Arvamuse küsimine

LAHESUU SADAMA PLANEERING Paljassaare tee 14 ja Paljassaare tee 16, Tallinn Arhitekt: ALLIANSS ARHITEKTID OÜ, Rävala 8, Tallinn Meeskond: Indrek Tiigi (vastutav arhitekt), Tarmo Kübard Töö nr 1905 Versioon v-3 03.03.2023 Tellija: LAHESUU SADAMA AS, Paljassaare tee 16, Tallinn Esindaja: Nalmond Meri 1  Lahesuu sadama territoorium on Tallinna planeeringutes nähtud ette piirkondliku keskuse alaks ja asub teiste sarnaste muutuste lävel olevate Paljassaare sadama ala territooriumite vahel. Tallinn on planeerinud ja Põhja Tallinna Üldplaneeringuga planeerimas piirkonna tööstus- ja sadamategevuse vähendamist ning asendamist multifunktsionaalse avatud linnaruumiga. Käesoleva hoonestusvisooni ideeks on muuta suletud sadamaterritoorium tulevikus avatud alaks kus sadamategevus väheneks ning asenduks kaasaegse avatud linnaruumiga. Edasise tegevusena tuleb koostada detailplaneering mis määratleks ala linnaehituslikud printsiibid kinnistute arendamiseks. LÄHTETEGURID Planeeringulised alused. Käesoleva hoonestusvisiooni koostamisel on aluseks võetud järgnev info • Põhja Tallinna Üldplaneering, seisuga 1.2019 ja hilisem • Paljassaare ja Russalka vahelise ranna ala üldplaneering, ENTEC 2004 • Paljassaare sadama ala struktuurplaan, ARS, 2007 • Tallinna rannapromenaadi linnaruumilise arengu ettepanek, ARS 2007 • Naaberplaneeringud • Arutelude info Tallinna Strateegiakeskuses ning Tallinna Linnaplaneerimisameti poolt • Tellijapoolne planeeringuline ülesanne Eeltoodud planeeringutega olid Lahesuu sadama alale ette nähtud järgnevad ehitustingimused: -Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneering (ENTEC 2004), ehituspiirkond 19, täisehitus ja hoonestuse kõrgus vastavalt detailplaneeringule, haljastusprotsent 5% -Paljassaare sadama ala struktuurplaan (ARS töö 2007) – Lahesuu sadamaala on tähistatud keskusena kus paiknevad kuni 14 korruselised hooned, piirkonna hoonestustihedus on määratud alal 2.2 -Põhja Tallinna üldplaneeringu dokumendid seisuga 01.2019. Selleaegsetes dokumentides puudusid nõuded hoonete korruselisusele. Haljastusprotsent on tähistatud 20%. Sadama väärtused geograafilised eelised.. Kinnistutel on ca 450 m pikkune merepiir ja sadamakaid pikkusega 421m. Sadam on sügavusega 4 - 6m, mis võimaldab siseneda laevadel pikkusega kuni 160m ja laiusega 35m. Sadamhästi kaitstud tuule ja lainetusese mõjudest. Merepiir ja varjuline süvasadam on olulised strateegilised väärtused ja seeläbi on planeeringus jäetud võimalus suuri laevu sadamasse tuua ning samaaegselt mahukas kaldapromenaad avalikkusele puhkealana avada. Käesolev planeering loob lahenduse, kus sadamategevus on SELETUSKIRI lahendatud avalikul rannapromenaadil. Planeeringus on kavandatud ka võimalus pakkuda sadamast võimalust korraldada liinireise väiksemate laevadega, mida kasutavad reisijad. Linnaruumisõbralik sadamategevus rikastab Käesolev projekt kajastab Paljassaare tee 14 ja Paljassaare tee 16 planeeringu visiooni, mis on koostatud lähtuvalt linnaruumi ning on oluline sinivõrgustiku infrastruktuuri osa. Tallinna Linna üldistest arengusuundadest ning baseerub ideel muuta olemasolev suletud sadama ala avatud multifunktsionaalseks linnaruumiks. Kvartaalne jaotus varasematest planeeringutest. Planeeringu ruumilise jaotuse aluseks on varasemates planeeringutes tähistatud Paljassaare liit siht ning selle alusel kavandatud kvartalid. Kvartaleid piiritleb Paljassaare SISSEJUHATUS tee ning 25m laiune rannapromenaadiks reserveeritud ala. Lahesuu Sadama AS´ile kuuluvad Tallinnas kinnistud Paljassaare tee 14 ja Paljassaare tee 16. Nimetatud kinnistud Tänavate võrk teistest planeeringutest. Koostatav üldplaneering ei muuda Paljassaare tee, kui olulisema tänava moodustavad sadamaregistrisse kantud ja toimiva Lahesuu sadama mis paikneb Tallinna kesklinnast 4 km asukohta. Kinnistu põhjapiiril paikneb PALJASSAARE TEE 18, 20, 24, 24A, 26A, 28, 28C, 28E, 30, 30A, 30B, 30C, 32, 32B, kaugusel. Sadam on hetkel ohutuse tõttu kinnine territoorium. Lahesuu sadamat eristab asjaolu, et sadam on 32C, 32D KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERINGU kohane tänav. Rohkem tänavaid teised planeeringud ette ei geograafilise orientatsiooni tõttu tuulevaikseim ning kõige jäävabam sadam Tallinnas ning lähiümbruses. Lahesuu näe. Käesolev planeering pakub omapoolse lahenduse kvartalite jaotamiseks ning tänavaruumi loomiseks. sadamat kasutavad paljud laevaomanikud, sealhulgas piirivalve ja politsei; tuues tormide korral laevad teistest Eesmärgiks on autoliikluse osakaalu planeeringualal vähendada ning luua jalakäija ning kergliikleja eelistusega piirkonna sadamatest sadamasse tormivarju. Seeläbi on Lahesuu sadam strateegilise tähtsusega infrastruktuuri linnaruum. objekt. 2  segregatsiooni ning linnast geostumist. Erinevad korterite suurused mitmekesistavad korterite valikut erinevatele sihtgruppidele ning loovad seeläbi sotsiaalset turvalisust alal. Planeeringuala kesktsoonis paikneb multifuntsionaalne keskusehoone. Keskusehoone asub ühistranspordijaama kõrval ning koosmõjus tekib linnaline tihendus. Tekkiv jaama ning keskuse vaheline eesväljak toimib asjaliku sisenemisalana, nn rongijaama esise väljakuna, kus on kõrge jalakäijate aktiviteet ning saab toimida kiosk, kohvik, kodupood, kino jms. Alale projekteeritud ärihoonete kvartal võimaldab pakkuda valikut erinevatele asutuste paiknemiseks piirkonnas. See toob töökohad planeeringualale ja laiendab linnaruumi ööpäevase kasutuse diapasooni; suurendab funktsioonide paljusust ning teenuste- töökohtade kättesaadavust. RUUMILINE LAHENDUS Ruumilise lahenduse idee näeb ette multifunktsionaalse linnakeskkonna loomist, mis paikneks hästi toimiva ühistranspordi liiklusega Paljassaare tee ning suure rekreatsioonifunktsionaalsusega rannapromenaadi vahel. Hoonestuskvartalite lõunaosas paikneksid büroohooned, hotell ning elamud; planeeringuala põhjaosas elamukvartal koos esimesel korrusel paiknevate äri ja toitlustuspindadega. Planeeringuala keskel – ühistranspordisõlme kõrval paikneks piirkonna avalik keskusehoone koos avaliku pargiga. SADAMATEGEVUS Hoonestuse kõrgus on vahelduv. Eesmärgiks on vältida madaltihedat hoonestust ning vaheldada hoonestusmahtu eriilmeliste siluetti loovate aktsentidega. See võimaldab säästlikumat maakasutust ning maa jätmist avalikuks Sadamat kasutaksid väiksemad laevad või kiirlaevad liinireiside läbiviimiseks; charterreisideks, alaks ning haljastuse jaoks. rekreatsioonireisideks, seisusadamana või muudel sarnastel põhjustel. Reisijate prioriteediga sadam on oluline sinivõrgustiku osa ning loob mitmekülgsema linnaruumi. Hoonestuse idee kvartalites lähtub funktsionaalsusest. Lõunakvartali ortogonaalsed hoonemahud ning tänavate võrgustik on lahendatud arvestades büroohoonestuse funktsionaalsust pindade jaotusel ning hoonete vahelise Lahesuu sadam kui strateegilise infrastruktuuri objekt tuleks üldplaneeringus sadamana määratleda koos ruumi kasutamisel. Arvestatud on esimese korruse pindade kasutamist avalikkusele suunatud funktsioonidele. vajaminevate ligipääsuteedega. Rannapromenaadi planeerimisel tuleks Üldplaneeringus fikseerida asjaolu, et Seeläbi palistaks toitlustus, teenindus ning kaubanduspinnad tänavaid. Tänavad on otse kontaktis ka Lahesuu sadama ala kasutatakse sadamana. See tähendab muuhulgas seda, et kaide tsoonis silduvad rannapromenaadi alaga, mis võimaldab inimestel tööle- koju liikuda mereäärset trajektoori pidi ning liikuda ilusa teenindamist vajavad laevad ning paiknevad seda teenindavad objektid. Selline funktsionaalsus ei sega ilmaga lõunapoolsele kaipealsele astmikpargile puhkama või väljas tööd tegema. Astmikpark rannapromenaadil rannapromenaadi kasutamist kvaliteetse linnaruumi osana. on täiendavalt rikastatud väiksema meelelahutushoonega, kus paikneksid restoranid, kohvikud, klubiruumid, elanike sotsiaalsed ühisruumid, ja ehk ka ruumid taliujujatele. Lõunakvartali merepoolses kõrghoones paikneb hotell ning heade vaadetega korterid. HOONESTUSTIHEDUS PLANEERINGUALAL Põhja kvartal on lahendatud hübriidse kvartal-kõrghoonena. Seeläbi on ühitatud mõlema tüpoloogia parimad Üldplaneeringu kavandis 2022 on toodud välja idee arendada Paljassaare sadama ala piirkond osad. Kvartaalne ülesehitus loob elamukvatali sisealal rahulikuma ruumi haljastuseks ning rekreatsiooniks. multifunktsionaalseks avatud linnaruumiks ning kohalikuks keskuseks. Kõrghoone funktsionaalsus võimaldab hoonestuse kõrgusel astmeliselt muutuda, olles mere pool kolme korruse Paljassaare sadama ala on projekteeritud 15 minuti linna ideest lähtuvalt. Sellest tulenevalt peame alale ning kõrgune ning tõustes hokikepi profiilis kuni 14 korruse kõrguseni. Tekkivad terrassid võimaldavad elanikele head piirkonda tervikuna rajama elu-, hariduse-, tervise-, töö- ja meelelahutusvõimalusi mis paikneksid lähestikku. õuealad ning kahetipuline kõrghoone profiil lubab päikesevalguse pääsu maapinnani kvartalis ning tänavatel. Käesolev hoonestusvisioon arvestab kinnistute hoonestustihedusega 2.2 mis tagab elanike ja töötajate kriitilise Lahesuu sadama ala elamualade planeerimisel on kasutatud erineva suurusega kortereid: ühetoalisi, kahetoalisi, massi kohalike äride toimimiseks ning ühistranspordi rentaabluseks. Projekteeritud elanike arv planeeringualal on kolmetoalisi ja suuremaid. Eesmärgiks on tagada terve ja elujõuline segu leibkondadest ning vältida 3 738 elanikku ning planeeringualale on kavandatud 1159 töökohta. Planeeritav asustustihedus on ca 19 300 in/km2. Võrdluseks: Tallinna Kesklinna terviklik statistiline asustustihedus on ca 2096 in/km2; ilma Aegna ja Ülemistejärve asumita ca 5000 in/km2 alus: Tallinn Arvudes 2021 Terviklike Tallinna kesklinna lähedaste vahevööndis paiknevate uuselamukvartalite tihedus on kuni 40 000 in/km2 (nt Seebi/Sõjakooli/Rivi/Samu/Talli kvartalid 39 400 in/km2) Pariis tervikuna 53 700 in/km2 alus: Wikipedia Kopenhaagen tervikuna 8485 in/km2 alus: Statista.com Hoonestustihendus korreleerub säästliku maakasutusega. Kõrge hoonestustiheduse korral on maakasutus säästlik; madala hoonestustiheduse korral on maakasutus mitte-säästlik. Säästlikkus avaldub antud kontekstis ühiskondliku kulu kokku hoidmises seonduvalt taristu rajamisega ja opereerimisega. Samuti olemasolevate rohealade arendusest eemal hoidmisega. Hoonestustihedus korreleerub linnalise mitmekesisuse ning multifunktsionaalsusega. Illustratsiooniks on toodud välja Tallinna erinevate hoonestustiheduste rida. Info allikas „Tallinna planeeringute juhend“. RANNAPROMENAADI FUNKTSIONAALSUSEST. Rannapromenaad rajatakse koostöös Tallinna linnaga ja üle linnalistest huvidest lähtuvalt. Rannapromenaadile on kavandatud järgmine funktsionaalsus: • Päikesepoolne haljastatud puhkeala, astmikprofiiliga • Kioskid, teeninduspaviljonid ja turutegevus. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR PLANEERINGUALAL • Kergliiklustee ning jalakäijate väil-tänav • Restoranide ja kohvikute haju- ja eesala Planeering näeb ette järgnevate sotsiaalsete infrastruktuuriobjektide paiknemise: • Parkide ja skvääride vöö ning Lahesuu fookusalade ühendustelg • Ühistranspordipeatus ning kvartali keskuse hoone koos nendevahelise aktiivse eesväljakuga • Merevee ujula • Reisisadama funktsioon meretranspordiks väikeste alustega • Sadam väikestele laevadele ja vajadusel seisusadam • Avalik ujumiskoht / mereveeujula • Meelelahutushoone lõuna väljakul 4  paigutus jpm. Planeeringualale on kavandatud järgnevad avalikud alad ja lahendused mis seonduvad haljastuse loomisega ning biodiversiteedi arendamisega: -25m laiune multifunktsionaalne rannapromenaad -Pargi ala koos kõnniteede, väljakute, terrasside, laste mängualade, väikevormidega planeeringuala keskosas. Suurus ca 8000m2. Park ulatub Paljassaare teest mereni ja loob seeläbi selge haljastatud telje planeeringuala kvartalite vahel. -vähendame autotranspordi alade osakaalu maa peal viies see maksimaalselt maa alla – asendub osalise haljastusega parkla pealse avaliku ruumiga. - Meretranspordi alad maismaal. Sinivõrk – linnalised, reisijale suunatud pardaleminemise tsoonid avaliku ruumi osana. -ujumiskoht ja selle maapealne lahendus AVALIK RUUM Käesolev planeering on lahendatud viisil et kogu hoonete vaheline ruum on avalikus kasutuses. Rannapromenaadi ala, Liitsihi pargi ala ning keskusehoone ümbrus on kõrge aktiivsusega avalik ala. Põhjakvartali hoonestusala kesktsoon on rahulikum ja privaatsem avalik tsoon. Teised alad on tavapärased avalikud alad. Avalike alade ergastamiseks on hoonete tänavatasandid planeeritud kasutusele võtta äri ja teeninduspindadena ning rannapromenaad tervikuna on nähtud multifunktsionaalse avaliku linnaruumina. Rannapromenaad on oma 25m laiuse alana võimalik kasutusele võtta ka väliujulana, korraldada turgusid; rannapromenaadile saab paigutada väiksemaid spordiväljakuid. AVALIKUD ROHE- JA REKREATSIOONIALAD Põhja Tallinna üldplaneeringu idee on rajada roheline linn. Roheline linn on tervik mille eesrindlik keskkonnajälg tekib hästi toimivatest linnalistest protsessidest: säästlik ressursikasutus ehitustegevuses ja linna kasutuses, kaasaegne transport, vaba aja veetmise kättesaadavus, puhas õhk ja toiduringe; töö - ning elukohtade nutikas 5 HOONESTUSE KÕRGUS Tagamaks vaba ala pargi rajamiseks, ning lähtuvalt ideest dünaamilise silueti loomiseks on projekteeritud korruselisus kuni 14 korrust, s.o. 45m maapinnast. Hoonestuse kõrgus on varieeruv. Madalamad hoone osad on kahe korruse kõrgused. Indrek Tiigi Volitatud Arhitekt Allianss Arhitektid OÜ 6 LAHESUU SADAMA ALA PLANEERING ALLIANSS ARHITEKTID OÜ, Indrek Tiigi PÕHINÄITAJAD 03.03.2023 KINNISTUTE NÄITAJAD HETKEL KINNISTUTE PIND 38267 m2 0.038 km2 Paljassaare tee 14 sh. 8760 m2 Paljassaare tee 16 sh. 29507 m2 SIHTOTSTARVE 100% Tootmismaa ÜLDPLANEERINGU KINNISTUTE NÄITAJAD, PLANEERITAV PLANEERITAV HOONESTUSTIHENDUS 2.2 PLANEERITAV MAAPEALNE BRUTOPIND 84187 m2 PLANEERITAVAD AVALIKUD ALAD NING ROHE- JA PUHKEALAD 30% 11480 m2 SIHTOTSTARVE 100% SEGAKASUTUS KÄESOLEVA HOONESTUSVISIOONI NÄITAJAD, PROJEKTEERITAV PROJEKTEERITUD MAAKASUTUS PROJEKTEERITUD MAAPEALNE BRUTOPIND 78540 m2 HOONESTATAV MAA 44% 16705 m2 HOONESTUSE KÕRGUS 45 m, vahelduv AVALIKUD PARGID JA RANNAPROMENAAD 47% 18040 m2 HOONESTUSE KORRUSELISUS 14 K, vahelduv, aktsentidega TÄNAVAMAA. SH VÄLJAKUD JA SKVAARID 9% 3522 m2 PROJEKTEERITUD HOONESTUSTIHEDUS 2.1 38267 FUNTKSIONAALNE JAOTUS JA SUHTARVUD VÕIMSUSNÄITAJAD sh. ELAMUD 47% 36900 m2 KORTERITE ARV 369 tk sh. HOTELL 12% 9250 m2 MAJUTUSRUUMIDE ARV 130 TUBA sh. ÜHISKONDLIKUD HOONED 2% 1185 m2 ELANIKE ARV (arvestuses kõik korterid ja keskkleibkond 2.0 (2021 TLN statistikaraamat) 738 ELANIKKU sh.BÜROOD 35% 27485 m2 TÖÖKOHTADE ARV 1159 pax sh. ÄRI-KAUBANDUS 2% 1185 m2 sh bürootöökohad 1099 pax sh. MEELELAHUTUS 3% 2535 m2 sh teenindustöökohad 60 pax TERMINAL / TRANSPORT Tänava maa alal PROJEKTEERITUD RAHVASTIKUTIHEDUS 19286 in/km2 PARKIMINE maa alune KORTERITE JAOTUS KVARTALIDE BILANSS, MAAPEALNE BRUTOPIND 1 TOALISED 20% LÕUNA KVARTAL - TÖÖKOHTADE BLOKK 2 TOALISED 30% Hoone A 4400 m2 3 TOALISED JA SUUREMAD 50% Hoone B 4400 m2 Hoone C 8750 m2 Hoone D 8750 m2 PARKIMISKOHTADE ARVUTUS, JALGRATTAD NÄITAJA KVOOT VAJADUS LÕUNA KVARTAL - MERE VÄLJAKU KÕRGHOONE (elamud / hotell) 18500 m2 ELANIK (pax) 849 1.5 1274 Jalgratast LÕUNA KVARTAL - MERE VÄLJAKU MEELELAHUTUSHOONE 1350 m2 TÖÖKOHT KVARTALIS (pax) 1159 0.5 580 Jalgratast PÕHJA KVARTAL - MULTIFUNKTSIONAALNE KESKUS 4740 m2 KOKKU 1853 TK PÕHJA KVARTAL - ELAMUKVARTAL 27650 m2 KOKKU 78540 m2 JALGRATTAPARKLA VAJAMINEV PIND 1853 1.6 2433 m2 FAR 2.1 KVARTALITE BLILANSS, MAA ALUNE BRUTOPIND PARKIMISKOHTADE ARVUTUS, AUTOD LÕUNA KVARTAL 7750 m2 KORTERID 369 0.5 185 PÕHJA KVARTAL 9200 m2 BÜROOPIND 100 27485 275 KOKKU 16950 m2 SEKUNDAARSED KASUTUSOTSTARBED 200 14155 71 PARKIMISKOHTADE ARV 550 tk KOKKU 530 TK LAHESUU SADAMA PLANEERING Paljassaare tee 14 ja Paljassaare tee 16, Tallinn Arhitekt: ALLIANSS ARHITEKTID OÜ, Rävala 8, Tallinn Meeskond: Indrek Tiigi (vastutav arhitekt), Tarmo Kübard Töö nr 1905 Versioon v-3 03.03.2023 Tellija: LAHESUU SADAMA AS, Paljassaare tee 16, Tallinn Esindaja: Nalmond Meri 1  Lahesuu sadama territoorium on Tallinna planeeringutes nähtud ette piirkondliku keskuse alaks ja asub teiste sarnaste muutuste lävel olevate Paljassaare sadama ala territooriumite vahel. Tallinn on planeerinud ja Põhja Tallinna Üldplaneeringuga planeerimas piirkonna tööstus- ja sadamategevuse vähendamist ning asendamist multifunktsionaalse avatud linnaruumiga. Käesoleva hoonestusvisooni ideeks on muuta suletud sadamaterritoorium tulevikus avatud alaks kus sadamategevus väheneks ning asenduks kaasaegse avatud linnaruumiga. Edasise tegevusena tuleb koostada detailplaneering mis määratleks ala linnaehituslikud printsiibid kinnistute arendamiseks. LÄHTETEGURID Planeeringulised alused. Käesoleva hoonestusvisiooni koostamisel on aluseks võetud järgnev info • Põhja Tallinna Üldplaneering, seisuga 1.2019 ja hilisem • Paljassaare ja Russalka vahelise ranna ala üldplaneering, ENTEC 2004 • Paljassaare sadama ala struktuurplaan, ARS, 2007 • Tallinna rannapromenaadi linnaruumilise arengu ettepanek, ARS 2007 • Naaberplaneeringud • Arutelude info Tallinna Strateegiakeskuses ning Tallinna Linnaplaneerimisameti poolt • Tellijapoolne planeeringuline ülesanne Eeltoodud planeeringutega olid Lahesuu sadama alale ette nähtud järgnevad ehitustingimused: -Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneering (ENTEC 2004), ehituspiirkond 19, täisehitus ja hoonestuse kõrgus vastavalt detailplaneeringule, haljastusprotsent 5% -Paljassaare sadama ala struktuurplaan (ARS töö 2007) – Lahesuu sadamaala on tähistatud keskusena kus paiknevad kuni 14 korruselised hooned, piirkonna hoonestustihedus on määratud alal 2.2 -Põhja Tallinna üldplaneeringu dokumendid seisuga 01.2019. Selleaegsetes dokumentides puudusid nõuded hoonete korruselisusele. Haljastusprotsent on tähistatud 20%. Sadama väärtused geograafilised eelised.. Kinnistutel on ca 450 m pikkune merepiir ja sadamakaid pikkusega 421m. Sadam on sügavusega 4 - 6m, mis võimaldab siseneda laevadel pikkusega kuni 160m ja laiusega 35m. Sadamhästi kaitstud tuule ja lainetusese mõjudest. Merepiir ja varjuline süvasadam on olulised strateegilised väärtused ja seeläbi on planeeringus jäetud võimalus suuri laevu sadamasse tuua ning samaaegselt mahukas kaldapromenaad avalikkusele puhkealana avada. Käesolev planeering loob lahenduse, kus sadamategevus on SELETUSKIRI lahendatud avalikul rannapromenaadil. Planeeringus on kavandatud ka võimalus pakkuda sadamast võimalust korraldada liinireise väiksemate laevadega, mida kasutavad reisijad. Linnaruumisõbralik sadamategevus rikastab Käesolev projekt kajastab Paljassaare tee 14 ja Paljassaare tee 16 planeeringu visiooni, mis on koostatud lähtuvalt linnaruumi ning on oluline sinivõrgustiku infrastruktuuri osa. Tallinna Linna üldistest arengusuundadest ning baseerub ideel muuta olemasolev suletud sadama ala avatud multifunktsionaalseks linnaruumiks. Kvartaalne jaotus varasematest planeeringutest. Planeeringu ruumilise jaotuse aluseks on varasemates planeeringutes tähistatud Paljassaare liit siht ning selle alusel kavandatud kvartalid. Kvartaleid piiritleb Paljassaare SISSEJUHATUS tee ning 25m laiune rannapromenaadiks reserveeritud ala. Lahesuu Sadama AS´ile kuuluvad Tallinnas kinnistud Paljassaare tee 14 ja Paljassaare tee 16. Nimetatud kinnistud Tänavate võrk teistest planeeringutest. Koostatav üldplaneering ei muuda Paljassaare tee, kui olulisema tänava moodustavad sadamaregistrisse kantud ja toimiva Lahesuu sadama mis paikneb Tallinna kesklinnast 4 km asukohta. Kinnistu põhjapiiril paikneb PALJASSAARE TEE 18, 20, 24, 24A, 26A, 28, 28C, 28E, 30, 30A, 30B, 30C, 32, 32B, kaugusel. Sadam on hetkel ohutuse tõttu kinnine territoorium. Lahesuu sadamat eristab asjaolu, et sadam on 32C, 32D KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERINGU kohane tänav. Rohkem tänavaid teised planeeringud ette ei geograafilise orientatsiooni tõttu tuulevaikseim ning kõige jäävabam sadam Tallinnas ning lähiümbruses. Lahesuu näe. Käesolev planeering pakub omapoolse lahenduse kvartalite jaotamiseks ning tänavaruumi loomiseks. sadamat kasutavad paljud laevaomanikud, sealhulgas piirivalve ja politsei; tuues tormide korral laevad teistest Eesmärgiks on autoliikluse osakaalu planeeringualal vähendada ning luua jalakäija ning kergliikleja eelistusega piirkonna sadamatest sadamasse tormivarju. Seeläbi on Lahesuu sadam strateegilise tähtsusega infrastruktuuri linnaruum. objekt. 2  segregatsiooni ning linnast geostumist. Erinevad korterite suurused mitmekesistavad korterite valikut erinevatele sihtgruppidele ning loovad seeläbi sotsiaalset turvalisust alal. Planeeringuala kesktsoonis paikneb multifuntsionaalne keskusehoone. Keskusehoone asub ühistranspordijaama kõrval ning koosmõjus tekib linnaline tihendus. Tekkiv jaama ning keskuse vaheline eesväljak toimib asjaliku sisenemisalana, nn rongijaama esise väljakuna, kus on kõrge jalakäijate aktiviteet ning saab toimida kiosk, kohvik, kodupood, kino jms. Alale projekteeritud ärihoonete kvartal võimaldab pakkuda valikut erinevatele asutuste paiknemiseks piirkonnas. See toob töökohad planeeringualale ja laiendab linnaruumi ööpäevase kasutuse diapasooni; suurendab funktsioonide paljusust ning teenuste- töökohtade kättesaadavust. RUUMILINE LAHENDUS Ruumilise lahenduse idee näeb ette multifunktsionaalse linnakeskkonna loomist, mis paikneks hästi toimiva ühistranspordi liiklusega Paljassaare tee ning suure rekreatsioonifunktsionaalsusega rannapromenaadi vahel. Hoonestuskvartalite lõunaosas paikneksid büroohooned, hotell ning elamud; planeeringuala põhjaosas elamukvartal koos esimesel korrusel paiknevate äri ja toitlustuspindadega. Planeeringuala keskel – ühistranspordisõlme kõrval paikneks piirkonna avalik keskusehoone koos avaliku pargiga. SADAMATEGEVUS Hoonestuse kõrgus on vahelduv. Eesmärgiks on vältida madaltihedat hoonestust ning vaheldada hoonestusmahtu eriilmeliste siluetti loovate aktsentidega. See võimaldab säästlikumat maakasutust ning maa jätmist avalikuks Sadamat kasutaksid väiksemad laevad või kiirlaevad liinireiside läbiviimiseks; charterreisideks, alaks ning haljastuse jaoks. rekreatsioonireisideks, seisusadamana või muudel sarnastel põhjustel. Reisijate prioriteediga sadam on oluline sinivõrgustiku osa ning loob mitmekülgsema linnaruumi. Hoonestuse idee kvartalites lähtub funktsionaalsusest. Lõunakvartali ortogonaalsed hoonemahud ning tänavate võrgustik on lahendatud arvestades büroohoonestuse funktsionaalsust pindade jaotusel ning hoonete vahelise Lahesuu sadam kui strateegilise infrastruktuuri objekt tuleks üldplaneeringus sadamana määratleda koos ruumi kasutamisel. Arvestatud on esimese korruse pindade kasutamist avalikkusele suunatud funktsioonidele. vajaminevate ligipääsuteedega. Rannapromenaadi planeerimisel tuleks Üldplaneeringus fikseerida asjaolu, et Seeläbi palistaks toitlustus, teenindus ning kaubanduspinnad tänavaid. Tänavad on otse kontaktis ka Lahesuu sadama ala kasutatakse sadamana. See tähendab muuhulgas seda, et kaide tsoonis silduvad rannapromenaadi alaga, mis võimaldab inimestel tööle- koju liikuda mereäärset trajektoori pidi ning liikuda ilusa teenindamist vajavad laevad ning paiknevad seda teenindavad objektid. Selline funktsionaalsus ei sega ilmaga lõunapoolsele kaipealsele astmikpargile puhkama või väljas tööd tegema. Astmikpark rannapromenaadil rannapromenaadi kasutamist kvaliteetse linnaruumi osana. on täiendavalt rikastatud väiksema meelelahutushoonega, kus paikneksid restoranid, kohvikud, klubiruumid, elanike sotsiaalsed ühisruumid, ja ehk ka ruumid taliujujatele. Lõunakvartali merepoolses kõrghoones paikneb hotell ning heade vaadetega korterid. HOONESTUSTIHEDUS PLANEERINGUALAL Põhja kvartal on lahendatud hübriidse kvartal-kõrghoonena. Seeläbi on ühitatud mõlema tüpoloogia parimad Üldplaneeringu kavandis 2022 on toodud välja idee arendada Paljassaare sadama ala piirkond osad. Kvartaalne ülesehitus loob elamukvatali sisealal rahulikuma ruumi haljastuseks ning rekreatsiooniks. multifunktsionaalseks avatud linnaruumiks ning kohalikuks keskuseks. Kõrghoone funktsionaalsus võimaldab hoonestuse kõrgusel astmeliselt muutuda, olles mere pool kolme korruse Paljassaare sadama ala on projekteeritud 15 minuti linna ideest lähtuvalt. Sellest tulenevalt peame alale ning kõrgune ning tõustes hokikepi profiilis kuni 14 korruse kõrguseni. Tekkivad terrassid võimaldavad elanikele head piirkonda tervikuna rajama elu-, hariduse-, tervise-, töö- ja meelelahutusvõimalusi mis paikneksid lähestikku. õuealad ning kahetipuline kõrghoone profiil lubab päikesevalguse pääsu maapinnani kvartalis ning tänavatel. Käesolev hoonestusvisioon arvestab kinnistute hoonestustihedusega 2.2 mis tagab elanike ja töötajate kriitilise Lahesuu sadama ala elamualade planeerimisel on kasutatud erineva suurusega kortereid: ühetoalisi, kahetoalisi, massi kohalike äride toimimiseks ning ühistranspordi rentaabluseks. Projekteeritud elanike arv planeeringualal on kolmetoalisi ja suuremaid. Eesmärgiks on tagada terve ja elujõuline segu leibkondadest ning vältida 3 738 elanikku ning planeeringualale on kavandatud 1159 töökohta. Planeeritav asustustihedus on ca 19 300 in/km2. Võrdluseks: Tallinna Kesklinna terviklik statistiline asustustihedus on ca 2096 in/km2; ilma Aegna ja Ülemistejärve asumita ca 5000 in/km2 alus: Tallinn Arvudes 2021 Terviklike Tallinna kesklinna lähedaste vahevööndis paiknevate uuselamukvartalite tihedus on kuni 40 000 in/km2 (nt Seebi/Sõjakooli/Rivi/Samu/Talli kvartalid 39 400 in/km2) Pariis tervikuna 53 700 in/km2 alus: Wikipedia Kopenhaagen tervikuna 8485 in/km2 alus: Statista.com Hoonestustihendus korreleerub säästliku maakasutusega. Kõrge hoonestustiheduse korral on maakasutus säästlik; madala hoonestustiheduse korral on maakasutus mitte-säästlik. Säästlikkus avaldub antud kontekstis ühiskondliku kulu kokku hoidmises seonduvalt taristu rajamisega ja opereerimisega. Samuti olemasolevate rohealade arendusest eemal hoidmisega. Hoonestustihedus korreleerub linnalise mitmekesisuse ning multifunktsionaalsusega. Illustratsiooniks on toodud välja Tallinna erinevate hoonestustiheduste rida. Info allikas „Tallinna planeeringute juhend“. RANNAPROMENAADI FUNKTSIONAALSUSEST. Rannapromenaad rajatakse koostöös Tallinna linnaga ja üle linnalistest huvidest lähtuvalt. Rannapromenaadile on kavandatud järgmine funktsionaalsus: • Päikesepoolne haljastatud puhkeala, astmikprofiiliga • Kioskid, teeninduspaviljonid ja turutegevus. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR PLANEERINGUALAL • Kergliiklustee ning jalakäijate väil-tänav • Restoranide ja kohvikute haju- ja eesala Planeering näeb ette järgnevate sotsiaalsete infrastruktuuriobjektide paiknemise: • Parkide ja skvääride vöö ning Lahesuu fookusalade ühendustelg • Ühistranspordipeatus ning kvartali keskuse hoone koos nendevahelise aktiivse eesväljakuga • Merevee ujula • Reisisadama funktsioon meretranspordiks väikeste alustega • Sadam väikestele laevadele ja vajadusel seisusadam • Avalik ujumiskoht / mereveeujula • Meelelahutushoone lõuna väljakul 4  paigutus jpm. Planeeringualale on kavandatud järgnevad avalikud alad ja lahendused mis seonduvad haljastuse loomisega ning biodiversiteedi arendamisega: -25m laiune multifunktsionaalne rannapromenaad -Pargi ala koos kõnniteede, väljakute, terrasside, laste mängualade, väikevormidega planeeringuala keskosas. Suurus ca 8000m2. Park ulatub Paljassaare teest mereni ja loob seeläbi selge haljastatud telje planeeringuala kvartalite vahel. -vähendame autotranspordi alade osakaalu maa peal viies see maksimaalselt maa alla – asendub osalise haljastusega parkla pealse avaliku ruumiga. - Meretranspordi alad maismaal. Sinivõrk – linnalised, reisijale suunatud pardaleminemise tsoonid avaliku ruumi osana. -ujumiskoht ja selle maapealne lahendus AVALIK RUUM Käesolev planeering on lahendatud viisil et kogu hoonete vaheline ruum on avalikus kasutuses. Rannapromenaadi ala, Liitsihi pargi ala ning keskusehoone ümbrus on kõrge aktiivsusega avalik ala. Põhjakvartali hoonestusala kesktsoon on rahulikum ja privaatsem avalik tsoon. Teised alad on tavapärased avalikud alad. Avalike alade ergastamiseks on hoonete tänavatasandid planeeritud kasutusele võtta äri ja teeninduspindadena ning rannapromenaad tervikuna on nähtud multifunktsionaalse avaliku linnaruumina. Rannapromenaad on oma 25m laiuse alana võimalik kasutusele võtta ka väliujulana, korraldada turgusid; rannapromenaadile saab paigutada väiksemaid spordiväljakuid. AVALIKUD ROHE- JA REKREATSIOONIALAD Põhja Tallinna üldplaneeringu idee on rajada roheline linn. Roheline linn on tervik mille eesrindlik keskkonnajälg tekib hästi toimivatest linnalistest protsessidest: säästlik ressursikasutus ehitustegevuses ja linna kasutuses, kaasaegne transport, vaba aja veetmise kättesaadavus, puhas õhk ja toiduringe; töö - ning elukohtade nutikas 5 HOONESTUSE KÕRGUS Tagamaks vaba ala pargi rajamiseks, ning lähtuvalt ideest dünaamilise silueti loomiseks on projekteeritud korruselisus kuni 14 korrust, s.o. 45m maapinnast. Hoonestuse kõrgus on varieeruv. Madalamad hoone osad on kahe korruse kõrgused. Indrek Tiigi Volitatud Arhitekt Allianss Arhitektid OÜ 6 LAHESUU SADAMA ALA PLANEERING ALLIANSS ARHITEKTID OÜ, Indrek Tiigi PÕHINÄITAJAD 03.03.2023 KINNISTUTE NÄITAJAD HETKEL KINNISTUTE PIND 38267 m2 0.038 km2 Paljassaare tee 14 sh. 8760 m2 Paljassaare tee 16 sh. 29507 m2 SIHTOTSTARVE 100% Tootmismaa ÜLDPLANEERINGU KINNISTUTE NÄITAJAD, PLANEERITAV PLANEERITAV HOONESTUSTIHENDUS 2.2 PLANEERITAV MAAPEALNE BRUTOPIND 84187 m2 PLANEERITAVAD AVALIKUD ALAD NING ROHE- JA PUHKEALAD 30% 11480 m2 SIHTOTSTARVE 100% SEGAKASUTUS KÄESOLEVA HOONESTUSVISIOONI NÄITAJAD, PROJEKTEERITAV PROJEKTEERITUD MAAKASUTUS PROJEKTEERITUD MAAPEALNE BRUTOPIND 78540 m2 HOONESTATAV MAA 44% 16705 m2 HOONESTUSE KÕRGUS 45 m, vahelduv AVALIKUD PARGID JA RANNAPROMENAAD 47% 18040 m2 HOONESTUSE KORRUSELISUS 14 K, vahelduv, aktsentidega TÄNAVAMAA. SH VÄLJAKUD JA SKVAARID 9% 3522 m2 PROJEKTEERITUD HOONESTUSTIHEDUS 2.1 38267 FUNTKSIONAALNE JAOTUS JA SUHTARVUD VÕIMSUSNÄITAJAD sh. ELAMUD 47% 36900 m2 KORTERITE ARV 369 tk sh. HOTELL 12% 9250 m2 MAJUTUSRUUMIDE ARV 130 TUBA sh. ÜHISKONDLIKUD HOONED 2% 1185 m2 ELANIKE ARV (arvestuses kõik korterid ja keskkleibkond 2.0 (2021 TLN statistikaraamat) 738 ELANIKKU sh.BÜROOD 35% 27485 m2 TÖÖKOHTADE ARV 1159 pax sh. ÄRI-KAUBANDUS 2% 1185 m2 sh bürootöökohad 1099 pax sh. MEELELAHUTUS 3% 2535 m2 sh teenindustöökohad 60 pax TERMINAL / TRANSPORT Tänava maa alal PROJEKTEERITUD RAHVASTIKUTIHEDUS 19286 in/km2 PARKIMINE maa alune KORTERITE JAOTUS KVARTALIDE BILANSS, MAAPEALNE BRUTOPIND 1 TOALISED 20% LÕUNA KVARTAL - TÖÖKOHTADE BLOKK 2 TOALISED 30% Hoone A 4400 m2 3 TOALISED JA SUUREMAD 50% Hoone B 4400 m2 Hoone C 8750 m2 Hoone D 8750 m2 PARKIMISKOHTADE ARVUTUS, JALGRATTAD NÄITAJA KVOOT VAJADUS LÕUNA KVARTAL - MERE VÄLJAKU KÕRGHOONE (elamud / hotell) 18500 m2 ELANIK (pax) 849 1.5 1274 Jalgratast LÕUNA KVARTAL - MERE VÄLJAKU MEELELAHUTUSHOONE 1350 m2 TÖÖKOHT KVARTALIS (pax) 1159 0.5 580 Jalgratast PÕHJA KVARTAL - MULTIFUNKTSIONAALNE KESKUS 4740 m2 KOKKU 1853 TK PÕHJA KVARTAL - ELAMUKVARTAL 27650 m2 KOKKU 78540 m2 JALGRATTAPARKLA VAJAMINEV PIND 1853 1.6 2433 m2 FAR 2.1 KVARTALITE BLILANSS, MAA ALUNE BRUTOPIND PARKIMISKOHTADE ARVUTUS, AUTOD LÕUNA KVARTAL 7750 m2 KORTERID 369 0.5 185 PÕHJA KVARTAL 9200 m2 BÜROOPIND 100 27485 275 KOKKU 16950 m2 SEKUNDAARSED KASUTUSOTSTARBED 200 14155 71 PARKIMISKOHTADE ARV 550 tk KOKKU 530 TK Saatja: KM Info </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=9A9688E933C241FFB4CC3363EBAEC7C6-KM INFO> Saaja: KM Info Teema: FW: Ülesanne DP047680 kohta, tähtaeg: 16-04-2025 From: [email protected] <mailto:[email protected]> <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, April 2, 2025 9:51 AM To: Paul Kunimägi <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Ülesanne DP047680 kohta, tähtaeg: 16-04-2025 Teile on TPR-is ülesanne. Teavituse liik: Ülesande täitmise korraldus ----------------------------- Planeeringu andmed ----------------------------- Planeeringu nimetus: Paljassaare tee 14 ja Paljassaare tee 16 detailplaneering Linnaosa: Põhja-Tallinn Seisund: Algatamisettepanek menetlemisel ------------------------- Ülesande andmed ------------------------- Ülesande liik: Arvamuse küsimine algatamisettepanekule Ülesande andja: KÜLLI SEPP Ülesande sisu: Palun esitada algatamisettepaneku kohta oma asutuse/üksuse seisukoht Tähtaeg: 16-04-2025 Viide: Otseviit ülesandele <https://tpr.tallinn.ee/Link/Task/257104>