Detailplaneeringu avalik väljapanek

KIILI VALLAVOLIKOGU OTSUS Kiili 17. aprill 2025 nr 11 Luige alevikus Meremehe tn 2a (Meie toidupood) detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine Otsus võetakse vastu planeerimisseaduse § 134 alusel, arvestades Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsust nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, lähtudes Kiili Vallavolikogu 16.12.2021 otsusest nr 46 „Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu algatamine” ning arvestades 18.10.2021 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/163-21. Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Luige alevikus. Planeeringuala suurus on 18239 m2. Planeeritaval maa-alal kehtib: • Kiili valla üldplaneering Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Meremehe tn 2a katastriüksuse (30501:001:0398) sihtotstarbe muutmine ja krundile ehitusõiguse määramine. Detailplaneering on algatatud Viljandi mnt 109 katastriüksusele, aga planeeringu koostamise hetkeks on katastriüksus jagatud kaheks: Meremehe tn 2a katastriüksuseks (30501:001:0398) ja Viljandi mnt 113 katastriüksuseks (30501:001:0397). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Luige alevikus Meremehe tn 2a katastriüksuse sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Viljandi mnt 113 katastriüksuse sihtotstarvet (100% maatulundusmaa) ei muudeta. Meremehe tn 2a krundile antakse ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise ärihoone (kaupluse) rajamiseks. Hoone kõrgus on kuni 9 m ja ehitisealune pind kuni 600 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Ehitusõiguse tabel on kajastatud põhijoonisel. Luige alevikus Meremehe tn 2a (Meie toidupood) detailplaneeringu seletuskiri on esitatud lisas nr 2 ja lahenduse joonis on esitatud lisas nr 3. Käesolev detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Kiili valla üldplaneeringu järgselt ei ole planeeritavale alale maakasutuse juhtfunktsiooni määratud, mistõttu määratakse katastriüksusele sobiv sihtotstarve detailplaneeringuga. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Kiili valla üldplaneeringu muutmiseks ala juhtotstarbe osas, määrates detailplaneeringuga hõlmatava ala ulatuses juhtotstarbeks kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa. Ärimaa sihtotstarve toetab kõrval oleva elamumaa funktsiooni. 1. Määrata detailplaneeringu uueks nimetuseks „Luige alevikus Meremehe tn 2a detailplaneering“ (DP0346). 2. Võtta vastu Luige alevikus Meremehe tn 2a detailplaneering, mis on Kiili valla üldplaneeringut muutev ja mille on koostanud OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 21004023. 3. Korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek Kiili Vallavalitsuses: aadress Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, Kiili vald, Harju maakond, telefon 6790260, e-post [email protected]. 4. Detailplaneeringu avalik väljapanek korraldada ajavahemikul 19.05.2025 kuni 22.06.2025. 5. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust vastavalt planeerimisseaduse § 87 lg 5 ja lg 6. 6. Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. 7. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates. 8. Otsus jõustub teatavaks tegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vainola Vallavolikogu esimees Lisa(d): 1. Seletuskiri Kiili Vallavolikogu 17.04.2025 otsuse nr 11 juurde 2. Detailplaneeringu lahenduse seletuskiri 3. Detailplaneeringu lahenduse põhijoonis  Lisa 1 Seletuskiri Kiili Vallavolikogu 17.04.2025 otsuse nr 11 juurde Detailplaneeringu nimetus Luige alevikus Meremehe tn 2a (Meie toidupood) detailplaneering (DP0346). 1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Luige alevikus. Planeeringuala suurus on 18239 m2. Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1. Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Meremehe tn 2a 5105 m² 30501:001:0398 Maatulundusmaa 100% 2 Viljandi mnt 113 12154 m² 30501:001:0397 Maatulundusmaa 100% 3 Meremehe tänav T1 2299 m² 30401:001:2813 Transpordimaa 100% Tabel 1: Planeeringuala katastriüksused, Meremehe tänav T1 katastriüksus on planeeringualasse hõlmatud osaliselt. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused Detailplaneeringu ala piirnevad katastriüksused on esitatud tabelis 2. Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Viljandi mnt 111 30401:001:2943 5578m² Elamumaa 100% 2 Kergliiklustee T3 30401:001:2944 416m² Transpordimaa 100% 3 15 Tallinn-Rapla- 30402:001:0011 91726m² Transpordimaa 100% Türi tee T1 4 Õnne tn 18 30404:005:0430 1346m² Elamumaa 100% 5 Külluse tänav 30404:005:0002 10668m² Elamumaa 100% 6 Meremehe tn 1 30404:008:0320 891m² Elamumaa 100% 7 Masti tänav // 30404:008:0740 19647m² Elamumaa 100% Meremehe tänav // Purje tänav 8 Masti tn 2 30404:008:0020 1124m² Elamumaa 100% 9 Masti tn 4 30404:008:0030 969m² Elamumaa 100% 10 Masti tn 6 30404:008:0750 895m² Elamumaa 100% 11 Masti tn 8 30404:008:0040 907m² Elamumaa 100% 12 Masti tn 10 30404:008:0050 897m² Elamumaa 100% 13 Masti tn 24 30404:008:0540 997m² Elamumaa 100% 14 Masti tn 26 30404:008:0610 1012m² Elamumaa 100% 15 Pärnakuu 30402:001:0107 5837m² Ärimaa 100% 16 Pärnaveere 30401:001:2947 16619m² Maatulundusmaa 100% 17 Kergliiklustee T1 30401:001:2948 149m² Transpordimaa 100% 18 Kergliiklustee T2 30401:001:2815 1005m² Transpordimaa 100% Tabel 2: Planeeringuala piirinaabrid 1 Olemasolev keskkond Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Detailplaneeringuala ei asu Kiili valla üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku alal. Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Puuduvad. Olemasolev tehnovarustus Puuduvad. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Maa-alale pääseb Viljandi maanteelt ja sealt edasi Meremehe tänavalt. Viljandi mnt ääres on olemas kergliiklustee, Meremehe tänava ääres kergliiklustee puudub. Kehtivad piirangud Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: Kitsenduste mõjuala Nimetus Ulatus Seotud kitsendusi (m2) põhjustava objekti nähtus 1 Elektripaigaldise 291101717 637,92 Elektriõhuliin alla 1 kV kaitsevöönd 2 Elektripaigaldise 291101718 2,46 Elektriõhuliini mastitõmmits kaitsevöönd või tugi 3 Ranna või kalda 41094500201600042M 690,99 Maaparandussüsteemi veekaitsevöönd eesvool kuni 10km² 4 Eesvoolu kaitsevöönd 41094500201600042M 10765,89 Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² 5 Elektripaigaldise 291101716/14487038 2,40 Elektrimaakaabelliin kaitsevöönd 6 Maaparandushoiu-ala 4109450020160004 156,97 Maaparandussüsteemi maa-ala Tabel 3: Kehtivad piirangud ÜVK kohustus ÜVK-ga liitumine on kohustuslik. 2. Taotluse eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Meremehe tn 2a katastriüksuse (30501:001:0398) sihtotstarbe muutmine ja krundile ehitusõiguse määramine. Detailplaneering on algatatud Viljandi mnt 109 katastriüksusele, aga planeeringu koostamise hetkeks on katastriüksus jagatud kaheks: Meremehe tn 2a katastriüksuseks (30501:001:0398) ja Viljandi mnt 113 katastriüksuseks (30501:001:0397). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Luige alevikus Meremehe tn 2a katastriüksuse sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Viljandi mnt 113 katastriüksuse sihtotstarvet (100% maatulundusmaa) ei muudeta. Meremehe tn 2a krundile antakse ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise ärihoone (kaupluse) rajamiseks. Hoone kõrgus on kuni 9 m ja ehitisealune pind kuni 600 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Ehitusõiguse tabel on kajastatud põhijoonisel. 2 Luige alevikus Meremehe tn 2a (Meie toidupood) detailplaneeringu seletuskiri on esitatud käesoleva otsuse lisas nr 2 ja lahenduse joonis on esitatud lisas nr 3. Käesolev detailplaneering on üldplaneeringut muutev. 3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust Kiili valla üldplaneeringu järgselt ei ole Meremehe tn 2a katastriüksusele maakasutuse juhtfunktsiooni määratud. Planeeringuala asub detailplaneeringu kohustusega alal. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas toodud tingimused (maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B)): 3 o Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena. o Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks. o Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada ärihoonetega, määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (BH). o Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh väike- ja ajutisi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-, teenindus ja ärihoonete maa alla o Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on ehitusala, 80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana. Antud detailplaneeringus on arvestatud eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega. Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanek Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Kiili valla üldplaneeringu järgselt ei ole planeeritavale alale maakasutuse juhtfunktsiooni määratud, mistõttu määratakse katastriüksusele sobiv sihtotstarve detailplaneeringuga. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Kiili valla üldplaneeringu muutmiseks ala juhtotstarbe osas, määrates detailplaneeringuga hõlmatava ala ulatuses juhtotstarbeks kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa. Ärimaa sihtotstarve toetab kõrval oleva elamumaa funktsiooni. 4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt ei ole Meremehe tn 2a katastriüksuste maakasutuse juhtfunktsiooni määratud. Planeeringuala asub tiheasustusala rohevõrgustikus. 4 Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust Puhke ja looduslik maa-ala on puhkamisele suunatud loodusliku või poolloodusliku ilmega puhke-, kultuuri- ning spordirajatiste maa-ala. Lisaks täidavad puhkefunktsiooni tervise- ja matkarajad, külaplatsid ning veekogud koos kaldaalaga. Puhke ja looduslikul maa-alal on lubatud: o Looduslikud ja poollooduslikud haljastatud alad, veekogud. o Puhke-, spordi- ja kultuurirajatised nagu näiteks: mänguväljak, laululava, seikluspark, teemapark, väliujula, vabaõhu tenniseväljak, golfiväljak, liuväli, suusarada, puhkeotstarbeline rajatis, staadion, spordi- või puhkeotstarbeline sildumisala jms. o Puhkamise maa-ala teenindavad rajatised sh tehnoehitised, parklad jmt. Rohevõrgustiku tingimused: o Rohevõrgustiku alale ehitise kavandamine on lubatud, kui sellega säilib rohevõrgustiku terviklikkus ja toimimine. Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et võrgustik säiliks. Vältida tuleb looduslike alade killustamist ning vajadusel tuleb parandada võrgustiku terviklikkust ja sidusust. Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, võib omavalitsus keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest või kehtestamisest. 5 o Rohevõrgustiku alal kehtivad hajaasustuse ehitustingimused, arvestades rohevõrgustiku toimimise tagamiseks üldplaneeringuga seatud tingimusi. 5. Avalik huvi Käesoleva otsusega suunatakse detailplaneering avalikule väljapanekule. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku etapis pannakse avalikult välja Kiili Vallavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu materjalid (kaardid, seletuskiri jm materjalid) ning oodatakse nendele seisukohti – ettepanekuid ja vastuväiteid. Selles etapis saavad kodanikud esitada viimast korda omapoolseid kirjalikke seisukohti enne avalikku arutelu ning sellele järgnevat planeeringu lõplikku kehtestamist. Lisaks eelnevale kaasamisele selgitatakse siin etapis lõplikult välja avalik huvi konkreetsele lahendusele. 6. Detailplaneeringuga kavandatu 6.1. Planeeritava ala kruntimine Planeeringuala katastriüksused: Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² KT number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Meremehe tn 2a 5105 m² 30501:001:0398 Maatulundusmaa 100% 2 Viljandi mnt 113 12154 m² 30501:001:0397 Maatulundusmaa 100% 3 Meremehe tänav T1* 2299 m² 30401:001:2813 Transpordimaa 100% Tabel 4: Planeeringuala katastriüksuste andmed. Planeeringualale jäävate katastriüksuste piire, suurust ja sihtotstarvet ei muudeta. 6.2. Hoonestuskava Planeeritaval alal on antud krundi võimalikud ehitusalad. Krundi hoonestusala on kajastatud põhijoonisel. Hoonestusala suurus on 2708 m2. Krundi hoonestusala paikneb krundi ida küljest 5m kaugusel krundi piirist, põhja ja lõuna küljest 4 m kaugusel krundi piirist. Hoonestusala on planeeritud riigi tugimaantee servast 30 meetri kaugusele. Kavandatud kruntide ehitusõiguse näitajad on esitatud kruntide ehitusõiguse ja piirangute tabelis põhijoonisel. 6.3. Arhitektuurinõuded Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Arhitektuursed nõuded: o Hoonete projekteerimisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja sobivusega ümbritsevasse keskkonda. o Hoone korruselisus kuni 2. o Hoone suurim lubatud kõrgus ümbritsevast keskmisest maapinnast kuni 9 m. o Hoone minimaalne tulepüsivusklass TP-3. o Planeeritavalt hoonestuselt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberkinnistutele. o Katuse kalle 0° - 25°. o Viimistlusmaterjalidest on eelistatud naturaalsed ja piirkonnale ning hoonestuse tüübile iseloomulikud materjalid (laudis, krohv, klaas, puhasvuukmüüristus, dekoratiivsed metallpaneelid, fassaadiplaadid jne). Vältida imiteerivaid materjale. 6  6.4. Avaliku ruumi nõuded Planeeritaval alal on juunis 2023 teostatud dendroloogiline hindamine, AB Artes Terrae OÜ Sulev Nurme ja Janika Lill, töö number 23063HI2. Dendroloogilises hinnangus on ala kirjeldatud kui võsastuvat rohumaad, millele on tekkinud laiguti hariliku haava ja hariliku männi looduslikku uuendust. Lisaks on alale levinud naaberkinnistutelt toompihlakat, kibuvitsa ja läikivat tuhkpuud. Uuringualal puittaimestik on loodusliku tekkega. Planeeritaval alal paiknev kõrghaljastus, mis jääb planeeritavale hoonestus või tee alale või sellele liiga lähedale, likvideeritakse. Orienteeruvalt likvideeritakse 37 haljastuslikku objekti (sh ka puudegrupid), mis kuuluvad III ja IV väärtusklassi. Samuti likvideeritakse üheksa V väärtusklassi hinnatud puud. Likvideeritavate puude ja põõsaste hulk täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus, kui fikseeritakse lõplikult hoonete ja juurdepääsutee asukoht. Dendroloogilises hinnangus on antud ka soovitused puistu edasiseks haldamiseks. Alles jäävatele puudele tuleb läbi viia võrahooldus. Kohustuslik on rajada kõrghaljastus Masti tn 2 katastriüksuse piirile, täpne lahendus antakse haljastusprojektis. Planeeritavale alale ettenähtud haljastuse osas peavad istikud ja istutustööd vastama standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad” sh puude ning ehitiste vahelised kujad. Istikute parameetrid antakse haljastusprojektiga, kõrghaljastust kombineerida muu haljastusega. Parkla- ja platside lahendamisel kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme nagu vett läbilaskvaid katendeid, vihmapeenraid jne. Looduslähedase sademeveesüsteemi peamiseks eesmärgiks on aeglustada sademevee kiiret jõudmist kanalisatsiooni ning hajutada ja immutada seda tekkekohas võimalikult palju. Samuti tagada parklale kombineeritult katenditega haljastust, et vähendada kuumasaarte teket. Prügikonteineritena kasutada süvamahuteid ning need paigutada Meremehe tänava serva või kaupluse vahetusse lähedusse, täpne asukoht määratakse ehitusprojektis, võttes aluseks Kiili valla jäätmehoolduseeskirjas ette nähtud nõuded, ning neile peab olema võimaldatud vaba ja takistusteta juurdepääs. Meremehe tänava ääres on olemasolevad avalikud pakendikonteinerid, mis asendatakse samuti süvamahutitega (5x5m3) ja nähakse ette teenindusplats, vastav lahendus kooskõlastatakse vallaga ja ehitatakse välja Arendaja (st huvitatud isiku poolt). 6.5. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale Positiivne mõju on uue kodukoha lähedase poe lisandumine, mis võimaldab kohalikel elanikel ka ilma autota vajalikud ostud teha. Lisaks loob planeeritav toidukauplus juurde töökohti, seega mõju piirkonna majandusele on positiivne. Planeeringu elluviimisel saab olemasolev Meremehe tänava lõik uue katendi ja normidele vastava laiuse, seega olemasoleva tänavatevõrgu olukord paraneb. Planeeringulahenduse elluviimisel võib eeldada, et Meremehe tänava kui juurdepääsu tagava tänava liikluskoormus mõnevõrra küll kasvab, kuid veelgi olulisem on rõhutada, et väikepoe olemasolu tõttu Meremehe tänavalt riigi tugimaanteele väljuvate autode hulk väheneb. Seda seetõttu, et Luige asumi elanikud saavad kõik esmavajaliku kohalikku kogukonda teenindavast poest, mistõttu väheneb poekülastuse eesmärgil vajadus kodupiirkonnast väljuda riigi tugimaanteele sõitvate autode pööramine Meremehe tänavale on pigem erandlik, sest vähem kui 500 meetri kaugusele on rajatud suur ärihoone (Luige keskus) koos kergesti ligipääsetava parklaga, kus avas uksed ka Rimi supermarket. Seega ei ole enam põhjust kavandada kogu piirkonda teenindavat teist suurt toidukauplust, mille külastajate enamuse võiksid moodustada kaugemal elavad ja autodega liikuvad kliendid. See on Luige keskuse näol juba loodud ja teist samalaadset esimese 7 vahetusse lähedusse rajada ei ole mõistlik ega tarvilik. Käesolevas lahenduses planeeritakse kogukondlikku väikepoodi, mis on mastaabilt kolmandiku võrra seni kavandatust väiksem ehk piirdub algatamise otsuses lubatud 900 m2 asemel 600 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga. Käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei avalda kultuurilist mõju, sest alal ja selle mõjualas puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud maastikud. Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale, planeeringualal puuduvad kõrge loodusväärtusega alad või objektid. 6.6. Servituudi vajadused Planeeritud tehnovõrkude toimimiseks vajalike servituutide ning juurdepääsuservituutide seadmise vajadus ja ulatus on toodud joonisel nr 4 „Põhijoonis“. Planeeritud servituutide vajaduse ulatus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimise staadiumis. 6.7. Detailplaneeringu elluviimise kava Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord: 1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega. 2. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Ehituslubade väljastamise tingimuseks on: 2.1. koos hoonete ehitamisega ehitatakse valmis avalikult kasutatavad teed koos mahasõitudega ja teedega seonduvate rajatised ning avalikes huvides olevate tehnovõrgud 100% (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne); 2.2. vajadusel uus kuivendussüsteem ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala olemas oleva drenaažisüsteemi toimimine. 3. Planeeringujärgsete hoonete ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine. Kasutuslubade väljastamise tingimuseks on, et: 3.1. on väljastatud kasutusload neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude, - rajatiste ning avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatistele; 3.2. avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ning avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste omand on üle antud võrguettevõtjale; 3.3. üldkasutatavad alad peavad olema valmis ehitatud ja lõpetatud vastavalt detailplaneeringus ettenähtud tingimustele; 3.4. avalikult kasutatavate teed ja teedega seonduvad rajatised ning üldkasutatavad alad peavad olema Valla omandis. 7. Detailplaneeringu menetlus 25.05.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. Komisjon otsustas toetada DP algatamise eelnõud. 22.06.2021 – Kiri nr 8-1/813. Taotluse ja eskiislahenduse esitamine. 28.09.2021 – Kiri nr 8-1/813-5. Terviseameti seisukoht KSH eelhinnangule ja algatamise eelnõule. 05.10.2021 – Kiri nr 8-1/813-6. Transpordiameti seisukoht KSH eelhinnangule ja algatamise eelnõule. 8 07.10.2021 – Kiri nr 8-1/813-7. Kaitseministeeriumi seisukoht KSH eelhinnangule ja algatamise eelnõule. 18.10.2021 – Kiri nr 8-1/813-8. Keskkonnaameti seisukoht KSH eelhinnangule ja algatamise eelnõule. 18.10.2021 – Haldusleping nr 8-15/163-21. 16.12.2021 – Kiili Vallavolikogu otsus nr 46. „Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu algatamine ” 10.01.2022 – Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes teadeannetes. 10.01.2022 – KSH mittealgatamise teade Ametlikes teadeannetes. 10.01.2022 – Detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise teade Kiili valla kodulehel. 14.01.2022 – Detailplaneeringu algatamise teade maakonnalehes Harju Elu. 25.01.2022 – Kiri nr 8-1/813-9. Transpordiameti seisukohtade väljastamine. 01.02.2022 – Detailplaneeringu algatamise teade vallalehes Kiili Leht. 05.02.2024 – Kiri nr 8-1/813-15. Puudutatud isikute teavitamine detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust väljapanekust 06.02.2024 – Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku teade Kiili valla kodulehel. 01.03.2024 – Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku teade vallalehes Kiili Leht. 04.03.2024 kuni 08.04.2024 – Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek 24.07.2024 – kiri nr 8-1/813-29. Päästeameti kooskõlastus. 13.08.2024 – kiri nr 8-1/813-29. Kaitseministeeriumi kooskõlastus. 21.08.2024 – kiri nr 8-1/813-30. Terviseameti kooskõlastus. 06.02.2025 – kiri nr 8-1/813-37. Transpordiameti kooskõlastus. 18.03.2025 – kiri nr 8-1/813-41. Detailplaneeringu ala ei asu maaparandussüsteemi alal ning kavandatav tegevus ei mõjuta ka kaudselt eemalolevate maaparandussüsteemide toimimist. Tulenevalt eelnevast loobub Maa- ja Ruumiamet detailplaneeringu osas kooskõlastuse ja seisukoha andmisest. 02.04.2025 – kiri nr 8-1/813-42. Ei pea MaRu hetkel vajalikuks määrata täiendavaid asutusi, kellega tuleb detailplaneeringu koostamisel koostööd teha. 8. Detailplaneeringu kooskõlastajad ja koostöötegijad Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud: Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri nr organisatsioon nr ja kuupäev 1 OÜ Kiili KVH 12.04.2023 Kiili KVH OÜ kooskõlastuse tingimused: (Silver Parri) 1) projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada sellega, et nii torustike kui ka andmesidevõrgu teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ja seetõttu tuleb lähtuda sellest, et nende asukohad võivad olla orienteeruvad ja ehitustööde käigus tuleb rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid Kiili KVH OÜ-le kuuluvate tehnovõrkude kaitseks; 2) Kiili KVH OÜ-le kuuluva andmeside võrgu haldaja on Motoral OÜ (tel nr 5655220, [email protected] <mailto:[email protected]> ). Enne ehitus- ja kaevetööde alustamist sidetrasside kaitsevööndis (sh ristumistel) palume kohale kutsuda Motoral OÜ esindaja, kellega kooskõlastada tööde teostamise aeg ja koht. Töid võib teostada ainult andmesidevõrgu omaniku või haldaja esindaja kirjaliku tööloa alusel; 9  3) tööde teostamisel tuleb lähtuda tehnorajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast; https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045 4) kaablid tuleb paigaldada Kiili KVH OÜ tehnovõrkudega ristumisel avatud meetodil, väljaarvatud Motoral OÜ-ga kirjalikult kooskõlastatud juhtudel; 5) ehitustööde käigus tekkinud Kiili KVH OÜ tehnorajatiste vigastustest tuleb teatada koheselt Kiili KVH OÜ-d. Andmesidekaablite vigastustest tuleb teavitada nii Kiili KVH OÜ-d kui ka Motoral OÜ-d; 6) tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada samaväärselt kahjustusele eelnevale olukorrale tööde teostaja poolt vastavalt Kiili valla kaevetööde eeskirja §13 lõikele 2 "Projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise omanikule. Vigastus parandatakse kaevaja kulul." https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045. 7) kõik hilisemad projektimuudatused peab täiendavalt kirjalikult kooskõlastama tehnovõrkude omanikuga ja/või haldajaga. OÜ Kiili KVH tel/faks: 6040156 Reg.nr. 10782274 Toompihla 1, Kiili alev e- post: [email protected] KMK nr. EE100702017 75401 Kiili vald www.kiilikvh.ee 221017197662 Swedbank Kooskõlastus kehtib kaks aastat. Esitatud lahendus ei vähenda projekteerija vastutust lahenduse vastavuse osas tehnilistele ja normdokumentide nõuetele. 2 Huvitatud isik 03.05.2023 Kooskõlastatud. (Rein Reinvee) 3 Telia Eesti AS 09.05.2023 Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise (Dmitri nr 37905610 Eeskirjast. Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt Kirsanov) esitada tööjoonised. Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused. Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis side maakaabel. Projekt on kooskõlastatud märkustega: Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel Tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel Sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https:// www.telia.ee/partnerile/ehitajale- maaomanikule/ juhendid. Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. 4 AS Connecto 11.05.2023 Detailplaneering on läbi vaadatud ning kooskõlastatud. Eesti nr KK4333HR Ehitusprojekt kooskõlastada ELASA sidevõrgu haldajaga AS Connecto Eesti. (Annika ELA SA siderajatise kaitsevööndis tegutsemisel lähtuda 29.03.2022 väljastatud Matson) Elektroonilise side alased tehnilistest tingimustest nr TT1791HR. Täiendav info telefonil 5336 4150 Käesolev kooskõlastus koostati 11.05.2023 Kooskõlastus kehtib kuni 11.05.2025 5 Elektrilevi OÜ 10.01.2025 KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL (Maie Erik) 0905861581 * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. * Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks. 1 Põhja 7.2-3-1/4956-1 Esitasite Päästeameti Põhja päästekeskusele 26.07.2024 kirjaga nr 8-1/813-25 päästekeskus 07.08.2024 kooskõlastamiseks Kiili vallas Luige alevikus Viljandi mnt 109 kinnistu (Meie toidupood) detailplaneeringu materjalid. Käesolevaga kooskõlastab Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo inspektor Kert Keller Viljandi mnt 109 kinnistu detailplaneeringu. 10 2 Riigi 4-4/24/3533-1 Kiili Vallavalitsus esitas 25.07.2024 kirjaga nr 8-1/813-24 Kaitseinvesteeri 13.08.2024 Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks Kiili valla Luige aleviku Viljandi ngute Keskus mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu. Detailplaneering on algatatud Viljandi mnt 109 katastriüksusele, aga planeeringu koostamise hetkeks on katastriüksus jagatud kaheks: Meremehe tn 2a katastriüksuseks ja Viljandi mnt 113 katastriüksuseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Luige alevikus Meremehe tn 2a katastriüksuse sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Meremehe tn 2a krundile antakse ehitusõigus ühe kuni kahekorruselise ärihoone (kaupluse) rajamiseks. Hoone kõrgus on kuni 9 m ja ehitisealune pind kuni 600 m2. Planeeringu ala asub osaliselt riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli piiranguvööndis. Planeeritav ala asub ca 250 m kaugusel Männiku harjutusväljast. Männiku harjusväljal toimub selline riigikaitseline tegevus, millest tingitud müra võib levida ka harjutusvälja piiridest väljaspoole. Kuna detailplaneeringuga ei kavandata Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punktis 1 nimetatud ehitisi ning planeeringu elluviimine ei too käesoleva informatsiooni põhjal kaasa riigikaitseliste ehitiste töövõime vähenemist, siis annab Kaitseministeeriumi valitsemisala ülese seisukoha Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 101 alusel kooskõlastab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Kiili valla Luige aleviku Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu tingimusel, et detailplaneeringus kajastatakse alljärgnevaid õiguslikke asjaolusid: Atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 55 lõike 3 punkti 4 kohaselt ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Sellest tulenevalt ei kohaldu riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale AÕKS § 56 sätestatud välisõhus leviva müra normtasemete regulatsioon ega ka keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra normtasemed. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 kohaselt tuleb keskkonnahäiringut taluda, kui keskkonnahäiringut põhjustav tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. 3 Terviseamet 9.3-1/24/7688-2 Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ning 21.08.2024 Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lõike 2 ja § 3 punkt 12 alusel Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu kooskõlastamiseks. Planeeritav ala asub Viljandi mnt 109 katastriüksustel aga planeeringu koostamise hetkeks on katastriüksus jagatud kaheks: Meremehe tn 2a ja Viljandi mnt 113. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Luige alevikus Meremehe tn 2 a sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Viljandi mnt 113 sihtotstarvet ei muudeta. Ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise ärihoone kõrgusega 9,0 m ja krundi suurem ehitusalune pind kuni 600 m2. Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud: „Ehitustööde läbiviimisel on tõenäoline piirkonna mürataseme mõningane suurenemine ehitusaegse transpordi tõttu, lisaks võib olla kohati häiriv, kui tehakse mürarikkaid töid. Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud. Ehitustööde läbiviimisel peab 11  arvesse võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” toodud norme. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb ehitustööd teostada päevasel ajal.“ „Kuigi planeeritav sihtotstarve (ärimaa) ja objekt (kauplus) ei ole otseselt müratundliku ala/objektina käsitletav, võib planeeringuala müraolukorra hindamisel teatud määral asjakohaseks lugeda III-IV kategooria (keskuse maa- alad, ühiskondlike hoonete maa-alad) normide rakendamist. Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tuleb tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonnas uute hoonete kavandamisel müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest. III-IV kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 65 dB päeval ja 55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud 70 dB päeval/60 dB öösel.“ „Lähtudes asjaolust, et müra normtasemed hoonestusala teepoolsel küljel on tagatud ning planeeringuga ei kavandata suure müratundlikkusega objekte, ei ole liiklusmüra piiramise meetmed välisõhus vajalikud.“ „Planeeringu realiseerimise järgselt piirkonnas sõidukite arv sisuliselt ei suurene, sest tegemist on lähiümbrust teenindava poega. Müra ja õhusaaste ei suurene määral, mis võiks olla inimesele või keskkonnale olulise mõjuga. Kasutusaegne müra võib tekkida seadmetest (ventilatsioon jms), seetõttu on oluline, et need oleks paigutatud selliselt, et need ei häiriks elamualasid.“ „Planeeringuala piirneb riigitee nr 15 (Tallinn - Rapla - Türi), seega võib alal esineda liiklusest põhjustatud häiringuid (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi teest tingitud võimalike mõjude leevendusmeetmete rakendamiseks uute planeeringute puhul. Vajadusel tuleb vastavad meetmed ette näha planeeringu raames ning meetmete rakendamine on planeeringust huvitatud isiku kohustus.“ „Siseruumides heade tingimuste tagamiseks on soovitatav uute hoonete rajamisel (kuigi kaupluseruumid ei ole otseselt müratundlike ruumide loetelus) järgida standardit „EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“, mille kohaselt: Uute bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide (sh, teenindusasutused jms) rajamisel on antud juhul soovitatav minimaalne välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) väärtus ca 35 dB (lähtudes muu hulgas ka liikluskoormuste võimalikust kasvus).“ Amet on tutvunud esitatud dokumentidega, kooskõlastab detailplaneeringu ning märgib järgmist: Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00- 19.00. Jälgida, et ehitusaegsed- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtused. Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega. 4 Transpordiamet 7.2-2/25/5389-8 Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kiili vald Luige alevik 06.02.2025 Viljandi mnt 109 detailplaneeringule. Planeeringuala on käesolevaks hetkeks jagatud kaheks kinnistuks Meremehe tn 2a (katastritunnus 30501:001:0398) ja Viljandi mnt 113 (katastritunnus 30501:001:0397) - edaspidi planeering. Planeeringuga kavandatakse Meremehe tn 2a kinnistule eeldused ärihoone (kauplus) ja seotud taristu rajamiseks. Viljandi mnt 113 kinnistu sihtotstarvet ei muudeta. Planeering on üldplaneeringut muutev. 12  Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame OÜ Hendrikson ja KO töö nr 21003023 “Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneering“. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt 13  Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneering Detailplaneeringu põhikaust Töö nr 21004023 Tallinn 2025 Planeerija Malle Alvela (alates 21.07.2024) Planeeringu koostamise tellija: e-post [email protected] tel +372 740 9800 Kiili Vallavalitsus Planeerija Jelizaveta Sibul (kuni 21.07.2024) Nabala tee 2a Planeerija Liina Ollema (kuni 16.02.2024) Kiili alev 75104 Koordinaator Tarmo Zernant (alates 16.02.2024) Koordinaator Jaanus Aavik (kuni 16.02.2024) Huvitatud isik: Rein Reinvee RRLektus Aktsiaselts Mõisa tee 3, Kostivere alevik 74204 Jõelähtme vald, Harjumaa SISUKORD 1. PLANEERINGU LÄHTEDOKUMENDID JA OLEMASOLEV OLUKORD .................4 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused .......................................................... 4 1.2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ....................................................... 5 1.3. Planeeritava ala kruntide andmed ............................................................... 5 1.4. Planeeritava maa-ala asukoha kirjeldus ...................................................... 5 1.5. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi funktsionaalsete seoste analüüs ............................................................................................................. 6 2. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK ...................................................6 3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ..........................................8 3.1. Krundi ehitusõigus .................................................................................... 8 3.2. Hoonestusala ............................................................................................ 8 3.3. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine ......................................... 8 3.4. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded ............................................ 9 3.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus. ....................................... 11 3.6. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad.......................................................... 12 3.6.1. Elektrivarustus ................................................................................. 12 3.6.2. Sidevarustus .................................................................................... 12 3.6.3. Vee- ja kanalisatsioonilahendus ......................................................... 13 3.6.4. Kütte lahendus ................................................................................. 14 3.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................ 14 3.8. Riigitee liiklusest põhjustatud häiringud .................................................... 16 3.9. Tuleohutuse tagamine ............................................................................. 18 3.10. Servituutide vajaduse määramine .......................................................... 18 3.11. Seadusjärgsed kitsendused .................................................................. 19 3.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................. 19 4. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................ 19 4.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ......... 19 4.2. Planeeringu elluviimise kokkulepped......................................................... 20 4.3. Detailplaneeringu elluviimise tingimused ................................................... 20 4.4. Toimingute ja tegevuste järjekord ............................................................. 22 4.5. Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel ....................................... 22 2  4.6. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused ....................................... 23 4.7. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............. 23 5. JOONISTE NIMEKIRI ..................................................................................... 23 6. TEHNILISED TINGIMUSED ............................................................................. 25 7. KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL .......................................... 26 8. MENETLUSDOKUMENDID ............................................................................. 39 3  SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU LÄHTEDOKUMENDID JA OLEMASOLEV OLUKORD 1.1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Kehtivad õigusaktid:  Planeerimisseadus (jõustumine 01.07.2015);  Ehitusseadustik (vastu võetud 11.02.2015);  Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”;  Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”;  Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Arengukavad ja strateegiad:  Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26);  Kiili Vallavalitsuse „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded“ 01.03.2016 määrus nr 1;  Kiili Vallavolikogu 19.01.2023 nr 3 vastu võetud „Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määruse nr 5 “Kiili valla jäätmehoolduseeskiri” muutmine“. Eesti standardid:  Eesti Standard EVS 843 „Linnatänavad”;  EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine. Tehnilised tingimused:  Osaühing KIILI KVH poolt 04.02.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr 1057;  Elektrilevi OÜ poolt 09.02.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr 400524;  Telia Eesti AS poolt 04.03.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr 36251141;  Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse volitatud esindaja AS Connecto Eesti poolt 29.03.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr TT1791HR, kehtivad kuni 29.03.2023;  Elektrilevi OÜ poolt 29.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 483963. Detailplaneeringu algatamise otsus: 4   Kiili Vallavolikogu otsus 16.12.2021 nr 46 „Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu algatamine“. Alusplaan:  G.E.Point OÜ (mõõdistamislitsents nr EG10409530-01) poolt 15.06.2021 koostatud digitaalselt mõõdistatud maa-ala geodeetiline alusplaan (töö nr 21- G233, koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis, mõõtkava M 1:500). Teised kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid. 1.2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneering on algatatud Viljandi mnt 109 katastriüksusele, aga planeeringu koostamise hetkeks on katastriüksus jagatud kaheks: Meremehe tn 2a katastriüksuseks ja Viljandi mnt 113 katastriüksuseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Luige alevikus Meremehe tn 2a katastriüksuse sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Viljandi mnt 113 katastriüksuse sihtotstarvet (100% maatulundusmaa) ei muudeta. Ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise ärihoone (kaupluse) kõrgusega kuni 9,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind kuni 600 m 2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). 1.3. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDE ANDMED Tabel 1- Kruntide andmed. Katastriüksus Katastritunnus Sihtotstarve Pindala Omanik Meremehe tn 2a 30501:001:0398 Maatulundusmaa 5105 m2 RRLektus 100% Aktsiaselts Viljandi mnt 113 30501:001:0397 Maatulundusmaa 12154 m2 Martha 100% Kaaristu Meremehe tänav T1* 30401:001:2813 Transpordimaa 2299 m2 100% * Meremehe tänav T1 katastriüksus on planeeringualasse hõlmatud osaliselt. 1.4. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Luige alevikus, riigi tugimaantee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee ja Meremehe tänava ristumiskohast kagus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 18 239 m2 . 5  Planeeritav ala on hoonestamata ja puuduvad ühendused tehnovõrkudega. Maa-alale pääseb Viljandi maanteelt ja sealt edasi Meremehe tänavalt. Viljandi mnt ääres on olemas kergliiklustee, Meremehe tänava ääres kergliiklustee puudub. Katastriüksus on osaliselt kõrghaljastatud, osaliselt paikneb alal puisniit. 1.5. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS Tegemist on hea juurdepääsuga alaga, mis paikneb ühest küljest riigi tugimaatee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee ääres ja teisest küljest on sellel hea ligipääs olemasoleva Meremehe tänava kaudu. Ala paikneb ristmiku vahetus läheduses, mille kaudu toimub juurdepääs suurele osale kõrval paiknevale elamupiirkonnale. Planeeritav katastriüksus ei ole ühendatud tehnovõrkudega ja hoonestus puudub. Kuna ala asub maantee vahetus läheduses, hästi juurdepääsetavas kohas ja elamumaade kõrval, sobib see hästi väikepoe rajamiseks, mis toob toidu- ja esmatarbekaubad inimestele lähemale, vähendades seeläbi lähiala elanike sõidukite kasutamise vajadust. Seda eriti arvestades asjaolu, et vähem kui 500 meetri kaugusele on rajatud suur ärihoone (Luige keskus) koos kergesti läbipääsetava parklaga, kus avas uksed ka Rimi supermarket. Seega, ei ole enam põhjust kavandada kogu piirkonda teenindavat teist suurt toidukauplust, mille külastajate enamuse võiksid moodustada kaugemal elavad ja autodega liikuvad kliendid. Kontaktvööndi maakasutus on valdavalt elamumaa sihtotstarbeline, maantee ääres on kaks suuremat maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksust (Viljandi mnt 113, Pärnaveere). Maantee äärde on varasemalt koostatud neli detailplaneeringut. Metsa kinnistu detailplaneeringuga on kavandatud peamiselt elamumaa sihtotstarbega krunte, aga ka 1 ärimaa ja 1 üldkasutatava maa krunt. Niine kinnistu detailplaneeringuga on kavandatud ärimaa sihtotstarbega krunte. Aasa ja Tammeoksa detailplaneeringuga on samuti kavandatud ärimaa sihtotstarbega krundid. Põhjas ja läänes külgneb planeeringuala transpordimaa sihtotstarbega katastriüksustega (Meremehe tänav T1 ja 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T1). Lõunas on üks maantee ääres olev elamumaa krunt (Viljandi mnt 111) ning idas külgneb planeeringuala suurema elamupiirkonnaga. Lähiala hoonestus koosneb peamiselt 1-2-korruselistest ühepereelamutest ja nende abihoonetest. Planeeritava hoone korruselisus sobitub piirkonda. Planeeritava ala asukoht on nähtav joonisel „Situatsiooniskeem“, kontaktvööndi analüüs on kajastatud joonisel „Kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs“. 2. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Kiili valla üldplaneeringu järgselt ei ole planeeritavale alale maakasutuse juhtfunktsiooni määratud, mistõttu määratakse katastriüksusele sobiv sihtotstarve detailplaneeringuga. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Kiili valla üldplaneeringu muutmiseks ala 6 juhtotstarbe osas, määrates detailplaneeringuga hõlmatava ala ulatuses juhtotstarbeks kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa. Ärimaa sihtotstarve toetab kõrval oleva elamumaa funktsiooni. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas toodud tingimused (maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B)): • Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena. • Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks. • Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada ärihoonetega, määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (BH). • Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh väike- ja ajutisi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-, teenindus ja ärihoonete maa alla • Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on ehitusala, 80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana. Antud detailplaneeringus tuleb arvestada eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega. Pilt 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust koos üldplaneeringu muutmise ettepanekuga. Katastriüksus paikneb väljaspool reoveekogumisala. Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule on riigi tugimaantee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee teekaitsevöönd 50 m. 7 3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK 3.1. KRUNDI EHITUSÕIGUS Planeeringulahendus on koostatud Meremehe tn 2a krundile, sellele antakse ärimaa sihtotstarve. Viljandi mnt 113 katastriüksuse sihtotstarvet ei muudeta ja sellele antud planeeringus ehitusõigust ei määrata. Meremehe tn 2a krundile antakse ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise ärihoone (kaupluse) rajamiseks. Hoone kõrgus on kuni 9 m ja ehitisealune pind kuni 600 m 2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Ehitusõiguse tabel on kajastatud põhijoonisel. 3.2. HOONESTUSALA Krundi hoonestusala on kajastatud põhijoonisel. Hoonestusala suurus on 2708 m 2. Krundi hoonestusala paikneb krundi ida küljest 5m kaugusel krundi piirist, põhja ja lõuna küljest 4 m kaugusel krundi piirist. Hoonestusala on planeeritud riigi tugimaantee servast 30 meetri kaugusele. 3.3. EHITISTE OLULISEMATE ARHITEKTUURINÕUETE SEADMINE Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Arhitektuursed nõuded: Hoonete projekteerimisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja sobivusega ümbritsevasse keskkonda. Hoone korruselisus kuni 2. Hoone suurim lubatud kõrgus ümbritsevast keskmisest maapinnast kuni 9 m. Hoone minimaalne tulepüsivusklass TP-3. Planeeritavalt hoonestuselt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberkinnistutele. Katuse kalle 0° - 25°. Viimistlusmaterjalidest on eelistatud naturaalsed ja piirkonnale ning hoonestuse tüübile iseloomulikud materjalid (laudis, krohv, klaas, puhasvuukmüüristus, dekoratiivsed metallpaneelid, fassaadiplaadid jne). Vältida imiteerivaid materjale. 8 3.4. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISE JA EHITAMISE NÕUDED Elektrilevi OÜ tingimus: Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ ja huvitatud isiku vahel 22.08.2024 sõlmitud liitmislepingule nr 478650 ja 29.10.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 483963. Telia Eesti AS tingimus: Projekteerimisel juhinduda Telia juhenditest: „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks“. Ehitustegevust planeerides näha ette kõik vajalikud tööd siderajatiste kaitsmiseks. Enne ehitustööde alustamist teostada Telia järelevalve esindajaga objekti ülevaatus. Mille käigus fikseerida olemasolevate liinirajatiste asukohad. Liinirajatise kaitsevööndis on liinrajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist. Katastriüksusel paikneva sidekaabli väljakande vajadusel ja võtta selleks Teliast täiendavad tehnilised tingimused. Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- maaomanikule/ juhendid. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. OÜ Kiili KVH tingimus: Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustike kaitsetsooni ulatuses sõlmida isiklik kasutusõiguse leping Kiili KVH OÜ kasuks. 1) projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada sellega, et nii torustike kui ka andmesidevõrgu teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ja seetõttu tuleb lähtuda sellest, et nende asukohad võivad olla orienteeruvad ja ehitustööde käigus tuleb rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid Kiili KVH OÜ-le kuuluvate tehnovõrkude kaitseks; 2) Kiili KVH OÜ-le kuuluva andmeside võrgu haldaja on Motoral OÜ (tel nr 5655220, [email protected] <mailto:[email protected]> ). Enne ehitus- ja kaevetööde alustamist sidetrasside kaitsevööndis (sh ristumistel) palume kohale kutsuda Motoral OÜ esindaja, kellega kooskõlastada tööde teostamise aeg ja koht. Töid võib teostada ainult andmesidevõrgu omaniku või haldaja esindaja kirjaliku tööloa alusel; 3) tööde teostamisel tuleb lähtuda tehnorajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast; https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045 4) kaablid tuleb paigaldada Kiili KVH OÜ tehnovõrkudega ristumisel avatud meetodil, väljaarvatud Motoral OÜ-ga kirjalikult kooskõlastatud juhtudel; 5) ehitustööde käigus tekkinud Kiili KVH OÜ tehnorajatiste vigastustest tuleb teatada koheselt Kiili KVH OÜ-d. Andmesidekaablite vigastustest tuleb teavitada nii Kiili KVH OÜ- d kui ka Motoral OÜ-d; 9 6) tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada samaväärselt kahjustusele eelnevale olukorrale tööde teostaja poolt vastavalt Kiili valla kaevetööde eeskirja §13 lõikele 2 "Projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise omanikule. Vigastus parandatakse kaevaja kulul." <https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045>. 7) kõik hilisemad projekti muudatused peab täiendavalt kirjalikult kooskõlastama tehnovõrkude omanikuga ja/või haldajaga. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse tingimused: Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, ptk 11) Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna. Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks digitaalselt [email protected] või paberkandjal ühes eksemplaris kooskõlastajatele aadressil Tuisu 19 Tallinn „ELA SA haldus“. Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks: - Mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3m ja küntaval maal sügavamal kui 0,45m; - Mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd; - Puude istutamine ja langetamine; - Vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkumine ja varumine; - Pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismide ja läbisõidukohtade rajamine; - Muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine; EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.connecto.ee Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelvalvajaga. Transpordiameti tingimused: Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 10  Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. 3.5. TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS. Planeeritav ala külgneb läänest riigi tugimaanteega 15 Tallinn-Rapla-Türi tee. Planeeritavale alale jääb kõvakattega Meremehe tänav, mille laius on ligikaudu 4,6 m ja kõnniteed puuduvad. Planeeritaval katastriüksusel on Meremehe tänava poolsel küljel isetekkeline ligikaudu 10 m laiune parkimisplats. Planeeritava ala Viljandi mnt poolsel küljel on kõvakattega kergliiklustee laiusega 3 m, mis on Viljandi maanteest ligikaudu 7 m kaugusel. Transpordiamet on 25.01.2022 kirjaga nr 7.1-2/21/30493-2 väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks. Tingimustest lähtudes on juurdepääs ette nähtud olemasolevalt ristmikult, Meremehe tänava kaudu. Meremehe tänav on planeeritud 6 m laiusena ja selle lõunapoolsele küljele on kavandatud 2 m laiune kõnnitee, mis on eraldatud sõiduteest 1,8 m laiuse haljasribaga. Planeeritud krundilt on ette nähtud juurdepääs Viljandi mnt 111 (30401:001:2943) katastriüksusele, selleks on planeeritud juurdepääsuservituudi vajadusega ala Viljandi mnt 111 katastriüksuse kasuks. Viljandi mnt 113 katastriüksusele on juurdepääs läbi Masti tänava. Koos planeeritava katastriüksuse vastas oleva detailplaneeringuga on varasemalt tehtud IB Stratum poolt detailplaneeringuga seotud mõju liiklusanalüüs (2021). Kus muu hulgas ei ole arvestatud riigi tugimaantee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee viimisega uuele trassile ümber Luige asumi. Mille tõttu peaks liiklussagedused 2042. aastaks oluliselt vähenema. Kaugus naaberristmikuni on 350 m. Tee külgneb mõlemast küljest olemasolevate elamute ja planeeritavate äri ja kortermajadega. Põhijoonisele on kantud riigi tugimaantee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee teekaitsevöönd ulatusega 50 meetrit, vastavalt Kiili valla üldplaneeringule. Planeeritud kauplusehoone jääb osaliselt teekaitsevööndisse, selle teenindamiseks vajalikud parkimiskohad on planeeritud teekaitsevööndisse 15,7 m kaugusele äärmise sõiduraja servast. Põhijoonisele on kantud külgnähtavuse joon 16 m (Projektkiirusel 80m km/h H>20m R>16m E >8m Projektkiirusel 60m km/h H>15m R>12 E >6m). Meremehe tänaval ja Kesa tänaval on „anna teed“ märk, et tagada piisav nähtavus. Meremehe tänavalt on nähtavus kõikidelt suundadelt projekteeritud „Rahuldava“ lähtetasemega. Vajaliku nähtavuse tagamiseks oleks Meremehe tänava äärest vaja puid langetada. Põhijoonisele on kantud nähtavuskaugused paremale ja vasakule ulatusega 160 meetrit, mis vastab peatee projektkiirusele 70 km/h. Nähtavuskolmnurgas tuleb vajadusel kärpida või likvideerida nähtavust piiravad puud või nende külgoksad. Tänavate maa-alade, liiklus- ja parkimiskorraldus on antud vastavalt Kiili valla üldplaneeringule ja Eesti Standardile EVS 843 „Linnatänavad”. Parkimine on lahendatud omal krundil. Parkimisnormatiiv vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ Tabel 9.1 on 1 parkimiskoht 30 m2 kavandatava brutopinna kohta. 11  Parklasse peab olema kavandatud vähemalt üks koht puuetega inimese sõidukile ning puudega inimese sõidukile kavandatud parkimiskoha ja kõnnitee vahelise äärekivi kõrgus ei tohi olla üle 30 mm. Parkimiskohtade liigendamiseks kasutada haljastust. Planeeringus on kavandatud parkimisala ka jalgratastele. Parkimislahendus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimisel. Tabel 2 - Parkimiskohtade kontrollarvutus Krunt Ehitise Normatiivsete Normatiivne Detailplaneeringus otstarve parkimiskohtade parkimiskohtade kavandatud arvutus arv parkimiskohtade arv Meremehe tn 2a kauplus 600/30 20 20 3.6. TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD Tehnovõrkude, liitumispunktide ja servituudi vajadusega alade lahendus on põhimõtteline ning täpsustub projekteerimise staadiumis. Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel „Tehnovõrkude koondplaan“. 3.6.1. ELEKTRIVARUSTUS Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ ja huvitatud isiku vahel 22.08.2024.a. sõlmitud liitumislepingule nr 478650 ja 29.10.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 483963. Krundi piirile on kavandatud perspektiivse liitumiskilbi asukoht. Kavandatud tehnorajatistele on ette nähtud 2 meetri laiune servituudiala, mis seatakse võrgu valdaja kasuks. Elektritoide liitumiskilbist objektini lahendatakse ehitise projekteerimise etapis. Liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamisel tuleb arvestada kergliiklustee vaba ruumi nõudega 0,5m katte servast. Krunti läbiv õhuliin asendatakse maakaabliga Meremehe tänav T1 katastriüksusel paikneva õhuliini mastist kuni Meremehe tn 2 katastriüksuse lõunapoolsele piirile paigaldatava õhuliini mastini. Kavandaud liinikoridor paikneb planeeringuala riigimaantee poolses küljes Meremehe tn 2 ja Kergliiklustee T4 (30401:001:2814) piiril. 3.6.2. SIDEVARUSTUS Sidevarustuse koostamisel on aluseks Telia Eesti AS poolt 04.03.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr 36251141 (kehtivad kuni 03.03.2023). Tehnilistest tingimustest lähtuvalt puudub piirkonnas võimalus liituda Telia valguskaablivõrguga. Meremehe tn 2a katastriüksust läbiv diagonaalne sidekaabel on kasutusest maas ja sellele servituudi vajadusega ala ei määrata. Meremehe tn alla jäävatele Telia sideehitisele (Meremehe tn/ Masti tn ristmikul) näha edasistes etappides ette süvendamine/kaitsmine. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse poolt väljastatud tehnilised tingimused nr TT1791HR, väljastatud 29.03.2022, kehtivad kuni 29.03.2023. 12  Roadplan OÜ tööga nr 21066 „Kiili vald Luige alevik Metsa kinnistu teede- ja tehnovõrkude ehitusprojekt“ on kavandatud Meremehe tn 2a (katastritunnus 30501:001:0398) katastriüksuse lähedale ELA SA sidetrassile sidekaevu 094YK42 paigaldamine. Tehnilised tingimused TT1736HR (18.01.2022). Planeeritava ala sidevarustuse tagamiseks on kaks varianti.  Esimene variant on kui sidekaev 094YK24 on paigaldatud. Selleks tuleb rajada sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6mm) ELA SA sidekaevuni 094YK42. Sidekaevus tuleb katkestada kaabel 094L01YH09 muhvi paigaldamiseks. Muhvi tähis 094YM10. Sidekaevu 094YK42 jätta kaablivaru 2x15m+15m. Paigaldatud muhv 094YM10 jääb kuuluma ELA SA’le. Piiritluspunkt on sidekaevu 094YK42 paigaldatud kaablimuhv 094YM10. Sideühenduse rajamiseks rohkem kui ühele majapidamisele tuleb paigaldada kliendikaev või kapp koos muhviga, kus saab teha hargnemise erinevatele majapidamistele. Kiudude keevitamine teostada vastava kiudude jaotusskeemile.  Teine variant on kui sidekaevu 094YK24 ei ole paigaldatud. Paigaldada ELA SA sidetrassile pealt paigaldatav sidekaev (Vesimentor) (vajalik Transpordiameti kooskõlastus). Kaevu tähis 094YK42. Juhul kui Transpordiamet ei luba sidekaevu paigaldada, siis paigaldada kaev ELA SA sidetrassi kõrvale. Rajada sidetoru (14/10) sidekaevuni 094YK42. Planeeritud sidekaablile on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 meetrit. 3.6.3. VEE- JA KANALISATSIOONILAHENDUS Planeeringuala vee- ja kanalisatsioonilahenduse koostamisel on aluseks Kiili KVH OÜ poolt 04.02.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr 1057. Veevarustus Meremehe tn 2a veevarustus lahendatakse Meremehe tänav T1 katastriüksusel kulgevast veetorustikust De160. Planeeritud veetarbimine on 10 m 3/kuus, täpsustatakse projekteerimisel. Liitumispunkt on planeeritud krundi pos 1 piirile, avalikult kasutatavale maa-alale, 1m kaugusele planeeritavast krundist. Planeeritud veetorustikule on tagatud juurdepääs hooldustehnikaga. Määratud on servituudi vajadusega alad (isiklik kasutusõigus) kavandatud veetorustike kaitsevööndi ulatuses torustike tulevase valdaja kasuks. Servituutide alad on kajastatud põhijoonisel ja tehnovõrkude koondplaanil. Tuletõrjevee varustus Lähim hüdrant asub Meremehe tn 2 katastriüksuse juures ning selle tootlikkus on 19 l/s. Planeeritud kaubandus- ja teenindushoone (IV kasutusviis) arvestuslik tulekahju kestvus Siseministri 01.03.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ kohaselt on 3 tundi ja tulekustutusvee arvestuslik veevooluhulk on 20 l/s. Tulekustutusvesi tagatakse olemasolevast tuletõrjehüdrandist, mis paikneb Meremehe tn 2 katastriüksuse juures. Täiendavalt on ette nähtud tuletõrjeveehoidla, vajadus ja mahtuvus täpsustub ehitusprojektis. Reoveekanalisatsioon 13  Reovesi on ette nähtud juhtida Meremehe tn T1 katastriüksusel kulgevasse isevoolsesse kanalisatsiooni De200. Liitumispunkt on 1m kaugusel planeeritava krundi piirist, avalikult kasutataval alal. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud. Sademevee ärajuhtimise lahendus Planeeringualal tekkiv sademevesi on ette nähtud immutada oma krundi piires. Parklatelt ja platsidelt kogutud sademevesi koguda ja puhastada krundil õliliiva püüduris. Ehitusprojektis näha ette võimaliku saastunud sademevee eelnev puhastamine kohtpuhastis kui eelvooluks on looduslik suubla. Sademevee ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt ehitusprojekti staadiumis, kui on täpselt paigas hoonete katusepinna suurus ja sillutatud alade ulatus. Ehitusprojekti staadiumis vertikaalplaneerimise käigus peab olema välistatud sademevee valgumine naaberkinnistutele ja maaüksusele 15 Tallinn- Rapla-Türi tee T1, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Planeeritava krundi hinnanguline sademeveekogus on 1h jooksul pindadelt ligikaudu 100 m3, mis teeb keskmiseks vooluhulgaks 0,03 m3/s, kui see ühe tunnise saju ajal ära juhtida. Ehitusprojektis kasutada parkla- ja platside lahendamisel looduslähedasi sademeveesüsteeme nagu vett läbilaskvaid katendeid, vihmapeenraid jne. Looduslähedase sademeveesüsteemi peamiseks eesmärgiks on aeglustada sademevee kiiret jõudmist kanalisatsiooni ning hajutada ja immutada seda tekkekohas võimalikult palju. Samuti tagada parklale kombineeritult katenditega haljastust, et vähendada kuumasaarte teket (täisasfalteeritud platsi lahendused ei ole sobilikud). Vertikaalplaneerimise põhimõtted Käsitletud ala reljeef on tasane. Absoluutkõrgused jäävad 47.04 ja 46.20 vahemikku. Vertikaalplaneeringu lahenduses arvestatakse ümbritsevate tänavate olemasolevaid kõrgusarve tagades sujuvad peale- ja mahasõidud planeeritud alasse. Sademevett ei juhita naaberkinnistutele, tänavamaale ja riigi tugimaantee 15 Tallinn- Rapla-Türi tee kraavidesse. Planeeringualal tekkivad sademeveed immutatakse krundi piires haljaspindadel. Detailplaneeringu tehnovõrkude koondplaanil kajastub esialgne vertikaalplaneering (EXTech Design OÜ, töö nr 23062), mis täpsustub ehitusprojekti staadiumis, maapinda oluliselt ei muudeta. 3.6.4. KÜTTE LAHENDUS Kiili vallas on ainuke kaugkütte piirkond Kiili alevis, seega planeeritav ala ei paikne kaugküttepiirkonnas. Hoone küttelahenduseks kasutatakse lokaalset küttesüsteemi ja see lahendatakse ehitusprojektiga, soovitatavalt keskkonnasõbraliku kütuseliigi valikuga (eeldatavalt kasutatakse soojuspumpasid ja külmatehnika jääksoojust). 3.7. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED Planeeritaval alal on juunis 2023 teostatud dendroloogiline hindamine, AB Artes Terrae OÜ Sulev Nurme ja Janika Lill, töö number 23063HI2. Dendroloogilises hinnangus on ala kirjeldatud kui võsastuvat rohumaad, millele on tekkinud laiguti hariliku haava ja hariliku männi looduslikku uuendust. Lisaks on alale levinud naaberkinnistutelt toompihlakat, kibuvitsa ja läikivat tuhkpuud. Uuringualal puittaimestik on loodusliku tekkega. 14 Haljastusliku inventeerimise käigus mõõdeti alal kokku 111 puud-põõsast ja puudegruppi. Planeeritaval alal paiknev kõrghaljastus, mis jääb planeeritavale hoonestus või tee alale või sellele liiga lähedale, likvideeritakse. Orienteeruvalt likvideeritakse 37 haljastuslikku objekti (sh ka puudegrupid), mis kuuluvad III ja IV väärtusklassi. Samuti likvideeritakse üheksa V väärtusklassi hinnatud puud. Likvideeritavate puude ja põõsaste hulk täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus, kui fikseeritakse lõplikult hoonete ja juurdepääsutee asukoht. Dendroloogilises hinnangus on antud ka soovitused puistu edasiseks haldamiseks. Alles jäävatele puudele tuleb läbi viia võrahooldus. Puude raie- ja hooldustööd tuleb lasta teha kutsetunnistusega arboristil, et vältida kasvama jäävate puude vigastamist. Raied ja hooldustööd tuleb teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi (oktoober-märts). Kohustuslik on rajada kõrghaljastus Masti tn 2 katastriüksuse piirile, täpne lahendus antakse haljastusprojektis. Planeeritavale alale ettenähtud haljastuse osas peavad istikud ja istutustööd vastama standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad” sh puude ning ehitiste vahelised kujad. Istikute parameetrid antakse haljastusprojektiga, kõrghaljastust kombineerida muu haljastusega. Ehitusperioodil tuleb olemasoleva säilitatava haljastuse (sh puud nr 1, 2, 6) kaitseks rakendada meetmeid puu juurestiku kaitsealal, mis on puud ümbritsev ala, kus on puu elutegevuse tagamiseks piisav juurekava. Juurestiku kaitseala arvutatakse järgmiselt: tüve rinnasläbimõõt cm × 0,12= kaitsevööndi raadius meetrites (puude tüve rinnasläbimõõt on toodud dendroloogilises hinnangus). Kui kaevetöö sooritatakse puude juurestiku kaitsealas, nähakse ette paljastunud puujuurte katmine külmumise või kuivamise eest, kuival perioodil ka puude kastmine (puu juurestiku võib katta näiteks niiske turbaga). Pärast ehitustegevust tuleb puude tervislikku seisundit jälgida ning vajadusel läbi viia hoolduslõikus. Parkla- ja platside lahendamisel kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme nagu vett läbilaskvaid katendeid, vihmapeenraid jne. Looduslähedase sademeveesüsteemi peamiseks eesmärgiks on aeglustada sademevee kiiret jõudmist kanalisatsiooni ning hajutada ja immutada seda tekkekohas võimalikult palju. Samuti tagada parklale kombineeritult katenditega haljastust, et vähendada kuumasaarte teket. Jäätmete kogumine (sh ehitusperioodil) toimub vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale. Alal tekivad olmejäätmed (paber ja kartong, plastid, klaas, pakendid jmt). Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda lisaks jäätmeseadusest, pakendiseadusest ning nende alamaktidega kehtestatud nõuetest. Tagada tuleb jäätmete sorteerimine ja liigiti kogumine (ehitusprojektis tagada vastav arv jäätmemahuteid) arvestades jäätmete omadusi ja neile määratud käitlusnõudeid. Prügikonteineritena kasutada süvamahuteid ning need paigutada Meremehe tänava serva või kaupluse vahetusse lähedusse, täpne asukoht määratakse ehitusprojektis, võttes aluseks Kiili valla jäätmehoolduseeskirjas ette nähtud nõuded, ning neile peab olema võimaldatud vaba ja takistusteta juurdepääs. Meremehe tänava ääres on olemasolevad avalikud pakendikonteinerid, mis asendatakse samuti süvamahutitega (5x5m3) ja nähakse ette teenindusplats, vastav lahendus kooskõlastatakse vallaga ja ehitatakse välja Arendaja (st huvitatud isiku poolt). Prügikonteinerite paigutamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 3m, tuleb konteineri paigutamiseks küsida nõusolekut 15  naaberkinnistu omanikult. Jäätmete vedu ja edasine käitlemine peab olema korraldatud selleks tegevuseks luba omava ettevõtte poolt. Täpsem heakorrastus antakse projekteerimise staadiumis. Ehitustööde läbiviimisel on tõenäoline piirkonna mürataseme mõningane suurenemine ehitusaegse transpordi tõttu, lisaks võib olla kohati häiriv, kui tehakse mürarikkaid töid. Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud. Ehitustööde läbiviimisel peab arvesse võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” toodud norme. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb ehitustööd teostada päevasel ajal. Planeeringu realiseerimise järgselt piirkonnas sõidukite arv sisuliselt ei suurene, sest tegemist on lähiümbrust teenindava poega. Müra ja õhusaaste ei suurene määral, mis võiks olla inimesele või keskkonnale olulise mõjuga. Kasutusaegne müra võib tekkida seadmetest (ventilatsioon jms), seetõttu on oluline, et need oleks paigutatud selliselt, et need ei häiriks elamualasid. Pinnasetööde mahtude bilanss anda ehitusprojektis, kaevise (pinnas, kivid) võõrandamiseks peab olema luba Keskkonnaametilt. 3.8. RIIGITEE LIIKLUSEST PÕHJUSTATUD HÄIRINGUD Planeeringuala piirneb riigi tugimaanteega 15 Tallinn-Rapla-Türi tee, seega võib alal esineda liiklusest põhjustatud häiringuid (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee omanik (kelle ülesandeid täidab Transpordiamet) ei võta endale kohustusi teest tingitud võimalike mõjude leevendusmeetmete rakendamiseks uute planeeringute puhul. Vajadusel tuleb vastavad meetmed ette näha planeeringu raames ning meetmete rakendamine on planeeringust huvitatud isiku kohustus. Planeeringuga kavandatava hoonestusala (ärimaa, millele kavandatakse kauplusehoonet) puhul ei ole sisuliselt tegemist müra (samuti vibratsiooni) suhtes suure tundlikkusega objektiga 1. Kavandatud sihtotstarbega hoonete rajamine teede ning tänavate äärde on üldjuhul sobilik ning ülemäärast häiringute esinemist ei ole ette näha. Planeeritav hoonestusala jääb äärmise sõiduraja servast ca 35 m kaugusele, teele lähemale on kavandatud parkimisala. Kuigi planeeritav sihtotstarve (ärimaa) ja objekt (kauplus) ei ole otseselt müratundliku ala/objektina käsitletav, võib planeeringuala müraolukorra hindamisel teatud määral asjakohaseks lugeda III-IV kategooria (keskuse maa-alad, ühiskondlike hoonete maa- alad) normide rakendamist. Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tuleb tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonnas uute hoonete kavandamisel müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse 1 Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. 16 nõuetest. III-IV kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 65 dB päeval ja 55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud 70 dB päeval/60 dB öösel. Planeeringuala müraolukorda mõjutab peamiselt alaga piirnev riigi tugimaantee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee. Transpordiameti (varasemalt Maanteeameti) 2018.-2020. a liiklusloenduste kohaselt on maanteelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 7863…8442 (sh 2...4% raskeliiklust), maanteelõigu kiiruspiirang on 70 km/h. Lähtudes eespool toodud liiklusandmetest (ümardatult 8500 sõidukit ööpäevas, sh 4% raskeliiklust)) esineb kavandatava hoonestusala maanteepoolsel küljel (ca 35 m kaugusel äärmise sõiduraja servast) arvutuslikult2 müra hinnatud tase, mis jääb päeval (Ld) suurusjärku 63…64 dB ja öösel (Ln) 54..55 dB. Liikluskoormuse kasv nt 50% võrra toob kaasa ca 1,7…1,8 dB võrra suurema mürataseme kui olemasolevas olukorras. Seega on nii olemasoleva kui ka perspektiivses olukorras tagatud III-IV kategooria alade liiklusmüra piirväärtusest (70 dB päeval/60 dB öösel) selgelt madalam müratase kavandatava hoone maanteepoolsel küljel. Lähtudes asjaolust, et müra normtasemed hoonestusala maanteepoolsel küljel on tagatud ning planeeringuga ei kavandata suure müratundlikkusega objekte, ei ole liiklusmüra piiramise meetmed välisõhus vajalikud. Siseruumides heade tingimuste tagamiseks on soovitatav uute hoonete rajamisel (kuigi kaupluseruumid ei ole otseselt müratundlike ruumide loetelus) järgida standardit „EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“, mille kohaselt: Uute bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide (sh, teenindusasutused jms) rajamisel on antud juhul soovitatav minimaalne välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) väärtus ca 35 dB (lähtudes muu hulgas ka liikluskoormuste võimalikust kasvus). Samuti ei kujune planeeringualal probleemseks liiklusest tingitud välisõhu saasteainete kontsentratsioonid. Antud liikluskoormuste ning puhverala korral ei ole ka kõige kriitilisemate saasteainete (sh PM10, NO2, CO) puhul kavandatud hoonestusala asukohas (ca 35 m kaugusel teest) tervisekaitsest lähtuvalt kehtestatud saastatuse taseme piirväärtuste ületamist ette näha. Autoliiklusega kaasnev vibratsioon on reeglina vähem aktuaalne teema, kui samast maanteest lähtuv müra. Heas seisukorras teede korral ei ole ka linnatänava vahetus läheduses põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündiks hoonete piirväärtuste lähedale või võiks põhjustada kahjustusi hoonetele. Halvas seisus (auklik või äravajunud teepind) teede vahetus läheduses võib samas raskeveokite möödasõidu korral maapinna kaudu leviv vibratsioon olla tajutav ka juhul, kui vibratsiooni väärtused on madalamad kui vastav piirväärtus. Kavandatud hoonestuse puhul on siseruumides nõuetekohase vibratsiooni taseme tagamine saavutatav tavapäraste vibratsiooni levikut takistavate ehitustehniliste meetmete rakendamisel. Planeeringualast läänesuunas asub Männiku harjutusväli ja linnak, kuid 2021. aastal koostatud Saku valla Männiku ja Tammemäe külade mürauuringu (Akukon Eesti OÜ 2021. a töö, mille raames mõõdeti ja modelleeriti müraolukorda) kohaselt ei ulatu 2 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades Euroopa Liidus ja Eestis laialdaselt kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“. 17  militaarmüra olulisel määral käesoleva planeeringualani. Lisaks tuleb rõhutada, et käesoleva planeeringuga kavandatav sihtotstarve (ärimaa, kauplus) ei ole suure müratundlikkusega ning detailplaneeringualast jääb Männiku harjutusvälja poole mitmeid eluhooneid (mis on otseselt müratundlikud objektid), mille puhul eespool nimetatud uuringu kohaselt samuti ülenormatiivseid mürahäiringuid ei esine. Tervisekaitsenormidele vastavad keskkonnatingimused on seega tagatud ka kavandatud hoonestusala piiril, mistõttu ei ole rangeid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks otstarbekas seada. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatud sihtotstarbed (ärimaa, kaubandus- ning bürooruumid) on maanteede läheduses (ehk teatud määral kõrgema müratasemega aladel) sobilikud. 3.9. TULEOHUTUSE TAGAMINE Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Siseministri 30.03.2017 a määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ja Siseministri 01.03.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Minimaalseks tuleohutusklassiks on planeeritud TP-3, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone rajamist. Tuleohutuse täpsem lahendus määratakse hoone projektiga. Planeeritud kaubandus- ja teenindushoone (IV kasutusviis) arvestuslik tulekahju kestvus Siseministri 01.03.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ kohaselt on 3 tundi ja tulekustutusvee arvestuslik veevooluhulk on 20 l/s. Tulekustutusvesi tagatakse olemasolevast tuletõrjehüdrandist, mis paikneb Meremehe tn 2 katastriüksuse juures. Täiendavalt on ette nähtud tuletõrjeveehoidla, vajadus ja mahtuvus täpsustub ehitusprojektis. Vastavalt määrusele nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele §22 peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega (näiteks tulemüüriga). Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. 3.10. SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE Planeeritud tehnovõrkude toimimiseks vajalike servituutide ning juurdepääsuservituutide seadmise vajadus ja ulatus on toodud joonisel nr 4 „Põhijoonis“. Planeeritud servituutide vajaduse ulatus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimise staadiumis. 18 3.11. SEADUSJÄRGSED KITSENDUSED Planeeritud hoonestusala on Kehtiva Kiili valla üldplaneeringu kohaselt on teekaitsevöönd 50 meetrit maanteest ja planeeritud hoonestusala jääb osaliselt riigitee kaitsevööndisse. Vastavalt Ehitusseadustikule § 71 lg 2 on maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit (kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus). Tee kaitsevööndis on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda ehitise Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Teekaitsevööndisse on kavandatud hoonestusala (30 m kaugusele teest) ja parkimisplats (15 m kaugusele teest). Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Planeeritavale alale ulatub Männiku harjutusvälja piiranguvöönd. Planeeritavat ala läbib sideehitis, mille kaitsevöönd on 1m mõlemale poole sideehitisest. Planeeritavat ala läbib elektriõhuliin alla 1kV, mis asendatakse maakaabelliiniga. Maakaabelliini kaitsevöönd on 1m mõlemale poole kaablist. Planeeritavale alale, Viljandi mnt 113 katastriüksusel, ulatub olemasoleva puurkaevu veehaarde sanitaarkaitseala raadiusega 50m. Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeritav ala ei asu Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku rohekoridoris Planeeritava ala kitsendused on kajastatud joonisel „Tugiplaan“. 3.12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Ala on tänavatelt, kahest küljest, hästi vaadeldav. Meremehe tn 2a krundile planeeritud hoone sissepääsud ning parkimisala valgustatakse. 4. PLANEERINGU ELLUVIIMINE 4.1. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE Positiivne mõju on uue kodukoha lähedase poe lisandumine, mis võimaldab kohalikel elanikel ka ilma autota vajalikud ostud teha. Lisaks loob planeeritav toidukauplus juurde töökohti, seega mõju piirkonna majandusele on positiivne. Planeeringu elluviimisel saab olemasolev Meremehe tänava lõik uue katendi ja normidele vastava laiuse, seega olemasoleva tänavatevõrgu olukord paraneb. Planeeringulahenduse elluviimisel võib eeldada, et Meremehe tänava kui juurdepääsu tagava tänava liikluskoormus mõnevõrra küll kasvab, kuid veelgi olulisem on rõhutada, et väikepoe olemasolu tõttu Meremehe 19  tänavalt riigi tugimaanteele väljuvate autode hulk väheneb. Seda seetõttu, et Luige asumi elanikud saavad kõik esmavajaliku kohalikku kogukonda teenindavast poest, mistõttu väheneb poekülastuse eesmärgil vajadus kodupiirkonnast väljuda riigi tugimaanteele sõitvate autode pööramine Meremehe tänavale on pigem erandlik, sest vähem kui 500 meetri kaugusele on rajatud suur ärihoone (Luige keskus) koos kergesti ligipääsetava parklaga, kus avas uksed ka Rimi supermarket. Seega ei ole enam põhjust kavandada kogu piirkonda teenindavat teist suurt toidukauplust, mille külastajate enamuse võiksid moodustada kaugemal elavad ja autodega liikuvad kliendid. See on Luige keskuse näol juba loodud ja teist samalaadset esimese vahetusse lähedusse rajada ei ole mõistlik ega tarvilik. Käesolevas lahenduses planeeritakse kogukondlikku väikepoodi, mis on mastaabilt kolmandiku võrra seni kavandatust väiksem ehk piirdub algatamise otsuses lubatud 900 m2 asemel 600 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga. Käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei avalda kultuurilist mõju, sest alal ja selle mõjualas puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud maastikud. Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale, planeeringualal puuduvad kõrge loodusväärtusega alad või objektid. 4.2. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KOKKULEPPED Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. 4.3. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE TINGIMUSED Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine (Meremehe tänava planeeringualasse jääv lõik ja krunt pos 1): 1. Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt. 2. Kiili Vallavalitsus osaleb teede ja nendega seonduvad rajatiste projekteerimises ja ehituses vaid Arendajaga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles Arendaja kohustub 20 korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee(de) uue ristumiskoha(de) ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud 3. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava transpordimaa tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest. 4. Detailplaneeringu järgse avalikult kasutatava tee valmimisel määratakse tee avalikuks kasutuseks ja nähakse ette transpordimaa tasuta võõrandamine Vallale. Kohalikul omavalitsusel on asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist. 5. Põhjendatud juhul on Kiili Vallavalitsusel õigus nõuda avalikult kasutatava teega piirnevate kinnistute omanikelt avalikult kasutatava tee hoolduskulude kompenseerimist. Kompenseerimise tingimused lepitakse kokku selleks sõlmitud eraldi kokkuleppes. 6. Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastus, välisvalgustus, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised peavad vastama seaduses esitatud kvaliteedinõuetele. 7. Põhjendatud juhul on Kiili Vallavalitsusel, huvitatud isiku taotluse alusel, õigus lubada detailplaneeringu maa-ala arendamine etapiliselt. 8. Kui Arendaja esitab Vallale hoonete püstitamiseks ehitusloa taotluse enne kui Detailplaneeringujärgseid krunte teenindavad avalikult kasutatavad teed ja teedega seonduvad rajatised, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised (juurdepääsutee, elektri-, side-, veevarustuse-, vihmaveekanalisatsiooni-, reoveekanalisatsioonitorustik jne) Meremehe tänaval, mis jääb planeeritavasse alasse ja krundil pos 1 on Arendaja poolt valmis ehitatud, siis tekib Vallal õigus nõuda hüpoteegi seadmist Valla kasuks. 9. Uute hoonete ehitamiseks on Kiili Vallavalitsusel õigus mitte väljastada ehitusluba enne kui Arendaja poolt on valmis ehitatud Detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed ja teedega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised (Meremehe tänav planeeritava ala ulatuses ja krundil pos 1). Detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavatelt teedelt peab olema tagatud tasuta juurdepääs avalikule teele. 10. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka (ehitisealune pind) on arvestatud kõik hooned (elamu, abihoone ja väikeehitis). Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. 11. Kõik tee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Kiili Vallavalitsusele nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda ehitusseadustiku § 99 lg 3 alusel Kiili Vallavalitsuselt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 12. Kiili Vallavalitsus osaleb vajadusel tee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. 21 4.4. TOIMINGUTE JA TEGEVUSTE JÄRJEKORD Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord: 1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega. 2. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Ehituslubade väljastamise tingimuseks on: 2.1. koos hoonete ehitamisega ehitatakse valmis avalikult kasutatavad teed koos mahasõitudega ja teedega seonduvate rajatised ning avalikes huvides olevate tehnovõrgud 100% (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne); 2.2. vajadusel uus kuivendussüsteem ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala olemas oleva drenaažisüsteemi toimimine. 3. Planeeringujärgsete hoonete ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine. Kasutuslubade väljastamise tingimuseks on, et: 3.1. on väljastatud kasutusload neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ning avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatistele; 3.2. avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ning avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste omand on üle antud võrguettevõtjale; 3.3. üldkasutatavad alad peavad olema valmis ehitatud ja lõpetatud vastavalt detailplaneeringus ettenähtud tingimustele; 3.4. avalikult kasutatavate teed ja teedega seonduvad rajatised ning üldkasutatavad alad peavad olema Valla omandis. 4.5. TRANSPORDIAMETI NÕUDED PLANEERINGU ELLUVIIMISEL 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, tuleb Transpordiamet kaasata menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis. 2. Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Planeeringualast väljapoole jääva kohaliku tee (sh ühendamine riigitee ristmikuga) rekonstrueerimise kohustus on huvitatud isikul. Riigitee ristmik peab olema nõuetekohaselt rekonstrueeritud ja Transpordiametile üle antud enne ehitistele kasutusloa andmist. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb riigitee aluse maaüksuse piires kavandada riigiteega ristuvalt ja kinnisel meetodil. 22 4.6. DETAILPLANEERINGU KEHTETUKS TUNNISTAMISE ALUSED 1. Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt viie (5) aasta jooksul alates detailplaneeringu kehtestamisest omal kulul ja kehtivate ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette nähtud detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri, s.h arendusetegevusega seotud avalikult kasutatavate teede (Meremehe tänaval planeeritava ala ulatuses ja krundil pos 1) ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, vihmaveekanalisatsiooni, elektri-, sidevarustuse jne) ja välisvalgustuse ehitamise. Tagatud peab olema, et planeeringualalt oleks tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning, et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 2. Vald võib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Elluviimise all saab mõista detailplaneeringu alusel toimingute tegemist alates detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri ehituslubade väljastamisest. Katastriüksuste jagamine ning kõik teised tegevused, mis eelnevad detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri ehituslubade väljastamisele ei loeta käesolevas detailplaneeringus detailplaneeringu elluviimise alustamiseks. Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaasnevate tehtud otseste ja/või kaudsete kulutuste eest. 3. Vald võib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks kui on tuvastatud, et detailplaneeringuga põhjustatakse kahjusid kolmandatele osapooltele või kahjustatakse avalikku huvi ning kahju tekitanud krundi omanik ei ole nõus kahjusid hüvitama. Kahju tekitanud ja/või tekitavate kahjude krundi omanikul ei ole õigust nõuda Vallalt tasu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaasnevate tulevaste tehtud otseste ja/või kaudsete kulutuste eest. 4. Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. 4.7. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. 5. JOONISTE NIMEKIRI 1. Situatsiooniskeem 2. Tugiplaan M 1:500 23 3. Kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs M 1:2000 4. Põhijoonis M 1:500 5. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 24 6. TEHNILISED TINGIMUSED 1. Osaühing KIILI KVH poolt 04.02.2022.a. väljastatud tehnilised tingimused nr 1057; 2. Elektrilevi OÜ poolt 09.02.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr 400524; 3. Telia Eesti AS poolt 02.05.2023.a. väljastatud tehnilised tingimused nr 36251141; 4. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse volitatud esindaja AS Connecto Eesti poolt 29.03.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr TT1791HR; 5. Elektrilevi OÜ poolt 29.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 483963. 25 7. KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL Kaasatavad Jrk Isik või asutus kellega on Arvamuse Arvamuse täielik ärakiri Arvamuse originaali Projekteerija nr koostööd tehtud esitamise asukoht märkused kuupäev arvamuse esitaja tingimuste täitmise kohta 1. Elektrilevi OÜ 28.03.2023 PROJEKTI KOOSKÕLASTUS Detailplaneeringu Kooskõlastatud (Marge Kasenurm) Kooskõlastuse nr 0120072717 digikaust Kooskõlastuse kuupäev 28.03.2023 KOOSKÕLASTUSE TELLIJA Registrikood 10269950 Ettevõtte nimi HENDRIKSON & KO OÜ Kontakisik LIINA OLLEMA Objekti aadress Meremehe tn 2a, Viljandi mnt 109, Luige alevik, Kiili vald (dp) Töö number 21004023 Töö sisu Detailplaneeringu tehnovõrgud Etapp Detailplaneering KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. * Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks. KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS Marge Kasenurm Elektrilevi OÜ volitatud esindaja 2. OÜ Kiili KVH 12.04.2023 Kiili KVH OÜ kooskõlastuse tingimused: Detailplaneeringu Lisatud ptk 3.4 (Silver Parri) 1) projekteerimisel ja ehitamisel tuleb digikaust arvestada sellega, et nii torustike kui ka andmesidevõrgu teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ja seetõttu tuleb lähtuda sellest, et nende asukohad võivad olla orienteeruvad ja ehitustööde käigus tuleb rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid Kiili KVH OÜ-le kuuluvate tehnovõrkude kaitseks; 2) Kiili KVH OÜ-le kuuluva andmeside võrgu haldaja on Motoral OÜ (tel nr 5655220, [email protected] <mailto:[email protected]> ). Enne ehitus- ja kaevetööde alustamist sidetrasside kaitsevööndis (sh ristumistel) palume kohale kutsuda Motoral OÜ esindaja, kellega kooskõlastada tööde teostamise aeg ja koht. Töid võib teostada ainult andmesidevõrgu omaniku või haldaja esindaja kirjaliku tööloa alusel; 3) tööde teostamisel tuleb lähtuda tehnorajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast; https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045 4) kaablid tuleb paigaldada Kiili KVH OÜ tehnovõrkudega ristumisel avatud meetodil, väljaarvatud Motoral OÜ-ga kirjalikult kooskõlastatud juhtudel; 5) ehitustööde käigus tekkinud Kiili KVH OÜ tehnorajatiste vigastustest tuleb teatada koheselt Kiili KVH OÜ-d. Andmesidekaablite vigastustest tuleb teavitada nii Kiili KVH OÜ-d kui ka Motoral OÜ-d; 6) tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada samaväärselt kahjustusele eelnevale olukorrale tööde teostaja poolt vastavalt Kiili valla kaevetööde eeskirja §13 lõikele 2 "Projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe 27  tehnorajatise omanikule. Vigastus parandatakse kaevaja kulul." https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045. 7) kõik hilisemad projektimuudataused peab täiendavalt kirjalikult kooskõlastama tehnovõrkude omanikuga ja/või haldajaga. OÜ Kiili KVH tel/faks: 6040156 Reg.nr. 10782274 Toompihla 1, Kiili alev e-postl: [email protected] KMK nr. EE100702017 75401 Kiili vald www.kiilikvh.ee 221017197662 Swedbank Kooskõlastus kehtib kaks aastat. Esitatud lahendus ei vähenda projekteerija vastutust lahenduse vastavuse osas tehnilistele ja normdokumentide nõuetele. 3. Huvitatud isik 03.05.2023 Kooskõlastatud. Detailplaneeringu Kooskõlastatud (Rein Reinvee) digikaust 4. Telia Eesti AS 09.05.2023 Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise Detailplaneeringu Lisatud ptk 3.4. (Dmitri Kirsanov) nr 37905610 kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast. Tööde digikaust teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised. Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused. Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis side maakaabel. Projekt on kooskõlastatud märkustega: Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel Tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel Sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku 28  juhenditest ja nõuetest: https:// www.telia.ee/partnerile/ehitajale- maaomanikule/ juhendid. Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. 5. AS Connecto Eesti 11.05.2023 Detailplaneering on läbi vaadatud ning Detailplaneeringu Kooskõlastatud. (Annika Matson) nr KK4333HR kooskõlastatud. digikaust Ehitusprojekt kooskõlastada ELASA sidevõrgu haldajaga AS Connecto Eesti. ELA SA siderajatise kaitsevööndis tegutsemisel lähtuda 29.03.2022 väljastatud Elektroonilise side alased tehnilistest tingimustest nr TT1791HR. Täiendav info telefonil 5336 4150 Käesolev kooskõlastus koostati 11.05.2023 Kooskõlastus kehtib kuni 11.05.2025 6. Elektrilevi OÜ 10.01.2025 KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL Detailplaneeringu Kooskõlastatud (Maie Erik) 0905861581 * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. digikaustas * Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks. Koostöötegijad Jrk Isik kellega on Kooskõlastuse nr Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse Projekteerija nr detailplaneering ja kuupäev originaali asukoht märkused kooskõlastatud arvamuse esitaja tingimuste täitmise kohta 1. Põhja päästekeskus 7.2-3-1/4956-1 Esitasite Päästeameti Põhja päästekeskusele Detailplaneeringu Kooskõlastatud 07.08.2024 26.07.2024 kirjaga nr 8-1/813-25 digikaust kooskõlastamiseks Kiili vallas Luige alevikus 29  Viljandi mnt 109 kinnistu (Meie toidupood) detailplaneeringu materjalid. Käesolevaga kooskõlastab Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo inspektor Kert Keller Viljandi mnt 109 kinnistu detailplaneeringu. 2. Transpordiamet 7.2-2/24/5389-4 Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Detailplaneeringu Märkustega 07.08.2024 Kiili vald Luige alevik Viljandi mnt 109 digikaust arvestatud, detailplaneeringule. Planeeringuala on korrigeeritud käesolevaks hetkeks jagatud kaheks kinnistuks tehnovõrkude Meremehe tn 2a (katastritunnus joonist põhijoonist 30501:001:0398) ja Viljandi mnt 113 ja seletuskirja (katastritunnus 30501:001:0397) - edaspidi planeering. Planeeringuga kavandatakse Meremehe tn 2a kinnistule eeldused ärihoone (kauplus) ja seotud taristu rajamiseks. Viljandi mnt 113 kinnistu sihtotstarvet ei muudeta. Planeering on üldplaneeringut muutev. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) §99 lg 3 ja planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 punkt 4 jätame planeeringu kooskõlastamata järgmiste vastuolude tõttu. 1. PlanS § 126 lg 1 punkt 4 alusel on planeeringu ülesandeks tehnovõrkude võimaliku asukoha määramine. Planeeringuga on kavandatud madalpinge koridor riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi ja Meremehe ning Kesa tänava (km 8,21) ristmikualale, kus on välja ehitatud teeprojekti „Metsa kinnistu detailplaneeringu järgsed teed ja tehnovõrgud“ (koostaja Roadplan OÜ töö nr 21066) lahendus. Tehnovõrkude kavandamisel ei ole arvestatud : - Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud nõuetega (kinnisel 30 meetodil rajamiseks ja sellega seotud puurkaevikutega), et rajamine ei kahjustaks riigitee mullet ega katet. Plaanil näidatud asukohas ei ole võimalik kinnisel meetodil rajada. - 15 Tallinn-Rapla-Türi ja Meremehe ning Kesa tänava ristmiku teeprojektiga kavandatud tehnovõrkudega, mis on käesolevalt väljaehitatud. Liitumine alajaamaga, mis jääb väljapoole planeeringuala, on koostatud ilma katastripiirideta ja geoaluseta plaaniosale ning väljaehitatud tehnovõrke ei ole kantud tehnovõrkude plaanile, ebaselgeks jääb ristmikualal madalpinge koridori asukoht. Lahendus ei ole ilma ristmiku katendit ja muldkeha kahjustamata realiseeritav ja vajab korrigeerimist, vt väljavõte tehnovõrkude joonisest lisas tooduna. 2. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 3. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata riigitee piirkiiruseks 50km/h. Planeeringu ülesanne ei ole riigiteel kiiruspiirangu määramine, palume eemaldada seletuskirjast. 4. Meremehe tee ristmik riigitee alusel maal ei ole kantud planeeringuala sisse. Soovitame lisada ristmik planeeringualasse või vastasel juhul on vajalik käsitleda planeeringualast väljapoole jääva kohaliku tee (sh ühendamine riigitee ristmikuga) rekonstrueerimise kohustust seletuskirjas ja planeeringu kehtestamise otsuses. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering 31  peale korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks. 3. Riigi Kaitseinvesteeringute 4-4/24/3533-1 Kiili Vallavalitsus esitas 25.07.2024 kirjaga nr 8- Detailplaneeringu Kooskõlastatud Keskus 13.08.2024 1/813-24 Kaitseministeeriumile digikaust kooskõlastamiseks Kiili valla Luige aleviku Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu. Detailplaneering on algatatud Viljandi mnt 109 katastriüksusele, aga planeeringu koostamise hetkeks on katastriüksus jagatud kaheks: Meremehe tn 2a katastriüksuseks ja Viljandi mnt 113 katastriüksuseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Luige alevikus Meremehe tn 2a katastriüksuse sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Meremehe tn 2a krundile antakse ehitusõigus ühe kuni kahekorruselise ärihoone (kaupluse) rajamiseks. Hoone kõrgus on kuni 9 m ja ehitisealune pind kuni 600 m2. Planeeringu ala asub osaliselt riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli piiranguvööndis. Planeeritav ala asub ca 250 m kaugusel Männiku harjutusväljast. Männiku harjusväljal toimub selline riigikaitseline tegevus, millest tingitud müra võib levida ka harjutusvälja piiridest väljaspoole. Kuna detailplaneeringuga ei kavandata Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punktis 1 nimetatud ehitisi ning planeeringu elluviimine ei too käesoleva informatsiooni 32  põhjal kaasa riigikaitseliste ehitiste töövõime vähenemist, siis annab Kaitseministeeriumi valitsemisala ülese seisukoha Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 101 alusel kooskõlastab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Kiili valla Luige aleviku Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu tingimusel, et detailplaneeringus kajastatakse alljärgnevaid õiguslikke asjaolusid: Atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 55 lõike 3 punkti 4 kohaselt ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Sellest tulenevalt ei kohaldu riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale AÕKS § 56 sätestatud välisõhus leviva müra normtasemete regulatsioon ega ka keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra normtasemed. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 kohaselt tuleb keskkonnahäiringut taluda, kui keskkonnahäiringut põhjustav tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. 4. Terviseamet 9.3-1/24/7688-2 Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) Detailplaneeringu Kooskõlastatud 21.08.2024 planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ning Vabariigi digikaust Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 33 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lõike 2 ja § 3 punkt 12 alusel Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu kooskõlastamiseks. Planeeritav ala asub Viljandi mnt 109 katastriüksustel aga planeeringu koostamise hetkeks on katastriüksus jagatud kaheks: Meremehe tn 2a ja Viljandi mnt 113. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Luige alevikus Meremehe tn 2 a sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Viljandi mnt 113 sihtotstarvet ei muudeta. Ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise ärihoone kõrgusega 9,0 m ja krundi suurem ehitusalune pind kuni 600 m2. Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud: piirkonna mürataseme mõningane suurenemine ehitusaegse transpordi tõttu, lisaks võib olla kohati häiriv, kui tehakse mürarikkaid töid. Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud. Ehitustööde läbiviimisel peab arvesse võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja 34 mürataseme mõõtmise meetodid” toodud norme. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb ehitustööd teostada päevasel ajal.“ objekt (kauplus) ei ole otseselt müratundliku ala/objektina käsitletav, võib planeeringuala müraolukorra hindamisel teatud määral asjakohaseks lugeda III-IV kategooria (keskuse maa-alad, ühiskondlike hoonete maaalad) normide rakendamist. Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tuleb tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonnas uute hoonete kavandamisel müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest. III-IV kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 65 dB päeval ja 55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud 70 dB päeval/60 dB öösel.“ hoonestusala teepoolsel küljel on tagatud ning planeeringuga ei kavandata suure müratundlikkusega objekte, ei ole liiklusmüra piiramise meetmed välisõhus vajalikud.“ sõidukite arv sisuliselt ei suurene, sest tegemist on lähiümbrust teenindava poega. Müra ja õhusaaste ei suurene määral, mis võiks olla inimesele või keskkonnale olulise mõjuga. Kasutusaegne müra võib tekkida 2(2) seadmetest (ventilatsioon jms), seetõttu on oluline, et need oleks paigutatud selliselt, et need ei häiriks elamualasid.“ 35 (Tallinn - Rapla - Türi), seega võib alal esineda liiklusest põhjustatud häiringuid (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi teest tingitud võimalike mõjude leevendusmeetmete rakendamiseks uute planeeringute puhul. Vajadusel tuleb vastavad meetmed ette näha planeeringu raames ning meetmete rakendamine on planeeringust huvitatud isiku kohustus.“ on soovitatav uute hoonete rajamisel (kuigi kaupluseruumid ei ole otseselt müratundlike ruumide loetelus) järgida standardit „EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“, mille kohaselt: Uute bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide (sh, teenindusasutused jms) rajamisel on antud juhul soovitatav minimaalne välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) väärtus ca 35 dB (lähtudes muu hulgas ka liikluskoormuste võimalikust kasvus).“ Amet on tutvunud esitatud dokumentidega, kooskõlastab detailplaneeringu ning märgib järgmist: oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi. jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud 36  normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. - ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtused. -EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega. 5. Transpordiamet 7.2-2/25/5389-8 Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Detailplaneeringu Kooskõlastatud 06.02.2025 Kiili vald Luige alevik Viljandi mnt 109 digikaust detailplaneeringule. Planeeringuala on käesolevaks hetkeks jagatud kaheks kinnistuks Meremehe tn 2a (katastritunnus 30501:001:0398) ja Viljandi mnt 113 (katastritunnus 30501:001:0397) - edaspidi planeering. Planeeringuga kavandatakse Meremehe tn 2a kinnistule eeldused ärihoone (kauplus) ja seotud taristu rajamiseks. Viljandi mnt 113 kinnistu sihtotstarvet ei muudeta. Planeering on üldplaneeringut muutev. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame OÜ Hendrikson ja KO töö nr 21003023 “Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneering“. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku 37 saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. 38 8. MENETLUSDOKUMENDID 1. 22.06.2021.a. Avaldus Kiili vallavalitsusele: Viljandi mnt 109 DP algatamise ettepanek; 2. 22.09.2021.a. Kiri Kaitseministeeriumile: seisukoha küsimine KSH mittealgatamise kohta; 3. 22.09.2021.a. Kiri Keskkonnaametile: seisukoha küsimine KSH mittealgatamise kohta; 4. 22.09.2021.a. Kiri Terviseametile: seisukoha küsimine KSH mittealgatamise kohta; 5. 22.09.2021.a. Kiri Transpordiametile: seisukoha küsimine KSH mittealgatamise kohta; 6. 28.09.2021.a. Terviseameti seisukoht KSH mittealgatamise kohta; 7. 05.10.2021.a. Transpordiameti seisukoht KSH mittealgatamise kohta; 8. 07.10.2021.a. Kaitseministeeriumi seisukoht KSH mittealgatamise kohta; 9. 18.10.2021.a. Keskkonnameti seisukoht KSH mittealgatamise kohta; 10. 25.10.2021 Haldusleping nr 8-15/163-21; 11. 16.12.2021.a. Kiili Vallavolikogu otsus nr 46 „Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu algatamine“; 12. 25.01.2022.a. Transpordiamet kiri: seisukohtade väljastamine Meremehe tn 2a ja Viljandi mnt 113 detailplaneeringu koostamiseks; 13. 05.02.2024.a. Kiili vallavalitsuse kiri vastavalt nimekirjale: Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek, Kiili Vallavalitsuses, Nabala tee 2a, 04.03.2024 kuni 08.04.2024; 14. 08.04.2024.a. Transpordiametikiri: Kiili vald Luige alevik Viljandi mnt 109 (Meie) detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek; 15. 25.07.2024.a. Kiri Kaitseministeeriumile: Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu kooskõlastuse küsimine; 16. 25.07.2024.a. Kiri Päästeametile: Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu kooskõlastuse küsimine; 17. 25.07.2024.a. Kiri Terviseametile: Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu kooskõlastuse küsimine; 18. 25.07.2024.a. Kiri Transpordiametile: Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu kooskõlastuse küsimine; 19. 07.08.2024.a. Päästeamet vastuskiri: detailplaneeringu kooskõlastamine; 20. 07.08.2024.a. Transpordiameti vastuskiri: detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine; 21. 13.08.2024.a. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus: detailplaneeringu kooskõlastamine; 22. 21.08.2024.a. Terviseamet: detailplaneeringu kooskõlastamine. 39  la - - Rap L=43m n usistutus allin 49.95 1033m 2 tamisala 290m2 Maaeralduse ulatus 228m2 21. vt. kooso d - 4 tk , asend us 50.00 15 T Lumelad tokoll nr 49.976 PÕHIJOONIS 0 48.2 50.00 " üpjoonis leku pro e nr. ja värav 50.05 2 1+00 me 1 PK 8 50.05 vt. joonis uidust plankaed Proj. tam lankaia tü d ritav aed öön 974+50.10 975 PA8 te 924 954 50.10 arkaitsev 953 50.10 Riigi 3.00 nr 11 "P Likvidee 5.50 mp 3.50 50.10 vu sanita 3.50 Proj. 2.5 5.00 50.224 48.0 Puurkae 50.15 5 48.1 0 974+ 30m .20 .05 d. 50 5 stetav ae 49 50.2 75 9 3.00 Ümbertõ .00 1+25 954 49 PK 8 953 PA9 48.0 .00 .95 R10 5 48 50.35 0 50.3 10 5 3.50 50.2 48. Kesa 50. 20 15 TINGMÄRGID .90 50. 0 10 50. 48 50.3 05 5 täna 50. 50.2 00 0.20 50. 95 5 49. v 50. 1 90 0 5 49. 50.1 85 160 x PA1 0.05 49. 80 0 49. 9.75 0 Planeeritud ala piir 50.0 9.95 48.1 .85 5 0 4 7 49. 9.65 0 49.9 48 9.85 7 4 0 0 4 6 49. 9.55 954 49.8 m 95 9.75 4 0 50 953 4 49. 9.45 49.7 Algatamise korralduse järgne plan. ala piir 9.65 4 0 4 40 49.6 R5 49. 9.35 9.55 x5m 4 .80 0 30 47.362 .0 4 49.5 49. 9.45 25 4 48 0 49. 1+50 0 20 49. 49.4 15 5 Planeeritud krundi piir 4 49. PK 8 3 10 47.291 0 5.400 . 49. 47.42 9 49.3 05 9.25 49. 0 975 49.0 8.90 20 PA10 5 974+ .9 4 15 49. 4 .85 48 5 48.20 R5.00 10 49. Katastriüksuse piir tav aed 8.7 48 975 05 49 . .745 00 49. 3.50 48 Proj truup Ø300 912 0 974+ 5 49. 8.7 8.9 .65 6.400 4 0 48.65 498 74+ 8.65 48.9 L=6.8; i=0.9% õste Olemasolev kergliikluse ala 5 4975 48.8 921- 60 0 48. 48.8 50 5 47.335 Hsv=47.36; Hvv=47.30 5 5 48. 47.65 i s ümbert 48.7 50 0 48. -Tür 8.7 .45 160,0 65 48 40 Planeeritud autoliikluse ala 4 60 48. 48. 35 48. 5 48. .30 0 5 .25 48.1 50 48. 48 .15 .20 48 öde ajak 45 48. 911 48 48 975 apla 40 48. 974+ 943a Projekteeritud tee servajooned 35 48. 0 48. 3 944 25 48. 20 48. Ehitustö Projekteeritud sõidutee ab-katend 15 48. R12. 48.00 923b n-R 10 48. L=3m 48. .05 911 00 0 48 . 0 5 48 .9 47. 1+75 Olemasolev sõidutee ab-katend 47 95 50 lin 974+ 48. PK 8 .20 05 48 921- al 48. 975 .25 Olemasolev kõnnitee ab-katend 15 T1-50 15 48 943 0 0 48.3 PA11 92 2.0 94 R1 923b 3 15, Planeeritud kergliikluse ala 0 A 48.000 160 x 48.40 Haljasala A´ 3.00 7m ge 0 48.4 35 Planeeritud maapealne hoonestusala Lõi 48. 6,0 . 0.50 20 48 48. 30 . 25 48 5.00 47.45 Planeeritud hoone võimalik asukoht 0 2.50 48.2 % 47.50 -0.30 975 2,0 974+ Me 48.25 1,8 47.55 974+ 47.740 Pla rem 48.370 48.310 975 n vee . tuletõ 1 48.30 47.60 Krundi pos. nr A hoid r la je- ehe .65 47.75 PA12 60 .6457 47. 437.00 tn A 974+ 975 2,6 10, SIHTOTSTARVE % DET.PLAN.LIIKIDES 3,0 P5 5 MAAPEALNE KÕRGUS .55 4,0 HOONETE EHITISE- HOONETE 47 MEETRITES ALUNE PINDALA 47.74 SUURIM MAA-ALUNE ARV KRUNDIL Krundi ehitusõigus 48. HOONETE EHITISE- KORRUSELISUS ALUNE PINDALA 0 0 25 7.5 n 11, Planeeritud parkimiskohtade arv hoones 4 KRUNDI SUURUS n Planeeritud parkimiskohtade arv õues ,0 5 7.4 160 4 ÄK Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa 3,0 2,5 47.73 6,5 Juurdepääs krundile 2 22, Sissepääs hoonesse PA13 95 x 20, 48. 47.72 0 15, 30 5m 5 P3 Planeeritud parkimiskohtade arv (nt 3) P15 nt im SJ Sorteeritud jäätmete kogumispaik 36, 3,0 and 0 Tehnovõrguservituudi vajadusega ala 30,5 Männiku harjutusvälja piiranguvöönd Vilj 1 Likvideeritavad objektid Likvideeritav elektri õhuliin (asendatakse maakaabliga) ÄK 100% Juurdepääsuservituudi vajadusega ala 9 m 600 1 2k - - Pakendimahutite plats (süvamahutid) 5,0 5105 m² 20 Parkimisala jalgratastele (täpsustub projekteerimisel) Kõrghaljastus (illustreeriv, täpsustub projekteerimisel) 30, 0 Teekaitsevööndi piir 50 m (vastavalt Kiili valla ÜP-le) Külgnähvuse ala piir 16 m 50, 0 Nähtavuskolmnurk 4,0 Ma s ti t 46 n MÄRKUSED: · Topo-geodeetilise alusplaani on koostanud G.E. POINT OÜ 15.06.2021, töö nr 21-G233. · Teede, juurdepääsude, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojekti koostamisel; · Hoone eskiislahendus kooskõlastada, enne ehitusloa taotlemist, vallaarhitektiga; · Riigitee omanik (Transpordiamet) jätab endale õiguse vajaduse korral riigitee rekonstrueerimise käigus Viljandi mnt 111 mahasõit sulgeda ja tagada juurdepääs läbi Viljandi mnt 109 kinnistule seatud juurdepääsuservituudi ala Projektijuht-planeerija Töö koostamisest huvitatud iskik Asukoht OÜ Hendrikson & Ko Maakri 29 Liina Ollema RRLektus Aktsiaselts Kiili vald Jelizaveta Sibul Tallinn 10145 Malle Alvela (alates 19.07.2024) Töö nimetus Luige alevikus Viljandi mnt 109 Koordinaator tel 740 9800 Jaanus Aavik (Meie toidupood) [email protected] Tarmo Zernant (alates 16.02.2024) DETAILPLANEERING Kuupäev Joonis 24.01.2025 Põhijoonis Töö nr 21004023 Mõõt 1:500 Joonise nr 4 Luige alevikus Meremehe tn 2a (Meie toidupood) detailplaneeringu avalik väljapanek Kiili Vallavalitsuses 19.05.2025 kuni 22.06.2025 Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Luige alevikus. Planeeringuala suurus on 18239 m2. Planeeritaval maa-alal kehtib: • Kiili valla üldplaneering Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Meremehe tn 2a katastriüksuse (30501:001:0398) sihtotstarbe muutmine ja krundile ehitusõiguse määramine. Detailplaneering on algatatud Viljandi mnt 109 katastriüksusele, aga planeeringu koostamise hetkeks on katastriüksus jagatud kaheks: Meremehe tn 2a katastriüksuseks (30501:001:0398) ja Viljandi mnt 113 katastriüksuseks (30501:001:0397). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Luige alevikus Meremehe tn 2a katastriüksuse sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Viljandi mnt 113 katastriüksuse sihtotstarvet (100% maatulundusmaa) ei muudeta. Meremehe tn 2a krundile antakse ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise ärihoone (kaupluse) rajamiseks. Hoone kõrgus on kuni 9 m ja ehitisealune pind kuni 600 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Ehitusõiguse tabel on kajastatud põhijoonisel. Käesolev detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Kiili valla üldplaneeringu järgselt ei ole planeeritavale alale maakasutuse juhtfunktsiooni määratud, mistõttu määratakse katastriüksusele sobiv sihtotstarve detailplaneeringuga. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Kiili valla üldplaneeringu muutmiseks ala juhtotstarbe osas, määrates detailplaneeringuga hõlmatava ala ulatuses juhtotstarbeks kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa. Ärimaa sihtotstarve toetab kõrval oleva elamumaa funktsiooni. Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Kiili Vallavalitsus tööpäevadel kohapeal või digitaalselt Kiili valla geoinfosüsteemis. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid detailplaneeringu kohta ootame ajavahemikus 19.05.2025 kuni 22.06.2025.