Jõelähtme Vallavalitsus
[email protected]
30.10.2024 nr DM-129633-12
Kliimaministeerium
[email protected]
Kultuuriministeerium
[email protected]
Muinsuskaitseamet
[email protected]
Advokaadibüroo WALLESS OÜ
[email protected]
Mittetulundusühing Jägala Kalateed
[email protected]
MTÜ Eesti Metsa Abiks
[email protected]
Wooluvabrik OÜ keskkonnaloa L.VT.HA-171918 pikendamisest keeldumise otsuse
eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks
Keskkonnaamet edastab tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Wooluvabrik OÜ (registrikood
14345725) Linnamäe veeloa nr L.VT.HA-171918 pikendamisest keeldumise otsuse eelnõu.
Ettepanekud otsuse eelnõu muutmiseks ja muud eelnõuga seotud seisukohad palume esitada
hiljemalt 15.11.2024. Ettepanekuid ja vastuväiteid võib esitada kirjalikult e-posti aadressile
[email protected] või postiaadressile Roheline 64, 80010 Pärnu. Juhul, kui Te ei ole
määratud tähtajaks arvamusi või vastuväiteid esitanud, loeb Keskkonnaamet, et Teil puuduvad
arvamused või vastuväited haldusakti eelnõudele.
Eelnõu on kättesaadav Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS
(https://kotkas.envir.ee/) menetluse nr M-129633 all.
Teeme ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata. Kui soovite
avaliku istungi läbiviimist, palume meid sellest kirjalikult teavitada.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Lisateave:
Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine: Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1
Asja arutamine ilma avaliku istungita: haldusmenetluse seaduse § 50 lg 2 ja 3.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karina Laasik
juhtivspetsialist
veeosakond
Lisa: Wooluvabrik OÜ veeloa nr L.VT.HA-171918 pikendamisest keeldumise otsuse
eelnõu.pdf
Kairit Kriis 524 9230
[email protected]
2(2)
EELNÕU
30.10.2024
KORRALDUS
Veeloa pikendamisest keeldumine
1. OTSUS
Võttes aluseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 52 lg 1 p-d 4 ja 6,
looduskaitseseaduse (LKS) § 32 lg 2 ja § 51 lg 1, veeseaduse (VeeS) §-d 191 lg 1, 192 lg 1 ja
§ 279 lg 2, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1, samuti haldusmenetluse käigus
Keskkonnaametile teatavaks saanud teabe, Keskkonnaamet otsustab:
1.1. Keelduda veeloa nr L.VT.HA-171918, mis oli antud Wooluvabrik OÜ-le Jägala
jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks
Linnamäe hüdroelektrijaamas Muinaslinna tee 5 kinnistul Jõesuu külas Jõelähtme vallas
Harjumaal, pikendamisest.
1.2. Avalikustada veeloa pikendamisest keeldumise otsus ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
1.3. Korraldus jõustub teatavaks tegemisel Wooluvabrik OÜ-le.
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide
haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. ASJAOLUD
2.1. Keskkonnaamet (edaspidi KeA) on 15.01.2008 andnud veeloa nr L.VT.HA-171918 Jägala
jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Linnamäe
hüdroelektrijaamas Muinaslinna tee 5 kinnistul Jõesuu külas Jõelähtme vallas Harjumaal.
Veeloa kehtivust on korduvalt pikendanud, viimati 08.12.2022 korraldusega nr DM-121712-8
„Keskkonnaloa nr L.VT.HA-171918 pikendamise korraldus“ kuni uue veeloa andmise või
andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.12.20241.
2.2. Keskkonnaamet keeldus 26.07.2024 korraldusega nr DM-115314-45 (edaspidi 26.07.2024
korraldus) uue veeloa andmisest ja tunnistas kehtetuks Wooluvabrik OÜ (edaspidi WV) veeloa
nr L.VT.HA-171918 (edaspidi ka olemasolev veeluba). Keskkonnaameti 26.07.2024 korraldus
jõustus teatavaks tegemisest.
1
Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS), 08.12.2022 nr DM-121712-8
all.
2.3. 02.08.2024 esitas WV Tallinna Halduskohtule kaebuse.2 Kaebuses palus WV
muuhulgas tühistada KeA 26.07.2024 korralduse ja saata asi KeA-le uueks otsustamiseks ning
rahuldada esialgse õiguskaitse (edaspidi EÕK) taotluse ja peatada KeA 26.07.2024 korralduse
kehtivus kuni vastavas haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni.
2.4. Tallinna Halduskohus rahuldas 08.08.2024 määrusega WV EÕK taotluse ning peatas
Keskkonnaameti 26.07.2024 korralduse kehtivuse haldusasjas nr 3-24-2250 tehtud
kohtulahendi jõustumiseni.
2.5. Keskkonnaamet teavitas 12.08.2024 kirjaga nr DM-129377-1 WV, et Tallinna
Halduskohtu 08.08.2024 määruse alusel haldusasjas nr 3-24-2250 on 26.07.2024 korralduse
kehtivus peatatud, mille tõttu muutus kehtivaks olemasolev veeluba kuni 31.12.2024.
2.6. WV esitas KeA-le 13.09.2024 taotluse olemasoleva veeloa muutmiseks, st kehtivuse
pikendamiseks kuni 31.12.20273.
2.7. Veeloa muutmisest keeldumise otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste
teavitamine
KeA viib käesoleva veeloa menetluse läbi avatud menetlusena. KeA teavitas veeloa
pikendamisest keeldumise otsuse eelnõu valmimisest XX.XX.2024 ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded ja edastas selle XX.XX.2024 menetlusosalistele
arvamuste/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1, § 49 lg 1).
HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele
võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja
vastuväited.
Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks mitte läbi viia avalikku istungit.
2.8. Veeloa muutmisest keeldumise otsusest teavitamine
Veeloa muutmisest keeldumise otsus toimetatakse taotlejale ja teistele isikutele, kelle õigusi
veeloa muutmisest keeldumise otsus piirab, kätte keskkonnaloa andja poolt postiga või
elektrooniliselt (KeÜS § 58 lg 1, HMS § 25–30).
Tulenevalt eeltoodust toimetab KeA veeloa muutmisest keeldumise otsuse menetlusosalistele
postiga või elektrooniliselt.
2
Haldusasi nr 3-24-2250
3
Registreeritud KOTKAS, 13.09.2024 nr DM-129633-1 all.
2
3. KAALUTLUSED
3.1. Lähteseisukohad
3.1.1. KeA märgib, et veeloa kehtivuse lõppedes hindab loa andja veeloa taotluse
lahendamisel igakordselt taotleja kava veekogu paisutada ja hüdroenergiat kasutada ning
hindab igakordselt veeloa muutmisest keeldumise aluseid. Loa andja otsustab veeloa
muutmise, hinnates konkreetset kujunenud olukorda kehtiva õigusruumi alusel. Samuti vaatab
loa andja üle loa taotleja õigused, kohustused ning võimalikud seatavad piirangud. Loa andja
teeb veeloa muutmise otsuse lähtudes taotluses esitatud teabest, vee erikasutust ja kaitset
sätestavatest õigusaktidest, taotluse kohta esitatud seisukohtadest ja muudest menetletavas
asjas olulise tähendusega asjaoludest.
3.1.2. WV taotleb veeloa pikendamist Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja
hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks kuni 31.12.2027.
3.1.3. Jägala jõgi kuulub keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli,
meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (edaspidi määrus nr 73) § 2 p 20 alusel
Jägala joast suubumiseni Soome lahte lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja
elupaikade nimistusse. Linnamäe pais asub nimetatud jõelõigul, seega tuleb tegevuste
kavandamisel lähtuda looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 51 lg 1, mille kohaselt on lõhe,
jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul keelatud
olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, samuti uute paisude
rajamine ning loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. LKS § 51 lg 11 sätestab erisuse, mille
alusel on LKS § 51 lg 1 nimetatud veekogul või selle lõigul loodusliku sängi, veerežiimi ning
veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui sellega
parandatakse kalade kudemisvõimalusi.
3.1.4. VeeS § 174 lg 3 sätestab, et LKS § 51 lg 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse
kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik
või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Linnamäe pais on
kaladele ületamatu rändetõke. WV ei ole VeeS-st tulenevat kohustust, tagada kalade läbipääs
paisust üles- ja allavoolu, tänaseni täitnud.
3.1.5. Jägala jõe ja Jõelähtme jõe4 alamjooks5 on Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määruse nr
144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“ (edaspidi määrus nr 144) § 1 lg 1 p 1
kohaselt Jägala jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide
– hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar)
elupaikade ning loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse.
Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgid on sätestatud LKS § 69 lg-s 3 ja Vabariigi
Valitsuse 05.08.2004 korralduses nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri“ (edaspidi korraldus nr 615). Korralduse nr 615 lisa 1 p 2, ap 56
alusel kuulub Jägala jõe hoiuala Jägala loodusala6 nime all Natura 2000 võrgustiku alade
koosseisu. Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on lisaks Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärkideks
olevate liikide isendite elupaikadele ja elupaigatüübile kaitsta järgmiste liikide isendite
elupaiku: saarmas (Lutra lutra) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).
4
Keskkonnaregistrikood VEE1087900.
5
Jägala jõe hoiuala; keskkonnaregistrikood KLO2000001.
6
Keskkonnaregistrikood RAH0000040; ala kood EE0010150.
3
3.1.6. Pinnavee, rannikuvee ja põhjavee kaitse raamistik on kehtestatud veepoliitika
raamdirektiivis7 (edaspidi VRD), mis on üle võetud VeeS-ga. Pinnavee kaitse eesmärk on
pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning
pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, vähemalt hea seisund ning pinnavee kaitse
eesmärgi saavutamiseks tuleb vältida pinnaveekogumite ökoloogilise ja keemilise seisundi
halvenemist (VeeS § 32 lg 1 ja § 33 lg 1).
3.1.7. Linnamäe pais on kultuuriministri 21.12.2016 käskkirjaga nr 180 „Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks tunnistamine“ tunnistatud kultuurimälestiseks8.
Lisaks kultuuriministri 18.12.2020 käskkirja nr 190 „Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste
kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine“ (edaspidi käskkiri nr
190) p-ga 4 kehtestati mälestistele ühine kaitsevöönd, kuhu sisse arvati ka Linnamäe paisjärv.
Põhjalikumalt on kultuurimälestise teemat käsitletud Natura erandi hindamine aruande9 p-s
2.2.2 ning siinkohal üle kordama ei hakata.
3.2. Veeloa muutmisest keeldumise alused
KeÜS § 59 lg 4 järgi vaatab veeloa andja veeloa muutmise taotluse läbi veeloa andmiseks
sätestatud korras. VeeS § 192 lg 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 4 alusel keeldub keskkonnaloa andja
keskkonnaloa muutmisest, kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele
ning VeeS § 192 lg 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 6 kohaselt, kui tegevusega kaasneb keskkonnaoht,
mida ei ole võimalik vältida, välja arvatud juhul, kui huvi keskkonnaloa andmiseks on
ülekaalukas ja tegevusel puudub mõistlik alternatiiv ning on võetud kasutusele ohu
vähendamise meetmed.
VeeS § 279 lg 2 sätestab, et VeeS kuni 2013. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni alusel
antud tähtajalise vee erikasutusloa puhul ei või muuta tähtaega, välja arvatud olemasoleva vee
erikasutusloa pikendamise korral põhjendatud taotluse alusel kuni uue veeloa andmise
otsustamiseni. Seega saab 2013. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni alusel antud
tähtajalist vee erikasutusluba pikendada üksnes juhul, kui esitatud on pikendamiseks
põhjendatud taotlus ning uue veeloa andmise üle ei ole veel otsustatud. Keskkonnaamet on
keeldunud 26.07.2024 korraldusega uue veeloa andmisest. Tallinna Halduskohus on
08.08.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-2250 peatanud EÕK korras 26.07.2024 korralduse
kehtivuse kuni haldusasjas nr 3-24-2250 tehtud kohtulahendi jõustumiseni. EÕK korras
26.07.2024 korralduse kehtivuse peatamine ei kohusta Keskkonnaametit olemasolevat veeluba
pikendama ega välista olemasoleva veeloa pikendamata jätmist. Seega tuleb Keskkonnaametil
hinnata veeloa pikendamise taotluse põhjendatust. Juhul, kui veeloa pikendamise taotlus ei ole
põhjendatud, ei ole veeloa pikendamine lubatav.
7
Veepoliitika raamdirektiiv on arvutivõrgus kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02000L0060-20141120&from=EN (06.02.2024).
8
Kultuurimälestiste register, registrinumber 30418.
9
Natura erandi hindamise aruanne on kinnitatud DHS-s 05.04.2024 nr 1-21/24/6 all ning on
arvutivõrgus kättesaadav https://adr.envir.ee/et/document.html?id=d9ed2cd4-22c5-4d19-8d37-
e992ddb5d94e.
4
3.3. Veeloa pikendamisest keeldumise põhjendused
KeA keeldus 26.07.2024 korraldusega uue veeloa andmisest ja tunnistas kehtetuks WV
olemasoleva veeloa. Kohus on EÕK korras 26.07.2024 korralduse kehtivuse peatanud ning
selle tulemusena olemasolev veeluba kehtib. See aga ei välista veeloa pikendamise taotluse
menetluses muuhulgas 26.07.2024 korralduse andmise menetluses hinnatud asjaoludele ja
tõenditele tuginemist ning samadele järeldustele jõudmist.
Veeloa pikendamise otsustamine on KeA kaalutlusotsus, mille raames arvestab KeA
menetluses tähtsust omavaid asjaolusid. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada
kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades
olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. KeA lähtub seejuures HMS §-s 6 sätestatud
uurimispõhimõttest, mille kohaselt on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise
tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Seega tuleb
KeA-l hinnata asjaolusid ja tõendeid kogumis ning on põhjendatud arvestada muuhulgas
26.07.2024 korralduse andmise menetluses hinnatud asjaolude ja tõenditega. KeA on
seisukohal, et veeloa pikendamisest tuleb keelduda järgmistel põhjustel.
3.3.2. Negatiivsest mõjust vee-elupaikadele ja –elustikule, sh Jägala loodusala kaitse-
eesmärkidele
3.3.2.1. Paisutamise ja hüdroenergia kasutamise avaldavad negatiivset mõju vee-elupaikadele
ja -elustikule. Esmane ebasoodne mõju Natura elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ja vee-
elustikule avaldub Jägala jõe tõkestamises ja paisutamises Linnamäe paisul, kuna sellega
kaasneb kalastiku vaba liikumise tõkestamine paisust üles- ja allavoolu, u 5 ha suuruse
väärtusliku (kärestikulise) jõelise elupaiga uputamine paisjärve alla ja uputatud alale setete
kuhjumine ning paisu purunemisest või vee allalaskmisest tulenev settereostuse oht. Paisjärve
alla jäävad olulised kudealad, mis tuleks taastada, et saavutada Jägala loodusala kaitse-
eesmärgid ja vee-elustiku hea seisund. LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende
elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati
ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade,
kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
3.3.2.2. Hüdroenergia kasutamine elektritootmiseks avaldab samuti elupaigatüübile jõed ja
ojad ja vee-elustikule ebasoodsat mõju. Ebasoodsad mõjud kaasnevad eelkõige
hüdroelektrienergia tootmisest tuleneva tsüklilise veekasutusega, mis täiendavalt jõe
paisutamisele muudab elupaigatüübi seisundit negatiivses suunas (mõlemad tegurid koos ja
eraldi muudavad jõe looduslikku veerežiimi). Linnamäe HEJ-s kasutusel olevate turbiinide
töölabad ei ole reguleeritavad ning töötavad tsükliliselt. Turbiinide tööks vajaliku veesurve
tagamiseks paisu taha kogutakse vett nii suvisel kui ka talvisel madalveeperioodil ning toimub
pidev vooluveekogu loodusliku veerežiimi muutmine. Loodusliku veerežiimi muutmine ja
selle käigus veetaseme pidev kõigutamine mõjutab negatiivses suunas vee-elustikku, sh
mitmeid Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks seatud liike.
HEJ tsükliline töö muudab jõeosa veerežiimi ebastabiilseks, mis põhjustab lõhele sobilike
elupaikade ajuti kuivale jäämist. Vooluhulkade kõikumine ohustab otseselt kalu, eriti nende
5
noorjärke ja kehvema ujumisvõimega liike nagu võldas. Eriti negatiivselt võib see mõjutada
nii lõhilaste kui ka jõesilmu kuderännet, kudemist ja marja loodusliku inkubeerimise
toimumist. Lõhe noorjärkudel (nagu enamikul teistel kaladel) tuleb regulaarselt vahetada oma
elupaiku. Selline pidev elupaikade vahetamine tekitab kaladel pideva stressi, mis sunnib neid
lahkuma ja uusi elupaiku otsima. Sellest annab tunnistust lõhe noorjärkude väga väike ja
ebaregulaarne esinemine Linnamäe HEJ allavoolu jäävas jõelõigus vaatamata sellele, et
sugukalu on jões kudeajal rohkesti.
Linnamäe HEJ tsükliline veekasutus ohustab jõesilmu arvukust (reaalselt võib laskujate arv
kõikuda vahemikus 2000-20 000 laskujat aastas), kuna kaldaäärt eelistavate silmuvastsete
elupaigad võivad ajuti kuivale jääda ning seetõttu ka vastsed hukkuda (vastsed peavad elama
jões vähemalt 3–4 aastat, nad elavad jões muda- ja liivasetetesse kaevunult ning ei suuda kuigi
hästi oma elupaiku vahetada).
Täiendav negatiivne mõju avaldub noorjärkude laskumisel läbi turbiinide, kuna sellega
kaasneb suur suremus.
3.3.2.3. Paisutamise ja hüdroenergia kasutamisega kaasnevad negatiivsed muutused jõe
ökosüsteemis, eelkõige halvenevad jõe hüdromorfoloogilised näitajad (vooluhulgad,
voolurežiim, gaasirežiim) ning seeläbi kogu jõe elustik ja elupaik mõjutatavas osas.
3.3.2.4. Vohavat neeruhaigust põhjustava parasiidi Tetracapsuloides bryosalmonae leviku ja
mõju uuring10 Eesti lõhilastel tõestas, et enamik uuritud paise põhjustasid suvekuudel olulist
veetemperatuuri tõusu allavoolu jäävates jõelõikudes, mis muudavad vastavad jõelõigud
lõhilastele ebasobivaks. Lisaks üldisele veetemperatuuri tõusule on Eesti lõhilased ja eriti
forelli asurkonnad T. bryosalmonae poolt põhjustatud vohandilise neeruhaiguse tõttu ohustatud
ning käesolev uuring näitab paisude ja vohandilise neeruhaiguse vahelist väga tugevat seost.
Sisuliselt toimivad paisud allavoolu jäävatel jõelõikudel oluliste haiguskollete tekitajatena.
Koos kliimamuutustega süveneb tulevikus paisude ning tugevalt muudetud jõeosade poolt
põhjustatud keskkonnahäiringute mõju ning vohandilise neeruhaiguse ägenemise tõttu on
oodata lõhilaste noorjärkude suremuse tõusu. Juhul kui jões on tõestatud T. bryosalmonae
esinemine, siis pole olemasolevate teadmiste põhjal võimalik parasiidist vabaneda.
3.3.2.5. Jägala loodusalal pole kaitse-eesmärgid, sh kalastiku hea seisund saavutatavad, kui
praegune paisutus säilib ning kalade rändetee Linnamäe paisust üles- ja allavoolu kogu Natura
ala ulatuses ei õnnestu efektiivselt avada. Samuti tuleb lõpetada Linnamäe HEJ juures
vooluhulkade reguleerimine.
3.3.2.6. Kalapääsu ehitamine antud juhul probleemi aga ei lahenda, kuna oluline osa 5 ha
lõhilastele sobivatest koelmualadest jääb praeguse paisjärve alla. Selleks, et kude õnnestuks ja
järelkasv ellu jääks, on lõhilastele vajalik kruusane, kärestikuline jõepõhi ning voolav ja
hapnikurikas vesi ka kuumadel suvekuudel. Teadaolevalt ei ole hüdroenergia kasutamisel
elektrienergia tootmiseks ja paisutamiseks Linnamäe paisul lahendusi, mis tagaksid üheaegselt
10
”Vohavat neeruhaigust põhjustava parasiidi Tetracapsuloides bryosalmonae leviku ja mõju uuring Eesti
lõhilastel“ Projekti T220023VLVI lõpparuanne, Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini- ja loomakasvatuse
instituut Vesiviljeluse õppetool, Magnus Lauringson ja Anti Vasemägi (Tartu 2023). Arvutivõrgus kättesaadav -
https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-02/uuring-2023-parasiidid-l%C3%B5hilastel_0.pdf
6
nii paisutamise, hüdroenergia kasutamise ja kalade rändetee efektiivse avamise, seega tõhusad
leevendavad meetmed puuduvad11 (Natura tagantjärele hindamise aruanne ptk 4.1.).
3.3.3. Märkimisväärsest ajas kumuleeruvast negatiivsest mõjust
3.3.3.1. Linnamäe HEJ tegevuse jätkamisega kaasnevad looduskeskkonnale, sealjuures Jägala
loodusala kaitse-eesmärkidele kumulatiivsed negatiivsed mõjud. Paisutamise ja hüdroenergia
kasutamisega elektrienergia tootmiseks kaasneb märkimisväärne ajas kumuleeruv negatiivne
mõju looduskeskkonnale: mida pikemalt on jõgi paisuga tõkestatud ning vee erikasutus jätkub,
seda nõrgemaks jäävad siirdekalade (lõhe ja jõesilm) ja teiste kaitsealuste liikide (võldas,
paksukojaline jõekarp) populatsioonid, sest mida väiksem on isendite arvukus, seda väiksem
on geneetiline mitmekesisus ning iga muu negatiivne tegur on suurema mõjuga
populatsioonile. Samuti ei ole kaitse-eesmärgiks olevatel liikidel võimalik kasutada
paisjärvealust elupaika (5 ha) ning eeskätt siirdelise eluviisiga liikidel nagu kaitse-eesmärgiks
olevad lõhe ja jõesilm ei ole võimalik kasutada paisust ülesvoolu jäävaid elupaiku (96%
elupaikadest) seni, kuni paisutus ja rändetõke pole likvideeritud.
3.3.3.2. Paisutamine omab kumuleeruvat negatiivset mõju lisaks rändetõkkeks olemise näol ka
jõelisele elupaigale setete kogunemise ja paisjärve temperatuuri tõusu kaudu. Paisjärvealused
kärestikud on mattunud setete alla ja settereostuse oht paisust allavoolu jäävatele kärestikele
on suur. Temperatuuri tõus muudab elupaikade kvaliteedi halvemaks jahedalembestele
kalaliikidele (nt lõhelistele). Paisjärve säilimisega on nt lõhe taastootmine Jägala jões 0-
lähedane (potentsiaal seejuures on vähemalt 8500-12 600 laskujat aastas – seega iga aasta,
mille võrra jõelise elupaiga taastumine edasi lükkub, tekitab ajas suurenevat kahju kaitse-
eesmärgiks oleva lõhe arvukusele), kuna kättesaamatud või uputatud on 96% elupaikadest.
3.3.3.3. Linnamäe HEJ-s toodetakse hüdroenergiast elektrienergiat kolme Waterpump WP OY
mittereguleeritava propellertüüpi turbiin-generaatoriga, mille võimsused on vastavalt 341 kW,
384 kW ja 427 kW (summaarne võimsus 1152 kW). Vee vooluhulk võimsuse 341 kW juures
on 4,0 m3/s, 384 kW juures 4,5 m3/s ja 427 kW juures 5,0 m3/s. Kõik turbiinid töötavad
vooluhulgal 4-5 m3/s ja turbiinide töörõhk on 10 m.
3.3.3.4. LKS § 51 lg 1 kohaselt on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana
kinnitatud veekogul keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab
veetaset, samuti uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine.
LKS § 51 lg 1¹ sätestab erisuse, mille alusel on LKS § 51 lg-s 1 nimetatud veekogul või selle
lõigul loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel
lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi. Võttes arvesse, et
Linnamäe HEJ-s kasutusel olevate turbiinide töölabad ei ole reguleeritavad, toimub turbiinide
tööks vajaliku veesurve tagamiseks paisu taha vee kogumine nii suvisel kui ka talvisel
madalveeperioodil. Linnamäe HEJ-s kasutusel olev tehnika ei ole võimeline elektrit tootma
madalamatel vooluhulkadel kui 4,0 m³/s. Seega toimub pidev loodusliku veerežiimi muutmine
vooluhulkadel, mis jäävad vahemikku 1,34 m³/s kuni 4,0 m³/s. Vooluveekogu veerežiimi pidev
muutmine vee kogumise tagajärjel on tõsine oht looduskeskkonnale vajaliku normaalse
ökoloogilise tasakaalu saavutamisel ja säilitamisel. Vooluhulkade kõikumine ohustab otseselt
kalu, eriti nende noorjärke. Eriti negatiivselt võib see mõjutada lõheliste kui ka jõesilmu
11
Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja hüdroenergiast elektritootmine Loodusdirektiivi art 6 lg 3
nõuetele vastav tagantjärele hindamine Natura erandi etapp. Aruanne kättesaadav KeA DHS-s 5.4.2024 nr 1-
21/24/6
7
kuderännet ja kudemist ja marja loodusliku inkubeerimise toimumist. Kogu jõeelustikule
soodsate elutingimuste kindlustamiseks on oluline tagada ja säilitada jõe looduslik
(looduslähedane) hüdroloogiline režiim. Kui kogutakse vett eesmärgiga kasutada
hüdroenergiat elektri tootmiseks, siis sellega muudetakse looduslikku hüdroloogilist režiimi ja
tuleb eeldada keskkonnamõju, mis kaasneb veetaseme ja vooluhulga muutmisega Jägala jões
ning mõju seeläbi vee-elustikul. Seega ei vasta tegevus õigusaktiga sätestatud nõuetele KeÜS
§ 52 lg 1 p 4 tähenduses ning KeA keeldub olemasoleva veeloa pikendamisest mh KeÜS § 52
lg 1 p 4 alusel koostoimes KeÜS § 59 lg-ga 4 ja VeeS § 192 lg-ga 1.
3.3.4. Natura 2000 võrgustiku alast
3.3.4.1. Paisutamise ja hüdroenergia kasutamise jätkamine kahjustab Natura 2000 võrgustiku
ala kaitse-eesmärke ja Natura 2000 võrgustiku terviklikkust ning ebasoodsat mõju ei ole
võimalik leevendada. KeA on analüüsinud Natura erandi kohaldamist Natura erandi hindamise
aruandes12 ning on jõudnud järeldusele, et kuna Natura erandi rakendamise kõik kolm eeldust
ei ole täidetud, sest puuduvad hüvitusmeetmed, ei ole võimalik erandit rakendada.
3.3.4.2. Riigikohtu Halduskolleegium on otsuses kohtuasjas nr 3-17-1739 välja toonud, et kui
tegevus toob hoolimata leevendavatest meetmetest kaasa Natura ala kaitse-eesmärgi olulise
kahjustamise, võib pädev asutus seda erandina loodusdirektiivi art 6 lg-st 2 lubada
analoogiliselt sama artikli lg-s 4 ette nähtud menetlusega, kui selles sättes kehtestatud
tingimused on sisuliselt täidetud, mh viiakse läbi art 6 lg 3 nõuetele vastav asjakohane
hindamine ja võetakse asendusmeetmed (RKHKo 3-21-150 p 32).
3.3.4.3. Tegevuse elluviimine hoolimata ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on
loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohaselt võimalik üksnes siis, kui on samaaegselt täidetud nimetatud
sätte kõik kolm eeldust:
a) puuduvad alternatiivsed lahendused,
b) ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused on nõuetekohaselt põhjendatud ja
c) kui Natura 2000 võrgustiku ala üldise sidususe kaitsmiseks on vastu võetud sobivad
asendusmeetmed.
3.3.4.4. Neid kõiki eeldusi on analüüsitud Natura erandi hindamise aruandes. Vastavalt
Vabariigi Valitsuse 03.06.2022 korraldusele nr 163 „Nõusolek tegevusloa andmiseks
Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe HEJ-s hüdroenergia kasutamiseks
elektrienergia tootmisel“ (edaspidi Vabariigi Valitsuse korraldus nr 163) on leitud, et
tegevusele puuduvad alternatiivsed lahendused ning tegevus on vajalik avalikkuse jaoks
esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel. Seega on Vabariigi Valitsuse korraldusega nr
163 KeA-le siduvalt tuvastatud Natura erandi tegemise kaks eeldust kolmest. Samuti on
Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 163 leitud, et tegevusloa andmise otsuse teeb ja loa
tingimused, sealhulgas hüvitusmeetmete rakendamise kohustuse seab KeA.
Seetõttu analüüsib KeA järgnevalt sobivate asendusmeetmete olemasolu ja rakendamist
tuginedes seejuures Natura erandi hindamise aruandele. KeA selgitab, et hüvitusmeetmete
12
Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja hüdroenergiast elektritootmine Loodusdirektiivi art 6 lg 3
nõuetele vastav tagantjärele hindamine Natura erandi etapp Kättesaadav KeA DHS-s 5.4.2024 nr 1-21/24/6
8
rakendamise võimalikkust ei hakata käesolevas korralduses täies mahus kordama, kuid
põhijäreldused tuuakse ära alljärgnevalt.
3.3.4.5. Vabariigi Valitsuse korralduse nr 163 resolutsiooniga on kehtestatud, et tegevus on
alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt
tungivatel põhjustel. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas
haldus- ja riigiorganitele (HMS § 60 lg 2). Vabariigi Valitsus on põhjendanud alternatiivide
puudumist korralduse nr 163 p-s 4 “Alternatiivid”, mille kohaselt puuduvad alternatiivid mh
seetõttu, et loa taotleja eesmärk ei seisne elektri tootmises mistahes asukohas ja mistahes
tehnoloogiaga, vaid tootmise jätkamises just nimelt ajaloolises Linnamäe hüdroelektrijaamas.
Samuti ei ole Linnamäe paisu võimalik asendada mõnes teises asukohas mõne muu ehitisega,
sest teist sellist ehitist Kultuuriministeeriumi järelduste kohaselt Eestis ei leidu. Vabariigi
Valitsus on põhjendanud ülekaalukat avalikku huvi korralduses nr 163 p-s 6 “Kokkuvõte”, kus
märgib, et avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused seisnevad
kultuurimälestiseks tunnistatud Linnamäe paisu pikaajalise ja tervikliku säilimise tagamises
ning seda ümbritseva arheoloogiapärandi ja kultuurmaastiku säilitamises, mis on pika ajaloo
vältel välja kujunenud ja on tähenduslik nii kaasajas kui ka väärtuslik tulevastele põlvedele
säilitamiseks; Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamise ja Linnamäe hüdroelektrijaamas
hüdroenergia kasutamise võimaldamine elektrienergia tootmiseks on eeldus, mis tagab
kultuuriväärtusliku ehitise ja keskkonna säilimise olemasoleval kujul.
3.3.4.6. Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 163 jäeti hüvitusmeetmete leidmine
Keskkonnaameti ülesandeks. Asendus- ehk hüvitusmeetmete eesmärgiks on korvata tegevuse
negatiivset mõju, pakkudes seeläbi kompensatsiooni, mis oleks vastavuses asjaomasele liigile
või elupaigale tekitatud kahjudega13. Seega on hüvitusmeetmete eesmärgiks tagada
mitmesuguste loodushoiu meetmetega Natura 2000 võrgustiku terviklikkus. Meetmed peavad
olema tekkiva kahju suhtes proportsionaalsed ja looduses rakendatavad. Euroopa Komisjoni
28.09.2021 teatise C(2021)6931 final alusel peavad kavandatavad asendusmeetmed
(hüvitusmeetmed) Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe tagamiseks: a) olema suunatud
negatiivselt mõjutatud elupaikadele ja liikidele võrreldavates proportsioonides ning b) täitma
algse ala valikut õigustanutega võrreldavaid funktsioone, eelkõige seoses asjakohase
geograafilise jaotumisega.
3.3.4.7. Hüvitamisaladeks saab määrata alasid, kus on hüvitatavad väärtused olemas samas
mahus ja kvaliteedis. Hüvitusmeetmete puhul on tähtis, et nad oleksid ökoloogiliselt
funktsionaalsed ehk ökoloogiliselt toimivad. Keskkonnaameti poolt koostatud Natura erandi
hindamise aruanne jõudis järeldusele, et Jägala loodusala kaitseväärtusi ei ole võimalik samas
või suuremas mahus kompenseerida. Natura erandi hindamise käigus analüüsiti läbi kõik
võimalikud Jägala loodusalaga sarnaste Eesti jõeliste elupaikade asukohad ning jõuti
järeldusele, et summeerides sobilikud Eesti jõed ja nende lõigud, ei suudeta nendega paraku
ikkagi saavutada Jägala loodusalal seatud kaitse-eesmärke. Tänased Natura alad hõlmavad
kõige väärtuslikumat osa Eestis esinevatest elupaikadest, sh elupaigast jõed ja ojad, kus
13 Looduskaitseseadus § 701; Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6
sätted, arvutivõrgus: (2019/C 33/01)Natura 2000 alade kaitsekorraldus — Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ
artikli 6 sätted (europa.eu)
9
eesmärgiks seatud liikide elupaikadest on esindatud lõhe, jõesilmu, võldase ja paksukojalise
jõekarbi elupaigad. Seetõttu on Jägala loodusala kaitseväärtustega samas mahus uute
kaitsealade loomise võimalused piiratud.
3.3.4.8. Sarnase kaitseväärtusega jõelõike, mis ei ole Natura 2000 kaitse all, leidub Vasalemma
ja Pirita ning potentsiaalselt (teadmata, millise ajalise perspektiiviga) Purtse jões, väiksemas
ulatuses (samas puuduvad Jägalale iseloomulikud lõhe elupaigad ja teadmata on jõe sobivus
jõesilmu elupaigana) ka Kasari jõestikus. Samas ei ole ulatus piisav kas jõe ja/või liikide
asurkondade ja elupaikade seisundi või jõele avalduva negatiivse inimmõju (veehaare, HEJ,
paisud) tõttu. Teoreetiliselt on ka Narva jõel lõik Narva jõe alamjooksu hoiualast (Struuga
loodusalast) ülesvoolu, mille võrra võiks loodusala suurendada, ent endine parim lõhede
kudeala – Narva jõe kanjon – jäeti HEJ rajamisega kuivaks. Kuna HEJ kuulub Venemaale, ei
ole seni suudetud riikide vahel kokkuleppele jõuda veekasutuses kanjonis kudealade
taastamiseks (Natura erandi hindamise aruanne lk 53 p 3.3.3.2.). Lõhe elupaikade
inventeerimine Jägala ja Jõelähtme jõgede alamjooksudel näitas, et jõelistes osades on lõhele
sobilikke sigimis- ja noorjärkude kasvualasid kokku u 2,2 ha (sellest 0,3 ha allpool Linnamäe
paisu). Linnamäe paisjärve likvideerimise korral lisanduks sellele veel 5 ha hea kvaliteediga
sigimis- ja kasvuala. Samas kui paisutust ei likvideerita ja efektiivset juurdepääsu ei tagata
paisust ülesvoolu, jääb kättesaamatuks lisaks paisjärvealustele elupaikadele ka paisjärve ja joa
vahelisel alal olevad elupaigad - kokku 7,6 ha nii lõhe kui ka jõesilmu elupaikadest. Potentsiaal
lõhe elupaikade taastumisel oleks 8500-12600 laskujat aastas, jõesilmu potentsiaal suureneks
vähemalt kaks korda võrreldes olemasoleva seisuga. Võldase ja paksukojalise jõekarbi rikutud
elupaikade pindala on kokku 7,2 ha. Kui jätkatakse hüdroenergia kasutamist elektri tootmiseks
ja paisjärve ei likvideerita, jäävad elupaigatüübi jõed ja ojad kaitse-eesmärgid täitmata 16 ha
ulatuses (Natura erandi hindamise aruanne lk 51 p 3.3.2.1.).
3.3.4.9. Natura erandi hindamise aruandes hinnati asendusaladena:
Vasalemma loodusala suurendamine jõelõigul kuni Munalaskme oja suudmeni (20,25 km
suudmest) on võimalik täiendavalt kaitse alla võtta 1,9 ha kärestikke, mis on elupaigaks lõhele,
jõesilmule, võldasele ja paksukojalisele jõekarbile, ning lõigult võiks igal aastal merre laskuda
kuni 1900 lõhe noorkala (Natura erandi hindamise aruanne lk 53-54). Lõigul on laialt levinud
ka võldas ja jõesilm, ent paksukojalise jõekarbi esinemine lõigul ei ole teada. Vasalemma jõe
seisund on Lääne-Eesti veemajanduskava 2022-2027 kohaselt kesine14. Sellega ei kompenseeri
tervikuna Jägala loodusala kaitse-eesmärke.
3.3.4.10. Pirita loodusala suurendamine jõelõigul Pirita loodusala ülemisest piirist kuni
Vaskjala paisuni (24,7 km kaugusel merest) leidub 2,9 ha kärestikke. Lõigul esineb lõhe, võldas
ja jõesilm. Elupaigaline kvaliteet selles piirkonnas on siiski enamasti kasin, sest paljudel
kärestikel moodustab jõe põhja lausaline paekivipaljand, mis lõhele ja jõesilmule kudemiseks
ei sobi (Natura erandi hindamise aruanne lk 56). Ohutegur Pirita jõe loodusala (sealhulgas ka
pakutud uue lõigu) seisundile on võimalik vee liigvähendamine AS Tallinna Veele kuuluvas
Vaskjala hüdrosõlmes. Selline ajutine vee liigvähendamine on igal juhul probleemiks vahetult
paisust allavoolu asuvates piirkondades kuni lõikudeni, kus väiksemad sissevoolud vee
liigvähendamist osaliselt kompenseerivad. Sellise tegevuse korral ei ole antud jõelõik
hüvitusalana kasutatav. Tallinna linna joogiveega varustamine on esmatähtis avalik huvi, seega
14
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, arvutivõrgus kättesaadav
https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022-10/L%C3%A4%C3%A4ne-
Eesti%20vesikonna%20veemajanduskava%202022-2027.pdf
10
ei ole perspektiivne ka looduslähedase veerežiimi taastamine (Natura erandi hindamise aruanne
lk 56 p 3.3.3.2).
3.3.4.11. Purtse jõe alamjooksu suudmest kuni Sillaoru paisuni kaitse alla võtmine. Kuigi
Purtse jõe potentsiaal 12 757 laskujat aastas on suurem kui teoreetiline Jägala loodusala
laskujate vahemik 8500-12600 ja Sillaoru paisust allavoolu on Purtse jões 7,9 ha kärestikke
ning selle kvaliteet lõhe taastootmisalana on väga hea, tuleb arvestada Purtse jõe praegust
seisundit. Võimalik, et Purtse jõgi on kunagi tulevikus jääkreostusest piisavalt taastunud, et
vastaks vajaliku kvaliteediga elupaigatüübile jõed ja ojad, kuid praegusel hetkel on veekogu
seisund jätkuvalt halb15, sh vee-elustik ei ole täielikult taastunud. Teadmata on ka
ajaperspektiiv, millal jõgi võiks taastuda kvaliteedis, mis vastaks Natura alale (elupaigatüübi
jõed ja ojad kirjeldus on toodud Jägala jõe kaitsekorralduskava ptk-s 2.2.1). 2023. a lõhe ja
meriforelli seirearuande kohaselt lõhe arvukus Purtse jões kõigub (joonis 1). Arvestuslik
laskujate arv esimesest paisust (Sillaoru) allavoolu on järgnevad: 2020. a - 3600 laskujat
(28,1% potentsiaalsest), 2021. a - 2600 laskujat (20,3% potentsiaalsest), 2022. a - 4800 laskujat
(37,2% potentsiaalsest), 2023. a - 1600 laskujat (12,5% potentsiaalsest) ja 2024. a - 1700
laskujat (13,3% potentsiaalsest)16. Seega on laskujate arvukus väga madal ja ei ole
ligilähedanegi potentsiaalsele. Paksukojaline jõekarp on Purtse jõest hävinud ja selle põhjuseks
on suure tõenäosusega veereostus17. CleanEst projekti raames teostatud vee-elustiku seire
andmetel ei ole taastunud ka jõesilmu ja võldase asurkonnad Sillaoru paisust allavoolu jäävas
lõigus18. Nagu selgitatud eelnevalt, siis sobib asendusmeetmeks selline ala, mis oleks
ökoloogiliselt funktsionaalne ehk ökoloogiliselt toimiv. Seega ei saa Purtse jõge antud
olukorras sobiliku hüvitamisalana käsitleda (Natura erandi hindamise aruanne lk 57-59).
Teadmata on ka, kas ja millal jõgi sellisesse seisu jõuab. Veekogu seisund on jätkuvalt halb,
vee-elustik ei ole taastunud võimalikul hüvitusmeetme alal allavoolu Sillaoru paisu. Lisaks
omab Purtse jõel asuv Sillaoru HEJ negatiivset mõju allavoolu jäävale jõeosale, kuna
elektritootmine toimub tavapäraselt tsüklilisena. Paisu (kalapääsu) ja HEJ väljavoolukanali
vaheline looduslik jõelõik (u 800 m) on vee HEJ-sse juhtimise tõttu veevaene ning ei täida oma
funktsiooni. Sellest tulenevalt on Natura ala moodustamisel Purtse jõele oluline ning vältimatu
Sillaoru HEJ mõjude leevendamine. Purtse jõe valimine Natura ala asendusalaks oleks
sisuliselt selline juhtum, kus Linnamäe HEJ tootmise säilitamisel tekitatakse olulised vastuolud
teisel HEJ-l (Natura erandi hindamise aruanne lk 58 p 3.3.3.2).
3.3.4.12. Kasari jõestikus olevate loodusalade suurendamine. Kasari jõestikus on
väärtuslikumad elupaigatüüp jõed ja ojad (3260), võldase ja paksukojalise jõekarbi elupaigad,
juba kaitse alla võetud (Sulu, Pilkuse, Paeküla, Kohatu ja Käntu-Kastja loodusala). Lõhe
elupaigad jões puuduvad ning jõesilmu elupaikade osas puudub piisav info. Kasari jõestikus
(Lääne-Eesti vesikond) uute alade kaitse alla võtmine oleks vastuolus ka Natura võrgustiku
geograafilise esindatuse ja sidususe säilitamise põhimõttega (Natura erandi hindamise aruanne
15
Ida-Eesti veemajanduskava 2022-2027, viimane koondseisund 2022. a on jätkuvalt halb (Andmed & kaart |
Keskkonnaportaal)
16
EESTI KALANDUSSEKTORI RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE 2022.- 2024. AASTAL (riigihange
viitenumbriga 240365). Töövõtulepingu nr 4-1/22/14 lõpparuanne 2023 aasta kohta. Arvutivõrgus: Kalanduse
riiklik andmekogumise programm (AKP) | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee)
17
Paksukojalise jõekarbi kaitse tegevuskava KINNITATUD KeA peadirektori 19.09.2017 käskkirjaga nr 1-
1/17/327 Arvutivõrgus: Paksukojalise jõekarbi kaitse tegevuskava (keskkonnainfo.ee)
18
Projekti CleanEST raames uuritud Viru alamvesikonna vooluveekogude kalastiku seisund 2023. aastal –
Purtse ja Kohtla jõgi, Tartu 2024, lk 15: arvutivõrgus kättesaadav
https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=35744289&monitoringWorkUid=33559812
11
lk 60). Tegemist ei ole Jägala jõele sarnase jõega, sh ei ole see sarnase vee-elustikuga (ei ole
elupaigaks lõhele) ning ei asu Põhja-Eestis.
3.3.4.13. KeA toob välja, et paksukojalisel jõekarbil on Põhja-Eesti jõgedes piiratud leviala,
seda liiki esineb ainult jõgede alamjooksudel. Kokkuvõtvalt on KeA läbi analüüsinud kõik
teadaolevad Eesti Jägala jõega sarnaste jõeliste elupaikadega jõed ja jõelõigud, mis võiksid
eelduste kohaselt sobida hüvitusaladeks ning jõudnud järeldusele, et isegi summeerides
võimalikud Eesti jõed ja/või nende lõigud, ei ole nende ulatus ja seisund piisavad, et sellega
tagada Jägala jõe loodusala kaitseväärtuste samas või suuremas mahus kompenseerimist.
Purtse jõe puhul on teadmata, kas ja mis ajal jõgi reostusest piisavalt taastub, et vee- ja
elupaikade kvaliteet paraneks ning jõgi vastaks Natura alale. Ka esinevad osadel aladel (Pirita
ja Purtse) majandustegevusest tingitud probleeme seoses veerežiimi muutmisega, mille
lahendamine on perspektiivitu ja tekitaksid olulist kahju alal täna tegutsevatele ettevõtetele.
3.3.4.14. Kokkuvõttes on Natura 2000 alal rikutud 16 ha ehk 100% elupaigatüüpi jõed ja ojad,
7,6 ha ehk 100% lõhe ja jõesilmu elupaiku, 7,2 ha ehk 95% võldase ja paksukojalise jõekarbi
elupaiku. Mõju on oluline ja pikaajaline ning seda leevendada ei ole võimalik. Ainuüksi Jägala
jõe alamjooksu potentsiaalne kalanduslik väärtus on 256 300 € aastas praeguse 47 000 € asemel
(kahju 3 aasta jooksul üle 600 000 €). Jägala loodusala hüvitusmeetmete (nt uute Natura alade
moodustamine, selleks Vaskjala hüdrosõlmele alternatiivsete lahenduste otsimine ja
väljaehitamine jmt) ühekordne maksumus (kui neid oleks reaalselt võimalik rakendada) võib
hinnanguliselt küündida üle 5 mln € (lisaks perioodiliselt rakendatavate hüvitusmeetmete nagu
tulemuslikkuse seire jmt maksumus). Seega on WV tegevusega kaasnevad kahjud
looduskeskkonnale oluliselt suuremad kui elektritootmisest saadav kasu.
3.3.5. Keskkonnaohust
3.3.5.1. KeÜS § 52 lg 1 p 6 kohaselt veeloast tuleb keelduda, kui tegevusega kaasneb
keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida, välja arvatud juhul, kui huvi keskkonnaloa
andmiseks on ülekaalukas ja tegevusel puudub mõistlik alternatiiv ning on võetud kasutusele
ohu vähendamise meetmed. KeÜS § 5 kohaselt on keskkonnaoht olulise keskkonnahäiringu
tekkimise piisav tõenäosus. KeÜS-i kommentaarides19 on välja toodud, et mõistes
“keskkonnaoht” sisaldub kaks elementi: ebasoodsa tagajärje piisav tõenäosus ja selle olulisus.
Keskkonnaohuna tähistatakse seega olukorda, kus esinevad need kaks tingimust korraga ning
kus esineb piisav tõenäosus, et saabub oluline keskkonnahäiring (KeÜS-i kommentaaride § 5
kohta, p 2). Keskkonnahäiring on KeÜS § 3 lg 1 kohaselt inimtegevusega kaasnev vahetu või
kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese
tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. KeÜS § 3 lg 2 p 5 kohaselt eeldatakse
olulise keskkonnahäiringu tekkimist olulise ebasoodsa mõju avaldumisel Natura 2000
võrgustiku alale. KeÜS § 3 lg 2 p 3 kohaselt eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist
keskkonnakahju põhjustamisel. Keskkonnaohtu tuleb vältimispõhimõttest lähtuvalt vältida
(KeÜS § 10 ls 1). Keskkonnaohtu või keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik
ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise
keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed (KeÜS § 10 ls 2).
3.3.5.2. Vee erikasutus ohustab otseselt keskkonda, kui see ei võimalda saavutada alal
kehtivaid kaitse-eesmärke, mis on määratud LKS-i alusel ja täpsustatud
19
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid § 5 “Keskkonnaoht“ p 2 (2015) Arvutivõrgus
kättesaadav: https://www.k6k.ee/keskkonnaseadustik/1-ptk/2-jagu/pg-5 (20.06.2024)
12
kaitsekorralduskavaga20. WV tegevus Linnamäe paisul ei võimalda saavutada määrusega nr
144 määratud ja Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskavaga täpsustatud kaitse-eesmärke.
Tegevusel on oluline negatiivne mõju Natura kaitse-eesmärkidele21. Jägala loodusalana Natura
2000 võrgustikku kuuluva Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärkide ja terviklikkuse kahjustamise
ulatus on toodud Natura tagantjärele hindamise aruande22 ptk-des 2 ja 3.
KeÜS § 10 ls 1 kohaselt tuleb keskkonnaohtu vältida. Keskkonnaohtu tuleb KeÜS § 10 ls 2
tähenduses taluda, kui täidetud on 3 eeldust: tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu; 2)
puudub mõistlik alternatiiv; 3) keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks
on võetud vajalikud meetmed. KeA leiab, et WV tegevuse olulist mõju Natura kaitse-
eesmärkidele ei ole võimalik leevendada (korralduse p 3.3.2.6.) ning puuduvad ka
hüvitusmeetmed (korralduse p 3.3.4.) Natura erandi hindamise kontekstis. Seega on täitmata
juba üks talumiskohustuse eeldustest, mistõttu KeA teisi eeldusi ei käsitle. Järelikult ei ole
tegemist keskkonnaohuga, mida tuleks KeÜS § 10 ls 2 tähenduses taluda, vaid hoopis
keskkonnaohuga, mida tuleb vältida. KeA hinnangul aga ei ole võimalik keskkonnaohtu vältida
leevendavate meetmete (korralduse p 3.3.2.6.) ja Natura erandi hindamise kontekstis
hüvitusmeetmete (korralduse p 3.3.4.) puudumise tõttu. Seetõttu keeldub KeA olemasoleva
veeloa pikendamisest mh KeÜS § 52 lg 1 p 6 alusel koostoimes KeÜS § 59 lg-ga 4 ja VeeS §
192 lg-ga 1.
3.3.6. Keskkonnaloa tingimuste muutmine
3.3.6.1. Olemasoleva veeloa andmise hetkel kehtinud VeeS redaktsiooni § 9 lg 1 ja
keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 ”Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa
andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide
loetelu ja loa vormid” § 17 lg 2 kohaselt anti vee erikasutusluba üldjuhul kuni viieks aastaks.
Olemasolev veeluba on antud 15.01.2008 algse kehtivusaja lõpuga 15.01.2013 ning seejärel
korduvalt pikendatud, kuid loa tingimused on siiani muutmata ja ajakohastamata, välja arvatud
veetaseme alandamise nõuded. Veeloa andmine (sh ka muutmine) peab olema kooskõlas
kehtivate õigusaktidega. Allpool on välja toodud nõuded, mis tulenevad seadusest ja millest
tulenevad tingimused peaks olema loaga kehtestatud:
Vee kogumine ja tsükliline kasutamine on keelatud (LKS § 51 lg 1).
Esitada eksperthinnang olemasoleva settekoguse ja -mahu kohta paisjärves ning
paisjärvest sette eemaldamise vajaduse osas (määrus nr 5423 § 4 lg 1 p 3).
Tagada kalade läbipääs (VeeS § 174 lg 3).
Kasutusele võtta paisu ülevaatuse leht, mida võib pidada ka elektroonilisel kujul ning mis
peab sisaldama regulaarselt uuendatavat teavet paisu tehnilise seisukorra kohta ning teavet
paisul tehtud ehitus- ja hooldustööde kohta (määrus nr 54 § 3 p 2).
20
Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2022-2026 on kinnitatud Keskkonnaameti 22.04.2022 korraldusega nr
1-3/22/163 arvutivõrgus kättesaadav https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/154904256 (26.06.2024).
21
Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri“ lisa 1 p-i 2 alap-s 56. Samuti on Natura 2000 ala kaitse eesmärgid loetletud Natura standard
andmevormil (N2K EE0010150 dataforms (europa.eu) ja täpsustatud Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskavas
2022-2026.
22
Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja hüdroenergiast elektritootmine Loodusdirektiivi art 6 lg 3
nõuetele vastav tagantjärele hindamine Natura asjakohane hindamine. Kättesaadav KeA DHS-s 5.4.2024 nr 1-
21/24/5
23
Keskkonnaministri 09.10.2019 määrus nr 54 ”Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme
alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika”
13
Paisutamist tuleb korraldada viisil, mis tagab keskkonnaloaga määratud paisutustasemed
ja ökoloogilise miinimumvooluhulga säilitamise vesiehitisest allavoolu looduslikus
voolusängis (määrus nr 54 § 2 lg 1).
LKS § 51 lg 2 alusel kinnitatud nimistus märgitud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse
kudemis- ja elupaigaks olevatel veekogudel või nende lõikudel asuvatel paisudel tuleb
ajavahemikul 20. aprillist kuni 10. juunini kalade turbiinidesse või vajadusel muudesse
ehitistesse sattumise vältimiseks kasutada võret, mille avade laius ei ületa 12 mm, või
võrkvõret, mille võrgusilma ava külje pikkus ei ületa 15 mm, või tagada kalade möödapääs
turbiinidest või muudest ehitistest muu samaväärse meetmega. Muu samaväärne meede ja
meetme tingimused ning võre kasutamise vajadus ning võre avalaius või võrkvõre külje
pikkus muudes ehitises määratakse veeloas (määrus nr 54 § 5 lg 3).
3.3.6.2. KeA on kaalunud, kas on võimalik loa tingimusi ajakohastada ja luba pikendada. KeA
on jõudnud järeldusele, et luba ei saa pikendada, kuna leevendusmeetmeid Natura ala
kahjustamise vältimiseks pole võimalik rakendada, sest häid ja efektiivseid leevendavaid
meetmeid taotletava tegevuse negatiivsete mõjude vältimiseks ei ole olemas (täpsemalt
analüüsitud Natura tagantjärele hindamise aruande24 4. ptk-s). Seega kuna puuduvad
alternatiivsed võimalused, ei ole loa ajakohastamine ja pikendamine võimalik.
3.3.6.3. Lisaks toob KeA välja, et veeloa ajakohastamisega kaasnevad muudatused oleks nii
laiaulatuslikud ja mahukad, et sisuliselt oleks tegemist uue veeloa andmisega. KeA on
seisukohal, et sellisel juhul läheks veeloa muutmine ajakohastamise eesmärgil vastuollu veeloa
pikendamise eesmärgiga, mis on ajutise iseloomuga, et nt vältida näiteks elutähtsa vm olulise
teenuse katkemist. Ka VeeS eelnõu (643 SE) seletuskiri täpsustab VeeS § 279 lg 2 kohta, et
“Tähtajalise loa muutmine tähtajatuks tähendab sisuliselt haldusmenetluse uuendamist ning
vee erikasutusloasse niivõrd oluliste muudatuste tegemist, et see oleks käsitletav uue loa
andmisena”. Kui praeguses veeloa pikendamise taotluse menetluses asuda olemasolevas
veeloas muutma korralduse p-s 3.3.6.1. märgitud nõudeid, et viia olemasolev veeluba
õigusaktides sätestatud nõuetega kooskõlla, oleks sisuliselt tegemist uue loa andmisega. Sellise
menetluse läbiviimine veeloa pikendamise taotluse menetluses aga ei oleks eesmärgipärane
ega kooskõlas HMS § 5 lg-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttega.
3.3.7. Wooluvabrik OÜ taotlusest
3.3.7.1. WV palub pikendada olemasolevat veeluba Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks
ja hüdroenergia kasutamiseks kuni uue veeloa andmise või andmisest keeldumise otsuse
tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.12.2027 põhjusel, et haldusasjad nr 3-22-1199 (Jägala
jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2022–2026 vaidlustamine), 3-22-1463 ja 3-22-1895 (Vabariigi
Valitsuse 03.06.2022 korralduse nr 163 vaidlustamine) ja 3-24-2250 (26.07.2024 korralduse
vaidlustamine) on pooleli ning ei ole lõplikku lahendust saanud. WV hinnangul põhjustab
olemasoleva veeloa mitte pikendamine WV pankrotti mineku ja õigusliku ebaselguseni on
põhjendatud välistada taotlejale selliste äärmuslike tagajärgede tekitamist. WV on seisukohal,
et kuna on pooleli kohtuvaidlused veeloa andmise ja sellega seonduvates küsimustes ja puudub
õigusselgus, siis on õigustatud pikendada olemasolevat veeluba kuni kolm aastat.
24
Natura tagantjärele hindamise aruanne on kinnitatud DHS-is 05.04.2024 nr 1-21/24/5 all ning on
arvutivõrgus kättesaadav https://adr.envir.ee/et/document.html?id=e3f9dd85-7865-4c07-80e7-
729a9f99892a
14
3.3.7.2. KeA märgib esmalt, et olemasoleva veeloa pikendamine ei ole õigustatud, kuna selle
alusel toimub pidev õigusaktide rikkumine ja negatiivsete keskkonnamõjude kumuleerumine.
KeA on varem olemasolevat veeluba pikendanud, kuid võrreldes viimase pikendamisega on
olukord oluliselt muutunud, sest samal paisul uue veeloa andmise taotluse menetluses on KeA
uurimispõhimõttest (HMS § 6) lähtuvalt kogunud tõendeid, neid analüüsinud ja jõudnud
erinevaid asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et WV taotletavaks tegevuseks
ei ole võimalik veeluba anda ning teinud 26.07.2024 korraldusega keelduva otsuse. Ehkki
vastav korraldus on taotleja poolt kohtus vaidlustatud, ei tulene kohtumenetlusest haldusasjas
3-24-2250 ega ka teistest taotleja poolt algatatud ja taotluses viidatud kohtuasjadest varasema
veeloa pikendamise kohustust. Sellist kohustust ei tulene ühestki veeloa andmist reguleerivast
õigusaktist.
3.3.7.3. VeeS § 279 lg 2 ei luba üldreeglina varasema veeloa tähtaega pikendada ja üksnes
erandina ning põhjendatud juhul võib olemasolevat veeluba pikendada kuni uue veeloa
andmise otsustamiseni. VeeS eelnõu (643 SE) seletuskirjas on märgitud, et „Enne
eelnõukohase seaduse jõustumist veeseaduse alusel antud vee erikasutusluba võib muuta. Kuni
2013. aasta 31. detsembrini kehtinud veeseaduse redaktsiooni alusel antud tähtajalise vee
erikasutusloa tähtaega ega kehtivust ei või muuta, välja arvatud olemasoleva vee erikasutusloa
pikendamisel põhjendatud taotluse alusel kuni uue veeloa andmiseni. See rakendussäte on
mõeldud olukorraks, kus tähtajalist vee erikasutusluba tuleb muuta, kuid on soovitud välistada
sellise loa muutmist tähtajatuks. Tähtajalise loa muutmine tähtajatuks tähendab sisuliselt
haldusmenetluse uuendamist ning vee erikasutusloasse niivõrd oluliste muudatuste tegemist,
et see oleks käsitletav uue loa andmisena. Siiski võib sellist vee erikasutusluba ajutiselt
pikendada põhjendatud taotluse alusel uue veeloa andmiseni, et vältida näiteks elutähtsa vm
olulise teenuse katkemist või ebaseaduslikkust ja sellest tulenevaid kõrgendatud
saastetasusid.“
3.3.7.4. Seega on olemasoleva veeloa pikendamine põhjendatud eelkõige juhul, kui selle
tulemusel katkeks või muutuks ebaseaduslikuks elutähtis või muu oluline teenus. Ärilisel
eesmärgil veekogu paisutamise jätkamist ei saa pidada elutähtsaks või muuks oluliseks
teenuseks. KeA on seisukohal, et majanduslikud ja rahalised küsimused võivad olla
omandiõiguse riive seisukohast olulised, kuid ei kaalu käesoleval juhul üles keskkonnaalaseid
eesmärke ega kaalutlusi. Taotleja ei saa eeldada, et looduslikku ressurssi võib ettevõtluse
tarbeks kasutada vaatamata vastuolule keskkonnaõiguse normidega.
3.3.7.5. Taotleja seisukoht, et olemasolevat veeluba mitte pikendades muutuks uue veeloa
vaidlustamise kaebeõigus näilikuks ja kaebus perspektiivituks, pole sisuliselt põhjendatud.
Isegi, kui neid selgitusi olemasoleva veeloa pikendamise menetluses asjakohasteks lugeda, siis
tuleb arvestada ka seda, et KeA on kohtuasjas nr 3-24-2250 vastustajana kaebusele täielikult
vastu vaielnud ega ole sellega nõustunud. Keskkonnaamet hindab veeloa taotluse põhjendatust
veeloa pikendamiseks vaatamata käimasolevatele kohtuasjadele.
3.3.7.6. Kokkuvõtvalt ei ole taotleja poolt erinevate pooleliolevate kohtuasjade algatamise
faktil käesolevas veeloa pikendamise taotluse menetluses enam nii määravat kaalu, et see
tingiks olemasoleva veeloa pikendamise. Taotlejal ei saa ka vaatamata varasematele veeloa
pikendamistele tekkida õiguspärast ootust, et keskkonnanormidega vastuolus oleva veeloa
pikendamist jätkatakse lõputult üksnes seetõttu, et menetluses on erinevaid teemaga seotud
kohtuasju.
15
3.3.7.7. Veeloa pikendamisest keeldumisel on paisu omanik kohustatud ebaseadusliku
paisutuse likvideerima VeeS § 175 lg 4 kohaselt. Paisutuse likvideerimine on eraldiseisev
menetlus ning veeloa pikendamise menetluses ei otsustata, kuidas tulevikus lahendatakse
paisutuse lõplik likvideerimine. KeA juhib tähelepanu, et see ei tähenda tingimata paisu
likvideerimist, vaid paisutuse likvideerimist, milleks lahendusi otsitakse ja kaalutakse
paisutuse likvideerimise menetluses, mitte veeloa pikendamise otsustamise menetluses.
3.3.7.8. Kuigi paisutuse lõplik likvideerimine ei ole kohe võimalik ja võtab aega, on koheselt
võimalik lõpetada hüdroenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks, avada tasandvarjaga
suletud tühjendusava ning lõpetada veetaseme kõigutamine ja seejuures tagada igal ajahetkel
ökoloogiline miinimumvooluhulk allpool paisu. Juba ainuüksi hüdroenergia kasutamise
lõpetamisel lõppeb veetasemete kõigutamine, millel on positiivne mõju vee-elustikule (vt
korralduse p-d 3.3.2.2. ja 3.3.3.4.).
3.3.7.9. Arvestades muuhulgas, et 26.07.2024 korralduse andmise menetluses hinnatud
olulistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes ei oleks võimalik WV taotletavaks tegevuseks
veeluba anda (vt korralduse p-d 3.3.2. ja 3.3.4.), olemasoleva veeloa nõuete ajakohatust (vt
korralduse p 3.3.6.) ning sobimatu tehnoloogiaga (vt korralduse p 3.3.3.3.-3.3.3.4.) kaasneva
negatiivse mõju üha suurenevat kumuleeruvust, ei ole hüdroenergia kasutamisest keskkonna
arvelt jätkuvalt tulu teenimine jätkusuutlik ega põhjendatud. Eelnevat kohtupraktikat
arvestades ja tuginedes ka WV taotlusele, on alust arvata, et vaidlused võivad kesta veel aastaid
ja kui hüdroenergia kasutamisega jätkata, siis negatiivne mõju üha suureneb.
3.4. Kokkuvõte
Arvestades kõike eeltoodut ei ole WV veeloa pikendamise taotlus põhjendatud VeeS § 279 lg
2 tähenduses. Olemasoleva veeloa pikendamisega jätkuks Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-
eesmärkide kahjustamine - ala terviklikkuse ning kaitsealuste liikide elupaikade, sealhulgas
Eesti olulisima lõhe asurkonna, taastamist ei ole võimalik saavutada. Lisaks toimub pidev
loodusliku veerežiimi muutmine, mis on keelatud (LKS § 51 lg 1). Seega on tegevus vastuolus
õigusaktidega KeÜS § 52 lg 1 p 4 tähenduses. Samuti kaasneb tegevusega keskkonnaoht, mida
ei ole võimalik vältida (LKS § 32 lg 2, VeeS § 192 lg 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 6 alusel; vt p 3.3.5.)
Seega keeldub KeA veeloa pikendamisest VeeS § 192 lg 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 4 ja VeeS §
279 lg 2 ja KeÜS § 52 lg 1 p 6 alusel.
16
3.5. Ärakuulamine
3.6.1 Advokaadibüroo WALLESS OÜ mittetulundusühingu Jägala Kalateed esindajana esitas
18.10.202425 arvamuse ja vastuväited käeolevas menetluses. Advokaadibüroo WALLESS OÜ
on seisukohal, et veeloa pikendamisest tuleb keelduda. KeA on arvamusel, et Advokaadibüroo
WALLESS OÜ põhjendused ühtivad eelpool toodud põhjendustega ja eraldi nendele ei vasta.
/allkirjastatud digitaalselt/
Karina Laasik
juhtivspetsialist
veeosakond
Maret Vildak
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
Kairit Kriis
vanemspetsialist
veeosakond
25
Registreeritud KOTKAS, 21.10.2024 nr DM-129633-9 all.
17
EELNÕU
30.10.2024
KORRALDUS
Veeloa pikendamisest keeldumine
1. OTSUS
Võttes aluseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 52 lg 1 p-d 4 ja 6,
looduskaitseseaduse (LKS) § 32 lg 2 ja § 51 lg 1, veeseaduse (VeeS) §-d 191 lg 1, 192 lg 1 ja
§ 279 lg 2, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1, samuti haldusmenetluse käigus
Keskkonnaametile teatavaks saanud teabe, Keskkonnaamet otsustab:
1.1. Keelduda veeloa nr L.VT.HA-171918, mis oli antud Wooluvabrik OÜ-le Jägala
jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks
Linnamäe hüdroelektrijaamas Muinaslinna tee 5 kinnistul Jõesuu külas Jõelähtme vallas
Harjumaal, pikendamisest.
1.2. Avalikustada veeloa pikendamisest keeldumise otsus ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
1.3. Korraldus jõustub teatavaks tegemisel Wooluvabrik OÜ-le.
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide
haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. ASJAOLUD
2.1. Keskkonnaamet (edaspidi KeA) on 15.01.2008 andnud veeloa nr L.VT.HA-171918 Jägala
jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Linnamäe
hüdroelektrijaamas Muinaslinna tee 5 kinnistul Jõesuu külas Jõelähtme vallas Harjumaal.
Veeloa kehtivust on korduvalt pikendanud, viimati 08.12.2022 korraldusega nr DM-121712-8
„Keskkonnaloa nr L.VT.HA-171918 pikendamise korraldus“ kuni uue veeloa andmise või
andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.12.20241.
2.2. Keskkonnaamet keeldus 26.07.2024 korraldusega nr DM-115314-45 (edaspidi 26.07.2024
korraldus) uue veeloa andmisest ja tunnistas kehtetuks Wooluvabrik OÜ (edaspidi WV) veeloa
nr L.VT.HA-171918 (edaspidi ka olemasolev veeluba). Keskkonnaameti 26.07.2024 korraldus
jõustus teatavaks tegemisest.
1
Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS), 08.12.2022 nr DM-121712-8
all.
2.3. 02.08.2024 esitas WV Tallinna Halduskohtule kaebuse.2 Kaebuses palus WV
muuhulgas tühistada KeA 26.07.2024 korralduse ja saata asi KeA-le uueks otsustamiseks ning
rahuldada esialgse õiguskaitse (edaspidi EÕK) taotluse ja peatada KeA 26.07.2024 korralduse
kehtivus kuni vastavas haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni.
2.4. Tallinna Halduskohus rahuldas 08.08.2024 määrusega WV EÕK taotluse ning peatas
Keskkonnaameti 26.07.2024 korralduse kehtivuse haldusasjas nr 3-24-2250 tehtud
kohtulahendi jõustumiseni.
2.5. Keskkonnaamet teavitas 12.08.2024 kirjaga nr DM-129377-1 WV, et Tallinna
Halduskohtu 08.08.2024 määruse alusel haldusasjas nr 3-24-2250 on 26.07.2024 korralduse
kehtivus peatatud, mille tõttu muutus kehtivaks olemasolev veeluba kuni 31.12.2024.
2.6. WV esitas KeA-le 13.09.2024 taotluse olemasoleva veeloa muutmiseks, st kehtivuse
pikendamiseks kuni 31.12.20273.
2.7. Veeloa muutmisest keeldumise otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste
teavitamine
KeA viib käesoleva veeloa menetluse läbi avatud menetlusena. KeA teavitas veeloa
pikendamisest keeldumise otsuse eelnõu valmimisest XX.XX.2024 ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded ja edastas selle XX.XX.2024 menetlusosalistele
arvamuste/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1, § 49 lg 1).
HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele
võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja
vastuväited.
Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks mitte läbi viia avalikku istungit.
2.8. Veeloa muutmisest keeldumise otsusest teavitamine
Veeloa muutmisest keeldumise otsus toimetatakse taotlejale ja teistele isikutele, kelle õigusi
veeloa muutmisest keeldumise otsus piirab, kätte keskkonnaloa andja poolt postiga või
elektrooniliselt (KeÜS § 58 lg 1, HMS § 25–30).
Tulenevalt eeltoodust toimetab KeA veeloa muutmisest keeldumise otsuse menetlusosalistele
postiga või elektrooniliselt.
2
Haldusasi nr 3-24-2250
3
Registreeritud KOTKAS, 13.09.2024 nr DM-129633-1 all.
2
3. KAALUTLUSED
3.1. Lähteseisukohad
3.1.1. KeA märgib, et veeloa kehtivuse lõppedes hindab loa andja veeloa taotluse
lahendamisel igakordselt taotleja kava veekogu paisutada ja hüdroenergiat kasutada ning
hindab igakordselt veeloa muutmisest keeldumise aluseid. Loa andja otsustab veeloa
muutmise, hinnates konkreetset kujunenud olukorda kehtiva õigusruumi alusel. Samuti vaatab
loa andja üle loa taotleja õigused, kohustused ning võimalikud seatavad piirangud. Loa andja
teeb veeloa muutmise otsuse lähtudes taotluses esitatud teabest, vee erikasutust ja kaitset
sätestavatest õigusaktidest, taotluse kohta esitatud seisukohtadest ja muudest menetletavas
asjas olulise tähendusega asjaoludest.
3.1.2. WV taotleb veeloa pikendamist Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja
hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks kuni 31.12.2027.
3.1.3. Jägala jõgi kuulub keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli,
meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (edaspidi määrus nr 73) § 2 p 20 alusel
Jägala joast suubumiseni Soome lahte lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja
elupaikade nimistusse. Linnamäe pais asub nimetatud jõelõigul, seega tuleb tegevuste
kavandamisel lähtuda looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 51 lg 1, mille kohaselt on lõhe,
jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul keelatud
olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, samuti uute paisude
rajamine ning loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. LKS § 51 lg 11 sätestab erisuse, mille
alusel on LKS § 51 lg 1 nimetatud veekogul või selle lõigul loodusliku sängi, veerežiimi ning
veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui sellega
parandatakse kalade kudemisvõimalusi.
3.1.4. VeeS § 174 lg 3 sätestab, et LKS § 51 lg 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse
kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik
või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Linnamäe pais on
kaladele ületamatu rändetõke. WV ei ole VeeS-st tulenevat kohustust, tagada kalade läbipääs
paisust üles- ja allavoolu, tänaseni täitnud.
3.1.5. Jägala jõe ja Jõelähtme jõe4 alamjooks5 on Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määruse nr
144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“ (edaspidi määrus nr 144) § 1 lg 1 p 1
kohaselt Jägala jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide
– hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar)
elupaikade ning loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse.
Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgid on sätestatud LKS § 69 lg-s 3 ja Vabariigi
Valitsuse 05.08.2004 korralduses nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri“ (edaspidi korraldus nr 615). Korralduse nr 615 lisa 1 p 2, ap 56
alusel kuulub Jägala jõe hoiuala Jägala loodusala6 nime all Natura 2000 võrgustiku alade
koosseisu. Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on lisaks Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärkideks
olevate liikide isendite elupaikadele ja elupaigatüübile kaitsta järgmiste liikide isendite
elupaiku: saarmas (Lutra lutra) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).
4
Keskkonnaregistrikood VEE1087900.
5
Jägala jõe hoiuala; keskkonnaregistrikood KLO2000001.
6
Keskkonnaregistrikood RAH0000040; ala kood EE0010150.
3
3.1.6. Pinnavee, rannikuvee ja põhjavee kaitse raamistik on kehtestatud veepoliitika
raamdirektiivis7 (edaspidi VRD), mis on üle võetud VeeS-ga. Pinnavee kaitse eesmärk on
pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning
pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, vähemalt hea seisund ning pinnavee kaitse
eesmärgi saavutamiseks tuleb vältida pinnaveekogumite ökoloogilise ja keemilise seisundi
halvenemist (VeeS § 32 lg 1 ja § 33 lg 1).
3.1.7. Linnamäe pais on kultuuriministri 21.12.2016 käskkirjaga nr 180 „Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks tunnistamine“ tunnistatud kultuurimälestiseks8.
Lisaks kultuuriministri 18.12.2020 käskkirja nr 190 „Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste
kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine“ (edaspidi käskkiri nr
190) p-ga 4 kehtestati mälestistele ühine kaitsevöönd, kuhu sisse arvati ka Linnamäe paisjärv.
Põhjalikumalt on kultuurimälestise teemat käsitletud Natura erandi hindamine aruande9 p-s
2.2.2 ning siinkohal üle kordama ei hakata.
3.2. Veeloa muutmisest keeldumise alused
KeÜS § 59 lg 4 järgi vaatab veeloa andja veeloa muutmise taotluse läbi veeloa andmiseks
sätestatud korras. VeeS § 192 lg 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 4 alusel keeldub keskkonnaloa andja
keskkonnaloa muutmisest, kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele
ning VeeS § 192 lg 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 6 kohaselt, kui tegevusega kaasneb keskkonnaoht,
mida ei ole võimalik vältida, välja arvatud juhul, kui huvi keskkonnaloa andmiseks on
ülekaalukas ja tegevusel puudub mõistlik alternatiiv ning on võetud kasutusele ohu
vähendamise meetmed.
VeeS § 279 lg 2 sätestab, et VeeS kuni 2013. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni alusel
antud tähtajalise vee erikasutusloa puhul ei või muuta tähtaega, välja arvatud olemasoleva vee
erikasutusloa pikendamise korral põhjendatud taotluse alusel kuni uue veeloa andmise
otsustamiseni. Seega saab 2013. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni alusel antud
tähtajalist vee erikasutusluba pikendada üksnes juhul, kui esitatud on pikendamiseks
põhjendatud taotlus ning uue veeloa andmise üle ei ole veel otsustatud. Keskkonnaamet on
keeldunud 26.07.2024 korraldusega uue veeloa andmisest. Tallinna Halduskohus on
08.08.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-2250 peatanud EÕK korras 26.07.2024 korralduse
kehtivuse kuni haldusasjas nr 3-24-2250 tehtud kohtulahendi jõustumiseni. EÕK korras
26.07.2024 korralduse kehtivuse peatamine ei kohusta Keskkonnaametit olemasolevat veeluba
pikendama ega välista olemasoleva veeloa pikendamata jätmist. Seega tuleb Keskkonnaametil
hinnata veeloa pikendamise taotluse põhjendatust. Juhul, kui veeloa pikendamise taotlus ei ole
põhjendatud, ei ole veeloa pikendamine lubatav.
7
Veepoliitika raamdirektiiv on arvutivõrgus kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02000L0060-20141120&from=EN (06.02.2024).
8
Kultuurimälestiste register, registrinumber 30418.
9
Natura erandi hindamise aruanne on kinnitatud DHS-s 05.04.2024 nr 1-21/24/6 all ning on
arvutivõrgus kättesaadav https://adr.envir.ee/et/document.html?id=d9ed2cd4-22c5-4d19-8d37-
e992ddb5d94e.
4
3.3. Veeloa pikendamisest keeldumise põhjendused
KeA keeldus 26.07.2024 korraldusega uue veeloa andmisest ja tunnistas kehtetuks WV
olemasoleva veeloa. Kohus on EÕK korras 26.07.2024 korralduse kehtivuse peatanud ning
selle tulemusena olemasolev veeluba kehtib. See aga ei välista veeloa pikendamise taotluse
menetluses muuhulgas 26.07.2024 korralduse andmise menetluses hinnatud asjaoludele ja
tõenditele tuginemist ning samadele järeldustele jõudmist.
Veeloa pikendamise otsustamine on KeA kaalutlusotsus, mille raames arvestab KeA
menetluses tähtsust omavaid asjaolusid. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada
kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades
olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. KeA lähtub seejuures HMS §-s 6 sätestatud
uurimispõhimõttest, mille kohaselt on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise
tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Seega tuleb
KeA-l hinnata asjaolusid ja tõendeid kogumis ning on põhjendatud arvestada muuhulgas
26.07.2024 korralduse andmise menetluses hinnatud asjaolude ja tõenditega. KeA on
seisukohal, et veeloa pikendamisest tuleb keelduda järgmistel põhjustel.
3.3.2. Negatiivsest mõjust vee-elupaikadele ja –elustikule, sh Jägala loodusala kaitse-
eesmärkidele
3.3.2.1. Paisutamise ja hüdroenergia kasutamise avaldavad negatiivset mõju vee-elupaikadele
ja -elustikule. Esmane ebasoodne mõju Natura elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ja vee-
elustikule avaldub Jägala jõe tõkestamises ja paisutamises Linnamäe paisul, kuna sellega
kaasneb kalastiku vaba liikumise tõkestamine paisust üles- ja allavoolu, u 5 ha suuruse
väärtusliku (kärestikulise) jõelise elupaiga uputamine paisjärve alla ja uputatud alale setete
kuhjumine ning paisu purunemisest või vee allalaskmisest tulenev settereostuse oht. Paisjärve
alla jäävad olulised kudealad, mis tuleks taastada, et saavutada Jägala loodusala kaitse-
eesmärgid ja vee-elustiku hea seisund. LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende
elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati
ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade,
kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
3.3.2.2. Hüdroenergia kasutamine elektritootmiseks avaldab samuti elupaigatüübile jõed ja
ojad ja vee-elustikule ebasoodsat mõju. Ebasoodsad mõjud kaasnevad eelkõige
hüdroelektrienergia tootmisest tuleneva tsüklilise veekasutusega, mis täiendavalt jõe
paisutamisele muudab elupaigatüübi seisundit negatiivses suunas (mõlemad tegurid koos ja
eraldi muudavad jõe looduslikku veerežiimi). Linnamäe HEJ-s kasutusel olevate turbiinide
töölabad ei ole reguleeritavad ning töötavad tsükliliselt. Turbiinide tööks vajaliku veesurve
tagamiseks paisu taha kogutakse vett nii suvisel kui ka talvisel madalveeperioodil ning toimub
pidev vooluveekogu loodusliku veerežiimi muutmine. Loodusliku veerežiimi muutmine ja
selle käigus veetaseme pidev kõigutamine mõjutab negatiivses suunas vee-elustikku, sh
mitmeid Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks seatud liike.
HEJ tsükliline töö muudab jõeosa veerežiimi ebastabiilseks, mis põhjustab lõhele sobilike
elupaikade ajuti kuivale jäämist. Vooluhulkade kõikumine ohustab otseselt kalu, eriti nende
5
noorjärke ja kehvema ujumisvõimega liike nagu võldas. Eriti negatiivselt võib see mõjutada
nii lõhilaste kui ka jõesilmu kuderännet, kudemist ja marja loodusliku inkubeerimise
toimumist. Lõhe noorjärkudel (nagu enamikul teistel kaladel) tuleb regulaarselt vahetada oma
elupaiku. Selline pidev elupaikade vahetamine tekitab kaladel pideva stressi, mis sunnib neid
lahkuma ja uusi elupaiku otsima. Sellest annab tunnistust lõhe noorjärkude väga väike ja
ebaregulaarne esinemine Linnamäe HEJ allavoolu jäävas jõelõigus vaatamata sellele, et
sugukalu on jões kudeajal rohkesti.
Linnamäe HEJ tsükliline veekasutus ohustab jõesilmu arvukust (reaalselt võib laskujate arv
kõikuda vahemikus 2000-20 000 laskujat aastas), kuna kaldaäärt eelistavate silmuvastsete
elupaigad võivad ajuti kuivale jääda ning seetõttu ka vastsed hukkuda (vastsed peavad elama
jões vähemalt 3–4 aastat, nad elavad jões muda- ja liivasetetesse kaevunult ning ei suuda kuigi
hästi oma elupaiku vahetada).
Täiendav negatiivne mõju avaldub noorjärkude laskumisel läbi turbiinide, kuna sellega
kaasneb suur suremus.
3.3.2.3. Paisutamise ja hüdroenergia kasutamisega kaasnevad negatiivsed muutused jõe
ökosüsteemis, eelkõige halvenevad jõe hüdromorfoloogilised näitajad (vooluhulgad,
voolurežiim, gaasirežiim) ning seeläbi kogu jõe elustik ja elupaik mõjutatavas osas.
3.3.2.4. Vohavat neeruhaigust põhjustava parasiidi Tetracapsuloides bryosalmonae leviku ja
mõju uuring10 Eesti lõhilastel tõestas, et enamik uuritud paise põhjustasid suvekuudel olulist
veetemperatuuri tõusu allavoolu jäävates jõelõikudes, mis muudavad vastavad jõelõigud
lõhilastele ebasobivaks. Lisaks üldisele veetemperatuuri tõusule on Eesti lõhilased ja eriti
forelli asurkonnad T. bryosalmonae poolt põhjustatud vohandilise neeruhaiguse tõttu ohustatud
ning käesolev uuring näitab paisude ja vohandilise neeruhaiguse vahelist väga tugevat seost.
Sisuliselt toimivad paisud allavoolu jäävatel jõelõikudel oluliste haiguskollete tekitajatena.
Koos kliimamuutustega süveneb tulevikus paisude ning tugevalt muudetud jõeosade poolt
põhjustatud keskkonnahäiringute mõju ning vohandilise neeruhaiguse ägenemise tõttu on
oodata lõhilaste noorjärkude suremuse tõusu. Juhul kui jões on tõestatud T. bryosalmonae
esinemine, siis pole olemasolevate teadmiste põhjal võimalik parasiidist vabaneda.
3.3.2.5. Jägala loodusalal pole kaitse-eesmärgid, sh kalastiku hea seisund saavutatavad, kui
praegune paisutus säilib ning kalade rändetee Linnamäe paisust üles- ja allavoolu kogu Natura
ala ulatuses ei õnnestu efektiivselt avada. Samuti tuleb lõpetada Linnamäe HEJ juures
vooluhulkade reguleerimine.
3.3.2.6. Kalapääsu ehitamine antud juhul probleemi aga ei lahenda, kuna oluline osa 5 ha
lõhilastele sobivatest koelmualadest jääb praeguse paisjärve alla. Selleks, et kude õnnestuks ja
järelkasv ellu jääks, on lõhilastele vajalik kruusane, kärestikuline jõepõhi ning voolav ja
hapnikurikas vesi ka kuumadel suvekuudel. Teadaolevalt ei ole hüdroenergia kasutamisel
elektrienergia tootmiseks ja paisutamiseks Linnamäe paisul lahendusi, mis tagaksid üheaegselt
10
”Vohavat neeruhaigust põhjustava parasiidi Tetracapsuloides bryosalmonae leviku ja mõju uuring Eesti
lõhilastel“ Projekti T220023VLVI lõpparuanne, Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini- ja loomakasvatuse
instituut Vesiviljeluse õppetool, Magnus Lauringson ja Anti Vasemägi (Tartu 2023). Arvutivõrgus kättesaadav -
https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-02/uuring-2023-parasiidid-l%C3%B5hilastel_0.pdf
6
nii paisutamise, hüdroenergia kasutamise ja kalade rändetee efektiivse avamise, seega tõhusad
leevendavad meetmed puuduvad11 (Natura tagantjärele hindamise aruanne ptk 4.1.).
3.3.3. Märkimisväärsest ajas kumuleeruvast negatiivsest mõjust
3.3.3.1. Linnamäe HEJ tegevuse jätkamisega kaasnevad looduskeskkonnale, sealjuures Jägala
loodusala kaitse-eesmärkidele kumulatiivsed negatiivsed mõjud. Paisutamise ja hüdroenergia
kasutamisega elektrienergia tootmiseks kaasneb märkimisväärne ajas kumuleeruv negatiivne
mõju looduskeskkonnale: mida pikemalt on jõgi paisuga tõkestatud ning vee erikasutus jätkub,
seda nõrgemaks jäävad siirdekalade (lõhe ja jõesilm) ja teiste kaitsealuste liikide (võldas,
paksukojaline jõekarp) populatsioonid, sest mida väiksem on isendite arvukus, seda väiksem
on geneetiline mitmekesisus ning iga muu negatiivne tegur on suurema mõjuga
populatsioonile. Samuti ei ole kaitse-eesmärgiks olevatel liikidel võimalik kasutada
paisjärvealust elupaika (5 ha) ning eeskätt siirdelise eluviisiga liikidel nagu kaitse-eesmärgiks
olevad lõhe ja jõesilm ei ole võimalik kasutada paisust ülesvoolu jäävaid elupaiku (96%
elupaikadest) seni, kuni paisutus ja rändetõke pole likvideeritud.
3.3.3.2. Paisutamine omab kumuleeruvat negatiivset mõju lisaks rändetõkkeks olemise näol ka
jõelisele elupaigale setete kogunemise ja paisjärve temperatuuri tõusu kaudu. Paisjärvealused
kärestikud on mattunud setete alla ja settereostuse oht paisust allavoolu jäävatele kärestikele
on suur. Temperatuuri tõus muudab elupaikade kvaliteedi halvemaks jahedalembestele
kalaliikidele (nt lõhelistele). Paisjärve säilimisega on nt lõhe taastootmine Jägala jões 0-
lähedane (potentsiaal seejuures on vähemalt 8500-12 600 laskujat aastas – seega iga aasta,
mille võrra jõelise elupaiga taastumine edasi lükkub, tekitab ajas suurenevat kahju kaitse-
eesmärgiks oleva lõhe arvukusele), kuna kättesaamatud või uputatud on 96% elupaikadest.
3.3.3.3. Linnamäe HEJ-s toodetakse hüdroenergiast elektrienergiat kolme Waterpump WP OY
mittereguleeritava propellertüüpi turbiin-generaatoriga, mille võimsused on vastavalt 341 kW,
384 kW ja 427 kW (summaarne võimsus 1152 kW). Vee vooluhulk võimsuse 341 kW juures
on 4,0 m3/s, 384 kW juures 4,5 m3/s ja 427 kW juures 5,0 m3/s. Kõik turbiinid töötavad
vooluhulgal 4-5 m3/s ja turbiinide töörõhk on 10 m.
3.3.3.4. LKS § 51 lg 1 kohaselt on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana
kinnitatud veekogul keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab
veetaset, samuti uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine.
LKS § 51 lg 1¹ sätestab erisuse, mille alusel on LKS § 51 lg-s 1 nimetatud veekogul või selle
lõigul loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel
lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi. Võttes arvesse, et
Linnamäe HEJ-s kasutusel olevate turbiinide töölabad ei ole reguleeritavad, toimub turbiinide
tööks vajaliku veesurve tagamiseks paisu taha vee kogumine nii suvisel kui ka talvisel
madalveeperioodil. Linnamäe HEJ-s kasutusel olev tehnika ei ole võimeline elektrit tootma
madalamatel vooluhulkadel kui 4,0 m³/s. Seega toimub pidev loodusliku veerežiimi muutmine
vooluhulkadel, mis jäävad vahemikku 1,34 m³/s kuni 4,0 m³/s. Vooluveekogu veerežiimi pidev
muutmine vee kogumise tagajärjel on tõsine oht looduskeskkonnale vajaliku normaalse
ökoloogilise tasakaalu saavutamisel ja säilitamisel. Vooluhulkade kõikumine ohustab otseselt
kalu, eriti nende noorjärke. Eriti negatiivselt võib see mõjutada lõheliste kui ka jõesilmu
11
Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja hüdroenergiast elektritootmine Loodusdirektiivi art 6 lg 3
nõuetele vastav tagantjärele hindamine Natura erandi etapp. Aruanne kättesaadav KeA DHS-s 5.4.2024 nr 1-
21/24/6
7
kuderännet ja kudemist ja marja loodusliku inkubeerimise toimumist. Kogu jõeelustikule
soodsate elutingimuste kindlustamiseks on oluline tagada ja säilitada jõe looduslik
(looduslähedane) hüdroloogiline režiim. Kui kogutakse vett eesmärgiga kasutada
hüdroenergiat elektri tootmiseks, siis sellega muudetakse looduslikku hüdroloogilist režiimi ja
tuleb eeldada keskkonnamõju, mis kaasneb veetaseme ja vooluhulga muutmisega Jägala jões
ning mõju seeläbi vee-elustikul. Seega ei vasta tegevus õigusaktiga sätestatud nõuetele KeÜS
§ 52 lg 1 p 4 tähenduses ning KeA keeldub olemasoleva veeloa pikendamisest mh KeÜS § 52
lg 1 p 4 alusel koostoimes KeÜS § 59 lg-ga 4 ja VeeS § 192 lg-ga 1.
3.3.4. Natura 2000 võrgustiku alast
3.3.4.1. Paisutamise ja hüdroenergia kasutamise jätkamine kahjustab Natura 2000 võrgustiku
ala kaitse-eesmärke ja Natura 2000 võrgustiku terviklikkust ning ebasoodsat mõju ei ole
võimalik leevendada. KeA on analüüsinud Natura erandi kohaldamist Natura erandi hindamise
aruandes12 ning on jõudnud järeldusele, et kuna Natura erandi rakendamise kõik kolm eeldust
ei ole täidetud, sest puuduvad hüvitusmeetmed, ei ole võimalik erandit rakendada.
3.3.4.2. Riigikohtu Halduskolleegium on otsuses kohtuasjas nr 3-17-1739 välja toonud, et kui
tegevus toob hoolimata leevendavatest meetmetest kaasa Natura ala kaitse-eesmärgi olulise
kahjustamise, võib pädev asutus seda erandina loodusdirektiivi art 6 lg-st 2 lubada
analoogiliselt sama artikli lg-s 4 ette nähtud menetlusega, kui selles sättes kehtestatud
tingimused on sisuliselt täidetud, mh viiakse läbi art 6 lg 3 nõuetele vastav asjakohane
hindamine ja võetakse asendusmeetmed (RKHKo 3-21-150 p 32).
3.3.4.3. Tegevuse elluviimine hoolimata ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on
loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohaselt võimalik üksnes siis, kui on samaaegselt täidetud nimetatud
sätte kõik kolm eeldust:
a) puuduvad alternatiivsed lahendused,
b) ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused on nõuetekohaselt põhjendatud ja
c) kui Natura 2000 võrgustiku ala üldise sidususe kaitsmiseks on vastu võetud sobivad
asendusmeetmed.
3.3.4.4. Neid kõiki eeldusi on analüüsitud Natura erandi hindamise aruandes. Vastavalt
Vabariigi Valitsuse 03.06.2022 korraldusele nr 163 „Nõusolek tegevusloa andmiseks
Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe HEJ-s hüdroenergia kasutamiseks
elektrienergia tootmisel“ (edaspidi Vabariigi Valitsuse korraldus nr 163) on leitud, et
tegevusele puuduvad alternatiivsed lahendused ning tegevus on vajalik avalikkuse jaoks
esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel. Seega on Vabariigi Valitsuse korraldusega nr
163 KeA-le siduvalt tuvastatud Natura erandi tegemise kaks eeldust kolmest. Samuti on
Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 163 leitud, et tegevusloa andmise otsuse teeb ja loa
tingimused, sealhulgas hüvitusmeetmete rakendamise kohustuse seab KeA.
Seetõttu analüüsib KeA järgnevalt sobivate asendusmeetmete olemasolu ja rakendamist
tuginedes seejuures Natura erandi hindamise aruandele. KeA selgitab, et hüvitusmeetmete
12
Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja hüdroenergiast elektritootmine Loodusdirektiivi art 6 lg 3
nõuetele vastav tagantjärele hindamine Natura erandi etapp Kättesaadav KeA DHS-s 5.4.2024 nr 1-21/24/6
8
rakendamise võimalikkust ei hakata käesolevas korralduses täies mahus kordama, kuid
põhijäreldused tuuakse ära alljärgnevalt.
3.3.4.5. Vabariigi Valitsuse korralduse nr 163 resolutsiooniga on kehtestatud, et tegevus on
alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt
tungivatel põhjustel. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas
haldus- ja riigiorganitele (HMS § 60 lg 2). Vabariigi Valitsus on põhjendanud alternatiivide
puudumist korralduse nr 163 p-s 4 “Alternatiivid”, mille kohaselt puuduvad alternatiivid mh
seetõttu, et loa taotleja eesmärk ei seisne elektri tootmises mistahes asukohas ja mistahes
tehnoloogiaga, vaid tootmise jätkamises just nimelt ajaloolises Linnamäe hüdroelektrijaamas.
Samuti ei ole Linnamäe paisu võimalik asendada mõnes teises asukohas mõne muu ehitisega,
sest teist sellist ehitist Kultuuriministeeriumi järelduste kohaselt Eestis ei leidu. Vabariigi
Valitsus on põhjendanud ülekaalukat avalikku huvi korralduses nr 163 p-s 6 “Kokkuvõte”, kus
märgib, et avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused seisnevad
kultuurimälestiseks tunnistatud Linnamäe paisu pikaajalise ja tervikliku säilimise tagamises
ning seda ümbritseva arheoloogiapärandi ja kultuurmaastiku säilitamises, mis on pika ajaloo
vältel välja kujunenud ja on tähenduslik nii kaasajas kui ka väärtuslik tulevastele põlvedele
säilitamiseks; Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamise ja Linnamäe hüdroelektrijaamas
hüdroenergia kasutamise võimaldamine elektrienergia tootmiseks on eeldus, mis tagab
kultuuriväärtusliku ehitise ja keskkonna säilimise olemasoleval kujul.
3.3.4.6. Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 163 jäeti hüvitusmeetmete leidmine
Keskkonnaameti ülesandeks. Asendus- ehk hüvitusmeetmete eesmärgiks on korvata tegevuse
negatiivset mõju, pakkudes seeläbi kompensatsiooni, mis oleks vastavuses asjaomasele liigile
või elupaigale tekitatud kahjudega13. Seega on hüvitusmeetmete eesmärgiks tagada
mitmesuguste loodushoiu meetmetega Natura 2000 võrgustiku terviklikkus. Meetmed peavad
olema tekkiva kahju suhtes proportsionaalsed ja looduses rakendatavad. Euroopa Komisjoni
28.09.2021 teatise C(2021)6931 final alusel peavad kavandatavad asendusmeetmed
(hüvitusmeetmed) Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe tagamiseks: a) olema suunatud
negatiivselt mõjutatud elupaikadele ja liikidele võrreldavates proportsioonides ning b) täitma
algse ala valikut õigustanutega võrreldavaid funktsioone, eelkõige seoses asjakohase
geograafilise jaotumisega.
3.3.4.7. Hüvitamisaladeks saab määrata alasid, kus on hüvitatavad väärtused olemas samas
mahus ja kvaliteedis. Hüvitusmeetmete puhul on tähtis, et nad oleksid ökoloogiliselt
funktsionaalsed ehk ökoloogiliselt toimivad. Keskkonnaameti poolt koostatud Natura erandi
hindamise aruanne jõudis järeldusele, et Jägala loodusala kaitseväärtusi ei ole võimalik samas
või suuremas mahus kompenseerida. Natura erandi hindamise käigus analüüsiti läbi kõik
võimalikud Jägala loodusalaga sarnaste Eesti jõeliste elupaikade asukohad ning jõuti
järeldusele, et summeerides sobilikud Eesti jõed ja nende lõigud, ei suudeta nendega paraku
ikkagi saavutada Jägala loodusalal seatud kaitse-eesmärke. Tänased Natura alad hõlmavad
kõige väärtuslikumat osa Eestis esinevatest elupaikadest, sh elupaigast jõed ja ojad, kus
13 Looduskaitseseadus § 701; Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6
sätted, arvutivõrgus: (2019/C 33/01)Natura 2000 alade kaitsekorraldus — Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ
artikli 6 sätted (europa.eu)
9
eesmärgiks seatud liikide elupaikadest on esindatud lõhe, jõesilmu, võldase ja paksukojalise
jõekarbi elupaigad. Seetõttu on Jägala loodusala kaitseväärtustega samas mahus uute
kaitsealade loomise võimalused piiratud.
3.3.4.8. Sarnase kaitseväärtusega jõelõike, mis ei ole Natura 2000 kaitse all, leidub Vasalemma
ja Pirita ning potentsiaalselt (teadmata, millise ajalise perspektiiviga) Purtse jões, väiksemas
ulatuses (samas puuduvad Jägalale iseloomulikud lõhe elupaigad ja teadmata on jõe sobivus
jõesilmu elupaigana) ka Kasari jõestikus. Samas ei ole ulatus piisav kas jõe ja/või liikide
asurkondade ja elupaikade seisundi või jõele avalduva negatiivse inimmõju (veehaare, HEJ,
paisud) tõttu. Teoreetiliselt on ka Narva jõel lõik Narva jõe alamjooksu hoiualast (Struuga
loodusalast) ülesvoolu, mille võrra võiks loodusala suurendada, ent endine parim lõhede
kudeala – Narva jõe kanjon – jäeti HEJ rajamisega kuivaks. Kuna HEJ kuulub Venemaale, ei
ole seni suudetud riikide vahel kokkuleppele jõuda veekasutuses kanjonis kudealade
taastamiseks (Natura erandi hindamise aruanne lk 53 p 3.3.3.2.). Lõhe elupaikade
inventeerimine Jägala ja Jõelähtme jõgede alamjooksudel näitas, et jõelistes osades on lõhele
sobilikke sigimis- ja noorjärkude kasvualasid kokku u 2,2 ha (sellest 0,3 ha allpool Linnamäe
paisu). Linnamäe paisjärve likvideerimise korral lisanduks sellele veel 5 ha hea kvaliteediga
sigimis- ja kasvuala. Samas kui paisutust ei likvideerita ja efektiivset juurdepääsu ei tagata
paisust ülesvoolu, jääb kättesaamatuks lisaks paisjärvealustele elupaikadele ka paisjärve ja joa
vahelisel alal olevad elupaigad - kokku 7,6 ha nii lõhe kui ka jõesilmu elupaikadest. Potentsiaal
lõhe elupaikade taastumisel oleks 8500-12600 laskujat aastas, jõesilmu potentsiaal suureneks
vähemalt kaks korda võrreldes olemasoleva seisuga. Võldase ja paksukojalise jõekarbi rikutud
elupaikade pindala on kokku 7,2 ha. Kui jätkatakse hüdroenergia kasutamist elektri tootmiseks
ja paisjärve ei likvideerita, jäävad elupaigatüübi jõed ja ojad kaitse-eesmärgid täitmata 16 ha
ulatuses (Natura erandi hindamise aruanne lk 51 p 3.3.2.1.).
3.3.4.9. Natura erandi hindamise aruandes hinnati asendusaladena:
Vasalemma loodusala suurendamine jõelõigul kuni Munalaskme oja suudmeni (20,25 km
suudmest) on võimalik täiendavalt kaitse alla võtta 1,9 ha kärestikke, mis on elupaigaks lõhele,
jõesilmule, võldasele ja paksukojalisele jõekarbile, ning lõigult võiks igal aastal merre laskuda
kuni 1900 lõhe noorkala (Natura erandi hindamise aruanne lk 53-54). Lõigul on laialt levinud
ka võldas ja jõesilm, ent paksukojalise jõekarbi esinemine lõigul ei ole teada. Vasalemma jõe
seisund on Lääne-Eesti veemajanduskava 2022-2027 kohaselt kesine14. Sellega ei kompenseeri
tervikuna Jägala loodusala kaitse-eesmärke.
3.3.4.10. Pirita loodusala suurendamine jõelõigul Pirita loodusala ülemisest piirist kuni
Vaskjala paisuni (24,7 km kaugusel merest) leidub 2,9 ha kärestikke. Lõigul esineb lõhe, võldas
ja jõesilm. Elupaigaline kvaliteet selles piirkonnas on siiski enamasti kasin, sest paljudel
kärestikel moodustab jõe põhja lausaline paekivipaljand, mis lõhele ja jõesilmule kudemiseks
ei sobi (Natura erandi hindamise aruanne lk 56). Ohutegur Pirita jõe loodusala (sealhulgas ka
pakutud uue lõigu) seisundile on võimalik vee liigvähendamine AS Tallinna Veele kuuluvas
Vaskjala hüdrosõlmes. Selline ajutine vee liigvähendamine on igal juhul probleemiks vahetult
paisust allavoolu asuvates piirkondades kuni lõikudeni, kus väiksemad sissevoolud vee
liigvähendamist osaliselt kompenseerivad. Sellise tegevuse korral ei ole antud jõelõik
hüvitusalana kasutatav. Tallinna linna joogiveega varustamine on esmatähtis avalik huvi, seega
14
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, arvutivõrgus kättesaadav
https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022-10/L%C3%A4%C3%A4ne-
Eesti%20vesikonna%20veemajanduskava%202022-2027.pdf
10
ei ole perspektiivne ka looduslähedase veerežiimi taastamine (Natura erandi hindamise aruanne
lk 56 p 3.3.3.2).
3.3.4.11. Purtse jõe alamjooksu suudmest kuni Sillaoru paisuni kaitse alla võtmine. Kuigi
Purtse jõe potentsiaal 12 757 laskujat aastas on suurem kui teoreetiline Jägala loodusala
laskujate vahemik 8500-12600 ja Sillaoru paisust allavoolu on Purtse jões 7,9 ha kärestikke
ning selle kvaliteet lõhe taastootmisalana on väga hea, tuleb arvestada Purtse jõe praegust
seisundit. Võimalik, et Purtse jõgi on kunagi tulevikus jääkreostusest piisavalt taastunud, et
vastaks vajaliku kvaliteediga elupaigatüübile jõed ja ojad, kuid praegusel hetkel on veekogu
seisund jätkuvalt halb15, sh vee-elustik ei ole täielikult taastunud. Teadmata on ka
ajaperspektiiv, millal jõgi võiks taastuda kvaliteedis, mis vastaks Natura alale (elupaigatüübi
jõed ja ojad kirjeldus on toodud Jägala jõe kaitsekorralduskava ptk-s 2.2.1). 2023. a lõhe ja
meriforelli seirearuande kohaselt lõhe arvukus Purtse jões kõigub (joonis 1). Arvestuslik
laskujate arv esimesest paisust (Sillaoru) allavoolu on järgnevad: 2020. a - 3600 laskujat
(28,1% potentsiaalsest), 2021. a - 2600 laskujat (20,3% potentsiaalsest), 2022. a - 4800 laskujat
(37,2% potentsiaalsest), 2023. a - 1600 laskujat (12,5% potentsiaalsest) ja 2024. a - 1700
laskujat (13,3% potentsiaalsest)16. Seega on laskujate arvukus väga madal ja ei ole
ligilähedanegi potentsiaalsele. Paksukojaline jõekarp on Purtse jõest hävinud ja selle põhjuseks
on suure tõenäosusega veereostus17. CleanEst projekti raames teostatud vee-elustiku seire
andmetel ei ole taastunud ka jõesilmu ja võldase asurkonnad Sillaoru paisust allavoolu jäävas
lõigus18. Nagu selgitatud eelnevalt, siis sobib asendusmeetmeks selline ala, mis oleks
ökoloogiliselt funktsionaalne ehk ökoloogiliselt toimiv. Seega ei saa Purtse jõge antud
olukorras sobiliku hüvitamisalana käsitleda (Natura erandi hindamise aruanne lk 57-59).
Teadmata on ka, kas ja millal jõgi sellisesse seisu jõuab. Veekogu seisund on jätkuvalt halb,
vee-elustik ei ole taastunud võimalikul hüvitusmeetme alal allavoolu Sillaoru paisu. Lisaks
omab Purtse jõel asuv Sillaoru HEJ negatiivset mõju allavoolu jäävale jõeosale, kuna
elektritootmine toimub tavapäraselt tsüklilisena. Paisu (kalapääsu) ja HEJ väljavoolukanali
vaheline looduslik jõelõik (u 800 m) on vee HEJ-sse juhtimise tõttu veevaene ning ei täida oma
funktsiooni. Sellest tulenevalt on Natura ala moodustamisel Purtse jõele oluline ning vältimatu
Sillaoru HEJ mõjude leevendamine. Purtse jõe valimine Natura ala asendusalaks oleks
sisuliselt selline juhtum, kus Linnamäe HEJ tootmise säilitamisel tekitatakse olulised vastuolud
teisel HEJ-l (Natura erandi hindamise aruanne lk 58 p 3.3.3.2).
3.3.4.12. Kasari jõestikus olevate loodusalade suurendamine. Kasari jõestikus on
väärtuslikumad elupaigatüüp jõed ja ojad (3260), võldase ja paksukojalise jõekarbi elupaigad,
juba kaitse alla võetud (Sulu, Pilkuse, Paeküla, Kohatu ja Käntu-Kastja loodusala). Lõhe
elupaigad jões puuduvad ning jõesilmu elupaikade osas puudub piisav info. Kasari jõestikus
(Lääne-Eesti vesikond) uute alade kaitse alla võtmine oleks vastuolus ka Natura võrgustiku
geograafilise esindatuse ja sidususe säilitamise põhimõttega (Natura erandi hindamise aruanne
15
Ida-Eesti veemajanduskava 2022-2027, viimane koondseisund 2022. a on jätkuvalt halb (Andmed & kaart |
Keskkonnaportaal)
16
EESTI KALANDUSSEKTORI RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE 2022.- 2024. AASTAL (riigihange
viitenumbriga 240365). Töövõtulepingu nr 4-1/22/14 lõpparuanne 2023 aasta kohta. Arvutivõrgus: Kalanduse
riiklik andmekogumise programm (AKP) | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee)
17
Paksukojalise jõekarbi kaitse tegevuskava KINNITATUD KeA peadirektori 19.09.2017 käskkirjaga nr 1-
1/17/327 Arvutivõrgus: Paksukojalise jõekarbi kaitse tegevuskava (keskkonnainfo.ee)
18
Projekti CleanEST raames uuritud Viru alamvesikonna vooluveekogude kalastiku seisund 2023. aastal –
Purtse ja Kohtla jõgi, Tartu 2024, lk 15: arvutivõrgus kättesaadav
https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=35744289&monitoringWorkUid=33559812
11
lk 60). Tegemist ei ole Jägala jõele sarnase jõega, sh ei ole see sarnase vee-elustikuga (ei ole
elupaigaks lõhele) ning ei asu Põhja-Eestis.
3.3.4.13. KeA toob välja, et paksukojalisel jõekarbil on Põhja-Eesti jõgedes piiratud leviala,
seda liiki esineb ainult jõgede alamjooksudel. Kokkuvõtvalt on KeA läbi analüüsinud kõik
teadaolevad Eesti Jägala jõega sarnaste jõeliste elupaikadega jõed ja jõelõigud, mis võiksid
eelduste kohaselt sobida hüvitusaladeks ning jõudnud järeldusele, et isegi summeerides
võimalikud Eesti jõed ja/või nende lõigud, ei ole nende ulatus ja seisund piisavad, et sellega
tagada Jägala jõe loodusala kaitseväärtuste samas või suuremas mahus kompenseerimist.
Purtse jõe puhul on teadmata, kas ja mis ajal jõgi reostusest piisavalt taastub, et vee- ja
elupaikade kvaliteet paraneks ning jõgi vastaks Natura alale. Ka esinevad osadel aladel (Pirita
ja Purtse) majandustegevusest tingitud probleeme seoses veerežiimi muutmisega, mille
lahendamine on perspektiivitu ja tekitaksid olulist kahju alal täna tegutsevatele ettevõtetele.
3.3.4.14. Kokkuvõttes on Natura 2000 alal rikutud 16 ha ehk 100% elupaigatüüpi jõed ja ojad,
7,6 ha ehk 100% lõhe ja jõesilmu elupaiku, 7,2 ha ehk 95% võldase ja paksukojalise jõekarbi
elupaiku. Mõju on oluline ja pikaajaline ning seda leevendada ei ole võimalik. Ainuüksi Jägala
jõe alamjooksu potentsiaalne kalanduslik väärtus on 256 300 € aastas praeguse 47 000 € asemel
(kahju 3 aasta jooksul üle 600 000 €). Jägala loodusala hüvitusmeetmete (nt uute Natura alade
moodustamine, selleks Vaskjala hüdrosõlmele alternatiivsete lahenduste otsimine ja
väljaehitamine jmt) ühekordne maksumus (kui neid oleks reaalselt võimalik rakendada) võib
hinnanguliselt küündida üle 5 mln € (lisaks perioodiliselt rakendatavate hüvitusmeetmete nagu
tulemuslikkuse seire jmt maksumus). Seega on WV tegevusega kaasnevad kahjud
looduskeskkonnale oluliselt suuremad kui elektritootmisest saadav kasu.
3.3.5. Keskkonnaohust
3.3.5.1. KeÜS § 52 lg 1 p 6 kohaselt veeloast tuleb keelduda, kui tegevusega kaasneb
keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida, välja arvatud juhul, kui huvi keskkonnaloa
andmiseks on ülekaalukas ja tegevusel puudub mõistlik alternatiiv ning on võetud kasutusele
ohu vähendamise meetmed. KeÜS § 5 kohaselt on keskkonnaoht olulise keskkonnahäiringu
tekkimise piisav tõenäosus. KeÜS-i kommentaarides19 on välja toodud, et mõistes
“keskkonnaoht” sisaldub kaks elementi: ebasoodsa tagajärje piisav tõenäosus ja selle olulisus.
Keskkonnaohuna tähistatakse seega olukorda, kus esinevad need kaks tingimust korraga ning
kus esineb piisav tõenäosus, et saabub oluline keskkonnahäiring (KeÜS-i kommentaaride § 5
kohta, p 2). Keskkonnahäiring on KeÜS § 3 lg 1 kohaselt inimtegevusega kaasnev vahetu või
kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese
tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. KeÜS § 3 lg 2 p 5 kohaselt eeldatakse
olulise keskkonnahäiringu tekkimist olulise ebasoodsa mõju avaldumisel Natura 2000
võrgustiku alale. KeÜS § 3 lg 2 p 3 kohaselt eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist
keskkonnakahju põhjustamisel. Keskkonnaohtu tuleb vältimispõhimõttest lähtuvalt vältida
(KeÜS § 10 ls 1). Keskkonnaohtu või keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik
ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise
keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed (KeÜS § 10 ls 2).
3.3.5.2. Vee erikasutus ohustab otseselt keskkonda, kui see ei võimalda saavutada alal
kehtivaid kaitse-eesmärke, mis on määratud LKS-i alusel ja täpsustatud
19
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid § 5 “Keskkonnaoht“ p 2 (2015) Arvutivõrgus
kättesaadav: https://www.k6k.ee/keskkonnaseadustik/1-ptk/2-jagu/pg-5 (20.06.2024)
12
kaitsekorralduskavaga20. WV tegevus Linnamäe paisul ei võimalda saavutada määrusega nr
144 määratud ja Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskavaga täpsustatud kaitse-eesmärke.
Tegevusel on oluline negatiivne mõju Natura kaitse-eesmärkidele21. Jägala loodusalana Natura
2000 võrgustikku kuuluva Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärkide ja terviklikkuse kahjustamise
ulatus on toodud Natura tagantjärele hindamise aruande22 ptk-des 2 ja 3.
KeÜS § 10 ls 1 kohaselt tuleb keskkonnaohtu vältida. Keskkonnaohtu tuleb KeÜS § 10 ls 2
tähenduses taluda, kui täidetud on 3 eeldust: tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu; 2)
puudub mõistlik alternatiiv; 3) keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks
on võetud vajalikud meetmed. KeA leiab, et WV tegevuse olulist mõju Natura kaitse-
eesmärkidele ei ole võimalik leevendada (korralduse p 3.3.2.6.) ning puuduvad ka
hüvitusmeetmed (korralduse p 3.3.4.) Natura erandi hindamise kontekstis. Seega on täitmata
juba üks talumiskohustuse eeldustest, mistõttu KeA teisi eeldusi ei käsitle. Järelikult ei ole
tegemist keskkonnaohuga, mida tuleks KeÜS § 10 ls 2 tähenduses taluda, vaid hoopis
keskkonnaohuga, mida tuleb vältida. KeA hinnangul aga ei ole võimalik keskkonnaohtu vältida
leevendavate meetmete (korralduse p 3.3.2.6.) ja Natura erandi hindamise kontekstis
hüvitusmeetmete (korralduse p 3.3.4.) puudumise tõttu. Seetõttu keeldub KeA olemasoleva
veeloa pikendamisest mh KeÜS § 52 lg 1 p 6 alusel koostoimes KeÜS § 59 lg-ga 4 ja VeeS §
192 lg-ga 1.
3.3.6. Keskkonnaloa tingimuste muutmine
3.3.6.1. Olemasoleva veeloa andmise hetkel kehtinud VeeS redaktsiooni § 9 lg 1 ja
keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 ”Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa
andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide
loetelu ja loa vormid” § 17 lg 2 kohaselt anti vee erikasutusluba üldjuhul kuni viieks aastaks.
Olemasolev veeluba on antud 15.01.2008 algse kehtivusaja lõpuga 15.01.2013 ning seejärel
korduvalt pikendatud, kuid loa tingimused on siiani muutmata ja ajakohastamata, välja arvatud
veetaseme alandamise nõuded. Veeloa andmine (sh ka muutmine) peab olema kooskõlas
kehtivate õigusaktidega. Allpool on välja toodud nõuded, mis tulenevad seadusest ja millest
tulenevad tingimused peaks olema loaga kehtestatud:
Vee kogumine ja tsükliline kasutamine on keelatud (LKS § 51 lg 1).
Esitada eksperthinnang olemasoleva settekoguse ja -mahu kohta paisjärves ning
paisjärvest sette eemaldamise vajaduse osas (määrus nr 5423 § 4 lg 1 p 3).
Tagada kalade läbipääs (VeeS § 174 lg 3).
Kasutusele võtta paisu ülevaatuse leht, mida võib pidada ka elektroonilisel kujul ning mis
peab sisaldama regulaarselt uuendatavat teavet paisu tehnilise seisukorra kohta ning teavet
paisul tehtud ehitus- ja hooldustööde kohta (määrus nr 54 § 3 p 2).
20
Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2022-2026 on kinnitatud Keskkonnaameti 22.04.2022 korraldusega nr
1-3/22/163 arvutivõrgus kättesaadav https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/154904256 (26.06.2024).
21
Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri“ lisa 1 p-i 2 alap-s 56. Samuti on Natura 2000 ala kaitse eesmärgid loetletud Natura standard
andmevormil (N2K EE0010150 dataforms (europa.eu) ja täpsustatud Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskavas
2022-2026.
22
Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja hüdroenergiast elektritootmine Loodusdirektiivi art 6 lg 3
nõuetele vastav tagantjärele hindamine Natura asjakohane hindamine. Kättesaadav KeA DHS-s 5.4.2024 nr 1-
21/24/5
23
Keskkonnaministri 09.10.2019 määrus nr 54 ”Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme
alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika”
13
Paisutamist tuleb korraldada viisil, mis tagab keskkonnaloaga määratud paisutustasemed
ja ökoloogilise miinimumvooluhulga säilitamise vesiehitisest allavoolu looduslikus
voolusängis (määrus nr 54 § 2 lg 1).
LKS § 51 lg 2 alusel kinnitatud nimistus märgitud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse
kudemis- ja elupaigaks olevatel veekogudel või nende lõikudel asuvatel paisudel tuleb
ajavahemikul 20. aprillist kuni 10. juunini kalade turbiinidesse või vajadusel muudesse
ehitistesse sattumise vältimiseks kasutada võret, mille avade laius ei ületa 12 mm, või
võrkvõret, mille võrgusilma ava külje pikkus ei ületa 15 mm, või tagada kalade möödapääs
turbiinidest või muudest ehitistest muu samaväärse meetmega. Muu samaväärne meede ja
meetme tingimused ning võre kasutamise vajadus ning võre avalaius või võrkvõre külje
pikkus muudes ehitises määratakse veeloas (määrus nr 54 § 5 lg 3).
3.3.6.2. KeA on kaalunud, kas on võimalik loa tingimusi ajakohastada ja luba pikendada. KeA
on jõudnud järeldusele, et luba ei saa pikendada, kuna leevendusmeetmeid Natura ala
kahjustamise vältimiseks pole võimalik rakendada, sest häid ja efektiivseid leevendavaid
meetmeid taotletava tegevuse negatiivsete mõjude vältimiseks ei ole olemas (täpsemalt
analüüsitud Natura tagantjärele hindamise aruande24 4. ptk-s). Seega kuna puuduvad
alternatiivsed võimalused, ei ole loa ajakohastamine ja pikendamine võimalik.
3.3.6.3. Lisaks toob KeA välja, et veeloa ajakohastamisega kaasnevad muudatused oleks nii
laiaulatuslikud ja mahukad, et sisuliselt oleks tegemist uue veeloa andmisega. KeA on
seisukohal, et sellisel juhul läheks veeloa muutmine ajakohastamise eesmärgil vastuollu veeloa
pikendamise eesmärgiga, mis on ajutise iseloomuga, et nt vältida näiteks elutähtsa vm olulise
teenuse katkemist. Ka VeeS eelnõu (643 SE) seletuskiri täpsustab VeeS § 279 lg 2 kohta, et
“Tähtajalise loa muutmine tähtajatuks tähendab sisuliselt haldusmenetluse uuendamist ning
vee erikasutusloasse niivõrd oluliste muudatuste tegemist, et see oleks käsitletav uue loa
andmisena”. Kui praeguses veeloa pikendamise taotluse menetluses asuda olemasolevas
veeloas muutma korralduse p-s 3.3.6.1. märgitud nõudeid, et viia olemasolev veeluba
õigusaktides sätestatud nõuetega kooskõlla, oleks sisuliselt tegemist uue loa andmisega. Sellise
menetluse läbiviimine veeloa pikendamise taotluse menetluses aga ei oleks eesmärgipärane
ega kooskõlas HMS § 5 lg-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttega.
3.3.7. Wooluvabrik OÜ taotlusest
3.3.7.1. WV palub pikendada olemasolevat veeluba Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks
ja hüdroenergia kasutamiseks kuni uue veeloa andmise või andmisest keeldumise otsuse
tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.12.2027 põhjusel, et haldusasjad nr 3-22-1199 (Jägala
jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2022–2026 vaidlustamine), 3-22-1463 ja 3-22-1895 (Vabariigi
Valitsuse 03.06.2022 korralduse nr 163 vaidlustamine) ja 3-24-2250 (26.07.2024 korralduse
vaidlustamine) on pooleli ning ei ole lõplikku lahendust saanud. WV hinnangul põhjustab
olemasoleva veeloa mitte pikendamine WV pankrotti mineku ja õigusliku ebaselguseni on
põhjendatud välistada taotlejale selliste äärmuslike tagajärgede tekitamist. WV on seisukohal,
et kuna on pooleli kohtuvaidlused veeloa andmise ja sellega seonduvates küsimustes ja puudub
õigusselgus, siis on õigustatud pikendada olemasolevat veeluba kuni kolm aastat.
24
Natura tagantjärele hindamise aruanne on kinnitatud DHS-is 05.04.2024 nr 1-21/24/5 all ning on
arvutivõrgus kättesaadav https://adr.envir.ee/et/document.html?id=e3f9dd85-7865-4c07-80e7-
729a9f99892a
14
3.3.7.2. KeA märgib esmalt, et olemasoleva veeloa pikendamine ei ole õigustatud, kuna selle
alusel toimub pidev õigusaktide rikkumine ja negatiivsete keskkonnamõjude kumuleerumine.
KeA on varem olemasolevat veeluba pikendanud, kuid võrreldes viimase pikendamisega on
olukord oluliselt muutunud, sest samal paisul uue veeloa andmise taotluse menetluses on KeA
uurimispõhimõttest (HMS § 6) lähtuvalt kogunud tõendeid, neid analüüsinud ja jõudnud
erinevaid asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et WV taotletavaks tegevuseks
ei ole võimalik veeluba anda ning teinud 26.07.2024 korraldusega keelduva otsuse. Ehkki
vastav korraldus on taotleja poolt kohtus vaidlustatud, ei tulene kohtumenetlusest haldusasjas
3-24-2250 ega ka teistest taotleja poolt algatatud ja taotluses viidatud kohtuasjadest varasema
veeloa pikendamise kohustust. Sellist kohustust ei tulene ühestki veeloa andmist reguleerivast
õigusaktist.
3.3.7.3. VeeS § 279 lg 2 ei luba üldreeglina varasema veeloa tähtaega pikendada ja üksnes
erandina ning põhjendatud juhul võib olemasolevat veeluba pikendada kuni uue veeloa
andmise otsustamiseni. VeeS eelnõu (643 SE) seletuskirjas on märgitud, et „Enne
eelnõukohase seaduse jõustumist veeseaduse alusel antud vee erikasutusluba võib muuta. Kuni
2013. aasta 31. detsembrini kehtinud veeseaduse redaktsiooni alusel antud tähtajalise vee
erikasutusloa tähtaega ega kehtivust ei või muuta, välja arvatud olemasoleva vee erikasutusloa
pikendamisel põhjendatud taotluse alusel kuni uue veeloa andmiseni. See rakendussäte on
mõeldud olukorraks, kus tähtajalist vee erikasutusluba tuleb muuta, kuid on soovitud välistada
sellise loa muutmist tähtajatuks. Tähtajalise loa muutmine tähtajatuks tähendab sisuliselt
haldusmenetluse uuendamist ning vee erikasutusloasse niivõrd oluliste muudatuste tegemist,
et see oleks käsitletav uue loa andmisena. Siiski võib sellist vee erikasutusluba ajutiselt
pikendada põhjendatud taotluse alusel uue veeloa andmiseni, et vältida näiteks elutähtsa vm
olulise teenuse katkemist või ebaseaduslikkust ja sellest tulenevaid kõrgendatud
saastetasusid.“
3.3.7.4. Seega on olemasoleva veeloa pikendamine põhjendatud eelkõige juhul, kui selle
tulemusel katkeks või muutuks ebaseaduslikuks elutähtis või muu oluline teenus. Ärilisel
eesmärgil veekogu paisutamise jätkamist ei saa pidada elutähtsaks või muuks oluliseks
teenuseks. KeA on seisukohal, et majanduslikud ja rahalised küsimused võivad olla
omandiõiguse riive seisukohast olulised, kuid ei kaalu käesoleval juhul üles keskkonnaalaseid
eesmärke ega kaalutlusi. Taotleja ei saa eeldada, et looduslikku ressurssi võib ettevõtluse
tarbeks kasutada vaatamata vastuolule keskkonnaõiguse normidega.
3.3.7.5. Taotleja seisukoht, et olemasolevat veeluba mitte pikendades muutuks uue veeloa
vaidlustamise kaebeõigus näilikuks ja kaebus perspektiivituks, pole sisuliselt põhjendatud.
Isegi, kui neid selgitusi olemasoleva veeloa pikendamise menetluses asjakohasteks lugeda, siis
tuleb arvestada ka seda, et KeA on kohtuasjas nr 3-24-2250 vastustajana kaebusele täielikult
vastu vaielnud ega ole sellega nõustunud. Keskkonnaamet hindab veeloa taotluse põhjendatust
veeloa pikendamiseks vaatamata käimasolevatele kohtuasjadele.
3.3.7.6. Kokkuvõtvalt ei ole taotleja poolt erinevate pooleliolevate kohtuasjade algatamise
faktil käesolevas veeloa pikendamise taotluse menetluses enam nii määravat kaalu, et see
tingiks olemasoleva veeloa pikendamise. Taotlejal ei saa ka vaatamata varasematele veeloa
pikendamistele tekkida õiguspärast ootust, et keskkonnanormidega vastuolus oleva veeloa
pikendamist jätkatakse lõputult üksnes seetõttu, et menetluses on erinevaid teemaga seotud
kohtuasju.
15
3.3.7.7. Veeloa pikendamisest keeldumisel on paisu omanik kohustatud ebaseadusliku
paisutuse likvideerima VeeS § 175 lg 4 kohaselt. Paisutuse likvideerimine on eraldiseisev
menetlus ning veeloa pikendamise menetluses ei otsustata, kuidas tulevikus lahendatakse
paisutuse lõplik likvideerimine. KeA juhib tähelepanu, et see ei tähenda tingimata paisu
likvideerimist, vaid paisutuse likvideerimist, milleks lahendusi otsitakse ja kaalutakse
paisutuse likvideerimise menetluses, mitte veeloa pikendamise otsustamise menetluses.
3.3.7.8. Kuigi paisutuse lõplik likvideerimine ei ole kohe võimalik ja võtab aega, on koheselt
võimalik lõpetada hüdroenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks, avada tasandvarjaga
suletud tühjendusava ning lõpetada veetaseme kõigutamine ja seejuures tagada igal ajahetkel
ökoloogiline miinimumvooluhulk allpool paisu. Juba ainuüksi hüdroenergia kasutamise
lõpetamisel lõppeb veetasemete kõigutamine, millel on positiivne mõju vee-elustikule (vt
korralduse p-d 3.3.2.2. ja 3.3.3.4.).
3.3.7.9. Arvestades muuhulgas, et 26.07.2024 korralduse andmise menetluses hinnatud
olulistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes ei oleks võimalik WV taotletavaks tegevuseks
veeluba anda (vt korralduse p-d 3.3.2. ja 3.3.4.), olemasoleva veeloa nõuete ajakohatust (vt
korralduse p 3.3.6.) ning sobimatu tehnoloogiaga (vt korralduse p 3.3.3.3.-3.3.3.4.) kaasneva
negatiivse mõju üha suurenevat kumuleeruvust, ei ole hüdroenergia kasutamisest keskkonna
arvelt jätkuvalt tulu teenimine jätkusuutlik ega põhjendatud. Eelnevat kohtupraktikat
arvestades ja tuginedes ka WV taotlusele, on alust arvata, et vaidlused võivad kesta veel aastaid
ja kui hüdroenergia kasutamisega jätkata, siis negatiivne mõju üha suureneb.
3.4. Kokkuvõte
Arvestades kõike eeltoodut ei ole WV veeloa pikendamise taotlus põhjendatud VeeS § 279 lg
2 tähenduses. Olemasoleva veeloa pikendamisega jätkuks Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-
eesmärkide kahjustamine - ala terviklikkuse ning kaitsealuste liikide elupaikade, sealhulgas
Eesti olulisima lõhe asurkonna, taastamist ei ole võimalik saavutada. Lisaks toimub pidev
loodusliku veerežiimi muutmine, mis on keelatud (LKS § 51 lg 1). Seega on tegevus vastuolus
õigusaktidega KeÜS § 52 lg 1 p 4 tähenduses. Samuti kaasneb tegevusega keskkonnaoht, mida
ei ole võimalik vältida (LKS § 32 lg 2, VeeS § 192 lg 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 6 alusel; vt p 3.3.5.)
Seega keeldub KeA veeloa pikendamisest VeeS § 192 lg 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 4 ja VeeS §
279 lg 2 ja KeÜS § 52 lg 1 p 6 alusel.
16
3.5. Ärakuulamine
3.6.1 Advokaadibüroo WALLESS OÜ mittetulundusühingu Jägala Kalateed esindajana esitas
18.10.202425 arvamuse ja vastuväited käeolevas menetluses. Advokaadibüroo WALLESS OÜ
on seisukohal, et veeloa pikendamisest tuleb keelduda. KeA on arvamusel, et Advokaadibüroo
WALLESS OÜ põhjendused ühtivad eelpool toodud põhjendustega ja eraldi nendele ei vasta.
/allkirjastatud digitaalselt/
Karina Laasik
juhtivspetsialist
veeosakond
Maret Vildak
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
Kairit Kriis
vanemspetsialist
veeosakond
25
Registreeritud KOTKAS, 21.10.2024 nr DM-129633-9 all.
17