Leping

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 13.06.2025 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus Sisukord 1. Lühendid ja mõisted ....................................................................................... 2 2. Uuringu kontekst ............................................................................................ 3 2.1. Riigihalduse ministri määrus „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ......................................................................... 3 2.2. Planeeringute andmekogu ......................................................................... 4 2.3. Planeeringute menetlemise infosüsteem .................................................... 5 3. Probleemipüstitus ja uuringu eesmärk ........................................................... 7 4. Uuringus käsitletavad teemad ........................................................................ 8 4.1. Eesti planeeringuandmetega seotud probleemide ja vajaduste kaardistus ........................................................................................................... 8 4.2. Loogilise andmemudeli väljatöötamine .................................................... 10 4.3. Teekaardi koostamine täisdigitaalse andmemudeli rakendamiseks. ............ 11 5. Nõuded vahe- ja lõppraportile ...................................................................... 12 7. Uuringu ajakava ............................................................................................ 15 8. Pakkuja meeskonna kirjeldus ....................................................................... 16 9. Tellijapoolne töögrupp ja kaasatud osapooled .............................................. 18 10. Pakkumuse vormistamine ja esitamine, eeldatav maksumus.................... 18 11. Lisad ......................................................................................................... 20 1 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus 1. Lühendid ja mõisted API - (inglise keeles application programming interface) ehk rakendusliides ehk programmiliides ehk rakendustarkvara liides on arvutiprogrammides alamprogrammi määratluste, protokollide ja tööriistade komplekt rakendustarkvara ehitamiseks. MaRu – Maa- ja Ruumiamet PLANK – kehtestatud planeeringute andmekogu PLANIS – planeeringute menetlemise infosüsteem PlanS - Planeerimisseadus VAAL - Viimsi valla geoinfosüsteemi põhine register-menetluskeskkond e-ehitus - e-ehituse platvorm on kogu ehitise elukaare osaliste ja avaliku sektori infovahetuse kese Planeeringulahendus - on planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, mis elluviimisel võimaldab planeeringuga kavandatud maa ja ehitiste sihtotstarbelist kasutamist planeeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimustest kinnipidamisel. Planeeringulahenduse ruumiandmed - on andmed, millega on määratud planeeringualal kindlas asukohas maakasutus- ja ehitustingimused. Algandmed – andmed, mida koondatakse kokku planeeringulahenduse väljatöötamiseks. Täisdigitaalne planeering - masinloetav andmestik, mis võimaldab planeeringu töötlemist minimaalse inimese sekkumisega ning tagab sisulise tähenduse säilivuse. DP – detailplaneering ÜP - üldplaneering 2 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus 2. Uuringu kontekst Vabariigi Valitsuse eesmärk on planeeringute koostamise kiirendamine ja tõhustamine, mille üheks eelduseks on digitaalsete lahenduste parim võimalik rakendamine. Standardiseerimata ja kõiki ehitise kavandamise etappe toetava täisdigitaalse planeeringu andmemudelita ei ole võimalik arendada andmete taaskasutust, parandada sisuliste kaalutluste ja menetlustoimingute jälgimist, ega lihtsustada ligipääsu planeeringus sisalduvale infole. Täisdigitaalse planeeringu kasutuselevõtu eelduseks on ühtsete andmestandardite rakendamine kõigile planeeringutele üle Eesti. PLANIS visioon on luua tõhus ja kasutajasõbralik planeeringute valdkonna portaal, mis hõlbustab planeeringute informatsiooni kogumist, jagamist ja töötlemist ning võimaldab valdkonna arengut. 2.1. Riigihalduse ministri määrus „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“1 17. oktoobril 2019. aastal kehtestati riigihalduse ministri määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Määruse kehtestamine oli vajalik, et tagada planeeringu vormistamise ja ülesehituse nõudeid ühtselt kogu Eestis. Määrus aitab tagada planeeringute paremat kättesaadavust nii otsustajatele kui ka avalikkusele. Samuti aitavad ühtsed vormistus- ja ülesehitusnõuded lihtsustada planeeringulahendusest arusaadavust ning kasutatavust ehitustegevuse alusena. Seni olid eeltoodud küsimused olnud riigi tasandil reguleerimata ning neid on reguleerinud kohalikud omavalitsused iseseisvalt lähtudes oma vajadustest. Määrusega jõustati esmakordselt riigi tasandil nõue vormistada planeering digitaalselt. Planeeringu vormistamise ja ülesehituse ühtsete nõuete seadmine kõikjal Eestis lõi eeldused planeeringute keskse digitaalse kättesaadavuse korraldamiseks ning lihtsustab kõigi osapoolte jaoks planeeringute sisuga tutvumist ja planeeringute kasutamist. Määruse lisades on seatud nõuded jooniste digitaalsele vormistamisele: sätestati, et planeeringujoonised koosnevad andmekihtidest, millele seatakse tehnilised kriteeriumid. Määrusega reguleeriti planeeringuala ja täpsemate teemade loetelu. Kihtide vormistust ei antud maakonna- ja üleriigilisele planeeringule. Määruse peamine rõhk oli reguleerida planeeringu joonisel olevad kehtestatavate tingimuste ruumiandmed, et neid keskselt koguda. Planeeringuid on enda muude funktsioonide täitmise toetamiseks sisemiselt varasemalt kogunud Maa-amet, perioodil 2015-2022 sisaldas PlanS nõuet esitada Maa-ametile planeering masinloetaval kujul. Planeeringulahenduse kehtestatud kihid tuli esitada maakatastri pidajale (Maa- amet). Praktikas ei olnud planeeringute digitaalne kogumine seeläbi ammendavalt korraldatud - näiteks kihtide nimetused ei olnud täielikult standardiseeritud, kihid üheselt defineeritud, puudus võimalus planeeringu variantide esitamiseks jpm. 1 Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded 3 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus Järgnevalt alustati 2021. aastal riikliku planeeringute andmekogu loomist, mille eesmärk oli koguda planeeringud riiklikku andmekogusse ja automatiseerida kogutavad andmete avalikustamine keskses veebiteenustes ja veebikeskkonnas planeeringud.ee. Arendustööde analüüsi käigus selgus, et riigihalduse ministri määrus „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ vajab täiendamist. Määruse muudatused tulenesid osapoolte ootustest, et keskkonnas kogutakse ja kuvatakse täpsemaid planeeringuandmeid. Loomaks õigusliku aluse vajalikul kujul kogutavale andmetele, jõustusid 2022. a sügisel määruse muudatused. Sealjuures üldisi andmestruktuuri põhimõtteid ei muudetud. Määrusega defineeriti Planeeringulahenduse ruumiandmed, mis on andmed, millega on määratud planeeringualal kindlas asukohas maakasutus- ja ehitustingimused, ning reguleeriti ja täpsustati planeeringulahenduse ruumiandmete vormistamine. 2019. ja 2022. aastatel kehtestatud vormistusnõuete määrused lõid planeeringu digitaalses koosseisus esmase korrastatuse, ent ei lahendanud valdkonna probleeme ammendavalt. Andmete taaskasutuseks ning digitaalsete lahenduste arendamiseks on lisaks planeeringu joonistele vajalik ka planeeringu seletuskirjas sisaldavate tingimuste standardiseerimine. Perspektiivselt võib olla vajalik täisdigitaalse planeeringu kasutamiseks jõustada uus vormistusnõuete määrus. 2.2. Planeeringute andmekogu Riikliku planeeringute andmekogu loomine oli ajendatud olukorrast, kus riigis puudus keskne andmekogu planeeringute andmete kogumiseks, säilitamiseks ja avalikustamiseks ning selle tõttu oli osapooltel raske saada ülevaadet ja ligipääsu kehtivatele planeeringutele. Raskendatud oli planeeringute kohta korrektse info kättesaamine, mistõttu oli oht ebatäpsete maakasutusotsuste tegemiseks ning võimalik oli, et planeeringutega tutvumiseks tuli paljudes kohalikes omavalitsustes pöörduda vastava taotlusega omavalitsuse poole. Ühtse andmekogu puudumise tõttu olid planeeringute andmed (sh omandikitsendusi sisaldavad ruumiandmed) killustatult ja eritaoliselt hajali omavalitsustes ning sidumata muu geograafilise infoga. Andmete kättesaamiseks ja taaskasutatavale kujule viimiseks kulus nii andmevajajatel (kodanikud, ettevõtjad) kui päringutele vastajatel (KOV töötajad) ebamõistlikult palju aega, mis aeglustas kehtivate planeeringute alusel toimuvaid protsesse (nt projekteerimistingimuste väljastamine). Eelnevalt kirjeldatud olukorra parendamiseks jõustas Rahandusministeerium kehtestatud planeeringute andmekogu PLANK ja Riigihalduse ministri määruse „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ 1. novembril 2022. Kõik alates sellest kuupäevast kehtestatud planeeringud (välja arvatud üleriigiline planeering) on koostamise korraldaja poolt kohustuslik esitada PLANK-i. Enne 2022 aastat kehtestatud detailplaneeringute ühtses andmekogus kättesaamiseks toimub kuni 2026 aasta teise kvartalini kehtivate detailplaneeringute digiteerimine. Kuna varem kehtestatud planeeringud on vormistatud väga erinevalt ning aastate jooksul on 4 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus õigusruum muutunud, siis on varem kehtestatud planeeringuid võimalik ühtsele digitaalsele kujule viia vaid väga väike osa seal sisalduvatest andmetest. Planeeringu andmekoguga seoses loodi eraldi klassifikaatorid ja juhendid, mis hõlbustavad andmete sisse kandmist andmekogusse. Planeeringuandmete täpsemat klassifitseerimist kirjeldavad klassifikaatorid, mis loodi täiendamaks määruses toodud kohustuslikke planeeringute vormistamisele esitatavaid nõudeid, ei ole kohustuslikud, kuid rangelt soovitatavad, et tagada parem ja kiirem infovahetus. Kõiki klassifikaatoreid ei viidud Riigihalduse ministri määrusesse „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ selleks, et nende täiendamine oleks operatiivsem ning neil puuduvad seni definitsioonid, mis võimaldaks neid üheselt mõistetavalt kasutada. Tulevikus tuleb andmekogusse esitatud planeeringud vormistada andmemudeli jõustamiseks seatud reeglite alusel. 2.3. Planeeringute menetlemise infosüsteem Planeeringute menetlemise infosüsteem PLANIS on loodav riiklik infosüsteem, mis arendatakse e-ehituse platvormile ning mille kaudu saab tulevikus menetleda kõiki planeerigu liike. Planeeringute menetlemise infosüsteemi eesmärgiks on areneda keskne planeeringute valdkonna infopunkt kõikidele osapooltele, koondades sealjuures tulevikus ruumilise planeerimise portaalina planeeringute andmekogu ja teisi riigi poolt loodud infokanaleid ning luues täiendavaid võimalusi koostööks, analüüsiks ja valdkonna arenguks. 2020. aastal viidi Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös läbi planeeringute menetluse infosüsteemi eelanalüüs. Töö eesmärk oli selgitada välja kasutajate vajadused planeeringute menetlemisel ning leida parimad võimalused KOV korraldavate planeeringute menetlemiseks kasutatava ühtse planeeringute menetluse infosüsteemi loomiseks. Infosüsteemi selgrooks sai planeeringu ja menetluse digitaliseerimine ning andme(baasi) ja objekti põhine lähenemine nii menetluses kui ka planeeringulahenduse osas. Analüüsis töötati välja mitmeid viise, kuidas muuta planeeringute koostamist mõjusamaks ja tõhusamaks. Tellija hetke seisukoht on, et antud parenduste elluviimine võib eeldada nii sisulisi muudatusi ja täiendusi planeerimisseaduses või selle rakendusaktides kui ka ulatuslikke digiarendusi. Analüüsi kohaselt on väljatoodu oluliseks eelduseks kõikvõimalike planeeringute koostamisel aluseks olevate vormide, ruumiandmete ja erinevate tulemite formaatide standardiseerimine üle KOVide. 2022. aastal viidi Euroopa Liidu Regionaalarengufondi rahastusel läbi täiendav eelanalüüs „Planeeringute menetluse infosüsteemi funktsionaalsete nõuete ning e-ehituse komponentide taaskasutusvõimaluste määratlemise analüüs“. Töö eesmärgiks oli 2020. aastal läbi viidud ärianalüüsi alusel otsustada arendatavad funktsionaalsused ning seotud olulised asjaolud. Näiteks, kas ja kuidas taaskasutada e-ehituse või muude ka riiklike infosüsteemide (X-GIS, loodav Viimsi GIS-lahendus VAAL vm) arendustes ja 5 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus kasutusel olevaid komponente. Lähtuvalt projekti tellimuse dokumendist tooks funktsionaalsuste kasutuselevõtt planeeringu koostamise korraldajate, huvitatud isikute (maaomanike, arendajate), planeerimiskonsultantide, projekteerijate, planeeringuprotsessides osalevate asutuste kui ka avalikkuse jaoks kaasa ressursisäästu ja parendaks andmete kättesaadavust. Samuti tekib digitaalsete andmete vahetamise võimalus teiste ehitusetappidega (ehitusregister, kinnisvara hooldus ja korrashoid, ringmajandus jt). Eelanalüüsi käigus koostati PLANIS süsteemi andmemudel, andmaks ettekujutust loodavate tabelite arvust (26 tk) ja sisust. Detailanalüüsi käigus tõenäoliselt loodud mudel muutub, kuna sõltub kasutusele võetavast arhitektuursest lahendusest, detailidest ja teatud määral ka arhitekti „käekirjast". Näiteks on praeguses lahenduses kujutatud planeeringute kihid kõik ühte tabelisse salvestatuna ning kihtide parameetrid oleks salvestatavad jsonb tüübiga andmevälja, mis võimaldab iga kihi korral salvestada erinevat hulka parameetreid (nt tüvikiht, jaotuskiht, ehitusalune pind, kõrgus, kuja jm). Teine variant oleks iga kihi jaoks tekitada eraldi andmetabel nagu näiteks PLANK süsteemis tehti. Täiendav keerukus ühtse andmemudeli kokku leppimisel tuleneb sellest, et perioodil 1995- 2019 kehtis planeeringute koostamisel täielik vormivabadus. Vormistusnõuete määrusega on valdkonnas ühtsete vorminõuete kehtimist juurutatud, ent täiendav ühtlustamine vajab valdkonnas laiapindset kokkulepet. Kokkulepete saavutamist soodustab osapoolte, sh planeerijate vajadus saada planeeringute andmed standardiseeritud kujul. Aastal 2025 on MaRu läbi viimas mitut hanget, mille eesmärk arendada PLANIS infosüsteemi esimene minimaalseid vajadusi kattev versioon. Esimene avalikustatav versioon peaks valmima 2025. aasta lõpuks. Käesoleva tehnilise kirjelduse objektiks olev uuring panustab PLANIS järgnevatesse arendustesse, mida rakendatakse samm- sammuliselt kooskõlas seadusandlusega. 6 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus 3. Probleemipüstitus ja uuringu eesmärk Uuringu eesmärgiks on töötada välja täisdigitaalse planeeringu, sh menetluse käigus loodava info loogiline andmemudel, mis toetab tõhusamat planeeringute koostamist ja menetlemist ning planeeringuandmete kasutust. Selleks kirjeldatakse ja analüüsitakse planeeringute koostamises osalejate ja planeeringuandmete kasutajate vajadusi seoses planeeringutes sisalduva infoga. Lisaks koostatakse teekaart täisdigitaalse planeeringu andmemudeli rakendamiseks. Peatükis kaks kirjeldatud planeeringute valdkonna digitaliseerimise sammudest hoolimata vajab valdkonna digiteemad põhjalikumat ülevaatamist, täpsustamist ja täiustamist, kuna paberipõhine planeering, planeeringu menetlemine ja nendega seotud info viimine täisdigitaalsesse vormi nõuab kõikide eelpool nimetatud andmete terviklikku struktureeritud käsitlemist ja uue kontseptuaalse lahenduse väljatöötamist. Üks valdkonna keskseid väljakutseid on see, et puudub täisdigitaalse planeerimise valdkonna vajadusi arvestav andmemudel. Planeeringutega seotud mõistete (nt. tiheasustusala) defineerimise vajadus on aina enam olulisemaks muutunud seoses digilahenduste kasutuselevõtuga. Mõned terminid on sätestatud planeerimisseaduses (PlanS), planeeringute vormistusnõuete määruses või mõne muu valdkonna seadusandluses ja juhendites. Eesti õigussüsteemis on erinevates regulatsioonides kasutatud samasid termineid erinevas tähenduses. Kuna planeeringute valdkond hõlmab endas väga paljusid valdkondasid ja erinevaid osapooli, siis on olnud raskendatud saavutada valdkondade ülene kokkulepe ärisõnastikuks ja kõikide mõistete definitsioonide loomiseks. Lisaks puudub ühtne ja terviklik regulatsioon ja suunised, mis arvestaks kõikide osapoolte vajadusi seoses planeerimisega seotud andmete kogumise, loomise, hoidmise ja jagamise põhimõtetega. Uuring käsitleb ainult detail- ja üldplaneeringuid, mis erinevad oma andmete vajaduste, (planeeringu ja planeeringuga seotud protsesside) probleemide ja andmehalduse osas. Uuringuga ei lahendata ära valdkondade üleseid ärisõnastiku küsimusi vaid keskendub ainult kahe planeeringuliigi menetlusele ja andmekasutusele. Uuringu teostamisel tuleb TOBE lahendust välja pakkudes lähtuda planeerimise põhimõtetest PlanS2 § 1 lg 1 ja ptk 2, ressursside mõistlikust kasutusest ning valdkonna heast tavast ja parimatest praktikatest. Uuringu läbiviimiseks saab kasutada planeerimismenetluse ühisosaprotsessi skeemi (Lisa 1.4), mis annab ülevaate planeeringuliikide menetluses tehtavatest tegevustest. Järgnevalt on etappide kaupa välja toodud analüüsi raames käsitlemist vajavad teemad ja täpsemad uurimisküsimused, millele tuleb töö käigus vastused leida. Etapp 1 käsitleb hetkeolukorra kaardistust (as-is) ja etapid 2 ja 3 lahendusi ning ettepanekuid. 2 Planeerimisseadus 7 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus 4. Uuringus käsitletavad teemad Alljärgnevalt on kirjeldatud teemasid, mis tellitava uuringu raames vajavad katmist. Uuring on tellija hinnangul otstarbekas jaotada omavahel seotud etappideks. Iga etapi tulemus annab sisendi järgmistele etappidele. Kogutud info põhjal sünnib viimases etapis lõpparuanne Eestile kohandatud loogilise andemudeli ja teekaardiga täisdigitaalse planeeringu rakendamiseks. 4.1. Eesti planeeringuandmetega seotud probleemide ja vajaduste analüüs Olukorra kaardistamiseks tuleks koostöös tellijaga läbi viia intervjuud ja/või küsitlused erinevate planeerimise osapoolega igas erinevas rollis. Käsitletud peavad olema detail- ja üldplaneeringu koostamisel osalevad ja peale kehtestamist planeeringu andmeid kasutavad osapooled. Planeeringuga ja selle menetlusega seotud osapooli on palju alustades kohalikest omavalitsustest, valitsusasutustest, valdkondlikest ekspertidest ja huvitatud isikutest (nt. kinnisvara arendajatest) kuni planeeringu mõjualasse jäävate isikuteni ja teiste huvitatud osapoolteni. Intervjuud võib läbi viia gruppidena. Üks osapool võib esindada mitut rolli, kuid iga rolli vajadused tuleb selgelt eristada. Tellija saab abistada osapoolte kontaktide leidmisel. Enne osapooltega intervjuude läbiviimist tuleks teostada tellija ja teostaja koostöös taustateadmiste ja võrdlusriikide näidete alusel esmane osapoolte andmevajaduste kaardistus, mida valideeritakse osapooltega. Planeeringu koostamise ja kehtestamisejärgsed osapooled on: Rolli nimetus mõiste Planeerija Planeerija (DP, ÜP) Korraldaja Planeerimisalase tegevuse korraldaja (ministeerium ja KOV) Ekspert Planeeringu koostamises osalev eriteadmistega isik (KSH) Koostöötegija3 Kooskõlastaja Isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on Kaasatud isik avaldanud soovi olla kaasatud Huvitatud isik Koostamisest huvitatud isik Tehnovõrkude valdajad Arvamuse andja (Elenger, Telia, kohalik vee-ettevõte) Heakskiitja Esitatakse heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile Võtab vastu planeerimismenetluses algatamise, lõpetamise, asukoha eelvaliku, kehtestamise otsuseid. Linna- või Otsustaja vallavolikogu või – valitsus. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/128062023014?leiaKehtiv 8 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus Planeeringuandmeid Näiteks projekteerijad, projekteerimistingimuste ja ehituslubade kasutavad osapooled menetlejad, Maa- ja Ruumiameti osakonnad jt. Ettevalmistamiseks võib kasutada üldplaneeringute vajaduste kaardistust (Lisa 1.1) Järgnevalt on välja toodu käsitlemist vajavad teemad: 4.1.1. Hetkeolukorra kaardistus: 4.1.1.1. Planeeringu ja selle menetlusega seotud andmete kasutus ja haldus 4.1.1.1.1. Milliseid ja miks töödeldakse algandmeid? 4.1.1.1.2. Milliseid tegevused ja protsessid viiakse läbi kehtestatud planeeringu andmete põhjal? 4.1.1.2. Andmete töötlemise ressursikulu ja andmekvaliteet 4.1.1.2.1. Millised on peamised andmekvaliteedi probleemid seoses planeeringu menetlemise ja koostamisega? 4.1.1.2.2. Mis on peamised ressursse nõudvad tegevused ja takistused seoses planeeringu andmehaldusega? 4.1.2. Osapoolte vajadused 4.1.2.1. Planeerimise osapoolte vajadused 4.1.2.1.1. Millised on erinevate planeeringu koostamise ja kehtestamise järgsete osapoolte vajadused seoses andmetele? 4.1.2.1.2. Millised on peamised murekohad planeeringulahenduse terviklikkuse ja üheselt mõistetavuse tagamisel ja sellest tulenevalt, millised osad vajavad standardimist? 4.1.2.1.3. Millised on vajadused (ajalooliste) alusandmete fikseerimiseks ja või ajas pidevalt muutuvate alusandmete sidumiseks (dünaamilised vs staatilised andmed)? 4.1.2.2. Innovatsiooni ja efektiivsuse suurendamine 4.1.2.2.1. Millised innovaatilised lahendused võiks aidata kaasa planeeringu ja selle menetlusega seotud andmete käsitlemisele? 4.1.2.2.2. Milline äriline vajadus tingib 3D andmete kasutamist planeeringu koostamises? 4.1.2.2.3. Milliste andmetega seotud tegevuste ja protsesside ümbermõtestamise kaudu on võimalik suurendada planeerimise efektiivsust? 4.1.2.3. Andmete struktureerimine ja jaotamine 4.1.2.3.1. Kuidas jaotada planeeringuga ja selle menetlemisega seotud andmeid? 4.1.2.3.2. Kuidas tagada, et reguleeritud osad (suunised, tingimused, kitsendused) ja ajas muutuvad andmed oleksid struktureeritud ja milline võiks olla nende jaotus? 4.1.2.4. Nägemused täisdigitaalsest planeeringust 9 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus 4.1.2.4.1. Millised on planeeringutega seotud osapoolte nägemused ja ootused seoses täisdigitaalse planeerimisega? 4.1.2.4.2. Kus erinevad osapooled näevad andmehalduse sh vastutuse ja koostöö parendamise kohti planeerimise valdkonnas? 4.1.2.4.3. Millised tehnoloogilised lahendused aitavad kaasa täisdigitaalse planeeringu rakendamisele? 4.1.2.4.4. Milline metoodika aitab rakendada täisdigitaalset planeeringut tagades kasutajate vajadused? 4.2. Loogilise andmemudeli väljatöötamine Ruumilise planeeringu andmete tõhusaks ja ühtseks haldamiseks on vajalik välja töötada osapoolte vajadustest lähtuv loogiline andmemudel. Andmemudeli väljatöötamine peab tuginema teaduslikule lähenemisele, arvestades kaasaegseid andmeteaduse tänast teadmist ning üldlevinud andmehalduse põhimõtteid ja raamistikke, hõlmates võimalikke alternatiivseid lahendusi ning põhjendusi ühe või teise alternatiivi kasuks. Töö teostaja peab argumentidele tuginedes selgitama valikut ning ühtlasi kirjeldama ka selle võimalikke piiranguid. Lisaks pannakse kogutud vajaduste põhjal kirja ettepanekutena andmehalduse ja töötlemise põhimõtted, mis on kooskõlas loodava andmemudeliga. Loodav andmemudel peab vastama parimale praktikale kasutades selleks sarnaste planeerimissüsteemide näiteid456 ning arvestama osapoolte vajadusi. Uuringu etapi eesmärk on välja töötada planeeringu andmete olemisuhte (ER) diagramm, mis sobitub e-ehituse andmebaaside struktuuriga (Lisa 1.5). Etapi lõppedes tutvustatakse andmemudelit, andmehalduse ja - töötlemise põhimõtteid, millest lähtuti. 4.2.1. Loogilise andmemudeli väljatöötamine: 4.2.1.1. Millised on ASIS andmemudeli kitsaskohad? 4.2.1.2. Milline on kasutajate vajadustest lähtuv andmemudel, mis katab planeeringuid ja nende menetlusi? 4.2.1.3. Millised atribuudid ja andmetüübid tagavad kasutajate vajadused? 4.2.1.4. Millised on andmete kirjeldused? 4.2.1.5. Millised andmeväljad peaksid olema kohustuslikus korras täidetud, et tagada osapoolte vajadused? 4.2.1.6. Milliseid kasutajate vajadused ei ole võimalik mõistlikul kujul katta loodava andmemudeliga? 4 Soome planeeringute andmemudel 5 Saksamaa Xplannung standard 6 Hollandi RO ruumilise planeerimise standardid 10 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus 4.3. Teekaardi koostamine täisdigitaalse andmemudeli rakendamiseks. Täisdigitaalse planeeringu ja sellest lähtuva andmemudeli rakendamiseks on vaja koostöös tellijaga koostada rakenduslik teekaart, mis annab ülevaate vajalikest sammudest jõudmaks täisdigitaalse planeerimiseni ja andmemudeli rakendamiseni. Teekaardil kujutatud tegevused ei pea olema valdkondade üleselt läbi arutatud vaid peab sisaldama pakkuja nägemust tegevuste jadana, mis on koostatud uuringu käigus saadud informatsiooni põhjal. Teekaart peab sisaldama: 4.3.1.1 Graafiliselt samm-sammuline tegevuste kirjeldus koos võimaliku ajakuluga 4.3.1.2 Andmemudeli rakendamisega seotud riskid ja võimalikud leevendusmeetmed 11 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus 5. Nõuded vahe- ja lõppraportile Lõppraporti koostamisel tuleb arvestada, et see kajastaks põhjalikult kogu uurimuse ulatust, tulemusi sh uurimusküsimusi ja soovitusi. Raport peab olema selge, struktureeritud ning suunatud nii spetsialistidele kui ka laiemale lugejaskonnale. Raporti lõpliku struktuuri ettepaneku teeb tööde teostaja. Lõppraporti juurde käivad lisad, mis on uuringu koostamise ajal kogutud ja loodud andmed, mida on võimalik taaskasutada järgnevates tegevustes. Järgnevalt on esitatud esialgne raporti struktuur, mis täpsustub töö teostamise käigus. Vaheraporti nõuded: 5.1. Valitud metoodika kirjeldus. 5.2. Osapoolte nimekiri. 5.3. Osapoolte vajaduste kirjeldused seoses planeeringutega ja nende menetlusega. 5.4. Planeeringuandmete töötlemise andmevoog graafiliselt. Lõppraporti struktuur (esialgne): 5.5. Uuringus kasutatud mõisted 5.5.1. Definitsioon ja allikas 5.5.2. Mõistete inglisekeelne tõlge 5.6. Eesti planeeringuandmetega seotud vajaduste kaardistus: 5.6.1. Hetkeolukorra ülevaade planeeringutega ja nende menetlusega seotud osapoolte vajadustest seoses andmetega . 5.7. Loogilise andmemudeli väljatöötamine: 5.7.1. Andmemudeli graafiline esitlus koos vajalike täpsustustega. Andmemudel antakse üle redigeeritavas ja taaskasutavas formaadis. 5.7.1.1. Andmehalduse ning äriprotsesside põhimõtted, mille rakendamine on eelduseks andmemudeli kasutuselevõtuks ja protsesside optimeerimiseks. 5.8. Soovitused ja teekaart: 5.8.1. Andmemudeli rakendamisega seotud riskide ja võimalike tegevuste kaardistamine koos selgituste ja põhjendustega. 5.8.2. Teekaart ja ajakava kirjeldus andmemudeli rakendamiseks koos visualisatsiooni, selgituste ja põhjendustega. 5.9. Kokkuvõte: 5.9.1. Peamised järeldused ja avastused uurimuse käigus. 5.9.2. Kokkuvõtlik seisukoht peamistele uurimusküsimustele, mis esitati uuringu alguses. 5.10. Viidatud kirjandus 5.11. Lisad: 5.11.1. Uuringu käigus kogutud, loodud ja süstematiseeritud materjalid. 5.11.2. Koostatud graafikud, tabelid, kaardid jms. 5.11.3. Ettekanded ja vaheraport. 5.11.4. Vajadusel täiendavad materjalid, mis toetavad raporti väiteid. 12 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus Raport peab olema koostatud selgelt, järgides keelelisi norme ja olema visuaalselt atraktiivne. Tekstis peavad olema selgelt eristatavad peatükid ja alapeatükid. Töö peab olema korrektselt viidatud. Töö lõpptulemuse paremaks arusaamiseks peavad spetsiifilisemad mõisted olema defineeritud. Lõppraportis toodud lahendused ja ettepanekud peavad tagama planeeringuandmete koosvõime katastriüksuste sihtotstarvete7 ja ehitiste kasutamise otstarvete8 ning võimalusel kinnistusraamatu, keskkonnalubade, ehituslubade, keskkonnamõju (strateegilise) hindamise ning erinevate avalike huvide kaitseks kantavate andmetega. Peale lõppraporti vastuvõtmist korraldab tööde tellija seminari, kus töövõtja tutvustab töö tulemusi kõigile soovijatele ning vastab asjakohastele küsimustele. 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/104122024016#para18b1 8 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1260/2202/1006/MKM_m51_lisa_uus.pdf# 13 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus 6. Metoodika ja meetodid Uuringu teostaja töötab välja parima metoodika uuringu eesmärkide saavutamiseks ja uurimusküsimustele vastamiseks. Täpsema töö teostamise metoodika ja selle läbiviimise kava pakub teostaja pakkumuses. Lõplik metoodika lepitakse kokku projekti alguses. Olenemata valitavast metoodikast tuleb uuringus kaardistada planeeringu osapoolte vajadused. Metoodika peab hõlmama analüüsi nii olemasolevate andmete kui ka uuringu käigus kogutud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete põhjal (vt ka tehnilise kirjelduse ptk 10. Uuringu teostamisel tuleb jälgida teadus- ja arendustegevuse põhitingimusi ja kriteeriume: Uudsus – uuringu raames uuritakse esmakordselt planeerimises osalevate osapoolte vajadusi andmekasutuse vaates. Projekti tulemusena töötatakse esmakordselt Eestis välja andmehalduse üldpõhimõtteid ning osapoolte vajadusi arvestav süsteemne planeeringute andmemudel, mis on eelduseks täisdigitaalsele planeerimisele üleminekuks. Loomingulisus – uuringu raames kaasatakse planeeringu koostamises osalevad ja kehtestamisejärgsed osapooled, kelle vajaduste põhjal luuakse planeeringuandmete kasutamiseks uus andmemudel. Uuring koostatakse teostajate parimatele teadmistele tuginedes lähtuvalt parimatest rahvusvahelistest teadmistest, tellija ei sea uuringu teostamiseks kohustuslikku metoodikat ega defineeri oodatavate väljundite sisu. Ettemääramatu tulemus - antud uuringu tulemus ei ole ette teada, kuna varasemalt pole planeerimises osalevate osapoolte vajadusi uuritud andmekasutuse vaates ega töötatud välja planeeringute andmemudelit. Süstemaatilisus - uuring peab olema kavandatud ja läbi viidud antud ülesandepüstitusele sobiva metoodikaga, mis võimaldab süsteemseid tegevusi, etapilisust ja dokumenteerimist ning tegevuste iteratiivsust ja korratavust. Ülekantavus ja korratavus – uuringu tulemusel tekkiv uus teadmine peab olema vabalt kättesaadav ja kasutatav rakendamise või kordamise eesmärgil teiste projektide käigus. Uurigu tulemusena loodav andmemudel peab olema kasutatav planeeringute menetlemiseks loodavas ja teistes sellega seotud infosüsteemides. Lähteandmeteks on nii viidete all olevad materjalid kui ka tellija poolt esitatavad lisad. Vastavalt vajadusele korraldatakse uuringu käigus töötubasid ning ümarlaudu koos tellija poolse töörühmaga. 14 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus 7. Uuringu ajakava Töö koosneb järgmistest etappidest: 7.1. Avakohtumine tellija ootuste, töö metoodika ja tellija poolse töörühma koosseisu selgitamiseks 10 päeva jooksul pärast hankelepingu sõlmimist. 7.2. Vajadusel tööplaani täiendamine vastavalt Tellija tagasisidele; 7.3. Töö teostamise käigus toimuvad minimaalselt 2 korda kuus progressikoosolekud töövõtja ja tellijapoolse töörühma vahel 7.4. Uuringu vaheraporti esitamine Tellijaga avakoosolekul kokku lepitud tähtajal, kuid mitte hiljem, kui 08.12.2025. Vaheraport annab ülevaate seni tehtud töödest esimeses etapis ja vastavusest ajakavale. 7.4.1. vajadusel vaheraporti täiendamine vastavalt tellija tagasisidele; 7.4.2. vaheraporti kinnitamine tellija poolt. 7.5. Uuringu lõppraporti esitamine tellijale avakohtumisel kokku lepitud tähtajal, kuid mitte hiljem kui 31.03.2026 vastavalt „Analüüsi väljundid“ peatükis kirjeldatud loetelule. 7.5.1. vajadusel lisakohtumised lõppraporti sisu täpsustamiseks ja viimistlemiseks; 7.5.2. lõppraporti kinnitamine tellija poolt. 7.6. Uuringu tulemuste esitamine seminaril ühe kuu jooksul peale lõppraporti kinnitamist. 7.6.1. Töövõtja peab olema valmis Tellija soovil asendama töölõike samaväärsetega, kui töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada töö eesmärke. 15 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus 8. Pakkuja meeskonna kirjeldus Pakkuja peab moodustama teenuse osutamiseks teadusvõimekuse- ja kogemusega ekspertidest koosneva meeskonna, millesse kuuluvad vähemalt projektijuht, analüütik, geoinformaatik, andmebaasiarhitekt ja planeerija. Vähemalt ühel tellija kirjeldatud meeskonnaliikmel olema doktorikraad või peab olema doktorant, kes töötab teadurina. Vähemalt kaks meeskonnaliiget peavad olema eelneva 60 kuu jooksul osalenud vähemalt kahe teadus- ja arendusuuringu9 läbiviimisel analüütiku/metoodiku/eksperdina ja omama kogemust planeerimise, geograafia, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, linnauuringute, andmeteaduse või äriinfotehnoloogia valdkonnas (uuring peab olema lõppenud nimetatud referentsperioodil või olema kestnud pakkumuse esitamise hetkeks vähemalt 6 kuud). Tellija nimetatud meeskonnaliikme(te)l peab olema vähemalt 2 (kaks) teaduspublikatsiooni (ETISe publikatsioonide klassifikatsiooni järgi 1.1 või 1.2 või 3.1. Vastav teave tuleb esitada meeskonnaliikme(te) CVs). Pakkuja meeskonnas võib olla täiendavaid meeskonnaliikmeid, kelle kaasamisel tuleb pakkumuses esitada isiku CV kinnitusena hankelepingu täitmisel osalemise kohta, kuid nende vastavus ei kuulu hindamisele. Pakkuja esitab meeskonna kirjelduse, kust nähtuvad kõikide esitatud meeskonnaliikmete nimed, rollid ja vastutus ning täiendavate liikmete puhul põhjendus nende kaasamiseks. Üks meeskonnaliige võib täita kahe meeskonnaliikme ülesandeid – sellisel juhul peab meeskonnaliikme kompetents ja eelnev kogemus vastama kõigile tema poolt täidetavatele meeskonnaliikmetele sätestatud nõuetele. Pakkuja kohustub hankelepingu sõlmimisel tagama, et pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed osalevad hankelepingu täitmisel pakkumuses esitatud rollides isiklikult. Pakkuja esitatud meeskonna koosseisu kirjeldus on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt hindamismetoodikas toodule. 8.1 Projektijuht Projektijuhi rolli täitev meeskonnaliige peab olema osalenud pakkumuse esitamise ettepaneku esitamisest arvates viimase 60 kuu jooksul projektijuhina vähemalt kahes (2) infotehnoloogilises arendusprojektis. Pakkuja esitab nõuetele vastavuse kohta meeskonna liikmete CV-des andmed, mis peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik hinnata meeskonnaliikmete kompetentsi ja eelneva kogemuse vastavust riigihanke 9 teadus- ja arendusuuring on mõistetud kui Teadus- ja arendustegevus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes 16 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus alusdokumentidele. Pakkuja esitab meeskonnaliikme allkirjastatud CVga meeskonnaliikme kinnituse selle kohta, et isik annab nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ning on valmis hankelepingut täitma. 8.2 Analüütik Analüütiku rolli täitev meeskonnaliige peab olema osalenud pakkumuse esitamise ettepaneku esitamisest arvates viimase 60 kuu jooksul vähemalt kahes (2) sarnases projektis. Sarnaseks projektiks loetakse konsultatsiooniteenuse projekti, mille raames analüüsiti IT-teenuseid, erinevate sihtrühmade kasutajateekondi või andmevajadusi, kasutades teenusedisaini tööriistu ja metoodikaid. Pakkuja esitab nõuetele vastavuse kohta meeskonna liikmete CV-des andmed, mis peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik hinnata meeskonnaliikmete kompetentsi ja eelneva kogemuse vastavust riigihanke alusdokumentidele. Pakkuja esitab meeskonnaliikme allkirjastatud CVga meeskonnaliikme kinnituse selle kohta, et isik annab nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ning on valmis hankelepingut täitma. 8.3 Geoinformaatik Geoinformaatiku rolli täitev meeskonnaliige peab olema osalenud pakkumuse esitamise ettepaneku esitamisest arvates viimase 60 kuu jooksul vähemalt kahes (2) sarnases projektis. Sarnaseks projektiks loetakse projekti, milles on analüüsitud või loodud ruumiandmeid ja nende halduse raamistikke, ruumiandmebaase või kaardirakendusi. Pakkuja esitab nõuetele vastavuse kohta meeskonna liikmete CV-des andmed, mis peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik hinnata meeskonnaliikmete kompetentsi ja eelneva kogemuse vastavust riigihanke alusdokumentidele. Pakkuja esitab meeskonnaliikme allkirjastatud CVga meeskonnaliikme kinnituse selle kohta, et isik annab nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ning on valmis hankelepingut täitma. 8.4 Andmebaasiarhitekt Andmebaasiarhitekti rolli täitev meeskonnaliige peab olema osalenud eelneva 60 kuu jooksul vähemalt kahes (2) sarnases projektis. Sarnaseks projektiks loetakse projekti, milles on kavandatud või realiseeritud andmebaasi struktuuri (entiteedid ja nendevahelised seosed) välja töötamine vastavalt ärinõuetele ja tehnilistele võimalustele. Pakkuja esitab nõuetele vastavuse kohta meeskonna liikmete CV-des andmed, mis peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik hinnata meeskonnaliikmete kompetentsi ja eelneva kogemuse vastavust riigihanke alusdokumentidele. Pakkuja esitab meeskonnaliikme allkirjastatud CVga 17 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus meeskonnaliikme kinnituse selle kohta, et isik annab nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ning on valmis hankelepingut täitma. 8.4 Planeerija Planeerija rolli täitev meeskonnaliige peab olema osalenud planeerija või planeeringu koostamise korraldaja rollis pakkumuse esitamise ettepaneku esitamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul vähemalt kahe (2) detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringud peavad olema pakkumuse esitamise hetkeks vastu võetud. Pakkuja esitab nõuetele vastavuse kohta meeskonna liikmete CV-des andmed, mis peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik hinnata meeskonnaliikmete kompetentsi ja eelneva kogemuse vastavust riigihanke alusdokumentidele. Pakkuja esitab meeskonnaliikme allkirjastatud CVga meeskonnaliikme kinnituse selle kohta, et isik annab nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ning on valmis hankelepingut täitma. 9. Tellijapoolne töögrupp ja kaasatud osapooled Tellija võib kaasata liikmeid vastavalt vajadusele nii tellija organisatsioonist kui ka teistest organisatsioonidest. Tellija ja täitja esindajad lepitakse kokku lepingus. 10. Pakkumuse vormistamine ja esitamine, eeldatav maksumus Pakkumuses esitab pakkuja: 1. Pakkumuse kogumaksumus, milles on välja toodud maksumus nii käibemaksuga kui ka käibemaksuta 2. Meeskonnaliikmete nimed ja dokumendid (sh allkirjastatud CV), mis tõendavad punktis 8 nimetatud nõuetele vastavust. 3. Töö teostamise metoodika ja ajakava, mis peab sisaldama vähemalt järgmist: 1. Töö koostamise metodoloogiline raamistik koos viidetega teoreetilistele lähenemistele, selgitades, kuidas valitud lähenemine aitab probleemipüstitust lahendada; 2. Uuringu eesmärgi täitmiseks kasutatavad meetodid ja neist tulenevad tegevused, selgitades kuidas valitud meetodite, andmeallikate ja valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil; 3. Tegevuste kirjelduse koos tähtaegade, tulemite ja seotud osapooltega; 4. Pakkuja on kirjeldanud töö teostamisega kaasnevate riskide haldamise meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele. 5. Kirjelduse, millistele uurimisküsimustele vastuste saamiseks ja tulemuste analüüsimiseks on otstarbekas kasutada tehisaru lahendusi. 18 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. Pakkuja tagab projekti tegevuste alustamisel projekti info kandmise Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS). ETIS-sse kantakse projekti pealkiri eesti ja inglise keeles, projekti algus- ja lõppkuupäev, vastutav täitja, rahastusprogramm, valdkond ja eriala, projekti läbi viiv asutus, finantseeriv asutus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), projekti maksumus, annotatsioon (lühitutvustus) eesti ja inglise keeles, tegevuse liik ja protsent ning projekti lõppedes projekti lõpptulemuste lühikirjeldus. Pakkumuse eeldatav maksumus on kuni 90 000 eurot (ilma käibemaksuta). Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Pakkumus tuleb esitada pakkuja seadusliku esindaja poolt hiljemalt 09.07.2025 kell 12.00 e-posti aadressile [email protected]. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 19 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus 11. Lisad Lisa 1 Tehnilise kirjelduse lisad 1.1 Planeeringuandmete töörühmas kogutud sisend ÜP andmevajaduste osas. 1.2. PLANK andmebaasi skeem 1.3. PLANIS andmekasutuse üldmudel 1.4. Planeerimismenetluse ühisosaprotsess 1.5. E-ehituse andmebaasi skeem Lisa 2 Hindamismetoodika ja -kriteeriumid Lisa 3 Lepingu projekt 20  TÖÖVÕTULEPINGU NR 5-4/244-1 ERITINGIMUSED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel ruumilise planeerimise osakonnajuhataja Ivari Rannama (edaspidi tellija), ja Tallinna Tehnikaülikool, registrikood 74000323, asukoht Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, mida esindab volituse alusel Ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Irene Lill (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on teadus- ja arendusteenuse „Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel“ (CPV kood 73000000-2 „Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused“, edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on esitatud lepingu lisas 1 „Tehniline kirjeldus” (edaspidi lähteülesanne). 2.2. Leping sõlmitakse teadus- ja arendusteenuse „Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel“ hanke tulemusena, mis on korraldatud riigihangete seaduse teadus-ja arendusteenuse erandi1 alusel ning vastavalt hanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt) kahes osas vastavalt tehnilise kirjelduse punktidele 5 ja 7. 2.4. Tellija vaatab töö üle 10 tööpäeva jooksul arvates vahe- ja lõppraporti esitamisest ning teatab töövõtjale, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse töö tellija poolt heakskiidetuks. 2.5. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas 90000 eurot, millele lisandub käibemaks. 1 RHS § 11 lg 1 p 19 ning MKM-i hankekord § 12; https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated  3.2. Tellija tasub töö eest kahes osas, pärast vastava etapi nõuetekohaselt teostatud töö vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel 20 päeva jooksul järgmiselt: 3.2.1. I etapi töö eest 50% punktis 3.1 nimetatud tasust kogusummas 45000 eurot 3.2.2. II etapi töö eest peale lõppraporti vastuvõtmist 50% punktis 3.1 nimetatud tasust kogusummas 45000 eurot. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Helen Madison, telefon 5802 3901, e-post [email protected] või teda asendav isik. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Ergo Pikas, telefon +372 56 455 953, e-post [email protected]. 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. – Tehniline kirjeldus; 5.1.2. Lisa 2. – Üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm); 5.1.3. Lisa 3. – Töövõtja pakkumus (leitav dokumendihaldussüsteemis). 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2. Käesolevale lepingule ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2. 6.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 6.4. Pakkuja tagab projekti tegevuste alustamisel projekti info kandmise Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS). Töövõtja kannab lõpliku uuringu info ETIS süsteemi 60 päeva jooksul peale lõppraporti vastuvõtmist. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/ 2  Lepingu Lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja XXX vahel sõlmitud lepingu nr XXX juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm) Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesoleva töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud………… (edaspidi Töövõtja) juhatuse liikme ……… poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunikule (edaspidi Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle poolte vahel …..……2025. aastal sõlmitud lepingu nr …. alusel osutatud töö alljärgnevalt: 1. ……………………………………………(üle antava(te) töö(d)e nimetus, detailne kirjeldus, ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited lepingu punktidele vms). 2. Tellija on töö tulemustega tutvunud ning võtab vastu ja allkirjastab töö tulemused, millega ühtlasi loetakse Töövõtja poolt üle antud töö vastuvõetuks. Käesolev akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas …… (summa sõnades) eurot. Käesolev akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3  Lepingu Lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tallinna Tehnikaülikooli vahel sõlmitud Lepingu nr XXX juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud XXX (edaspidi: Töövõtja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ……………………………………… (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel XXX sõlmitud Lepingu „Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel“ nr XXX alusel teostatud Töö alljärgnevalt: 1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/