Tehniline kirjeldus
Eraisikutele e-arvete registri tulevikulahenduse väljatöötamine
Sisukord
Mõisted ................................................................................................................................................ 1
1. Lepingu ese.................................................................................................................................. 1
2. Töö taustinfo, probleemi kirjeldus ja eesmärk ............................................................................ 1
3. Töö tegevused ja oodatavad tulemid ........................................................................................... 3
4. Töö teostamist täpsustavad tingimused ....................................................................................... 7
5. Töövõtja meeskonna kirjeldus ..................................................................................................... 9
6. Pakkumuse esitamise tingimused ........................................................................................... 13
7. Lisad ......................................................................................................................................... 14
Mõisted
E-arve elektrooniline arve, mis esitatakse ja saadetakse masintöödeldaval kujul, et
toetada andmete automaatset töötlemist ja integreerimist
raamatupidamissüsteemides.
Regulatiivsed nõuded seadusandlikud ja õiguslikud raamistikud, mille alusel e-arvete registrit tuleb
hallata ja mis peavad olema kooskõlas kehtivate seadustega (nt GDPR).
Kasutajaliides süsteemi nähtav osa, millega lõppkasutajad suhtlevad e-arvete edastamiseks
ja vastuvõtmiseks.
MVP MVP (minimum viable product) ehk eesti keeles minimaalne töötav toode.
See kujutab endast esimest versiooni tootest, mida klient saab kasutada.
Eesmärk on toodet katsetada ning saada kliendi tagasisidet.
Riiginõuded selles dokumendis riigi poolt kehtestatud e-arvetega seotud kohustused ja
nõuded, mis mõjutavad registri funktsionaalsust ja kasutajate kohustusi.
1. Lepingu ese
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellib eraisikute e-arvete registri tulevikulahenduse
(prototüübi) väljatöötamist (edaspidi töö). Töö koostamise aluseks on siinses tehnilises kirjelduses ning
muudes viidatud dokumentides toodu.
2. Töö taustinfo, probleemi kirjeldus ja eesmärk
2.1. Taustinfo ja probleem
2.1.1. Avalikus sektoris on e-arvete esitamine Eestis olnud kohustuslik alates 2019. aastast. Siiski
on e-arvete laiem kasutuselevõtt erasektoris ettevõtete vahelistes tehingutes olnud
tagasihoidlikum ja kohati takistustega.
2.1.2. Eraisikutel on võimalik tellida mõnedelt teenuseosutajatelt (enamasti telekom ja teisi
perioodilisi teenuseid pakkuvad ettevõtted) e-arveid panka mugavaks tasumiseks.
2.1.3. Alates 1.juulist 2025 a. jõustub raamatupidamise seaduse muudatus, mille kohaselt äriregistris
e-arve vastuvõtjaks märgitud raamatupidamiskohustuslane võib soetatud kauba või teenuse eest
tasumiseks nõuda müüjalt e-arve esitamist. Seaduse muudatusega ei ole ettenähtud, et selline
1
õigus peaks tekkima ka eraisikutel, kuid antud muudatus võib soodustada e-arve nõudmist ka
eraisikute poolt.
2.1.4. Eraisikute e-arvete register kui tulevikulahendus peab lahendama praeguse killustunud ja
keerulise e-arvete haldamise probleemi. Hetkel sõltub eraisikute võime tellida ja vastu võtta e-
arveid nende pangast või teenusepakkujast, mis piirab kasutajate võimalusi ja muudab
arveprotsessi ebaühtlaseks. Samuti puudub ühtne platvorm, mis võimaldaks teenuseosutajatel
tõhusalt ja turvaliselt pärida eraisikute e-arvete eelistusi, et tagada arvete automaatne
edastamine. Töö tulemusena peab tekkima kompleksne kaasaegseid tehnoloogiaid kasutav, aga
ka tulevikuvajadusi arvestav lahendus, mis loob ühtse ja standardiseeritud süsteemi ja mis pakub
eraisikutele kasutusmugavalt hallata e-arvete tellimist, olenemata nende pangast või
teenusepakkujast.
2.2. Töö eesmärk
2.2.1. Töö põhieesmärk on välja töötada parim eraisikutele suunatud e-arvete registri
tulevikulahendus, mis võimaldab eraisikutel mugavalt tellida e-arveid sõltumata nende pangast.
Samuti tulevikulahendus peab võimaldama teenuseosutajatel pärida infot eraisiku e-arvete
eelistuste kohta, et tagada arvete automaatne ja sujuv edastamine juhuks kui eraisik on märkinud
enda eelistuse vaikimisi saada teenusepakkujatelt e-arveid.
2.2.2. Loodav lahendus peab arvestama tehnilises kirjelduses välja tooduga, praeguse olukorraga,
varasemate asjakohaste analüüside tulemuste ja kasutajate vajadustega (sh kasutajakeskne
disain ja kasutajamugavus, ühekordse andmeesituse printsiibi soodustamine).
2.2.3. Töös peab järgima teadus- ja arendustegevuse põhialuseid, mis on lahti selgitatud riigihanke
“Analüüside ja uuringute läbiviimise ning prototüüpide ja pilootide loomise raamleping”1
tehnilises kirjelduses (viitenumber 246831, alates lk 11).
2.2.4. Töö põhieesmärgi saavutamiseks on vaja täita järgmised alameesmärgid, mis on seotud
konkreetsete tegevuste ja tulemitega:
a) teadmusbaasiloomine arendustegevuse sisendi modelleerimiseks (vt punkti 3.1.);
b) tulevikulahenduse väljatöötamine (vt punkti 3.2.);
c) prototüübi loomine ja valideerimine (vt punkti 3.3.);
d) tulevikulahenduse juurutamise teekaardi koostamine (vt punkti 3.4.);
e) MVP kirjeldamine.
2.2.5. Alameesmärkide (kirjeldatud punktis 3.) saavutamisel peab töövõtja lähtuma alameesmärgi
sisust, alameesmärkide juures välja toodud küsimustest ning muudest tehnilises kirjelduses tööle
püstitatud nõuetest. Konkreetne alameesmärgiga seotud küsimuste ring ning rõhuasetused
võivad täpsustuda tööde läbiviimise käigus. Töövõtja peab alameesmärkide täitmiseks oma
parimast teadmisest lähtudes teemat uurima ning leidma vastused ka kõigile eesmärgi
saavutamisega seotud küsimustele, mis tekivad töö käigus ja aitavad parimale lahendusele
jõuda.
2.2.6. Pakkuja poolt tehtav töö peab vastama viiele teadus- ja arendustegevuse põhialusele, mis on:
2.2.6.1. uudsus, st midagi sellist, mida projekti raames praegu Eestis tehakse, ei ole varasemalt tehtud
ning tegevuste käigus luuakse uut teadmist ehk lahendused on uudsed. Eraisikute e-arvete
registrit Eestis ei ole olemas ning töö eesmärk on välja töötada tulevikulahenduse prototüüp.
2.2.6.2. loomingulisus - toetudes olemasolevatele teadmistele ning kasutades ka olemasolevaid tehnilisi
lahendusi ja süsteeme pannakse need koos toimima uute käsitluste ja ideede loomiseks teenuste
ja lahenduste jaoks. Tehnilises kirjelduses ei ole kirjutatud ette täpset lahenduskäiku ega
detailset soovitud tulemust. Töövõtja ja tellija saavad töö käigus kasutada olemasolevaid
1
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4218588/general-info
2
parimaid teadmisi ja kogemusi lähteülesande lahendamiseks. Eraisikutele on võimalik e-arveid
edastada, kuid e-arvete tellimise protsess eraisiku poolt ei ole mugav, eraisik peab eraldi
teavitama kõiki teenusepakkujaid soovist e-arveid saada, tellimise protsess võib sõltuda ka
eraisiku pangast, tuleb välja töötada uus protsess, mis oleks eraisiku vaatest lihtne ja mugav
ning ei sõltuks pangast; olemasolevaid süsteeme ja tehnilisi lahendusi tuleb muuta selliselt, et
nende koostoime toetaks uut protsessi;
2.2.6.3. ettemääramatu tulemus - ette ei ole täpselt teada, missugune on saavutatav lõpptulemus ning
eesmärkide saavutamise kulu. Tellija lähtub varasemast kogemustest analoogsete teenuste
tellimisel. Samuti ei ole teada, kas planeeritud tegevused on ka reaalses elus teostatavad ja
millise tulemuseni planeeritud tegevustes tegelikult jõutakse.
2.2.6.4. süstemaatilisus - arendustegevus toimub vastavalt koostatud plaanile, nii protsessid kui ka
saadud tulemused dokumenteeritakse ning töö süsteemsuse tagamiseks osalevad ka teadustöö
kogemusega tegijad. Loodav lahendus on turul täiesti uus, mistõttu kaasatakse teaduskraadiga
valdkonnaeksperte, kes aitavad jõuda parimate lahendusteni. Töö on jaotatud etappideks ja
pilootprojektideks ning iga järgnev tegevus tugineb eelnevalt teostatud töödele.
2.2.6.5. ülekantavus ja/või korratavus - tulemused ja nendega seotud uus teadmine peavad olema
kättesaadavad ja kasutatavad rakendamise või kordamise eesmärgil teiste projektide käigus, et
uuest teadmisest saadav kasu oleks maksimaalne. Tulemus peaks olema lihtsasti kasutatav
(liidestused) ka mitme tarkvara teenusepakkujate ja/või e-arve operaatorite poolt, et e-arve
väljastamine eraisikule oleks automaatne ja lõppkasutajale mugav.
3. Töö tegevused ja oodatavad tulemid
3.1. Teadmusbaasi loomine arendustegevuse sisendi modelleerimiseks
3.1.2 Tegevuse eesmärk on süstemaatiliselt koguda ja struktureerida sisendit, mis võimaldab välja
töötada teadmusmahukaid lahendusalternatiive punktis 3.2 kirjeldatud tulevikulahenduse
loomiseks. Tegevuse käigus analüüsitakse nii empiirilistest allikatest saadud info kui kaasaegse
teaduskirjanduse põhjal, kuidas kujundada eraisikutele suunatud e-arvete teenuse arenduseks
sobiv lähtebaas. Töövõtja määratleb ja kirjeldab selgelt kasutatud metoodika(d), mille abil
sisend kogutakse ja analüüsitakse. Metoodika peab olema põhjendatud arendustegevuse
eesmärkide saavutamise vaates ning võimaldama tulemuste korratavust ja teadmussiiret.
3.1.3 Teadmusbaasi loomisel kogub töövõtja vajalikke täiendavaid andmeid ning infot avalikest
allikatest, seotud asutuste esindajatelt, ettevõtetelt (sh e-arve operaatorid ja pangad) ning
eraisikutelt. Lisaks hinnatakse, milliseid kogutud sisendeid on võimalik kasutada arendusmudeli
loomiseks või konkreetsete tehniliste ja organisatoorsete lahendusvariantide testimiseks.
3.1.4 Sealhulgas arvestab töövõtja, et avalike asutustega seotud teadmusbaasi osade loomisel oleks
asutuste esindajatelt täiendava ja täpsustava info kogumisel läbi mõeldud, kuidas seda teha
nende töötajate aega säästval viisil.
3.1.5 Töövõtja koostab analüütilise ülevaate, mis toetab teadusmahuka arendusmudeli loomist. See
hõlmab:
3.1.4.1. E-arvete lahenduste kaardistust – analüüsib Eestis kasutatavaid e-arvete lahendusi eesmärgiga
hinnata nende sobivust ja rakenduspotentsiaali uutes kasutusmudelites.
3.1.4.2. E-arvete tellimise ja edastuse protsesside kaardistust – modelleerib kasutajateekondi ja
analüüsib protsesside arendusvõimalusi kasutajakogemuse parendamiseks.
3.1.4.3. Seadusandlike ja regulatiivsete nõuete analüüsi - tõlgendab regulatiivset raamistikku
hüpoteeside püstitamiseks õiguskeskkonna muutuste vajaduse osas.
3
3.1.4.4. Turvalisuse ja andmekaitse nõuete analüüsi - analüüsib, millised andmekaitse- ja turvameetmed
on uue lahenduse usaldusväärsuse eeltingimuseks ning millised on nende arendamiseks sobivad
lähtekohad.
3.1.5. Töövõtja koostab eelnimetatud teemasid hõlmava teaduslikke argumentidega toestatud
kokkuvõtte, mida on võimalik kasutada arendusetappide metoodika kujundamiseks.
3.2. Tulevikulahenduse väljatöötamine
3.2.1. Töövõtja arendab välja mitmeid võimalikke lahendusvariante, mille eesmärk on luua uudne,
kasutajakeskne ja standardiseeritud e-arvete registri kontseptsioon, mis toetab mugavat ja
võimalikult automaatset teenuse pakkumist eraisikule. Lahenduste väljatöötamisel kasutatakse
sisendina nii olemasolevaid teadmisi kui ka käesolevas projektis süstemaatiliselt kogutud
andmeid ja arendusfaasis valideeritud hüpoteese. Töö peab sisaldama katsetusi, mis aitavad
hinnata eri lahendusvariantide sobivust, toimivust ja teostatavust.
3.2.2. Arendatavad lahendusvariandid peavad olema kooskõlas rahvastikuregistri visiooni ja töö
käigus uuritud ja lahenduseks pakutud platvormide arhitektuursete ja kasutajakogemuse
põhimõtetega. Lahendused võivad sisaldada erinevaid tehnilisi ja organisatsioonilisi mudeleid,
mida hinnatakse iteratiivse arendusprotsessi käigus.
3.2.3. Töövõtja arendab välja vähemalt kaks, soovitatavalt kolm kontseptuaalset andmemudeli
varianti, mis võivad erineda näiteks arhitektuuri (nt tsentraalne vs detsentraalne lähenemine),
andmevoogude loogika, andmetalletuse asukoha, kasutaja- või teenusepakkujakesksuse ning
ligipääsukontrolli põhimõtete osas. Iga variandi kohta tuleb esitada selle tugevused ja riskid
ning sobivus e-arvete registri ja eraisikule mugavama teenuse pakkumise eesmärkide täitmiseks.
3.2.4. Kontseptuaalsete mudelite hindamisel ja võrdlemisel kasutab töövõtja vähemalt järgmisi
kriteeriume, nagu:
3.2.4.1. kasutajamugavus ja selgus eraisiku vaates;
3.2.4.2. andmekaitse ja privaatsuse tase (sh vastavus GDPR-ile);
3.2.4.3. tehniline teostatavus ja skaleeritavus;
3.2.4.4. koostoimivus teiste andmekogudega (sh X-tee kaudu);
3.2.4.5. arendus- ja halduskulu.
3.2.5. Töövõtja võib lisada täiendavaid kriteeriume, mis teaduskirjandusest lähtuvalt toetavad
alternatiivsete andmemudelite võrdlemist ja võimaliku parima mudeli valikut.
3.2.6. Töövõtja ei analüüsi ainult võimalusi, vaid modelleerib ja testib erinevaid arendusvariantide
kombinatsioone. Küsimustele vastamisel peab töövõtja esitama põhjendatud ja metoodiliselt
läbimodelleeritud valikute võrdluse ning võimalusel tõendama neid prototüübi või empiirilise
testimise tulemustega.
3.2.7. Alternatiivsete andmemudeli variantide modelleerimisel ja hindamisel peab töövõtja vastama
muuhulgas järgmistele küsimustele:
3.2.8. Parima lahenduse väljatöötamine:
3.2.8.1. Millisesse andmekogusse ja asutusse oleks kõige mõistlikum eraisikute e-arvete register luua?
3.2.8.2. Millised oleksid kõige levinumad kasutusjuhud? Kas iga eraisikule väljastatud arve peab olema
edastatud e-arvena või e-arvet on mõistlikum kasutada ainult kestvuslepingute puhul?
3.2.8.3. Millised osapooled ja kuidas hakkaks registrit kasutama?
3.2.8.4. Kuidas e-arvete tellimise protsess peab toimima ja millised on erinevate osapoolte rollid ja
seosed selles protsessis, et eraisikule pakutav teenus oleks mugav ja võimalikult automaatne,
kuid samal ajal kontrollitav?
4
3.2.8.5. Kasutajakogemus ja funktsionaalsus:
3.2.8.5.1. Millises keskkonnas või keskkondade koostoimes on parim lahendus luua kasutajavaade
erinevate e-arvetega seotud toimingute teostamiseks? Kas ja millises vormis saab eesti.ee
riigiportaal olla üheks võimalikuks kasutajavaateliseks esitluskihiks?
3.2.8.5.2. Kuidas tagada eraisikutele e-arvete tellimise ja haldamise protsess võimalikult lihtsaks ja
mugavaks?
3.2.8.5.3. Millised on eraisikute vajadused ja nõuded e-arvete registrile?
3.2.8.5.4. Milliseid funktsioone peaks e-arvete register pakkuma eraisikutele, riigi asutustele, teenuse
ja tarkvarapakkujatele, et katta protsessi osapoolte erinevad vajadused?
3.2.8.5.5. Kuidas luua kasutajasõbralik ja intuitiivne liides, mis toetab nii mobiili- kui ka töölaua
kasutust ning millises keskkonnas või keskkondades oleks kõige mõistlikum vastav liides
luua?
3.2.8.6. Tehnilised nõuded ja integratsioon:
3.2.8.6.1. Milliseid tehnilisi lahendusi ja standardeid tuleks kasutada, et e-arvete register oleks
universaalselt kasutatav sõltumata eraisiku pangast või teenusepakkujast?
3.2.8.6.2. Kuidas tagada, et teenuseosutajate tarkvarad ja riigi asutused saaksid pärida eraisiku e-arve
eelistusi reaalajas ja sujuvalt?
3.2.8.6.3. Millised turvalisus- ja andmekaitsemeetmed on vajalikud, et tagada andmete terviklikkus ja
kasutajate privaatsus vastavalt GDPR-ile?
3.2.8.7. Automaatne arve edastus:
3.2.8.7.1. Kuidas võimaldada teenuseosutajatel automaatselt edastada e-arveid vastavalt eraisiku
eelistustele?
3.2.8.8. Regulatiivsed ja õiguslikud nõuded:
3.2.8.8.1. Milliseid seadusandlikke piiranguid ja nõudeid tuleb arvesse võtta eraisikutele mõeldud e-
arvete registri loomisel?
3.2.8.8.2. Kas ja milliseid õigusakte tuleb muuta või täiendada, et toetada e-arvete registri toimimist
ja kasutuselevõttu eraisikute seas?
3.2.8.9. Turvalisus ja andmekaitse:
3.2.8.9.1. Kuidas tagada eraisikute andmete turvalisus ja konfidentsiaalsus e-arvete registris?
3.2.8.9.2. Millised meetmed tuleb rakendada andmetele ligipääsu piiramiseks ja kasutajate andmete
kaitsmiseks?
3.2.8.10. Kasutajate teavitamine ja toetus:
3.2.8.10.1. Kuidas saab süsteem pakkuda tuge ja juhendmaterjale, et kasutajad oskaksid e-arvete
registrit efektiivselt kasutada?
3.2.8.11. Jätkusuutlikkus ja arendamise võimalused:
3.2.8.11.1. Kuidas lahendus peab olema disainitud, et see oleks tulevikus kergesti laiendatav ja
kohandatav uute tehnoloogiliste nõudmistega?
3.2.8.11.2. Millised lahenduse komponendid võiksid olla taaskasutatavad muudes sarnastes
süsteemides või teenustes?
3.2.8.12. Võrdlus teiste lahendustega:
3.2.8.12.1. Kuidas on tulevikulahendus võrreldav teiste riikide või piirkondade e-arvete süsteemidega?
3.2.8.12.2. Milliseid rahvusvahelisi parimaid praktikaid saab rakendada lahenduse loomiseks ja
rakendamiseks?
3.2.9. Tuleb arvestada, et lahendusvariantide väljatöötamine on teadmiste põhine arendustegevus,
mille lõpptulemus ei ole eelnevalt teada ning võib eeldada ka teatud ideede või suundade
ümberhindamist töö käigus.
5
3.2.10. Töövõtja kirjeldab selgelt kasutatud metoodika, mille alusel mudeleid loodi, võrreldi ja testiti.
Kasutatud lähenemine peab võimaldama tulemusi hiljem korrata või edasi arendada. Selle etapi
tulemuseks on:
3.2.10.1. kontseptuaalsed lahendusvariandid, sh andmemudelite kirjeldused;
3.2.10.2. analüütiline võrdlustabel erinevate variantide kohta, sh iga alternatiivse variandi
võimalikud piirangud;
3.2.10.3. soovitus, millise arendusmudeliga edasi minna järgmistes etappides (sh
prototüüp);
3.2.10.4. metoodiline dokumentatsioon ja põhjendused tehtud valikute taga.
3.3. Prototüübi loomine ja valideerimine
3.3.1. Välja pakutud tulevikulahendusele tuginedes töötab töövõtja välja interaktiivse prototüübi.
Prototüüp peab ilmestama loodud teenuse kasutajakogemust ja sisaldama kõiki kasutajale
olulisi elemente. Prototüübis näitlikustatavad konkreetsed juhtumid valitakse välja koostöös
tellijaga.
3.3.2. Prototüübi kasutatavus peab olema lõppkasutajatega testitud ning see peab olema kujundatud
lähtuvalt etteantud veebiraamistikest.
3.3.3. Töövõtja arvestab prototüübi loomisel järgnevaid nõudeid:
3.3.3.1. prototüüp peab olema vormistatud klikitaval kujul ning kasutatav tellijale vähemalt kaks aastat
peale tööde vastuvõtmist;
3.3.3.2. prototüüp on kohandatud mobiili ja desktop vaate jaoks;
3.3.3.3. juhul kui analüüsi tulemusel selgub, et eesti.ee riigiportaal on eraisikute e-arvete registri jaoks
üks võimalik lahendus, siis prototüübi loomisel ja disainimisel tuleb lähtuda eesti.ee disaini
põhimõtetest, st kasutada olemasolevaid veebiraamistike2, sh Veera disainisüsteemi 1.0.0.3;
3.3.3.4. prototüüp simuleerib vastavas keskkonnas kehtivat äriloogikat (missugune teave ja mis kujul
on keskkonnas kättesaadav, kes on sihtgrupp ja missugustele küsimustele nad keskkonnast
vastused saavad jne) ja funktsionaalsust ning on valideeritud seotud asutuste esindajate, tellija
ja lõppkasutajatega (eraisikud);
3.3.3.5. prototüüp peab olema loodud arvestades rahvastikuregistri visiooni ning s analüüsi käigus
valitud keskkonna või keskkondade toimimise loogikat;
3.3.3.6. prototüüp peab arvestama tulevikulahenduse väljatöötamise käigus selgunud õiguslikust
raamistikust tulenevaid nõudeid (nt andmekaitsega seoses);
3.3.4. Prototüübi valideerimisel peab töövõtja arvestama järgmisi nõudeid:
3.3.4.1. lõppkasutajatega valideerimisel tuleb läbi viia testimine mahus, mis on metoodiliselt
põhjendatud ja annavad piisava vastuse prototüübi toimivusest erinevate kasutajagruppide ja
kasutusjuhtude osas;
3.3.4.2. prototüübi valideerimise protsess tuleb dokumenteerida ja selliselt, et seda oleks võimalik
edaspidi korrata;
3.3.4.3. vastavalt vajadusele tuleb testimise tulemusel muudetud prototüüpi täiendavalt
lõppkasutajatega valideerida ning testimine dokumenteerida;
3.3.4.4. prototüüp on loodud viisil, mille valideerimisel ja kasutamisel ei tule tellijal (või kolmandal
osapoolel) teha selle tavapäraseks kasutamiseks lisakulutusi, hankida täiendavat tarkvara või
selle kasutusõigust;
2
https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik
3
https://veera.eesti.ee/08be8a71e/p/48af80-veera-disainisusteem-100
6
3.3.4.5. protüübis kajastatavad tekstid esitatakse (Tellijale) ka tekstitöötlusprogrammis;
3.3.4.6. prototüüp peab olema tehtud sellise täpsusega, et seda saaks edaspidi kasutada vastava IT
arenduse lähtealusena.
3.3.5. Arendusettepanekute tegemisel tuleb lähtuda Eestis olemasolevast X-tee
andmevahetusplatvormist ning olemasolevatest riigi andmekogudest.
3.4. Tulevikulahenduse juurutamise teekaardi koostamine
3.4.1. Töövõtja koostab tulevikulahenduse juurutamise teekaardi, mis annab terviklikud ja praktilised
suunised lahenduse elluviimise toetamiseks.
3.4.2. Teekaardis kirjeldab töövõtja töid, mis on vajalikud tulevikulahenduse praktiliseks
realiseerimiseks eesti.ee riigiportaalis või muus analüüsi käigus valitud keskkonnas ning annab
sealjuures detailse ülevaate minimaalse toimiva lahenduse (minimum viable product (MVP))
sisust ning realiseerimiseks vajalikest tegevustest.
3.4.3. Tulevikulahenduse juurutamise teekaardi koostamisel toetub töövõtja nii olemasolevatele
materjalidele kui ka kogub vajalikke täiendavaid andmeid ja infot avalikest allikatest ning
seotud asutuste esindajatelt.
3.4.4. Tulevikulahenduse juurutamise teekaart peab muuhulgas andma vastused järgmistele
küsimustele:
3.4.4.1. Juhul kui lahendust realiseerida etapiviisiliselt, siis mis oleks otstarbekas ning seotud asutuste,
ettevõtjate ja eraisikute jaoks väärtust loov etappide järjekord ning sisu?
3.4.4.2. Mida peab lahenduse etapiviisilisel realiseerimisel silmas pidama?
3.4.4.3. Missugused arendustegevused on vajalikud tulevikulahenduse realiseerimiseks?
3.4.4.4. Missugused muud tegevused on vajalikud tulevikulahenduse realiseerimiseks?
3.4.4.5. Missugused tegevused on teiste eelduseks ja missugune on erinevate tegevuste optimaalne
järjekord?
3.4.4.6. Missuguseid osalisi peab tööde käigus kaasama?
3.4.4.7. Mis on erinevate osapoolte poolt läbiviidavate tööde (sh arendused, muud tööd) hinnanguline
töömaht?
3.4.4.8. Missuguseid ja kui suuri investeeringuid tuleb tulevikulahenduse realiseerimiseks
hinnanguliselt teha?
3.4.5. Minimaalse toimiva lahenduse (MVP) kirjeldus peab arvesse võtma kokkulepitud ajalisi
verstaposte ja seotud osapoolte valmisolekut. MVP puhul on oluline, et see looks kasutajate
jaoks väärtust (st on nende eesmärkide täitmiseks vähemalt teatud ulatuses kasutatav).
3.4.6. Minimaalse toimiva lahenduse (MVP) kirjelduse koostamine hõlmab vähemalt järgmisi
tegevusi:
3.4.6.1. MVP skoobi koostamine vastavalt teostatud analüüsile ja ajakavale;
3.4.6.2. MVP teekaardi loomine (sh seotud osapooltega läbi rääkimine);
3.4.6.3. MVP realiseerimiseks tehtavate tööde põhjalik kirjeldus;
3.4.6.4. MVP prototüübi koostamine (toetudes üldisele tulevikulahenduse prototüübile);
3.4.6.5. vajadusel muud vajalikud tööd (sh täiendav süsteemianalüüs) eesmärgi täitmiseks.
4. Töö teostamist täpsustavad tingimused
4.1 Töö tegemisel kaasatavad osapooled
4.1.1 Vajadusel peavad olema konsultatsioonidesse kaasatud töö teostamisel seotud asutused, kellega
on varasemalt suheldud:
4.1.1.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
4.1.1.2 Riigi Infosüsteemi Amet;
7
4.1.1.3 Siseministeerium
4.1.1.4 Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT)
4.1.2 Vastavalt vajadusele tuleb konsultatsioonidesse kaasata täiendavaid teisi seotud asutusi ning
huvirühmi.
4.1.3 Analüüsi ja prototüüpimise protsessis peab töövõtja kaasama loodava tulevikulahenduse
kasutajaks olevate ettevõtjate ja eraisikute esindajaid.
4.2 Vormi nõuded
4.2.1 Töövõtja peab töö käigu ja töö tulemid dokumenteerima. Dokumentatsioon peab olema
ühetaoliselt vormistatud ning lihtsalt loetav. Töövõtja koostab kõik kirjalikud materjalid (v.a
ingliskeelne lühikokkuvõte) eesti keeles. Töövõtja tagab koostatud teksti nii keelelise kui ka
vormilise korrektsuse ning hea keelekasutuse.
4.2.2 Suhtlemine töövõtja ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui töövõtja
esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu
suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema
kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.
4.2.3 Tellija tagab kõigile projektis osalevatele isikutele dokumentide ja koosolekumaterjalide
haldamiseks ning tööde teostamiseks ühised projektikeskkonnad (nt Confluence
projektikeskkond, Sharepoint).
4.2.4 Töövõtja haldab ja sisustab projektikeskkondi nii, et see võimaldab tellijal ja seotud osapooltel
olla kursis ning jälgida tööga seotud dokumentatsiooni ja ajakava.
4.2.5 Töövõtja edastab kord nädalas (reedeti, kui ei lepita kokku mõnda teist tööpäeva) tellijale
kokkuvõtliku memo lepingu raames nädala jooksul tehtud töödest ning järgmise nädala
tööplaanist.
4.2.6 Töövõtja protokollib lepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised ning edastab
protokolli kolme tööpäeva jooksul tellijale.
4.2.7 Töövõtja esitab tellijale projekti keskel projekti vahearuande I etapi lõppedes ja II etapi lõppedes
koondaruande projekti üldise lõpptulemusega. Lõpptulemus tuleb esitada koondaruandega. Kui
analüüsi käigus selgub, et vahearuandeks analüüsitud osasid tuleb täiendada peale vahearuande
üleandmist ja vastuvõtmist, siis tuleb parandused sisse viia koondaruandesse.
4.2.8 Töövõtja vormistab koondaruandest eesti- ja inglisekeelse laiemale avalikkusele suunatud
lühikokkuvõte (kuni 2 lk) ning ettekande slaidid töö tulemustest.
4.2.9 Töövõtja esitleb töö tulemusi ühel avalikul üritusel. Esitlus toimub vastavalt kokkuleppele kas
veebis või füüsilisel kujul ning tellija kutsub kokku seotud osalised. Juhul, kui üritus toimub
füüsilisel kujul, siis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tagab ürituse ruumid ja
üldkorralduse.
4.2.10 Töövõtja tagab projekti tegevuste alustamisel projekti info kandmise Eesti Teadusinfosüsteemi
(ETIS). ETIS-sse kantakse projekti pealkiri eesti ja inglise keeles, projekti algus- ja
lõppkuupäev, vastutav täitja, rahastusprogramm, valdkond ja eriala, projekti läbi viiv asutus,
finantseeriv asutus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), projekti maksumus,
annotatsioon (lühitutvustus) eesti ja inglise keeles, tegevuse liik ja protsent ning projekti
lõppedes projekti lõpptulemuste lühikirjeldus.
4.2.11 Projekti lõppedes esitab töövõtja kogu projekti dokumentatsiooni tellijale.
4.3 Töökorraldus
8
4.3.1 Töö teostamisel tagab töövõtja ülesannete tähtaegse ja kvaliteetse täitmise vastavalt lepingus
sätestatud tingimustele. Töövõtja tagab töö teostamiseks ja selle tulemite saavutamiseks
vajaliku projektimeeskonna koosseisu. Töövõtja ülesanne on töö teostamise ja selle tulemite
kvaliteedi tagamiseks võimalike riskide maandamismeetmete planeerimine ja rakendamine.
4.3.2 Tellija määrab MKM-i projekti juhtrühma liikmed. MKM-i projekti juhtrühm jälgib lepingu
tähtajalist täitmist, vaatab üle lepingu etappide tulemid ning kinnitab tulemite vastuvõtmise.
4.3.3 Töövõtja loob vajadusel tööde teostamise eesmärgil projektirühmad.
4.3.4 Avakohtumine töövõtjaga toimub eelistatult tellija ruumides ning esimesel võimalusel peale
lepingu sõlmimist (kohtumise aeg lepitakse eelnevalt kokku). MKM-i projekti juhtrühma
koosolekud toimuvad MKM-i ruumides, juhul kui töövõtjaga teisiti kokku ei lepita. Kui
füüsilised kohtumised ei ole võimalikud või mõistlikud, korraldatakse kohtumised kokkuleppel
veebi vahendusel.
4.3.5 Töökoosolekud MKM-i projekti juhtrühmaga toimuvad eeldatavalt kord kuus vastavalt
vajadusele, kuid kindlasti enne iga etapi tööde vastuvõtmist.
4.3.6 Töövõtja esindaja korraldab MKM-i projekti juhtrühma ja (vajadusel) loodud projektirühmade
üld-, teemapõhiseid ja erakorralisi koosolekuid: valmistab ette päevakava ja vajalikud
töömaterjalid koostöös ja kooskõlastatuna tellija projektijuhiga, juhib koosolekuid, korraldab
protokollimise ja juhtrühmas juhtrühma liikmete vastuvõetud otsuste täitmise.
4.3.7 Tellijal on õigus nõuda vajadusel töökoosoleku kokkukutsumist.
4.3.8 Mõlema poole projektijuhid vastutavad enda organiseeritud koosolekute planeerimise,
kokkukutsumise ning ettevalmistamise eest.
4.3.9 Teadete edastamine ning tööde üleandmine toimub vastavalt lepingule.
4.4 Projekti tulemite vastuvõtmine ning aja- ja tegevuskava
4.4.1 Tööd peavad olema jagatud kahte etappi: 1) I etapp; 2) II etapp. I etapi töö tulemusel peab
valmima punktis 3.1. nimetatud teadmusbaasi loomine. II etapi töö tulemusel peavad valmima
punktides 3.2.–3.4. nimetatud tööd. Etappide sees töö jaotusel lähtutakse pakkumuses
kirjeldatust. Etappide alusel toimub ka I etapi ja II etapi tulemite eest tasumine.
4.4.2 Tööde üleandmise tähtajad on sätestatud lisas 1 lepingus.
Pooltel on kokkuleppel õigus pakkumuses esitatud projektiplaani ja ajakava täpsustada, kui see
aitab paremini saavutada töö eesmärke või kui see on vajalik nt ajalises graafikus esinevate
vastuolude või puuduste kõrvaldamiseks (nt kui prognoositud (meeskonnaliikmete) töömahud
on ebaproportsionaalsed, töölõigud on ebaloogilises järjestuses, lepingu sõlmimise viibimise
tõttu (sh hankega seotud vaidlustus- ja kohtumenetlustest tingitud viivitusega) on kavas ajalisi
nihkeid jms). Aja- ja tegevuskava on lubatud pikendada perioodi võrra, mille osas
tööga/tegevuse alustamine viibis. Töövõtja esitab aja- või tegevuskava muutmiseks tellijale
enne avakoosolekut ettepaneku, milles näitab ära muutmise põhjendused ja selgitused.
Vajadusel pooled arutavad esitatud ettepanekut avakoosolekul ning 5 tööpäeva jooksul peale
avakohtumist esitab töövõtja tellijale lõpliku täpsustatud tegevusplaani koos ajakavaga.
Lepingus sätestatud tööde lõpptähtaegu ei ole võimalik muuta.
5. Töövõtja meeskonna kirjeldus
5.1. Pakkujal peab olema võimekus komplekteerida ja esitada lepingu täitmiseks meeskond, mille
koosseisu kuuluvad vähemalt järgmised rollid:
5.1.1. projektijuht;
9
5.1.2. ärianalüütik;
5.1.3. infosüsteemi analüütik;
5.1.4. andmeteaduse ekspert
5.1.5. teenusedisainer/kasutatavuse ekspert.
5.2. Meeskonnaliikmete tööülesanded ja tingimused:
5.2.1. Projektijuht - projektijuht jälgib projektiplaani (sh ajakava, riskid), juhib projektimeeskonna
igapäevatööd, korraldab tööde üleandmise ja arveldamise, planeerib tööde üleandmise tellijale
ning veendub enne üleandmist nende vastavuses tellija soovidele, samuti koostab ja esitab
tellijale töö tehnilises kirjelduses väljatoodud aruandluse ning korraldab infovahetuse ja osaleb
projektimeeskonna koosolekutel. Projektijuht peab vastama järgmistele tingimustele:
5.2.1.1. Peab olema hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise
kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul osalenud projektijuhi rollis vähemalt 2 lepingu eseme
projektiga sarnases projektis (infosüsteemi ja/või tehnoloogilise lahenduse väljatöötamine ja
sellele eelnenud kasutusmugavuse analüüs koos prototüübi või piloodi loomisega), millest
vähemalt üks peab olema pakkumise esitamise hetkeks lõppenud ning teine kestnud vähemalt 3
kuud pakkumise esitamise hetkeks ja mille üheks esemeks on ärianalüüs koos prototüübi või
piloodi loomisega.
5.2.2. Ärianalüütik - ärianalüütik analüüsib, missugused on ärilised vajadused töö käigus
väljatöötatavate lahenduste taga ning lahenduste toimimiseks vajalikud ärilised protsessid. Ta
töötab välja vastavalt tellimusele uued vajalikud tooted, teenused ja/või lahendused või
olemasolevate täiendusvajadused. Ta loob seosed teenuste, nendega seotud kanalite, registrite
ja IT arhitektuuri vahel, visandab ideid. Ärianalüütik peab vastama järgmistele tingimustele:
5.2.2.1. Peab olema hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise
kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul osalenud ärianalüütiku rollis vähemalt lepingu eseme
projektiga sarnases projektis (infosüsteemi ja/või tehnoloogilise lahenduse väljatöötamine ja
sellele eelnenud kasutusmugavuse analüüs koos prototüübi või piloodi loomisega), millest
vähemalt üks peab olema pakkumuse esitamise hetkeks lõppenud ning teine kestnud vähemalt
3 kuud pakkumuse esitamise hetkeks ja mille üheks esemeks oli ärianalüüs koos prototüübi või
piloodi loomisega.
5.2.3. Infosüsteemi analüütik - analüüsib tellija soove ja vajadusi seoses tarkvaralahendusega,
formuleerib nõuded süsteemile ja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Infosüsteemi analüütik
peab vastama järgmistele tingimustele:
5.2.3.1. Vähemalt 2-aastase töökogemusega infosüsteemi analüütik, kes peab olema hanke algamisele
(hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu
jooksul osalenud infosüsteemi analüütiku rollis vähemalt 3 lepingu eseme projektiga sarnases
projektis (infosüsteemi ja/või tehnoloogilise lahenduse väljatöötamine ja sellele eelnenud
kasutusmugavuse analüüs koos prototüübi või piloodi loomisega), millest vähemalt üks peab
olema pakkumuse esitamise hetkeks lõppenud ning teised kaks kestnud vähemalt 3 kuud
pakkumuse esitamise hetkeks ja mille üheks esemeks oli ärianalüüs koos prototüübi või piloodi
loomisega.
5.2.4. Andmeteaduse ekspert vastutab läbi äriprobleemi mõtestamise andmeteadusliku ülesande
püstitamise eest. Andmeteaduse eksperdi roll tegeleb andmete kogumise, töötlemise,
analüüsimise ja modelleerimisega, eesmärgiga välja töötada personaliseerimise loogika ning
aidata vastata lepingu alam-eesmärkides püstitatud küsimustele. Ta aitab mõtestada keerukaid
andmemahte erinevatest allikatest, tuvastab andmetes mustrid, trendid ja seosed, mille
tõlgendatud tulemusi saab kasutada käesoleva töö personaliseerimist puudutavate äriliste ja
tehnoloogiliste lahenduste väljapakkumisel. Andmeteaduse ekspert peab vastama järgmistele
tingimustele:
10
5.2.4.1. Vähemalt 2-aastase töökogemusega andmeteaduse ekspert, kes peab olema hanke algamisele
(hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu
jooksul osalenud andmeteadlase rollis vähemalt kahes teadus- ja arendusprojektis, kus tal oli
määrava tähtsusega roll.
5.2.5. Teenusedisainer/kasutatavuse ekspert - teenusedisainer/kasutatavuse ekspert rakendab töö
eesmärkide täitmiseks kasutajakeskse teenusedisaini põhimõtteid ning võtteid, loob
infosüsteemi kasutajaliidese ja/või veebilehe disaini ja/või kasutajateekonna töö raames
väljatöötatud lahendusele. Ekspert püüab välja selgitada, mida kasutaja tegelikult vajab, sh
kasutaja jaoks parima lahenduse. Selle saavutamiseks ta analüüsib, milliseid probleeme võib
uut väljatöötatavat lahendust kasutades tekkida ja milline lahendus oleks kasutajasõbralikum.
Osaleb loodavate lahenduste testimises. Teenusedisainer/kasutatavuse ekspert peab vastama
järgmisetele tingimustele:
5.2.5.1. vähemalt 2-aastase töökogemusega teenusedisainer/ kasutatavuse ekspert, kes peab olema
hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva
viimase 60 kuu jooksul osalenud teenusedisaineri/kasutatavuse eksperdi rollis vähemalt 3
lepingueseme projektiga sarnases projektis (infosüsteemi ja/või tehnoloogilise lahenduse
väljatöötamine ja sellele eelnenud kasutusmugavuse analüüs koos prototüübi või piloodi
loomisega), millest vähemalt üks peab olema pakkumuse esitamise hetkeks lõppenud ning
teised kaks kestnud vähemalt 3 kuud pakkumise esitamise hetkeks ja mille sisuks oli muuhulgas
infosüsteemi kasutajaliidese või veebilehe disaini või kasutajateekonna loomine.
5.3. Vähemalt ühel punktides 5.1.2. – 5.1.5. nimetatud meeskonnaliikmel peab olema vähemalt
magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase ja ta peab varasemalt olema osalenud vähemalt
kahes teenusedisaini või infotehnoloogia või andmeteaduse valdkonnas uut teadmist loonud
uuringu-, teadus-, analüüsi- või arendusprojektis, kus tal oli määrava tähtsusega roll. Uut teadmist
mõistetakse siin teadus- ja arendustegevuse kontekstis, kus on rakendatud teaduslikke
metoodikaid, nt rakendusuuringu käigus loodud uus teadmine4. Nimetatud meeskonnaliige peab
lisaks olema avaldanud vähemalt 2 (kaks) teaduspublikatsiooni (ETISe publikatsioonide
klassifikatsiooni järgi 1.1 või 1.2 või 3.1) (esitada vastav kogemus CVs). Pakkuja kirjeldab
nimetatud isiku CV-s, milles väljendus määrava tähtsusega roll ehk sisuline panus tulemuse
saavutamisel ning esitab teabe projekti kohta. Määrava tähtsusega rolliks ei loeta isiku osalemist
projektis rollis, millega ei kaasnenud sisulist panust (nt projekti elluviimist toetavad korralduslikud
või muud tugitegevused). Projekti teave peab sisaldama selle nime, kirjeldust (sh loodud uus
teadmine), aega, viidet projekti elluviimisaluste ja täitmise kohta (nt teave tellija kohta, sh
riigihanke korral riigihanke viitenumber; projekti andmed Eesti Teadusinfosüsteemis vms).
5.4. Meeskond peab koosnema vähemalt neljast (4) liikmest. Üks projekti meeskonnaliige võib
samaaegselt täita kuni kahte rolli eeldusel, et meeskonnaliikmel on olemas nõutud kompetentsid.
Ärianalüütikul punktis 5.1.2. ei ole lubatud täita infosüsteemi analüütiku rolli punktis 5.1.3. ja
vastupidi. Projektijuht ei tohi täita rolle punktis 5.1.2. - 5.1.5. ning rollidesse 5.1.2., 5.1.3 ja 5.1.5.
võib esitada kuni kaks isikut.
5.5. Pakkuja peab esitama meeskonna tööjaotuse kirjelduse töö teostamise projektiplaanis ja ajakavas.
5.6. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et meeskonnaliikmed on andnud nõusoleku töö
teostamisel nimetatud rollides osalema. Hankijal on õigus paluda esitada eelnimetatud
meeskonnaliikmete nõusolekud.
4
Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja määratlused (sh uudsus) on kirjeldatud OECD Frascati
käsiraamatu (2015) 2. peatükis, eestikeelsena kättesaadav aadressil https://www.etag.ee/wp-
content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf
11
5.7. Lisaks eelnevalt nimetatud rollidele on pakkujal õigus meeskonda kaasata täiendavates rollides
isikuid (nt assistent vms), kuid nende isikute töö eest vastutavad võtmerollides välja toodud isikud
ja pakkuja. Nende meeskonna liikmete osas nõutele vastavust ei kontrollita.
5.8. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et lepingu kestel kaasatavad isikud vastavad käesolevas
alusdokumendis sätestatud nõuetele.
5.8.1. Punktis 5.1. nimetatud meeskonnaliikmete vahetamine või täiendavate liikmete lisamine pärast
lepingu sõlmimist on lubatud ainult tellija eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et
meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärsete kompetentsidega liikmega. Tellijal on
õigus keelduda täiendavate meeskonnaliikmete lisamisest.
5.9. Pakkuja peab esitama kõigi meeskonnaliikmete CV-d, millest peab nähtuma kõikide hankija
seatud nõuete täitmine, hankija kontrollib nõude täitmist esitatud andmete alusel. CV peab olema
esitatud eesti keeles. Meeskonna vastavaks tunnistamise eelduseks on, et kõik CV esitatud nõuded
ja kompetentsid on meeskonnaliikmete poolt kaetud.
5.10. Pakkuja kohustub lepingu sõlmimisel tagama, et pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed
osalevad lepingu täitmisel pakkumuses esitatud rollides isiklikult.
5.11. Kui tingimuses on nõutud (kõrg)haridus, peab see olema lõpetatud. Pakkujal tuleb märkida
kõrghariduse omandamise periood.
5.12. Töökogemus eeldab, et tegemist peab olema tööandja heaks töötamisega töösuhtes või tellija
heaks töötamisega projektis. Kui tingimuses ei ole nõutud töökogemust projektis, võib viidata ka
töökogemuse omandamisele töösuhtes. Täiendkoolituse või koolitöö raames saadud kogemus ei
ole arvesse võetav. Samuti ei arvestata töökogemusena vabakutselisena tegutsemist, v.a kui selle
perioodi osas on viidatud konkreetsetele projektidele, millel on tellijaks kolmas isik.
5.13. Töökogemuse andmed tuleb esitada vähemalt kalendrikuude kestuse alusel, näitamaks ära nõutud
kogemusele vastav periood (nt osalemine projektis X kestusega 12.2020 – 01.2022).
5.14. „Projekt“ peab olema teostatud kolmanda isiku ehk pakkujast eraldiseisva välise tellija jaoks ning
hankija ei käsitle selle dokumendi tähenduses „projektina“ tööandja enda tarbeks või majasisese
tellimuse alusel teostatud töid. Selliseid töid aktsepteerib hankija töökogemusena, kui tingimuses
ei ole nõutud projektile viitamist.
5.14.1. Projektide andmete esitamisel tuleb iga projekti kohta esitada vähemalt: projekti nimi,
maksumus (eurodes käibemaksuta) ja lühikirjeldus, projekti algus- ja lõppaeg kalendrikuu
täpsusega, projekti tellinud asutus ja tellija kontaktisik ning riigihanke korral märkida riigihanke
number.
5.14.2. Samaaegselt väldanud projektide alusel omandatud töökogemust ei summeerita. Pakkuja ei pea
esitama üht katkematut projekti, st nt 12 kuud võib olla kombineeritud erinevate projektide
vahel.
5.14.3. Viidatud projektid peavad olema hanke algamise ajaks nõutud mahus/ kompetentsi osas täidetud
ja tellija poolt vastu võetud.
5.14.4. Hankijal on õigus pöörduda projekti tellija poole esitatud andmete kontrollimiseks.
5.14.5. Hankija ei aktsepteeri tingimuste täitmiseks „konfidentsiaalseid“ projekte, mille osas pakkujal
ei ole võimalik esitada projekti andmeid tingimuses nõutu kohta ja mille osas ei ole võimalik
kolmandal isikul tellijana anda kinnitust projekti nõuetekohase täitmise kohta.
5.14.6. Iga loetelus toodud projekt eraldi ei pea sisaldama andmeid kopeerituna, piisab viitest
varasemalt samas dokumendis esitatud projekti informatsioonile.
5.15. Hankija kontrollib esitatud andmeid pakkumuses esitatud ning hankijale avalikes andmekogudes
kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate avalike andmete
põhjal tasuta kättesaadav, kohustub pakkuja hankija nõudmisel vajadusel esitama täiendavad
selgitused, andmed või dokumendid/dokumentide koopia(d). Hankijal on õigus andmete
kontrollimiseks pöörduda kolmanda osapoole poole.
12
5.16. Hankija küsib meeskonnaliikme sünniaega või isikukoodi, et tuvastada hiljem isikusamasus ning
välistamaks nimekaimude segi ajamist.
5.17. Hankija selgitab, et kui mingil kogemusel on nõue, et see oleks teostatud konkreetse perioodi
jooksul enne riigihanke algust, siis vastav periood kehtib lepingu kestel isiku meeskonda liitmise
ajahetkele eelnevalt.
5.18. Kui see on objektiivselt võimalik, tuleb lugeda tingimusi täiendatuks märkega "või samaväärne".
Samaväärsuse tõendamise kohustus lasub pakkujal, kes sellele tugineda soovib. Tõendid
samaväärsuse kohta peavad olema esitatud pakkumuse koosseisus.
6. Pakkumuse esitamise tingimused
6.1 Pakkumuses esitab pakkuja vähemalt:
6.1.1 Tehnilises kirjelduses nimetatud töö kogumaksumus käibemaksuta ja käibemaksuga
(juhul, kui käibemaks lisandub).
6.1.2 Meeskonnaliikmete kompetentsi (vastavalt p 5) tõendavad andmed ehk
meeskonnaliikmete CV-d.
6.1.3 Töö teostamise metoodika, mis peab sisaldama vähemalt järgmist:
6.1.3.1 arusaam töö eesmärgist ja teostatava töö tulemist;
6.1.3.2 uuringu koostamise metodoloogiline raamistik koos viidetega teoreetilistele
lähenemistele, selgitades, kuidas valitud lähenemine aitab probleemipüstitust lahendada ning
millised on valikukriteeriumid;
6.1.3.3 töö eesmärgi täitmiseks kasutatavad meetodid ja neist tulenevad tegevused, selgitades
kuidas valitud meetodite, andmeallikate ja valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk
parimal viisil;
6.1.3.4 valitud metodoloogilise lähenemise piirangud ja milliste kitsendustega tuleb sellest
johtuvalt mudeli rakendamisel arvestada;
6.1.3.5 pakkuja toob ka välja, kuidas plaanitakse lähtuvalt metoodika valikust väljapakutud
lahendust või mudelit testida ning kirjeldab testimise korratavuse võimalikkust.
Esitatud töö teostamise metoodika on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt
hindamismetoodika kirjeldusele.
6.1.4 Töö teostamise projektiplaan ja ajakava
Pakkuja esitab projektiplaani ja ajakava näiteks Gantti diagrammina või muu samaväärse
vahendiga näitlikustatult, mis sisaldab muuhulgas tööde teostamist tutvustavat ülevaadet ning
riskide haldamise meetmeid, sh peab lähtuma tehnilisest kirjeldusest ja sisaldama vähemalt
järgmist:
1) Pakkuja kajastab seatud eesmärkide saavutamiseni ja hankelepingu tingimustele vastavate
tulemiteni viivat protsessi ning pakkuja visiooni koostööst Hankijaga. Pakkuja kirjeldab töö
edukat teostamist toetavaid tegevusi. Tegevuste lõikes tuleb kirjeldada pakkuja ja hankija rolli
ning tegevuste lõikes tuleb välja tuua ka pakkuja töömaht tundides.
2) Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda. Pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu
täitmisel kasutatavate spetsialistide tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab
projektiplaani elluviimiseks vajalikke tegevusi läbi rollide ja isikulise vastutuse.
13
3) Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peavad sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa,
sh sisaldades varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja
meeskonna puhkustega.
4) Pakkuja kirjeldab projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmeid ning
põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele.
Esitatud töö teostamise projektiplaan ja ajakava on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt
hindamismetoodika kirjeldusele.
6.1.5 Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning
pakkumuse tähtaegse esitamise riski.
6.1.6 Hanke eeldatav maksumus on 60 000 eurot (ilma käibemaksuta).
6.1.7 Pakkumuse esitamisega pakkuja kinnitab, et pakkumus on jõus vähemalt 90 päeva alates
pakkumuste esitamise tähtpäevast.
6.1.8 Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või
osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei
vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.
7. Lisad
Lisa 1 Leping (töövõtulepingu eritingimuste projekt)
Lisa 2 Hindamismetoodika-ja kriteeriumid
14
Tehnilise kirjelduse lisa 1
TÖÖVÕTULEPING nr 5-6/2403-1
ERITINGIMUSTE PROJEKT
(sõlmitud digitaalse allkirjastamise kuupäeval)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1,
Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel
digimajanduse osakonnajuhataja Sirli Heinsoo (edaspidi tellija),
ja
/……/, registrikood, asukoht /……/, mida esindab juhatuse liige/volituse alusel /……/ (edaspidi
töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,
sõlmivad käesoleva töö teostamise hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene
teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.
1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja
üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem
dokument.
2. Lepingu ese ja tähtaeg
2.1. Lepingu esemeks on teadus-ja arendusteenus „Eraisikutele e-arvete registri tulevikulahenduse
väljatöötamine“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu
lisades sätestatud tingimustele. Täpsemad töö teostamise tingimused on toodud lepingu lisas 1
tehniline kirjeldus.
2.2. Leping sõlmitakse teadus- ja arendusteenuse „Eraisikutele e-arvete registri tulevikulahenduse
väljatöötamine“ hanke tulemusena ning vastavalt tehnilisele kirjeldusele ning töövõtja edukaks
tunnistatud pakkumusele.
2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle etappide
kaupa järgmiselt:
2.3.1. töövõtja annab tellijale I etapi tulemi üle 1 kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist. I etapi töö
tulemusel peab valmima tehnilise kirjelduse punktis 3.1. nimetatud hetkeolukorra kirjeldus;
2.3.2. töövõtja annab tellijale II etapi tulemi üle pärast tehnilise kirjelduse punktides 3.2-3.4
kirjeldatud tööde teostamist (valmis peab olema mh koondaruanne, eesti- ja ingliskeelne
lühikokkuvõte, slaidid ja muu koostatud dokumentatsioon ning kõik töö raames koostatud
prototüübi failid, näiteks css, html, disaini failid jne) pakkumuses esitatud ajagraafikust
tuleneval tähtajal, mis on hiljemalt 4 kuud pärast lepingu sõlmimist.
2.3.3. Pärast II etapi tulemite üleandmist peab töövõtja töö tulemusi esitlema 1 kuu jooksul vähemalt
ühel avalikul üritusel. Esitluse täpne aeg ning toimumise koht ja vorm lepitakse kokku tellijaga.
Esitlus peab toimuma, mitte hiljem kui 5 kuud peale töövõtulepingu sõlmimist.
3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas /……/eurot, millele
lisandub/ei lisandu käibemaks. Tellija tasub tööde eest kahes osas, pärast vastava etapi tööde
vastuvõtmist üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja selle alusel töövõtja esitatud arve saamist
järgmiselt:
3.2. I etapi tööde eest 40% punktis 3.1. nimetatud tasust;
3.3. II etapi tööde eest 60% punktis 3.1. nimetatud tasust.
3.4. Töö loetakse vastuvõetuks kui tellija on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti.
1
4. Poolte volitatud esindajad
4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on Viktoria Bõstrjak-Butorina, telefon +372 53417002, e-post viktoria.bostrjak-
[email protected] või teda asendav isik.
4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
üleandmisel on /……/, telefon /……/, e-post /……/.
5. Lepingu lisad
5.1. Käesoleva lepingu allakirjutamise hetkel on lepingule lisatud:
5.1.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus koos lisadega.
5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus (leitav tellija dokumendihaldussüsteemist);
5.1.3. Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm.
6. Muud sätted
6.1. Töövõtja kinnitab, et on lepingu üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-
kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated.
6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st
tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
6.3. Käesolevale lepingule ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/
2
Lepingu Lisa „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ja /……/vahel sõlmitud
Lepingu nr XXX juurde
Töö üleandmise-vastuvõtmise akt
Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud /……/ (edaspidi Töövõtja) /……/
poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi /……/ (edaspidi Tellija), tõendamaks, et
Töövõtja andis üle Poolte vahel /……/ sõlmitud Lepingu „……“ nr /……/ alusel teostatud Töö
alljärgnevalt:
1. /……/ (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik,
maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms).
2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks,
millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks.
Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas /……/
(summa sõnades) eurot.
Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele.
Töövõtja Tellija
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
3
„Eraisikutele e-arvete registri tulevikulahenduse väljatöötamine“
hindamismetoodika kirjeldus
1. Hindamiskriteeriumid
1.1. Pakkumuse kogumaksumus (osakaal 30%)
Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille käibemaksuta töö kogumaksumus
on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi:
„väärtuspunktid” = “kõige odavam pakkumuse kogumaksumus käibemaksuta” ÷ “hinnatava
pakkumuse kogumaksumus käibemaksuta” ×30. Saadud tulemus ümardatakse teise
komakohani.
1.2. Töö teostamise metoodika, projektiplaan ja ajakava (osakaal 70%)
Väärtuspunktid = hindamispunktid.
Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud arusaama töö eesmärgist, metoodika ning
projektiplaani ja ajakava vastavust tehnilisele kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust,
projekti juhtimist, meeskonna tööjaotust, projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ja riskide
maandamist vastavalt järgmisele skaalale:
1.2.1. Hindamiskomisjon annab maksimaalselt 70 hindamispunkti – 70 punkti, kui:
A - Pakkuja on väga hästi aru saanud ja lahti selgitanud lepingu objekti olemuse ja
ülesandepüstituse.
B – Töö metodoloogiline (teaduslik) raamistik on välja toodud ja põhjalikult kirjeldatud.
C - Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning
pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga
on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil, sh on selgitatud kuidas valimi suurus
on piisav ja andmeallikad asjakohased.
D - Töö eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses,
omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on jaotatud projekti
läbiviimiseks sobiva kestusega osadeks, mille mahuhinnangud on realistlikud, arvestades
planeeritud tulemite mahtu. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku
projektiplaani kirjeldusega töö teostamiseks vajalike tööde kaupa, mis võimaldab
realiseerida tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt.
Projektiplaanis on välja pakutud lisandväärtust loovaid täiendavaid tegevusi või
olemasolevaid tegevusi liigendatud detailsemaks, eesmärgiga neid paremini avada.
Pakutud on samuti lisalahendusi, mis võimaldavad töö eesmärki ja tulemeid
efektiivsemalt või kvaliteetsemalt saavutada.
Esitatust nähtub selgelt, kuidas tehnilises kirjelduses kirjeldatud nõuded, ootused
tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida.
E - Pakkumuses kirjeldatakse üksikasjalikult tehnilises kirjelduses nõutud tulemi
saavutamise protsessi, sh koostööd Töövõtja ja Tellija vahel ning omavahelist
kommunikatsiooni, mis võimaldab töö lõpptähtajaks kvaliteetselt valmis saada.
F - Ülesanded meeskonnas on jaotatud optimaalselt ning pakkumusest nähtub selgelt,
kuidas meeskonna liikmete oskused ja kogemused integreeritakse ühiselt töötamisse töö
eesmärgi saavutamiseks.
G - Pakkumuses on selgelt kirjeldatud töö projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid
ning kuidas neid rakendatakse projekti jooksul, samuti on põhjendatud nende mõju
eesmärkide saavutamisel.
H - Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult,
struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav,
hõlmab nii sisust (töö eesmärgist lähtuv) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske,
hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad
isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt
põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide
lahendamise kvaliteetseks teostamiseks.
1.2.2. Hindamiskomisjon annab 50 hindamispunkti – 50 punkti antakse, kui pakkuja on aru
saanud töö ülesandepüstitusest, toonud välja ja kirjeldanud töö metodoloogilist
(teaduslikku) raamistikku. Meetodeid ja nendest tulenevaid tegevusi on kirjeldatud.
Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga
on võimalik täita püstitatud eesmärki. Projektiplaanis kirjeldatu on realistlik ning vastab
töö eesmärkidele ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused on suures osas kooskõlas
tehnilise kirjeldusega ning ajakavaga. Töö teostamise metoodikas, projektiplaanis või
ajakavas esineb punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes A-H 1-3 puudust või ebaselgust.
1.2.3. Hindamiskomisjon annab 30 hindamispunkti – 30 punkti antakse, kui Pakkuja on aru
saanud töö ülesandepüstituse põhiosast, kuid projektiplaanis kirjeldatud töö eesmärkide ja
tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja töömahu etappideks
jaotamise põhjendatus jms) ning metoodika kirjeldus on vaid osaliselt kooskõlas tehnilise
kirjelduse ja töö eesmärkidega. Töö teostamise metoodikas või projektiplaanis või
ajakavas esineb punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes A-H 4-5 puudust või ebaselgust.
1.2.4. Hindamiskomisjon annab 10 hindamispunkti – 10 punkti antakse, kui töö teostamise
metoodikas, projektiplaanis või ajakavas esineb punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes A-
H 6 või rohkem puudust või ebaselgust. Pakkumus on vaid aimatavas seoses tehnilises
kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või pealiskaudselt kirjeldatud,
sisaldab suuremaid puudusi ja/või vajab suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus
täidaks seatud eesmärke.
2. Eduka pakkumuse valimine
2.1. Hankija hankekomisjon (edaspidi komisjon) hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi
lähtuvalt hindamismetoodikas esitatud hindamiskriteeriumitest 100-väärtuspunkti
süsteemis. Kui pakkumus ei vasta hankija poolt tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele, siis
pakkumus lükatakse tagasi ja pakkumust ei hinnata. Hankija võib tunnistada pakkumuse
vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid tehnilises kirjelduses nimetatud
tingimustest.
2.2. Hankija lükkab pakkumuse tagasi ka juhul, kui pakkuja on esitanud 0 või negatiivse väärtusega
maksumuse.
2.3. Komisjoni poolt hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Komisjon annab
punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses
küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.
2.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus, mille
väärtuspunktide summa kokku on suurim. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.
2.5. Juhul, kui edukas pakkumus saab punkti 1.2 „Töö teostamise projektiplaani ja ajakava“ eest
hindamisel 10 punkti, siis hankijal on õigus pakkumust mitte edukaks tunnistada.
2.6. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai
rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Töö teostamise projektiplaan ja ajakava“ eest (vt p 1.2).
Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel.
Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele e-kirja teel.
Ernst & Young Baltic AS Ernst & Young Baltic AS
Rävala 4 Rävala 4
10143 Tallinn 10143 Tallinn
Eesti Estonia
Tel.: +372 611 4610 Phone.: +372 611 4610
Faks.: +372 611 4611 Fax.: +372 611 4611
[email protected] [email protected]
www.ey.com/et_ee www.ey.com/en_ee
Äriregistri kood 10877299 Code of legal entity 10877299
KMKR: EE 100770654 VAT payer code EE 100770654
30-06-2021
No. 2021-GCO-EE-1.02/2
VOLIKIRI POWER OF ATTORNEY
Käesolevaga volitab Ernst & Young Baltic AS’i Ernst & Young Baltic AS (register code
(registrikood 10877299) juhatuse liige, 10877299) represented by the Member of the
Ranno Tingas (isikukood 37604190287), Siim Management Board, Ranno Tingas (personal
Aben’it (isikukood 36607260350) alla identification code 37604190287), authorizes
kirjutama Ernst & Young Baltic AS’i nimel: Siim Aben (personal identification code
36607260350) to sign on behalf of Ernst &
Young Baltic AS:
1. Kliendile esitatavatele pakkumistele. 1. Client proposals.
2. Kliendilepingutele. 2. Client agreements.
3. Klienditööks vajalikele allhangete 3. Purchase agreements of subcontracting
ostulepingutele. needed for rendering the services for
client needs.
Volikiri on kehtiv kuni 30. juuni 2026 või kuni The Power of Attorney is valid until 30 June
töösuhte lõppemiseni 2026 or until the termination of the
employment relationship.
Ranno Tingas
Juhatuse liige / Member of the Management Board
A member firm of Ernst & Young Global Limited
TÖÖVÕTULEPINGU nr 5-4/265-1
ERITINGIMUSED
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1,
Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel
digimajanduse osakonna ettevõtja digivärava valdkonnajuht osakonnajuhataja ülesannetes Tiina
Kruusimägi (edaspidi tellija),
ja
Ernst & Young Baltic AS, registrikood 10877299, asukoht Rävala pst 4, Tallinn 10143, mida
esindab volituse alusel Siim Aben (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja
eraldi pool,
sõlmivad käesoleva töö teostamise hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene
teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.
1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja
üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem
dokument.
2. Lepingu ese ja tähtaeg
2.1. Lepingu esemeks on teadus-ja arendusteenus „Eraisikutele e-arvete registri tulevikulahenduse
väljatöötamine“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu
lisades sätestatud tingimustele. Täpsemad töö teostamise tingimused on toodud lepingu lisas 1
tehniline kirjeldus (edaspidi tehniline kirjeldus).
2.2. Leping sõlmitakse teadus- ja arendusteenuse1 „Eraisikutele e-arvete registri tulevikulahenduse
väljatöötamine“ hanke tulemusena, mis on korraldatud riigihangete seaduse erandi2 alusel ning
vastavalt tehnilisele kirjeldusele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle etappide
kaupa järgmiselt:
2.3.1. töövõtja annab tellijale I etapi tulemi üle 1 kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist. I etapi töö
tulemusel peab valmima tehnilise kirjelduse punktis 3.1. nimetatud hetkeolukorra kirjeldus;
2.3.2. töövõtja annab tellijale II etapi tulemi üle pärast tehnilise kirjelduse punktides 3.2-3.4
kirjeldatud tööde teostamist (valmis peab olema mh koondaruanne, eesti- ja ingliskeelne
lühikokkuvõte, slaidid ja muu koostatud dokumentatsioon ning kõik töö raames koostatud
prototüübi failid, näiteks css, html, disaini failid jne) pakkumuses esitatud ajagraafikust
tuleneval tähtajal, mis on 4 kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist.
2.3.3. Pärast II etapi tulemite üleandmist peab töövõtja töö tulemusi esitlema 1 kuu jooksul vähemalt
ühel avalikul üritusel. Esitluse täpne aeg ning toimumise koht ja vorm lepitakse kokku tellijaga.
Esitlus peab toimuma, mitte hiljem kui 5 kuud peale töövõtulepingu sõlmimist.
3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas 58 479 eurot,
millele lisandub käibemaks. Tellija tasub tööde eest kahes osas, pärast vastava etapi tööde
vastuvõtmist üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja selle alusel töövõtja esitatud arve saamist
järgmiselt:
3.2. I etapi tööde eest 40% punktis 3.1. nimetatud tasust;
3.3. II etapi tööde eest 60% punktis 3.1. nimetatud tasust.
3.4. Töö loetakse vastuvõetuks kui tellija on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti.
1
CPV kood 73000000 – 2 - Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused
2
RHS § 11 lg 1 p 19 ning MKM-i hankekord § 12; https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-
ministrid/hanked-ja-lepingute-tuuptingimused
1
4. Poolte volitatud esindajad
4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on Viktoria Bõstrjak-Butorina, telefon +372 53417002, e-post viktoria.bostrjak-
[email protected] või teda asendav isik.
4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
üleandmisel on Raivo Ruusalepp, telefon +372 5340 4843, e-post
[email protected].
5. Lepingu lisad
5.1. Käesoleva lepingu allakirjutamise hetkel on lepingule lisatud:
5.1.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus koos lisadega;
5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus (leitav tellija dokumendihaldussüsteemist);
5.1.3. Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm;
5.1.4. Lisa 4. Volikiri.
6. Muud sätted
6.1. Töövõtja kinnitab, et on lepingu üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-
kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated.
6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st
tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
6.3. Käesolevale lepingule ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/
2
Lepingu Lisa „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ja /……/vahel sõlmitud
Lepingu nr XXX juurde
Töö üleandmise-vastuvõtmise akt
Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud /……/ (edaspidi Töövõtja) /……/
poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi /……/ (edaspidi Tellija), tõendamaks, et
Töövõtja andis üle Poolte vahel /……/ sõlmitud Lepingu „……“ nr /……/ alusel teostatud Töö
alljärgnevalt:
1. /……/ (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik,
maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms).
2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks,
millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks.
Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas /……/
(summa sõnades) eurot.
Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele.
Töövõtja Tellija
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
3