policies in European universities and RTOs are not sufficiently developed to fostering the commercialisation of academic research results. There are still barriers to research and innovation collaboration between industry, academia and public sector organisations. 6.1 Commercialisation of academic research results Possible way forward To what extent do you agree with the following statement about improving the framework conditions for commercialisation of academic research results? Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion Member States should adopt, if not yet in place, strategies promoting commercialisation of publicly funded research results generated in universities and RTOs, including intellectual asset management, spin-off creation, and go-to-market strategies. To what extent do you agree with the following statements about overcoming IPR- related barriers that hamper the commercialisation of academic research results? 47  Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion European universities and RTOs should have an IPR policy in place that clearly outlines how they handle not only the protection, but also licensing and transfer of intellectual assets. For all their publicly financed research, European universities and RTOs should pursue adequate protection and commercialisation of academic research results. To this end, every university/RTO should have their own transfer office or set up joint transfer offices between networks of universities / RTOs. Incentives and reward mechanisms, both financial and non-financial, should be put in place to motivate researchers and universities/RTOs to pursue robust IPR protection and to enable them to benefit from successful commercialisation of academic IPRs. IPR transfer and licensing processes should mitigate liquidity issues for start-ups /spinoffs, while allowing universities and researchers to benefit from the economic success of the commercialisation of academic research results. Templates should be made available for organising the IPR transfer/licensing process based on e.g. virtual shares or licensing conditions that draw liquidity out of the company only when it starts making profits from successfully 48  selling the solution to customers on the market or when co-investors [e. g. Venture Capitalists] exit. Capacity building (which includes technology scouting, identifying and assessing the appropriate technology transfer routes, IPR valuation, venture building, teaming up with investors and/or industry partners etc.) for staff in universities and RTOs should be strengthened to ensure that their technology transfer offices operate at high quality standards and facilitate the cross- border exploitation of knowledge. A Europe-wide platform should be available to researchers and universities and RTOs where they can list their IPR assets. This would make it easier for them to contact companies interested in exploiting their IPRs and for investors to assess, value and invest in innovative projects. To what extent do you agree with the following statements about overcoming barriers relating to standardisation and certification and obtaining permits for innovative solutions that hamper the commercialisation of academic research results? Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion European universities and RTOs should adopt a standardisation policy, closely linked to their research and innovation and IPR policies, that clearly outlines how they will pursue standardisation and certification to foster market uptake of their innovations. European universities and RTOs should pursue adequate 49  standardisation and certification activities in cooperation with their transfer offices. This involves identifying standardisation and certification objectives from the early research stages and pursuing them throughout the research and innovation cycle. Training, advisory and support services should be put in place to help researchers understand how standardisation and certification works and to support them in taking part in standardisation and certification processes. Incentives should be provided to encourage researchers to carry out standardisation and certification activities (e.g. stronger career recognition and potential secondments of academic researchers to spinoffs/start-ups for standardisation and product certification activities). Processes for standardisation, certification and permitting of strategic technologies should be shortened (fast-track procedure). It should become the norm in the EU that start-ups and scale-ups pay reduced prices for certification and permitting processes. 6.2 Facilitating collaboration between industry, academia and the public sector Current situation To what extent do you agree with the following statement? Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion 50  Collaboration between industry, academia, other public sector organisations and buyers can be difficult when they work under incompatible IPR policies (e.g. if there is a conflict between a university’s IPR licensing requirements for a spinoff conflict and the IPR requirements of IPR- backed financers or those of public buyers, then the spinoff may have difficulty obtaining financing or taking part in public procurements). Possible way forward To what extent do you agree with the following statement? Strongly Strongly No Agree Neutral Disagree agree disagree opinion To get innovations out of the lab into the market, IPR policies should be better aligned across different forms of public financing for research and innovation, so that innovators are not blocked from commercialising their IPR when using different types of public R&I financing, either in sequence or in combination. Feel free to provide information on any difficulties you have experienced in the commercial exploitation of publicly funded research and innovation, and please provide any suggestions you may have on how to overcome those difficulties. (200 words maximum) Submitting additional files 51  Thank you for your contribution. Please feel free to provide further comments or to attach a file. You may use this opportunity to provide us with further comments on specific questions raised by this consultation or any information on other innovation barriers that you think the European Innovation Act should address. You may also upload a paper summarising your view on the European Innovation Act or a backgrou nd document with evidence that may help provide further grounds for EU action (e. g. evidence of specific innovation barriers that you have experienced or of different types of positive impacts that could be achieved by removing certain barriers). (500 words maximum) Please upload your file(s) Only files of the type pdf,txt,doc,docx,odt,rtf are allowed When you upload your files, please note that the only permitted file types are pdf, txt, doc, docx, odt and rtf. Please note that all files that you upload will be published on the portal. Should you wish to submit a confidential file, please use the email address below. [email protected] Contact [email protected] 52  Riigikantselei Teie 23.07.2025 nr 12.1.1/25-0419/-1T [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 17.09.2025 nr 6-1/2766-2 15161, Tallinn Eesti seisukohad avalikule konsultatsioonile Euroopa innovatsioonimääruse kohta Esitame Eesti seisukohad avalikule konsultatsioonile Euroopa innovatsioonimääruse kohta Vabariigi Valitsuse istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus; 2) seletuskiri; 3) kaasamistabel; 4) avaliku konsultatsiooni küsimustik Evelin Tõnisson +372 625 6353 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158