Lauri Hussar Teie 02.10.2024 nr 7-1.2/24-01507-2
Riigikogu Kantselei
[email protected] Meie 13.10.2024 nr 1-7/1107-2
Riigikogu liikme kirjalik küsimus
kultuuriministrile (KK 146)
Austatud Riigikogu liige Andrei Korobeinik
Tänan teid kirjas tõstatatud küsimuste eest. Hea meelega selgitan lähemalt Kultuuriministeeriumi
2025. aasta eelarve otsuste põhjendusi ning vastan Teie küsimustele järgemööda.
1. Milliseid konkreetseid kulutusi Teie ministeeriumi valdkonnas vähenevad võrreldes
eelneva aastaga? Palun esitage nimekiri programmidest, tegevustest, projektidest jms, kus
oleks arusaadav, millega on tegemist ja mis on konkreetse kärpe suurus?
Vabariigi Valitsus on kokku leppinud, et iga ministeerium peab eelarvetasakaalu poole liikumiseks
leidma oma valitsemisalast järgmistel aastatel 10% kokkuhoidu. 2025. aastal 5%, 2026. aastal
lisaks 3% ehk kokku 8% ja 2027. aastal lisaks 2% ehk kokku 10%. Tegemist on baaseelarve
kärpega ehk kokkuhoidu hoitakse 10% tasemel ka edasistel aastatel.
Kultuuriministeeriumi jaoks tähendab see, et 2025. aastal kärbitakse Kultuuriministeeriumi
valitsemisala eelarvet 13,4 miljoni euro võrra.
Kultuuriministrina on minu poliitiline otsus olnud, et Kultuuriministeeriumi haldusala
sihtasutuste, hallatavate muuseumide ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevustoetuste kärbe
ei ole mitte kasvav, vaid kogu kärpeperioodiks püsiv – igal aastal 4% ehk kokku 5,3 miljonit eurot.
See annab riikliku kultuuripoliitika elluviimisel võtmerolli täitvatele asutustele kindluse, et edasisi
tegevusi planeerida. Kolmanda sektori, erasektori ja kohaliku omavalitsuse partnerite
tegevustoetuste ning läbiviidavate avatud taotlusvoorude kärbe on 2025. aastal valdavalt 5% ehk
2,7 miljonit eurot. Rohkem kui 5% kärbiti selliseid toetusi ja tegevusi, mis ei halva asutuste, kellel
on oluline või keskne roll kultuuripoliitika eesmärkide elluviimisel, tegevust või mille mõju
füüsilistele isikutele on minimaalne. Vähendatakse oluliselt remontideks ja kinnisvara
parendusteks mõeldud vahendeid ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna
arendusprojektide toetamist. Selle kokkuhoiu kogumaht on 4,7 miljonit eurot. Ministeeriumi ja
Muinsuskaitseameti tegevuskuludest leiti kokkuhoiukohti mahus 0,7 mln eurot.
Kõige detailsema ülevaate kokkuhoiukohadest saab 2025. aasta riigieelarve seletuskirjast.
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
2. Millised valdkonnad saavad kärbetest kõige enam mõjutatud?
Minu teine poliitiline otsus on jätta kärbetest puutumata eelmisel aastal lisaraha saanud meetmed.
Eelmise aasta kultuurieelarve tõi lisaraha olulise majandusliku mõjuga meetmetesse ning meie
loojate ja ühtse inforuumi toetamiseks: 3 miljonit eurot rahvusvahelistele spordi suursündmustele,
miljon eurot filmikultuuri toetamise meetmesse Eesti Filmi Instituudi juures, 2 miljonit eurot Film
Estonia tagasimakseprogrammi, täiendava miljon eurot laenutushüvitiseks ning sama palju
venekeelse erameedia toetamiseks. Need on pikaaegse mõjuga otsused, mis aitavad korraga nii
meie kultuuriloojaid kui ka elavdavad riigi majandust, samuti aitavad tagada ühise
kommunikatsiooniruumi. Neid vahendeid kärped ei puuduta.
Samuti jääb kokkuhoiust puutumata kirjandusvaldkond, sest 2025. aastal tähistame 500 aasta
möödumist esimesest eestikeelsest teosest, ning toetus Team Estoniale.
Detailse ülevaate kärbetest leiab 2025. aasta riigieelarve seletuskirjast, mille juures on ka põhjalik
lisa edasiantavate toetuste muutuse kohta.
3. Kuidas te hindade kärbete mõju valdkonna teenuste kvaliteedile üldisele toimimisele?
Kahe viimase eelarvega olen suutnud leida vajamineva kokkuhoiu nii, et ükski kultuuripoliitiliselt
oluline asutus ei ole pidanud oma uksi sulgema. Sel korral on kokkuhoiueesmärk suurem ning
seepärast ei ole võimalik seda täita vaid ministeeriumi või meie valitsusasutuse tegevuskulude
arvelt.
Eelpool toodud vastuses olen selgitanud, milliseid põhimõtteid on kokkuhoidu otsides järgitud.
Pean kõige olulisemaks, et riigi jaoks olulised partnerid ja organisatsioonid ei saaks kärpest
tulenevalt nii suurt hoopi, et tagajärg oleks kultuurile ja spordile pikaaegne. Olen tugevalt asutuse
juhtide usku ning tean, et neil on kõige parem teadmine oma organisatsiooni toimimisest. Usun, et
juhid oskavad ka keerulisel ajal teha otsuseid, mis hoiavad asutustes töötavaid inimesi ja peamist,
mille üle Eesti inimesed uhked on.
Kuivõrd riigi kulud on tuludest suuremad, on riigi vastutus vaadata üle senised tegevused ning
analüüsida, kas selliselt jätkamine on kultuuripoliitiliselt oluline või saab riik hakkama ka
vähesemaga.
4. Kas on plaanis koondada töötajaid või vähendada ministeeriumi personalikulusid? Kui jah,
siis millises ulatuses?
Kultuuriministeerium on kõige väiksem ministeerium, kus töötavad suures osas tippspetsialistid
ning oma valdkondade juhid. Ministeeriumi eripära on, et töötajaid on vähem kui 100 ning iga
sisuvaldkonna (nt etenduskunstid, muusika jne) peale on vaid üks kõrge kvalifikatsiooniga nõunik,
mitte terve osakond. Sellises struktuuris on riigieelarve seisukohast märkimisväärsete
koondamiste tegemine keeruline.
23. septembri seisuga oleme koondanud ühe ministri nõuniku ametikoha. Samuti ei jätka alates
2025. aastast tööd kultuurinõunik Rootsis.
Ministeeriumi töö tõhustamist jätkame, kuid täpsemat infot võimalike sammude kohta on veel vara
jagada. Kindlasti oleme solidaarsed ülejäänud riigiga.
5. Kas töötajate tööülesanded automatiseeritakse? Kui jah, siis palun tooge välja konkreetsed
projektid, mis on suunatud automatiseerimisele või tehisintellekti kasutamisele?
Kultuuriministeeriumi töötajad on osalenud tehisintellekti kasutamise koolitustel ning kindlasti on
neid, kes seda vähemal või rohkemal määral oma töös kasutavad. Aga nagu eelmises küsimuses
vastasin, siis meil töötavad väga erinevate valdkondade eest vastutavad tippspetsialistid ning meil
pole suuri osakondi, kus oleks töös suuremahulisi projekte, milles saaks töötajaid asendada
automatiseeritud tehisintellektiga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Karoliina Lorenz 5909 2864
[email protected]