Riigikogu liikmete arupärimine

Lp hr Keit Kasemets .04.2025 nr 2-2/15-752 Riigisekretär Arupärimise edastamine Edastan kahe Riigikogu liikme esitatud arupärimise kaitseminister Hanno Pevkurile. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DHX kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: arupärimine kahel lehel  Ecsti Vabariigi kaitseminister Hr Hanno Pevkur ARUPARIMINE Tallinna Kaitseväe kalmistu probleernidest Sôjavüekalmistud on langenutc malestamiseks ja austamiseks fling kannavad ralwuslikku ja ajaloolist malu. Tuntumateks sojavackalmistuteks meie naaberriikides on Powqzki sojavaekalmistu Poolas, Antakalnio kalmistu (Antakalnise kapints) Leedusja Vennashaudade kalmistu (Braju kapi) Utis. Need kalmistud on kujunenud vaarikateks puhadeks paikadeks, kus korraldatakse riiklikke malestustlritusi. Eestis kujundati enne 1940. aastat selliseks keskseks kalmistuks Tallinna Kaitsevüe kalmistu. Siia maeti Vabadussojas langenud Eesti sojamebed. Nôukogude okupatsiooni ajal tehti Tallinna Kaitsevae kalmistu eestiaegsed hauad barbaarsclt maatasa ja mdc vabaduse cest langenud kangelaste peale macti Noukogude sojavuelased ja nende pcreliikmed. Moni aasta peale Ecsti iseseisvuse taastamist otsustas valitsus alustada tegevusi kalmistu taastamiseks 1940. aasta seisule vOimalikult lilhedascs olukorras. Tanaseks on taastatud Vabadussoja juhtide malestussammas ja memoriaal, kalmistu kabel, Vabadusristi kavaleride malestussammas. varavaehitus, mMestusehis, keiserliku Saksamaa sodurite mulestusmurk. Ikili mereväelaste malestusmargid ja Eesti Vabariigi lendurite matmisala. Konserveeritud on Manniku p)ahvatusohvrite mUlestussanimas. taastatud nende hauattihiscd ning rajatudjuurdepaasutee Vabadussojas langenute monumendijuurde. Neid toid on tehtud paraku teosammul. 2007. aastal teisaldati Tallinna Kaitsevac kalmistule varem Tonismilci olnud Noukogude sOduri monument. nn pronkssôdur. Samal ajal on kalmistul tegutsetud ka Venemaa Fodcratsiooni Tallinna saatkonna initsiatiivii ja rahastusel. Nôukogude armee sbjameeste haudadel olevate hauatahiste restaureerimise ja konserveerimise sildi all hakati neid peale NOukogude sôduri monumendi Tallinna Kaitsevae kalmistule teisaldamist uute vastu vahetama, secjuures ilma kooskolastuseta Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse osakonna ega Tallinna Kaitsevde kalmistu taastarnisprojekti autoritega. Nil on naiteks VabadussOjas langenud ulemleitnandi hauakivi korvale paigaldatud 1941. aastal langenud politruki kenotaai Viimastel aastatel on I maailmasojas langenud Saksa sodurite matmisalale ilmunud hoopis peale soda hukkunud Nôukogude söjavilelaste hauatlthised vOi kenotaafid. Kalmistu B-3 kvartalis on iga Eesti sOduri kalmule paigutatud Noukogude sojavaelase hauatahis vol kcnotaaf. MOned Eesti sOdurite kalmudele asetatud granlidist millestuskivid on vüga suured. Paijudelt kenotaafidelt selgub, et malestatakse NOukogude sojavaelasi, kclle surma-aastateks on ajavahemik 1945-1953. si suurc töendosusega on tegemist hukkunutega vôitluses Eesti metsavendade vastu. Nr.i2  Tallinna Kaitsevae kalmistu koige suuremaks vaatamisvaarsuseks ja rituaalidc labiviimise paigaks on aga kujunenud Noukogude soduri monument. Kogunemiste kaigus tallatakse Festi sodurite haudadel. Iseloomulik on veel asjaolu, et kui videokaameratega valvatud Noukogude soduri monumendi kailal vandaalitseti, siis taastaii see see kiiremas korras. cm VabadussOjas langenute hauatahiste iaastarnine peale vandaalitsemist on \‘Otflud hoopis rohkem aega. Venemaa rahastuse toetusel hoolitsetakse NOukogucle soduri monumenti umbritseval alal silmanahiavalt paremini heakorra ja soliidse valjanigernise cest kui Lesti Vabariigi Kaitseministeerium hoolitseb Eesti sOjavaelaste kalmude eest. Naiteks kindral .lohannes Kerdi hauaplats oh eelmise aasta kevadel täiesti rohtu kasvanud. himselgelt on tegemist meie riiklusele alandava knootilise olukorraga fling niih. ci puudub flidine. kontseptuaalne piaan, kuidas peaks kaimistut edasi arendama. Eat korduvad Eesti Eruohvitseride Kogu ja Tallinna Kaitsevae kalmistu taastamisprojekti aulorite poOrdumised Kaitseministeeriumi poole ci ole olukorda paremaks muutnud. Scilega scoscs on mcii Teile jiirgniiscd küsimuscd: 1. Kas Nôukogudc soduri monument kavaisctakse jEitla Tallinna Kaitscvue kalniistule? Kui alt siis kuidas on okLlpandi malestusmargi eksponcerimine kooskOlas lugupidamisega Lesti riikluse vastu? Kui ci kavatseta jätta. siis millal eemaldatakse? 2. Miks on l’allinna Kaitsevac kalmistu taastaminc veninud ule 30 aasta? 3. Miks ci ole Tallinna Kaitsevac kalmistul piiraiud \‘enemaa Fodcntsiooni saaikonna algatusel ja rahasiusel toimunud/ioimuvat omavoli. mis alandab mdc riiklust? 4. Kas on tOsi. ci Kaitseministeeriumil puudub plaan. kuidas kalmistut cdasi arendada? 5. Midaja mililal kavatseb kaitseminister ette vOtta olukorra lahendamiseks? Esitavad Riigikogu liikmed; Jaak Valge J. 11- Leo Kunnas $° LJ Allkirjastatud digitaalselt . Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 19.04.2025 / nr 2-2/15-752; Riigikantselei / 21.04.2025 / nr 7-1.1/25-00738 Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine kaitseministrile (AP 752) Adressaat: Kaitseministeerium Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu esimehele kirjalikult, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Tähtaeg: 09.06.2025 Lisainfo: Tallinna Kaitseväe kalmistu probleemide kohta. Kontroll: Heili Tõnisson Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 21.04.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655