.
Kliimaministeerium
Meie: 03.09.2024
nr 7-5.4/24-01297-2
Pöördumise edastamine
Edastan Vabariigi Valitsusele saabunud Jägala Kalateed MTÜ pöördumise vastamiseks
kooskõlastatult Kultuuriministeeriumiga.
Palun vastuse koopia saata Riigikantseleile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Kultuuriministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Vabariigi Valitsus Riigikantselei Stenbocki maja, Rahukohtu 3 15161 Tallinn E-post:
[email protected] Teadmiseks: Keskkonnaamet E-post
[email protected] Kliimaministeerium E-post:
[email protected] kuupäev digiallkirjas Arupärimine Vabariigi Valitsuse poolt avaldatud seisukoha osas Pöördun Vabariigi Valitsuse poole MTÜ Jägala Kalateed nimel. Mittetulundusühing on moodustatud keskkonnakaitse edendamiseks, täpsemalt Jägala jõe alamjooks ul Jägala Joast suudmeni siirdekalade asurkondade taastami seks ja suurendam iseks. Mittetulundusühing on aastaid tegutsenud selle nimel, et tagada kalade vaba läbipääs Linnamäe paisul ja Natura ala kaitse-eesmärkide saavutamine. MTÜ Jägala Kalateed , looduse mitmekesisuse teaduspõhiseks säilitamiseks moodustatud Eesti Ihtüoloogia Selts ja kalavarude kaitseks moodustatud Eesti Kalastajate Selts on ühiselt esitanud taotlused selleks, et Linnamäe paisul kõrvaldataks kalade rändetõke ning hüdroelektrijaamas elektrienergia tootmist ja jõe paisutamist ei käsitletaks Natura erandi tingimustele vastava tegevusena. Meil on hea meel nentida, et Keskkonnaameti poolt Natura tagantjärgi hindamise ja Natura erandi hindamise tulemused kinnitavad , et paisutuse kõrvaldami ne ja kalade vaba läbipääsu tagamine on ainuvõimalik lahendus. Vabariigi Valitsuse seisukohad on keskkonnakaitseliste eesmärkide osas olnud kahetsusväärselt ja põhjendamatult vaenulikud. Suhtluses mittetulundusühingutega ei ole Vabariigi Valitsus möönnud Natura kaitsekorrast tulenevaid kohustusi . Kaitsealuste liikide hea seisundi saavutamiseks ja elupaikade säilitamiseks tehtud jõupingutusi on korduvalt käsitletud ebaolulistena. Käesoleva pöördumise ajendiks on Vabariigi Valitsuse esindaja 30.05.2024 seisukoht, milles märgiti järgmist: „ Jägala jõgi on tervikuna 98, 8 kilomeetrit pikk. Jägala juga asub umbes 4 km enne suuet ja see on ligi 8 meetrit kõrge. Linnamäe Hüdroelektrijaam paikneb ca 1 km jõesuudmest. Ehk seega puudutab kogu väidetav probleem ca 3 km pikkust jõelõiku hüdroelektrijaama ja Jägala joa vahel (ca 3 % jõe kogupikkusest). Ei ole kahtlust, et 8 m kõrge Jägala juga moodustab ise looduslikku kalatõkke ja sellest ülespoole ei pääse jõest ükski lõhe või muu Eesti vetes või jões elutsev kala. Seda proportsionaalsuse osakaalu arvestades on äärmiselt kahetsusväärne, et kaebajate tõenditest nähtuvalt on Keskkonnaamet kulutanud mitmeid aastaid ja kümnete ametnike tööaega sellele, et tegeleda ühe väidetava probleemiga. Seejuures on veeloa menetlus kestnud üle 10 aasta. /…/ Ca kolme kilomeetri pikkusest vaidlusalusest jõelõigust moodustab omakorda paisjärve osa veelgi marginaalsema osa ja see ei mõjutaks kuidagi lõhelaste olukorda negatiivses suunas nii, et lõhelised jõest üldse kaoksid. “ Vabariigi Valitsus asus sellisele seisukohale vaatamata ekspertarvamustele, mis kinnitavad Jägala jõe kuni Jägala joani ulatuva Natura kaitserežiimiga jõelõigu olulisust. Ekspert on Vabariigi Valitsusele esitatud arvamuses selgitanud, et koelmualaks sobivat kärestikulist tüüpi jõge on Jägala joast allavoolu jääval jõelõigul hinnanguliselt 7,6 hektarit, millest praegu on elupaigana kättesaadav ainult 0,3 ha. Ülejäänud kärestikulist tüüpi jõelõikudele merest tõusvad siirdekalad hetkeolukorras ei jõua, kuna Linnamäe pais on vee-elustikule ületamatu rändetõke. Jägala jõgi on eksperdi selgituste kohaselt Natura 2000 võrgustikku kantud just nimelt seetõttu, et tegu on Euroopa mõistes unikaalsete loodusväärtustega, mille tähtsus ulatub kaugemale Eestist. Linnamäe paisu avamise puhul suureneks Jägala jõe lõhe laskujate potentsiaal kuni 42 korda . Veel enam, laiemas kontekstis suureneks Jägala jõe avamisel Eesti Soome lahe jõgede lõhe potentsiaalne laskujate hulk kuni 20% võrra . Seda arvestades peaks olema mõistetav, et Vabariigi Valitsuse avaldus mõjub keskkonnavaenuliku ja nii Keskkonnaameti kui keskkonnaühingute tööd alavääristavana. P alume selgitust järgmistes küsimustes. Esiteks, millis t probleemi käsitleb Vabariigi Valitsus „väidetavana“: kas selleks on Natura kaitse-eesmärgi saavutamine, kaitsealuste liikide hea seisundi tagamine või kuni Jägala joani ulatuvas jõelõigus elupaikade taastamiseks tehtud toimingud? Teiseks, millist lõheliste olukorda soovib Vabariigi Valitsus Jägala jõel saavutada? Kolmandaks, kas Vabariigi Valitsus on loobunud Jägala jõe lõigul suudmest kuni Jägala j o ani Natura ala kaitse-eesmärkide saavutamisest, kuna tegemist on marginaalse jõelõiguga? Kui Vabariigi Valitsuse esindaja poolt esitatud seisukohad tegelikult Vabariigi Valitsuse seisukohti ei kajasta , siis palume hinnata selle esindaja poolt avaldatut tervikuna ja avaldada, kas ja millises osas Vabariigi Valitsus antud hinnangutega nõustub. Palun vastamisse kaasata Kliimaministeerium, kelle vastutusvaldkon dadeks on looduskaitse ja looduse taastamine. Lugupidamisega Liivia Mahlapuu Jägala kalateed MTÜ