KÄSKKIRI
04.08.2025 nr 50
Hanke „Strateegiliste investeeringute ekspressraja
väljatöötamine ” korraldamine, komisjoni ja
vastutava isiku nimetamine
Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 alusel ja kooskõlas majandus- ja
infotehnoloogiaministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:
1. Tellida eriteenusena õigusabiteenus „Strateegiliste investeeringute ekspressraja
väljatöötamine (objekti kood 79111000-5, objekti nimetus „Õigusabiteenused“), mille
eeldatav maksumus jääb alla 60 000 euro käibemaksuta.
2. Moodustan käskkirja punktis 1 nimetatud õigusabiteenuse tellimise korraldamiseks
komisjoni järgmises koosseisus:
Komisjoni esimees:
Ivan Sergejev – planeeringute asekantsler
Komisjoni liikmed:
Peeter Kadarik – ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna äriarenduse valdkonnajuht;
Ahto Pahk – maa- ja ruumipoliitika osakonna nõunik;
Moonika Schmidt – maa- ja ruumipoliitika osakonna planeeringute tõhustamise
projektijuht.
3. Komisjoni ülesanneteks on punktis 1 nimetatud õigusabiteenuse tellimine, pakkumuste
hanketingimustele vastavuse kontrollimine ja eduka pakkumuse väljaselgitamine.
4. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud õigusabiteenuse tellimise eest vastutavaks isikuks
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna
planeeringute tõhustamise projektijuhi Moonika Schmidt-i.
5. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud õigusabiteenuse hanke alusdokumendi ja selle lisad
(lisatud).
Valitud eriteenuse ja käskkirjaga kinnitatud hanketingimuste peale võib esitada vaidlustuse
Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses
sätestatud korras ja tähtajal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler
Hankedokumendi Lisa 1.1
Hange: „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“
Investeeringute tegemise takistused
EIS on tuvastanud suhtluses investoritega järgmised olulised takistused, miks investeeringud
on jäetud tegemata:
Elektritarbimise hind – palju uusi investeeringuid või olemasolevate investeeringute
laienemisi on ootel, sest üks võtmetegureid otsustamise juures on stabiilne elektrienergia hind.
Seoses Eesti tööstuse tootlikkuse tõstmisega väheneb tööjõumahukus ja suureneb elektri
tarbimise vajadus. Seetõttu on elektrienergia hinnakomponent järjest kaalukam tootmise
sisend.
Roheenergia puudus – otseühenduste puudus roheenergia tootmisüksustesse (põletid ja katlad
ei ole investori jaoks rohelise energia allikas). Tugevatele rahvusvahelistele brändidele on
rohelise energia komponent ülioluline ärimudeli jätkusuutlikkuse seisukohast kui ka toodete ja
teenuste turustamisel.
Olulised puudujäägid elektrijaotusvõrgus – vabu liitumisvõimsusi on vähe, 330 kV
elektrivõrgu väljaehitus on eriti problemaatiline nt Lääne-Eestis ja Saaremaal. See on oluliseks
eelduseks nii tööstusele, kui ka päikese- ja tuuleenergia arendamiseks.
Planeeringute, maatoimingute ja lubade ajamahukus ja bürokraatia (alates taristust kuni
hoonestuseni) – protsessi kiirendamisel palju efektiivistamise ruumi ettevõtluskeskkonna
parandamisel. Näiteks detailplaneeringud, eriplaneeringud, kasutusload, hoonestusõigused jpt.
Ettevõtjale on aeg raha.
Tööstusalade madal konkurentsivõime – puudub modulaarsus ja kiire operatsioonide
alustamise võimalus investorile. Enamasti pakutakse tühjasid platse mõningate ühendustega,
kuid terviklahendused ei ole lõpuni välja arendatud (tootmisega alustamine Eestis aeglasem
kui paljudes konkureerivates lääneriikides).
Infrastruktuuri puudus – Rail Balticu ja kaubaraudteevõrgustiku kiirem areng.
Raudteeühendus Lääne-Euroopaga on olematu ja Ida-Euroopaga väga madalal tasemel. Samuti
siseriiklikud probleemid – näiteks puudub Tallinna ringraudtee.
Tippspetsialistide puudus – Riigikontrolli ja HTMi raportitest selgub kõrgharidussüsteemi
kohta, et igal aastal jääb ülikoolide lõpetajate hulgas Eestis puudu 1000 tippspetsialisti.
Kõrgharidusreformi järel on suurenenud STEMM ja riigi jaoks strateegiliselt olulistel erialade
õppijate arv vaid IKT, meditsiini ja tervishoiu valdkonnas.
Oskustööjõu/välistööjõu piirangud – 2024.a oli piirarv 1303, mis ei rahulda ettevõtete tööjõu
vajadusi. See tähendab, et palju kasutatakse renditööjõudu, mis omakorda tähendab laekumata
tööjõumakse riigile.
Investeerimismeetmed – puuduvad kaasuspõhise toetuse maksmiseks vahendid, et
välisinvesteering Eestisse meelitada. Ehk puuduvad erakorralised vahendid strateegiliste
investeeringute toetamiseks ning Eesti ei paku piisavalt finantsilist toetust investorile Eestisse
maandamiseks.
Pangakontode avamise keerukus Eestis – piiratakse Eestis rahvusvaheliste
majandustehingute tegemist – sh pangakontode avamine ja sulgemine, ekspordi tehingud.
Kolmandate riikide residentidel on väga keeruline pangakontode avamine. Näiteks toovad nii
välisspetsialistid kui tööandjad just pangakonto avamisega seotud takistusi Eestis kohanemisel
ühe peamise probleemina välja.
Maksuerisuste puudumine – näiteks sotsiaalmaksu teatavate eristuste näol on võimalik
tippspetsialistide värbamist lihtsustada ja tööjõu defitsiiti vähendada. Mitmetes riikides on
tippspetsialistidele erandid ajutise madalama sotsiaalmaksu määra näol.
Kohaliku tooraine kasutusele võtmise protsessi aeglus – bioressursid ja maavarad.
Maavarasid Eestis on, kuid nende kasutusele võtmisega seondub palju probleeme.
Koostöö avaliku sektori sees – koostöö ja kommunikatsiooni vajakajäämised riigisiseselt nii
avaliku sektori sees kui avaliku sektori suhtluses erasektoriga.
Regioonides elamispindade puudus (v.a Tallinn ja Tartu) – tööstusettevõtetel on
elamispindadega kitsikusi, kuna ei ole enda töötajaid kuhugi paigutada. Seepärast otsitakse
erinevate rendipindade lahendusi.
Hankedokumendi Lisa 2
Hange: „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“
TÖÖVÕTULEPING nr …
ERITINGIMUSTE PROJEKT
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
hankekorra alusel Maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama (edaspidi tellija),
ja
…, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige … (edaspidi töövõtja),
keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,
sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu
sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi
1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja
üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib
prioriteetsem dokument.
2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg
2.1. Lepingu esemeks on Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine
(edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades
sätestatud tingimustele. Töö jaotub kolme osasse: 1. osa - analüüs, ettepanekud ja
valideerimine, 2. osa - eelnõude koostamine, 3. osa - konsultatsioonid.
2.2. Leping sõlmitakse tellija läbiviidud alla riigihanke piirmäära jääva eriteenuse hanke
„Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“ (CPV kood: 79111000-
5, Õigusabiteenused) tulemusena ning vastavalt hankedokumendile (HD) koos lisadega
ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle kirjalikud tulemused
elektrooniliselt tellijale üle vastavalt HD Lisa 1 „Tehnilise kirjeldus“ punktis 7.1 toodud
ajakavale.
3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
3.1. Punktis 2.3 toodud tähtaegadeks esitab töövõtja tellijale teostatud töö elektrooniliselt
koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). Kolmanda
osa teostatud töö kohta esitab töövõtja ainult akti. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija
on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti.
3.2. Tellija vaatab töö üle ja juhul kui töö vastab lepingutingimustele tagastab digitaalselt
allkirjastatud akti töövõtjale 14 päeva jooksul arvates töö üleandmisest.
3.3. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös
ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava
töö esitamiseks.
4. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
4.1. Tellija tasub töövõtjale punktis 2.1 sätestatud töö teostamise eest tasu summas ….
eurot, millele lisandub käibemaks.
4.2. Tellija tasub töövõtjale punktis 2.1 nimetatud osade kaupa kolmes osas pärast vastava
osa töö vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel järgmiselt:
4.2.1. esimene väljamakse moodustab punktis 4.1 nimetatud kogumaksumusest 25 %,
summas … eurot, summale lisandub käibemaks;
4.2.2. teine väljamakse moodustab punktis 4.1 nimetatud kogumaksumusest 45 %,
summas … eurot, summale lisandub käibemaks;
4.2.3. kolmas väljamakse moodustab punktis 4.1 nimetatud kogumaksumusest 30 %,
summas … eurot, summale lisandub käibemaks.
5. Poolte volitatud esindajad
5.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on Moonika Schmidt, e-post
[email protected].
5.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on … ,
telefon … , e-post … .
6. Lepingu lisad
6.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:
6.1.1. Lisa 1. Hankedokument koos lisadega;
6.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus
7. Muud sätted
7.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-
uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated
7.2. Käesolevale lepingule ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2.
7.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st
tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/
Hankedokumendi lisa 3.1
Hange: „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“
Töörühma juhi CV
Nimi: _______________
Haridusnõue
Esitada vähemalt järgmine info:
õppeasutuse ja õppekava nimi;
sisseastumise aasta ja lõpetamise aasta;
omandatud kraad.
(pakkuja poolt täidetav lahter)
Kogemus 1 vähemalt kahe seaduse eelnõu koostamises osalemise kogemus viimase 60 kuu jooksul
arvates pakkumuse esitamise ettepaneku esitamise kuupäevast
Esitada vähemalt järgmine info:
Kogemuste nimekiri koos lühikirjeldusega;
Tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega.
(pakkuja poolt täidetav lahter)
Kogemus 2 vähemalt kahe rahvusvahelise õigusakti Eesti õigusesse ülevõtmise kogemus viimase
60 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku esitamise kuupäevast
Esitada vähemalt järgmine info:
Kogemuste nimekiri koos lühikirjeldusega;
Tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega.
(pakkuja poolt täidetav lahter)
Kogemus 3 Vähemalt ühe seaduse eelnõu koostamises osalemise kogemus haldus- või
keskkonnaõiguses viimase 60 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku esitamise
kuupäevast.
Kogemus peab olema vähemalt ühel kolmest spetsialistist.
Esitada vähemalt järgmine info:
Kogemuste nimekiri koos lühikirjeldusega;
Tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega.
(pakkuja poolt täidetav lahter)
Kogemus 4 Vähemalt ühe seaduse eelnõu koostamises osalemise kogemus
äri-, finants- või majandusõiguses viimase 60 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise
ettepaneku esitamise kuupäevast.
Kogemus peab olema vähemalt ühel kolmest spetsialistist.
Esitada vähemalt järgmine info:
Kogemuste nimekiri koos lühikirjeldusega;
Tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega.
(pakkuja poolt täidetav lahter)
Kogemus 5 vähemalt kolme projekti juhtimise kogemus viimase 60 kuu jooksul arvates pakkumuse
esitamise ettepaneku esitamise kuupäevast.
Nimetada ära 3 juhitud projekti nimetused ja projektide ajaline kestus.
(pakkuja poolt täidetav lahter)
Keeleoskus 1 eesti keele oskus kõrgtasemel (C1). Kogemus peab olema kõigil kolmel spetsialistil.
Pakkuja peab tegema ühe järgnevatest valikutest: A1, A2, B1, B2, C1, C2.
(pakkuja poolt täidetav lahter)
Keeleoskus 2 inglise keele oskus kõrgtasemel (C1). Kogemus peab olema vähemalt ühel
spetsialistil.
Pakkuja peab tegema ühe järgnevatest valikutest: A1, A2, B1, B2, C1, C2.
(pakkuja poolt täidetav lahter)
/allkirjastatud digitaalselt/
Hankedokumendi lisa 3.2.
Hange: „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“
Töörühma liikme CV – spetsialist 1
Nimi: _______________
Haridusnõue
Esitada vähemalt järgmine info:
õppeasutuse ja õppekava nimi;
sisseastumise aasta ja lõpetamise aasta;
omandatud kraad;
(pakkuja poolt täidetav lahter)
Kogemus 1 Vähemalt kahe seaduse eelnõu koostamises osalemise kogemus viimase 60 kuu
jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku esitamise kuupäevast
Esitada vähemalt järgmine info:
Kogemuste nimekiri koos lühikirjeldusega;
Tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega.
(pakkuja poolt täidetav lahter)
Kogemus 2 Vähemalt kahe rahvusvahelise õigusakti Eesti õigusesse ülevõtmise kogemus viimase
60 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku esitamise kuupäevast
Esitada vähemalt järgmine info:
Kogemuste nimekiri koos lühikirjeldusega;
Tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega.
(pakkuja poolt täidetav lahter)
Kogemus 3 Vähemalt ühe seaduse eelnõu koostamises osalemise kogemus haldus või
keskkonnaõiguses viimase 60 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku esitamise
kuupäevast (kogemus peab olema vähemalt ühel kolmest spetsialistist).
Esitada vähemalt järgmine info:
Kogemuste nimekiri koos lühikirjeldusega;
Tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega.
(pakkuja poolt täidetav lahter)
Kogemus 4 Vähemalt ühe seaduse eelnõu koostamises osalemise kogemus
äri-, finants- või majandusõiguses viimase 60 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise
ettepaneku esitamise kuupäevast.
Kogemus peab olema vähemalt ühel kolmest spetsialistist.
Esitada vähemalt järgmine info:
Kogemuste nimekiri koos lühikirjeldusega;
Tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega.
(pakkuja poolt täidetav lahter)
Keeleoskus 1 eesti keele oskus kõrgtasemel (C1). Kogemus peab olema kõigil kolmel spetsialistil.
Pakkuja peab tegema ühe järgnevatest valikutest: A1, A2, B1, B2, C1, C2.
(pakkuja poolt täidetav lahter)
Keeleoskus 2 inglise keele oskus kõrgtasemel (C1). Kogemus peab olema vähemalt ühel
spetsialistil.
Pakkuja peab tegema ühe järgnevatest valikutest: A1, A2, B1, B2, C1, C2.
(pakkuja poolt täidetav lahter)
/allkirjastatud digitaalselt/
Hankedokumendi lisa 3.3.
Hange: „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“
Töörühma liikme CV – spetsialist 2
Nimi: _______________
Haridusnõue
Esitada vähemalt järgmine info:
õppeasutuse ja õppekava nimi;
sisseastumise aasta ja lõpetamise aasta;
omandatud kraad.
(pakkuja poolt täidetav lahter)
Kogemus 1 Vähemalt kahe seaduse eelnõu koostamises osalemise kogemus viimase 60 kuu
jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku esitamise kuupäevast
Esitada vähemalt järgmine info:
Kogemuste nimekiri koos lühikirjeldusega;
Tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega.
(pakkuja poolt täidetav lahter)
Kogemus 3 Vähemalt ühe seaduse eelnõu koostamises osalemise kogemus haldus või
keskkonnaõiguses viimase 60 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku esitamise
kuupäevast (kogemus peab olema vähemalt ühel kolmest spetsialistist).
Esitada vähemalt järgmine info:
Kogemuste nimekiri koos lühikirjeldusega;
Tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega.
(pakkuja poolt täidetav lahter)
Kogemus 4 Vähemalt ühe seaduse eelnõu koostamises osalemise kogemus
äri-, finants- või majandusõiguses viimase 60 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise
ettepaneku esitamise kuupäevast.
Kogemus peab olema vähemalt ühel kolmest spetsialistist.
Esitada vähemalt järgmine info:
Kogemuste nimekiri koos lühikirjeldusega;
Tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega.
(pakkuja poolt täidetav lahter)
Keeleoskus 1 eesti keele oskus kõrgtasemel (C1). Kogemus peab olema kõigil kolmel spetsialistil.
Pakkuja peab tegema ühe järgnevatest valikutest: A1, A2, B1, B2, C1, C2.
(pakkuja poolt täidetav lahter)
Keeleoskus 2 inglise keele oskus kõrgtasemel (C1). Kogemus peab olema vähemalt ühel
spetsialistil.
Pakkuja peab tegema ühe järgnevatest valikutest: A1, A2, B1, B2, C1, C2.
(pakkuja poolt täidetav lahter)
/allkirjastatud digitaalselt/
Hankedokumendi Lisa 4
Hange: „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“
Hankele „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“ eelneva infotunni
protokoll
Hankele eelneva turu-uuringu eesmärk oli enne teenuse hankimist lepingu eseme piiritlemine
hanke ettevalmistamiseks. Hankija kogus asjaomases valdkonnas tegutsevatelt ettevõtetelt
tagasisidet ja ettepanekuid esialgsele tehnilisele kirjeldusele. Hanget viib läbi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (MKM).
Infotunni eesmärk: koguda tagasisidet, kas töö on planeeritud mahus, ajaraamis ja eelarvega
teostatav.
E-kiri kutsega tulla infotundi edastati ettevõtetele: Ellex Raidla, Rask, Triniti, Cobalt,
Walless, Sorainen, Pohla ja Hallmägi, AB Nove.
Infotunnis osalesid: Ellex Raidla (Martin Triipan), Rask (Villy Lopman), Triniti (Sandor
Eilas, Tõnis Tamme), Walless (Edgar-Kaj Velbri), Sorainen (Paul Künnap, Anu Liinsoo,
Karin Madisson)
Infotund toimus 24.07.2025 ühendministeeriumis (Suur-Ameerika 1) ja Teamsis.
Osalejatele edastati tutvumiseks esialgne tehniline kirjeldus eeldusliku ajakava, peamiste
etappide, sisu ja eesmärgi tutvustamiseks. Kokkuvõtet tehnilise kirjelduse tutvustusest
käesolev protokoll ei sisalda.
Tagasiside hankija poolt esitatud küsimustele ja kohtumisel tõstatatud küsimustele on
koondatud alljärgnevalt:
Ajakava
Ajakava osas küsiti, kas oleks võimalik siduda aruannete esitamine tellija kirjaliku
tagasisidega eelnevale aruandele. Samuti küsiti, kas oleks võimalik pikendada
õiguskeskkonna ning rahvusvahelise praktika analüüsi osa kestvust kahe nädala pealt
kolme nädala peale. MKM nõustus ettepanekutega ja lisas, et kindlasti ei soovita
võrdlusriikide pealt lahendusi kopeerida, vaid eesmärk on saada teada kas ja mida
teised teevad ning kas see on Eestis relevantne. MKM ootus on, et töö teostaja toob
analüüsi tulemusel lauale julgeid, kuid relevantseid lahendusi.
Ajakava osas juhiti tähelepanu sellele, et sellises tempos tööd tehes on risk kvaliteedi
langusele (sh nt ei võimalda süvitsi minekut, et analüüsida kohtupraktikat) ning uuriti,
kas oleks võimalik, et MKM tellib hetkel ainult analüüsi esimese osa. MKM kinnitas,
et on mõelnud selle peale ning jõudnud järeldusele, et see ei ole võimalik, kuna
käesoleva hanke põhieesmärgiks on reaalsete õiguslike muudatusettepanekute
loomine, eelnev analüüs on toetava funktsiooniga. MKM lisas, et pakkuja ülesanne on
1
teha valmis eelnõu – ametlikud kooskõlastusringid, esitlused Valitsuses ja Riigikogus
jm ametlikud menetlusetapid teeb hankija läbi ise.
Pakkuja ja hankija koostöö osas tõi MKM välja, et ootus on, et koostöö hakkab olema
tihe. Ajakavasse on hankija poolt kavandatud kohtumised peale aruannete esitamist,
jooksev kirjalik suhtlus ning vajadusel ad hoc kohtumised. MKM on arvestanud
sellega, et hankijapoolne tagasiside tuleb anda võimalikult kiiresti.
Eelarve
Toodi välja, et kõige hoomamatum ja keerulisemalt eelarvestatav on teine osa
(eelnõude koostamine) kuna see sõltub esimese osa tulemustest. MKM nõustus
tagasisidega kuid täiendas, et ootus on saada hea ja läbimõeldud lahendus ning et
pakkumuse selle osa eelarvestamine eeldab pakkujalt tehtava töö pakkumuse
kontekstis eelnevat läbimõtlemist. Oluline on silmas pidada, et tellitava töö fookus on
just investeeringu rajamisel tekkivate väljakutsete lahendamisel, mitte muudel
külgnevatel aspektidel (ehk tööjõu kättesaadavust, elektrienergiaga varustatust,
finantseerimist jms aspekte käesolevas töös ei käsitleta).
Tehti ettepanek täpsustada konsultatsioonide mahtu ning see fikseerida- st mitte kuni
50 tundi, vaid 50 tundi.
Toodi välja, et eelnõude osas on ette nähtud ka mõjuhinnangute koostamine, sh
majandusmõju. Advokaadibüroode jaoks tähendaks majandusmõju hindamine
allhankija kaasamist, mis teeks eelarve suuremaks. Tehti ettepanek, et MKM kaaluks
selle osa enda kanda võtmist. MKM on valmis seda tegema.
Koostöö ja sünergia
Sooviti infot, kuivõrd on teistel haldusaladel valmidus teha koostööd antud analüüsi
raames. MKM kinnitas, et tegemist on valitsuse prioriteediga. Projektile on plaanis
määrata juhtrühm kuhu kuuluvad lisaks maa- ja ruumipoliitika valdkonnale ka
esindajad MKMi ettevõtlus- ja tööstusosakonnast, Justiits- ja Digiministeeriumist.
Lisaks on plaanis hoida kursis Kliimaministeeriumit ja Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumit.
Uuriti, kuidas on tagatud erinevate töövoogude sünergia – planeeringute menetluste
tõhustamine ning suurinvesteeringute ekspressraja loomine. MKM kinnitas, et
nendega tegelevad ühed ja samad inimesed ning protsessid liiguvad paralleelselt.
Küsiti, kuivõrd põhjendatud on strateegiliste investeeringute jaoks eraldi ekspressraja
tekitamine olukorras, kus planeerimisprotsesse vaadatakse tervikuna üle. MKM-i
seisukohalt on nendel kahel töövool arvestatav sünergia, kuid strateegilistele
investeeringutele eraldi tähelepanu pööramine on põhjendatud, arvestades nende
eeldatavalt suurt mõju riigi konkurentsivõimele. Samuti tõi MKM välja, et antud
analüüsi esimese osa tulemeid, mida ei saa rakendada ekspressraja jaoks,
analüüsitakse eraldi ning asjakohasusel rakendatakse muudes protsessides.
2
Töö teostajaga jagatav info
Küsiti kas pakkujatega jagatakse infot ka paralleelselt toimuvate
tõhustamisprotsesside kohta. MKM kinnitas, et nii palju kui analüüse ja materjale on
olemas, jagatakse neid töö teostajaga. Samas tõi MKM välja, et töö esimene osa on
analüüs mida sellisel kujul varem pole tehtud. Seega selles osas uuringud ja analüüsid
sisuliselt puuduvad.
Uuriti, kas töö teostajaga jagatakse ka infot, mis probleemidega investeeringut teha
soovijad täpsemalt kokku puutuvad. MKM kinnitas, et Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus on selle kaardistuse teinud ning seda jagatakse pakkujatega.
Töö teostatavus
Töö teostatavuse (ajakava, eelarve, maht) osas oli erinevaid arvamusi. Mõni arvas, et
on tehtav, mõni arvas, et ette antud maksmuse piir (alla 60 000 eurot km-ta) kataks
ära ainult esimese osa kulud. Toodi ka välja, et kui eelarve oleks suurem siis oleks
võimalik teha põhjalikumat ja kvaliteetsemat tööd.
3
Hankedokumendi Lisa 5
Hange: „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“
Pakkumuse maksumus
Nr
Kulu nimetus Tundide arv Maksumus (km-ta)
1
Töötunni hind (A)* /täita/
2 1. osa – Analüüs, ettepanekud ja
- /täita/
valideerimine
3
2. osa – Eelnõude koostamine - /täita/
4
3. osa – Konsultatsioonid 50 =töötunni hind (A) x 50
5
Teenuse kogumaksumus (1.-3. osa) kokku /täita/
*Pakkuja esitab konsultatsiooni töötunni hinna.
Hanke „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine ” korraldamine, komisjoni ja
vastutava isiku nimetamise käskkirja lisa
„Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“ hanke alusdokument
„HANKEDOKUMENT“ (HD)
1. Hanke üldinfo
1.1. Hankijaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi hankija),
registrikood 70003158, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, telefon 625 6342, e-post
[email protected].
1.2. Hankija teeb ettepaneku esitada pakkumus alla riigihanke piirmäära jäävale
eriteenuse hankele „Strateegiliste investeeringute ekspressraja
väljatöötamine“ (edaspidi hange) vastavalt hanke alusdokumentides
sisalduvatele tingimustele. CPV kood: 79111000-5 (Õigusabiteenused).
1.3. Hange viiakse läbi vastavalt hanke alusdokumentidele.
1.4. Töö üleandmise tähtaeg on 31.12.2025.
1.5. Hange jaotub kolmeks osaks: 1. osa - analüüs, ettepanekud ja valideerimine, 2.
osa - eelnõude koostamine, 3. osa - konsultatsioonid.
1.5.1. Hanke teine ja kolmas osa sõltuvad märkimisväärselt esimese osa tulemustest.
Kui esimese osa teostamise tulemusel selgub, et eelnõu pole võimalik koostada,
siis Hankija teist ja kolmandat osa ei telli.
1.6. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 18.08.2025 kell 12.00.
1.7. Pakkumused esitatakse aadressile
[email protected]
1.8. Pakkumuse eeldatav maksumus on alla 60 000 euro (käibemaksuta). Kõik hanke
alusdokumentides nimetatud hankija poolt töövõtjale hüvitatavad kulud tuleb
arvestada lepingu hinna sisse, st kogusumma ehk lepingu hind peab jääma alla
pakkumuse maksumuse piirmäära 60 000 eurot (käibemaksuta).
1.9. Pakkuja esitab pakkumuse maksumuse vormil HD Lisa 5.
2. Hanke eesmärk ja lähteülesanne
2.1. Hanke eesmärgiks on: Eesti jaoks tõhusa, läbipaistva ja vastutustundliku õigusliku
raamistiku väljatöötamine, mis aitaks lahendada strateegiliselt oluliste
investeeringute tegemisel esinevaid takistusi ja panustaks majanduskasvu
edendamisse.
2.2. Hanke raames peab Töövõtja osalema muudes hankelepingu täitmisega vahetult
seonduvates ja hankelepingu kohaseks täitmiseks vajalikes tegevustes ja töödes,
lähtudes hanke alusdokumendis ja selle lisades sätestatud tingimustest ja viidatud
dokumentidest.
2.3. Hankelepingu täitmisel tuleb lähtuda hanke dokumentidest, töövõtulepingus
kirjeldatud nõuetest ja muudest dokumentidest, mille järgimine on professionaalse
teenuseosutaja hinnangul antud hankelepingu eesmärkide täitmiseks vajalik.
2.4. Hankijal on õigus muuta pakkuja esitatud hanke tulemeid ja töö osasid.
3. Nõuded pakkujale ja pakkuja meeskonnale
3.1. Pakkuja meeskonnas peab olema vähemalt kolm (3) spetsialisti, kes töötavad
iseseisvate liikmetena, ent koos moodustavad töörühma (edaspidi töörühm). Üks
töörühma liige täidab mh ka töörühma juhi ülesandeid. Pakkuja määrab töörühma
juhi ning pakkuja ja hankija vaheline teabevahetus toimub töörühma juhi kaudu.
3.2. Pakkuja spetsialistidel peavad olema täidetud vähemalt järgmised nõuded:
Töörühma juht Spetsialist (1) Spetsialist (2) Nõudeid
tõestav
dokument
Haridusnõue akadeemiline juriidiline kõrgharidus (vähemalt magistrikraad Haridust
või sellega võrdsustatud haridus). Kogemus peab olema kõigil tõendavate
kolmel spetsialistil. dokumentide
koopiad või
väljavõte
riiklikust
registrist.
Kogemus 1 vähemalt kahe vähemalt kahe vähemalt kahe esitada lisa
seaduse eelnõu seaduse eelnõu seaduse eelnõu 3.1; 3.2 või
koostamises koostamises koostamises 3.3 vormil
osalemise kogemus osalemise kogemus osalemise (vorm valida
viimase 60 kuu viimase 60 kuu kogemus viimase sõltuvalt
jooksul arvates jooksul arvates 60 kuu jooksul spetsialistist)
pakkumuse pakkumuse arvates
esitamise esitamise pakkumuse
ettepaneku ettepaneku esitamise
esitamise esitamise ettepaneku
kuupäevast kuupäevast esitamise
kuupäevast
Kogemus 2 vähemalt kahe vähemalt kahe - esitada lisa
rahvusvahelise rahvusvahelise 3.1; 3.2
õigusakti Eesti õigusakti Eesti vormil (vorm
õigusesse õigusesse valida
ülevõtmise ülevõtmise sõltuvalt
kogemus viimase kogemus viimase spetsialistist)
60 kuu jooksul 60 kuu jooksul
arvates pakkumuse arvates pakkumuse
esitamise esitamise
ettepaneku ettepaneku
esitamise esitamise
kuupäevast kuupäevast
Kogemus 3 Vähemalt ühe seaduse eelnõu koostamises osalemise kogemus esitada lisa
haldus- või keskkonnaõiguses viimase 60 kuu jooksul arvates 3.1; 3.2 või
pakkumuse esitamise ettepaneku esitamise kuupäevast. 3.3 vormil
Kogemus peab olema vähemalt ühel kolmest spetsialistist. (vorm valida
sõltuvalt
spetsialistist)
Kogemus 4 Vähemalt ühe seaduse eelnõu koostamises osalemise kogemus esitada lisa
äri-, finants- või majandusõiguses viimase 60 kuu jooksul 3.1; 3.2 või
arvates pakkumuse esitamise ettepaneku esitamise kuupäevast. 3.3 vormil
Kogemus peab olema vähemalt ühel kolmest spetsialistist. (vorm valida
sõltuvalt
spetsialistist)
2
Kogemus 5 vähemalt kolme - - esitada lisa
projekti juhtimise 3.1 vormil.
kogemus viimase
60 kuu jooksul
pakkumuse
esitamise
ettepaneku
esitamise
kuupäevast
Keeleoskus 1 eesti keele oskus kõrgtasemel (C1). Kogemus peab olema esitada lisa
kõigil kolmel spetsialistil. 3.1; 3.2 või
3.3 vormil
(vorm valida
sõltuvalt
spetsialistist)
Keeleoskus 2 Inglise keele oskus kõrgtasemel (C1). Kogemus peab olema esitada lisa
vähemalt ühel spetsialistil. 3.1; 3.2 või
3.3 vormil
(vorm valida
sõltuvalt
spetsialistist)
3.3. Pakkumuses pakutud spetsialistid peavad täitma HD-s ja selle lisades kirjeldatud
ülesandeid isiklikult.
4. Nõuded pakkumusele
4.1. Pakkumus (esitatavate dokumentide kogum) tuleb enne esitamist pakkuja
allkirjaõiguslikul isikul allkirjastada. Pakkumuse igat dokumenti eraldi
allkirjastama ei pea.
4.2. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema
vormistatud eesti keeles.
4.3. Pakkumus peab sisaldama kõiki HD-s nõutud dokumente (vt p 4.6) ning vastama
HD-s esitatud tingimustele ja Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ega või
olla mistahes viisil eksitav.
4.4. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate hankijale
edastamise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus.
4.5. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on arvestanud oma pakkumuse
mahtu ka need tööd, mis ei ole HD-s kirjeldatud, kuid mis on tuginedes heale
tavale ja pakkuja professionaalsusele vajalikud tööde nõuetekohaseks
teostamiseks.
4.6. Pakkumus peab sisaldama:
4.6.1. spetsialistide haridust tõendavate dokumentide koopiaid või väljavõtet
riiklikust andmebaasist;
4.6.2. iga spetsialisti poolt allkirjastatud vormikohast (lisa 3.1, lisa 3.2, lisa 3.3)
CV-d, mille allkirjastamisega spetsialist kinnitab, et ta täidab töö
teostamiseks vajalikke nõudeid (punkt 3.2) ning et ta saab osaleda lepingu
täitmisel;
3
4.6.3. pakkumuse maksumust. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki Töö
läbiviimiseks vajalikke kulusid, makse ja maksusid. Pakkuja esitab töö
teostamise maksumuse pakkumuse maksumuse vormil (Lisa 5).
4.6.4. pakkuja informatsioon, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjused
ärisaladuseks määramise kohta. Pakkuja ei või ärisaladuseks märkida RHS §
46.1 lõikes 1 nimetatud asjaolusid;
4.7. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on aru saanud hanke eesmärgist,
teostatava töö sisust ja ulatusest ning kinnitab, et ta on võimeline teostama töö HD
Lisa 1 tehnilise kirjelduse punktis 7.1 toodud ajakavas.
4.8. Pakkumus peab olema jõus 60 kalendripäeva pakkumuste esitamise tähtpäevast
arvates.
5. Pakkumuse vastavuse kontrollimine, vastavaks tunnistamine või tagasilükkamine.
Kõikide pakkumuste tagasilükkamine.
5.1. Pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele.
5.2. Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see vastab kõikidele hanke
alusdokumentides esitatud tingimustele.
5.3. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel kõik pakkumused tagasi
lükata ja hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla
eelkõige, kuid mitte ainult:
5.3.1. kui kõikide esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused
ületavad hanke eeldatava maksumuse (p 1.8.);
5.3.2. kui hanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on muutunud või tekib
vajadus hankelepingu eset muuta ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine
ebaotstarbekaks või võimatuks;
5.3.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega
hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.
6. Pakkumuste hindamine ja pakkumuste edukaks tunnistamine
6.1. Hinnatakse vastavaks tunnistatud pakkumusi.
6.2. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse madalaima maksumusega esitatud pakkumus.
Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.
6.3. Võrdse kogumaksumuse esitanud pakkumuste puhul osutub eduka pakkumuse
esitanud pakkujaks pakkuja, kelle poolt pakutud töötunnihind (Lisa 5, rida 1) on
madalaim. Kui ka siis on pakkumused võrdsed otsustatakse võitja liisu heitmise teel.
6.4. Pakkumust, kus esinevad faktivead, ei tunnistata edukaks pakkumuseks.
7. Hankelepingu sõlmimine
7.1. Hankija sõlmib eduka pakkujaga hankelepingu (edaspidi töövõtuleping), mille
tingimused on esitatud lisas 2
7.2. Pakkuja kohustub talle edastatud töövõtulepingu allkirjastama ning tagastama
allkirjastatud töövõtulepingu hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul lepingu
edastamisest arvates.
7.3. Juhul, kui edukas pakkuja loobub lepingu sõlmimisest, on hankijal õigus sõlmida
leping esialgsel hindamisel leitud järjestuselt teise pakkumuse esitajaga juhul, kui
edukaks tunnistatud pakkumuse äralangemine ei saa mõjutada ülejäänud
pakkumuste omavahelist järjestust.
4
8. Lisad
8.1. HD Lisa 1 Tehniline kirjeldus „Strateegiliste investeeringute ekspressraja
väljatöötamine“
8.2. HD Lisa 1.1 Tehnilise kirjelduse lisa „Investeeringute tegemise takistused“
8.3. HD Lisa 2 Töövõtulepingu eritingimused
8.4. HD Lisa 3.1 Töörühma liikme CV töörühma juht (vorm)
8.5. HD Lisa 3.2 Töörühma liikme CV – spetsialist 1 (vorm)
8.6. HD Lisa 3.3 Töörühma liikme CV – spetsialist 2 (vorm)
8.7. HD Lisa 4 Lisa 4 Infotunni protokoll - Strateegiliste investeeringute
ekspressrada_24.07.25
8.8. HD Lisa 5 Pakkumuse maksumus (vorm)
5
Hankedokumendi Lisa 1
TEHNILINE KIRJELDUS
„Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“
1. PROBLEEMI KIRJELDUS NING HETKEOLUKORD
Eesti on kaotamas oma rahvusvahelist konkurentsivõimet.1 Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus (EIS) on kaardistanud selle põhjused, tuues esile mitmeid tõkkeid
suurinvesteeringute kaasamisel – sh kõrge ja ebastabiilne elektrihind, roheenergia
jaotusvõrkude ning taristu puudujäägid, tööjõupuudus, piiratud toetussüsteem ning ebapiisav
koostöö avaliku sektoriga (vt Lisa 1).
Ühe kriitilise takistusena on esile tõstetud investeeringu elluviimisega kaasnev bürokraatia, mis
pidurdab suurinvesteeringu objektide (ehitiste) rajamist. Seetõttu keskendub käesolev hange
menetlusprotsessidele, mis mõjutavad investeeringute elluviimist alates planeeringute
koostamisest kuni tegevuseks vajaliku loa väljastamiseni.
Rahvusvahelises praktikas on käimas mitmed algatused, mille eesmärk on suurinvesteeringuid
toetavate menetlusprotsesside tõhustamine ja kiirendamine.
Leedu strateegiline investeeringuraamistik, sh nn roheline koridor seaduse tasandil
reguleeritud suurinvesteeringutele, võeti kasutusele 2021. aastal. Selle keskmes on ühtse
kontaktpunktina Invest Lithuania. Kaitsetööstuse jaoks loodi eraldi nn kiirtee mehhanism
2023. aastal. Selle esimene edulugu on Rheinmetalli projekt, kus muidu aastaid kestev
menetlus tehti ära mõne kuuga ning seadusi muudeti projektipõhiselt, lubades ehituse algust
enne ametlikke lubasid.
2024. aastal jõustunud Neto nulltehnoloogiate tööstuse seadus (Net-Zero Industry Act või
NZIA), loob ühtse EL-i raamistiku, et tugevdada neto nulltehnoloogiate tootmisvõimekust
ja vähendada sõltuvust välisvarustajatest. Seadus näeb ette kiirendatud loamenetlused,
ühtsed kontaktpunktid ja investeeringute soodustamise meetmed, et toetada puhaste
tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu. EL regulatsioon on integreeritud või
integreerimisel riiklikesse õigusraamistikesse.
Euroopa Komisjon on vastu võtnud Kaitsevalmiduse tervikpaketi (Defence Readiness
Omnibus), mis sisaldab seadusandlikke ja mitteseadusandlikke ettepanekuid, mis hõlmavad
nii kaitsevaldkonna spetsiifilisi kui ka laiemalt reguleeritavaid valdkondi. Meetmepaketi
eesmärk muuhulgas on kaotada kitsaskohad riigihangetes, loamenetlustes,
aruandluskohustustes.
Vabariigi Valitsus on süsteemselt ette võtnud bürokraatia vähendamise, et vähendada koormust
ettevõtjatele ning tõsta ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet. Selleks on käima lükatud
mitmeid olulisi algatusi:
Vabariigi Valitsuse juures tegutsev Efektiivsuse ja Majanduskasvu Nõukoda koondab ja
esitab ettepanekuid dereguleerimiseks, nõuete ja bürokraatia vähendamiseks ning
sammudeks, mis aitaksid kaasa majanduse kasvule.
1 Lausanne´i juhtimise arendamise instituudi andmete kohaselt on Eesti 69 riigi võrdluses 33. kohal ehk eelmise
aastaga võrreldes ei tõusnud ega langenud samas kui nii Läti ja Leedu parandasid oma kohti.
1
Käivitati suuremahuliste investeeringute toetus2, mille eesmärk on soodustada alates
100 miljoni euroste investeeringute tegemist Eesti majandusse, toetada eksportivate
ettevõtete konkurentsivõime, ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvu.
Väljatöötamisel on kriteeriumid määratlemaks olulise tähtsusega tööstusalad, et
võimaldada neid kiirelt ja bürokraatiavabalt eelisarendada.
Käimas on detailplaneeringu kui instrumendi ja protsessi terviklik ülevaatus, mille
käigus analüüsitakse selle ülesandeid, nõudeid, paindlikkust ja detailsusastet.
Teostatud on mitmeid analüüse ning koostatud analüüsivaid memosid, mis käsitlevad
planeerimisprotsesse ning nendega seotud ja neid oluliselt mõjutavaid aspekte. Hankija
teeb need kättesaadavaks koos omapoolsete selgitustega lepingu sõlmimise järgselt.
Lisaks nendele initsiatiividele on vajalik analüüsida võimalusi luua ka Eestis nn suuremahuliste
strateegiliste investeeringute kiirtee.
2. TELLIJA ESMANE NÄGEMUS
Riigi vaatest olulise erainvesteeringu / arendusprojekti mõiste ning valikukriteeriumid /
metoodika
Eesti õiguses puudub mõiste „strateegiliselt oluline investeering“ või „strateegiliselt oluline
projekt“. Samuti puuduvad erisused planeerimis- ja loamenetlustes, lähtudes planeeritava
investeeringu mahust, mõjust või muudest sellistest näitajatest. Sellise mõiste Eesti õigusruumi
toomine on põhjendatud, arvestades rahvusvahelist praktikat ning Euroopa Liidu algatusi.
Projektide määramine strateegiliselt olulisteks peab toimuma läbipaistvalt ja ühise metoodika
alusel, minimeerides seonduvaid riske ja integreerides Euroopa Liidu algatustega tehtud
ettepanekuid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ettepanek on tekitada
strateegiliselt olulise investeeringu defineerimiseks uus norm majandustegevuse seadustiku
üldosa seadusesse (MSÜS), mille alusel kehtestada majandus- ja tööstusministri või Valitsuse
määrusega vastav valikumetoodika.
Projektidele kohalduvate eelismenetluste pakett
Strateegiliselt olulise investeeringu defineerimise üks põhieesmärke on kommunikeerida
kõikidele ametiasutustele võrdselt ja läbipaistvalt, et strateegiliselt olulise investeeringu
staatuse saanud projekt on riiklikult prioriteetne ja asutustel on kohustus menetleda seda
eelisjärjekorras. Staatuse saanud projektidele kohalduvad täiendavad menetluslikud erisused
peaksid olema sätestatud valdkondlikes seadustes (nt planeerimisseadus, keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus,
ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus jt). Kõik sellistele projektidele
kohalduvad erisused pandaks paika rääkides neid läbi vastavate haldusaladega. Loodavate
eelismenetluste pakett peab olema kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja teadaolevate
ettepanekutega.
Keskne kontaktpunkt
Strateegiliselt oluliste investeeringute elluviimise hõlbustamise jaoks on põhjendatud keskse
kontaktpunkti loomine (sellise kontaktpunkti loomise nõue sisaldub mh ka Euroopa Liidu NZIA
regulatsioonis ja Defence Readiness Omnibus ettepanekus). Keskse kontaktpunkti rolli võib
2
Suuremahuliste investeeringute toetus–Riigi Teataja
2
kanda, näiteks, EIS, Maa- ja Ruumiamet (MaRu) või MKM ise. Keskse kontaktpunkti ülesanne
on parandada osapoolte koostööd ja pädevust planeeringute menetlemisel ning lahendada
kliendikeskselt ja tõhusalt konkreetseid kaasuseid.
Ülaltoodu on esialgne nägemus. Hankija ootus on, et Pakkuja esitab sellele täiendusi.
3. TELLITAVA TÖÖ EESMÄRK
Töötada Eesti jaoks välja tõhus, läbipaistev ja vastutustundlik õiguslik raamistik, mis aitaks
lahendada strateegiliselt oluliste investeeringute tegemisel esinevaid takistusi ja panustaks
majanduskasvu edendamisse.
Analüüsi keskmeks on menetlused, mis omavad mõju strateegiliselt olulise investeeringu
füüsilise objekti (ehitise) rajamisele, ehk käsitletakse projekti elukaare osa alates planeeringust
kuni tegevusloa saamiseni.
4. TÖÖ ÜLESEHITUS
Analüüs koosneb kolmest osast:
1. Analüüs, ettepanekud ja valideerimine;
2. Eelnõude koostamine;
3. Konsultatsioonid.
4.1. 1. osa – Analüüs, ettepanekud ja valideerimine
4.1.1 Õiguskeskkonna ning rahvusvahelise praktika analüüs
Etapi eesmärk on analüüsida olemasolevaid ja kavandatud rahvusvahelisi praktikaid
võrdlusriikide põhjal ning Euroopa Liidu õigusakte ja ettepanekuid, mis käsitlevad strateegiliste
investeeringute elluviimise hõlbustamist. Etapi tulemustes tuua välja analüüsi tulemused ning
teha ettepanekuid milliseid praktikaid ja miks Eestis võiks rakendada.
Uurimisküsimused:
1. Kuidas on võrdlusriikide õigusaktides ja Euroopa Liidu algatustes defineeritud ja
sisustatud strateegiliselt oluline investeering või projekt? Milliseid tunnuseid või
metoodikaid kasutatakse strateegiliselt oluliste investeeringute või projektide
määramise puhul?
2. Kuidas soodustatakse võrdlusriikides ja Euroopa Liidu tasandil strateegiliselt oluliste
investeeringute elluviimist? Mis menetluslikke eelistusi / erisusi on loodud
seadusandlikul tasandil selliste investeeringute jaoks?
3. Kuidas on punktis 2 esitatud õigusliku lahenduse osas tagatud kooskõla EL riigiabi
reeglitega?
4. Millised probleemkohad on võrdlusriikides esinenud strateegiliselt olulise
investeeringu või projekti raamistiku praktikas rakendamisel ning kuidas on need
lahendatud (sh kas ja kuidas on reguleeritud kaebeõiguse teemad)?
5. Kui võrdlusriigis on loodud strateegiliselt oluliste investeeringute jaoks keskne
kontaktpunkt, siis kes seda rolli täidab ning kuidas on õiguslikult reguleeritud selle
tegevus? Millised õigused ja kohustused sellel on?
3
Analüüsitavad riigid:
1. Leedu;
2. Soome;
3. Üks Eestiga võrreldava õigusruumi ja halduspraktikaga riik pakkuja ettepanekul, mis
lepitakse töö teostamise käigus Hankijaga kokku.
Lisaks konkreetsete võrdlusriikide kogemusele, analüüsib ja esitab töö teostaja sama analüüsi
koosseisus ka Euroopa Liidu keskseid vastavasisulisi nõudeid ja ettepanekuid.
Hankija eeldab, et antud analüüsi osas teostatakse primaarselt õigusaktide dokumentatsiooni
analüüs ning aruandes esitatakse viited kasutatud õigusaktidele.
Etapi tulemusi esitleb Pakkuja kirjaliku aruandena.
4.1.2 Ettepanekud strateegiliselt olulise investeeringu defineerimiseks ja selle jaoks kiirtee
loomiseks Eesti kontekstis
Tuginedes eelnenud analüüsile (vt p 4.1.1) ja Eesti kontekstist lähtuvalt, töötab pakkuja välja:
1. Strateegiliselt olulise investeeringu või projekti legaaldefinitsiooni.
2. Ettepanekud valikukriteeriumide (sh lävendite) ja -metoodika ning otsustusprotsessi
normide kohta, kehtestamaks need üldaktiga.
3. Ettepanekud menetluslike erisuste loomiseks vajalike õigusaktide täiendamiseks
(detailsusaste – õigusakt, prg, lg). Ettepanekud peavad lahendama suurinvesteeringute
tegemise peamisi takistusi ning tunduvalt kiirendama investeeringute elluviimist.
4. Ettepanekud keskse kontaktpunkti ülesannete kohta (detailsusaste – õigusakt, prg, lg).
Kõikide tulemite puhul lisab Pakkuja põhjendused muudatusteks (sh probleemkohtade/riskide
kirjelduse ning kuidas pakutu neid lahendab/maandab). Tulemid peavad sisaldama põhjendusi,
kuidas ettepanekud on kooskõlas EL õiguse, riigiabi ja Eesti põhiseadusest tulenevate
piirangutega, sh välistama võrdsuspõhiõiguse rikkumise.
Etapi tulemusi esitleb Pakkuja kirjaliku aruandena.
4.1.3 Ettepanekute valideerimise töötoad
Etapi tulemid:
1. Töötoad ministeeriumitega, kelle haldusala ettepanekutes käsitletakse, sh: Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kliimaministeerium;
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium jt tulenevalt analüüsi tulemitest.
2. Töötoad huvirühmadega, sh suur- ja väikeettevõtjad, keskkonnaorganisatsioonid, KOV-
id jt tulenevalt analüüsi tulemitest.
3. Tagasiside põhjal täiendatud ettepanekud.
Hankija eeldab, et Pakkuja pakub projekti käigus välja töötubade metoodika ning arvu.
Füüsiliselt Tallinnas toimuvate töötubade kestvus võiks olla 4-6 h ning seal kasutatakse
koosloome meetodeid. Lõplik metoodika otsustatakse koos Hankijaga.
Etapi tulemusi esitleb Pakkuja kirjaliku aruandena.
4
Hanke teine ja kolmas osa sõltuvad märkimisväärselt esimese osa tulemustest. Kui esimese
osa tulemusel selgub, et eelnõu pole võimalik koostada, siis Hankija eelnõu ja
konsultatsioone ei telli.
4.2. 2. osa – Eelnõude koostamine
Valideeritud ettepanekutest tulenevate õigusaktide eelnõude koostamine, sh seletuskirjad ja
mõjuhinnangud (v.a. majandusliku mõju hinnang, mille teostab Hankija ise). Koostatavad
eelnõud peavad vastama Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusele nr 180 „Hea õigusloome ja
normitehnika eeskiri“ nõuetele (v.a. väljatöötamiskavatsus). Eelnõude kooskõlastamise viib
läbi Hankija.
4.3. 3. osa – Konsultatsioonid
Pakkuja osaleb eelkirjeldatud osade teostamise järgselt tellijaga konsultatsioonidel kokku 50
tundi kokkuleppelistel aegadel.
5. ANALÜÜSI MEETOD, VALIM, SIHTRÜHM
Analüüsiks peab pakkuja valima eelduslikult parimaid tulemusi andva metoodika.
6. ÜLEANTAVAD JA VASTUVÕETAVAD TÖÖD
Üle antakse ja vastu võetakse järgmised tööd:
I osa
Aruanne 1 - Õiguskeskkonna ning rahvusvahelise praktika analüüs.
Aruanne 2 - Ettepanekud strateegiliselt olulise investeeringu defineerimiseks ja kiirtee
loomiseks Eesti kontekstis.
Aruanne 3 - Ettepanekute valideerimise töötubade materjalid (sh esitlused, kokkuvõte
kaasatavate ettepanekutest), täiendatud ettepanekud.
II osa
Õigusaktide eelnõud, sh seletuskirjad ja mõjuhinnangud (v.a. majandusliku mõju hinnang, mille
teostab Hankija ise).
III osa
Konsultatsioonid tellijaga, 50 tundi.
Nõuded tulemitele
Tööde tulemused koostatakse eesti keeles.
Kasutatud allikad on viidatud ja loetletud kasutatud kirjanduse loetelus.
7. ANALÜÜSI AJAKAVA JA OOTUSED KOOSTÖÖLE
7.1. Tööde teostamise ajakava on toodud allolevas tabelis. Kuupäevaline ajakava lepitakse
kokku avakohtumisel.
Tegevus Tulemus Tähtaeg
5
1.osa Projekti Analüüsi lähteülesande, 5 tööpäeva jooksul
avakohtumine uurimisküsimuste peale lepingu
tellijaga metoodika, ajakava ja teiste allkirjastamist
töö teostamisega seotud
tegevuste arutelu tellijaga
ning kinnitamine.
Õiguskeskkonna Aruanne 1 ja Hiljemalt 3 nädalat
ning rahvusvahelise vahekohtumine peale avakohtumist
praktika analüüs
Ettepanekud Aruanne 2 ja Hiljemalt 2 nädalat
strateegiliselt olulise vahekohtumine peale Tellijalt
investeeringu aruandele 1 kirjaliku
defineerimiseks ja tagasiside saamist
selle jaoks kiirtee
loomiseks Eesti
kontekstis
Ettepanekute Aruanne 3 ja Hiljemalt 3 nädalat
valideerimise vahekohtumine. peale Tellijalt
töötoad aruandele 2 kirjaliku
tagasiside saamist
2.osa Eelnõude Esmane versioon Hiljemalt 2 nädalat
koostamine- esmane eelnõudest. Vahekohtumine. peale Tellijalt
versioon. aruandele 3 kirjaliku
tagasiside saamist
Eelnõude Lõplik versioon eelnõudest. Hiljemalt 2 nädalat
koostamine – lõplik Vahekohtumine. peale eelnõu esmasele
versioon. versioonile
kirjaliku tagasiside
saamist.
3.osa Konsultatsioonid Pakkuja osaleb tellijaga Kuni 31.12.2025
tellijaga konsultatsioonidel kokku 50
tundi kokkuleppelistel
aegadel.
Tööde lõplik Analüüsi tulemid on 31.12.2025
üleandmine. üleantud tellijale.
7.2. Projekti kulgu seirab analüüsi juhtrühm, kuhu kuuluvad hankija esindajad. Muu hulgas
kinnitab juhtrühm uurimisülesannete täitmise tulemuste vastavuse analüüsi
eesmärgipüstitustele ning annab vajadusel täiendavaid juhiseid.
7.3. Juhtrühm kooskõlastab eduka pakkuja tööde tulemused ning esitab vajadusel täiendavaid
suuniseid. Kohtumiste vahepeal eeldame pakkuja iganädalast kirjalikku ülevaadet projekti
käigust.
7.4. Pakkuja peab kinni pidama ajakavas märgitud tähtaegadest. Pakkuja esitab koosolekute
materjalid juhtrühmale digitaalsel kujul vähemalt 2 tööpäeva enne koosoleku toimumist.
7.5. Vajadusel võib pakkuja lisada ajakavva täiendavad arutelusid tellija ja pakkuja vahel.
6