Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määrus nr 12
„Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks
eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning
toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja
määramisest keeldumise tingimused ja kord”
Lisa
(kultuuriministri [...] määruse nr [...] sõnastuses)
Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja
toetuse arvutamise kord
Spordialaliidu toetuse jaotamine spordialaliitude rühmade vahel
1. Spordialaliidu tegevustoetus ja noortespordi toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel
järgmiselt:
1.1. 60–65% olümpiaalade spordialaliidud;
1.2. 25–30% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud;
1.3. 10–15% muud spordialaliidud.
2. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse ja Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse
jaotamisel käsitletakse spordialaliite ühes rühmas.
3. Team Estonia koondise toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt:
3.1. 30-40% olümpiaalade spordialaliidud;
3.2. 55-65% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud;
3.3. 5–10% muud spordialaliidud.
Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja tegevustoetuse arvutamise
kord
4. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse käesoleva lisa
punktides 5–12 esitatud punktisüsteemi alusel, on järgmised:
4.1. spordiala harrastajate arv Eesti spordiregistri (edaspidi ESR) viimase kinnitatud seisuga,
arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb
vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener;
4.2. treenerikutsega treenerite üldarv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise
tähtpäeva seisuga;
4.3. viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse
esitamise tähtpäeva seisuga;
4.4. täiskasvanute sportlikud saavutused;
4.5. viimastel olümpiamängudel startinud sportlaste arv;
4.6. hea juhtimistava järgimine spordialaliidus.
1
5. Spordiala harrastajate arvu eest ESR viimase kinnitatud seisuga spordiklubides ja spordikoolides,
kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener, saab spordialaliit punkte
järgmiselt:
100–299 harrastajat 1 punkt
300–499 harrastajat 2 punkti
500–999 harrastajat 3 punkti
1000–1999 harrastajat 4 punkti
2000–2999 harrastajat 5 punkti
3000–3999 harrastajat 6 punkti
4000–4999 harrastajat 7 punkti
5000–5999 harrastajat 8 punkti
6000–6999 harrastajat 9 punkti
7000 ja enam harrastajat 10 punkti
6. Treenerikutsega treenerite üldarvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva
seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt:
1–19 treenerit 1 punkt
20–49 treenerit 2 punkti
50–99 treenerit 3 punkti
100–199 treenerit 4 punkti
200 ja enam treenerit 5 punkti
7. Viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise
tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt:
1–9 treenerit 1 punkt
10–19 treenerit 2 punkti
20–49 treenerit 3 punkti
50–99 treenerit 4 punkti
100 ja enam treenerit 5 punkti
8. Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogub olümpiaala spordialaliit saavutuspunkte, mille
summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 8.2.
8.1. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:
8.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures
arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige
hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;
8.1.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud tulemusi;
8.1.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse kuni kahte paremate
saavutuspunktidega tulemust, millest üks on:
8.1.3.1. parim tulemus OM-l;
8.1.3.2. parim tulemus muul võistlusel;
8.1.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole
võistkonna liikmetest on erinevad;
2
8.1.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 1 ja käesoleva lisa punktides
8.1.6.1–8.1.6.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate
võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;
8.1.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:
8.1.6.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud
kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1
märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
8.1.6.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud
kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1
märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
8.1.6.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,
rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
8.1.6.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 1 märgitud
saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.
8.1.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul
arvestada tabelis 1 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi
ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 8.1.6.1–
8.1.6.3 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult
toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.
Koht OM ja MM EM Universiaad MK või MM MK või MM
etapp üldvõit
1. koht 16 8 4 6 16
2. koht 14 7 2 4 14
3. koht 12 6 1 2 12
4. koht 10 5
5. koht 9 4,5
6. koht 8 4
7. koht 7 3,5
8. koht 6 3
9. koht 5 2,5
10. koht 4 2
11. koht 3 1,5
12. koht 2 1
Tabel 1. OM alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest
8.2. Olümpiaala spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste
eest määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:
kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt
1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti
3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti
5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti
10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti
20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti
3
30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti
40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti
50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti
60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti
70,01–80 saavutuspunkti 20 punkti
80,01–90 saavutuspunkti 22,5 punkti
90,01–100 saavutuspunkti 25 punkti
100,01–110 saavutuspunkti 27,5 punkti
110,01 ja enam saavutuspunkti 30 punkti
9. Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogub muu spordialaliit saavutuspunkte, mille summa
teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 9.2.
9.1. Muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:
9.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures
arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige
hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;
9.1.2. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik
täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;
9.1.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;
9.1.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole
võistkonna liikmetest on erinevad;
9.1.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 2 ja käesoleva lisa punktides
9.1.6.1 ja 9.1.6.2 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks
erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;
9.1.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:
9.1.6.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,
rakendatakse tabelis 2 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
9.1.6.2. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 2 märgitud
saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.
9.1.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul
arvestada tabelis 2 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi
ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktis 9.1.6.1
nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse
taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.
Koht MM EM MK või MM MK või MM
etapp üldvõit
1. koht 14 7 5 14
2. koht 12 6 3 12
3. koht 10 5 1 10
4. koht 8 4
5. koht 7 3,5
6. koht 6 3
7. koht 5 2,5
4
8. koht 4 2
9. koht 3 1,5
10. koht 2 1
Tabel 2. Muude alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest
9.2. Muule spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest
määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:
kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt
1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti
3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti
5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti
10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti
20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti
30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti
40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti
50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti
60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti
70,01 ja enam saavutuspunkti 20 punkti
10. Võistkondlike sportmängude rühmas hindab komisjon toetuse kasutamise aastale eelneval neljal
aastal saavutatud tulemusi punktiskaalal 0–10. Erinevatel distsipliinidel saavutatud tulemuste eest
antud punktid liidetakse. Komisjon hindab tulemusi arvestades järgmisi asjaolusid:
10.1. distsipliini kuulumine OM kavasse;
10.2. kas tegemist on Euroopa meistrivõistluste, maailmameistrivõistluste või muu võistlusega;
10.3. liikmete arv rahvusvahelises katusorganisatsioonis;
10.4. võistlusel osalenud riikide arv; 10.5. koondise koht maailma edetabelis.
11. Iga OM-l startinud sportlase eest saab spordialaliit 1 punkti.
12. Hea juhtimistava järgimise hindamisel võtab komisjon aluseks järgmised spordialaliidu
juhtimisega seonduvad asjaolud toetuse kasutamise aastale eelneval aastal:
12.1. majandusaasta aruande seaduses ettenähtud korras ja tähtajal esitamine äriregistrile.
Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui aruanne on esitatud hiljem kui seaduses ettenähtud tähtaeg;
12.2. varasem aruandevõlgnevus Kultuuriministeeriumi või rahvusliku olümpiakomitee ees.
Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui kuni kaks aruannet on esitatud hilinemisega. Spordialaliit
kaotab 2 punkti, kui rohkem kui kaks aruannet on esitatud hilinemisega;
12.3. spordialaliidu juriidilisest isikust liikmete andmete esitamine ESR-le. Spordialaliit kaotab
1 punkti, kui vähemalt 15% spordialaliidu liikmeks olevatest spordiorganisatsioonidest ei ole
andmeid õigeaegselt esitanud;
12.4. spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses,
komisjonis, ekspertrühmas. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel.
Spordialaliit saab 1 punkti, kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala
rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas või nendega
samaväärses organis;
5
12.5. spordialaliidu treenerite hindamiskomisjoni regulaarne tegutsemine. Kontrollitakse
hindamiskomisjoni olemasolu ning selle tegevust. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui
hindamiskomisjoni ei ole moodustatud, hindamiskomisjon ei ole aasta jooksul kogunenud
ega pikendanud või välja andnud ühtegi kutset või hindamiskomisjoni töös esineb puudusi;
12.6. liitumine rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga. Spordialaliit kaotab
1 punkti, kui ta ei ole liitunud rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga;
12.7. koostöö Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi aastaraamatu koostajaga.
Ettepaneku koostöö hindamiseks teeb leksikoni ja aastaraamatu koostaja, edastades selle
taotluste menetlejale toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks. Spordialaliit kaotab 1 punkti,
kui komisjon hindab koostööd mitterahuldavaks;
12.8. koostöö Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega maailma dopinguvastase koodeksi
ja teiste spordivaldkonna konventsioonide rakendamisel ja järgimisel. Ettepaneku koostöö
hindamiseks teeb Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus, edastades selle taotluste
menetlejale toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui Eesti
Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus hindab spordialaliidu tegevust keelatud ainete
kasutamise, spordivõistluste manipuleerimise ja vägivalla vastases ennetustöös
mitterahuldavaks;
12.9. spordivõistlustega manipuleerimise vastaste ennetavate meetmete kasutusele võtmine ja
manipuleerimisega seotud isikute karistamise korra kinnitamine. Spordialaliit kaotab 1
punkti kui alaliidu dokumentidega ei ole reguleeritud võitlus spordivõistlustega
manipuleerimise vastu;
12.10. Euroopa Liidu projektides osalemine ja Euroopa Liidu toetuste kaasamine spordiala
arendamiseks. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit
saab 1 punkti, kui spordialaliit on osalenud vähemalt ühes Erasmus+ programmi
koostööpartnerluse projektis.
13. Spordialaliidu punktid harrastajate, treenerite, sportlike saavutuste, OM-l startinud sportlaste ja
hea juhtimistava järgimise eest liidetakse ning arvutatakse spordialaliidu punktide osakaal
vastava spordialaliitude rühma punktide üldarvust. Vastavalt punktide osakaalule arvutatakse
spordialaliidu tegevustoetus lähtuvalt käesoleva lisa punktides 1.1–1.3 sätestatust.
Spordialaliidud, kellele eraldatav toetuse summa jääb alla 5 000 euro, jäetakse toetuse saajate
hulgast välja ning selle tulemusel tekkinud jääk jaotatakse vastavas spordialaliitude rühmas
punktide osakaalust lähtuvalt toetuse saajate hulka alles jäänud spordialaliitude vahel.
Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja noortespordi toetuse
arvutamise kord
14. Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse vastavalt
käesoleva lisa punktidele 16–17, on järgmised:
14.1. spordiala noorte harrastajate arv ESR viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid
üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava
spordiala treenerikutsega treener;
6
14.2. spordiala noorte harrastajate arv spordiklubides, spordikoolides ja spordialaliitudes, kelle
treenimise eest eraldatakse treeneri tööjõukulu toetust, arvestades noori, kes on toetuse
kasutamise aasta 1. jaanuari seisuga vähemalt 10-aastased;
14.3. noorte ja juunioride sportlikud saavutused.
15. Spordialaliidu noortespordi toetus jaotatakse spordialaliitude vahel järgmiselt:
15.1. 25% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.1 märgitud noorte harrastajate arvule;
15.2. 25% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.2 märgitud noorte harrastajate arvule;
15.3. 50% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.3 märgitud sportlikele saavutustele.
16. Noorte ja juunioride sportlike saavutuste eest kogub spordialaliit saavutuspunkte.
16.1. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:
16.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures
arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige
hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;
16.1.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud või OM
distsipliinidega otseselt seotud (näiteks erinevad distantsid, kaalukategooriad)
tulemusi;
16.1.3. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside
võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud
vanuseklassidest;
16.1.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;
16.1.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole
võistkonna liikmetest on erinevad;
16.1.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 3 ja käesoleva lisa
punktides 16.1.7.1–16.1.7.6 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks
tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;
16.1.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:
16.1.7.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud
kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3
märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
16.1.7.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud
kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3
märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
16.1.7.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,
rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
16.1.7.4. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 3
märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,25;
16.1.7.5. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel,
rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5;
16.1.7.6. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 3 märgitud
saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.
16.1.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul
arvestada tabelis 3 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud
tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides
7
16.1.7.1–16.1.7.3 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud
kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.
Koht MM EM
1. koht 16 8
2. koht 14 7
3. koht 12 6
4. koht 10 5
5. koht 9 4,5
6. koht 8 4
7. koht 7 3,5
8. koht 6 3
9. koht 5 2,5
10. koht 4 2
11. koht 3 1,5
12. koht 2 1
Tabel 3. OM alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest
16.2. Sportlikke saavutusi muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt:
16.2.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures
arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige
hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;
16.2.2. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside
võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud
vanuseklassidest;
16.2.3. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik
täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;
16.2.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;
16.2.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole
võistkonna liikmetest on erinevad;
16.2.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 4 ja käesoleva lisa
punktides 16.2.7.1–16.2.7.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks
tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;
16.2.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:
16.2.7.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,
rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
16.2.7.2. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 4
märgitud saavutuspunktidele koefitsient 1,25;
16.2.7.3. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel,
rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5;
16.2.7.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 4 märgitud
saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.
16.2.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul
arvestada tabelis 4 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud
8
tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktis
16.2.7.1 nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult
toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.
Koht MM EM
1. koht 14 7
2. koht 12 6
3. koht 10 5
4. koht 8 4
5. koht 7 3,5
6. koht 6 3
7. koht 5 2,5
8. koht 4 2
9. koht 3 1,5
10. koht 2 1
Tabel 4. Muude alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest
16.3. Sportlikke saavutusi võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas hindab
komisjon järgmiselt:
16.3.1. toetuse kasutamise aastale eelnenud aastal EM või MM finaal- või valikturniiril või
samaväärsel võistlusel osalenud suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit 1
saavutuspunkti ning väiksekoosseisulise koondise eest 0,5 saavutuspunkti;
16.3.2. suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit lisaks käesoleva lisa punktis
16.3.1 nimetatud punktile 10 000 eurot, kui suurekoosseisuline koondis osales toetuse
kasutamise aastale eelnenud kahel aastal EM või MM finaalturniiril, millele eelnes
kvalifikatsioonivõistlus.
17. Noortespordi toetuse summa spordialaliidule arvutatakse järgmiselt:
17.1. ühte rühma kuuluvate spordialaliitude harrastajate arvud liidetakse ning arvutatakse iga
spordialaliidu harrastajate osakaal rühma harrastajate üldarvust;
17.2. olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmas liidetakse erinevate
sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid ning
arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal vastava spordialaliitude rühma
saavutuspunktide üldarvust;
17.3. võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas arvestatakse käesoleva lisa
punkti 15.3 alusel kujunevast summast maha käesoleva lisa punkti 16.3.2 alusel eraldatav
summa, vastavalt käesoleva lisa punktile 16.3.1 määratud saavutuspunktid liidetakse ning
arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal rühma saavutuspunktide üldarvust;
17.4. käesoleva lisa punktide 1.1–1.3 ja 15.1–15.3 alusel kujunevad summad jaotatakse
spordialaliitude vahel vastavalt käesoleva lisa punktide 17.1–17.3 alusel arvutatud
osakaaludele.
9
Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse hindamise kriteeriumid ja toetuse
arvutamise kord
18. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse suuruse määramisel lähtutakse kuni 4-aastasest
perioodist ja punktides 19 ja 20 nimetatud põhimõtetest. Perioodi alguse ja lõpu määrab toetuse
andja ning avalikustab selle oma veebilehel.
19. Iga-aastase toetuse suuruse arvutamisel võetakse aluseks Eesti täiskasvanute ja noorte
meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel spordikohtunikele tasutud koondsumma
ilma riiklike maksudeta (sh maksed) käesoleva lisa punkti 18 alusel määratud perioodi esimese
aasta toetuse taotlemisele eelnenud aastal. Perioodi lõppedes võetakse aluseks uue perioodi
esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud aasta andmed. Võistkondlikke sportmänge
arendavate spordialaliitude puhul võetakse aluseks käesoleva lisa punkti 18 alusel määratud
perioodi esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud täispika hooaja andmed.
20. Võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude puhul arvestatakse toetuse arvutamisel
Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel
spordikohtunikele tasutud koondsummade puhul järgmisi erisusi:
20.1. meeste Eesti meistrivõistluste puhul arvestatakse ainult kahe kõrgema liiga võistluste
korraldamisel spordikohtunikele makstud tasu;
20.2. naiste Eesti meistrivõistluste puhul arvestatakse ainult kõrgeima liiga võistluste
korraldamisel spordikohtunikele makstud tasu;
20.3. meeste meistrivõistluste kõrgeimas liigas arvestatakse ühe spordikohtuniku
maksimaalseks tasuks ühe mängu eest summa, mis võrdub võistkondlike sportmängude
meeste meistrivõistluste kõrgeimate liigade spordikohtunike keskmise tasuga ühe mängu
eest.
21. Spordialaliitude poolt esitatud, käesoleva lisa punktis 19 nimetatud koondsummad liidetakse,
arvestades käesoleva lisa punktides 20.1–20.3 sätestatud erisusi ning arvutatakse iga
spordialaliidu osakaal üldsummast. Vastavalt osakaalule arvutatakse spordialaliidu
spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse suurus lähtuvalt Kultuuriministeeriumi
valitsemisala eelarves ettenähtud summast.
Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord
22. Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamisel arvestatakse järgmisi sportlase või
võistkonnaga, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, seotud asjaolusid:
22.1. toetuse taotlemise aastale eelneva kahe aasta tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel;
22.2. potentsiaal saavutada toetuse taotlemise aastale järgneval neljal aastal rahvusvahelistel
tiitlivõistlustel häid tulemusi;
22.3. positiivne mõju Eesti ühiskonnale ja noortele;
22.4. kavandatud treeningkava ja eelarve realistlikkus ning kuluartiklite põhjendatus.
10
23. Lisaks käesoleva lisa punktides 22.1–22.4 sätestatule hinnatakse spordiala populaarsust ja
kandepinda Eestis ja maailmas.
24. Sportlastest ja võistkondadest, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, moodustatakse
hindamistulemuste põhjal spordialaliitude rühmade kaupa paremusjärjestus. Käesoleva lisa
punktide 3.1–3.3 alusel kujunevad summad jaotatakse paremusjärjestuse alusel iga sportlase või
võistkonna vajadustest ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve võimalustest lähtuvalt.
Kõigi spordialaliidu poolt toetuse taotluses märgitud sportlaste ja võistkondade võimete
arendamiseks määratud summad liidetakse.
Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse
määramise kord
25. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse suuruse sportlase ja tema treeneri kohta otsustab
toetuse andja igal aastal vastavalt eraldatud eelarvevahendite suurusele.
26. Sportlased saavad toetust vastavalt tasemele, mille määravad saavutatud tulemused vastavalt
allolevale tabelile:
Tase Sportlik tulemus Palgafond Ettevalmistustoetus
A+ OM ja täiskasvanute MM 1. koht Jah Jah
A OM ja täiskasvanute MM 2.-3. koht, EM 1. Jah Jah
koht
B OM 4.-10. koht, täiskasvanute MM 4.-8. koht Jah Jah
ja EM 2.-3. koht
C OM-kandidaadid Ei jah
Noorsportlased Toetuse andmisel võetakse arvesse sportlikke
saavutusi ning sportlase potentsiaali
27. A+, A ja B taseme sportlaste toetusi makstakse kaks jooksvat aastat alates tulemuse saavutamisele
järgnevast kuust. C taseme sportlaste nimekirja kinnitab toetuse andja maksimaalselt kaheks
aastaks.
28. Kui A+, A või B kategooria sportlane loobub tippspordist või võtab vaheaasta, säilib tema töötasu
ja ettevalmistustoetus 12 kuuks.
29. Sportlaste individuaaltreenereid toetatakse vastavalt treenitava sportlase tasemele.
C-taseme sportlaste treenerite hulgast teeb toetuse andja valiku, kes saavad igakuist toetust
vastavalt sportlikele tulemustele ja spordialaliidu ettepanekutele
30. Noorsportlase toetust eraldatakse reeglina 18-22-aastatele noorsportlastele (erandina spordialad,
kus rahvusvaheliste reeglitega on noorte ja juunioride vanuseklassid nooremad) ning kes ei kuulu
A, B ega C kategooriasse. Kandidaate võivad esitada spordialaliidud. Toetuse määramisel
võetakse arvesse sportlikke saavutusi ning sportlase potentsiaali.
11
Noorsportlase toetuse andmise eesmärk on toetada noorsportlaste arengut, suurendada nende
konkurentsivõimet ning soodustada üleminekut täiskasvanute klassi. Toetatakse noorsportlasi, kes
on saavutanud noorteklassides häid tulemusi ja omavad potentsiaali jõuda tulevikus
olümpiamängudele. Team Estonia noorsportlase toetussüsteemi pääsevate sportlaste nimekirja
kinnitab ja muudab EOK tippspordikomisjon.
31. Noorsportlase toetus makstakse välja igakuiselt. Noorsportlaste toetuste nimekirja kinnitab toetuse
andja maksimaalselt kaheks aastaks.
32. Toetuse andja vaatab toetust saavate noorsportlaste nimekirja üle suvealadel septembris ja
talialadel märtsis (hiljemalt oktoobris ja aprillis) ning aastaringselt jooksvalt vastavalt
noorsportlaste tulemustele ja arengule.
33. Noorsportlase treenerite hulgast teeb toetuse andja valiku, kes saavad igakuist toetust vastavalt
sportlikele tulemustele ja spordialaliidu ettepanekutele. Noorsportlase treeneril peab olema kehtiv
treeneri kutse.
Toetus ühekordsete projektide elluviimiseks
34. Erandlike, erakorraliste ja kiireloomuliste asjaolude ilmnemise tõttu esitatud projekti- ja
tegevustoetuse ning investeeringu toetamiseks esitatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud
komisjon.
35. Nimetatud komisjon lähtub taotluste hindamisel taotletava tegevuse erandlikkusest,
erakorralisusest ja kiireloomulisust tingivatest asjaoludest, taotluse kulude realistlikkusest ning
valdkondlikust olulisusest ja mõjust.
36. Nimetatud komisjon esitab toetuse andjale ettepanekud toetuse täismahus eraldamiseks, osaliseks
rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks.
12
Saatja: "Joosep Karlson - EAF" <
[email protected]>
Saaja: "KUM min" <
[email protected]>, "Raido Mitt" <
[email protected]>
Teema: Küsimus teemal: saavutusspunktide arvestamine Sporditoetuste tatolemise andmise korrast lähtuvalt
Kuupäev: 2024-10-11 10:19
Tere!
Palun täpsustavat informatsiooni järgmise dokumendi Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest
sporditoetuste taotlemise ja andmise kord määruse lisa 8. ja 9. punkti
kohta:
Määruse llusa 8. punkti 8.1.2. alapunkt ütleb, et täiskasvanute sportlike
saavutuste eest kogub olümpiaala spordiliit saavutuspunkte ainult OM kavas
olevatel distsipliinidel.
Aerutamisspordi (kuulub OM kavva) näitel ei kuulu sellesse kategooriasse
näiteks 5000m jpt distsipliinide võistluste tulemused, kus eestlased on
viimastel aastatel olnud stabiilselt kõrgetel kohtadel. Siit tulebki
küsimus, et kas need tulemused mis punkti 8. (olümpiaala spordialaliitude
saavutuspunktide) alla ei kuulu saab esitada punkti 9. (muude
spordialaliitude saavutuspunktide) alla või välistab punkti 8. hulka
kuulumine automaatselt punkti 9. hulka kuulumise?
Lisan lihtsuse huvides kaasa dokumendi, mille osas soovin selgitust.
Lugupidamisega!
Joosep Karlson
Eesti Aerutamisföderatsiooni peasekretär
www.aerutaja.ee
+372 5664 7613