Leping

NB! Väljatrükk ei sisalda vormile lisatud faile. Kui neid on vormile lisatud, siis tuleks need eraldi välja trükkida RITA-MERI1 2025 Ava vorm Üldandmed Uuringu nimi eesti keeles Eesti mereala ökoloogia ja mereökosüsteemi hüvede digikaksik Uuringu nimi inglise keeles Digital twin for marine ecosystem services in Estonian marine area Uuringui algus 01.09.2025 Uuringu lõpp 31.08.2027 Vastutav täitja Rivo Uiboupin Juhtpartner Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Meresüsteemide instituut Partner(id) Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Eesti mereinstituut Partnerite kinnituskirjad Tartu_Ulikooli_kinnituskiri_RITA _Kotta.asice Taotletav summa 835000,00 (koos käibemaksuga) Valdkond ja eriala Frascati Manuali ETIS valdkond CERCS valdkond % valdkond P500 Geofüüsika, 1.5 Maateadused ja 4. Loodusteadused füüsikaline nendega seotud ja tehnika 4.2. 70,0 okeanograafia, keskkonnateadused Maateadused meteoroloogia 1 Valdkond ja eriala Frascati Manuali ETIS valdkond CERCS valdkond % valdkond 1. Bio- ja keskkonnateadused 1.5 Maateadused ja T270 1.8. nendega seotud Keskkonnatehnoloogia, 30,0 Keskkonnaseisundit keskkonnateadused reostuskontroll ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringud Lühikokkuvõte eesti keeles Lähteülesandes kirjeldatud vajadustest ja puudujääkidest tulenevalt arendatakse välja Eesti mereala ökoloogia digitaalse kaksiku prototüüp, mille abil on võimalik: (1) Analüüsida olulisemaid füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi protsesse Eesti merealal (2000– 2050), sh arendada liigirikkuse, liikide biomassi, ökosüsteemiprotsesside ja ökosüsteemiteenuste ruumimudeleid. (2) Prognoosida erinevate merekasutuse ja kliimastsenaariumite (CMIP, BSAP, valdkonnapõhised “what-if”-stsenaariumid) kumulatiivseid keskkonnamõjusid erinevatele ökosüsteemi elementidele ja ökosüsteemiteenustele. (3) Kvantifitseerida ökosüsteemi muutusi mere erinevates piirkondades, et anda sisend poliitikakujundamisele ja planeerimisele, rakendada tõhusamalt “saastaja maksab” printsiipi ning hinnata merepiirkondade kaitse ja taastamise vajadusi. Loodavat digitaalse kaksiku võimekuse demonstreerimiseks rakendatakse seda koostöös tellijate ja huvigruppidega defineeritud (täpsustatud) 10 kasutusjuhtumi analüüsimiseks: - Kahjulike vetikaõitsengute esinemise hindamine; - Mikroplasti leviku hindamine; - Hüpoksia mõjude hindamine; - Tuuleparkide kumulatiivsete mõjude hindamine; - Mere ökosüsteemiteenuste hindamine; - Vesiviljeluse potentsiaali hindamine; - Kalapüügi keskkonna mõju hindamine; - Inimtegevuse kumulatiivse mõju hindamine elupaikadele ja ökosüsteemi hüvedele; - Kliimamuutuste mõju hindamine elupaikadele; - Kasutusjuhtum, mis defineeritakse koos tellijaga projekti alguses. Lähtuvalt prototüübi arenduse ja testimise käigus kogutud teadmistest töötakse välja teekaart mereökoloogia digitaalse kaksiku operatiivseks rakendamiseks vastuvõtvas riigiasutuses, et toetada poliitikakujundamist ja riigi otsustusprotsesse. Generatiivse tehisintellekti kasutamine taotluse koostamisel Kas te olete kasutanud generatiivse 2 generatiivse tehisintellekti abi (nt ChatGPT, MS Copilot, Gemnini, DALL-E, Claude vms) taotluse või selle osade kirjutamiseks või ettevalmistamiseks? i j k l m n j k l m n Jah Ei Selgitus tehisintellekti kasutamise kohta Hinnanguliselt on generatiivse tehisintellekti ChatGPT-4o (GPT) kasutatud 10-20% ulatuses. Peamiselt on taotluse kirjutamise juures GPTd kasutatud kirjelduste silumiseks, tekstide lühendamiseks ja mõtte korduste vältimiseks. Kõik GPT poolt pakutu on inimese poolt mitmekordselt üle kontrollitud enne taotlusvormi sisestamist. Uuringukirjeldus Pakkuja arusaam sisulisest uuringuprobleemist ja sellest lähtuvalt püstitatud uurimisülesannetest Eesti mereala elustik ja mereökosüsteemid on väga väärtuslikud, pakkudes mitmesuguseid hüvesid (ökosüsteemiteenuseid) nii looduskeskkonnale, majandusele kui ühiskonnale. Samas on need hüved merealal jaotunud ebaühtlaselt ning puutuvad kokku mitmete inimtegevuste (nt kalandus, vesiviljelus, energeetika, heitveelasud, süvendamine ja kaadamine) ja kliimamuutuste kumulatiivse survega. Nii EL-i Merestrateegia Raamdirektiiv (2008/56/EÜ; MSRD) kui ka HELCOMi Läänemere tegevuskava (Baltic Sea Action Plan, BSAP) toonitavad merekeskkonna kasutuse kestlikkuse vajadust, kehtestades nõuded mereökosüsteemide seisundi pidevaks hindamiseks ja parandamiseks. Mereökosüsteemid pakuvad laia spektrit ökosüsteemiteenuseid (ÖST), mida CICES-i klassifikatsiooni järgi jagatakse kolme põhirühma: (1) varustusteenused (nt toit, joogivesi, materjalid, energia); (2) reguleerivad ja säilitavad teenused (nt kliimaregulatsioon, veeringe ja puhastumine, jäätmete lagundamine, elupaikade säilimine); (3) kultuuriteenused (nt kultuuriline mitmekesisus, esteetilised ja vaimsed väärtused, rekreatsioon ja haridus). Nende teenuste tähtsus elurikkuse säilitamisel ja ühiskonna vajaduste rahuldamisel on suur, ent ÖST-ide ruumiline kaardistamine ja kvantitatiivne hindamine on endiselt puudulik. Praegu lähtutakse paljuski kaudsetest näitajatest (nt mereheina esinemise alusel järeldatakse süsinikusidumise potentsiaali olemasolu), kuid ei hinnata kvantitatiivselt protsesside intensiivsust. Samas ilma ÖST-ide aluseks olevate protsesside kvantifitseermiseta, ei ole võimalik merealasid prioriseerida ega hinnata eri inimmõjude kumulatiivset mõju nendele hüvedele. Ökosüsteemiteenuste protsessipõhine modelleerimine eeldab aga erinevate andmete ja mudelite koondamist ühtsesse, dünaamiliselt seotud analüüsiraamistikku, kus saab hinnata nii kliimamuutuste kui ka inimtegevuste üksik- ja koosmõjusid. Selline analüüsiraamistik moodustabki mereökoloogia ja mereökosüsteemi hüvede digikaksiku alustala. 3 Hübriidmudelitel põhinevat lähenemist on maailmas rakendatud vaid erandjuhtudel ning sageli üksnes lihtsamate (ühesuunaliste) stsenaariumide raames. Digitaalse kaksiku kontseptsioon annab siinkohal võimaluse arendada edasi suurandmetel ja tehisintellektil põhinevaid mudeleid, mis võimaldavad prognostiliselt hinnata ökosüsteemi struktuurielementide ja protsesse ruumilist ja ajalist varieeruvust. See tähendab, et hüdrodünaamilised mudelid (nt hoovuste, temperatuuri, toitainete kandumise ja veekeemia kohta) suudavad väikese viibeajaga suhelda ökosüsteemi bioloogiliste mudelitega (nt bentiliste ja pelaagiliste elupaikade kooslused, võtme- ja võõrliigid, ökoloogilised protsessid). Selline kahetasandiline sidusus on ülioluline, sest näiteks toitainete või saasteainete levik mõjutab liikide biomasse, kooslused ja elupaigad omakorda mõjutavad ümbritsevat veekeskkonda ning sellised interaktsioonid avalduvad lõpuks ÖST-ide pakkumises. Eesti mereökosüsteemid seisavad silmitsi mitmesuguste inimtegevuste ja survetegurite kumulatiivse mõjuga, mis on sageli viinud ökosüsteemide pöördepunktide (tipping points) ja pöördumatute kahjustuste tekkimiseni. Iga inimtegevus loob keskkonda oma mõjujälje (footprint) ning nende osaliselt kattuvad mõjud moodustavad mere ökosüsteemides keeruka mustri kumulatiivsetest mõjudest. Ökoloogiliste tagajärgede teadvustamine on vältimatult vajalik, et suunata ja seada prioriteete keskkonnajuhtimise meetmete rakendamisel. Praegused digitaalsete tööriistade arendused on näidanud andmepõhiste hindamiste tõhusust inimtegevuste kumulatiivsete keskkonnamõjude hindamisel. Samas ükski saadaolev digitaalne tööriist ei suuda aga efektiivselt modelleerida keerulisi, dünaamilisi protsesse, näiteks toitainete levikut hoovuste kaudu, ega ühendada neid elustiku levikumudelitega, et hinnata eri survetegurite kumulatiivset keskkonnamõju. Eriti vajaka on lahendustest, mis lubaksid omavahel kahesuunaliselt lõimida hüdrodünaamilisi mudeleid ja ökosüsteemimudeleid, et prognoosida kliimamuutuse ning inimtegevuste keskkonnamõju ajas ja ruumis. Olemasolevad lihtsustatud lähenemised ei arvesta enamasti, kuidas füüsikalised, keemilised ja bioloogilised protsessid teineteist mõjutavad. Veelgi enam, kuigi keskkonnamõjude ruumilise jalajälje hindamises on tehtud märkimisväärseid edusamme (nt elupaikade haavatavuse ja survete kihtide ühildamine kaardirakendustes), on ökosüsteemi reaktsioonid surveteguritele sageli kontekstitundlikud. See muudab nende prognoosimise ja kaardistamise eriti keeruliseks piirkondades, kus andmeid napib. Seetõttu ei pruugi pelgalt erinevate survete geograafiline liitmine (summeerimine) alati anda tõhusat ülevaadet, kuna ökosüsteemi reaktsioon võib samaväärsetele surveteguritele olla ajas ja ruumis muutuv. Vaatamata viimaste aastate kiirele arengule digivahendite väljatöötamisel tuginevad hetkel kättesaadavad inimtegevuse keskkonnamõjude hindamise rakendused veel valdavalt eksperthinnangutele ning puudub suutlikkus töödelda komplekseid ja andmemahukaid kontekste piisava detailsusega. Suurandmete ajastul on üha olulisem liikuda andmepõhiste tööriistade poole, mis suudavad täpsemalt kaardistada inimtegevuste mõjusid ökosüsteemidele. Sellised hinnangud kasutavad ulatuslikku empiirilist andmestikku, võimaldades keerukamaid ja samas läbipaistvamaid keskkonnamõjude hindamisi. Näiteks PlanWise4Blue (Kotta et al., 2020) illustreerib nihet andme- ja tõenduspõhiste meetodite suunas, rakendades süstemaatilisi ülevaateid, meta-analüüse ja liikide levikumudeleid, et hinnata kvantitatiivselt inimtegevuste kumulatiivset mõju mereelustikule. Vaatamata edusammudele andmepõhiste hindamiste juurutamisel on jätkuvalt vaja lahendada väljakutse, et inimtegevused ja survetegurid, näiteks toitained või ohtlikud ained, ei kattu alati ruumiliselt, vaid kanduvad inimtegevuse piirkonnast edasi nt. hoovuste kaudu. Selliste liikuva iseloomuga survete keskkonnamõju hindamiseks on oluline siduda hüdrodünaamilised mudelid uut tüüpi dünaamiliste ökosüsteemimudelitega, tagades kahepoolse teabevahetuse. Tänapäeval leidub maailmas üksnes väga piiratud arv näiteid, kus seda on tehtud; enamasti piirdutakse lihtsustatud stsenaariumitega, mis ei võimalda hüdrodünaamiliste ja ökoloogiliste mudelite täielikku lõimumist. Kui aga selline dünaamiline seos 4 hüdrodünaamiliste ja ökosüsteemimudelite vahel saavutatakse, muutuvad need tööriistad väga oluliseks nii elupaikade taastamise kui ka kestliku majandamise kavandamisel. Nii on võimalik paremini prognoosida, millises ulatuses võivad erinevad inimtegevused ja kliimamuutustest tulenevad surved ökosüsteeme mõjutada, ning samas pakkuda ka kohandatud lahendusi negatiivsete mõjude leevendamiseks või vältimiseks. Selline terviklik ja prognoosiv analüüsikäsitlus on hädavajalik, et tagada mereökosüsteemide elujõulisus, säilitada elurikkus ja vältida keskkonna pöördumatuid kahjustusi sh. ÖST- ide pakkumises. Lähtuvalt eelnevalt kirjeldatud vajadustest on käesoleva projekti eesmärk luua Eesti mereala ökoloogia digitaalse kaksiku prototüüp, mille abil: 1) Analüüsida olulisemaid füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi protsesse Eesti merealal (2000–2050), sh arendada liigirikkuse, liikide biomassi, ökosüsteemiprotsesside ja ÖST-ide ruumimudeleid. 2) Prognoosida erinevate merekasutuse ja kliimastsenaariumite (baassenaarium, BSAP, valdkonnapõhised “what-if”-stsenaariumid) kumulatiivseid keskkonnamõjusid erinevatele ökosüsteemi elementidele ja ÖST- idele. 3) Kvantifitseerida ÖST-ide muutusi mere erinevates piirkondades, et anda sisend poliitikakujundamisele ja planeerimisele, rakendada tõhusamalt “saastaja maksab” printsiipi ning hinnata merepiirkondade kaitse ja taastamise vajadusi. Kavandatav digitaalse kaksiku prototüüp (WP6) koossneb järgmistest komponentidest: - Merekeskkonna mõõtmiste andmebaas, mis on sisendiks digitaalse kaksiku mudelkomponentidele (WP1); - Veesamba füüsikaliste protsesside dünaamiline mudel (nt hüdrodünaamika, temperatuuri ja toitainete transport) (WP2); - Mere biogeokeemiliste protsesside mudel (nt. toitained) (WP3) - Merepõhja liikide, koosluste ja elupaikade ruumilised mudelid (WP4); - Koosluste ja võtmeprotsesside (nt süsiniku- ja toitainetevood, liikidevahelised interaktsioonid) dünaamilised mudelid (WP4); - Kumulatiivsete mõjude arvutusalgoritmid, mis suudavad prognoosida survetegurite ja kliimamuutuste koosmõju (WP4); - Mitigeerimis- ja taastamisstsenaariumite mudelitest, mis aitavad hinnata meetmete ja taastamisprojektide efektiivsust (WP4) Rakendatava lahenduse aluseks on FABM (Framework for Aquatic Biogeochemical Models) keskkond, mis võimaldab dünaamilist andmevahetust erinevate alamoodulite vahel ning loob eeldused, et tehisintellekti ja masinõppe meetodite abil kasutataks ära suurandmete potentsiaali. Seejuures on oluline, et väljatöötatavad tööriistad saavad olema avalikkusele kättesaadavad GIS-põhiste veebiteenustena, võimaldades nii riigiasutustel, erasektoril kui ka laiemal avalikkusel saada olukorrateadlikkust merekeskkonna seisundist ja erinevate kasutusstsenaariumite mõjudest. Pakutava uurimismetoodika kirjeldus ja põhjendatus Enne mereökoloog digitaalse kaksiku prototüübi formuleerimist ja rakendamist kasutusjuhtumite uuringutes arendatakse ja valideeritakse eDT järgmiseid komponente (WP1-WP4): 1) Veesamba füüsikaliste protsesside dünaamiline mudel (WP2). GETM (General Estuarine Transport Model) on numbriline mudel, mis on loodud hüdrodünaamiliste ja termodünaamiliste protsesside 5 simuleerimiseks sisemeredes, rannikuvetes ja šelfimeredes. Seda kasutatakse laialdaselt tsirkulatsiooni, ainelevi protsesside ja ökosüsteemi dünaamika uuringutes. GETM sobib eriti hästi Läänemerele tänu oma võimele toime tulla keeruka hüdrodünaamika, kihistumise ning füüsikaliste ja biogeokeemiliste protsesside vastastikmõjudega. GETM mudel, mis võimaldab efektiiselt simuleerida soolase vee sissevoolusid Läänamerre ja selle levikud allvoolu sügavatesse basseinidesse. Vertikaalne veekihi paksus võib kohaneda tiheduse vertikaalsete gradientidega, võimaldades simuleerida halokliini tugevnemist ja pärssida kunstlikku vertikaalset segunemist. GETM mudelit saab ühendada ökosüsteemi mudeliga ERGOM, et simuleerida toitaineringe, primaarproduktsiooni ja ökosüsteemi dünaamikat. GETM mudelit on kasutatud tuleviku kliimastsenaariumide mõju hindamiseks Läänemere hüdrodünaamikale. 2) Mere biogeokeemiliste protsesside mudel (WP3). ERGOM-mudel (Ecological Regional Ocean Model) on biogeokeemia mudel, mis on loodud toitainete ja ökosüsteemi dünaamika simuleerimiseks merekeskkonnas. ERGOM mudel suudab adekvaatselt reprodutseerida toitainete ringlust, primaarproduktsiooni, hapniku dünaamikat, mis on sisendiks inimtegevuse ökoloogiliste mõjude hindamiseks. ERGOM-i on laialdaselt kasutatud toitainete koormuse mõju hindamiseks Läänemere ökosüsteemile ja eutrofeerumisele erinevate kliima- ja toitaine koormuste stsenaariumide korral. Ühendatud GETM-ERGOM mudelsüsteem simulatsioonide tulemused on sisendiks ökosüsteemi, elustiku ja ökosüsteemi hüvede mudelitele. GETM-i ja ERGOM-i baasil töötav Läänemere digitaalne kaksik loob intelligentse ja prognoosiva meredünaamika mudeli, mis mängib digitaalses kaksikus otsustavat rolli, simuleerides Läänemere füüsilist ja biogeokeemilist dünaamikat. 3) Merepõhja liikide, koosluste ja elupaikade ruumilised mudelid (WP4). Selleks, et analüüsida keskkonnamuutujate mõju liikide levikule ja biomassile ning prognoosida erinevate stsenaariumite tarbeks üksikliikide, koosluste ja elupaikade levikut, arendame projekti käigus Bayesi hierarhilise struktuuriga mitmemõõtmeliste mudelite kasutuspotentsiaali (Hierarchical Modelling of Species Communities, HMSC). HMSC võimaldab korraga modelleerida mitut liiki, arvestades samaaegselt liikide koosesinemisi ja keskkonnast sõltuvaid liikide mustreid (Tikhonov et al., 2020). See raamistik on eriti sobiv põhjakoosluste uurimiseks, millele on iseloomulik elupaika kujundavate liikide olemasolu (nt vetikad või suurselgrootuid), kelle levik mõjutab oluliselt ja keskkonnast sõltumatult teiste liikide biomasse. HMSC võimaldab täpsemalt kirjeldada nii liikide kui ka nende omavaheliste suhete varieeruvust ajas ja ruumis ning pakkuda detailset ülevaadet sellest, kuidas keskkonnategurid mõjutavad liikide levikut (Ovaskainen et al., 2017). Lisaks annab Bayesi lähenemine tervikliku raamistiku, et hinnata parameetrite ja prognooside määramatust, mis on eriti väärtuslik pikaaegsetes ökoloogilistes andmeridades, kus mõõtmisvead ja looduslik varieeruvus on paratamatud. Lisaks HMSC-le arendame olemasolevat masinõppepõhist modelleerimise töövoogu nii, et see võimaldaks kaasata monotoonsuse piiranguid ning (eksperimentide käigus saadud) liigispetsiifilisi taluvuspiire keskkonnategurite suhtes, et tagada erinevate stsenaariumite jaoks ruumiliste ja ajaliste prognooside suurem usaldusväärsus. 4) Elustiku protsessimudelid (WP4). Energia- ja ainevoogudega seotud põhjus-tagajärg seoseid bioloogilistes protsessides on tänapäeval võimalik detailselt modelleerida dünaamilise energiabilansi (DEB) teooria abil. DEB-teooria on universaalne lähenemisviis, mis võimaldab metoodiliselt kaardistada ja jälgida ainete ning energia liikumist ökosüsteemis. DEB-metoodikat saab kasutada erinevate liikide (nt suurvetikate, selgrootute, kalade) arenguprognooside koostamiseks nii looduslikes tingimustes kui ka tehiskeskkonnas (nt karbi- ja kalakasvatuste kontekstis), samuti nende liikide mõju (toit)ainete dünaamikale ümbritsevas keskkonnas. Kuna meetod kirjeldab keskkonnamuutujate ja liikide ainevahetuse vahelisi põhjuslikke seoseid ning kaardistab täpselt ainete tarbimist, assimileerimist ja vabanemist keskkonda, on valideeritud DEB-mudelid hästi kooskõlas tegelike oludega. DEB-teooria on laiendatav ka ökosüsteemi tasandi mudelitele. Erinevalt traditsioonilistest ökosüsteemi mudelitest võimaldab DEB- teoorial põhinev lähenemine täpsemalt hinnata parameetrite määramatust ning aru saada, kui palju 6 mõjutavad prognooside kvaliteeti mudeli esialgsed eeldused. Kuna DEB-teooria lähtekohad on läbipaistvad, on modelleerimise tulemusi hõlpsam kontrollida ja valideerida nii välitööde kui ka eksperimentaalsete uuringute abil, mis tagab täpsed ja usaldusväärsed prognoosid. 5) Ökosüsteemi hüvede mudel (WP4). Varasemad ÖST-ide hindamise raamistikud jätavad teenuste tegeliku pakkumise tagaplaanile ning keskenduvad potentsiaalsetele teenustele, mida määratakse üksnes ökosüsteemide struktuuriliste komponentide alusel. ÖST-ide modelleerimine eeldab aga põhjus-tagajärg seoste tuvastamist bioloogilise mitmekesisuse, ökosüsteemi funktsioonide ja nende poolt pakutud teenuste vahel. Andmed ja teadmised ökosüsteemide struktuuri, protsesside ning nendega seotud ÖST-ide seoste kohta kasvavad kiiresti. Selline infoküllus viitab vajadusele parandada juhtimisotsuste kvaliteeti, liikudes ÖST-ide hindamisel ekspertarvamustelt ökosüsteemi voogude ja nende poolt pakutud teenuste modelleerimiseni. Projektis arendatav modelleerimisraamistik seob omavahel kolmemõõtmelised hüdrodünaamilised, ruumilised ja bioenergeetilised mudelid ühtseks tervikuks, et selliste hübriidmudelite abil prognoosida olulisemate ÖST-ide intensiivsust mereruumis. Parimate praktikate väljatöötamisel arvestame ka andmete ja teadmiste piiranguid. Kuna osade ökosüsteemi komponentide kohta on teadmisi rohkem kui teiste kohta, siis on vajalik kasutada paindlikku analüüsiraamistiku, mis kohaldub mereökosüsteemi eri komponentide jaoks kättesaadavate andmete ja info tasemega. Nii tagame, et modelleerimisprotsess on ka puudulike või ebaühtlaste andmete korral jätkuvalt usaldusväärne ja asjakohane, pakkudes lõppkokkuvõttes täpsemaid prognoose. 6) Kumulatiivsete mõjude mudel (WP4). Suurandmete kontekstis on ülioluline liikuda andmepõhiste mudelite poole, mis suudavad keerukates ökosüsteemides kaardistada inimtegevuste kumulatiivsed mõjud ja toetada elupaikade taastamist ja olukorra parandamist. Hiljuti ilmunud kontseptuaalses artiklis (Kotta et al., 2024) pakume välja andme- ja teadmistepõhise mõjuhindamise raamistiku, mis ühendab süstemaatilised ülevaated, meta-analüüsid, liikide leviku modelleerimise ja eksperthinnangu, et prognoosida inimtegevuste mõju ökosüsteemidele ja nende poolt pakutud ÖST-idele erineva infokättesaadavuse tasemega olukordades. Ökosüsteemi vastus surveteguritele sõltub paljudest kontekstispetsiifilistest teguritest, mis varieeruvad ajas ja ruumis. Kuigi see teeb eri stressorite koosmõjude prognoosikaartide loomise keerukaks, võimaldab vastavate andmete ja teadmiste integreerimine kumulatiivsete mõjude täpset hindamist. Kuna asjakohast infot on väga palju, kuid see on laiali suures hulgas teaduslikes publikatsioonides ja andmebaasides, ei ole käsitsi läbiviidavad süstemaatilised analüüsid realistlik teadmiste pagasi loomiseks praktiline lahendus. Seetõttu arendame tehisintellektil (AI) põhinevaid multimodaalse andmekaeve lahendusi, mis suudaksid automaatselt tuvastada, koguda ja struktureerida suuremahulisi andmeid erinevatest allikatest (tekst, tabelid, joonised). Lisaks plaanime kumulatiivsete mõjude arvutusalgoritmile lisada võimekuse hinnata elustiku reaktsiooni survetegurite intensiivsusele. Varem on eeldatud, et kui stressori intensiivsus ületab kindla baasläve, siis ülejäänud vahemikus on selle mõju konstantne. Meie uus lahendus võimaldab lisada paindlikkust survetegurite ja elustiku vaheliste seoste modelleerimisel. Samuti võimaldame teatavate inimtegevuste (nt tuuleparkide loomine) kasutajapoolse parametriseerimine, et näiteks erinevate vundamenditüüpide korral täpsustada hinnanguid keskkonnamõju ulatuse ja tugevuse kohta. Selline lähenemine kasvatab mudelite rakenduslikku väärtust, kuna pakub paremat ühildumist reaalse maailma olukordadele ja seega usaldusväärsemaid tulemusi nii otsustusprotsesside jaoks kui ka edasise teadustöö tarbeks. Kui oleme saavutanud eelpoolkirjeldatud mudelite piisava täpsuse, siis formuleerime nende põhjal eDT prototüübi, et käsitleda konkreetseid lähteülesandes välja toodud ökoloogilisi või halduslikke uurimisküsimusi, kus seni on puudulik andmesisend ja/või analüüsivõimekus olnud oluliseks kitsaskohaks. eDT’d rakendatakse 10 “what-if” stsenaariumite läbi arvutamiseks. Pakume projekti juhtkomiteele välja 9 7 kasutusjuhtu, mida analüüsida eDT abil. Ksutusjuhtude kirjeldust täpsustakse projekti algfaasis vastavalt juhtkomitee soovidele. Nimekirja võib lisada 1 täiendava kasutusjuhu kokkuleppel juhtkomiteega. Analüüsitavad kasutusjuhtumid on järgmised: -Kahjulike vetikaõitsengute esinemise hindamine. - Mikroplasti leviku hindamine. -Hüpoksia mõjude hindamine. -Tuuleparkide kumulatiivsete mõjude hindamine. -ÖST-ide hindamine. -Vesiviljeluse potentsiaali hindamine. -Kalapüügi keskkonna mõju hindamin. -Inimtegevuse kumulatiivse mõju hindamine elupaikadele ja ökosüsteemi hüvedele. -Kliimamuutuste mõju hindamine elupaikadele. -Kasutusjuhtum, mis defineeritakse koos tellijaga projekti alguses. Pakkuja nägemus andmevajadusest ning andmestike sidumisest Ülevaade projektis kasutatavatest andmetest ning nende haldamise ja töötlemise põhimõtetest on kirjeldatud saki "Eetika" peatükis "Ülevaade teadusandmete haldamisest". Antud asjakohane kirjeldus on toodud ka käeolevas peatükis. a)Andmete kirjeldus. Digitaalse kaksiku loomisel ja rakendamisel (10 kasutusjuhtumit) koondatakse merekeskkonda iseloomustavad andmed järgmistest allikatest: kontakt-mõõtmised, nelja-dimensionaalsed mudelandmed ja satelliitpildid. Digitaalse kaksiku alusandmed, mis on konsolideeritud avalikest andmebaasidest saavad olema varundatud ja kättesaadavaks tehtud avalikes andmerepositooriumides samadel tingimustel, millega need andmed hangiti. Peamiseks vaatlus- ja mudelandmete avatud andmebaasiks, kust andmeid konsolideeritakse on Copernicuse mereteenus (litsentsi omanik Mercator Ocean). Copernicuse mereteenuste litsents lubab eespool kirjeldatud tingimustel oma andmeprodukte alla laadida, varundada ning uusi andme produkte/teenuseid arendada, et neid samadel tingimustel vabalt levitada. Ka muude projektide raames loodavad mineviku ja tuleviku kliima avaandmed (EMARIS, AdaptEST, DestinE), mis on digitaalse kaksiku komponentideks, tehakse läbi avatud andmerepositooriumite kasutajatele kättesaadavaks. b)Teadusandmete turvaline talletamine. Projekti arendustööde käigus talletatakse andmebaasid pakkujate poolt hallatavatesse tööjaamadesse (Tartu Ülikooli HPC keskus, TalTech HPC-l, Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuuri) või LUMI arvutuskeskuses. Antud arvutusklastrite puhul on lisaks arvutus-ressursi kasutusele kriitilise tähtsusega andme-arhiividele tagatud iganädalane andmete varundus ning projektipõhised andmejagamise lahendused, mida kasutatakse ka teiste valdkondade digikaksikute rakendustes. Digikaksiku jätkusuutlikuks kasutamiseks (peale projekti lõppu) on oluline, et andmebaasid oleksid varundatud, kuna algandmebaaside avaandmed ei pruugi peale projekti lõppu enam kättesaadavad olla või võivad lähtebaasides andmestike versioonid muutuda. Pikaaegseks andmete säilitamiseks kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud repositooriume, mis vastavad üldistele Euroopa avaandmete põhimõtetele (EOSC). Projekti andmed talletatakse suurandmete arhiveerimisele fokuseerunud repositooriumites 8 (Zenodo 50 GB, Dryad 300 GB). Suuremate mahtude korral (üle 300 GB) jagatakse andmestikud osadeks või kasutatakse tasulisi suurandmete repositooriume (nt. Pangaea). c)Andmeformaadid. Mõõtmisandmete aegread/kaardid salvestatakse masin loetavas csv + README formaadis või NetCDF formaadis. Ruumiandmed (kaardi kihid) salvestatakse ja hoiustatakse masinloetavas binaarformaadis (NetCDF) kasutades CF-1.9 metaandmete standardit, mida on hõlpsasti võimalik avada GIS-tarkvaraga. d)Tarkvara haldamine. Lisaks andmetele on mere digitaalse kaksiku lahutamatuks osaks tarkvara, mis vastutab andmete esituse ja töötluse eest. Vastav tarkvara varundatakse ja publitseeritakse koodi-repositooriumides, mis võimaldavad projekti jooksul paindliku ja turvalist arendus keskkonda (GitHub). e)Loodud andmete jagamine ja kasutamise tingimused. Loodavatele andmebaasidele, mis põhinevad avaandmebaasidel, saavad olema lähtelitsentside põhised kasutamise- ja levitamise tingimused. Projekti käigus loodud uute andmete intellektuaalomand kuulub projekti konsortsiumi liikmetele (TalTech, UT). Projekti käigus loodud andmetele, mida ei ole konsolideeritud mujalt, rakendatakse üldtunnustatud Creative Commons litsensi tingimusei, mis tagavad andmete vaba kasutatavuse, kuid ei luba neid modifitseerida (CC BY-ND 4.0). f)Artiklite ja aruannete publitseerimine. Tähtsamad teadus tulemused publitseeritakse open access teadusajakirjades koos andmetega. Artiklite pikkaajalise hoiustamise eest vastutab kirjastaja. Pakkuja nägemus uuringuprotsessi toimimisest Tööpakettide (WP), tegevuste (T), milestone'ide (M) ja deliverable'ite (D) kirjeldus (vt ka lisatud faili "MÖKO_DT_projekti_töövoog_Joonis1.pdf") WP1 Andmevajaduste konsolideerimine. Kogutakse ja ühtlustatakse erinevatest allikatest pärit andmestik (sh füüsika, keemia, bioloogia), et luua terviklik andmebaas mereökoloogia digitaalse (eDT) kaksiku sisendite tarbeks. Samuti kaardistatakse võimalikud andmelüngad ja kirjeldatakse täiendavate mõõtmiste vajadused. T1.1 Olemasolevad andmed: eDT andmevajaduste defineerimine (Eesti, EU, andmebaasid, eelnevate projektide tulemid). T1.2 Andmete konsolideerimine ja ettevalmistus eDT jaoks. Tulemid Milestone (M) 1: Andmebaas on kasutamiseks valmis (andmebaas) Deliverable (D) 1: Andmehaldusplaan, mis sisaldab ülevaade eDT sisendandmetest (raport) WP2 Hüdrodünaamika mudelite arendus ja testimine. Arendatakse ja valideeritakse hüdrodünaamika mudeli komponente, mis kirjeldavad hoovuste, vee temperatuuri ja soolsuse muutlikkust. Need mudelid moodustavad mereökosüsteemi digitaalse kaksiku vundamendi, võimaldades simuleerida erinevaid kliima- ja inimtegevuse tingimusi 4-mõõtmelises ruumis (3D ja aeg). T2.1 eDT mudeli defineerimine ja parametriseerimine, et esitada füüsikalisi protsesse meres. T2.2 Füüsika mudeli valideerimine. Tulemid M1: Hüdrodünaamika mudel on seadistatud (prototüüp) 9 D2: Digitaalse kaksiku hüdrodünaamika mudeli funktsionaalsuse kirjeldus (raport) WP3 Biogeokeemia mudelite arendus ja testimine. Täiustatakse mudelit mere biogeokeemiliste protsesseside simuleerimiseks, et paremini mõista süsiniku- ja toitainetevoogude dünaamikat ning hapnikurežiimi. Biogeokeemia mudel (ja selle väljundid) seostatakse hüdrodünaamika mudeliga, et hinnata ökosüsteemi seisundit ja võimalikke muutusi valitud kliimastsenaariumide või inimtegevuse arengute korral. T3.1 eDT biogeokeemiliste protsesside mudeli arendamine. T3.2 Biogeokeemia mudeli valideerimine. Tulemid M1: Biogeokeemia mudel on seadistatud (prototüüp) D3: Digitaalse kaksiku biogeokeemia mudeli funktsionaalsuse kirjeldus (raport) WP4 Elustiku ruumimudelite, protsessimudelite ja kumulatiivsete mõjude mudelite arendus ja testimine. Ühendatakse ruumiline liigirikkuse, koosluste, elupaikade modelleerimine bioenergeetiliste protsessimudelitega, et hinnata mere elustiku muutusi erinevate keskkonnatingimuste ja survetegurite mõjul. Lisaks arendatakse välja kumulatiivsete mõjude hindamise metoodika, mis võimaldab analüüsida erinevate survetegurite eraldi- ja koosmõju ökosüsteemi elementidele ja ÖST-idele. T4.1 Masinõppealgoritmide ja HMSC mudelite arendamine ja rakendamine. T4.2 Bioenergeetiliste protsessimudelite arendamine ja rakendamine. T4.3 ÖST-ide modelleerimine. T4.4 Kumulatiivsete mõjude mudelite arendamine ja rakendamine. Tulemid M4: Elustiku mudelid on seadistatud (prototüüp) D4: Digitaalse kaksiku elustiku mudelite funktsionaalsuse ülevaade (raport) WP5 Baas-stsenaariumite defineerimine (CMIP, BSAP). Koostatakse baas-stsenaariumid ja kohandatud tuleviku projektsioonid vastavalt CMIP kliimamudelitele ja HELCOMi Läänemere tegevuskavale, et käsitleda merekeskkonna võimalikke arengutrajektoore. Stsenaariumid on eelduseks eDT simulatsioonidele, kus hinnatakse looduskeskkonna ja ökosüsteemiteenuste muutusi. T.5.1 Baasstsenaariumite defineerimine ja mudeli mõjuväljade koostamine. T5.2 Baasstsenaariumite arvutuste teostamine (2tk). Tulemid M5: Kahe stsenaariumi arvutused (CMIP, BSAP) on digitaalse kaksiku jaoks saadaval (andmebaas) D5: Baastsenaariumite arvutuste ülevaade (raport) WP6 DT prototüübi formuleerimine. Töötatakse välja integreeritud süsteem, mis seob omavahel hüdrodünaamika, biogeokeemia, elustiku ja ÖST-i komponendid. Loodav eDT prototüüp võimaldab hallata andmevoogusid erinevate mudelsüsteemide vahel. T6.1 eDT andmevoogude disainimine ja eDT komponentide omavaheliste seoste defineerimine, et tagada mereprotsesside täpne/korrektne esitamine. T6.2 Arendusvajaduste teekaarti koostamine eDT operatiivseks kasutusele võtuks. Tulemid M6: Digitaalse kaksiku prototüüp (koodid) D6.1: Digitaalse kaksiku ülevaade (raport) D6.2: Teekaart ökoloogia digitaalse kaksiku kasutuselvõtuks WP7 Digitaalse kaksiku prototüübi rakendatavuse demonstreerimine. Rakendatakse prototüüpi konkreetsete “what-if” stsenaariumide (kasutusjuhtude) analüüsimiseks. Kasutusjuhtumid, käsitlevad nii kliima- kui ka inimtegevuse muutusi. Saadud tulemuste abil hinnatakse, elustiku seisundi muutusi, ÖST-ide pakkumise muutusi ja kumulatiivsete mõjude ulatust. 10 T7.1 Kasutusjuhtude (10tk) ja stsenaariumite defineerimine koostöös tellijaga vastavalt uurimisküsimustele. Vajadusel kaasatakse lisaks juhtkomisjoni liikmetele (T8.2) veel kasutajate esindajaid. Esialgsed kasutusjuhtumid on välja toodud pakkumuse peatükis “Pakutava uurimismetoodika kirjeldus ja põhjendatus”. T7.2 Valitud kasutusjuhtude jaoks arvutuste teostamine (10tk). T7.3 Kasutusjuhtude arvutustest tulenevate tulemuste analüüs T7.4 ÖST-ide ja kumulatiivsete mõjude analüüs. Tulemid M7: What-if stsenaariumid (10tk) on arvutatud (andmed) D7: What-if stsenaariumite analüüsi tulemus (10 alam-raportit) WP8 Juhtimine. Tagatakse kogu projekti ulatuses koostöö, riskijuhtimine ning sidusrühmadega suhtlemine, sealhulgas projekti tulemuste tutvustamine avalikkusele. Ajakava ja kvaliteedinäitajate jälgimine ning regulaarne raportite esitamine toetavad projekti eesmärkide täitmist. T8.1 Projekti koordineerimine ja aruandlus. T8.2 Suhtlus tellijatega ja juhtkomiteega kasutajate vajaduste kaardistamiseks. T8.3 Kommunikatsiooniplaani koostamine ja selle järgimine (vt peatükki kommunikatsiooniplaan). Tulemid D8.1-D8.4 Poolaasta progressiaruanded. D8.5 Komunikatsiooni plaan Uuringu Gantti graafik MÖKO_DT_Gantt.pdf Riskide maandamise plaan Riskide loetelu ja nende maandamise plaan on toodu taotlusele lisatud failis "MÖKO_DT_riskid.pdf" Kommunikatsiooniplaan Projekti tulemuste tutvustamiseks on planeeritud mitmed tegevused tööpaketis WP8. Tegevuse T8.3 eesmärk on eelkõige jõuda sihtgruppideni, kes soovivad oma tööprosessis kasutada mereökoloogia digitaalset kaksikut. Samas on olulin tutvustada projekti tulemusi ka avalikkusele. Laiema avalikkuse jõudmiseks kasutatakse sotsiaalmeedia platvormide kontosid (Facebook, LinkedIn, ResearchGate), milledel on juba arvestatav jälgijate hulk. Sisukad projekti tulemusi kajastavad postitused luuakse erinevate osapoolte sotsiaalmeedia kontode tarbeks: TalTech, Tartu Ülikool, projekti rahastajad/tellijad (Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, ETAG), lähteülesandes välja toodud asutused (Keskkonnagentuur, Keskkonnaamet jne) ning seotud projektid/initsiatiivid (Copernicus, LifeAdaptEst etc). Kasutades TalTech'i ja Tartu Ülikooli kommunikatsiooni osakondade tuge luuakse projekti käigus pressiteated, mida saaks publitseerida nii ülikooli, kui ka üleriigilise levikuga meediaväljaannetes. Projekti käigus tehtud teadus- ja arendustööd publitseeritakse 1.1 kategooria teadusartiklitena rahvusvahelistes teadusajakirjades (vähemalt 5 artiklit). Iga projektiga seotud teadusartikli kohta avaldatakse TalTech või Tartu Ülikooli kommunikatsiooni talituse kaudu pressiteade ning sotsiaalmeedia postitus. Lisaks teaduslikele artiklitele koostatakse projekti tulemustest 2 populaarteadusliku artiklit. Projekti meeskonna poolt korraldatakse partneritele ja huvitatud osapooltele bilateraalsed kohtumised (~5 kohtumist/töötuba), kus kogutakse/täpsustatakse mereökoloogia digitaalse kaksiku kasutajate vajadusi ja tutvustatakse selle kasutamise võimalusi. Projekti tulemusi esitatakse olulistel valdkonna teadus- ja eriala konverentsidel (vähemalt 4 suulist 11 ettekannet), mis aitab kaasa ka projekti nähtavuse suurendamisele teadusmaailmas. Uurimisteema panus RITA eesmärkide täitmisse Mereökoloogia digikaksiku prototüübi väljaarendamine toetab RITA programmi eesmärke, pakkudes rakendusuuringu kaudu lahendusi avaliku sektori väljakutsete lahendamiseks ning aidates kujundada tõenduspõhist poliitikakujundamist. Mereökoloogia digikaksiku meetodika annab sisulise panuse RITA programmi laiematesse eesmärkidesse, tugevdades teadlaste ja riigi koostööd, toetades teaduspõhist poliitikakujundust ning pakkudes lahendusi ühiskondlikele väljakutsetele, mis on seotud merekeskkonna kaitse, jätkusuutliku majandamise ja kliimamuutuste mõjudega. Teadus- ja arendustegevuse sidumine avaliku sektori vajadustega. Projekti tulemusena loodav digitaalne kaksik võimaldab otsustusprotsessis kasutada prognoosmudeleid, et hinnata inimtegevuse, kliimamuutuste ja reostuse mõju mere- ja rannikualadele. Loodav arengustsenaariumite “läbimängimise” võimekus loob tugeva aluse keskkonnapoliitika kujundamiseks, tuues teaduspõhise perspektiivi nii ministeeriumide, kohalike omavalitsuste kui ka riigiasutuste otsustesse. Ühiskondlike väljakutsete lahendamiseks vajaliku teadmuse loomine. Uurimisteema pakub rakenduslikke teadmisi merekeskkonna kaitseks, kriisijuhtimiseks (nt naftareostus, vetikate vohamine) ning kestliku kasutuse edendamiseks (kalavarude majandamine, mere transport, avamere tuulepargid). See on kooskõlas RITA põhimõttega reageerida ühiskonna vajadustele. Mere teadusandmed ja digilahendused on võtmetähtsusega nii uute kriiside ennetamisel kui ka pideva seire ja kiire sekkumise tagamisel. Avaliku ja erasektori koostöö edendamine. Mereökoloogia digikaksiku rakendamine nõuab laiaulatuslikku koostööd teadusasutuste, riigiasutuste ja ettevõtete vahel, et leida praktilisi lahendusi mereressursside säästvaks kasutamiseks ning ökosüsteemiteenuste väärtustamiseks. Selline koostöövorm aitab suunata teadlaste ressursse reaalsektori vajadustesse. Tulevikku suunatud võimekuse kasvatamine. Uurimisteema kaasab doktorante, noorteadlasi ja praktikuid, et arendada kompetentset järelkasvu, kes suudab nii tänaseid kui ka homseid merekeskkonna probleeme teaduspõhiselt lahendada. See tugevdab Eesti teadusasutuste rahvusvahelist konkurentsivõimet, toetab innovatsiooni ning kindlustab, et avaliku sektori poliitikakujundamine toetuks kvaliteetsele teadus- ja arendustegevusele. Mõju uuringuvaldkonna arengule Eestis Lisaks doktorikraadiga teadlastele on projekti on kaasatud 6 doktoranti ja 2 tudengit. Järgmise põlvkonna teadlaste kaasamisega panustab projekt oluliselt valdkondliku järelkasvu arendamisse. Projekt panustab TAIE fookusvaldkondadesse "Digilahendused igas eluvaldkonnas" ja "Kohalike ressursside väärindamine". Lisafailid MÖKO_DT_riskid.pdf 12 Projektijuht ja põhitäitjad (10) Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev CV Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Meresüsteemide instituut, Direktor (1,00), Rivo Vastutav doktorikraad Tallinna Tehnikaülikool, 01.09.2025 31.08.2027 EST Uiboupin täitja Loodusteaduskond, Meresüsteemide instituut, kaasprofessor tenuuris (1,00) Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Jonne Kotta doktorikraad Eesti mereinstituut, Põhitäitja 01.09.2025 31.08.2027 EST mereökoloogia professor (1,00) Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Urmas doktorikraad Meresüsteemide Põhitäitja 01.09.2025 31.08.2027 EST Raudsepp instituut, Täisprofessor tenuuris (1,00) Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Ilja doktorikraad Meresüsteemide Põhitäitja 01.09.2025 31.08.2027 EST Maljutenko instituut, Vanemteadur (1,00) Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Meresüsteemide instituut, Vanemteadur (1,00), Taavi Liblik doktorikraad Põhitäitja 01.09.2025 31.08.2027 EST Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Meresüsteemide instituut, Merefüüsika osakonna juhataja (1,00) Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Urmas Lips doktorikraad Meresüsteemide Põhitäitja 01.09.2025 31.08.2027 EST instituut, Täisprofessor 13 Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev CV tenuuris (1,00) Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Sirje doktorikraad Meresüsteemide Põhitäitja 01.09.2025 31.08.2027 EST Sildever instituut, nooremprofessor (1,00) Tartu Ülikool, Loodus- ja Francisco täppisteaduste valdkond, Rafael doktorikraad Eesti mereinstituut, Põhitäitja 01.09.2025 31.08.2027 EST Barboza meresüsteemide Gonzalez kaasprofessor (1,00) Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja Ants Kaasik doktorikraad Põhitäitja 01.09.2025 31.08.2027 EST maateaduste instituut, biostatistika teadur (1,00) Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Helen Orav- doktorikraad Eesti mereinstituut, Põhitäitja 01.09.2025 31.08.2027 EST Kotta merebioloogia kaasprofessor (1,00) Täitjad sh tudengid Isik Kraad Ametikoht Kraadiõppur Alguskuupäev Lõppkuupäev Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mihhail doktorikraad Mereinstituut, 01.09.2025 31.08.2027 Fetissov Meresüsteemide osakond, insener-programmeerija (0,50) Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Nils Eesti mereinstituut, Doktorant 01.09.2025 31.08.2027 Nitov geograafiliste infosüsteemide 14 Isik Kraad Ametikoht Kraadiõppur Alguskuupäev Lõppkuupäev peaspetsialist (0,30) Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Mihkel Eesti mereinstituut, 01.09.2025 31.08.2027 Kotta Mereökoloogia spetsialist (0,75) Tartu Ülikool, Loodus- ja Anneliis täppisteaduste valdkond, doktorikraad 01.09.2025 31.08.2027 Kõivupuu Eesti mereinstituut, merebioloogia teadur (0,20) Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Emil Eesti mereinstituut, 01.09.2025 31.08.2027 Kotta mereökoloogia spetsialist (0,75) Sander Doktorant 01.09.2025 31.08.2027 Loite Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Liisi Lees Eesti mereinstituut, Doktorant 01.09.2025 31.08.2027 meresüsteemide peaspetsialist (1,00) Tallinna Tehnikaülikool, Natalja Loodusteaduskond, doktorikraad 01.09.2025 31.08.2027 Buhhalko Meresüsteemide instituut, Teadur (0,50) Tallinna Tehnikaülikool, Silvie Loodusteaduskond, magistrikraad Doktorant 01.09.2025 31.08.2027 Lainela Meresüsteemide instituut, Insener (1,00) Tallinna Tehnikaülikool, Villu Loodusteaduskond, doktorikraad 01.09.2025 31.08.2027 Kikas Meresüsteemide instituut, vaneminsener (1,00) Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Oliver magistrikraad Meresüsteemide instituut, Doktorant 01.09.2025 31.08.2027 Samlas doktorant-nooremteadur 15  Isik Kraad Ametikoht Kraadiõppur Alguskuupäev Lõppkuupäev (1,00) Tallinna Tehnikaülikool, Germo Loodusteaduskond, doktorikraad 01.09.2025 31.08.2027 Väli Meresüsteemide instituut, Vanemteadur (1,00) Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Enriko magistrikraad Meresüsteemide instituut, Doktorant 01.09.2025 31.08.2027 Siht doktorant-nooremteadur (1,00) Tallinna Tehnikaülikool, Mariliis Loodusteaduskond, doktorikraad 01.09.2025 31.08.2027 Kõuts Meresüsteemide instituut, Mereökoloogia teadur (1,00) Tallinna Tehnikaülikool, Sigrid Loodusteaduskond, magistrikraad 01.09.2025 31.08.2027 Aas Meresüsteemide instituut, projektijuhi abi (1,00) Tallinna Tehnikaülikool, Stella- Loodusteaduskond, Theresa doktorikraad 01.09.2025 31.08.2027 Meresüsteemide instituut, Luik Teadur (1,00) Olen teadlik, et vajadusel tehakse uuringu meeskonnale taustakontroll b c d e f g Abitööjõud Kõik projekti panustavad inimesed on loetletud täitjate ja põhitäitjate nimekirjas. Uurimisrühma pädevused ja uurimisrühma liikmete rollide kirjeldus uurimisküsimuste kaupa Uurimisrühm koosneb TallTechi meresüsteemide instituud ja Taru Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlastest ja toetavast personalist..Järgnevalt on välja toodud peamised meeskonnaliikmete relevantsed kompetentsid uurimisküsimuste kaupa. Detailne ülevaade kõigi projekti osaliste panusest erinevatesse tööpakettidesse/tegevustesse on välja toodud taotlusele lisatud failis "MÖKO_DT_GANTT_Eelarve_inimesed_excel version.xlsx". Kõik projekti (põhi)täitjad panustavad 16 tegevustesse vastavalt failis "MÖKO_DT_GANTT_Eelarve_inimesed_excel version.xlsx" välja toodud graafikule. Uurimisküsimusele 1 vastavad järgmised inimesed -Taavi Liblik - Andmete konsolideerimine, kasutusjuhtude analüüs. - Nils Nitov - serverite haldamine, andmemudelite arendamine (eluta ja elus keskkond, ÖST-id, inimtegevus) ja kaarditeenuste loomine. - Sirje Sildever - kahjulike sh toksiine tootvate vetikaliikide esinemise ning nende kasvu soodustavate ja/või nende poolt mõjutatatud inimtegevusega seotud andmete tuvastamine, ettevalmistamine ja konsolideerimine edasiseks analüüsiks, tulemuste tõlgendamine. - Jonne Kotta - keskkonnaseisundi hindamine, mereelustiku kaardistamine ja ruumiline modelleerimine (liigid, elupaigad, protsessid ja ÖST-id), andmemudelite arendamine ja rakendamine mudelites ja kaarditeenustes (eluta ja elus keskkond, ÖST-id, inimtegevus), kliimamõjusid käsitlevate mudelalgoritmide arendamine ja rakendamine, kumulatiivsete (sh interaktiivsete) mõjude mudelite arendamine ja rakendamine (liigid, elupaigad, protsessid ja ÖST-id), sinibiomajandus ja kalandus, energeetika. Uurimisküsimusele 2 vastavad järgmised inimesed -Urmas Raudsepp - eDT kontseptsiooni väljatöötamine ja eDT prototüübi formuleerimine, baasstsenaariumite defineerimine, hüdrodünaamika ja biogeokeemia mudelite arendamise kontseptsioonide väljatöötamine -Jonne Kotta - keskkonnaseisundi hindamine, mereelustiku kaardistamine ja ruumiline modelleerimine (liigid, elupaigad, protsessid ja ÖST-id), andmemudelite arendamine ja rakendamine mudelites ja kaarditeenustes (eluta ja elus keskkond, ÖST-id, inimtegevus), kliimamõjusid käsitlevate mudelalgoritmide arendamine ja rakendamine, kumulatiivsete (sh interaktiivsete) mõjude mudelite arendamine ja rakendamine (liigid, elupaigad, protsessid ja ÖST-id), sinibiomajandus ja kalandus, energeetika. -Urmas Lips - kasutusjuhtude analüüs, baas-stsenaariumite defineerimine. Uurimisküsimusele 3 vastavad järgmised inimesed -Jonne Kotta - keskkonnaseisundi hindamine, mereelustiku kaardistamine ja ruumiline modelleerimine (liigid, elupaigad, protsessid ja ÖST-id), andmemudelite arendamine ja rakendamine mudelites ja kaarditeenustes (eluta ja elus keskkond, ÖST-id, inimtegevus), kliimamõjusid käsitlevate mudelalgoritmide arendamine ja rakendamine, kumulatiivsete (sh interaktiivsete) mõjude mudelite arendamine ja rakendamine (liigid, elupaigad, protsessid ja ÖST-id), sinibiomajandus ja kalandus, energeetika. -Ilja Maljutenko - AI mudelite väljatöötamine ja rakendamine, füüsika ja biogeokeemia prognoosimudelite arendamine, kliima- ja keskkonnastsenaariumite arvutamine. Uurimisküsimusele 4 vastavad järgmised inimesed -Urmas Raudsepp - eDT kontseptsiooni väljatöötamine ja eDT prototüübi formuleerimine, baasstsenaariumite defineerimine, hüdrodünaamika ja biogeokeemia mudelite arendamise kontseptsioonide väljatöötamine Urmas Lips - kasutusjuhtude analüüs, baas-stsenaariumite defineerimine. Francisco Rafael Barboza Gonzalez - mereelustiku kaardistamine ja ruumiline modelleerimine (liigid, elupaigad, protsessid ja ÖST-id), andmemudelite arendamine (eluta ja elus keskkond, ÖST-id, inimtegevus), sinibiomajandus ja kalandus. Uurimisküsimusele 5 vastavad järgmised inimesed -Francisco Rafael Barboza Gonzalez - mereelustiku kaardistamine ja ruumiline modelleerimine (liigid, elupaigad, protsessid ja ÖST-id), andmemudelite arendamine (eluta ja elus keskkond, ÖST-id, inimtegevus), sinibiomajandus ja kalandus. -Ilja Maljutenko - AI mudelite väljatöötamine ja rakendamine, füüsika ja biogeokeemia prognoosimudelite arendamine, kliima- ja keskkonnastsenaariumite arvutamine. 17 Uurimisküsimusele 6 vastavad järgmised inimesed -Jonne Kotta - keskkonnaseisundi hindamine, mereelustiku kaardistamine ja ruumiline modelleerimine (liigid, elupaigad, protsessid ja ÖST-id), kliimamõjusid käsitlevate mudelalgoritmide arendamine ja rakendamine, kumulatiivsete (sh interaktiivsete) mõjude mudelite arendamine ja rakendamine, sinibiomajandus ja kalandus, energeetika. Uurimisküsimusele 7 vastavad järgmised inimesed -Jonne Kotta - keskkonnaseisundi hindamine, mereelustiku kaardistamine ja ruumiline modelleerimine (liigid, elupaigad, protsessid ja ÖST-id), kliimamõjusid käsitlevate mudelalgoritmide arendamine ja rakendamine, kumulatiivsete (sh interaktiivsete) mõjude mudelite arendamine ja rakendamine, sinibiomajandus ja kalandus, energeetika. Allhankijate ülevaade Allhankijad puuduvad Konsortsiumi kirjeldus Konsortsiumil on olemas projekti läbiviimiseks vajalik inimressurss ja arvutusressurss 1) Projektis osalevatel TalTech meresüsteemide instituudil ja TU Eesti mereinstituudil on pikajaline kogemus Eesti ja Euroopa tasemel mere seire ja prognoosi teenuste arendamisel. Projekti on kaasatud 10 põhitäitjat ja 16 täitjat. Seega on projekti kaasatud märkimisväärne Eesti mereala digitaalsete kaksikute arendamise ekspertides, kes on ka varasemates projektides koos töötanud. Lisatud põhitäijate CVd (varasemad proektid ja artiklid) indikeerivad, et konsortsiumi liikmed katavad kõik lähteülesandes nõutud kompetentsid. See annab kindluse, et saavutatakse käesoleva projekti ambitsioonikas eesmärk- mereökoloogia digitaalse kaksiku prototüübi väljaarendamine ja testimine. Kootöö suure hulga osaliste vahel toimub kahel tasandil - (a) tööpakettide tasandil (vaata WPdes osalevad inimesed) - (b) projekti tasandi (WP8 raames toimuvad projektikoosolekud). Konsortsiumi juhti (vastutav täitja Rivo Uiboupin) toetab projekti juhtimisel ja elluviimisel projektijuhi abi (Sigrid Aas), kellel on olemas pikajaline (üle 10 aasta) kogemus Interregi, BONUSe ja teist programmide suuremahuliste projektide adminstreerimisel. 2) Konsotsiumil on ligipääs digitaalse kaksiku arendamiseks vajalikule arvutusressursile - TalTech HPC ja Tartu ülikooli HPC (mõlemad on Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuuri osad). Eelnevate koostööprojektide käigus on kasutusele võetud digitaalse kaksiku renduseks vajalikud tarkvara lahedndused, mida käesolevas projektis edasi arendatakse. Eelarve Pakkumuse eelarve MÖKO_DT_eelarve.pdf 18 Teaduseetika teemade kontrollnimekiri Relevant in my Description of the ethical issue Issue proposal and planned mitigative measures 1. Inimesed: kas projekti raames j k l m n i j k l m n läbiviidavasse uurimistöösse kaasatakse Jah Ei inimesi? 2. ISIKUANDMED: kas uurimistöös töödeldakse isikuandmeid? (Märkige „jah“ j k l m n i j k l m n ka juhul, kui isikuandmed uurimistöö Jah Ei käigus anonüümitakse.) 3. INIMESE EMBRÜONAALSED TÜVIRAKUD JA EMBRÜO: kas uurimistöös kasutatakse j k l m n i j k l m n inimese embrüonaalseid tüvirakke või Jah Ei inimese embrüot? 4. INIMESE KOED JA RAKUD: kas j k l m n i j k l m n uurimistöös kasutatakse inimese rakke, Jah Ei kudesid või kehavedelikke? 5. LOOMAD: kas uurimistöös kasutatakse j k l m n i j k l m n loomi? Jah Ei 6. GENEETRILISED RESSURSID ja nendega seotud teadmine: kas uurimistöös kasutatakse taimset, loomset (v.a. j k l m n i j k l m n inimesed), mikroobset või muud päritolu Jah Ei geneetilisi ressursse või nendega seotud traditsioonilisi teadmisi? 7. EUROOPA LIIDU VÄLISED RIIGID: kas uurimistöö toimub täielikult või osaliselt j k l m n i j k l m n mõnes EL-i välises riigis või edastatakse Jah Ei isikuandmeid või muid uuringumaterjale sellisesse riiki? 8. KESKKOND, TERVIS JA OHUTUS: kas uurimistöös plaanitavad tegevused või j k l m n i j k l m n kasutatavad materjalid võivad kahjustada Jah Ei keskkonda või inimeste tervist? Tehisintellekti (AI) 5 kasutamine on vajalik mitmete projekti tegevuste juures. Näiteks keskkonna suurandmete analüüsis 19  Relevant in my Description of the ethical issue Issue proposal and planned mitigative measures suurandmete analüüsis 9. TEHISINTELLEKT: kas uurimistöö raames klastererdame erinevatid i j k l m n j k l m n kasutatakse või arendatakse tehisintellekti sündmusti/ajaperioode Jah Ei mitme-parameetriliste süsteeme või meetodeid? kriteeriumite põhjal. Vajadusel loome uusi andmemudeleid, et modelleerida meresüsteemides suuremastaabilisi mis-siis- 6 kui stsenaariume, mille lahendamine on 10. TEADUSTULEMUSTE VÄÄRKASUTUS: kas traditsiooniliste uurimistöö raames luuakse materjale, füüsikaliste- j k l m n i j k l m n biogeokeemilste-elustiku meetodeid, tehnoloogiaid või teadmist, Jah Ei mudelitega oleks liialt mida on võimalik kasutada ebaeetilistel või (arvutus)ressursimahukas. Sellistel juhtudel osutub kahjulikel eesmärkidel? vajalikuks treenida 11. MUUD EETILISED TEEMAD: kas uurimistöö raames esineb muid eetilisi j k l m n i j k l m n küsimusi, mida eelnevad küsimused ei Jah Ei käsitlenud? (Näiteks võib uurimisteema olla poliitiliselt tundlik või polariseeriv). Hea teadustava järgimine Hea teadustava järgmise kinnitus Oleme teadlikud hea teadustava põhimõtetest nagu kirjeldatud (näiteks) dokumendis https://www.etag.ee/wpcontent/uploads/2017/02/HEA-TEADUSTAVA.pdf ning järgime neid põhimõtteid oma uurimistöös. Võimalike hea teadustava rikkumiste korral Tallinna Tehnikaülikoolis saab esmajärjekorras nõu akadeemilise eetika komisjonilt pöördudes mitteanonüümselt läbi emaili [email protected] . Ülikoolis kehtib üldjuhul probleemide lahendamisel ülikoolisiseselt lepitusmenetluse kord (skeem https://oigusaktid.taltech.ee/wp-content/uploads/2021/03/Lepitusmenetluse-protsessiskeem.pdf) ning hea teadustava kontekstis on olulised, kuid mitte ainult, ülikooli õigusaktid nagu: akadeemilise eetika põhimõtted; võrdse kohtlemise juhend; ausa käitumise tava. Kas projekti raames läbi viidav uuring või uuringud vajavad eetikakomitee kooskõlastust? j k l m n i j k l m n Jah Ei Kas geneetilisi ressursse käsitlevad teadusuuringud kuuluvad Nagoya 20 kuuluvad Nagoya protokolli ja ELi ABS- määruse reguleerimisalasse? j k l m n i j k l m n Jah Ei Avatud teadus ja teadusandmete haldamine Ülevaade teadusandmete haldamisest Ülevaade projektis kasutatavatest andmetest ning nende haldamise ja töötlemise põhimõtetest on kirjeldatud ka saki "Uuringukirjeldus" peatükis "Pakkuja nägemus andmevajadusest ning andmestike sidumisest". Antud asjakohane kirjeldus on toodud ka käeolevas peatükis. a)Andmete kirjeldus. Digitaalse kaksiku loomisel ja rakendamisel (10 kasutusjuhtumit) koondatakse merekeskkonda iseloomustavad andmed järgmistest allikatest: kontakt-mõõtmised, nelja-dimensionaalsed mudelandmed ja satelliitpildid. Digitaalse kaksiku alusandmed, mis on konsolideeritud avalikest andmebaasidest saavad olema varundatud ja kättesaadavaks tehtud avalikes andmerepositooriumides samadel tingimustel, millega need andmed hangiti. Peamiseks vaatlus- ja mudelandmete avatud andmebaasiks, kust andmeid konsolideeritakse on Copernicuse mereteenus (litsentsi omanik Mercator Ocean). Copernicuse mereteenuste litsents lubab eespool kirjeldatud tingimustel oma andmeprodukte alla laadida, varundada ning uusi andme produkte/teenuseid arendada, et neid samadel tingimustel vabalt levitada. Ka muude projektide raames loodavad mineviku ja tuleviku kliima avaandmed (EMARIS, AdaptEST, DestinE), mis on digitaalse kaksiku komponentideks, tehakse läbi avatud andmerepositooriumite kasutajatele kättesaadavaks. b)Teadusandmete turvaline talletamine. Projekti arendustööde käigus talletatakse andmebaasid pakkujate poolt hallatavatesse tööjaamadesse (Tartu Ülikooli HPC keskus, TalTech HPC-l, Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuuri) või LUMI arvutuskeskuses. Antud arvutusklastrite puhul on lisaks arvutus-ressursi kasutusele kriitilise tähtsusega andme-arhiividele tagatud iganädalane andmete varundus ning projektipõhised andmejagamise lahendused, mida kasutatakse ka teiste valdkondade digikaksikute rakendustes. Digikaksiku jätkusuutlikuks kasutamiseks (peale projekti lõppu) on oluline, et andmebaasid oleksid varundatud, kuna algandmebaaside avaandmed ei pruugi peale projekti lõppu enam kättesaadavad olla või võivad lähtebaasides andmestike versioonid muutuda. Pikaaegseks andmete säilitamiseks kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud repositooriume, mis vastavad üldistele Euroopa avaandmete põhimõtetele (EOSC). Projekti andmed talletatakse suurandmete arhiveerimisele fokuseerunud repositooriumites (Zenodo 50 GB, Dryad 300 GB). Suuremate mahtude korral (üle 300 GB) jagatakse andmestikud osadeks või kasutatakse tasulisi suurandmete repositooriume (nt. Pangaea). c)Andmeformaadid. Mõõtmisandmete aegread/kaardid salvestatakse masin loetavas csv + README formaadis või NetCDF 21 formaadis. Ruumiandmed (kaardi kihid) salvestatakse ja hoiustatakse masinloetavas binaarformaadis (NetCDF) kasutades CF-1.9 metaandmete standardit, mida on hõlpsasti võimalik avada GIS-tarkvaraga. d)Tarkvara haldamine. Lisaks andmetele on mere digitaalse kaksiku lahutamatuks osaks tarkvara, mis vastutab andmete esituse ja töötluse eest. Vastav tarkvara varundatakse ja publitseeritakse koodi-repositooriumides, mis võimaldavad projekti jooksul paindliku ja turvalist arendus keskkonda (GitHub). e)Loodud andmete jagamine ja kasutamise tingimused. Loodavatele andmebaasidele, mis põhinevad avaandmebaasidel, saavad olema lähtelitsentside põhised kasutamise- ja levitamise tingimused. Projekti käigus loodud uute andmete intellektuaalomand kuulub projekti konsortsiumi liikmetele (TalTech, UT). Projekti käigus loodud andmetele, mida ei ole konsolideeritud mujalt, rakendatakse üldtunnustatud Creative Commons litsensi tingimusei, mis tagavad andmete vaba kasutatavuse, kuid ei luba neid modifitseerida (CC BY-ND 4.0). f)Artiklite ja aruannete publitseerimine. Tähtsamad teadus tulemused publitseeritakse open access teadusajakirjades koos andmetega. Artiklite pikkaajalise hoiustamise eest vastutab kirjastaja. Avatud teadusandmed: kas teadusandmed või osa neist tehakse kõigile tasuta kättesaadavaks ja vabalt kasutatavaks? j k l m n i j k l m n Jah Ei Piiratud juurdepääsuga andmed: kas projekti käigus luuakse teadusandmeid, mida ei saa avatult kättesaadavaks teha? j k l m n i j k l m n Jah Ei Jagatud intellektuaalomandi õigused: kas projekti raames loodud intellektuaalse omandi õigused jagunevad mitme teadusasutuse või juriidilise isiku vahel? j k l m n i j k l m n Jah Ei 22 Lisainfo Lisainfo 1) Taotlusele on lisatud fail "MÖKO_DT_GANTT_Eelarve_inimesed_excel version.xlsx", mis sisaldab: - tööde ajakava (Gantt); - eelarve jagunenemist parterite ja tööpakettide vahel; - tööpakettidesse/tegevustesse panustavaid inimesi. 2)Taotlusele on lisatud fail "MÖKO_DT_projekti_töövoog_Joonis1.pdf", mis sisaldab töövoo kirjeldust. Lisafailid MÖKO_DT_projekti_töövoog_Joonis1.pdf MÖKO_DT_GANTT_Eelarve_inimesed_excel version.xlsx 23  Joonis 1. Projekti tegevuste töövoog ja seosed tööpakettide (WP) vahel.  Tabel 1. Eelarve jagunemine tööpakettide (WP1-WP8) ja partnerite (MSI, EMI) vahel. Lõppsumma 835000 EUR sisaldab ülikoolide üldkulu ja käibemaksu.  Valdkondlikud spetsialistid Konsortsiumisse on kaasatud allpool toodud valdkondade doktorikraadiga spetsialistid-eksperdid. Nimetatud spetsialistidel on vajalik teaduslik ja tehniliste oskuste pagas ja töökogemus, et viia ellu kõik projekti eesmärgid. Lisaks iga nõutavat kompetentsi katvatele ekspertide nimedele on välja toodud vastavat ekspertiisi kattev teadusartikkel ja/või projekt (ETISe kirje). Suurandmete töötlemine: Jonne Kotta, Mihhail Fetissov, Nils Nitov, Ants Kaasik, Germo Väli, Ilja Maljutenko. - Projekt: LLMAV22111 "Destination Earth: digitaalne kaksisk ekstreemset sündmuste vajaduspõhiseks analüüsiks" (1.09.2022−30.04.2024); Vastutav täitja: Rivo Uiboupin; Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Meresüsteemide instituut (partner); Finantseerija: Meteo- France (MF), European Centre for Medium-Range Weather Forecast (ECMWF); Eraldatud summa: 142 000 EUR. - Projekt: MSVJS24016R „BlueGreen Governance“ (01.01.2024–31.12.2027); Põhitäitja: Jonne Kotta; Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut (partner); Finantseerija: Euroopa Horisont programm; Eraldatud summa: 425 000 EUR. Tehisintellekt ja masinõpe: Ilja Maljutenko, Jonne Kotta, Mihhail Fetissov, Nils Nitov, Ants Kaasik, - Artikkel: Barzandeh, Amirhossein; Maljutenko, Ilja; Rikka, Sander; Lagemaa, Priidik; Männik, Aarne; Uiboupin, Rivo; Raudsepp, Urmas (2024). Sea surface circulation in the Baltic Sea: decomposed components and pattern recognition. Scientific Reports, 14, #18649. DOI: 10.1038/s41598-024-69463-8. - Artikkel: Raudsepp, U. and Maljutenko, I., 2022. A method for assessment of the general circulation model quality using the K-means clustering algorithm: a case study with GETM v2. 5. Geoscientific Model Development, 15(2), pp.535-551. - Artikkel: Kotta, J.; Ojaveer, H.; Kaasik, A.; Szava-Kovats, R.; Nurkse, K.; Outinen, O.; Einberg, H.; Zaiko, A.; Lehtiniemi, M.; Orav-Kotta, H.; Barboza, F. R. 2024. Universal framework for assessing the environmental impact of marine non-indigenous species in different situations of data availability. Hydrobiologia. - Artikkel: Kotta, J.; Vanhatalo, J.; Jänes, H.; Orav-Kotta, H.; Rugiu, L.; Jormalainen, V.; Bobsien, I.; Viitasalo, M.; Virtanen, E.; Nyström Sandman, A.; Isaeus, M.; Jonsson, P.R.; Johannesson. K. 2019. Integrating experimental and distribution data to predict future species patterns. Scientific Reports, 9, 1821. - Artikkel: Kotta, J.; Raudsepp, U.; Szava-Kovats, R.; Aps, R.; Armoskaite, A.; Barda, I.; Bergström, P.; Futter, M.; Gröndahl, F.; Hargrave, M.; Jakubowska, M.; Jänes, H.; Kaasik, A.; Kraufvelin, P.; Kovaltchouk, N.; Krost, P.; Kulikowski, T.; Kõivupuu, A.; Kotta, I.; Lees, L.; Loite, S.; Maljutenko, I.; Nylund, G.; Paalme, T.; Pavia, H.; Purina, I.; Rahikainen, M.; Sandow, V.; Visch, W.; Yang, B.; Barboza, F. R. 2022. Assessing the potential for sea-based macroalgae cultivation and its application for nutrient removal in the Baltic Sea. STOTEN, 839, 156230. - Projekt: VHE24075 "Maa süsteemi digitaalne kaksik: krüosfäär, maapind ja nende vastasmõjud" (01.01.2025−31.12.2028); Vastutav täitja: Rivo Uiboupin; Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Meresüsteemide instituut (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon; Eraldatud summa: 797 625 EUR. Mereökosüsteemide modelleerimine (elustik liigid ja elupaigad, protsessid, vee füüsikalis-keemilised omadused, prognoosmudelid): Jonne Kotta, Francisco Rafael Barboza Gonzalez, Anneliis Kõivupuu, Ants Kaasik, Helen Orav-Kotta, Urmas Raudsepp, Ilja Maljutenko, Germo Väli,  - Projekt: VA18004 "Copernicus merekeskkonna seireteenused Läänemere seire ja prognoosikeskuses" (1.01.2018−31.03.2021); Vastutav täitja: Urmas Raudsepp; Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Meresüsteemide instituut (partner); Finantseerija: Mercator Océan; Eraldatud summa: 544 100 EUR. - Projekt: SLTMI24510 (2014-2021.1.01.24-0056) „Uue hindamisraamistiku rakendamine võõrliikide keskkonnamõju hindamiseks Läänemeres“; Vastutav täitja: Jonne Kotta; Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut (juhtpartner); Finantseerija: EMP ja Norra finantsmehhanismid 2014–2021 (413); Eraldatud summa: 195 000 EUR. - Artikkel: Kotta, J.; Stechele, B.; Barboza, F.R.; Kaasik, A.; Lavaud, R. 2023. Towards environmentally friendly finfish farming: A potential for mussel farms to compensate fish farm effluents. Journal of Applied Ecology, 60, 1314–1326. - Artikkel: Vahtmäe, E.; Kotta, J.; Argus, L.; Kotta, M.; Kotta, I.; Kutser, T. 2022. A model-based assessment of canopy scale primary productivity for the Baltic Sea benthic vegetation using environmental variables and spectral indices. Remote Sensing, 14, 158. - Artikkel: Kotta, J.; Orav-Kotta, H.; Jänes, H.; Hummel, H.; Arvanitidis, C.; van Avesaath, P.; Bachelet, G.; Benedetti-Cecchi, L.; Bojanic, N.; Como, S.; Coppa, S.; Coughlan, J.; Crowe, T.; Dal Bello, M.; Degraer, S.; Juanes de la Pena, J. A.; Fernandes de Matos, V. K.; Espinosa, F.; Faulwetter, S.; Frost, M.; Guinda, X.; Jankowska, E.; Jourde, J.; Kerckhof, F.; Lavesque, N.; Leclerc, J-C.; Magni, P.; Pavloudi, C.; Pedrotti, M. L.; Peleg, O.; Pérez-Ruzafa, A.; Puente, A.; Ribeiro, P.; Rilov, G.; Rousou, M.; Ruginis, T.; Silva, T.; Simon, N.; Sousa-Pinto, I.; Troncoso, J.; Warzocha, J.; Weslawski, J. M. 2017. Essence of the patterns of cover and richness of intertidal hard bottom communities: a pan-European study. Journal of the Marine Biological Association of the United Kingdom, 97, 525-538. Kliima modelleerimine: Ilja Maljutenko, Urmas Raudsepp, Jonne Kotta, Nils Nitov, Ants Kaasik, - Projekt: VEU23019 "Riiklike kliimamuutustega kohanemise tegevuste rakendamine Eestis" (01.01.2023−31.03.2032); Vastutav täitja: Rivo Uiboupin; Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Meresüsteemide instituut (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon, Keskkonnaministeerium; Eraldatud summa: 743 515 EUR. - Artikkel: Kotta, J.; Herkül, K.; Jaagus, J.; Kaasik, A.; Raudsepp, U.; Alari, V.; Arula, T.; Haberman, J.; Järvet, A.; Kangur, K.; Kont, A.; Kull, A.; Laanemets, J.; Maljutenko, I.; Männik, A.; Nõges, P.; Nõges, T.; Ojaveer, H.; Peterson, A.; Reihan, A.; Rõõm, R.; Sepp, M.; Suursaar, Ü.; Tamm, O.; Tamm, T.; Tõnisson, H. 2018. Linking atmospheric, terrestrial and aquatic environments: Regime shifts in the Estonian climate over the past 50 years. PlosOne. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0209568 ÖST-de määratlemine, kaardistamine ja hindamine-prognoosimine: Jonne Kotta, Francisco Rafael Barboza Gonzalez, Nils Nitov, Anneliis Kõivupuu, Helen Orav-Kotta - Artikkel: Ojaveer, H.; Einberg, H.; Lehtiniemi, M.; Outinen, O.; Zaiko, A.; Jelmert, A.; Kotta, J. 2023. Quantifying impacts of human pressures on ecosystem services: effects of widespread non-indigenous species in the Baltic Sea. STOTEN, 858, 159975. - Artikkel: Ruskule, A.; Kotta, J.; Arndt, P.; Ustups, D.; Strāķe, S.; Saha, C.R.; Bergström, L. 2023. Testing the concept of green infrastructure at the Baltic Sea scale to support an ecosystem- based approach to management of marine areas. Marine Policy, 147, 105374. - Artikkel: Heckwolf, M.J.; Peterson, A.; Jänes, H.; Horne, P.; Künne, J.; Liversage, K.; Sajeva, M.; Reusch, T.B.H.; Kotta, J. 2021. From ecosystems to socio-economic benefits: a systematic review of coastal ecosystem services in the Baltic Sea. STOTEN, 755, 142565. GIS-tehnoloogia ja veebiteenused: Jonne Kotta, Mihhail Fetissov, Nils Nitov, Ants Kaasik, Rivo Uiboupin - LEP19084 "Kaugseire meetoditega jääkaardi koostamine" (01.11.2019−31.10.2021); Vastutav täitja: Rivo Uiboupin; Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Meresüsteemide instituut  (koordinaator); Finantseerija: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus; Eraldatud summa: 359 000 EUR. - Artikkel: Kotta, J.; Fetissov, M.; Szava-Kovats, R.; Aps, R.; Martin, G. 2020. Online tool to integrate evidence-based knowledge into cumulative effects assessments: Linking human pressures to multiple nature assets. Environmental Advances, 2, 100026. - Artikkel: Kõivupuu, A.; Fetissov, M.; Aps, R.; Orav-Kotta, H.; Laine, V.; Laurila-Pant, M.; Rätsep, M.; Kotta, J. 2024. Towards resilient marine ecosystems: EcoSensitivity as an op-erational model for strategic oil spill management. Journal of Marine Science and Engineering, 13, 2. - Artikkel: Depellegrin, D.; Hansen, H.S.; Schrøder, L.; Bergström, L.; Romagnoni, G.; Steenbeek, J.; Gonçalves, M.; Carneiro, G.; Hammar, L.; Pålsson, J.; Schmidtbauer Crona, J.; Hume, D.; Kotta, J.; Fetissov, M.; Miloš, A.; Kaitairanta, J.; Menegon, S. 2021. Current status, advancements and development needs of geospatial decision support tools for marine spatial planning in European Seas. Ocean and Coastal Management, 209, 105644. Mere seisundi mõõtmised: Jonne Kotta, Francisco Rafael Barboza Gonzalez, Anneliis Kõivupuu, Helen Orav-Kotta, Taavi Liblik - Projekt: LLMAE22029 "Mereseire 2022-2023 - avamere seire" (16.03.2022−1.03.2024); Vastutav täitja: Urmas Lips; Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Meresüsteemide instituut (partner); Finantseerija: Keskkonnaagentuur; Eraldatud summa: 183 887 EUR. - LLMAE22017; LVAE22017 (RITA2/133) "Metoodika koostamine laevandusega seotud keskkonnamõju hindamiseks ja kirjeldamiseks Eesti merealal ning esialgse hinnangu koostamine" (01.01.2022−31.08.2022); Vastutav täitja: Rivo Uiboupin, Ulla Pirita Tapaninen; Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Meresüsteemide instituut (koordinaator), Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Mereakadeemia (partner); Finantseerija: Keskkonnaministeerium, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Eraldatud summa: 55 416 EUR. - Artikkel: Vaher, A.; Kotta, J.; Szava-Kovats, R.; Kaasik, A.; Fetissov, M.; Aps, R.; Kõivupuu, A.2022. Assessing cumulative impacts of human-induced pressures on reef and sandbank habitats and associated biotopes in the northeastern Baltic Sea. Marine Pollution Bulletin,183, 114042. - Artikkel: Guy-Haim, T.; Lyons, D. A.; Kotta, J.; Ojaveer, H.; Queirós, A. M.; Chatzinikolaou, E.; Arvanitidis, C.; Como, S.; Magni, P.; Blight, A. J.; Orav-Kotta, H.; Somerfield, P.J.; Crowe, T. P.; Rilov, G. 2018. Diverse effects of invasive ecosystem engineers on marine biodiversity and ecosystem functions – a global review and meta-analysis. Global Change Biology, 24, 906−924. Kaugseire: Rivo Uiboupin, Jonne Kotta, Nils Nitov, Ants Kaasik - Projekt: LEP19008LM (RITA1/02-52-04) "Kaugseire andmete kasutuselevõtt avalike teenuste väljatöötamisel ja arendamisel " (01.01.2019−31.12.2020); Vastutav täitja: Rivo Uiboupin; Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Meresüsteemide instituut (partner); Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 203 810 EUR. - Artikkel: Vahtmäe, E.; Kotta, J.; Orav-Kotta, H.; Kotta, I.; Pärnoja, M.; Kutser, T. 2018. Predicting macroalgal pigments (chlorophyll a, chlorophyll b, chlorophyll a+b, carotenoids) in various environmental conditions using high resolution hyperspectral spectroradiometers. International Journal of Remote Sensing, 39, 5716-5738. - Artikkel: Vahtmäe, E.; Kotta, J.; Argus, L.; Kotta, M.; Kotta, I.; Kutser, T. 2022. A model-based assessment of canopy scale primary productivity for the Baltic Sea benthic vegetation using environmental variables and spectral indices. Remote Sensing, 14, 158. - Artikkel: Vahtmäe, E.; Kotta, J.; Lõugas, L.; Kutser, T. 2021. Mapping spatial distribution, percent cover and biomass of benthic vegetation in optically complex coastal waters using hyperspectral CASI and multispectral Sentinel-2 sensors. International Journal of Applied Earth Observation and Geoinformation, 102, 102444. Keskkonnaseisundi ja keskkonnamõjude hindamine: Jonne Kotta, Francisco Rafael Barboza Gonzalez, Anneliis Kõivupuu, Ants Kaasik, Helen Orav-Kotta, Taavi Liblik - Projekt: LLMEE21071 "Hüdrodünaamika, settetranspordi ja reostuslevi uuring Saare Wind Energy poolt kavandatava tuulepargi keskkonnamõju hindamise jaoks " (02.07.2021−01.09.2022); Vastutav täitja: Taavi Liblik; Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Meresüsteemide instituut (koordinaator); Finantseerija: Saare Wind Energy; Eraldatud summa: 67 300 EUR. - Artikkel: Liversage, K.; Kotta, J.; Aps, R.; Fetissov, M.; Nurkse, K.; Orav-Kotta, H.; Rätsep, M.; Forsström, T.; Fowler, A.; Lehtiniemi, M.; Normant-Saremba, M.; Puntila-Dodd, R.; Arula, T.; Hubel, K.; Ojaveer, H. 2019. Knowledge to decision in dynamic seas: Methods to incorporate non-indigenous species into cumulative impact assessments for Maritime Spatial Planning. STOTEN, 658, 1452−1464. - Artikkel: Renaud, P.E.; Wallhead, P.; Kotta, J.; Włodarska-Kowalczuk, M.; Bellerby, R.G.J.; Rätsep, M.; Slagstad, D.; Kukliński, P. 2019. Arctic Sensitivity? Suitable habitat for benthic taxa is surprisingly robust to climate change. Frontiers in Marine Science, doi: 10.3389/fmars.2019.00538. Meetmete tõhususe hindamine: Jonne Kotta, Urmas Lips, Stella Theresa Luik, Anneliis Kõivupuu - Projekt: LLMEE20050 "Eesti merestrateegia meetmekava ajakohastamine" (18.05.2020−28.12.2022); Vastutav täitja: Urmas Lips; Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Meresüsteemide instituut (koordinaator); Finantseerija: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ; Eraldatud summa: 79 200 EUR. - Artikkel: Bekkby, T.; Papadopoulou, N.; Fiorentino, D.; McOwen, C.J.; Rinde, E.; Boström, C.; Carreiro-Silva, M.; Linares, C.; Andersen, G.S.; Bengil, E.G.T.; Bilan, M.; Cebrian, E.; Cerrano, C.; Fagerli, C.W.; Fraschetti, S.; Gagnon, K.; Gambi, C.; Gundersen, H.; Kipson, S.; Kotta, J.; Morato, T.; Ojaveer, H.; Ramirez-Llodra, E.; Smith, C.J. 2020. Habitat features and their influence on the restoration potential of marine habitats in Europe. Frontiers in Marine Science, Policy and Practice Reviews, https://doi.org/10.3389/fmars.2020.00184. Sotsiaal-majanduslike mõjude analüüsid: Jonne Kotta, Francisco Rafael Barboza Gonzalez, Anneliis Kõivupuu, Helen Orav-Kotta, - Projekt: LLMEE20050 "Eesti merestrateegia meetmekava ajakohastamine" (18.05.2020−28.12.2022); Vastutav täitja: Urmas Lips; Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Meresüsteemide instituut (koordinaator); Finantseerija: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ; Eraldatud summa: 79 200 EUR. - Artikkel: Lees, L.; Herkül, K.; Aps, R.; Barboza, F. R.; Karro, K.; Roio, M.; Szava-Kovats, R.; Kotta, J. 2024. Integrating cultural and natural assets in marine spatial planning: a new approach for joint management of cultural and natural assets. Journal for Nature Conservation, 81, 126701. - Artikkel: Kotta, J.; Stechele, B.; Barboza, F.R.; Kaasik, A.; Lavaud, R. 2023. Towards environmentally friendly finfish farming: A potential for mussel farms to compensate fish farm effluents. Journal of Applied Ecology, 60, 1314–1326. - Artikkel: Maar, M.; Holbach, A.; Boderskov, T.; Thomsen, M.; Buck, B.; Kotta, J.; Bruhn, A. 2023. Multi-use of offshore wind farms with low-trophic aquaculture can help achieve global sustainability goals. Communications Earth & Environment, 4, 447. - Artikkel: Armoškaitė, A.; Bārda, I.; Andersone, I.; Bonnevie, I.M.; Ikauniece, A.; Kotta, J.; Lees, L.; Kõivupuu, A.; Psuty, I.; Strāķe, S.; Sprukta, S.; Szymanek, L.; von Thenen, M.; Schrøder, L.; Hansen, H.S. 2022. Considerations of use-use interactions between macroalgae cultivation and other maritime sectors: an Eastern Baltic MSP case study. Sustainability, 13, 13888.   Projekti elluviimise risked ja nende haldamine Riski tüüp Riski kirjeldus Riski ennetamise või leevendamise meetmed Andmete kättesaadavus, - Eri andmeallikate (riiklikud seireandmed, EL tasandi -Varajane ja põhjalik andmete koondamine (WP1), kus kvaliteet ja ühtlustamine projektid, varasemad teadusandmebaasid jne) tuvastatakse kriitilised kitsaskohad ja plaanitakse kvaliteet ja formaadid võivad erineda, tekitades täiendavad mõõtmised. raskusi ühtse sisendi koostamisel. ˇ-Ühtne andmehaldusplaan (WP1 tegevused , tulem D1), -Potentsiaalselt esineb lünki mõõtmisandmetes, mis mis tagab andmete ühtlustamise ja kvaliteedikontrolli. võivad mõjutada mudelite täpsust (nt puuduvad spetsiifilised mõõtmised toitainete liikumise või -Regulaarne suhtlus andmehaldajatega (riiklikud ametid, haruldaste liigirühmade kohta). teadusasutused) ning varakult planeeritud varuajad, et reageerida andmete hilinemisele. Integreeritud -Hüdrodünaamika, biogeokeemia, ruumi- ja DEB- -Kasutatakse FABM-i (Framework for Aquatic mudeliraamistiku keerukus mudelite ühendamisel võib ilmneda keerukaid Biogeochemical Models) kui läbiproovitud platvormi, mis tehnilisi väljakutseid (nt ühtne ruumiline ja ajaline toetab erinevate alammoodulite paindlikku ühendamist. resolutsioon, erinevad lähte-eeldused). -Varased piloot-tööd (nt teststsenaariumid väiksema ruumilise ulatusega) tagavad, et kriitilised mudelitevahelised ühilduvusprobleemid tulevad ilmsiks piisavalt vara. Arvutusressursside piiratus -Mudelite keerukuse kasv suurendab arvutuslikku -Projekti alguses kaardistatakse HPC (High-Performance ja suurandmete töötlemine koormust Computing) või pilveplatvormide võimalused, planeeritakse vajalikud ressursid ja eelarve. -AI-põhiste analüüside ning mitme stsenaariumi samaaegne jooksutamine võib nõuda suurt -Võimaluse korral rakendatakse optimeerivaid algoritme, arvutusressurssi, mida pole alati piisavalt saadaval. et vähendada kõige ressursimahukamaid arvutustsükleid. Uurimisküsimuste ja -Tellija või sidusrühmad võivad muuta projekti -Paindlik projektijuhtimine, kus WP5 (stsenaariumite stsenaariumite muutumine fookust või soovida uusi “what-if” stsenaariume, mis defineerimine) kavandab regulaarsed projekti vältel ei olnud algses töökavas. vahekokkusaamised tellijaga, et ühtlustada eesmärke.  -BSAP või CMIP uuendustest tulenevad täpsustused -Töökorraldusse on lisatud varuajad võimalike (nt uued kliimastsenaariumid või Läänemere muudatuste käsitlemiseks. meetmed) võivad nõuda lisasimulatsioone. -Selge prioriteetide seadmine: kõik uued stsenaariumid hinnatakse koos juhtkomiteega, et vältida ülemäärast töökoormuse kasvu. Konsortsiumi töökorraldus ja -Paljude osapoolte kaasatus (riiklikud asutused, -WP8 raames on selgelt määratletud koordinaatori roll ja kommunikatsioon teadusasutused) võib tekitada juhtkomitee funktsioon, tagamaks regulaarse koordineerimisraskusi: info ei liigu õigeaegselt, teabevahetuse (kohtumised, vahearuanded). otsused venivad, rollijaotus pole selge. -Tööpakettide vastutajad teavad oma eesmärke ja ajakavasid; erimeelsuste korral kutsutakse kokku laiendatud koosolek, et õigeaegselt lahendusi leida. Avalikkuse teavitamine ja Digitaalse kaksiku kontseptsioon võib tekitada WP8 planeerib teavitus- ja kommunikatsioonitegevused, ootuste juhtimine ülemääraseid ootusi (nt eeldatakse 100% täpsust et selgitada avalikkusele, millised on digitaalse kaksiku reaalajas). realistlikud eesmärgid ja võimalused. Ebapiisav teavitustöö võib viia avalikkuse ja Projekti käigus tekkinud mudeliväljundeid (nt sidusrühmade vähese usalduseni. kaardirakendused, interaktiivsed veebitööriistad) testitakse kasutajatega; tagasisidet kogutakse ning mudelit täiendatakse. Ajakava viivitused -Suured infomahud, keerukad mudelarendused ning Projektiplaanis on ette nähtud järkjärguline arendus paralleelselt toimuvaid tegevused võivad tingida (iteratiivne lähenemine), kus mudelite esimesed ajakavas nihkeid. prototüübid valmivad varem, et maandada varakult võimalikke riske. -Viivitused modelleerimise ühe komponendi (nt hüdrodünaamika) valideerimisel lükkavad edasi teisi Koordinaator (WP8) jälgib kriitilisi teetähiseid ning hoiab alamvooge (nt biogeokeemia integratsioon). tihedat ühendust tööpakettide juhtidega. Ülesanded prioriseeritakse (nt valideerimine ja põhistsenaariumid), et tagada projekti põhieesmärkide õigeaegne täitmine.  Lisa KINNITATUD SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse 06.11.2024 käskkirjaga nr 1.1-4/24/230 „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) alategevuse 1 „Ministeeriumite valitsemisalade üleste interdistsiplinaarsete rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks“ RAKENDUSUURINGU LÄHTEÜLESANDE VORM1 Probleemipüstituse pealkiri Eesti mereala ökoloogia ja mereökosüsteemi hüvede digikaksik Lahendatavad probleemid Eesti mereala elustik ja mereökosüsteemid on väärtuslikud, pakkudes erinevaid hüvesid, kuid need on merealal jaotunud ebaühtlaselt ning neid ohustavad erinevad inimtegevused-merekasutus ja kliimamuutus. EL Merestrateegia Raamdirektiiv (2008/56/EÜ; edaspidi MSRD) ja HELCOM Baltic Sea Action Plan (BSAP) nõuavad, et mereala kasutamine peab toimuma kestlikult ega tohi kahjustada mereökosüsteemide terviklikkust ning et selle seisundit tuleks pidevalt hinnata ja parandada. Kuigi (mere)ökosüsteemi teenused (edaspidi ÖST) on kvalitatiivselt määratletud, puudub metoodika nende kvantifitseerimiseks ning alus rahalise võrdlusaluse pakkumiseks, et tagada adekvaatne “saastaja maksab" printsiibi rakendamine. Puudub metoodika, mis võimaldaks hinnata, kuidas erinevad merekasutused ja kliimamuutused mõjutavad ökosüsteemiteenuste pakkumise intensiivsust mereruumis. Samuti puudub metoodika, kuidas eristada lokaalsete ja regionaalsete inimtegevuste ning kliimamuutuste üksik- ja koosmõju ÖST-ide avaldumisele. Projektiga luuakse metoodilised alused selliste analüüside läbiviimiseks ning arendatakse välja digitaalsete analüüsivahendite prototüübid, mis võimaldaksid kvantitatiivselt hinnata ja prognoosida erinevate inimtegevuse ja kliimamuutuste kumulatiivseid mõjusid mereökosüsteemidele, et vältida nende degradeerumist ja et toetada poliitikakujundamist/otsustusprotsesse. Vajadus sellise tööriista järele on defineeritud ka meremajanduse valges raamatus (2022- 2035). Lisaks on mereökosüsteemi digitaalse kaksiku poolt pakutav olukorrateadlikkuse paranemine oluline keskkonna, transpordi, kalanduse, meresõiduohutuse ja julgeoleku seisukohast, mida on kinnitanud sektorite esindajad 2023. aastal läbiviidud uuringus „Nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku väljaarendamine“. 1 Selle täidavad ministeeriumid, Arenguseire Keskus, Riigikantselei oma RITA+ alategevuse 1 raames esitatud probleemipüstituse alusel 1 Digitaalne kaksik aitab prognoosida inimtegevuste kumulatiivseid mõjusid merekeskkonnale ja võimaldab suunata inimtegevusi kestlikumaks ja keskkonnakaitselisi meetmeid efektiivsemaks. Kumulatiivsete mõjude hindamine on otseselt seotud HELCOM BSAP ja EL merestrateegia eesmärkidega, aidates kujundada poliitikat ja suunata majandustegevust viisil, mis kaitseb mereökosüsteeme. Digitaalse kaksiku prototüübi väljaarendamine suurandmete ja tehisintellekti põhjal toetab projekt TAIE fookusvaldkonda "Digilahendused igas eluvaldkonnas", soodustades teaduspõhiste lahenduste ja andmemajanduse arengut. Suurandmete ja olemasolevate teadmiste (nt põhjus-tagajärg seoste) seostatud analüüs annab loodetavalt kvalitatiivse hüppe ÖST-ide ja neid mõjutavate inimtegevuste (ka kumulatiivsete mõjude, kliimamuutuste mõjude) adekvaatsemaks hindamiseks ja tegevuste-merekasutuse suunamiseks ÖST-e halvendamata, kiirendab oluliselt otsustusprotsessi ja parandab otsuste kvaliteeti. Peamised probleemid: Ebapiisavad teadmised, andmete kättesaadavus/kättesaadamatus ja nende erinevad formaadid ning kooskasutamisvõimaluste puudulikkus: ebapiisavad tööriistad mereökosüsteemide seisundi ja selle muutuste jälgimiseks, hindamiseks ja prognoosimiseks, sh as-is (CMIP6 SSP245 stsenaarium), to-be (vastavalt BSAPile ja Eesti merestrateegia meetmekavale) ja what-if stsenaariumite katsetamiseks ja seeläbi poliitikate kujundamiseks. Vajadus teaduspõhise analüüsitööriista järele: puudub ühtne digitaalne platvorm, mis võimaldaks integreerida ja analüüsida olemasolevaid teadmisi mereökosüsteemide toimimisest, mereökosüsteemide erinevaid andmeid koos inimtekkeliste survetegurite või kliimamuutustest tulenevate mõjudega ning toetaks otsuste tegemist, mis on vajalik poliitikate ja arengudokumentide eesmärkide saavutamiseks ning mereökosüsteemide taastamisvajaduste ja -võimaluste hindamiseks. Teaduspõhiste hindamismetoodikate puudumine, et kvantifitseerida ÖST-e ja nende väärtust, et tuvastada eriti olulised piirkonnad meres, mida ei tohi kahjustada, hinnata kumulatiivseid mõjusid mereökosüsteemidele, valideerida keskkonnatasude/-kasutuse määrasid inimtekkeliste ÖST-ide kahjustamise korral. Eesmärk Projekti eesmärk on arendada välja Eesti mereala ökoloogia digitaalse kaksiku prototüüp, mis toetaks mere ruumikasutuse planeerimist ning võimaldaks: • analüüsida ja prognoosida olulisemate füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste muutujate ruumimustreid ja protsesse Eesti merekeskkonnas perioodil 2000 - 2050 (mõõtmisandmete konsolideerimine, muutuste prognoos, mereliikide ja -elupaikade kvantitatiivsed näitajad, sh esinemistõenäosused, biomassid jms., mereökosüsteemi pakutavate võtmeprotsesside, sh toitainete ja süsinikuvoogude intensiivsused ning nende tulevikuprognoosid). • prognoosida erinevate merekasutusstsenaariumite (baas-kliimastsenaarium CMIP6/SSP245, BSAP stsenaarium ning rakendusvaldkonna/fookusala põhised what-if stsenaariumid) keskkonnamõjusid: loodav prototüüp aitaks hinnata ja prognoosida erinevate inimtegevuste (nt kalandus, vesiviljelus, energeetika, heitveelasud, süvendamine, kaadamisalad (uued ja olemasolevate muutmine) jt) ja kliimamuutuste eraldi ja koosmõju väärtuslikele liikidele, elupaikadele, ökosüsteemi protsessidele ja 2 nende poolt pakutud ÖST-idele erinevates mereosades eesmärgiga hinnata selliste stsenaariumite võimalikku mõju merekeskkonna seisundile. • hinnata ja kvantifitseerida ÖST-ide muutusi erinevates merepiirkondades või hindamisüksustes, saada põhjendatud alused merekasutuspoliitikate kujundamiseks (nt ruumiline planeerimine, veealade planeerimine jm) ja rakendamiseks (nt loastamised, meetmete kavandamine jne) ning keskkonna- ja hoonestusloatasude metoodiliseks kujundamiseks ÖST-ide ja neile avaldatud mõjude põhjal, et tagada: a) mereala kestlik kasutamine; b) hea keskkonnaseisundi saavutamine; c) saastaja maksab printsiibi tõhusam rakendamine. Uurimisküsimused 1) Töö esimeses etapis analüüsitakse olemasolevaid teadmisi ning vastatakse muuhulgas järgmistele küsimustele. Millistest komponentidest koosneb Eesti mereala ökoloogia digitaalse kaksiku prototüüp ning millised on selle kasutusvõimalused? Millistest avalikest andmebaasidest konsolideeritakse keskkonnaandmed ja milliseid täiendavaid kriitilisi mõõtmisi on vaja läbi viia digikaksiku parametriseerimiseks/valideerimiseks ja rakendamiseks erinevates meremajanduse valdkondades? Millised andmetöötluse mudelitele ja prognoosimudelitele toetub loodava digitaalse kaksiku prototüüp, mis võimaldab analüüsida ja prognoosida ökosüsteemi muutusi (kliima ja inimtegevus) erinevate arengustsenaariumite korral? 2) Koondades erinevad andmestikud standardiseerituna digikaksikusse koos prognoosmudelite andmeväljadega, hinnata digitaalse kaksiku abil rakendatavate meetmete ja tegevuste kumulatiivset mõju väärtuslike liikide, elupaikade, protsesside ja ÖST-ide kvantitatiivsetele näitajatele, mille kaudu on võimalik hinnata selliste inimtegevuste stsenaariumite mõju mereala seisundile arvestades ka kliimamuutustest tulenevaid mõjusid. Prognoosida merekeskkonna mõjusid ja muutusi baas-kliimastsenaarium SSP245 (as-is), BSAP stsenaarium (to-be) ning vähemalt 10 erineva rakendusvaldkonna/fookusala põhiselt (what-if stsenaariumid kokkuleppel juhtkoguga). 3) Kontrollida hüpoteesi: mere ökosüsteemi digikaksikuga muutuvad mereandmestikud, inimkasutuste ja nende mõjude hinnangud täpsemaks, kvaliteetsemaks ja info paremini kättesaadavaks nii avalikule kui erasektorile ja tavakasutajatele, paraneb otsuste kvaliteet, inimeste teadlikkus väärtuslikest merepiirkondadest kasvab ja tagab nende parema kaitse. Samuti tulevad välja kitsaskohad mereala muutuste prognoosimisel. 4) Millised on kliimamuutuste mõjud mereelustikule ja -elupaikadele ning ÖSTidele Eesti merealal? Selle küsimuse kaudu hinnatakse kliimamuutuste mõju Eesti merealadele, selgitatakse kliimamuutuste kontekstis olulised liigid, elupaigatüübid ja kvantifitseeritakse nende merealade ÖST-id. Analüüs arvestab liikide, elupaikade ja ÖST-ide levilat ja ohtrust (sh taastamisvajadust, arvestades EL looduse taastamise määruses 2024/1991 toodut) ning toetab Eesti 2035 strateegiat kliimamuutustega kohanemise ja keskkonnahoiu parandamise osas. 5) Mil määral ja kus mõjutavad erinevad inimtegevused (nt kalandus, ja vesiviljelus, energeetika, heitvee väljalasud) eraldi ja koosmõjus väärtuslikke liike, elupaiku, protsesse ja nende poolt tagatud ÖST-e ning kuidas see avaldub Eesti mereala seisundile – nii üksikuna kui koosmõjus ja kumulatiivselt? Milline on inimtegevuse (kalakasvandused, vesiviljelus) mõju kahjulikele vetikaõitsengutele ning millised on omakorda õitsengute mõjud kalakasvandustele? 3 6) Metoodilise aluse loomine, kuidas kaardistada ja prognoosida Eesti mere erinevates piirkondades kvantitatiivselt ja protsessipõhiselt ÖST-ide pakkumust. Milliste ÖST-ide kriteeriumite alusel eristada eriti väärtuslikke merealasid (nn bluespots) ja kuidas toimub selliste väärtuslike alade määratlemine Eesti merealal? Millised inimtegevused neid enim mõjutavad (nii positiivselt kui negatiivselt)? Kuidas arvutada erinevate merekasutuste ja kliimamuutuste kumulatiivset mõju ÖST-idele ja millised inimtegevused neid enim mõjutavad? Milliste ÖST-i kriteeriumite põhjal otsustada mereala range kaitse vajadus (arvestades EL elustiku mitmekesisuse strateegias 2030 toodud eesmärki võtta 30% merealast kaitse alla, sh 10% range kaitse alla) ja milliseid tegevusi tuleks rangeks kaitseks keelata või piirata? Kas EL’i Looduse taastamise määruses nõutud mereökosüsteemide taastamine on teostatav/efektiivne lahendus, arvestades kliimamuutuste mõjusid meres? Hüpotees: merealal on ökoloogiliselt eriti olulised piirkonnad, mida peab inimtegevuste mõju eest hoolikalt kaitsma (nt kehtestada erinevad kaitserežiimid nagu maismaa-kaitsealadel ehk rangema ja leebema kaitserežiimiga alad). 7) Kas keskkonnatasude määrad peaksid arvestama ÖST-ide kohalikke eripärasid, sh väärtuslikematel aladel/kooslustel kõrgendatud maksumäärad (ja mitte nii väärtuslikel aladel madalamad tasud?), kui inimtegevus v merekasutus ÖST-e halvendab. Millised sisendandmed on (metoodiliselt) vajalikud, et maksustada inimtekkelisi kumulatiivseid mõjusid? Eesmärk: suunata keskkonnatasudega merekasutusi sinna, kus need ÖSTe vähem kahjustavad. Lisaküsimus: • Kuidas saaks inimtegevuste ja kliimamuutuste mõjude prognoosimiseks kasutada olemasolevaid suurandmeid, teadmisi ja tehisintellekti? Tehnilised nõuded Taotlusvoor korraldatakse ETISes. Uuringuettepanek tuleb esitada eesti keeles. Taotlusvoor jääb avatuks kuni 6. veebruar 2025 kell 17.00. Konkursil võib osaleda vähemalt kahe asutuse teadus- ja arendustöötajatest moodustatud konsortsium. Konsortsiumi juhtpartner peab olema positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus. Kui üks TA asutus on juhtpartner mitmes taotluses, siis ei tohi meeskondade vahel olla kattuvust. Kui osalev teadlane/uurimisrühm osaleb samal konkursil samaaegselt mitme konsortsiumi koosseisus, peab teisi osapooli sellest teavitama. Muud kvalifikatsiooninõuded ja nõuded meeskonnale. Konsortsiumi juhil (füüsiline isik) peab olema doktorikraad ja eelnev töökogemus samaväärse laiapõhjalise temaatikaga uuringute/projektide läbiviimise ja juhtimise alal. Projektijuhil, kes vastutab meeskonna liikmete omavahelise suhtlemise, uuringu ajakavast kinnipidamise, tellijaga suhtlemise ning korrektse dokumentatsiooni eest, peab olema seonduval alal kõrgharidus, soovitavalt teaduskraad ning eelnev töökogemus sarnase sisu ja ajakavaga projektide juhtimise alal. 4 Uuringuettepanekus tuleb välja tuua konsortsiumi olulisemate liikmete kirjeldus koos rollide jaotusega. Konsortsiumisse peavad kuuluma eksperdid, kes valdavad kõiki uurimisküsimustes nimetatud teemasid ning uurimismeetodeid. Konsortsiumi liikmete uurimissuunad ja senine tegevus on olnud seotud ookeanide ja merede ökosüsteemide uurimisega, sh keskkonnaseisundi hindamisega, mere ruumilise modelleerimisega, mereökosüsteemi teenuste määratlemise, kaardistamise ja modelleerimisega, vähemalt 5-aastane kogemus mere operatiiv- ja prognoosmudelite arendamisel ja kasutamisel, rahvusvahelise koostöö kogemus andmemudelite arendamisel ja rakendamisel, mereökosüsteemi protsesside modelleerimisel, võimekus modelleerida ruumis ja ajas inimkasutuste ja kliimamuutuste eraldi ja koosmõju mereliikidele, - elupaikadele ja ökosüsteemi protsessidele. Konsortsiumi liikmetel peab olema eelpoolnimetatud teemades rahvusvahelistes teadusajakirjades avaldatud publikatsioonid (ETIS kategooria 1.1). Konsortsiumil peab olema tehniline võimekus (vajalikud programmid, mudelid, andmebaasid ja andmepankade kasutusvõime jne) uuringut läbi viia, sh tagada hindamistööriistade (prototüüpide) ja tulemuste (tasuta) kättesaadavus avalikkusele ning ligipääs väljaarendatava mereökosüsteemide digikaksiku prototüübile gis-põhise veebiteenusena. Konsortsium peab esitama oma pakkumises ülevaate planeeritavatest tehnilistest lahendustest ja vahenditest projektitulemuste kuvamiseks ja kasutamiseks avalikkusele, samuti kirjeldama, kuidas ja mil viisil (tehnilistelt) on tagatud prototüübi hilisem edasiarendamine või väljatöötatud hindamismudelite üleandmine riigiasutusele ja milliseid tehnilisi eeldusi selleks on vaja (riigiasutuse ehk prototüübi vastuvõtja poolelt). Tulemuste tehniline üleandmine (riigiasutusele) pärast projekti lõppu lepitakse kokku täiendavalt, sõltuvalt ja arvestades projektist saadud tulemusi ning väljaarendatud mudelite eripärasid (nt sisendandmete vajaduse osas). Muud kvalifikatsiooninõuded ja nõuded meeskonnale: Projekti meeskonnas on järgmiste valdkondade spetsialistid-eksperdid (doktorikraad või samaväärne): suurandmete töötlemine, tehisintellekt ja masinõpe, mereökosüsteemide modelleerimine (elustik liigid ja elupaigad, protsessid, vee füüsikalis-keemilised omadused, prognoosmudelid), kliima modelleerimine, ÖST-de määratlemine, kaardistamine ja hindamine-prognoosimine, GIS-tehnoloogia ja veebiteenused, mere seisundi mõõtmised, kaugseire, keskkonnaseisundi ja keskkonnamõjude hindamine, meetmete tõhususe hindamine, sotsiaal-majanduslike mõjude analüüsid. Meeskonnal on vajalik teaduslik ja tehniliste oskuste pagas ja töökogemus, et viia ellu projekti eesmärgid. Lisaks kohalikule koostööle tuleb rakendada parimaid praktikaid ja tehnoloogiaid EL ja ka ülemaailmsetest initsiatiividest nagu EMODnet, Copernicus Marine Service, Destination Earth, HELCOMis kasutatavad hindamismetoodikad jt, väljatöötatav tehniline lahendus peab ühilduma/arvestama nende formaatide ja andmestikega. Soovituslik on kaasata konsortsiumisse doktorante ja magistrante (pakkumuste hindamisel kriteerium 1.3. Uurimisteema ja tulemuste mõju uuringuvaldkonna arengule Eestis, sh uuringu mõju valdkonna järelkasvule ja jätkusuutlikkusele). Juhul, kui projekti elluviimisel on plaanis kasutada alltöövõtjaid (juriidilised või füüsilised isikud, kes ei ole konsortsiumi liikmed), tuleb uuringuettepaneku koosseisus esitada 5 plaanitud alltöövõtjate nimed ja juriidiliste isikute puhul registrikoodid, näidates ära alltöövõtjate kvalifikatsiooni ja pädevused ning nende poolt projektis osutatavad teenused, koos hinnangulise maksumusega. Uuringusse on lubatud kaasata väliseksperte ja Eesti praktikuid väljastpoolt konsortsiumi. Uuringuettepanekus tuua välja loetelu institutsioonidest/organisatsioonidest, kellega koostöö on vajalik uuringutulemuste saavutamiseks. Eelarve kuni 835 000 eurot (koos käibemaksuga). Konsortsium peab tegema koostööd Kliimaministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga. Projekti jooksul kaasatakse mitmeid osapooli, sealhulgas Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Transpordiamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja muud huvigrupid, kellel on huvi merekasutuse või -kaitse vastu. Koostöö tagab, et kõik asjakohased andmed, teadmised ja hilisemate tulemuste kasutajate vajadused on arvesse võetud, ning tulemused on praktiliselt rakendatavad. Projekti tulemusi jagatakse regulaarselt seotud osapooltega, sealhulgas avalikkusega, kasutades erinevaid kanaleid nagu teaduslikud artiklid, teavitusüritused (sh veebipõhised), aruanded, seminarid. Toimuvad tulemuste tutvustamised ametnikele jt huvitatud osapooltele väljatöötatud lahenduste kasutamiseks. Konsortsium esitab uuringuettepanekus omapoolse kaasamiskava, projekti kommunikatsiooniplaani ja riskide maandamise plaani ülaltoodud tegevuste täitmiseks. Projekti kestus on kuni 2 aastat. Ajakava esitada soovitavalt Gantti tabelina, vajadusel töö etappideks jagamine. Uuringu juhtimise ja koostöö kirjeldus. Rakendusuuringu läbiviimise koordineerimiseks moodustab ETAG rakendusuuringu juhtkomisjoni, kuhu kuulub kuni 7 liiget. Juhtkomisjoni kuulub vähemalt 2/3 ulatuses probleemipüstituse koostanud partnerite esindajad või nende poolt nimetatud liikmed, elluviija ja väliste ekspertide esindajad. Ülejäänud juhtkomisjoni liikmed nimetatakse rakendusuuringu konsortsiumi poolt. Konsortsium esitab juhtkomisjonile kaks korda aastas (erandjuhtudel, kui eelnevalt kokku lepitud, siis sagedamini) kirjaliku kokkuvõtte projekti sisulise töö käigust ja vahetulemuste saavutamisest vormis, mille töötab välja ETAG. Rakendusuuringu juhtkomisjon jälgib ja vajadusel suunab rakendusuuringu teostamist ning kooskõlastab rakendusuuringu tegevuste ning eelarve muudatused. Projekti alguses koostatakse juhtkomisjonis vähemalt 10 what-if stsenaariumit erinevates kasutusvaldkondades ja fookuspiirkondades, et demonstreerida prototüübi laialdast rakendatavust. 6 Projekti raames loodud tarkvara, andmebaasid ja mudelitega seonduvad õigused reguleeritakse teenuslepingus. Intellektuaalomandi õiguste jagamine toimub vastavalt Eesti ja EL-i õigusaktidele, soodustades teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkust. Oodatav tulemus/ väljundid Luuakse ja valideeritakse mereökoloogia digitaalse kaksiku prototüüp, mis pakub terviklikku lahendust Eesti mereökosüsteemide liikide, elupaikade, protsesside ja nende pakutavate hüvede hindamiseks ja kvantifitseerimiseks ning survetegurite kumulatiivsete mõjude prognoosimiseks. Digitaalne kaksik koondab eri allikatest pärit andmed ja kasutab tehisintellekti, et analüüsida ja prognoosida ökoloogiliste näitajate (ja sedakaudu ka ÖSTde) muutusi nii ruumiliselt kui ajaliselt. Erinevate seisundi- ja surveandmestike koondamise kaudu toetab see nii poliitikakujundajaid, ametnikke ja ettevõtjaid teaduspõhiste ja jätkusuutlike otsuste tegemisel merega seonduvates tegevustes. Projektis välja töötatud hindamismeetodid tehakse avalikkusele tasuta kättesaadavaks (analoogiline näide Helcomi hindamismetoodikatest: https://github.com/helcomsecretariat). 7  JUHATUSE KÄSKKIRI Tartu 14.03.2025 nr 1.1-4/25/45 Konkursi tulemuste kinnitamine 1. Rahuldan RITA+ alategevuse 1 lähteülesande „Eesti mereala ökoloogia ja mereökosüsteemi hüvede digikaksik“ konkursi uuringuettepaneku „Eesti mereala ökoloogia ja mereökosüsteemi hüvede digikaksik“, taotleja konsortsium: Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool (taotluse number ETISes: RITA-MERI1). Käskkirja andmise alused: 1. Sihtasustuse Eesti Teadusagentuur juhatuse 24.04.2024 käskkiri nr 1.1-4/24/88 (muudetud juhatuse 19.11.2024 käskkirjaga nr 1.1-4/24/241) „RITA+ alategevuse 1 uuringuettepanekute hindamis- ja valikumenetluse juhendi kinnitamine“; 2. hindamiskomisjoni 11.03.2025 koosoleku ettepanekud (protokoll nr 7.7-1/25/1). Isik, kes leiab, et haldusakt rikub tema õigusi või piirab tema vabadusi, võib esitada vaide Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur või pöörduda kaebusega Tartu Halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Noorma juhatuse esimees  TEENUSE OSUTAMISE LEPING NR [...] Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, registrikoodiga 90000759 ja aadressiga Soola tn 8, 51004 Tartu (edaspidi “ETAG”), mida esindab volikirja alusel Karin Jaanson, ja Kliimaministeerium, registrikoodiga 70001231 ja aadressiga Suur-Ameerika tn 1, 10122, Tallinn (edaspidi „ministeerium 1“) mida esindab põhimääruse alusel kantsler Marten Kokk, ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, registrikoodiga 70000734 ja aadressiga Suur- Ameerika tn 1, 10122, Tallinn (edaspidi „ministeerium 2“) mida esindab põhimääruse alusel kantsler Marko Gorban, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikoodiga 70003158 ja aadressiga Suur- Ameerika tn 1, 10122, Tallinn (edaspidi „ministeerium 3“) mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas, ETAG ja ministeeriumid edaspidi koos nimetatud kui „tellija” või „tellijad”, ja Konsortsium, kuhu kuuluvad Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool (edaspidi “konsortsium” või “teenuse osutaja”), mida esindab konsortsiumilepingu alusel juhtivpartner Tallinna Tehnikaülikool, mida esindab volikirja alusel Marika Lunden, tellija ja teenuse osutaja edaspidi ühiselt nimetatud ka kui “pooled” ja eraldi kui “pool”, VÕTTES ARVESSE, ET: (A) käesolev leping sõlmitakse riigi teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine (edaspidi “RITA+”) programmi alategevuse 1 „ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute teostamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks” elluviimise raames, (B) lepingu täitmisel juhindutakse mh haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 lisast „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine” (RITA+) elluviimiseks toetuse andmine“ ja teistest seotud Eesti Vabariigi õigusaktidest, (C) lepingu täitmisel lähtutakse ETAGi korraldatud avaliku konkursi “Eesti mereala ökoloogia ja mereökosüsteemi hüvede digikaksik” tulemustest, sõlmisid käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1 1. LEPINGU ESE 1.1 Lepingu alusel kohustub teenuse osutaja tegema teadus- ja arendustöö „Eesti mereala ökoloogia ja mereökosüsteemi hüvede digikaksik” (projekti nr ETISes RITA- MERI1) (edaspidi „töö” või „uuring”) ning ETAG tasub selle eest teenuse osutajale tasu summas 835 000 eurot (kaheksasada kolmkümmend viis tuhat) koos käibemaksuga. 1.2 Töö eesmärk, selle juurde kuuluvad osad, töö tulemuse kirjeldus, töö tegemise tähtajad, nõuded, millele valmis töö peab vastama ning muu vajalik informatsioon lepingu täitmiseks on toodud lepingu lisades. 1.3 Pooled moodustavad lepingu täitmiseks ühiselt projekti juhtkomisjoni, kuhu kuulub kuni 7 liiget. Juhtkomisjoni koosseisu kuuluvad konsortsiumi liikmete esindajad, tellijate esindajad või nende poolt nimetatud liikmed ning väliste ekspertide esindajad, kusjuures ministeeriumite ja ETAGi hääleõiguslikke esindajaid peab juhtkomisjonis olema vähemalt 2/3 ulatuses. Juhtkomisjoni ülesanne on jälgida ja vajadusel suunata töö tegemist ning kooskõlastada töö tegevuste ning eelarve muudatused. 2. LEPINGU DOKUMENDID 2.1 Lepingu dokumendid koosnevad lepingust, selle lisadest ja muudest kokkulepetest, mis sõlmitakse lepingu sõlmimise ajal või pärast lepingu sõlmimist ja mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ning moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel. 2.2 Lepingul on sõlmimise hetkel järgmised lisad: 2.2.1 Lisa 1 – Uuringuettepanek (taotlus) koos lisadega; 2.2.2 Lisa 2 – Lähteülesanne; 2.2.3 Lisa 3 – Rahastusotsus. 2.2.4 Lisa 4 – Teenuse osutaja varasem intellektuaalomand 3. TÖÖ ÜLEANDMINE JA VASTUVÕTMINE 3.1 Teenuse osutaja annab kokkulepitud nõuetele vastava töö tellijale üle järgmiselt: 3.1.1 I vahearuanne hiljemalt 31.03.2026; 3.1.2 II vahearuanne hiljemalt 30.09.2026; 3.1.3 III vahearuanne hiljemalt 31.03.2027; 3.1.4 lõpparuande mustand hiljemalt 31.07.2027; 3.1.5 lõpparuanne hiljemalt 30.09.2027. 3.2 Aruandeid hindab projekti juhtkomisjon, kes teeb vajadusel 14 päeva jooksul ettepanekuid asjaomase aruande täiendamiseks vastavalt taotlusele. Juhul kui juhtkomisjon teeb ettepaneku aruande täiendamiseks, peab teenuse osutaja tegema töös vastavad parandused tellija antud mõistliku tähtaja jooksul. 2 3.3 Töö loetakse vastuvõetuks lõpparuande heakskiitmisega juhtkomisjoni poolt. Eraldi üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostata. 4. INTELLEKTUAALNE OMAND 4.1 Teenuse osutaja varasem intellektuaalomand 4.1.1 Kõik intellektuaalse omandi õigused, mis on teenuse osutaja (sh mistahes konsortsiumi liikme ja nende alltöövõtjate ning litsentsiandjate) omandis enne käesolevat lepingut (edaspidi „varasem intellektuaalomand”), on ja jäävad teenuse osutaja omandisse. 4.1.2 Teenuse osutaja varasem intellektuaalomand hõlmab kõiki intellektuaalse omandi õigusi, sh kõik patendid ja patenditaotlused, mis kuuluvad teenuse osutajale või on tema kontrolli all, kaubamärgid, autoriõigused, tehnoloogia, oskusteave ja muud teenuse osutajale kuuluvad intellektuaalomandi vormid (olenemata sellest, kas need on registreeritud või registreeritavad või mitte), mille kasutamine võib osutuda vajalikuks seoses tööga ja mida teenuse osutaja kasutab töö täitmise käigus ja/või töö tulemuste rakendamiseks. Olulisemad töö teostamiseks projekti kaasatavad ja selles kasutatavad varasema intellektuaalomandi objektid (sh arvutusmudelid, algoritmid, andmed ja metoodikad) on loetletud käesoleva lepingu Lisas 4. Nimetatud nimekiri ei ole ammendav ning varasema intellektuaalomandi hulka kuulub ka muu Lisas 4 nimetamata intellektuaalomand, mis oli teenuse osutaja omandis enne käesoleva lepingu sõlmimist. 4.1.3 Teenuse osutaja annab tellijatele mitte-eksklusiivse õiguse kasutada oma varasemat intellektuaalomandit üksnes ulatuses, milles see on vajalik tellijatele tellitud töö tulemuste kasutamise eesmärgil. Teenuse osutaja kinnitab, et varasema intellektuaalomandi kasutamine tellijate poolt ei riku ühegi kolmanda isiku intellektuaalomandi õigusi ega ühtegi kohaldatavatest õigusaktidest tulenevat nõuet ega keeldu. 4.1.4 Tellijatele ega teistele isikutele ei anta mingeid litsentse ega mistahes muid õigusi seoses teenuse osutaja varasema intellektuaalomandiga, välja arvatud punkti 4.1.3 kohaselt töö tulemuste kasutamiseks. Vajadusel sõlmivad pooled varasema intellektuaalomandi kasutamiseks lihtlitsentsilepingu, milles lepitakse kokku mh varasema intellektuaalomandi kasutamisega seotud piirangud ja muud tingimused. 4.1.5 Tellijatele varasema intellektuaalomandi kasutamiseks andmise tasu sisaldub teenuse osutajale punkti 5.1 alusel makstava tasu sees. Teenuse osutajal ei ole õigust varasema intellektuaalomandi kasutamise õiguse andmise eest nõuda täiendavat tasu. 3 4.2 Lepingu täitmisel loodud uus intellektuaalomand 4.2.1 Pooled on kokku leppinud, et teenuse osutaja loovutab ja annab ministeeriumile 1 tagasivõtmatult ja seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses lõplikult üle kõik varalised õigused (sh patendid ja patenditaotlused, õigus taotleda töö ja selle tulemuse suhtes patendi ja/või kasuliku mudeli registreerimist ning saada vastava kaitsedokumendi omanikuks, sh kaubamärgid, autoriõigused ja muud intellektuaalomandi vormid, olenemata sellest, kas need on registreeritud või registreeritavad või mitte), mis on seotud teenuse osutaja poolt (sh mistahes konsortsiumi liikme, nende töötajate, alltöövõtjate ja muude isikute poolt) käesoleva lepingu alusel tehtud tööga ning muude intellektuaalse tegevuse tulemustega, mis on käesoleva lepingu raames loodud (edaspidi „uus intellektuaalomand“). Kõik lepingu alusel loodud varalised õigused uuele intellektuaalomandile loetakse ministeeriumile 1 üle antuks iga punktis 3.1 nimetatud aruande üleandmisega tellijatele selle konkreetse töö eest. 4.2.2 Koos varaliste õiguste loovutamisega annab teenuse osutaja ministeeriumile 1 tagasivõtmatu, tingimusteta litsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega uue intellektuaalomandiga seotud isiklike õiguste kasutamiseks seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses. Teenuse osutaja poolt antud litsents annab ministeeriumile 1, sh selle töötajatele, teenusepakkujatele ja kolmandatele isikutele tagasivõtmatu loa ilma teenuse osutaja nõusolekuta teha uude intellektuaalomandisse mistahes muudatusi ja täiendusi, luua uuel intellektuaalomandil põhinevaid tuletatud teoseid ning ühendada uut intellektuaalomandit kolmandate isikute intellektuaalse tegevuse tulemustega. Litsents loetakse teenuse osutaja poolt ministeeriumile 1 antuks iga punktis 3.1 nimetatud aruande üleandmisega tellijatele ning litsents kehtib kuni õiguste kehtivuse lõppemiseni. 4.2.3 Teenuse osutaja loobub seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses oma õigusest teostada isiklikke õigusi, et võimaldada punktis 4.2.1 ja 4.2.2 nimetatud õiguste üleandmine ja litsentseerimine ministeeriumile 1. 4.2.4 Teenuse osutaja uus intellektuaalomand hõlmab kõiki käesoleva lepingu raames teenuse osutaja poolt (sh mis tahes konsortsiumi liikme ja nende alltöövõtjate poolt) loodud intellektuaalse tegevuse tulemusi, sh, ent mitte üksnes, kõik uuringute tulemused, leiutised, kasulikud mudelid, tööstusdisainilahendused, tehnoloogiad, oskusteave, andmebaasid ja andmekogud, arvutiprogrammid, aruanded, artiklid, raportid, kasutusjuhendid ja muud kirjalikud teosed, mudelid või prototüübid (koos nende tehnilise kirjelduse või programmiga) ja mis tahes muu intellektuaalne omand, mis luuakse teenuse osutaja poolt käesoleva lepingu täitmise käigus tellitud töö teostamise raames või sellega seoses. 4.2.5 Teenuse osutaja kohustub tagama, et töö teostamisega seotud isikud (töötajad, alltöövõtjad jms) loovutavad ja annavad konsortsiumi liikmele, 4  kelle töötajad või alltöövõtjad nad on, täielikult ja tagasivõtmatult seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses lõplikult üle kõik õigused töö ja selle tulemustega seotud intellektuaalse tegevuse tulemustele. Samuti kohustub teenuse osutaja tagama kõigi konsortsiumi liikmete poolt oma töötajate ja alltöövõtjate käest uue intellektuaalomandiga seotud isiklike õiguste kasutamiseks litsentside hankimise, mis on vajalikud uue intellektuaalomandi vabaks kasutamiseks ja sellega seotud õiguste täies mahus teostamiseks. 4.2.6 Teenuse osutaja kohustub tegema kõik vajalikud toimingud selleks, et tagada uue intellektuaalomandiga seotud varaliste õiguste üleandmine ja isiklike õiguste litsentseerimine ministeeriumile 1. Teenuse osutaja tagab, et uue intellektuaalomandi kasutamine ei riku ühegi kolmanda isiku intellektuaalomandi õigusi ega ühtegi kohaldatavatest õigusaktidest tulenevat nõuet ega keeldu. Teenuse osutaja kinnitab, et teenuse osutajale teadaolevalt ei esine piiranguid, mis takistaksid tellijatel uue intellektuaalomandiga seotud õiguste kasutamist. 4.2.7 Samaaegselt uue intellektuaalomandi varaliste õiguste üleandmisega ja isiklike õiguste litsentseerimisega ministeeriumile 1 annab ministeerium 1 teistele ministeeriumitele tasuta tagasivõtmatu ja piiramatu lihtlitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega uue intellektuaalomandiga seotud varaliste õiguste kasutamiseks ministeeriumite äranägemisel. Ministeeriumi 1 poolt antud litsents annab teistele ministeeriumitele, sh nende töötajatele, teenusepakkujatele ja kolmandatele isikutele tagasivõtmatu loa ilma ministeeriumi 1 nõusolekuta kasutada uut intellektuaalomandit mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil, uut intellektuaalomandit reprodutseerida, uut intellektuaalomandit muuta ja luua sellel põhinevaid tuletatud teoseid, uut intellektuaalomandit või selle koopiaid üldsusele edastada, sealhulgas neid kättesaadavaks teha või eksponeerida, samuti avalikult esitada, uut intellektuaalomandit või selle koopiaid levitada, laenutada ja rentida ning anda all-litsentse uue intellektuaalomandi või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta. Litsents loetakse antuks iga punktis 3.1 nimetatud aruande üleandmisega tellijatele ning litsents kehtib kuni õiguste kehtivuse lõppemiseni. 4.2.8 Koos varaliste õiguste litsentsiga annab ministeerium 1 teistele ministeeriumitele tagasivõtmatu, tingimusteta lihtlitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega uue intellektuaalomandiga seotud isiklike õiguste kasutamiseks seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses. Ministeeriumi 1 poolt antud litsents annab teistele ministeeriumitele, sh nende töötajatele, teenusepakkujatele ja kolmandatele isikutele tagasivõtmatu loa ilma ministeeriumi 1 nõusolekuta teha uude intellektuaalomandisse mistahes muudatusi ja täiendusi, luua uuel intellektuaalomandil põhinevaid tuletatud teoseid ning ühendada uut intellektuaalomandit kolmandate isikute intellektuaalse tegevuse tulemustega. Litsents loetakse antuks iga punktis 3.1 nimetatud aruande üleandmisega tellijatele ning litsents kehtib kuni õiguste kehtivuse lõppemiseni. 5  4.2.9 Samaaegselt uue intellektuaalomandi varaliste õiguste üleandmisega ja isiklike õiguste litsentseerimisega ministeeriumile 1 annab ministeerium 1 teenuse osutajale tasuta lihtlitsentsi uue intellektuaalomandi vabaks kasutamiseks teenuse osutaja äranägemisel. Litsents hõlmab muuhulgas õigust kasutada uut intellektuaalomandit teadus- ja arendustegevuses, sealhulgas teadusartiklites, uurimistöödes, ettekannetes, õppetöös ja teadusprojektides, teenuse osutajal on õigus teha uues intellektuaalomandis muudatusi, arendada seda edasi ning kasutada seda aluseks uutele teadustulemustele ja projektitaotlustele ning anda all- litsentse. Litsents loetakse antuks punktis iga 3.1 nimetatud aruande üleandmisega tellijatele. 4.2.10 Teenuse osutaja kohustub tagama, et kõiki käesoleva lepingu raames tehtava töö tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib näiteks avaldamise, õpetamise või standardiorganisatsioonide tegevuses osalemise kaudu laialdaselt levitada viisil, mis võimaldab muudel ettevõtjatel neid korrata. 4.2.11 Teenuse osutaja ei saa eraldi tasu üleantavate ja litsentseeritavate õiguste eest. Tasu õiguste üleandmise ja litsentseerimise eest on hõlmatud lepingu punktis 5.1 toodud tasus. 4.3 Intellektuaalse omandi õiguskaitse 4.3.1 Kui töö käigus luuakse uut registreeritavat uut intellektuaalomandit, kohustub teenuse osutaja tegema tellija nõudmisel kõik vajalikud toimingud ja osutama tellijale igakülgset abi registreeritava uue intellektuaalomandiga seotud varaliste õiguste teostamiseks ja õiguskaitse saamiseks vajalikes toimingutes, sh asjakohaste avalduste, (patendi)taotluste, dokumentide ja nõuete esitamises. 4.3.2 Töö käigus loodud uuele intellektuaalomandile õiguskaitse saamise, jõushoidmise ja õiguste jõustamise kulud kannab ministeerium 1. 4.3.3 Teenuse osutaja vastutab kolmandatele isikutele kuuluvate intellektuaalse omandi alaste õiguste järgimise eest. 5. TASU 5.1 Tasu töö korrektse teostamise eest on 835 000 eurot koos käibemaksuga. ETAG tasub töö eest pärast vahearuannete ja lõpparuande heakskiitmist teenuse osutaja esitatud e-arvete alusel. 5.2 Tasust 659 650 eurot makstakse Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) vahenditest, 87 675 eurot ministeerium 1 vahenditest, 43 837,50 eurot ministeerium 2 vahenditest ning 43 837,50 eurot ministeerium 3 vahenditest. 6 5.3 Kui lepingu punktis 5.1 nimetatud tasu muudetakse, muutub ka RITA+ ning ministeeriumite vahenditest eraldatav tasu selliselt, et säilib esialgse rahastuse proportsioon. 5.4 Kõigi käesoleva lepingu alusel esitatavate e-arvete maksetähtaeg on 30 kalendripäeva. 6. POOLTE KOHUSTUSED 6.1 Teenuse osutaja kohustub: 6.1.1 tegema töö vastavalt lepingus ja selle lisades kokkulepitud eesmärkidele ja kirjeldusele; 6.1.2 tegema töö lepingu lisades kokkulepitud meeskonnaga (või võrreldava kvalifikatsiooni ja pädevusega asendatud meeskonnaliikmetega); 6.1.3 informeerima tellijaid koheselt töö tegemise käigus ilmnenud probleemidest ja lepingu või selle lisade muutmise, sh meeskonnaliikmete asendamise vajadusest; 6.1.4 määrama teenuse osutaja poolsed juhtkomisjoni liikmed ning võtma osa juhtkomisjoni tööst vastavalt tellija juhistele; 6.1.5 tagama, et iga konsortsiumi liige kinnitab enne projektiga alustamist huvide konflikti puudumist projektis osalemiseks; 6.1.6 andma tellijatele üle lepingus ja selle lisades nimetatud dokumendid ja tegema andmed kättesaadavaks lähteülesandes nimetatud viisil; 6.1.7 viima koostöös tellijatega ellu lepingus ja selle lisades nimetatud koostöövormid (sealhulgas analüüsi tutvustamine, kohtumised tellijate esindajatega); 6.1.8 esitama tellijale aruanded ja andma töö tellijale üle vastavalt lepingu punktile 3; 6.1.9 arvestama töö tegemisel ja aruannete esitamisel tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil tehtud märkustega ja antud juhistega; 6.1.10 jälgima töö tulemuste vormistamisel ja neist teavitamisel Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” kehtestatud nõudeid ning viitama, et tööd on rahastatud RITA+ programmi toetustest; 6.1.11 võimaldama tellijal ja tema volitatud isikutel kontrollida esitatud aruandeid. 7 6.2 ETAG kohustub: 6.2.1 tasuma tehtud töö eest teenuse osutajale vastavalt lepingu punktile 5; 6.2.2 nõustama teenuse osutajat vajadusel aruannete täitmisel ja esitamisel; 6.2.3 andma teenuse osutajale viimase nõudmisel lepingu täitmiseks vajalikku muud abi, infot jm; 6.2.4 määrama ETAGi poolsed juhtkomisjoni liikmed ning korraldama juhtkomisjoni tööd, sealhulgas korraldama aruannete hindamise; 6.2.5 tegema teenuse osutajaga koostööd kokkulepitud koostöövormide elluviimisel. 6.3 Ministeeriumid kohustuvad: 6.3.1 kandma ETAGi esitatud e-arvete alusel ETAGile üle lepingu punktis 5.2 nimetatud asjaomase ministeeriumi tasu osa; 6.3.2 andma teenuse osutajale viimase nõudmisel lepingu täitmiseks vajalikku muud abi1, infot jm; 6.3.3 määrama ministeeriumite poolsed juhtkomisjoni liikmed ning osalema juhtkomisjoni töös; 6.3.4 tegema teenuse osutajaga koostööd kokkulepitud koostöövormide elluviimisel. 7. TEAVITAMINE JA AVALIKUSTAMINE 7.1 Pooltel on õigus kasutada töö tulemusena valminud uut intellektuaalomandit viisil, mis võib kaasa tuua sellise intellektuaalomandi või selle osa avaldamise kolmandatele isikutele (s.h trükkimine, levitamine ja avaldamine veebileheküljel), arvestades töö tulemustega seotud intellektuaalse omandi õiguste kaitse vajadustest tingitud piiranguid (nt patenditaotluse esitamise korral, konfidentsiaalse info kaitse), riigikaitselisest vajadusest tingitud või muid käesolevas lepingus sätestatud piiranguid. 7.2 Pooled kohustuvad mitte avalikustama töö käigus loodud leiutist käsitlevat informatsiooni arvates hetkest, kui tellija on väljendanud soovi patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimistaotluse esitamiseks kuni patenditaotluse või kasuliku mudeli registreeringu publitseerimiseni Patendiameti poolt. 7.3 Tulemuste avalikustamisel kohaldatakse avaliku teabe seaduses, konkurentsiseaduses ning patendiseaduses sätestatut. 1 Muu abi all peetakse silmas nt täiendava teabe või andmete kättesaadavaks tegemist, kui see on asjakohane, jm sarnast abi 8 7.4 Pooled arvestavad, et ettevõtjad ei tohi saada selle lepingu alusel lubamatut riigiabi. 8. VASTUTUS 8.1 Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus ja hoolsalt ning lähtudes hea teadustava põhimõtetest. 8.2 Lepingust tulenevat kohustust rikkunud pool on kohustatud hüvitama teis(t)ele pool(t)ele rikkumisega põhjustatud otsese varalise kahju tegema kõik endast oleneva, et heastada tekkinud olukord. 8.3 Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 8.4 Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab teine pool oma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega. 8.5 Pool teatab teis(t)ele pool(t)ele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt kolmekümne (30) päeva jooksul arvates päevast, millal sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest. Lepingu rikkumisest ei pea teatama, kui lepingu rikkumine seisneb lepingus sätestatud tähtajaks mõne dokumendi üle andmata jätmises. 8.6 Pool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ja lepingut rikkunud pool ei ole kohustuse täitmiseks antud 30 (kolmekümne) päevase täiendava tähtaja jooksul asunud kohustust täitma. 8.7 Juhul, kui teenuse osutaja viivitab põhjendamatult töö tegemisega ja ei ole tööd üle andnud kahe kuu möödumisel arvates punktis 3.1 sätestatud vastava aruande üleandmise tähtajast või rikub oluliselt lepingus ja selle lisades toodud töö teostamise nõudeid, on tellijal õigus lepingust ühepoolselt taganeda. 8.8 Juhul, kui tellija on põhjendamatult viivitanud teenuse osutajale tasu maksmisega rohkem kui ühe kuu üle punktis 5 kokkulepitud tähtaja või rikub oluliselt käesolevas lepingus või selle lisades sätestatud kohustusi, on teenuse osutajal õigus lepingust ühepoolselt taganeda ja nõuda sisse teenuse osutajale tekitatud kahju (eelkõige viivist). 9. KONFIDENTSIAALSUS JA ISIKUANDMED 9.1 Pooled kohustuvad lepingu kehtivuse ajal ning tähtajatult pärast lepingu lõppemist hoidma saladuses neile lepingu täitmise käigus teatavaks saanud informatsiooni, mis on ühe poole poolt teis(t)ele poolele edastamise hetkel tähistatud kui konfidentsiaalne, samuti asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud ja isikute eraelu puudutavat teavet. 9 9.2 Pooled kohustuvad mitte avalikustama konfidentsiaalset teavet kolmandatele isikutele ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta v.a juhul, kui kolmandatel isikutel on seadusest tulenev õigus vastavat teavet nõuda. 9.3 Pooled on kohustatud tegema enda poolt kõik, et konfidentsiaalne teave ei muutuks nende töötajate või muude isikute kaudu avalikuks. 9.4 Juhul, kui pooled on lisaks lepingule allkirjastanud ka konfidentsiaalsuskokkuleppe, kohustuvad pooled järgima ka konfidentsiaalsuskokkuleppest tulenevaid nõudeid ja piiranguid. 9.5 Juhul, kui tööde tegemiseks on vajalik isikuandmete töötlemine, sõlmivad pooled selleks eraldi andmetöötluslepingu ning kohustuvad tööde raames isikuandmete töötlemisel järgima ka andmetöötluslepingust tulenevaid nõudeid ja piiranguid. 10. TEADETE EDASTAMINE 10.1 Pooled edastavad lepinguga seotud teated vastava poole volitatud esindajale või ametlikul aadressil. 10.2 Poolte volitatud esindajad käesoleva lepingu täitmisel on järgmised: 10.2.1 Konsortsiumi volitatud esindajaks suhetes tellijaga on juhtivpartner, kes lähtub konsortsiumi esindamisel käesolevast lepingust ja konsortsiumi liikmete vahel sõlmitud konsortsiumilepingust. Juhtivpartner nimetab oma esindajaks käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel Rivo Uiboupin, tel: +372 5591 9763, e-post: [email protected]. 10.2.2 ETAGi volitatud esindajaks suhetes teenuse osutajaga käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel on Indrek Heinla, tel: +372 552 4134, e- post: [email protected]. 10.2.3 Ministeeriumi 1 volitatud esindajaks suhetes teenuse osutajaga käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel on Andro Truuverk, tel: +372 514 1268, e-post: [email protected]. 10.2.4 Ministeeriumi 2 volitatud esindajaks suhetes teenuse osutajaga käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel on Kadri Kask, tel: +372 625 6141, e-post: [email protected]. 10.2.5 Ministeeriumi 3 volitatud esindajaks suhetes teenuse osutajaga käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel on Lembe Reiman, tel: +372 5885 1406, e-post: [email protected]. 10.3 Pooltevahelised lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused, kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui käesolevas lepingus on ette nähtud teisiti. 10 10.4 Kõik teated, mis on saadetud ülaltoodud volitatud esindajate või asutuse ametlikule e-postile, loetakse kättesaaduks saatmise momendil. 10.5 Pooled kohustuvad mistahes muudatustest oma volitatud esindajate ja/või nende kontaktandmete osas viivitamatult vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt teavitama. Kuni teate kättesaamiseni loetakse teise poole jaoks kehtivaks andmed, mis on talle esitatud. 11. LEPINGU KEHTIVUS, SELLE MUUTMINE JA LÕPPSÄTTED 11.1 Leping sõlmitakse eesti keeles elektroonselt ja allkirjastatakse digitaalselt. Lepingut kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.09.2025. 11.2 Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse lepingu lisana. Muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist poolte poolt või poolte poolt määratud tähtajal. 11.3 Tellijal on õigus leping üles öelda igal ajal, tasudes teenuse osutajale lepingu ülesütlemise päevaks faktiliselt teostatud ja üle antud töö eest. 11.4 Juhul kui tellijale saab aruannete hindamisel teatavaks, et töö ei võimalda saavutada lepingus ja selle lisades toodud eesmärke ja tulemusi või töö valmimisele esitatavaid nõudeid on võimatu saavutada, on tellijal õigus tegevuste elluviimine osaliselt või täielikult peatada ja alustada läbirääkimisi teenuse osutajaga muudatuste tegemiseks töö edasisel tegemisel. Kui leping otsustatakse lõpetada, tasutakse lõpetamise hetkeks tehtud töö eest. 11.5 Lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras Tartu Maakohtus. 11.6 Lepingu kehtib kuni poolte kõikide kohustuste täitmiseni. 12. POOLTE ALLKIRJAD ETAG: Teenuse osutaja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jaanson, Marika Lunden, Teenuse osutaja esindaja SA Eesti Teadusagentuuri esindaja Ministeerium 1: Ministeerium 2: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Marten Kokk, Ministeerium 1 esindaja Marko Gorban, Ministeerium 2 esindaja 11 Ministeerium 3: /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuningas, Ministeerium 3 esindaja 12  Lisa 4 Teenuse osutaja varasem intellektuaalomand 1. Käesolev lisa kirjeldab intellektuaalomandi, mida teenuse osutaja (sh tema konsortsiumi liikmed, alltöövõtjad ja nende litsentsiandjad) omasid enne lepingu sõlmimist ning mida kasutatakse või võidakse kasutada tellitud töö teostamisel. 2. Kõik allpool kirjeldatud varad kuuluvad teenuse osutamise kokkuleppe punktis 4.1 määratletud „varasema intellektuaalomandi” mõiste alla ning ei loeta lepingu raames loodud uueks intellektuaalomandiks teenuse osutamise kokkuleppe punktis 4.2.4 sätestatud tähenduses. 3. Teenuse osutaja varasem intellektuaalne omand: Kasutuse eesmärk Nr Kirjeldus Omanik Kaitse liik/staatus projektis BlueBioSites portaal (https://gis.sea.ee /bluebiosites/) ja selles olevad erineva Modelleerimiseks ja Autoriõigus 1 funktsionaalsuse Tartu Ülikool veebipõhise otsustustoe (registreerimata) ga tööriistad arendamiseks (PlanWise4Blue, ABC Planner, EcoFunMap, EcoSensitivityO DSS, NEAT); Dünaamilise Energiabilansi mudelid Modelleerimiseks ja Autoriõigus 2 (merekarbid, Tartu Ülikool veebipõhise otsustustoe (registreerimata) suurvetikad) arendamiseks NEMO_EST05 Võib kasutada vastavalt Tallinna Mere protsesside 3 mudeli CeCILL Free Software Tehnikaülikool modelleerimiseks konfiguratsioon License Agreement v2.0 GETM_EST05 Võib kasutada vastavalt Tallinna Mere protsesside 4 mudeli CeCILL Free Software Tehnikaülikool modelleerimiseks konfiguratsioon License Agreement v2.0 1  Kasutuse eesmärk Nr Kirjeldus Omanik Kaitse liik/staatus projektis GETM_BAL1 Võib kasutada vastavalt Tallinna Mere protsesside 5 mudeli CeCILL Free Software Tehnikaülikool modelleerimiseks konfiguratsioon License Agreement v2.0 4. Teenuse osutaja kinnitab, et tal on kõik vajalikud õigused loetletud varade kasutamiseks projektis. 5. Tellijatele ei anta käesoleva lisa alusel õigusi varasemale intellektuaalomandile muul viisil kui punktis 4.1.3 sätestatud ulatuses. 6. Kui lepingu täitmise käigus selgub vajadus kasutada täiendavat varasemat intellektuaalomandit, mida ei ole käesolevas lisas loetletud, lisatakse see lisa täiendava kokkuleppega. 7. Kui teenuse osutaja on kasutanud lepingu täitmisel vastuolus õigusaktidega autoriõigustega kaitstud teost, ei vastuta ministeerium 1 sellise teose kasutamisega teenuse osutajale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Teenuse osutaja kohustub hüvitama ministeeriumile 1 kõik nõude esitamisega kaasnevad kahjud täies ulatuses viivitamatult peale vastava nõude saamist ministeeriumilt 1. 2