Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 20 Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Toetus muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegilistele partneritele“ (edaspidi taotlusvoor) toetuse taotlemise, taotleja ja taotluse hindamise ning toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord. (2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust. (3) Toetuse andja on Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja). (4) Toetuse saaja on strateegiline partner (edaspidi partner või toetuse saaja). § 2. Toetuse andmise eesmärk, tulemus ja mõju (1) Taotlusvooru vahetu eesmärk on: 1) leida toetuse andjale asjatundlikud ja võimekad partnerid muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika (edaspidi poliitika) kujundamisel, sealhulgas õigusloomes kaasarääkimiseks, uute sekkumismeetmete kujundamiseks ja toetuse andja nõustamiseks huvirühmi puudutavates küsimustes; 2) leida toetuse andjale asjatundlikud ja võimekad partnerid poliitika rakendamisel, sealhulgas tegevuste elluviimiseks kultuuri arengukava eesmärkide saavutamisel. (2) Toetuse andmise oodatav tulemus on: 1) partneritelt saadud sisend kultuuripoliitika kujundamiseks, mis on kogutud oma liikmeskonda ja valdkonna teisi huvirühmi koordineeritult ja laiapõhjaliselt kaasates; 2) kultuuri arengukava eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste elluviimine. (3) Toetuse andmise oodatav mõju on: 1) terviklik, kaasav ja teadmistepõhine kultuuripoliitika;  2) muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude valdkonna areng ning suurem mõju ühiskonnas. § 3. Toetatavad tegevused ning riigiabi (1) Toetust antakse: 1) poliitika kujundamisel kaasarääkimiseks (edaspidi poliitika kujundamise toetus); 2) poliitika rakendamiseks (edaspidi poliitika rakendamise toetus). (2) Lõikes 1 nimetatud tegevuste täpne fookus ja sisu kalendriaastate lõikes avalikustatakse taotlusvooru avamise teates. (3) Poliitika rakendamise toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (4) Partnerile eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot. (5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. (6) Poliitika rakendamise toetuse andmisel riigiabina järgitakse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi määrus), artiklis 53 ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (7) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi andmisel grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi kumuleerimisreegleid. (8) Vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist ning saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümme aastat alates määruse alusel viimase abi andmisest. (9) Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi taotlejale grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ning VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (10) Määrust ei kohaldata riigiabi taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega Eesti riigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks, väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta. 2. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine § 4. Nõuded taotlejale (1) Taotleja peab vastama järgmistele üldtingimustele: 1) ta on Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik; 2) ta ei ole riigi sihtasutus või riigi osalusel asutatud sihtasutus või kohaliku omavalitsuse sihtasutus või nimetatud isikute asutatud sihtasutus; 3) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt; 4) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga; 5) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees;  6) tema või tema üle valitsevat mõju omav isik ei ole taotluse esitamise päeva seisuga pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning neil ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 7) ta ei ole erakond erakonnaseaduse ega äriühing äriseadustiku mõttes. (2) Poliitika kujundamise toetuse taotleja: 1) on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonda tervikuna hõlmav huvikaitseorganisatsioon, kelle tegevus on üleriigiline; 2) põhikirjajärgne tegevus on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonna arendamine ja kutsehariduse või erialase pädevuse arendamine ning valdkonnas tegutsevate vabatahtlike või töötajate ühendamine valdkonnas tervikuna ja üle Eesti; 3) on tegutsenud punktis 2 nimetatud tegevusalal vähemalt kaks viimast aastat enne taotluse esitamist ning panustanud muuseumi-, muinsuskaitse- või raamatukogupoliitika kujundamisse, sellega seotud õigusloomesse ning arengudokumentide väljatöötamisse ja muutmisse. (3) Poliitika rakendamise toetuse taotleja: 1) on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonda tervikuna hõlmav huvikaitseorganisatsioon või muu lõikes 1 nimetatud tingimustele vastav isik, kelle põhikirjajärgne tegevus on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonna arendamine; 2) on tegutsenud punktis 1 nimetatud tegevusalal vähemalt kaks viimast aastat enne taotluse esitamist. § 5. Nõuded taotlusele (1) Taotluses kirjeldatud tegevused peavad panustama §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning vastama taotlusvooru avamise teates nimetatud fookusteemadele ja tegevustele. Poliitika rakendamise toetuse taotluses kirjeldatud tegevustel peab olema turutõrge. (2) Tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama §-s 9 sätestatud tingimustele ja poliitika rakendamise toetuse suurus peab jääma §-s 10 sätestatud osakaalu piiridesse ning sisaldama nõutud määral omafinantseeringut. (3) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) taotleja üldandmed, sealhulgas käibemaksukohustuslase number, taotleja suurus ja pangakonto andmed; 2) kontaktisiku andmed; 3) kinnitus, et taotleja vastab §-s 4 sätestatud tingimustele; 4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud taotluste menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu. (4) Poliitika kujundamise toetuse taotlus peab lisaks lõigetes 1–3 sätestatule sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) taotlusvormi lisa „Koostööpakkumine“; 2) toetuse kavandatavate kasutusaastate tegevuskava; 3) toetuse kavandatavate kasutusaastate ajal kehtiv arengukava. (5) Poliitika rakendamise toetuse taotlus peab lisaks lõigetes 1–3 sätestatule sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) taotletava toetuse summa kalendriaastate lõikes;  2) toetuse kavandatavate kasutusaastate tegevuskava ja eelarve; 3) esimese kalendriaasta iga alategevuse detailne eelarve. (6) Kui taotleja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave. § 6. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvooru avamisest, eelarvest ja selle jaotusest, fookusteemadest ja tegevustest ning taotluste esitamise tähtajast teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (2) Taotlusvoor avatakse iga kolme aasta järel. § 7. Taotluse esitamine (1) Taotlus tuleb esitada § 6 lõike 1 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. (2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. (3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline rike, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast rikke kõrvaldamist. (4) Toetust taotletakse kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks. (5) Taotleja võib esitada § 3 lõikes 1 nimetatud mõlemale tegevusele ühe taotluse. 3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 8. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks sobiv, vajalik, põhjendatud ja tõhus, tekib §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas on: 1) tasutud toetuse saaja arvelduskontolt; 2) tõendatud algdokumendiga; 3) tehtud riigihangete seaduse põhimõtteid järgides kooskõlas § 20 punktiga 4; 4) selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile. (2) Mitteabikõlblik kulu on: 1) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi; 2) rahatrahv ja rahaline karistus; 3) sularahas tasutud kulu; 4) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu; 5) toetuse saajale teistest meetmetest hüvitatud kulu; 6) mitterahaline kulu; 7) taotlusvooru eesmärgi ja toetatava tegevusega sidumata põhjendamatu ja ebaoluline kulu; 8) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena ja sellelt tasutav maks ning isiku juhtimiskulu poliitika rakendamise toetuse puhul. (3) Kui toetus on käsitletav § 3 lõikes 6 nimetatud abina, järgitakse peale lõigetes 1 ja 2 toodu abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel grupierandi määruse artikli 53 lõikes 5 toodud abikõlblikkuse reegleid. § 9. Tegevuste abikõlblikkuse periood Abikõlblikkuse periood algab toetuse kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning ei või olla pikem kui sama kalendriaasta 31. detsember. § 10. Toetuse piirmäär ja osakaal (1) Kultuuriminister kinnitab igal aastal Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga toetuste koondsumma. (2) Poliitika kujundamise toetus määratakse maksimaalselt kuuele taotlejale, kellest kuni kaks on muuseumide, kuni kaks muinsuskaitse ja kuni kaks raamatukogude valdkonnast. Esimese kalendriaasta toetuse suurus valdkonna ja taotleja kohta avalikustatakse taotlusvooru avamise teates. (3) Poliitika rakendamise toetuse ülempiir taotleja kohta on 55 000 eurot kalendriaastas. (4) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei ole suurem kui esimeseks kalendriaastaks määratud summa, kuid võib olla väiksem, kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves toimuvad muutused. (5) Poliitika kujundamise toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 100%. (6) Poliitika rakendamise toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 80%. Vähemalt 20% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma omafinantseeringu arvelt. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 11. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. (2) Kui taotlust ei esitata tähtaja jooksul, jäetakse taotlus läbi vaatamata. (3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras. (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles on puudusi ja/või taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. (5) Lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, millal taotluse menetlemise aeg peatub. Kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, jätab toetuse andja taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata. Toetuse andja teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja kavandatud tegevusi tingimusel, et tegevuste eesmärgid ei muutu. (7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §- des 3–5 sätestatud nõuded. § 12. Taotluse hindamine (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon, mille koosseisu avalikustab toetuse andja oma veebilehel. (2) Taotlusi hinnatakse määruse lisas esitatud hindamismetoodika alusel. (3) Komisjon kaasab vajaduse korral hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte. (4) Komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolu korral on komisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama. (5) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise ja põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. § 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul kultuuriminister. Kultuuriminister teeb toetuse eraldamise otsuse eraldi iga toetuse kavandatava kasutusaasta kohta. (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile määruses nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. (3) Poliitika rakendamise toetuse taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotlusvooru eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu, hindamiskriteeriume ja nõudeid. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks ja/või kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. See õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast. (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele §-des 3–5 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 4) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada; 6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. (7) Toetuse andja võib jätta poliitika rakendamise toetuse taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet hinnates ilmneb, et kavandatud tegevustel ei ole turutõrget. (8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. § 14. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse osalist rahuldamist;  2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult ning § 10 lõikes 4 nimetatud juhul; 2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 15. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 15 tööpäeva jooksul pärast sellekohase avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu. § 16. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud valet või ebatäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (2) Toetuse saaja peab toetuse taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastama. 6. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine § 17. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetus maksatakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. (2) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul pärast vastava kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist tingimusel, et toetuse andja on § 18 lõikes 1 nimetatud vahearuande kinnitanud ja toetuse saaja vastab endiselt §-s 4 sätestatud tingimustele. (3) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. § 18. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine (1) Toetuse saaja esitab e-keskkonna kaudu toetuse andja kinnitatud vormil toetuse kasutamise esimese ja teise kalendriaasta 1. detsembriks toetuse kasutamise kohta vahearuande ning 30 kalendripäeva jooksul pärast viimase toetuse kasutamise kalendriaasta abikõlblikkuse perioodi lõpparuande. (2) Toetuse andja menetleb vahearuannet kuni 30 kalendripäeva ja lõpparuannet kuni 90 tööpäeva esitamisest arvates. (3) Lõpparuande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. (4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg. (5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ja toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi. 7. peatükk Toetuse tagasinõudmine § 19. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine (1) Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse, kui: 1) kulu ei ole abikõlblik; 2) paragrahvis 2 nimetatud eesmärki ja/või tulemust ei saavutatud ja/või taotluses ettenähtud tegevusi ei viidud ellu; 3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina; 5) toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 6) toetuse saaja on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud kunstlikult, sealhulgas on esitanud valeandmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks; 8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tulemusena ei ole võimalik tagada kohustuste täitmist; 9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui: 1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse; 2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse; 3) tagasinõudmisele kuulub kuni 500 eurot, kuid mitte rohkem kui kaks protsenti määratud toetusest. (3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (4) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse kehtima hakkamise päevast. (5) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga alates toetuse väljamaksmisest Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi. (6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. (7) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul alates toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab. (8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega mõistliku aja võrra pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. (9) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, arvestades Euroopa Komisjoni kehtestatud piiranguid, kui tegemist on ebaseadusliku abiga. (10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjana posti teel. (11) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Sellisel juhul peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul alates selle otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest. (12) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. 8. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused § 20. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja tagab määruses sätestatud kohustuste täitmise ja tegevuste eduka elluviimise, sealhulgas: 1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja määruses sätestatu järgi; 2) tagab nõutud ulatuses omafinantseeringu, kui tegemist on poliitika rakendamise toetuse saajaga; 3) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande; 4) järgib tegevuste elluviimisega seotud asjade või teenuste ostmisel riigihangete seaduses toodud põhimõtteid ja võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus; 5) järgib riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased; 6) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi, kui tegemist ei ole riigiabi saajaga;  7) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost seitsme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 8) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutamist kontrollida ja osutab selleks igakülgset abi; 9) peab abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust; 10) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist takistavatest asjaoludest, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ja tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 11) tagastab toetuse kasutamata jäägi; 12) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude; 13) esitab koos vahearuandega teise ja kolmanda kalendriaasta täpsustatud tegevuskava toetuse kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks; 14) esitab koos vahearuandega teise ja kolmanda kalendriaasta täpsustatud eelarve toetuse kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks, kui tegemist on poliitika rakendamise toetuse saajaga; 15) lähtub läbipaistva huvikaitse heast tavast ja vabaühenduste eetikakoodeksist; 16) katab toetavate tegevuste maksumuse suurenemisel kallinemise osa, kui tegemist on poliitika rakendamise toetuse saajaga. § 21. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus: 1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) esitada oma seisukohad puuduste kõrvaldamise raames ja § 14 lõikes 2 sätestatud juhtudel; 3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses. § 22. Toetuse andja kohustused Toetuse andja on kohustatud: 1) edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega reguleeritud otsused määruses sätestatud aja jooksul; 2) säilitama toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid vastavalt raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegadele, kui tegemist ei ole riigiabi andmisega; 3) kontrollima tegevuste elluviimist; 4) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid e-keskkonnas kättesaadavaks; 5) teavitama toetuse saajat viivitamatult määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 6) tegema muid määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid. § 23. Toetuse andja õigused Toetuse andjal on õigus: 1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele; 2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 4) kontrollida toetuse ja poliitika kujundamise toetuse puhul omafinantseeringu kasutamist; 5) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatust; 6) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust, kui tegevuste maksumus väheneb või kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves toimuvad muutused; 7) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud sellisel määral, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud; 8) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata; 9) otsustada oma kaalutlusõiguse alusel määruse § 19 kohase toetuse tagasinõudmise ulatuse üle. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Kristiina Alliksaar minister kantsler Lisa. Taotluste hindamismetoodika  Kultuuriministri määruse „Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ja rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord” Lisa Taotluste hindamismetoodika I POLIITIKA KUJUNDAMISE TOETUS 1. Poliitika kujundamise toetuse taotluste hindamiskriteeriumid: 1.1. taotluse sisuline kvaliteet ning vastavus taotlusvooru eesmärgile ja oodatavale tulemusele; 1.2. taotleja liikmete ja/või huvirühma liikmete arvamuste esitamise ja ühtsete seisukohtade kujundamise protsess; 1.3. taotleja võimekus oma liikmete ja huvirühma seisukohti avalikkuses kaitsta ja kommunikeerida. 2. Punktis 1 nimetatud kriteeriumide hindamisskaalad ja kirjeldused: 3 7 0 punkti - madal 5 punkti - keskmine 10 punkti - kõrge punkti punkti 1.1. Taotluse sisuline Taotluse (sh Vahe- Taotlus (sh Vahe- Taotlus (sh kvaliteet ning koostööpakkumise) seos pealne koostööpakkumine) on pealne koostööpakkumine) on vastavus taotlusvooru taotlusvooru eesmärgi, hinnang seotud taotlusvooru hinnang seotud taotlusvooru eesmärgile ja oodatava tulemuse ning eesmärgi, oodatava eesmärgi, oodatava oodatavale tulemusele taotlusvooru avamise teates tulemuse ning tulemuse ning (võimalik saada 0, 3, nimetatud fookusteemadega taotlusvooru avamise taotlusvooru avamise 5, 7 või 10 punkti) on ebamäärane või küsitav. teates nimetatud teates nimetatud Taotleja kavandatav panus fookusteemadega. fookusteemadega. ja pakutavad kompetentsid Taotleja kavandatav Taotleja kavandatav ei ole asjakohased. Puudub panus (sh nägemus panus (sh nägemus nägemus Kultuuriministeeriumiga Kultuuriministeeriumiga Kultuuriministeeriumiga koostöö korraldusest) ja koostöö korraldusest) ja koostöö korraldusest. pakutavad kompetentsid pakutavad kompetentsid Taotluses ei ole kavandatud on suures osas on täielikult asjakohased. organisatsiooni üldist asjakohased. Taotluses on Taotluses on kavandatud võimekust tõstvaid kavandatud ning detailselt kirjeldatud arendustegevusi. Taotluse organisatsiooni üldist organisatsiooni üldist ettevalmistus on ebapiisav. võimekust tõstvaid võimekust tõstvaid arendustegevusi, kuid arendustegevusi ning need nende kirjeldus on on taotlusvooru eesmärki üldsõnaline või silmas pidades asjakohasus taotlusvooru asjakohased. Taotlus on eesmärki silmas pidades tervikuna väga hästi küsitav. Taotluse ettevalmistatud ja ettevalmistuse tase on usaldusväärne. keskmine. 1.2. Taotleja liikmete Puudub taotleja kõiki Vahe- On üles ehitatud taotleja Vahe- On üles ehitatud taotleja ja/või huvirühma liikmeid kaasata võimaldav pealne kõiki liikmeid kaasata pealne kõiki liikmeid ja laiemalt liikmete arvamuste süsteem, olulisi küsimusi hinnang võimaldav seisukohtade hinnang huvirühma liikmeid esitamise ja ühtsete otsustab ainult juhatus. kujundamise süsteem. kaasata võimaldav seisukohtade Info- ja kaasamiskanalid On üksikud, kuid siiski seisukohtade kujundamise kujundamise protsess liikmete ning avalikkuse toimivad info- ja süsteem. On olemas (võimalik saada 0, 3, teavitamiseks ja kaasamiskanalid liikmete mitmekesised ning hästi 5, 7 või 10 punkti) kaasamiseks on puudulikud. ning avalikkuse toimivad info- ja Ei plaanita teavitamiseks ja kaasamiskanalid liikmete märkimisväärseid kaasamiseks. Taotleja ning avalikkuse arendustegevusi nende kogub liikmetelt teavitamiseks ja parendamiseks. Taotleja ei tagasisidet oma tegevuse kaasamiseks. Taotleja kogu liikmetelt tagasisidet kohta juhuslikult. kogub liikmetelt oma tegevuse kohta. regulaarselt tagasisidet oma tegevuse kohta.  a) Taotlemisele eelneva 12 [ei a) Taotlemisele eelneva [ei a) Taotlemisele eelneva rakendata] rakendata] kuu jooksul on taotleja 12 kuu jooksul on taotleja 12 kuu jooksul on taotleja nimel meedias avaldatud nimel meedias avaldatud nimel meedias avaldatud vähem kui 2 artiklit, 3–5 artiklit, kommentaari vähemalt 6 artiklit, kommentaari või avalikku või avalikku pöördumist. kommentaari või avalikku pöördumist. Arvesse Arvesse lähevad ka tele- pöördumist. Arvesse lähevad ka tele- ja ja raadioesinemised, lähevad ka tele- ja raadioesinemised, ametlikud pöördumised raadioesinemised, ametlikud pöördumised avaliku sektori ametlikud pöördumised avaliku sektori institutsioonide poole avaliku sektori institutsioonide poole ning ning eelnõudele või institutsioonide poole 1.3. Taotleja eelnõudele või muudele muudele ametlikele ning eelnõudele või võimekus oma ametlikele dokumentidele dokumentidele tagasiside muudele ametlikele liikmete ja huvirühma tagasiside andmised. andmised. dokumentidele tagasiside seisukohti avalikkuses Hindamisel arvestatakse Hindamisel arvestatakse andmised. kaitsta ja ainult neid artikleid ja ainult neid artikleid ja Hindamisel arvestatakse kommunikeerida avalike ülesastumisi, mis avalike ülesastumisi, mis ainult neid artikleid ja (punkte antakse kahes esindavad organisatsiooni esindavad organisatsiooni avalike ülesastumisi, mis osas, kokku võimalik ametlikke seisukohti, oma ametlikke seisukohti, esindavad organisatsiooni kriteeriumi eest saada valdkonna üleseid teemasid oma valdkonna üleseid ametlikke seisukohti, oma 0, 5, 10, 15 või 20 ning toetavad Kultuur 2030 teemasid ning toetavad valdkonna üleseid punkti) eesmärke. Kultuur 2030 eesmärke. teemasid ning toetavad Arvesse ei lähe Arvesse ei lähe Kultuur 2030 eesmärke. sotsiaalmeedia ning muud sotsiaalmeedia ning muud Arvesse ei lähe meediakanalid, mis on meediakanalid, mis on sotsiaalmeedia ning muud taotleja kontrolli all. taotleja kontrolli all. meediakanalid, mis on taotleja kontrolli all. b) Taotleja sotsiaalmeedia [ei b) Taotleja [ei b) Taotleja sotsiaalmeedia rakendata] rakendata] konto jälgijate hulk on sotsiaalmeedia konto konto jälgijate hulk on taotluse esitamise päeva jälgijate hulk on taotluse taotluse esitamise päeva seisuga alla 300. esitamise päeva seisuga seisuga üle 1000. 300–999. 3. Hindamisel valitakse punktisumma, mille kirjelduses enamik aspekte vastab taotluses esinevatele asjaoludele. Hindamiskriteeriumi 1.1 ja 1.2 vahepealsete hinnangute punktid ei ole kirjeldusega sisustatud, vaid need on madala, keskmise ja kõrge hinde vahepealsed hinnangud. 4. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui ka taotlejalt täiendavalt saadud informatsioon, samuti muud ekspertidele, Kultuuriministeeriumi töötajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele teadaolevad hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud. 5. Toetus määratakse igas valdkonnas kuni kahele taotlejale, kelle taotlus on saanud hindamisel vastavas valdkonnas suurima arvu punkte ning kes on saanud igas hindamiskriteeriumis vähemalt 5 punkti. 6. Valdkonnas hindamisel teise koha saanud taotlejale määratakse väiksem toetus kui esimese koha saanud taotlejale. Kui valdkonnas oli hindamisel ainult ühe taotleja taotlus või kui ainult üks taotlus täidab punktis 5 nõutud lävendi ning taotlus saab hindamisel kokku vähemalt 30 punkti, määratakse kogu valdkonnale kavandatud summa sellele taotlejale. 7. Kui ühe valdkonna taotlejad saavad kokku võrdse punktisumma ning valdkonnas on rohkem kui kaks taotlejat, saab pingereas kõrgema koha taotlus, millel on kõrgem hindamiskriteeriumi 1.1 punktisumma. Kui ka need punktisummad on võrdsed, siis taotlus, millel on kõrgem hindamiskriteeriumi 1.2 punktisumma. Kui ka need punktisummad on võrdsed, heidetakse toetuse määramiseks liisku. Liisuheitmine toimub võrdse punktisumma saanud taotlejate juuresolekul Liisuheitmise aeg ja koht teatatakse eelnevalt taotlejatele. II POLIITIKA RAKENDAMISE TOETUS 8. Poliitika rakendamise toetuse taotluste hindamiskriteeriumid: 8.1. tegevuskava läbimõeldus; 8.2. sihtrühma suurus ja määratluse selgus; 8.3. teostajate professionaalsus ja haldusvõimekus; 8.4. eelarve realistlikkus, kuluefektiivsus ja kuluartiklite põhjendatus. 9. Punktis 8 nimetatud kriteeriumide hindamisskaalad ja kirjeldused:  Vahe- Vahe- MADAL pealne KESKMINE pealne KÕRGE hinnang hinnang 8.1. Tegevus- 10 30 5 punkti 20 punkti 40 punkti kava läbi- punkti punkti mõeldus Tegevuskava seos Tegevuskava on seotud Tegevuskava on seotud taotlusvooru eesmärkidega taotlusvooru eesmärkidega taotlusvooru eesmärkidega ning fookusteemadega on ning fookusteemadega. ning fookusteemadega. Aja- ebamäärane või küsitav Aja- ja tegevuskava on ja tegevuskava on detailselt ja/või planeeritud rahuldavalt kirjeldatud, kuid kirjeldatud. Ajakava on tegevustega pole võimalik ajakava on kas liiga optimistlik realistlik ja selles on saavutada taotlusvooru jaoks või tegevused ei ole arvestatud võimalike olulisi tulemusi. Tegevuste omavahelises koosmõjus või ootamatustega. Tegevuskava kirjeldused on loogilises järgnevuses. on jagatud loogilisteks pealiskaudsed. Taotluse etappideks. Taotlus on hästi ettevalmistus on ebapiisav. ettevalmistatud ja usaldusväärne. 8.2. Siht- 4 punkti 8 12 punkti 16 20 punkti rühma suurus punkti punkti ja määratluse Taotlusest ei selgu, kes on On olemas koondülevaade Taotlusest tuleb selgelt välja selgus sihtrühm ja kasusaajate arvu sihtgrupist ja kasusaajate seos tegevuste ja sihtrühma on kirjeldatud ebamääraselt. arvust, kuid mitte kõigi vahel, sihtrühm on Kasusaajate arv on tegevuste lõikes. Kasusaajate kirjeldatud arusaadavalt ja ebapiisav, arvestades arv on keskmine, arvestades põhjendatult, kasusaajate arv taotletava summa suurust. taotletava summa suurust. on tuletatud loogiliselt. Kasusaajate arv on suur, arvestades taotletava summa suurust. 8.3. Teostajate 4 punkti 8 12 punkti 16 20 punkti professio- punkti punkti naalsus ja Taotleja sisulisel ning Taotleja sisulise ja tehnilise Taotlejal on nii sisulise kui ka haldus- tehnilisel meeskonnal on meeskonna potentsiaal ja tehnilise meeskonna võimekus vähene potentsiaal ja võimekus tegevuskava ellu viia potentsiaal ja võimekus võimekus tegevusi edukalt on tagasihoidlik ja püstitatud tegevuskava ellu viia ja ellu viia. eesmärkide saavutamise püstitatud eesmärke võimalus küsitav, arvestades saavutada, arvestades meeskonnaliikmete panust ja meeskonnaliikmete panust ja nende seniseid saavutusi. nende seniseid saavutusi. Meeskond ja koostööpartnerid Taotluses on selgelt välja on tegevustesse kaasatud toodud taotleja ja partnerite juhuslikult. Taotluses on panus ja vastutus tegevuskava ebaselgelt välja toodud taotleja edukaks ühiseks ja partnerite panus ja vastutus elluviimiseks. tegevuskava ühiseks elluviimiseks. 8.4. Eelarve 4 punkti 8 12 punkti 16 20 punkti realistlikkus, punkti punkti kuluefektiiv- Eelarve on üldine ja kõik Taotluses toodud eelarve on Kõik kulud on optimaalsed ja sus ja kulu- planeeritud kulud ei ole selge, kuid planeeritud kulud ei kuluefektiivsed planeeritud artiklite tegevuste elluviimise ole nende elluviimiseks tulemuste saavutamiseks ning põhjendatus seisukohast põhjendatud. optimaalsed ja on osaliselt tegevuskava elluviimise Eelarves välja toodud kulud põhjendamata. Enamus taotluse seisukohast põhjendatud. ei ole realistlikud, toetuse eelarves välja toodud kulusid Planeeritud eelarve on kasutamine pole vastavad reaalsele turuhinnale realistlik, kulud vastavad kuluefektiivne ega mõistlik. ja toetuse kasutamine on reaalsele turuhinnale ning on efektiivne. selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud. 10. Hindamisel valitakse punktisumma, mille kirjelduses enamik aspekte vastab taotluses esinevatele asjaoludele. Vahepealsete hinnangute punktid ei ole kirjeldusega sisustatud, vaid need on madala, keskmise ja kõrge hinde vahepealsed hinnangud. 11. Iga kriteeriumi eest saadud punktid liidetakse omavahel. Maksimaalne koondsummana saadav punktide arv on 100. 12. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui ka taotlejalt täiendavalt saadud informatsioon, samuti muud ekspertidele, Kultuuriministeeriumi töötajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele teadaolevad hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud. 13. Taotlused, mis said koondsummaks vähem kui 56 punkti 100-st võimalikust või mille hindamiskriteeriumi 8.1 punktisumma on alla 20 punkti, jäetakse rahuldamata. 14. Kui mitme taotluse koondsumma on võrdne, saab pingereas kõrgema koha taotlus, millel on kõrgem hindamiskriteeriumi 8.1 punktisumma. Kui ka need punktisummad on võrdsed, saab pingreas kõrgema koha taotlus valdkonnast, mille puhul on rahuldamisele kuuluvaid taotlusi kõige vähem. Kui kõigis valdkondades on rahuldamisele kuuluvaid taotlusi võrdselt, heidetakse pingerea selgitamiseks liisku. Liisuheitmine toimub võrdse taotlejate juuresolekul. Liisuheitmise aeg ja koht teatatakse eelnevalt taotlejatele.  Kultuuriministri määruse „Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Märkuste tabel kultuuriministri määruse „Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord“ eelnõule Jrk Märkuse tegija ja sisu Arvestamine/mittearvestamine nr Vabaühenduste Liit 1. § 4 lg 1 p 5 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise seisuga tähtajaks täitmata Mittearvestatud. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg, tuleb kohustusi toetuse andja ees. Antud sätet tuleks muuta selliselt, mis viitaks, et vastav kohustus täita selle tähtaja kestel. Kohustuste täitmata jätmine on kohustuse täitmata jätmine on tekkinud taotleja süül. Nii on võimalik vältida olukordi, kus faktiküsimus, mis toob kaasa õiguses ette nähtud tagajärje. Põhjendatud kohustus ei ole täidetud nt seetõttu, et partneri ja ministeeriumi vahel on tekkinud vaidlus, juhtudel on taotluse alusel võimalik tähtaegu pikendada ehk kohustuse mille tõttu on veninud aruande esitamine ja selle kinnitamine. Kuivõrd Vabaühenduste Liit täitmise aega edasi lükata. Aruande sisu puudutavad on teistes ministeeriumides taoliste juhtumitega kursis, on meie hinnangul oluline, et vastav vaidlused/eriarvamused saavad tekkida siiski peale aruande esitamist säte saaks kirja selliselt, et taotlejat ei karistataks teise osapoole tõttu tekkinud olukorra eest. ning sellisel juhul on aruande esitamise kohustus täidetud. Aruande kinnitamine/mitte kinnitamine on toetuse andja kohustus, mida ta teostab aruande menetlustähtaja jooksul kaalutlusõiguse kaudu. Üldpõhimõtteks on, et puuduste kõrvaldamiseks määrataval tähtajal on n-ö edasilükkav mõju ja haldusorganile asja lahendamiseks ettenähtud tähtaja kulgemine peatub. See puudutab ka erinevate asjaolude väljaselgitamist, sh võimalikke vaidlusi, kuid ei tähenda tingimata seda, et kui toetuse saaja jääb toetuse andjaga eriarvamusele, ei oleks toetuse andjal õigust otsust teha. 2. § 4 lg 2 p 1 sätestatakse, et poliitika kujundamise toetuse taotleja peab olema üleriigiliselt Selgitame. Määrus ei nõua, et põhikirjas peab olema otseselt määratletud tegutsev organisatsioon ja et põhikirjas peab olema fikseeritud tegevusala üleriigilisena. tegevuste elluviimise piirkonnana „kogu Eesti“. Seletuskirja kohaselt on Kuigi mõistame ministeeriumi eesmärki tagada, et poliitika kujundamise valdkonnas üleriigilisuse nõue täidetud, kui põhikirjas ei ole tegevusväli määratletud strateegiliseks partneriks pürgijal oleks kompetentsid üleriigiliseks tegutsemiseks, tuleks geograafiliselt kitsamalt kui kogu Eesti. hoolega kaaluda, kas vastav kitsendus on seda eesmärki täitev. On tõenäoline, et mõnel Kui ühing peaks soovima oma senist põhikirjas kitsalt piiritletud ühingul pole põhikirjas üldse peale tegevuste sisulise kirjelduse viidet sellele, mis tegevuspiirkonda laiendada, siis on tal võimalus oma põhikirja muuta, piirkonnas ta vastavate põhikirjaliste eesmärkide täitmisega tegeleb, ning võimalik on ka mis peakski olema ühingu juhtimise seisukohalt korrektne käitumine. see, et esiti konkreetses piirkonnas tegutsenud organisatsioon otsustabki hakata valdkonna kohta üleriigilist teadmist koondama ehk ühing kujundab ühel hetkel oma organisatsiooni tegevuse üleriigiliseks. Üleriigilisuse nõuet on võimalik sätestada alternatiivsete meetoditega, nt läbi taotluse hindamiskriteeriumite. 1 3. § 4 lg 2 p 2 seletuskiri ütleb, et põhikirjajärgne tegevuse nõue on täidetud, kui ,,taotleja Arvestatud. Täiendame seletuskirja selliselt, et nõue on täidetud, kui põhikirjajärgseks tegevusalaks on kõik nimetatud tegevused”. Antud lause viitab, justkui taotleja põhikirjajärgseks tegevusalaks on kõik nimetatud tegevused ühe kõik poliitika kujundamise toetuse taotlejad peaksid olema fikseerinud oma põhikirjas, et valdkonna raames. nad tegelevad kõigi kolme valdkonnaga (st muuseumid, muinsuskaitse ja raamatukogud). Usutavasti on seletuskirjas mõeldud siiski midagi muud, mistõttu oleks selguse huvides oluline vastavat lauset korrigeerida. 4. § 4 lg 3 p 2 on esitatud ühingule tegutsemisnõue vähemalt kolm aastat enne taotluse Arvestatud. Muudame eelnõu ning vähendame nõuet kahele aastale. esitamist. Kuigi on arusaadav, et ministeerium soovib tegutsemisaja nõudega tagada Sama ettepaneku tegi Eesti Muuseumide Liit. ühingute legitiimsust ning ka teatavat kompetentsusastet, tuleks hoolikalt läbi mõelda, kas vastav piirang on proportsionaalne ega tekita liiga suurt barjääri vabaühendustele. Nt olukorras, kus seni valdkonnas tegutsevad pädevad inimesed otsustavad uue huvikaitseorganisatsiooni moodustada, ei pruugi ühing ainult selle nõude tõttu partnerlusele kvalifitseeruda. 5. § 8 lg 2 p 8 puhul soovime täpsustada määruse eelnõus kirjutatut. Eesti vabaühenduste Selgitame. Organisatsiooni üldise juhtimisega seotud personalikulu ei tegutsemispraktikat arvestades on tõenäoline, et ühingu juht mh strateegilise partnerluse ole rakendamise suuna toetuse puhul abikõlblik, sest tegemist on raames panustab kokku lepitud tegevuste elluviimisesse ning talle makstakse nende organisatsiooni, mitte konkreetse projekti või toetatava tegevuse tööülesannete täitmise eest ühingu poolt tasu. Kas me saame õigesti aru, et antud sätte teise juhtimisega. Kui juht teeb taotlusvoorust toetatava tegevuse raames poole alusel („ning asutuse või isiku juhtimiskulu poliitika rakendamise toetuse puhul“) sisulist tööd ning tööülesanded on lepingus eraldi fikseeritud, siis on oleks keelatud strateegilise partnerluse lepingust tasustada juhatuse liiget kõigest juhatuse võimalik personalikulu nende tegevustega seoses hüvitada. Juhi liikme lepingu kontekstis (nt olukorras, kus ühingu tegelik juht on keegi teine ja juhatuse asendajale kohaldub juhile rakendatav reeglistik. liige saabki ainult juhatuse liikme tasu) või laieneb see kõigile lepingutele, mis on sõlmitud juhatuse liikme ja ühingu vahel (nt olukorras, kus juhatuse liige on ka töölepingu alusel ühingu tegevjuht). 6. § 10 lg 3 sätestatakse poliitika rakendamise toetuse ülempiir taotleja kohta 55 000 eurot Mittearvestatud. Nõustume, et määrus peaks strateegilisele partnerile kalendriaastas. Seletuskiri põhjendab, et vastav summa on tekkinud varasemast kogemusest. andma informatsiooni selle kohta, millisel ühingul üldse on võimalik Arvestades, et strateegilise partnerluse määrus kehtestatakse selleks, et vastav koostöövorm partneriks saada ning millistel tingimustel. Seetõttu ongi ühe tingimusena luua ja reguleerida, ei ole määruses endas toetuse ülempiiri kehtestamine asjakohane. teiste hulgas kehtestatud toetustele ülempiir. Kultuuriminister kinnitab Määrus peaks strateegilisele partnerile andma informatsiooni selle kohta, et ühingul üldse igal aastal Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga on võimalik partneriks saada ning millistel tingimustel. Arvestades, et strateegiliste toetuse koondsumma ning teeb igal aastal toetuse eraldamise otsuse partnerite iga-aastase toetuse summa kinnitatakse ministri käskkirjaga, peaksid ka toetuse saajate lõikes. Toetuse eraldamise haldusaktis sätestatakse lisaks konkreetsed summad kajastuma vastavas käskkirjas. See muuhulgas võimaldab reageerida toetuse saajatele ja toetussummadele vajadusel taotlusvooru eritingimusi, olukordadele, kus taotletust suurema summa maksmine on põhjendatud (nt HTM maksis mida valitsemisala käskkirjas vooru põhiselt kajastada ei ole kohane. kiire inflatsioonitõusu tõttu strateegilistele partneritele erakorraliselt kokkulepitust enam Toetuse andja ei saa määrata poliitika rakendamise toetuse taotlejale toetust, et leevendada elukalliduse tõusuga kasvanud kulude katmist). Olenemata sellest, et suuremat summat kui kehtestatud ülempiir lubab ning taotlusega küsitud. konkurss kuulutatakse välja konkreetse summaga, peaks partneril ja ministeeriumil endiselt Toetuse ülempiir poliitika rakendajatele on seatud eelkõige arvestades säilima võimalus pidada läbirääkimisi toetuse mahu osas. Seetõttu teeb Vabaühenduste Liit taotlejate arvu ning piiratud eelarve vahendeid. Ilma kehtestatud ettepaneku toetuse piirmäär määrusest eemaldada ning toetuste määra aluseks arvestada ülempiirita võib tekkida olukord, kus üks taotleja küsib toetust kogu ministri kinnitatavad käskkirjad. vooru mahu ulatuses. Selline olukord ei oleks eesmärgipärane. 7. § 10 lg 4 ei ole põhjendatud lähtudes § 10 lg-s 3 selgitatud kommentaaridest. Veel: Mittearvestatud. Määrus hakkab asendama kahte praegu kehtivat olukorras, kus ministeerium jätab endale määrusega õiguse fikseeritud summat vähendada, kultuuriministri määrust „Muinsuskaitse, muuseumide ja raamatukogude peab ühingule alles jääma ka võimalus taotleda põhjendatud juhtudel lisaressurssi, mille valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“1 ja 2  andmisel saab arvestada riigi majandusliku seisu ja taotluse põhjendatusega. Kolme aastase „Kultuuripärandi valdkonna toetamise tingimused ja kord“. Seni esitas perioodi jooksul võib toimuda palju ettenägematut, mistõttu ei ole otstarbekas, et neile taotleja igal aastal toetuse taotluse, kuid muudatusega saab ühe taotluse reageerimiseks on vajalik igakordne määruse muutmise protsess (nt pärgviiruspandeemia alusel küsida toetust kolmeks aastaks. Kuna riigieelarve on kalendriaasta ajal oli strateegilist partnerlust rakendatavatel ministeeriumidel vaja korduvalt paindlikkust põhine, ei saa Kultuuriministeerium anda etteulatuvalt garantiid kolmeks partneritega läbirääkimisel). aastaks. Õigusselguse huvides on määrusesse kirja pandud, et kui vähenevad riigieelarvelised vahendid Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves, võib väheneda ka teise või kolmanda kalendriaasta toetus. Lähima kolme aasta perspektiivis me eelarve suurendamise võimalust ei näe, mistõttu toetuse suurendamise võimalus määruses ei kajastu. 8. § 10 lg 6 kehtestab omaosaluse nõude ühingutele, kes soovivad poliitika rakendamise raha Selgitame. Täiendame seletuskirja põhjendusega, et poliitika taotleda. Vabaühenduste Liit ei ole nõus, et strateegilise partnerluse raames kohustatakse rakendamise toetusele on kehtestatud omaosaluse nõue põhjusel, et leida ühinguid taotlema toetust omaosalusega. Arvestades, et määrusega kehtestatakse ühingutele projekte ellu viima finantssuutlikud partnerid. Lisaks on omaosaluse võrdlemisi ranged reeglid ja nõudmised, siis nende reeglite ja nõudmiste täitmisega tõestab nõue seatud selleks, et tagada toetuse andmise kooskõla riigiabi ka ühing, et ta on suuteline ja võimeline strateegilise partnerlusega võetud kohustusi täitma, reeglitega. mistõttu omaosaluse nõue on üleliigne. Ka sellisel ühingul, kes on muidu pädev ja suuteline, aga kellel lisarahastuse võimalusi ei ole, peab olema võimalus raha taotleda. Eelnõu seletuskiri ei selgita omaosaluse nõude põhjuseid ega selgita selle eesmärki ja/või potentsiaalset tagajärge. 9. § 12 lg 3 alusel kaasatakse vajaduspõhiselt taotluse hindamisse hääleõiguseta eksperte. Osaliselt arvestatud. Võtame selgituse seletuskirjast välja, kuid Kuigi määruse tekstist see ei selgu, siis seletuskiri viitab, et hääleõiguseta ekspertide isikut rõhutame, et eksperdi kaasamine võib selguda vahetult enne ei avalikustata taotlejale. Sellise lähenemisega ei saa Vabaühenduste Liit nõustuda. Ühingul hindamiskomisjoni istungit, mistõttu avalikustatakse eksperdi osalemine on õigus vajadusel hindamiskomisjoni otsus vaidlustada, ent selleks peab ühingul olema ka komisjoni protokollis. Selgitame, et haldusorgan kaasab eksperte üksnes igakülgne ülevaade neist argumentidest, ekspertidest ja spetsialistidest, kelle otsuste vajaduse korral. Ekspertiisi saab tellida mingite asjaolude tuvastamiseks tagajärjel ühingut ei rahastata. Isegi olukorras, kus eksperdil hääleõigus puudub, on tal enda ning vastutus haldusakti õiguspärasuse eest lasub tervikuna otsust tegeval ekspertsusega võimalik mõjutada hindamiskomisjoni liikmeid otsuseid langetama, mistõttu haldusorganil. Riigikohus on märkinud: “Ekspertiisi määramine on on hindamiskomisjoni legitiimsuse säilitamise eesmärgil vaja avalikustada ka need isikud, menetlustoiming. Ekspertiisi määramine ei kujuta endast haldusakti kelle ekspertiisi komisjon kasutab. HMS § 51 lg 1 tähenduses, sest sellega ei tekitata, muudeta ega lõpetata haldusvälise isiku õigusi ega kohustusi“. Seega toetuse saaja ekspertiisi eraldiseisvalt vaidlustada ei saa. Samuti ei saa toetuse saaja vaidlustada üksikuid hindamiskomisjoni liikmete antud hinnanguid, sest üksikute hinnangute alusel kujuneb hindamiskomisjoni koondhinnang, mille alusel teeb haldusorgan otsuse. 10. § 13 lg 7 ei anna piisavalt hästi mõistetavat raamistikku, mille alusel hinnatakse, et tegevuste Arvestatud. Täpsustame eelnõu sõnastust, et tegemist peab olema eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. Antud hetkel on tegemist võrdlemisi subjektiivse turutõrke olukorraga. sättega, mis võib muuhulgas mõjuda negatiivselt strateegilise partnerluse ühele eesmärgile ehk usalduslikule partnerlussuhtele. 11. § 20 lg 7 kehtestatud kolme tööpäeva nõue selgituste andmiseks ei ole strateegilise Arvestatud. Muudame eelnõu ja pikendame tähtaega seitsmele partnerluse eesmärki silmas pidades asjakohane ja realistlik. Isegi olukorras, kus ühingus tööpäevale. töötab täistööajaga töötaja(d), on nende peamine eesmärk viia ellu tegevusi ja kohustusi, mille nad enda kanda on võtnud. Ka ei kaitse antud säte vabaühendust ministeeriumi 3  kuritarvituste eest, sest säte viitab sellele, et igal suvalisel ajahetkel ilma põhjendamata on toetuse andjal võimalik selgitusi küsida. Kuivõrd teatud juhtudel võib olla kiire informatsiooni saamine õigustatud (nt potentsiaalne raha väärkasutamine), siis tuleks vastavat sätet muuta selliselt, et vastamise tähtaeg oleks realistlikum (nt 7 tööpäeva, mis strateegilise partnerluse perioodi arvestades on endiselt lühike aeg) ja et rahastajal oleks oma päringus kohustus välja tuua põhjus, miks selgitust küsitakse. Kuivõrd strateegilise partnerluse eesmärk niikuinii on, et ministeerium ja strateegiline partner teeksid tõhusamat koostööd, tuleks selgitustaotlused jätta juhtudeks, kus rahastajal on tekkinud partneri suhtes kahtluseid, kuid igas muus olukorras peaks partnerlus olema suunatud koostööle ehk ka igapäevaste küsimuste arutamised peaksid toimuma mitteametlikumas formaadis kui seda on selgitustaotlus. 12. §-s 23 loetletud õigused on aga väga ulatuslikud ning kohati küsitavad. Suurim probleem Selgitame. Paragrahvis 23 nimetatud toetuse andja õigused on otseselt seisneb sealjuures selles, et loetletud on õiguseid, mitte aga nende kohaldamise korda. seotud §-s 20 nimetatud toetuse saaja kohustustega ning sellega, et Näiteks ei selgu, millal ikkagi on ministeeriumil õigus saaja territooriumile minna toetuse andja saaks veendumuse, et toetuse saaja on finantsiliselt ja kontrollima toetusega seonduvaid dokumente jms. Antud paragrahv tekitab täna olukorra, organisatoorselt jätkusuutlik partner. Näiteks kohapealse kontrolli õigust kus muidu kuulekas ühing hoolikalt kaaluks, kas ikka partnerlusele kandideerida, kui kasutatakse siis, kui pole võimalik veenduda asjaoludes kirjalikult teoreetiliselt on ministeeriumil võimalik partnerlussuhtes palju muutusi teha või pidevalt esitatud andmete või dokumentide põhjal. Avaliku raha kasutust tuleb auditeerimas käia. Juhul, kui nimetatud õiguseid säilitada, peab vastavate sätete all olema toetuse andjal kontrollida ja teha seda hea halduse tava põhimõtteid ning kirjeldatud ka konkreetsed tingimused, tähtaeg jms, mis aitaks taotlejal aru saada ootusest, mõistlikkuse printsiipi järgides. mis talle on esitatud. Hindamismetoodika: 13. 2. punktis kirjelduses 1.1 on hindamise üheks aluseks „kõiki liikmeid kaasav süsteem”. Arvestatud. Muudame eelnõu lisa. Teeme ettepaneku antud juhul kriteerium sõnastada ümber selliseks, et ühing on loonud süsteemi, mis võimaldab kõigil liikmetel kaasuda. Sellisel juhul on võimalik hinnata ühingu enda pingutust, mitte sõltuda sellest, kas kõik liikmed on alati kaasunud, sest praktikas ei juhtu seda (kõigi liikmete kaasumist) pea kunagi. 14. 2. punktis kirjelduses 1.2 tuleks paremini selgitada, et avalikud pöördumised sisaldavad ka Arvestatud. Muudame eelnõu lisa. ametlikke pöördumisi, eelnõu tagasisidet jms avalikule sektorile. Mõneti on antud tegevus poliitikakujundamise kontekstis kõige olulisem, võrrelduna nt avalikkuse kõnetamisest. Ka ei tohiks täiesti välistada sotsiaalmeedia mõju ja aktiivsust. On fakt, et sotsiaalmeedia abil on avalikku arvamust võimalik mõjutada ja läbi selle huvikaitsetööd teha. Nt Mitte_Tallinna näol on tegemist ainult sotsiaalmeediaplatvormi kasutava isikuga, kelle puhul saab öelda, et ta on suutnud mõjutada avalikku arvamust. On selge, et sotsiaalmeedia mõju ei ole alati kõige lihtsam hinnata, kuid hindamiskriteerium ei tohiks seda ka välistada, pigem saab ühing ise kaalutleda, kas nende jaoks on oluline ka sotsiaalmeedia panust kirjeldada. 15. Peame vajalikuks rõhutada, et kui 11. punkti sõnastus jääb kehtima, on tõendamisel Selgitame. Nõustume, et igasugune teave peab olema tõendatud ja selle objektiivsete kriteeriumite kasutamine ülimalt oluline. Tekkida ei tohi olukorrad, kus nn sisu, ulatust ja võimalikku tagajärge tuleb haldusorganil kontrollida ja kuulujuttude või isikute vaheliste konfliktide tulemusena saavad mõjutatud hinnata. hindamistulemused. 4 Eesti Muuseumiühing 1. Soovime täpsustada, kas taotleja ülesanne on poliitika rakendamise voorus põhjendada, Selgitame. Taotlusvormile tuleb vastav lahter, kus palume taotlejal milles seisneb tegevuskavasse planeeritud tegevuste turutõrkeolukord? vastav info anda. § 6. Taotlusvooru avamine Selgitame. Säte reguleerib vooru avamisest etteteatamist tähtaega, mitte (1) Taotlusvooru avamisest, eelarvest ja selle jaotusest, fookusteemadest ja tegevustest ning seda, mitme päeva jooksul saab taotlust esitada. Tavapäraselt on taotluste esitamise tähtajast teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 taotlusvoorud avatud kaks nädalat, vahel ka kauem, sõltuvalt kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. taotlusvormi ja nõutud lisade mahukusest. Kokku on seega aega taotlust ette valmistada vähemalt kuu aega. EMÜ teeb ettepaneku, et taotluse esitamise tähtaeg oleks vähemalt 21 päeva, sest sisuliselt on vaja esitada kaks taotlust 2. § 10. Toetuse piirmäär ja osakaal Mittearvestatud. Toetuse ülempiir poliitika rakendajatele on seatud (3) Poliitika rakendamise toetuse ülempiir taotleja kohta on 55 000 eurot kalendriaastas. eelkõige arvestades võimalikku taotlejate arvu ning piiratud eelarve vahendeid. Ilma kehtestatud ülempiirita võib tekkida olukord, kus üks EMÜ ettepanek on tulevikuperspektiivi silmas pidades ülempiir taotleja kohta kaotada. taotleja küsib toetust kogu vooru mahu ulatuses. Kui tegemist on tugeva Näiteks võib taotlejal olla põhjendatud vajadus kolmeaastase toetuse raames taotleda taotlusega ning see saab hindamisel maksimumpunktid, võibki juhtuda, erinevateks aastatakse erinevas mahus toetust. Samuti juhime tähelepanu, et eelnõu et kogu toetus määratakse ühele taotlejale. Selline olukord ei oleks seletuskirjas lisatud põhjendus 55 000 euro ülempiirile ei ole sisuline argument: ka EMÜ eesmärgipärane. Poliitika rakendamise toetuse taotlusi ning selles on varasemalt taotlenud oma tegevuste elluviimiseks suuremat summat. Tegevusi ja taotleja sisalduvaid tegevusi hinnataksegi taotluse järgi ning vajadusel lepitakse vajadusi tuleks hinnata taotluse järgi ja vajadusel leppida taotlejaga kokku vähendatud kokku vähendatud mahus toetus. mahus toetus. 3. § 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord Mittearvestatud. Sõnastus: „Taotleja võib nõustuda taotluse osalise (3) Poliitika rakendamise toetuse taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui see ei ole osalise rahuldamise korral saavutatav“ arvestab juba võimalike taotluses põhjendatud, arvestades taotlusvooru eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu, tehtud muudatustega, mistõttu puudub vajadus sõnastust muuta. Kui hindamiskriteeriume ja nõudeid. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut osalise rahuldamise ettepanek sisaldab kavandatud toetatavate tegevuste taotletud toetuse vähendamiseks ja/või kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. muutmise ettepanekut ning taotleja sellega nõustub, loetakse see Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib kokkulepe esialgse taotluse muudatuseks, mis tähendab, et taotluses nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse toodud eesmärki on muudetud ja see muudetud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. osalise rahuldamise korral saavutatav. Kui toetuse andja teeb taotluse osalise rahuldamise ettepaneku ainult toetuse vähendamiseks, kuid EMÜ soovib täpsustada sõnastust. Pakume: Taotleja võib nõustuda taotluse osalise tegevusi muuta ei lase, võib taotleja nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise rahuldamisega ainult sel tingimusel, et taotluses toodud eesmärk (mida korralda osaliselt või täielikult saavutatav. EMÜ hinnangul on taotluse osalise rahuldamise ei ole vahepeal kokkuleppeliselt muudetud) on saavutatav ka toetuse kõrval ootuspärane, et mõningatel juhtudel võivad vähemate rahaliste ressursside tõttu vähendamise korral. mõned tegevused ära jääda või olla läbi viidud väiksemas mahus. Pakutud sõnastus ei sobi, sest annaks taotlejale võimaluse ühepoolselt otsustada, kas ta muudab tegevusi või mitte. 4. § 20. Toetuse saaja kohustused Selgitame. Projekti/tegevuste kallinemise võimalusega tuleb taotlejal 16) katab toetavate tegevuste maksumuse suurenemisel kallinemise osa, kui tegemist on arvestada juba taotlust koostades. Kui taotluses ettenähtud tegevusi ei poliitika rakendamise toetuse saajaga. viida ellu, järgneb sellele toetuse tagasinõudmine. Inflatsioon ja üldine elukalliduse kasv võib olla üheks põhjuseks, miks toetuse saaja esitab 5  Soovime täpsustada: senistes aruteludes on jäänud kõlama kultuuriministeeriumi poolt näiteks teise või kolmanda aasta tegevuskava muudatustaotluse või teeb vastupidine seisukoht, et näiteks elukalliduse tõusmisel on ootuspärane eeldada, et avalduse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks või esitab avalduse mõningaid tegevusi viiakse ellu vähendatud mahus. Samuti ei anna see punkt kindlust force teise või kolmanda aasta toetusest loobumise kohta või tagastab majeure juhtumite korral, näiteks kui riigis on hüperinflatsioon. väljamakstud toetuse. Muudatustaotluse saamisel haldusorgan hindab soovitavate muudatuste sisu ja seda, kas tegevuskava muutmisel on taotlusvooru eesmärk endiselt saavutav. ICOM Eesti Rahvuskomitee 1. ICOM Eesti mõistab ministeeriumi soovi valdkonna arendamise toetust paremini suunata. Arvestatud. Suurendame poliitika kujundamisel kaasarääkimise toetuse Ka seda, et piiratud ressursside tingimustes nähakse efekti valdkonnaga suhtlemise saajate arvu kuni kaheni (iga valdkonna kohta). Samas kinnitame, et lihtsustamises koondades valdkondliku arvamuse kanaliseerimise ühe valitud ministeeriumi suhtlus valdkonnaga ei hakka toimuma ainult toetust organisatsiooni kaudu kuid on samas arvamusel, et sedavõrd vähese kuid eriilmeliste saavate partnerorganisatsioonide kaudu. Nagu ka seletuskirjas on partnerite hulga juures ei tohiks seda pidada probleemiks, mida sellisel moel lahendada. märgitud: Samas ei tähenda poliitika kujundamise toetuse mittesaamine Ehkki muuseumivaldkonnas on koostöö erinevate organisatsioonide vahel toiminud hästi, seda, et organisatsioonil ei oleks õigust oma arvamust avaldada või et loob pakutav mudel omamoodi ebavõrdsuse valdkondlike partnerorganisatsioonide vahel, Kultuuriministeerium (edaspidi KuM või toetuse andja) ei kaasaks kus määravaks kriteeriumiks on tõstetud mitmel puhul kvantiteet. Kindlasti ei tohiks jätkuvalt kõiki valdkonnas tegutsejaid eri poliitikamuudatuste seejuures unustada, et valdavalt on tegu vabatahtlikkuse alusel toimivate kavandamisse. Erinevus on vaid selles, et kui teiste organisatsioonide organisatsioonidega. Peame oluliselt arvamuste mitmekesisust. puhul on kaasarääkimine vabatahtlik ning seetõttu ka kohati juhuslik ja mitte kõiki organisatsiooni liikmeid kaasav, siis poliitika kujundamise toetuse saaja võtab kohustuse, et kolme aasta jooksul panustatakse muuseumi-, muinsuskaitse- või raamatukogupoliitika kujundamisse, sellega seotud õigusloomesse ning arengudokumentide väljatöötamisse ja muutmisse. Toetuse saaja peab tagama liikmeskonna/huvirühma koordineeritud ja laiapõhjaliselt kujundatud seisukohad. Samuti selle, et esindatava liikmeskonna/huvirühma kõigil liikmetel on võimalus leida infot, kes esindab nende seisukohti KuM-iga suhtlemisel, millistel olulisematel teemadel seda tehakse ja millised on kanalid oma arvamuse esitamiseks. /…/ Organisatsioonid, kes ei saa vooru tulemusena poliitika kujundamise toetust, võivad tunda end vähem kaasatuna ja tõrjutuna. Selle ennetamiseks plaanib KuM jätkata senist kaasamispoliitikat, kus aruteludesse ja konsultatsioonidesse kaasatakse endiselt kõiki huvirühmi, sõltumata sellest, kas nad saavad mõnest taotlusvoorust toetust või mitte. See eeldab muu hulgas, et kogu poliitika kujundamise ja rakendamisega seotud teave on avalikult kättesaadav, et kõik organisatsioonid saavad jälgida poliitikamuudatusi, osaleda aruteludes ja esitada oma ettepanekuid. Lisaks on võimalik laiendada igal aastal toimuva strateegiliste partnerite arenduspäeva sihtrühma, et pakkuda nõustamist ja koolitust ka neile organisatsioonidele, kes ei saa poliitika kujundamise toetust. 6  2. Valides strateegiliseks partneriks poliitika kujundamisel ühe, seatud kriteeriumidele Arvestatud. Muudame eelnõu lisa selliselt, et võrdse punktisumma vastates võrdse punktisumma korral suurema liikmete arvuga organisatsiooni, pisendab puhul heidetakse liisku. Lisame ka ühe sisulise hindamiskriteeriumi pakutud mudel sümboolselt teiste valdkonda esindavate organisatsioonide tähendust ning (taotluse kvaliteet) ning suurendame toetust saavate ühingute arvu (kuni ministeeriumi ja valdkonna vahelise dialoogi asemele on loodud vahendamisele tuginev kaks valdkonna kohta), mis viib liisu heitmise vajaduse tõenäosuse süsteem. nullilähedaseks. Kinnitame veel kord üle, et toetust saav organisatsioon ei ole suhtluses ministeeriumiga kuidagi eelisseisus. 3. ICOM Eesti on rahvusvahelise organisatsiooni Eestit esindav rahvuskomitee. Seda Selgitame. Rahvusvaheline mõõde on osa Kultuur 2030 eesmärkidest (vt arvestades ei ole ICOM Eesti mures niivõrd toetuse jagunemise partnerorganisatsiooni kui muuseumide teemaleht lk 28 poliitika kujundaja ja rakendaja vahel, küll aga tekib küsimus katusorganisatsiooni seatud https://kul.ee/sites/default/files/documents/2022-03/Lisa%205.pdf) ning põhimõtete ja selle poolt seatud teemade arvestamata jätmisest. Ehk arvestatud on riigi rakendamise suuna toetuse puhul kindlasti üks fookusteemadest. kultuuri arengukava eesmärkide saavutamisega samas kui rahvusvaheline mõõde on mainimata ning seetõttu ka arvesse võtmata. 4. Olles saanud võimaluse tutvuda erinevate organisatsioonide tagasisidega määruse eelnõule Arvestatud. Eelnõu koostamisele eelnes põhimõtete tutvustamine ja ning ministeeriumipoolsete vastustega sellele, on kahju, et ministeerium pole leidnud arutelu 12. aprillil, kuhu olid kutsutud kõigi seni tegevustoetust saanud võimalust algatada partnerite kaasamisel vastavateemalist arutelu, mis antud teemal oleks organisatsioonide esindajad. Kooskõlastusringi tagasiside arutelu toimus olnud äärmiselt vajalik. Südasuvisel ajal, mis määrusega seonduv organisatsioonideni 4. septembril. jõudis, oleks see olnud keeruline ent leiame, et selle teemalise arutelu ellu kutsumine enne määruse kooskõlastamisega edasiminemist, on kindlasti oluline ja vajalik. Eesti Muuseumide Liit 1. § 2 sõnastab eesmärgina järgmist: Määruse eesmärgiks on „… leida toetuse andjale Selgitame. Määrus ei muuda muuseuminõukogu pädevusi, milleks jääb partnerid „…toetuse andja nõustamiseks huvirühmi puudutavates küsimustes“. Millised endiselt see, mis on sätestatud muuseumiseaduses: teha ettepanekuid ja funktsioonid jäävad muuseumivaldkonnas näiteks kultuuriministrit nõustavale anda arvamusi muuseumiseadusest tulenevates küsimustes. Muuseuminõukogule? Poliitika kujundamisel kaasarääkimise toetuse eraldamine ei mõjuta kuidagi muuseuminõukogu ülesandeid, töökorraldust ega dubleeri poliitika kujundamise mehhanisme. Muuseuminõukogu on osa Kultuuriministeeriumi kaasamispraktikast ning on strateegilise partnerluse üheks töövahendiks. 2. § 2 lõige 2 punkti 1 kohaselt peab poliitika kujundamise toetuse taotleja olema Selgitame. Määruse alusel korraldatav taotlusvoor hakkab asendama muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonda tervikuna hõlmav kahte praegust taotlusvooru „Muinsuskaitse, muuseumide ja huvikaitseorganisatsioon, kelle tegevus on üleriigiline. Muuseumimaastikul on neid täna raamatukogude valdkonna partnerorganisatsioonide tegevustoetus“1 ja loetud organisatsioonid : EMÜ, ICOM, EML. Seetõttu on oluline säilitada lihtsam, „Kultuuripärandi valdkonna arendamine“2 (seda vooru ei ole viimastel kiirem ja väiksema halduskoormusega lahendus partnerite leidmiseks ja toetamiseks. aastatel toimunud). Halduskoormus väheneb, sest edaspidi hakkab taotlemine toimuma igal kolmandal aastal ning taotlusi hindab üks komisjon. 3. § 4 kirjeldab nõudeid taotlejale. Teeme ettepaneku muuta § 4 punktis 2.3 märgitud nõutud Arvestatud. Vähendame kolmelt kahele. tegutsemisaega antud valdkonnas kolmelt kahele. Paljudes rahastusprojektides (näiteks KÜSK) on see lausa üks aasta. Määruse eelnõus märgitud aeg kolm aastat. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019021 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/109012024009 7  Leiame, et kui asutus on kaks aastat aktiivselt valdkonnas tegelenud ja olnud poliitika kujundamisse ning elluviimisse kaasatud, siis on see piisav aeg veendumaks, et antud asutus on elujõuline ja usaldusväärne organisatsioon ning loodud selleks, et edasi tegutseda. Sellisel juhul ei ole kolm aastat põhjendatud ja kaks aastat peaks olema piisav aeg. 4. § 10 lõige 3. Toetuse piirmäär ja osakaal. Ära on toodud toetuse ülemmäär aastas - 55 000. Mittearvetatud. Taotlusvooru avamise puhul ei kehtestata täiendavat Kui mõistlik on see numbriliselt määrata (arvestades kiiret inflatsiooni)? Ehk võiks see jääda dokumenti ning avatud taotlusvoorus on poliitika rakendamise toetuse igakordse taotlusvooru avamise dokumenti ning määrusesse tuua muud parameetrid? ülempiir õigusselguse huvides toodud määrusesse. Toetuse ülempiir poliitika rakendajatele on seatud eelkõige arvestades taotlejate arvu ning piiratud eelarve vahendeid. Ilma kehtestatud ülempiirita võib tekkida olukord, kus üks taotleja küsib toetust kogu vooru mahu ulatuses. Kui tegemist on tugeva taotlusega, võib juhtuda, et kogu toetus määratakse ühele taotlejale. Selline olukord ei oleks eesmärgipärane. 5. § 10.4. Täpsustada vajab sõnastus: „Teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei ole Selgitame. Määrus hakkab asendama kahte praegu kehtivat suurem kui esimeseks kalendriaastaks määratud summa, kuid võib olla väiksem, kui kultuuriministri määrust „Muinsuskaitse, muuseumide ja raamatukogude Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves toimuvad muutused.“ valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“1 ja „Kultuuripärandi valdkonna toetamise tingimused ja kord“. Seni esitas Kas toetuse andjal on lubatud toetatud summat vähendada (juhul kui peaks taotleja igal aastal toetuse taotluse, kuid muudatusega saab ühe taotluse kultuurivaldkonna eelarve tervikuna vähenema). Kas toetuse saajal on õigus kärpida alusel toetust küsida kolmeks aastaks. Kuna riigieelarve on kalendriaasta proportsionaalselt ka lubatud tegevusi? Me ei leidnud sellist selgitust, ometi väheneva põhine, ei saa Kultuuriministeerium anda etteulatuvalt garantiid kolmeks eelarvega tuleb vähendada ka tegevusi. Kui see selgitus lisatakse, on oluline märkida ka, aastaks. Õigusselguse huvides on määrusesse kirja pandud, et kui kuidas täpselt toimub muudatuste protsess. vähenevad riigieelarvelised vahendid Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves, võib väheneda ka teise või kolmanda kalendriaasta toetus. Seda eelkõige põhjusel, et igal aastal enam taotlust ei hinnata. Kui eelarve muutub, on võimalik taotluses/tegevuskavas kokkuleppeliselt muudatusi teha. Selleks tuleb toetuse andjal toetuse saaja ära kuulata vastavalt määruse §-le 14. 6. Taotluse hindamise metoodika dokumendis kirjeldab punkt 6 olukorda, kui taotlejad Arvestatud. Muudame metoodikat selliselt, et kui hindamise tulemusel saavad võrdse arvu punkte. Sel juhul eraldatakse toetus organisatsioonile, kus on enam saavad taotlejad võrdse tulemuse, heidetakse valiku tegemiseks liisku. liikmeid. EMLi liikmeteks on organisatsioonid, EMÜs üksikliikmed. Kuidas neid saab Lisame ka ühe sisulise hindamiskriteeriumi (taotluse kvaliteet) ning omavahel võrrelda? suurendame toetust saavate ühingute arvu (kuni kaks valdkonna kohta), mis viib liisu heitmise vajaduse tõenäosuse nullilähedaseks. 7. Poliitika rakendamise metoodikat selgitav punkt 12 kirjeldab, et „Taotlused, mis said Selgitame. Kui peaks juhtuma, et hindamise tulemusel jäävad kõik hindamisel koondsummaks vähem kui 56 punkti 100-st võimalikust või kui taotlejad alla nõutud lävendi, siis jäävad taotlused rahuldamata ning hindamismetoodika 7.1. kriteeriumi hinnati alla 20 punkti, jäetakse rahuldamata“. Tekib toetust ei anta, sest taotlusvooru eesmärk ei ole toetada madala küsimus, et kui valdkonna kõik taotlejad saavad alla 56 punkti, kas siis jäävad kõik taotlused kvaliteediga taotlusi. Ei nõustu, et kui kõik taotlused jäävad alla lävendi rahuldamata? Sel juhul minnakse vastuollu punktiga (paragrahv 10 lõige 2), mis ütleb, et tekib vastuolu § 10 lõikega 2, sest viidatud säte annab maksimaalse igale valdkonnale antakse 1 toetus? võimaliku toetuse saajate arvu. 8 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing 1. ERÜ poolt on eelnõu läbi vaadatud ja arutatud, meie poolt kooskõlastatud. Teadmiseks võetud. Otseselt midagi kommenteerida ei ole, mitut küsimust, mis tekkis, oled selgitanud tagasiside faili kommentaarides, aitäh. Ollakse mures siiski tegevuste pikalt ette planeerimise pärast, eelkõige ennustamatute hindade pärast rendi- ja koolitusmaastikul. Eesti Muinsuskaitse Selts 1. Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse arvamus on, et oleme taolist partnerorganisatsioonide Teadmiseks võetud. rahastusmudelit ammu oodanud ja meil on hea meel, et Kultuuriministeerium on eelnõu ette valmistanud. Eelnõu tervikuna on meie hinnangul sobiv ja täidab eesmärki – vähendab mittevajalikku bürokraatiat, vabastab töötajaid muudeks vajalikemateks tööülesanneteks ja meie jaoks kõige olulisem – lubab seltsi tööplaane pikemalt ja põhjalikumalt ette valmistada ja läbi viia. Annab kindlust tuleviku suhtes, mis on ülioluline meie liikmete jaoks. Oluline on, et kolmeaastasele lepingule kandideeriva partnerorganisatsiooni põhikiri vastaks eelnõus toodud eeldustele, ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi puhul vastab põhikiri kõikidele ministeeriumi ootustele ja nõuetele. Põhikiri toob välja ka selle, kes saavad olla EMS liikmed (küsimus selle kohta, kuidas teha kindlaks, kes on ühingu liikmed) – olenemata sotsiaalsest kuuluvusest, haridustasemest, professioonist on EMSi liikmeks oodatud kõik, kes tunnevad huvi kultuuripärandi ja Muinsuskaitse vastu ning kes on valmis panustama pärandi hoidu ja kaitsesse. St kaasatud on kõik elankikkonna grupid. Nii sõnastab meie põhikiri. EMS liikmete hulgas on ajaloo ,ehituse, Muinsuskaitse, arheoloogia, restaureerimise jt eksperte ja spetsialiste, kes panusatavad tegevuste planeerimisse, läbiviimisesse, talgute ja õppesõitude juhtimisse, ja on liikmeid, kes osalevad õppimise eesmärgil ning panustavad oma aega ja võimalusi pärandi eest hoolitsemisse. Oleme ses osas aastate jooksul leidnud toimiva tasakaalu. Oleme arvamusel, et kuna tegu on esmakordse muudatusega rahastusmudelis, siis võib ette tulla ehk ettenägematuid seiku, aga neid annab kindlasti töö käigus edaspidi arvesse võtta ja parandada. Meie seisukoht on, et õige on käsitleda kõiki kolme valdknda võrdselt. Palju aastaid on Muinsuskaitse kahjuks olnud ebaõiglaselt vaeslapse osas, kuigi meie tegevus on ühelt poolt pikaaegne ja suurte traditsioonidega, teiselt poolt oleme algatanud viimase kümne ja enama aasta jooksul uusi tegevusi, ühinenud teiste Euroopa riikide algatuste ja seatud eesmärkidega. Strateegiliste partnerite toetamise eelnõu on meie seisukohast hästi ettevalmistatud, olete küsinud partneritelt tagasisidet ja seega peaks eelnõu olema küps vastu võtmiseks. 9 Eesti Omanike Keskliit 1. Ühe huvikaitsja Kultuuriministeeriumi strateegiliseks partneriks „edutamine“ tekitab Selgitame. Kooskõlastusringil saadud tagasiside põhjal suurendame olukorra, kus strateegilise partneri huvid on teiste huvikaitsjate huvidest tugevamini poliitika kujundamisel kaasarääkimise toetuse saajate arvu kuni kaheni kaitstud. (iga valdkonna kohta). Samas kinnitame, et toetust saav organisatsioon ei ole suhtluses ministeeriumiga kuidagi eelisseisus ning ministeeriumi suhtlus valdkonnaga ei hakka toimuma ainult toetust saavate partnerorganisatsioonide kaudu. Nagu ka seletuskirjas on märgitud: Samas ei tähenda poliitika kujundamise toetuse mittesaamine seda, et organisatsioonil ei oleks õigust oma arvamust avaldada või et Kultuuriministeerium (edaspidi KuM või toetuse andja) ei kaasaks jätkuvalt kõiki valdkonnas tegutsejaid eri poliitikamuudatuste kavandamisse. Erinevus on vaid selles, et kui teiste organisatsioonide puhul on kaasarääkimine vabatahtlik ning seetõttu ka kohati juhuslik ja mitte kõiki organisatsiooni liikmeid kaasav, siis poliitika kujundamise toetuse saaja võtab kohustuse, et kolme aasta jooksul panustatakse muuseumi-, muinsuskaitse- või raamatukogupoliitika kujundamisse, sellega seotud õigusloomesse ning arengudokumentide väljatöötamisse ja muutmisse. Toetuse saaja peab tagama liikmeskonna/huvirühma koordineeritud ja laiapõhjaliselt kujundatud seisukohad. Samuti selle, et esindatava liikmeskonna/huvirühma kõigil liikmetel on võimalus leida infot, kes esindab nende seisukohti KuM-iga suhtlemisel, millistel olulisematel teemadel seda tehakse ja millised on kanalid oma arvamuse esitamiseks. /…/ Organisatsioonid, kes ei saa vooru tulemusena poliitika kujundamise toetust, võivad tunda end vähem kaasatuna ja tõrjutuna. Selle ennetamiseks plaanib KuM jätkata senist kaasamispoliitikat, kus aruteludesse ja konsultatsioonidesse kaasatakse endiselt kõiki huvirühmi, sõltumata sellest, kas nad saavad mõnest taotlusvoorust toetust või mitte. See eeldab muu hulgas, et kogu poliitika kujundamise ja rakendamisega seotud teave on avalikult kättesaadav, et kõik organisatsioonid saavad jälgida poliitikamuudatusi, osaleda aruteludes ja esitada oma ettepanekuid. Lisaks on võimalik laiendada igal aastal toimuva strateegiliste partnerite arenduspäeva sihtrühma, et pakkuda nõustamist ja koolitust ka neile organisatsioonidele, kes ei saa poliitika kujundamise toetust. 2. Strateegilise partneri instituudi loomine muudab huvikaitsjate ja ministeeriumi vahelise Selgitame. Ministeeriumi infovahetus huvikaitseorganisatsioonidega ei infovahetuse keerulisemaks ja bürokraatlikumaks. Seni toimub suhtlus ainult otse või ühise muutu. Toetuse saajal ei ole kohustust teiste organisatsioonide arvamusi laua taga. Määruse eelnõu kohaselt hakkaks ministeeriumi ja huvikaitsjate vahelist suhtlust koondada. mõjutama ka strateegiline partner. 10  3. Kultuuriministeeriumi regulaarsest toetusest sõltuv strateegiline partner kaotab Selgitame. Eesti Muuseumiühing, ICOM Eesti Rahvuskomitee, Eesti erapooletuse, mis toob kaasa kriitika vähenemise Kultuuriministeeriumi tegevuse suhtes. Muinsuskaitse Selts, Eesti ICOMOS ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing on saanud praegu kehtiva määruse alusel tegevustoetust alates 2019. aastast (muude õigusaktide alusel ka varem) ning me ei ole täheldanud nende kriitika vähenemist Kultuuriministeeriumi tegevuse suhtes. 4. Määruse eelnõust ei selgu, millise probleemi lahendamiseks strateegilise partneri instituut Selgitame. Ei looda uut „instituuti“. Strateegilise partnerluse luuakse. Samuti puuduvad strateegilise partneri käega katsutavad eesmärgid, mille täitmata kontseptsioon ei ole Eesti Vabariigis uus asi. Ühenduste rahastamise jätmise korral jäetakse toetus välja maksmata. juhendmaterjal koostati 2013. aastal3. Samuti oleme määruse eelnõu koostamisel lähtunud 2021. aastal Vabaühenduste Liidu koostatud juhendist „Strateegiline partnerlus vabaühendustega“4. Taotluse mitterahuldamise alused on sätestatud määruse §-s 13 ning toetuse tagasinõudmise alused §-s 19. 5. Võimalike strateegiliste partnerite ring on põhjendamatult kitsas. Näiteks ei kvalifitseeruks Selgitame. Kindlasti on muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude sellele ka EOKL ise, kelle puhul ei ole muinsuskaitsevaldkonna puhul kahtlust, et tegu on valdkonna erialaorganisatsioonidest väljaspool ka muinsuskaitsepiirangutega koormatud koduomanike huvikaitsjaga. huvikaitseorganisatsioone (nt looduskaitse ja turismi valdkondades), kellel on teatud kokkupuuteid ja huvisid seoses nende valdkondadega, kuid riigieelarve praegune seis ei võimalda meil taotlejate ringi laiendada. 6. Määruse eelnõu hindamismetoodika on subjektiivne. Maksumaksja raha säästlikuks Mittearvestatud. Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike kasutamiseks tuleb kasutada riigihangete seaduses sätestatud vähempakkumuse metoodikat, 1 alusel, mis reguleerib mh riigieelarve vahendite kasutamise tingimusi milleks on vajalik määruse eelnõu eesmärk ja mõõdikud konkreetselt sõnastada. ja korda. Viidatud säte riigieelarve seaduses sätestab, et minister kehtestab määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks. Seega tuleb riigieelarve seaduse kohaselt mh kehtestada hindamiskriteeriumid ja täpne metoodika ministri määrusega. Seaduse tasandil on ministrile antud vastav volitus. Hindamine ongi üldjuhul subjektiivne. 7. Kokkuvõttes on määruse eelnõu strateegilise partneri/toetatu suhtes põhjendamatult Mittearvestatud. Väidetele on vastatud ülalpool. vähenõudlik, väljavalitute ringi ebamõistlikult kitsendav ning rajatud valele valikukriteeriumile. Võiks arvata, et tegu on kattevarjuga Kultuuriministeeriumi soosikutele nn katuseraha maksmiseks. Arvestades eeltoodu kõrval ka kultuurivaldkonna rahastamise taset, riigieelarve ees seisvaid väljakutseid ja ühiskonna ootust ausale asjaajamisele, teeb EOKL ettepaneku jätta määruse eelnõu kehtestamata ja selles planeeritud toetused välja maksmata. 3 https://heakodanik.ee/sites/default/files/files/yhenduste_rahastamise_juhendmaterjal.pdf 4 https://heakodanik.ee/wp-content/uploads/2021/10/Strateegiline-partnerlus-vabau%CC%88hendustega.pdf 11  Eesti ajalooliste hoonete ümarlaud 1. Arvestades riigieelarve pingelist olukorda, ei pea me praegusel ajahetkel põhjendatuks Selgitame. Tegemist ei ole ministeeriumi ülesannete delegeerimisega riigieelarveliste vahendite suunamist uutesse tegevustesse, mis ei too kaasa kiiret ja vahetut ega uute tegevustega, vaid kaks olemasolevat taotlusvooru pannakse kasu valdkonna arengule ega aita kaasa riigieelarve tasakaalu saavutamisele vastavalt kokku, viiakse paremini kooskõlla vabaühenduste rahastamise juhendiga Vabariigi Valitsuse poolt seatud prioriteetidele. Poliitika kujundamine ja rakendamine on ning rahastamine seotakse otsesemalt kultuuri arengukava eesmärkidega. ministeeriumi pädevuses ning selle delegeerimine vajab põhjalikumat mõjuanalüüsi. Määruse alusel korraldatav taotlusvoor hakkab asendama kahte praegust Seletuskirjas toodud mõjuanalüüs ei sisalda ühtegi konkreetset finantskalkulatsiooni ning taotlusvooru „Muinsuskaitse, muuseumide ja raamatukogude valdkonna põhineb seletuskirja koostaja arvamusel, et „eelnõu suurendab tõenäosust, et toetused partnerorganisatsioonide tegevustoetus“5 ja „Kultuuripärandi valdkonna toovad kaasa märgatava ja kestva mõju muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude arendamine“6. valdkonnas“. 350 000 euro suurune taotlusvoor ei peaks toetama tõenäosust, vaid omama kiiret, konkreetset ja rahaliselt mõõdetavat mõju valdkonnale. 2. Määruse eesmärki ega tingimusi ei ole ministeerium käsitlenud muuseumiseaduse § 19 Selgitame. Muuseuminõukogu ja muinsuskaitse nõukogu pädevused on alusel ellu kutsutud muuseuminõukogus ega muinsuskaitseseaduse § 75 lõike 3 alusel ellu kirjas kummagi valdkonna seaduses. Tegevustoetuse eraldamine kutsutud muinsuskaitse nõukogus, kuhu kuuluvad muinsuskaitse ja sellega seotud huvikaitseorganisatsioonidele ei mõjuta kuidagi nende kahe nõukogu valdkondade asjatundjad ning mis teeb ettepanekuid valdkonna arendamiseks ja ülesandeid, töökorraldust ega dubleeri poliitika kujundamise probleemide lahendamiseks, samuti strateegiliste dokumentide ja õigusaktide muutmise ja mehhanisme. Mõlemad nõukogud on osa Kultuuriministeeriumi täiendamise kohta. Muinsuskaitsenõukogu ei ole sellise initsiatiivi (eelnõu) järele vajadust kaasamispraktikast ning on strateegilise partnerluse üheks töövahendiks. seni näinud. Eelnõu § 2 lg 1 punktis 1 toodud eesmärk leida toetuse andjale Kõik toetusele kvalifitseeruvad valdkondlikud (ministeeriumile) asjatundlikud ja võimekad partnerid poliitika kujundamisel, õigusloomes huvikatseorganisatsioonid, kelle esindajad on ühtlasi kas jne. kattub valdkondlike nõukogude seniste tööülesannetega. Seetõttu tuleks esmalt hinnata, muuseuminõukogu või muinsuskaitse nõukogu liikmed, olid otse kas ja kuidas oleks mõistlik muuta valdkondlike nõukogude töökorraldust, mitte töötada kaasatud määruse eelnõu väljatöötamisse. Puudub vajadus veel nõukogu välja dubleerivaid poliitika kujundamise mehhanisme. kui terviku arvamuse kujundamiseks teemas, mis seaduse kohaselt ei kuulu otseselt nende pädevusvaldkonda ning ei mõjuta nõukogu tööd. Antud määruse puhul ei ole tegemist vastava valdkonna sisulise reguleerimisega, vaid vabaühendustele toetuste eraldamise korra kehtestamisega. 3. Eelnõust ei leia selgitust, miks on kõnealuses eelnõus otsustatud piirduda ühe Selgitame. Poliitika kujundamise toetuse saajaid oli kavandatud igast valdkonnapõhise partneriga nii poliitika kujundamisel kui poliitika rakendamisel, kuigi on valdkonnast üks, sest riigieelarves puuduvad vahendid rohkematele teada, et läbipaistvama, laiema ja sõltumatuma arvamuse saab läbi paljude partnerite ühingutele tegevustoetust maksta. Kooskõlastusringil saadud tagasiside demokraatliku ja ühetaolise kaasamise. Selline sündmuste areng on selgelt vastuolus põhjal suurendame poliitika kujundamisel kaasarääkimise toetuse saajate kaasamise hea tava ning tänapäevaste mitmetasandilise ja võrgustikupõhise valitsemise arvu kuni kaheni (iga valdkonna kohta), seda rakendamise suuna toetuste põhimõtetega. vähendamise arvelt. Samas kinnitame, et toetust saav organisatsioon ei ole suhtluses ministeeriumiga kuidagi eelisseisus ning ministeeriumi Ministeeriumi poolt valitud ühe partneri selge eelistamine loob ebavõrdse suhtlus- ja suhtlus valdkonnaga ei hakka toimuma ainult toetust saavate koostöövormi teiste valdkondlike organisatsioonidega nii suhtlemisel ministeeriumiga kui partnerorganisatsioonide kaudu. Nagu ka seletuskirjas on märgitud: omavahelistes suhetes. Partneriks mittetunnistatud organisatsioonid soovivad teistega Samas ei tähenda poliitika kujundamise toetuse mittesaamine seda, et võrdsetel alustel rääkida kaasa ja olla ära kuulatud nii seadusloome kui valdkondlike organisatsioonil ei oleks õigust oma arvamust avaldada või et arengukavade ja tulevikuvisiooni kujundamisel algusest peale. Ministeerium loob eelnõuga Kultuuriministeerium (edaspidi KuM või toetuse andja) ei kaasaks 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019021 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/109012024009 12  ühele organisatsioonile selge eelise oma seisukohtade esitamisel, samas kui jätkuvalt kõiki valdkonnas tegutsejaid eri poliitikamuudatuste „mittestrateegilisi partnereid“ kaasatakse pigem formaalselt. Ühe strateegilise partneri kavandamisse. Erinevus on vaid selles, et kui teiste organisatsioonide kaasamisel, eriti poliitika kujundamise küsimustes, ei pruugi saadav sisend olla objektiivne puhul on kaasarääkimine vabatahtlik ning seetõttu ka kohati juhuslik ja ega peegeldada valdkonna tegelikke vajadusi. mitte kõiki organisatsiooni liikmeid kaasav, siis poliitika kujundamise toetuse saaja võtab kohustuse, et kolme aasta jooksul panustatakse muuseumi-, muinsuskaitse- või raamatukogupoliitika kujundamisse, sellega seotud õigusloomesse ning arengudokumentide väljatöötamisse ja muutmisse. Toetuse saaja peab tagama liikmeskonna/huvirühma koordineeritud ja laiapõhjaliselt kujundatud seisukohad. Samuti selle, et esindatava liikmeskonna/huvirühma kõigil liikmetel on võimalus leida infot, kes esindab nende seisukohti KuM-iga suhtlemisel, millistel olulisematel teemadel seda tehakse ja millised on kanalid oma arvamuse esitamiseks. /…/ Organisatsioonid, kes ei saa vooru tulemusena poliitika kujundamise toetust, võivad tunda end vähem kaasatuna ja tõrjutuna. Selle ennetamiseks plaanib KuM jätkata senist kaasamispoliitikat, kus aruteludesse ja konsultatsioonidesse kaasatakse endiselt kõiki huvirühmi, sõltumata sellest, kas nad saavad mõnest taotlusvoorust toetust või mitte. See eeldab muu hulgas, et kogu poliitika kujundamise ja rakendamisega seotud teave on avalikult kättesaadav, et kõik organisatsioonid saavad jälgida poliitikamuudatusi, osaleda aruteludes ja esitada oma ettepanekuid. Lisaks on võimalik laiendada igal aastal toimuva strateegiliste partnerite arenduspäeva sihtrühma, et pakkuda nõustamist ja koolitust ka neile organisatsioonidele, kes ei saa poliitika kujundamise toetust. 4. Määruse kohaselt kolme aasta jooksul ministeeriumi poolt finantseeritav partner ei saa olla Selgitame. Eesti Muuseumiühing, ICOM Eesti Rahvuskomitee, Eesti oma arvamustes ja ettepanekutes erapooletu. Tuleb välistada, et pikaajalist rahalist toetust Muinsuskaitse Selts, Eesti ICOMOS ja Eesti Raamatukoguhoidjate saav organisatsioon muutub ministeeriumist sõltuvaks ning ei ole suuteline viima iseseisvalt Ühing on saanud praegu kehtiva määruse alusel tegevustoetust alates ellu oma põhikirjalisi eesmärke. Sõltuvussuhte tekkimine seab ohtu objektiivse 2019. aastast (muude õigusaktide alusel ka varem) ning me ei ole teemakäsitluse ning on ohuks kultuurivaldkonna jätkusuutlikule toimimisele. täheldanud nende objektiivsuse vähenemist. Eesti ICOMOS 1. Kultuuriministeerium esitas meile 2.07.2024 arvamuse avaldamiseks kultuuriministri Selgitame. Vastasime teie 09.05 kirjas toodud kommentaaridele ja määruse „Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning küsimustele 02.07 e-kirjaga. Jagasime selles linki failile, kuhu olid rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord“ eelnõu. MTÜ ICOMOS koondatud kõigi tagasisidet andnud ühingute kirjad koos ministeeriumi Eesti liikmed on 08.05.2024 toimunud üldkoosolekul arutanud 12.04.2024 toimunud kommentaaridega ja ka vastustega teie küsimustele. Samas failis kultuuripärandi valdkonna arenduspäeval tutvustatud ning 14.04.2024 meile saadetud palusime teil teha ka konkreetsemaid ettepanekuid teatud punktides määruse eelnõu põhimõtteid ning kujundanud kollektiivselt oma seisukoha 9.05 kirjas. (milline võiks olla artiklite kvaliteedi ning sotsiaalmeedia mõjukuse Nende ettepanekutega pole eelnõu koostamisel arvestatud. ICOMOS Eesti kordab oma hindamise alus). seisukohti ja küsimusi ning palub eelnõu sellisel kujul tagasi võtta, kuna see on vastuolus kaasava demokraatia ning võrdse kohtlemise põhimõtetega. 13  2. Strateegilise partnerluse poliitika üldprintsiipidest. Selgitame. Strateegiliste partnerite jagamine poliitika kujundajateks ja poliitika elluviijateks on See ei ole nii. Määruse mitte ükski säte ei anna alust väita vastupidist. vastuolus demokraatia põhimõtetega, suukorvistab mittetulundusühinguid ning lõhestab Partnereid ei jagata kaheks, vaid toetus jaguneb kahe suuna vahel. kodanikuühiskonda. Taotleda saab mõlemat toetust. Erialaorganisatsioonid ja kodanikuühendused on ministeeriumi koostööpartnerid, mitte Üks kuuest vabaühenduste rahastamise põhimõttest7 näeb ette, et poliitika elluviijad. rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas riigi/KOVi strateegiliste eesmärkidega, st et Kultuuriministeeriumi puhul lähtutakse kultuuri arengukavast. Kõik vabaühendused tegutsevad vastavalt oma põhikirjalistele eesmärkidele nii poliitika Poliitika kujundamise toetus on organisatsiooni üldiseks toimimiseks kujundamisel kui elluviimisel, neid aspekte pole reaalses elus enamasti võimalik lahutada. vajalike jooksvate kulude katmiseks ning selle saaja võtab vastutuse, et räägib kaasa erinevate poliitikamuudatuste kavandamisel (õigusloome, arengudokumendid jmt). Selle toetuse puhul ei nõuta kuludokumendipõhist aruandlust. Poliitika rakendamise toetus on konkreetse alguse ja lõpuga tegevustele (sh Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides – st lähetuste kulud). Sisulises mõttes ja mõjude osas on need mõlemad suunad loomulikult läbi põimunud, kuid kulude arvestust saab siiski eraldi pidada. Taotluse võib esitada mõlemale suunale. Selles valguses on arusaamatu koostööpartnerite ringi kitsendamine tervikuna ning üheainsa Kooskõlastusringil saadud tagasiside põhjal suurendame poliitika strateegilise poliitikakujundaja partneri rahastamine, mis on otseses vastuolus võrdse kujundamisel kaasarääkimise toetuse saajate arvu kuni kaheni (iga kohtlemise printsiibiga. ICOMOS Eesti üldkoosolekul osalenud täheldasid murega, et valdkonna kohta). Samas kinnitame, et toetust saav organisatsioon ei ole kavandi kohaselt saaks tegevustoetust ehk poliitikakujundaja toetust vaid üks valdkonnas suhtluses ministeeriumiga kuidagi eelisseisus ning ministeeriumi suhtlus tegutsev organisatsioon, võttes sellega justkui katusorganisatsiooni rolli. Leiame, et valdkonnaga ei hakka toimuma ainult toetust saavate strateegilise partnerluse raames üks sõltumatu organisatasioon või ühendus ei saa ega peagi partnerorganisatsioonide kaudu. Nagu ka seletuskirjas on märgitud: esindama teisi. See vähendab kunstlikult partnerite ringi ja pisendab teiste sama valdkonna Samas ei tähenda poliitika kujundamise toetuse mittesaamine seda, et organisatsioonide rolli. Strateegilise partnerluse kitsendamine ühe poliitikakujundamise organisatsioonil ei oleks õigust oma arvamust avaldada või et partneriga on vastuolus demokraatia üldpõhimõtetega ja seeläbi suukorvistab ühiskonda. Kultuuriministeerium (edaspidi KuM või toetuse andja) ei kaasaks jätkuvalt kõiki valdkonnas tegutsejaid eri poliitikamuudatuste kavandamisse. Erinevus on vaid selles, et kui teiste organisatsioonide puhul on kaasarääkimine vabatahtlik ning seetõttu ka kohati juhuslik ja mitte kõiki organisatsiooni liikmeid kaasav, siis poliitika kujundamise toetuse saaja võtab kohustuse, et kolme aasta jooksul panustatakse muuseumi-, muinsuskaitse- või raamatukogupoliitika kujundamisse, sellega seotud õigusloomesse ning arengudokumentide väljatöötamisse 7 https://heakodanik.ee/sites/default/files/files/yhenduste_rahastamise_juhendmaterjal.pdf 14  ja muutmisse. Toetuse saaja peab tagama liikmeskonna/huvirühma koordineeritud ja laiapõhjaliselt kujundatud seisukohad. Samuti selle, et esindatava liikmeskonna/huvirühma kõigil liikmetel on võimalus leida infot, kes esindab nende seisukohti KuM-iga suhtlemisel, millistel olulisematel teemadel seda tehakse ja millised on kanalid oma arvamuse esitamiseks. /…/ Organisatsioonid, kes ei saa vooru tulemusena poliitika kujundamise toetust, võivad tunda end vähem kaasatuna ja tõrjutuna. Selle ennetamiseks plaanib KuM jätkata senist kaasamispoliitikat, kus aruteludesse ja konsultatsioonidesse kaasatakse endiselt kõiki huvirühmi, sõltumata sellest, kas nad saavad mõnest taotlusvoorust toetust või mitte. See eeldab muu hulgas, et kogu poliitika kujundamise ja rakendamisega seotud teave on avalikult kättesaadav, et kõik organisatsioonid saavad jälgida poliitikamuudatusi, osaleda aruteludes ja esitada oma ettepanekuid. Lisaks on võimalik laiendada igal aastal toimuva strateegiliste partnerite arenduspäeva sihtrühma, et pakkuda nõustamist ja koolitust ka neile organisatsioonidele, kes ei saa poliitika kujundamise toetust. Samuti on meile arusaamatu eritüübiliste organisatsioonide käsitlemine sama Hindamiskriteeriumid on koostatud selliselt, et kõrgete punktide saamine hindamismaatriksi alusel. Laiapõhjalised huviühendused ei ole võrreldavad erialaekspertide ei sõltu organisatsiooni tüübist. ühendustega ega sisuliselt loomeliidu tüüpi organisatsioonidega. Partnerite jagamine poliitika kujundajateks ja elluviijateks ei arvesta, et rahvusvahelistel Rahvusvaheline suund on samamoodi osa kultuuri arengukava ekspertorganisatsioonidel on lisaks siseriiklikele kohustused rahvusvahelise poliitika eesmärkidest ning rakendamise suuna toetuse (samamoodi kujundamisel. Lähtuvalt oma põhikirjast ei tööta ICOMOS Eesti ainult Kultuur 2030 kolmeaastane, nagu kujundamise toetus) puhul kindlasti üks eesmärkide elluviimisega, vaid pakub Kultuuriministeeriumile tuge ka Eesti Vabariigi poolt fookusteemadest. allkirjastatud rahvusvaheliste konventsioonide täitmisel ja oma valdkonnas saavutatud eesmärkide kommunikeerimisel rahvusvahelisel tasandil. Taoliste organisatsioonide sisulise tegevuse dikteerimine on vastuolus Faro konventsiooni Kultuuriministeeriumi ei dikteeri praegu ühegi organisatsiooni sisulist ja Euroopa kaasava demokraatia põhimõtetega (vt nt tegevust ega tee seda ka tulevikus. Määruse mitte ükski säte ei anna alust https://www.osce.org/files/f/documents/8/b/18045.pdf ) väita vastupidist. 3. Hindamismetoodikast Eelnõu põhimõtetes kirjeldatud metoodikat ei saa pidada piisavaks ega õiglaseks, kuivõrd Muutsime hindamismetoodikat. Liikmete arv ei ole otsustav võrdse hindamisel puudub kategooria, mis väärtustaks ekspertiisi ning liikmete arv võrdsustatakse punktisummaga taotluste puhul, vaid sel juhul heidetakse liisku. Lisame organisatsiooni tähtsusega. Sõltumatud ekspertorganisatsioonid nagu ICOMOS Eesti ei saa ka ühe sisulise hindamiskriteeriumi (taotluse kvaliteet) ning suurendame kunagi olla paljuliikmelised, kuivõrd liikmeks saamisel on määravaks kandidaatide toetust saavate ühingute arvu (kuni kaks valdkonna kohta), mis viib liisu ekspertpädevus. Praegune hindamisjuhend seab rohkeliikmelised kodanike ja huvigruppide heitmise tegeliku vajaduse tõenäosuse nullilähedaseks. 15  organisatsioonid eelisseisundisse ekspertorganisatsioonide ees, mis pärsib oluliselt teaduspõhise eksperthinnangu levikut valdkonna arendamisel. Diskussioonis peaks kaasa rääkima pärandiorganisatsioonid ja ekspertorganisatsioonid laiemalt. Hindamismetoodikas pole kajastatud ekspertpädevus, mh pole välja toodud, millist tüüpi artiklite avaldamist meedias arvesse võetakse - artiklite kvantiteet ei peaks olema ainus kriteerium. Täheldame, et hindamisjuhend ei määratle, milliste publikatsioonide avaldamist hindamisel Täiendasime hindamiskriteeriume. arvestatakse ning milline on nende kvaliteet. Artiklite kvantiteet ei saa kunagi olla organisatsiooni relevantsuse määramisel otsustavaks. Lisaks avalikes meediakanalites avaldatule pakuvad ICOMOS Eesti taolised organisatsioonid tihti ekspertsisendit paljudesse otsustusprotsessidesse nii Eestis, Euroopas kui ülemaaailmselt, ent seda tegevust praegune hindamisjuhend ei väärtusta. Kuidas kujutatakse ette avaldatud artiklite kvantifitseerimist juhul, kui liikmetel on mitu Organisatsiooniline kuuluvus ei pea olema tingimata välja toodud artikli organisatsioonilist kuuluvust ning neid kõiki publikatsioonide juures välja ei tooda? autori nime juures, kuid artikli sisu peab olema selgelt kooskõlas Hindamiskriteeriumina on toodud taotleja nimel avaldatud artiklite arv, ent organisatsiooni organisatsiooni avalikult kommunikeeritud eesmärkide ja kuuluvad eksperdid esinevad meedias nii sõltumatute uurijatena kui ka nende asutuste seisukohtadega. Ehk teiste sõnadega, arvesse lähevad need artiklid ja esindajatena, mille juures nad töötavad. Kui inimesel on mitu organisatsioonilist kuuluvust, esinemised meedias, mille sisu vastab organisatsiooni huvidele ja mida siis ei ole tavaks kõiki kuuluvusi välja tuua autori nime juures. Seda ei peaks puudusena organisatsioon on valmis linkima oma veebilehele või jagama oma käsitlema, kuna organisatsiooni meediakajastusest olulisem on organisatsiooni liikmete sotsiaalmeedia konto kaudu. pädevused ja nende sõnavõttude sisukus. Arusaamatu on ka artiklite piiramine ajakirjandusega ja sotsiaalmeedia välistamine. Ometi Täiendasime hindamiskriteeriume. on just sotsialmeedia üha mõjukam kanal inimeste arvamuste kujundamisel. Lisaks Eestisisese poliitika kujundamisele on oluline koostöös Eesti osapooltega kujundada Nagu eespool sai kinnitatud, rahvusvaheline suund on samamoodi osa rahvusvahelist pärandipoliitikat. Selles osas on ICOMOS Eesti edumeelne - ta on 11000 kultuuri arengukava eesmärkidest. liikmega maailmaorganisatsiooni juhatuses ning esindab Eestit mitmetes rahvusvahelistes paneelides ja töögruppides. 4. Üldpõhimõtete edasise arutelu vajadus ICOMOS Eesti leiab, et eelnõu põhimõtetes leidub praegusel kujul tõsiseid puudujääke ning arutelusse selle poliitika kujundamise üle peaks kaasama pärandiorganisatsioonid ja ekspertorganisatsioonid laiemalt. Leiame, et kultuuriministeeriumi koostöö muinsuskaitse- ja Sõltumatu ekspertnõu andmine ongi strateegiline partnerlus. Nagu on kultuuripärandiorganisatsioonidega peaks põhinema kaasamise ja demokraatia printsiipidel kirjas määruse §-s 2: toetuse andmise oodatav tulemus on partneritelt ning toetused peaksid jaotuma õiglaselt ning võrdse kohtlemise põhimõttel. Rahastuse saadud sisend kultuuripoliitika kujundamiseks, mis on kogutud oma taotlemise võimalused peavad olema võimalikult avatud ning võrdsed vabaühendustele ja liikmeskonda ja valdkonna teisi huvirühmi koordineeritult ja ekspertorganisatsioonidele, arvestades seejuures organisatsiooni tegevuse eripäraga. laiapõhjaliselt kaasates ning kultuuri arengukava eesmärkide 16  Ühingutelt, millel on põhikirjajärgne kohustus anda poliitiliselt sõltumatut ekspertnõu, ei saavutamiseks vajalike tegevuste elluviimine. Toetuse oodatav mõju on saa eeldada, et nad kujundaksid või rakendaksid ministeeriumi poolt ette nähtud poliitikat. terviklik, kaasav ja teadmistepõhine kultuuripoliitika ning kultuuripärandi valdkonna areng ning suurem mõju ühiskonnas. Toetuse andmise tingimused tulenevad rahastamise eesmargist, need on objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad. Tingimused ei loo eeliseid ühelegi konkreetsele ühendusele. Eelnõu peab tagama koostööpartnerite mitmekesisuse ja sõltumatuse. Koostööpartnerid on sõltumatud. Määrus ei muuda seda. Jätkuvalt kaasatakse kõiki huvirühmi, sõltumata sellest, kas nad saavad toetust või mitte. 5. Kas eelnõu printsiibid puudutavad ainult rahajaotamist või kaasamist ja koostööd laiemalt? Puudutavad ainult toetuste eraldamist. Kas ministeerium kavandab edaspidi kaasata aruteludesse vaid poliitika kujundajate ja Kaasame jätkuvalt kõiki. elluviijatena kvalifitseerunuid või kõiki valdkonna organisatsioone? Kas tõesti kavatsete poliitika kujundamisel kaasata strateegiliselt ainult ühte Ei. Kaasame jätkuvalt kõiki, rahastame vastavalt riigieelarve organisatsiooni? võimalustele. 6. Palume täpsustada ootusi poliitikakujundajale. Eeldatakse, et toetuse saajad võtavad Ootused/ülesanded on järgmised (kavand): kohustuse täita KuM-i püstitatud ootusi/ülesandeid. Kas need ootused ja ülesanded on sõnastatud toetusvooru välja kuulutamisel või esitatakse neid jooksvalt ning on toetuse Oma taotlust infosüsteemi kaudu esitades kinnitan, et võtan toetust saajale lepinguliselt siduvad? saades kohustuse: 1) viia ellu taotluses kirjeldatud tegevused, sh koostööpakkumise punktides 4–5 näidatud arendustegevused; 2) täita alljärgnevaid ootusi/ülesandeid:  Partner tagab koordineeritud ja laiapõhjaliselt kujundatud liikmeskonna seisukohad.  Partner avalikustab olulisemates küsimustes nimetatud seisukohad ja on valmis neid kommunikeerima ja kaitsma ka muudes komisjonides, töögruppides jne, näiteks aruteludel Riigikogu komisjonides, kohtumistel teiste ministeeriumide esindajatega jne.  Partner tagab, et esindatava liikmeskonna kõikidel liikmetel on võimalus leida infot selle kohta, kes nende seisukohti suhtlemisel Kultuuriministeeriumiga esindab, millistel olulisematel teemadel seda hetkel tehakse ning loodud on kanal oma arvamuse esitamiseks.  Partner lähtub läbipaistva huvikaitse heast tavast ja vabaühenduste eetikakoodeksist. 17  Nagu loetelust näha, siis need ei kirjuta ette MIDA?, vaid KUIDAS?. 7. Kuna ekspertorganisatsiooni eesmärgiks on olla valdkonnas ka nn valvekoera rollis olla ning Ei pea. pakkuda konstruktiivset kriitikat, siis küsime, kas toetuse saaja tegevus peab piirduma KuMi ülesannete täitmisega? Kas aktsepteeritakse ka konstruktiivset kriitikat KuMi ja selle haldusala tegevuste ja otsuste Loomulikult. suhtes. 8. ICOMOS Eesti üldkoosolekul osalenud märkisid murega, et huvirühmade eelnõu Strateegilise partnerluse kontseptsioon ei ole Eesti Vabariigis uus asi. koostamise ajakava ei võimalda sisulist arutelu. Teie poolt välja toodud ajakavas toimub Ühenduste rahastamise juhendmaterjal koostati 2013. aastal8. Samuti huvirühmade ärakuulamine (kuni 30.06) samaaegselt eelnõu koostamisega (samuti kuni oleme määruse koostamisel lähtunud 2021. aastal koostatud juhendist 30.06) ning valminud eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks suvepuhkuste perioodil „Strateegiline partnerlus vabaühendustega“9. 2.07.32024 tähtajaga 19.08.2024. Märgime veelkord, et eelnõu on vastuolus demokraatia Selgitame veel kord määruse põhimõtteid ja eesmärke 4. septembrile põhimõtetega. Vabaühenduste loomuses on mitmekesisus. Ühe vabaühenduse eelistamine kavandatud kohtumisel. ja rahastamine strateegilise partnerina poliitika kujundamisel naeruvääristab vabaühenduste sõltumatust ja mitmekesisust, vaba ühiskonna mõtet. Kuna tegemist on väga põhimõttelise muudatusega vabaühenduste ja riigi koostöös, siis väärib teema avalikku arutelu, kuhu tuleks kaasata võimalikult lai hulk organisatsioone, sealhulgas neid, mis hetkel toetusi ei saa. Loodame, et saame koostöös parima lahenduse. ICOMOS Eesti osaleb aktiivselt nii poliitika kujundamises kui täideviimises nii Eestis, Euroopas kui ka maailmas, ja esindab Eesti ja Euroopa kultuuripärandi poliitikat maailmas. Seni on Eesti pärandipoliitika olnud edulugu maailmas. Loodame, et see nii jätkub. PÄRAST 04.09.2024 KOHTUMIST SAADETUD ETTEPANEKUD: Eesti Muinsuskaitse Selts 1. Arutasime eilsel juhatuse koosolekul Eesti Muinsuskaitse Seltsis veelkord Mittearvestatud. Leiame, et Eesti Muuseumiühingu ettepanek lisada hindamiskriteeriume. Soovime täiendada kahe kriteeriumiga, mis aitaksid vähendada taotluse/pakkumuse kvaliteedi kriteerium on vooru eesmärki silmas vajadust liisu heitmiseks. pidades asjakohasem lahendus. Koos selle lisandusega on 1. Leiame, et ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias avaldatud seisukohad ja arvamused on hindamismetoodika piisav, et kõiki vajalikke aspekte hinnata. olulised, ent oluline on arvesse võtta ka seda, kui Ühing on teinud pingutusi ja pidanud vajalikuks koostada ning välja anda perioodilisi trükiseid nagu infokirjad ja Kuna hindamiskriteeriume tuli juurde, siis lisandus ka otsustuskoht aastaraamatud. Just perioodiliste trükiste avaldamine annab regulaarselt ülevaateid pingerea koostamiseks koondsumma võrdsete punktide korral. Lisaks ühingu ja tema liikmete ning kaasatud teiste ekspertide seisukohtadest, jõudes paljude sellele vähendab liisuheitmise vajaduse tõenäosust see, et toetuse saajate lugejateni. arv suureneb igas valdkonnas kuni kaheni. On suur vahe, kas igal aastal koostatakse näiteks aastaraamat ülevaadetega ühingu tegevustest ja saavutatud eesmärkidest, ületatud probleemidest, tekkinud takistustest jmt või piirdutakse aeg-ajalt ajaleheveerul artikli avaldamisega. 8 https://heakodanik.ee/sites/default/files/files/yhenduste_rahastamise_juhendmaterjal.pdf 9 https://heakodanik.ee/wp-content/uploads/2021/10/Strateegiline-partnerlus-vabau%CC%88hendustega.pdf 18  EMS aastaraamatud on oodatud ja avalikult kättesaadav nii Tartu kui Tallinna ülikoolides, Rahvusraamatukogus, linnaraamatukogudes, koolides … Igal aastal läheb ringlusesse 200 – 300 aastaraamatut, mis kujundavad avalikkuse arusaamist muinsuskaitsest ja selle vajalikkusest. Muidugi võiks arvestada ka kõiki ühingute poolt koostatud ja välja antud raamatuid. 2. 2. Samuti teeme ettepaneku arvestada hindamiskriteeriumina ka avalikke suulisi esinemisi Mittearvestatud. Hindamiskriteeriumide arvu veelgi suurendamine ei – avalikke (mitte ainult oma liikmeskonnale või ainult eriala ekspertidele suunatud) ole mõistlik, sest mida rohkem kriteeriume, sest väiksemaks muutub iga ettekandeid, seminare, arutelusid, ajaloopäevi jmt. Ka suulised avalikud esinemised peaksid kriteeriumi osakaal lõppetulemuse otsustamisel, küll aga suureneb olema hindamiskriteeriumites arvestatud, sest need on oluline osa inimeste taotleja ja toetuse andja halduskoormus. Lisaks sellele on taoliste avalike (muinsuskaitselise) mõtteviisi kujundamises. Samuti on otsesed suulised kontaktid suuliste esinemiste kohta esitatud andmete tõepärasuse adekvaatne efektiivsemad näiteks noorte ja kooliõpilaste puhul. Suulised avalikud esinemised annavad kontroll peaaegu võimatu ning liigset halduskoormust tekitav. hea võimaluse aruteludeks, kus küsimused saavad vastuse, jagatakse ja kaitstakse eri seisukohti. Eesti Muuseumiühing 1. Poliitika rakendamise projektid panustavad otseselt Kultuur 2030 arengukava eesmärkide Osaliselt arvestatud. Suurendame toetuse saajate arvu kuni kaheni (iga laiemasse levitamisse ja tutvustamisse ning seetõttu ei pea Eesti Muuseumiühing õigeks ja valdkonna kohta) ning samal ajal täiendame hindamismetoodikat mõistlikuks suurendada poliitika rakendamise vooru arvelt poliitika kujundamise vooru selliselt, et valdkonnas hindamisel teise koha saanud taotlejale mahtu. Tänastes oludes peame mõistlikuks rahastada igas valdkonnas üht strateegilist määratakse väiksem toetus kui esimese koha saanud taotlejale. Kui partnerit. Kui neid valitakse kaks, teeme ettepaneku rahastada väiksema punktisumma valdkonnas oli hindamisel ainult ühe taotleja taotlus või kui ainult üks saanud organisatsiooni väiksemas mahus. taotlus täidab nõutud lävendi ning saab hindamisel kokku vähemalt 30 punkti (maksimaalne punktide arv on 40), määratakse kogu valdkonnale kavandatud summa sellele ühele taotlejale. 2. 4. septembril toimunud arutelu ja sellele järgnenud muudatusettepaneku valguses soovime Osaliselt arvestatud. Liisuheitmine ei ole haldusmenetluses kuidagi omalt poolt teha täiendavaid ettepanekuid hindamiskriteeriumidesse. Peame absoluutselt erakordne või taunitav praktika. Seda kasutatakse nii riigihangete kui ka taunitavaks, et Kultuuriministeeriumi strateegilist partnerit valitakse liisuheitmise teel. muude taotlusvoorude puhul n-ö viimase abinõuna, sest see tagab Isegi kui ministeeriumi ametnikele tundub liisuheitmise tõenäosus väike, on ka väike erapooletuse olukordades, kus hinnatavatel on kõigis sisulistes tõenäosus siiski tõenäosus. hindamiskriteeriumides võrdne tulemus. Seetõttu soovitame kaaluda järgmiste kriteeriumide lisamist: Küll aga on põhjendatud ettepanek lisada taotluse kvaliteedi a) Hetkel puudub hindamiskriteeriumides täielikult taotluse/pakkumuse kvaliteet ja hindamiskriteerium, mis näitab taotleja pädevust ning koostööpakkumise asjakohasus. See tuleks kindlasti hindamiskriteeriumidesse lisada ning määrata , millise vastavust taotlusvooru eesmärgile. osakaaluga see kriteerium teistega võrreldes on. Näiteks võiks selle hindamiskriteeriumi osakaal olla 30% Kuna hindamiskriteeriume tuli juurde, siis lisandus ka otsustuskoht pingerea koostamisel võrdse koondsummaga taotluste korral. Lisaks sellele vähendab liisuheitmise vajaduse tõenäosust see, et toetuse saajate arv suureneb igas valdkonnas kuni kaheni. 3. b) Hindamiskriteeriumides tuleks siiski täpsustada, et hindamisel arvestatakse ainult neid Arvestatud. Hindamiskriteeriume täpsustatud. artikleid ja avalike ülesastumisi, mis esindavad organisatsiooni ametlikke seisukohti, oma valdkonna üleseid teemasid ning toetavad Kultuur 2030 eesmärke. 19 4. Kui hindamistulemusel saavad ühe valdkonna organisatsioonid punkte pärast täiendavate Mittearvestatud. Kuna hindamiskriteeriume tuli juurde, siis lisandus ka hindamiskriteeriumide lisamist võrdselt, tuleb Eesti Muuseumiühingu hinnangul otsustuskoht pingerea koostamisel võrdse koondsummaga taotluste lisakriteeriumina tagasi tuua liikmete arv. Mõistame, et organisatsioonid on ülesehituselt korral. Lisaks sellele vähendab liisuheitmise vajaduse tõenäosust see, et erinevad, kuid liikmeskonna suurus näitab siiski organisatsiooni toetust ja relevantsust toetuse saajate arv suureneb igas valdkonnas kuni kaheni. oma valdkonna sees. Vaid mitmekesine liikmeskond tagab laiapindse arvamuse. Nõustume teiste partnerite esitatud argumentidega, et ei saa võrrelda liikmete arvu, kui ühes on liikmeks üksikisikud ja teises Vabaühenduste liidu ja Rakendusliku Antropoloogia Keskuse koostatud strateegilise organisatsioonid. Samuti on oluline arvestada, et paljudes partnerluse juhendmaterjal viitab, et strateegilisel partneril peaks olema valdkondlik organisatsioonides on suur osa liikmetest passiivsed, mistõttu ei pruugi toetus, pädevus oma valdkonnas, ning ette näidata saavutused. Eesti Muuseumiühingu liikmeskonna arv olla adekvaatne näitaja organisatsiooni panuse ja ettepanekul peaks poliitika kujundamise vooru hindamiskriteeriumid arvesse võtma kõiki relevantsuse hindamiseks. Leiame, et koos teie ettepanekul lisatud nimetatud aspekte. taotluse kvaliteedi hindamiskriteeriumiga on hindamismetoodika nüüd piisav, et kõiki vajalikke aspekte õiglaselt hinnata. 20  Kultuuriministri määruse „Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Kultuuriministri määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse taotlusvoorust „Toetus muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegilistele partneritele“ (edaspidi taotlusvoor) toetuste jagamist. Eelnõu hakkab asendama kahte praegu kehtivat kultuuriministri määrust „Muinsuskaitse, muuseumide ja raamatukogude valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“1 ja „Kultuuripärandi valdkonna toetamise tingimused ja kord“2. Kultuuripärandi valdkonna toetamise praeguse taotlusvooru fookus on ebamäärane, toetatavate üksikprojektide mõju valdkonnale on väike ning osaliselt dubleerib see Kultuurkapitali ja kehtiva partnerorganisatsioonide taotlusvooru eesmärke. Samuti vajab muutmist kehtiv partnerorganisatsioonide toetamise meede. Uue meetme eesmärk on jõuda avatud ja võrdsetel alustel toimiva partnerluseni, mis on selgelt seotud kultuuri arengukava3 eesmärkidega. Partnerlussuhete ja ootuste paremaks haldamiseks jaguneb toetus poliitika kujundamisel kaasarääkimise toetuseks (edaspidi poliitika kujundamise toetus) ja poliitika rakendamise toetuseks. Samas ei tähenda poliitika kujundamise toetuse mittesaamine seda, et organisatsioonil ei oleks õigust oma arvamust avaldada või et Kultuuriministeerium (edaspidi KuM või toetuse andja) ei kaasaks jätkuvalt kõiki valdkonnas tegutsejaid eri poliitikamuudatuste kavandamisse. Erinevus on vaid selles, et kui teiste organisatsioonide puhul on kaasarääkimine vabatahtlik ning seetõttu ka kohati juhuslik ja mitte kõiki organisatsiooni liikmeid kaasav, siis poliitika kujundamise toetuse saaja võtab kohustuse, et kolme aasta jooksul panustatakse muuseumi-, muinsuskaitse- või raamatukogupoliitika kujundamisse, sellega seotud õigusloomesse ning arengudokumentide väljatöötamisse ja muutmisse. Toetuse saaja peab tagama liikmeskonna koordineeritud ja laiapõhjaliselt kujundatud seisukohad. Samuti selle, et kõigil liikmetel on võimalus leida infot, kes esindab nende seisukohti KuM-iga suhtlemisel, millistel olulisematel teemadel seda tehakse ja millised on kanalid oma arvamuse esitamiseks. Prioriteedid ehk fookusteemad valitakse kolmeks aastaks vastavalt kultuuri arengukavale ja nendest teavitatakse taotlusvooru avamisel. Fookusteemad hõlmavad nii perioodi olulisemaid poliitikamuudatusi (sh õigusloome), millega seoses oodatakse huvikaitseorganisatsioone kaasa rääkima, kui ka konkreetseid kultuuri arengukavast tulenevaid tegevussuundi, kuhu oodatakse ühenduste panust. Partnerid valitakse kolmeks aastaks ja esimene taotlusvoor on kavandatud aastateks 2025–2027. Vahepealsel ajal partnereid ei muudeta, et tagada partneriteks valitud ühingutele kindlustunne tegevuste kavandamisel ja stabiilsus pikemaks perioodiks. Pikaajaline partnerlus tagab, et koostöö on sisukam ning tegevustega on võimalik saavutada suuremat ja kestvamat mõju. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Marju Reismaa ([email protected], 628 2335) ja Kultuuriministeeriumi 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019021 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/109012024009 3 https://kul.ee/kultuur2030 1 õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet ([email protected], 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 23 paragrahvist. 1. peatükk „Üldsätted“ Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimisala. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust toetuse taotlemise, taotleja ja taotluse hindamise ning toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord. Lõike 2 kohaselt tuleb määrusega reguleerimata küsimustele kohaldada haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS). Haldusmenetlusele tuleb kohaldada HMS-i sätteid kooskõlas eelnõus sätestatud korra ja erisustega. Lõike 3 kohaselt on toetuse andja KuM, kes vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest: teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb taotlusi, teeb rahuldamise otsuseid jms. Toetuse andja täpsemad õigused ja kohustused on sätestatud seletuskirja §-des 22 ja 23. Lõike 4 kohaselt nimetatakse strateegilist partnerit toetuse saajaks. Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk, tulemus ja mõju. Lõike 1 kohaselt on taotlusvooru üks eesmärk leida KuM-ile asjatundlikud ja võimekad partnerid muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika (edaspidi poliitika) kujundamisel, sealhulgas õigusloomes kaasarääkimiseks, uute sekkumismeetmete kujundamiseks ja toetuse andja nõustamiseks huvirühmi puudutavates küsimustes. Teine eesmärk on leida asjatundlikud ja võimekad partnerid poliitika rakendamisel – st tegevuste elluviimiseks kultuuri arengukava eesmärkide saavutamisel. Lõikes 2 kirjeldatakse toetuse andmise oodatavaid tulemusi. Üks oodatav tulemus on partneritelt saadav sisend kultuuripoliitika kujundamiseks, mis on kogutud oma liikmeskonda ja valdkonna teisi huvirühmi koordineeritult ja laiapõhjaliselt kaasates. Poliitika rakendamise toetuse oodatav tulemus on kultuuri arengukava eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste elluviimine. Lõike 3 kohaselt on toetuse andmise oodatav mõju terviklik, kaasav ja teadmistepõhine ehk kokkuvõttes kvaliteetne kultuuripoliitika. Samuti muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude valdkonna areng ning suurem mõju ühiskonnas. Paragrahviga 3 kehtestatakse toetatavad tegevused ja riigiabi reeglid. Lõike 1 kohaselt antakse toetust poliitika kujundamisel kaasarääkimiseks ja poliitika rakendamiseks. 2 Lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud tegevuste täpne fookus ja sisu kalendriaastate lõikes avalikustatakse taotlusvooru avamise teates. Lõigete 3 ja 6 kohaselt võib poliitika rakendamise toetus kvalifitseeruda riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 tähenduses või vähese tähtsusega abiks (edaspidi VTA) konkurentsiseaduse § 33 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist ning mis on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. Iga üksiku toetuse puhul rakenduv abi liik sõltub abi saajast ja tegevustest, milleks toetust taotletakse. Viidatud lõigetes sätestatakse VTA ja riigiabi andmise õiguslik alus ning antakse viited asjakohastele regulatsioonidele. Lõikes 4 sätestatakse, et VTA andmisel tuleb muu hulgas jälgida, et ühele ettevõtjale (taotlejale) antava VTA kogusumma koos varem antud VTA-ga ei ületaks mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul VTA määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud summat. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on kogusumma 300 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu avaliku sektori toetust kokku. Kui VTA-na kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, millele taotlejal on õigus, hindab toetuse andja, kas rakendada saab eelnõu § 3 lõikes 6 nimetatud riigiabi erandit. Kui grupierandiga hõlmatud riigiabi anda ei saa (taotleja ei vasta tingimustele), vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Kui piirmäär on täis, jäetakse taotlus HMS-i kohaselt läbi vaatamata. Lõike 5 kohaselt loetakse VTA suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Selle järgi hõlmab „üks ettevõtja“ kõiki ettevõtteid, mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest: 1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; 2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht-, või järelevalveorgani liikmetest; 3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; 4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust. Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. VTA maksimaalse määra väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe ettevõtja“ mõiste määratlemisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist, ning Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana. Lõike 7 kohaselt võetakse VTA andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi andmisel grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi kumuleerimisreegleid. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud riigiabi ja vähese 3 tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui palju abi on ettevõtjale antud. Kumuleerimisreegleid tuleb arvesse võtta ka grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel. Eelnõu alusel taotletavat/eraldatavat toetust võib kumuleerida mistahes muu riigiabiga, kui meetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega. Kui erinevad abiallikad on seotud samade, osaliselt või täielikult kattuvate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega, on kumuleerimine lubatud, kuni ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida grupierandi määruse kohaselt abi suhtes kohaldatakse. Lõike 8 kohaselt tuleb VTA või riigiabina saadud või antud toetustega seotud dokumentatsiooni säilitada vähemalt kümme aastat alates abi saamisest või andmisest. See nõue kehtib nii toetuse andja kui ka toetuse saaja kohta. Toetuse andmise ja saamise aluseks olevate dokumentide ja tõendite säilitamise kohustus nõutud aja jooksul tuleneb sellest, et tõendada vajaduse korral toetuse andmise või saamise õiguspärasust. Dokumente säilitatakse alates toetuse määramisest ehk abi andmise otsuse tegemisest. Lõige 9 piirab eelnõu kohaldamist ja sätestab, et eelnõu ei kohaldata VTA või riigiabi saajale kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas antava abi suhtes, põllumajandustoodete esmatootmise sektorile antava abi suhtes, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris juhul, kui abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule lastud toodete hinna või koguse alusel või kui abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjatele. Samuti ei saa eelnõu kohaldada abile, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega, ning abile, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. Samuti ei kohaldata eelnõu raskustes olevatele ettevõtjatele. Taotlejale kehtib nõue, et ta ei tohi olla Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes. Raskuses oleva ettevõtja definitsioon on esitatud grupierandi määruse artikli 2 punktis 18. Taotleja ei tohi vastata järgmistele tunnustele: 1. Tegemist on piiratud vastutusega äriühinguga (v.a alla kolme aasta tegutsenud väike / keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab poole märgitud osa- või aktsiakapitalist. Käesoleva punkti tähenduses osutab „piiratud vastutusega äriühing“ eelkõige sellistele äriühingu liikidele, mida on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL I lisas, ning „aktsiakapital“ hõlmab vajaduse korral mis tahes ülekurssi. 2. Tegemist on äriühinguga (v.a alla kolme aasta tegutsenud VKE), kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist. Käesoleva punkti tähenduses osutab „äriühing, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest“ eelkõige sellistele äriühingute liikidele, mida on nimetatud direktiivi 2013/34/EL II lisas. 3. Asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab riigisisese õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Maksejõuetus on nähtus, mis iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, kuid ei tähenda iseenesest veel isiku pankrotti (mida reguleerib pankrotiseadus). Maksejõuetuse põhitunnus on, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja 4 selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse kontrollimisel tuleb lähtuda ettevõtte majandusaasta aruandest (bilansist). 4. Ettevõtja on saanud päästmisabi ja ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid lõpetanud või on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt ümberkorraldamiskava. Riigid võivad anda kahte sorti riigiabi: päästmisabi ja restruktureerimisabi. Neid antakse raskustes olevale ettevõttele selleks, et ta raskustest välja tuua. Abi võib anda kümne aasta jooksul ühe korra. Restruktureerimisabi on ümberkorraldusabi. 5. Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: 1) on ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja 2) on ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse olnud alla 1,0. Selle toetuse sihtrühmaks võivad olla vaid VKE-d. Lõike 10 kohaselt ei kohaldata eelnõu riigiabi taotleja suhtes, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega Eesti riigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Nimetatud nõue tuleneb riigiabi reeglitest ja siin ei saa rakendada võimalust, et kui tagasimaksmise nõue on küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda. 2. peatükk „Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine“ Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lõikes 1 kehtestatakse subjektid, kellele toetus on suunatud, ja üldtingimused, millele taotleja peab vastama. Viidatud lõikes nähakse ette nõuded, mille alusel tuvastatakse, kas taotlejal on olemas taotluses kirjeldatud tegevusteks ja tulemuste saavutamiseks vajalik haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus. Punktide 1, 2 ja 7 kohaselt saab taotleja olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik. Kuna taotlusvoor on suunatud vabaühendustele ehk sisemaistele valitsusest sõltumatutele organisatsioonidele, on taotlejate ringist välja arvatud riigi sihtasutused, riigi osalusel asutatud sihtasutused, kohaliku omavalitsuse sihtasutused või nimetatud isikute asutatud sihtasutused. Samuti ei saa taotlejaks olla erakond erakonnaseaduse ega äriühing äriseadustiku mõttes. Punkti 3 kohaselt ei tohi taotlejal olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile. Kui taotlejal need on, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel riigi ees rahalist võlga ei ole. Punktis 4 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel riigi ees rahalist võlga ei ole. Äriregistrile majandusaasta aruande ja maksudeklaratsioonide esitamise kohustus tuleneb maksukorralduse seadusest ning see peab olema täidetud taotluse esitamise ajaks. Kohustus on täidetud näiteks juhul, kui majandusaasta aruanne on esitatud hilinenult, kuid siiski enne taotluse esitamist. Punktis 5 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise seisuga tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees. Selline kohustus on näiteks aruande esitamata jätmine või toetuse kasutamise kontrolltoimingute tegemise käigus dokumentide esitamata jätmine või mõni muu kohalduvatest aktidest tulenev kohustus. Punkti 6 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei oleks välja kuulutatud pankrotti ning et ta ei oleks likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist ning väljaandest Ametlikud Teadaanded. 5 Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded poliitika kujundamise toetuse taotlejale. Nende alusel tuvastatakse, kas taotlejal on vajalik võimekus panustada poliitika kujundamisse, sellega seotud õigusloomesse ning arengudokumentide väljatöötamisse ja muutmisse, sh võimekus osaleda valdkondlikes töörühmades või komisjonides. Punkti 1 kohaselt peab poliitika kujundamise toetuse taotleja olema muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonda tervikuna hõlmav huvikaitseorganisatsioon, kelle tegevus on üleriigiline. Tervikuna hõlmamise all peetakse silmas seda, et huvikaitseorganisatsioon ei tegele ainult kitsalt ühe konkreetse valdkonna alateemaga. Üleriigilisuse nõue on täidetud, kui põhikirjas ei ole tegevusväli määratletud geograafiliselt kitsamalt kui kogu Eesti. Huvikaitse all peetakse silmas huvirühma kuuluvate inimeste huvide ja väärtuste kaitsmist ja esindamist suhetes avaliku võimu, ärisektori ja avaliku arvamusega. Punkti 2 kohaselt peab taotleja põhikirjajärgne tegevus olema muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonna arendamine ja kutsehariduse või erialase pädevuse arendamine ning valdkonnas tegutsevate vabatahtlike või töötajate ühendamine valdkonnas tervikuna ja üle Eesti. Nõue on täidetud, kui taotleja põhikirjajärgseks tegevusalaks on kõik nimetatud tegevused ühe valdkonna raames. Punktis 3 sätestatakse, et taotleja peab olema tegutsenud punktis 2 nimetatud tegevusalal vähemalt kaks viimast aastat enne taotluse esitamist ning panustanud muuseumi-, muinsuskaitse- või raamatukogupoliitika kujundamisse, sellega seotud õigusloomesse ning arengudokumentide väljatöötamisse ja muutmisse. Vähemalt kahe eelneva tegutsemisaasta nõude eesmärk on määrata poliitika kujundamise toetus juba end tõestanud ühingutele, keda saab hinnata nende varasema tegevuse põhjal. Lõikes 3 kehtestatakse täpsustavad nõuded poliitika rakendamise toetuse taotlejale. Nende alusel tuvastatakse, kas taotlejal on vajalik võimekus viia ellu tegevusi, mis panustavad kultuuri arengukava eesmärkide saavutamisse. Poliitika rakendamise toetuse taotlejalt ei nõuta üleriigilist tegevust ega võimekust osaleda poliitika kujundamises. Ainus üldtingimustele lisanduv nõue on, et taotleja põhikirjajärgne tegevus on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonna arendamine ning taotleja on tegutsenud sellel tegevusalal vähemalt kaks viimast aastat enne taotluse esitamist, et hinnata taotleja võimekust tegevusi edukalt ellu viia. Samas aga ei ole välistatud, et poliitika kujundamise võimekusega huvikaitseorganisatsioonid ei võiks samuti taotleda toetust poliitika rakendamiseks. Paragrahviga 5 kehtestatakse nõuded taotlusele. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse eelnõus nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning et tegevused vastavad taotlusvooru avamise teates nimetatud fookusteemadele ja tegevustele. Poliitika rakendamise toetuse taotluses kirjeldatud tegevustel peab olema turutõrge. Turutõrge on olukord, kus taotleja elluviidav tegevus ei toimuks ilma avaliku sektori toetuseta või toimuks oluliselt väiksemas ulatuses. Üldine põhjus, miks riik majandustegevusse sekkub, on seotud turutõrkega ehk olukorraga, kus mingil põhjusel turumehhanismid ei toimi normaalselt. Turutõrke olemasolu ja olemust peab riik mistahes toetuste puhul hindama ja taotlejal tuleb seda taotluses kirjeldada. Lõikes 2 sätestatakse, et kõik taotluses kavandatud tegevused peavad toimuma abikõlblikkuse perioodil. Poliitika rakendamise toetuse puhul peab taotlusest selguma ka taotletava toetuse osakaalu ja omafinantseeringu määra vastavus eelnõus sätestatud nõuetele. 6 Lõigetes 3–5 sätestatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama. Lõikes 6 sätestatakse taotlejale lisateabe esitamise kohustus. Selleks, et vältida samade tegevuste ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise topeltfinantseerimist, kohustub taotleja esitama toetuse andjale teabe, kui ta on kõigile või osadele tegevustele taotlenud samal ajal toetust mõnest teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabivahenditest. Kulusid topeltfinantseerida ei tohi. Paragrahviga 6 sätestatakse taotlusvooru avamise regulatsioon. Lõike 1 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, eelarvest, eelarve jaotusest toetatavate tegevuste vahel, fookusteemadest ja tegevustest ning taotluste esitamise tähtajast oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Fookusteemad valib toetuse andja kolmeks aastaks vastavalt kultuuri arengukavale. Need hõlmavad nii perioodi olulisemaid poliitikamuudatusi (sh õigusloome), mille puhul oodatakse huvikaitseorganisatsioone kaasa rääkima, kui ka konkreetseid kultuuri arengukavast tulenevaid tegevussuundi, kuhu oodatakse partnerite panust. Eelarve jaotus poliitika kujundamise ja poliitika rakendamise toetuse vahel sõltub taotlusvooru kogueelarve suurusest. Esmalt otsustatakse kolme poliitika kujundaja toetuse saaja kogumaht: eesmärk on võimaldada kolmel poliitika kujundamise toetuse saajal katta vähemalt aastane tööandja kulu ühe kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumi mahus ja organisatsiooni jooksvad majanduskulud, mis on esmavajalikud organisatsiooni üldiseks toimimiseks. Sellest ülejääv osa taotlusvooru eelarvest jääb poliitika rakendamise toetustele. Lõike 2 kohaselt avatakse taotlusvoor iga kolme aasta järel, st 2024. aasta sügisel, 2027. aasta sügisel, 2030. aasta sügisel jne. Kolmeaastane partnerlussuhe tagab stabiilsuse ja kindluse toetuse saajatele oma tegevuse kavandamisel ning võimaldab tegevustega saavutada suuremat ja kestvamat mõju. Paragrahviga 7 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon. Lõike 1 kohaselt tuleb taotlus esitada taotlusvooru avamise teavituses nimetatud tähtaja jooksul. Lõigetes 2 ja 3 viidatakse, et taotluse peab esitama esindusõiguslik isik toetuse andja e-keskkonna kaudu. Kõiki taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Taotlemine toimub toetuse andja taotluste menetlemise infosüsteemi ehk e-keskkonna kaudu. Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline rike, mistõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski õigel ajal esitatuks, kui see on toetuse andjale saadetud tehnilise rikke kõrvaldamise järgsel tööpäeval. Lõikes 4 selgitatakse, et toetust taotletakse kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks. Kui poliitika kujundamise toetuse puhul määrab toetuse andja toetussumma enne taotluse esitamist (avaldatakse taotlusvooru avamise teates), siis poliitika rakendamise toetuse taotleja taotleb tegevuste elluviimiseks vajalikku summat kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks ise. Lõike 5 kohaselt võib taotleja esitada ühe taotluse poliitika kujundamise ja ühe taotluse poliitika rakendamise toetuse saamiseks. Kui taotleja soovib panustada poliitika rakendamisel mitmesse fookusteemasse, siis tuleb kõik kavandatavad tegevused esitada ühes taotluses. 7 3. peatükk „Kulude abikõlblikkus ja toetuse summa“ Paragrahviga 8 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid. Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks sobiv, vajalik, põhjendatud ja tõhus, tekib abikõlblikkuse perioodil, selle on tasunud toetuse saaja ning on kooskõlas nii Euroopa Liidu kui ka riigisisese õigusega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega. Kulu peab olema tekkinud (st tegevus või sündmus toimunud, kaup või teenus kätte saadud) abikõlblikkuse perioodil, kuid ei pea olema tasutud abikõlblikkuse perioodil. Kuna eelnõu ei hõlma kõiki muude õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi, on oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb arvestada ka teiste riigisiseste kohalduvate õigusaktidega. Riigisisese õigusega kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et toetuse saaja peab järgima raamatupidamiseeskirjadest ning maksuseadustest ja riigihangete seadusest tulenevaid piiranguid. Kulu on põhjendatud, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus ettenähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub põhjendatuse nõude kaudu ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et kulu on tekkinud asjakohaste toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see vähemalt soodustab tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga, mis on vähemalt sama tõhus. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel. Lõikega 2 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend. Mitteabikõlblike kulude puhul on ainus erinevus kahe toetuse liigi vahel see, et poliitika kujundamise toetuse korral on kulu, mis on käsitletav erisoodustusena ja sellelt tasutav maks ning asutuse või isiku juhtimiskulu, abikõlblik, kuid poliitika rakendamise toetuse puhul ei ole. Erinevus kahe toetuseliigi vahel abikõlblike kulude osas tuleneb nende erinevatest eesmärkidest. Poliitika kujundamine hõlmab strateegilisi ja juhtimistegevusi, mille jaoks erisoodustused ja juhtimiskulud võivad olla vajalikud, samas kui poliitika rakendamine keskendub konkreetsete praktiliste eesmärkide saavutamisele, mille puhul ei ole sellised kulud põhjendatud. Lõikes 3 sätestatakse, et kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina, järgitakse lisaks lõigetes 1 ja 2 toodule abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel grupierandi määruse artikli 53 lõikes 5 toodud abikõlblikkuse reegleid. Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks mõeldud abiliiki ja selles lubatud tegevuskulusid saab kasutada, kui eelnõus toodud tingimused on täidetud ehk kulu on ka eelnõu alusel abikõlblik. Tegevusabi abikõlblikud kulud artikli 53 alusel on järgmised: kultuuriasutuse ja pärandiobjekti kulud, mis seonduvad pideva või korrapärase tegevusega, sealhulgas näituste, etenduste ja üritustega ning sarnase kultuurilise tegevusega tavapärase tegevuse käigus; kulud, mis on seotud kultuuri ja kunstiga seotud haridustegevuse ning avalikkuse teavitamisega kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise tähtsusest haridusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise programmidega, sealhulgas uute tehnoloogiate abil; kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuriasutustele või pärandiobjektidele ja kultuurilisele tegevusele, sealhulgas digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kasutamise kulud ning kulud puudega isikute juurdepääsu parandamiseks; kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud tegevuskulud, näiteks kinnisvara ja kultuuriasutuste rendikulud, reisikulud, kulud kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud materjalidele ja tarvikutele, näituste ja dekoratsioonide arhitektuurilistele struktuuridele, tööriistade, tarkvara ja varustuse laenu-, rendi- ja amortisatsioonikulu, kulud seoses juurdepääsuõigustega autoriõigustega kaitstud teostele ja muule intellektuaalomandiõigustega 8 kaitstud sisule, reklaamikulu ja kulud, mis on kantud vahetult projekti või tegevuse tulemusel; amortisatsioonikulud ja rahastamiskulud on abikõlblikud ainult siis, kui need ei ole hõlmatud investeeringuteks ettenähtud abiga; kultuuriasutuse ja pärandiobjekti või projekti töötajatega seonduvad personalikulud; väliskonsultantide ja sisseostetud teenuste pakkujate osutatud nõustamis- ja tugiteenuste kulud, mis on kantud vahetult projekti tulemusel. Paragrahviga 9 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood. Abikõlblikkuse periood algab toetuse kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning ei või olla pikem kui sama kalendriaasta 31. detsember. Abikõlblikkuse periood ei kesta kolm aastat järjest, vaid esimese aasta tegevused ja sellega seotud kulud tuleb ära teha esimese aasta jooksul, kasutades selleks esimese aasta toetust; teise ja kolmanda aasta tegevused ja kulud tuleb teha vastavalt teisel ja kolmandal aastal. Eelnõu ei näe ette abikõlblikkuse perioodi pikendamise võimalust, sest tegemist on kolme aasta toetusega ning toetuse andja eesmärk on saada toetuse eest tulemusi igal aastal. See tähendab, et tegevuskavas esimeseks aastaks kavandatud sündmust või tegevust ja sellega seotud kulusid ei saa järgmistesse aastatesse edasi lükata. Küll aga võib toetuse saaja esitada poliitika rakendamise toetuse puhul muudatustaotluse, et sarnaste maksumustega tegevusi aastate vahel ringi tõsta, kui see aitab kaasa tulemuste paremale saavutamisele (nt vahetada ringi koolituste teemasid). Kuna poliitika kujundamise toetus on mõeldud huvikaitseorganisatsiooni üldise toimimise jaoks ja selle kohta ei pea esitama kuludokumendipõhist aruannet, on selle toetuse liigi puhul küsimus rahavoogude mõistlikus juhtimises ning sisulises mõttes ei saagi tekkida püsikulude edasilükkamise vajadust. Kui mõni tegevus jääb ära või kulud osutuvad väiksemaks, tuleb toetuse jääk toetuse andjale tagasi kanda. Paragrahviga 10 kehtestatakse toetuse ülempiir ja osakaal. Lõike 1 kohaselt kinnitab kultuuriminister igal aastal Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga toetuste koondsumma. Toetuse eraldamise otsused teeb kultuuriminister eelnõu §-s 13 sätestatud korras. Lõike 2 kohaselt määratakse poliitika kujundamise toetus maksimaalselt kuuele taotlejale, kellest kuni kaks on muuseumide, kuni kaks muinsuskaitse ja kuni kaks raamatukogude valdkonnast. Esimese kalendriaasta toetuse suurus ning jaotus valdkondade ja taotlejate vahel avalikustatakse taotlusvooru avamise teates ning teise ja kolmanda aasta toetus ei ole suurem kui esimeseks aastaks määratud summa. Seega ei taotleta poliitika kujundamise toetuse puhul toetust summaliselt, vaid toetuse andja kuulutab välja võimaluse kandideerida konkreetsele summale ning annab ette teemad ja tegevused, mille puhul ta tulemust ootab. Lõike 3 kohaselt on poliitika rakendamise toetuse ülempiir taotleja kohta 55 000 eurot kalendriaastas – st kokku kolmeks aastaks maksimaalselt 165 000 eurot. Ülempiiri määramisel on lähtutud partnerorganisatsioonide senise taotlusvooru kogemusest, kus seni tegevustoetust saanud ühingute rakendusliku iseloomuga projektide (st üld- ja püsikulud maha arvatud, mis eelnõu kohaselt liiguvad poliitika kujundamise toetuse alla) toetatud tegevuste kogumaht ei ole olnud suurem kui 55 000 eurot. Lõige 4 sätestab, et teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei tohi olla suurem kui esimeseks kalendriaastaks määratud summa, kuid võib olla väiksem, kui KuM-i valitsemisala eelarves toimuvad muutused. Seega peavad taotlejad oma tegevuste planeerimisel lähtuma sellest, et toetussumma on üldjuhul kolm aastat järjest sama, sest taotlusvooru kogueelarve kolme aasta 9 jooksul ei kasva. Seetõttu tuleb taotlejal juba tegevusi planeerides arvestada võimaliku inflatsiooniga ning teise ja kolmanda aasta tegevuskavas tuleb selle võrra vähem tegevusi planeerida või suurendada omaosalust järgnevatel aastatel või kavandada (suuremat) kaasfinantseeringut muudest allikatest. Kui aga nt riigi üldisest majanduslikust olukorrast tulenevalt tekib vajadus KuM-i valitsemisala eelarvet muuta ning see toob kaasa taotlusvooru eelarve vähenemise, võib toetuse andja toetust proportsionaalselt vähendada. Vastav õigus on sätestatud ka §-s 23. Lõike 5 kohaselt on poliitika kujundamise toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 100% – see tähendab, et omafinantseeringut ei nõuta. Lõike 6 kohaselt on poliitika rakendamise toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest 80% – see tähendab, et vähemalt 20% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma omafinantseeringu arvelt. Omafinantseering võib sisaldada kaasfinantseeringut. Taotluses peab olema märgitud kalendriaasta kogueelarve, taotletava toetuse summa ja selle protsentuaalne osakaal abikõlblikest kuludest ning need peavad jääma eelnõuga lubatu piiresse. Omaosaluse nõue on kehtestatud põhjusel, et leida projekte ellu viima finantssuutlikud partnerid. Lisaks on omaosaluse nõue seatud selleks, et tagada toetuse andmise kooskõla riigiabi reeglitega. 4. peatükk „Taotluste menetlemine“ Paragrahviga 11 kehtestatakse taotluste menetlemise kord. Lõige 1 sätestab, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. HMS-i § 41 järgi peab haldusorgan, kui ta ei saa ettenähtud aja jooksul haldusakti anda või toimingut sooritada, teatama viivituseta tõenäolise aja ning tähtaja ületamist põhjendama. Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud. See tähendab, et sellisel juhul taotlust nõuetele vastavuse kontrolli ei võeta. Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja mõjuval põhjusel ennistada. Seda võib teha toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel. Lõigete 4–5 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et see ei ole piisavalt selge ja/või sisaldab puudusi, küsida taotlejalt andmete kohta selgitusi ja lisadokumente või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse e--keskkonna kaudu teade, milles on kirjeldatud asjaolusid, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil eelnõu § 11 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole eelnõu § 11 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Taotluse võib jätta läbi vaatamata taotlusõiguse puudumise tõttu ja muudel HMS-is toodud alustel. Teave taotluse läbi vaatamata jätmise kohta edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul tähtaja saabumisest arvates. Lõike 6 kohaselt on toetuse andjal õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja tegevusi nii, et tegevuste eesmärgid ei muutu. Algse eesmärgi muutmine on sisuliselt uus taotlus ja selline taotlus peaks uuesti konkureerima uues taotlusvoorus. 10 Lõike 7 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult juhul, kui on täidetud kõik eelnõu §-des 3–5 sätestatud nõuded. Paragrahvis 12 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist. Lõike 1 kohaselt hindab taotlusi toetuse andja moodustatud komisjon. Selle koosseisu avalikustab toetuse andja oma veebilehel. Lõige 2 sätestab, et taotlusi hinnatakse eelnõu lisas esitatud hindamismetoodika järgi. Selles esitatakse kriteeriumid, hindamisskaalad ja kirjeldused. Nende selge lahtimõtestamine, sh asjaolude kirjeldus, on oluline, et taotlejale oleks arusaadav, mille järgi taotlusi hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid abiks taotluse koostamisel ning tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi saavad selgetest kriteeriumidest juhinduda taotluste hindajad. Lõike 3 kohaselt kaasatakse hindamisse vajaduse korral hääleõiguseta eksperte. Hinnangute andmisel lähtub ekspert kehtestatud hindamismetoodikast. Lõike 4 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kooskõlas korruptsioonivastase seaduse ja HMS-iga kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust. Erapooletuse nõue rakendub kõikidele hindajatele. Seotuse olemasolul tuleb hindajal end taandada HMS-i §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras. Taandamise korral tehakse vastav märge hindamiskomisjoni protokolli. Erapooletuse ja sõltumatuse kinnitamine hinnatavatest taotlustest tähendab kirjalikku kinnitamist. Lõikega 5 nähakse ette, kellele teeb komisjon ettepaneku otsuse tegemiseks. Paragrahviga 13 nähakse ette taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse ja millal. Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. Lõike 3 kohaselt võib poliitika rakendamise toetuse taotluse rahuldada osaliselt. Osaline rahuldamine tähendab, et mõnda algse taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks toetuse summat, tegevusi ja tulemusi, ei toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse taotlejaga varem kooskõlastatult ja selles täpsustatakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse. Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui kõik kavandatavad tegevused ei ole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavad ja kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on oodatav mõju vooru eesmärkidele suurem. Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus viima tegevused ellu ka väiksema toetussummaga või vajaduse korral tegevuskava muutma. Muutmisettepaneku tegemisel on toetuse andjal kohustus taotleja ära kuulata. Kui taotleja on nõus tegevuskava muutma, tuleb toetuse andjal veenduda, et muudetud taotlus vastab endiselt nõuetele ja hindamiskriteeriumidele. Selleks võib olla vaja veel kord kontrollida taotluse nõuetele vastavust ja muudetud mahus tegevuskava. Kui taotleja ei ole nõus tegevuskava muutma ehk kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata. 11 Lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega. Kui mõni nõue ei ole taotluse menetlemise ajal täidetud, see ei takista taotluse menetlemist ning on tõenäoline, et see täidetakse mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne tegevuste lõpetamist, võib taotluse rahuldada kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel täpsustab toetuse andja, mida toetuse saaja peab tegema või milline asjaolu ja millise aja jooksul peab tõendatud olema. Nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Kui taotluse rahuldamise otsus on tingimuslik, menetletakse taotlust tavalises korras. Erisus on vaid selles, et toetust ei tohi välja maksta enne kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Lõike 5 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal õigust toetuse maksele. Makse saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale teabe tingimuse saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea seda teavet esitama juhul, kui toetuse andja saab selle ise tuvastada. Lõike 6 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida, taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele, taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik toetust eraldada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või taotluses kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel lähtutakse HMS-i §-dest 56 ja 57. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses esitatakse HMS-is nõutud info. Eraldi korda selle kohta eelnõus ei ole. HMS-i kohaselt tuleb soodustava haldusakti andmisest keeldumist kirjalikult põhjendada, märkides selles õigusliku aluse ja otsuse õigusliku alusega seotud asjakohased faktilised asjaolud. Lõike 7 kohaselt võib toetuse andja jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et kavandatud tegevustel ei ole turutõrget. Turutõrge on olukord, kus taotleja elluviidav tegevus ei toimuks ilma avaliku sektori toetuseta või toimuks oluliselt väiksemas ulatuses. Üldine põhjus, miks riik majandustegevusse sekkub, on seotud turutõrkega ehk olukorraga, kus mingil põhjusel turumehhanismid ei toimi normaalselt. Lõike 8 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. Paragrahviga 14 sätestatakse taotleja ja toetuse saaja ärakuulamisega seotud regulatsioon. Taotlejale ja toetuse saajale antakse HMS-i § 40 tähenduses ärakuulamisõigus. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et asjaomasel isikul on võimalus enda arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht dokumentide suhtes, mille haldusorgan on tema asja menetlemisel esitanud. Lõigetega 1–2 nimetatakse, millisel juhul tuleb, arvestades eelnõus sätestatud menetlustähtaegu, enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada selgitusi otsuse põhimotiivide ja põhjenduste kohta. Ära ei kuulata, kui HMS-i § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks ja ka näiteks juhul, kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejaid on üle 50. Eelnõu § 14 lõike 1 punktis 2 korratakse üle sisuliselt HMS-i § 40 lõike 3 punkt 2, mille kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui menetlusosalise taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Nimelt, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid taotlusel ja selle menetlemisel puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel, saab sellise korra abil öelda, et taotleja on ära kuulatud. 12 5. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“ Paragrahviga 15 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seonduvad tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja kelle algatusel. Toetuse andja peab igat teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib teavet käsitleda sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse või teatena. Kui sisuliselt on tegemist olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb toetuse andjal otsustada, kas seda teha või mitte. Muudatus tehakse tavaliselt toetuse saaja algatusel, näiteks juhul, kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks muuta tegevuskava (toetatavat tegevust või selle ulatust; tegevus jäetakse ära või lisatakse täiendav tegevus), abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest. Muudatuste võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Muutuda ei tohi tegevuste eesmärk ja saavutatav tulemus. Kui muuta tahetakse algset eesmärki ja tulemust, on tegemist sisuliselt uue taotlusega. Lõike 2 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud. Haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse või kohustuse lõpliku realiseerimiseni. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist. Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutunud asjaolude tõttu ei ole taotlus kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud muudatuse korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või tegevuste lõpetamine ei ole abikõlblikkuse perioodi jooksul tõenäoline. Sellisel juhul toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata, toetuse saaja ei saa toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata ja taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks. Lõige 4 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse läbivaatamise tähtaja ja otsusest teavitamise viisi. Paragrahviga 16 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Lõikes 1 viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistatakse. Seda tehakse juhul, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt, kui taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud valet või ebatäielikku teavet või kui teave on jäetud teadlikult esitamata, kui kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta seda täita, toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse kasutamist ei ole ettenähtud tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui see tühistatakse toetuse tagasinõudmise otsusega. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb järgida proportsionaalsuse ja ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et taotluse rahuldamise otsus ei tohi jääda kehtima selliselt, et see on vastuolus eelnõus sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamise avastamise korral tolerants puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja eelnõu § 19 kohase toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise erinevus on see, et kehtetuks tunnistatakse see siis, kui taotlust ei oleks pidanud 13 rahuldama või pärast rahuldamise otsuse tegemist ilmneb asjaolu, mille tulemusel ei ole tegevusi võimalik või vajalik esialgu kavandatud mahus või viisil ellu viia, sh kui toetuse saaja enam toetust ei soovi. Kehtetuks tunnistamisega ei ole tegemist juhul, kui toetuse kasutamise tingimuste, nõuete või kohustuste rikkumise tõttu tehakse toetuse tagasinõudmise otsus. Siiski on nendel otsustel ühine tagajärg – saadavat toetust vähendatakse kuni nullini. Kui on selge, et toetust algses taotluse rahuldamise otsuses nimetatud mahus ära ei kasutata, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus, kuid võib vormistada ka osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui esialgu määratud toetus jääb kasutamata, tuleks määratud toetuse summat selle võrra vähendada juba tegevuste elluviimise ajal. Lõige 2 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb õigusliku aluseta saadud toetus toetuse saajal andjale tagastada. 6. peatükk „Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine“ Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, et esimese kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale ettemaksena ühes osas 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Lõikega 2 täpsustatakse, et teise ja kolmanda kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale samuti 14 tööpäeva jooksul pärast vastava kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist, kuid seda tingimusel, et toetuse andja on eelnõu § 18 lõikes 1 nimetatud vahearuande kinnitanud ja toetuse saaja vastab endiselt eelnõu §-s 4 sätestatud tingimustele. Lõikega 3 piiratakse toetuse andjal kohustuse võtmist, kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega. Toetus makstakse välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Paragrahviga 18 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted. Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Toetuse saaja esitab vahearuande toetuse kasutamise esimese ja teise kalendriaasta 1. detsembriks ning lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul pärast viimase toetuse kasutamise kalendriaasta abikõlblikkuse perioodi. Aruande esitamisel lähtub toetuse saaja taotlusest, määruse nõuetest ja aruannete kinnitatud vormidest. Lõikes 2 sätestatakse toetuse andjale vahe- ja lõpparuande menetlustähtaeg. Lõikega 3 antakse toetuse saajale võimalus lõpparuande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel avalduse alusel pikendada. Näiteks võib see olla vajalik juhul, kui kõik abikõlblikkuse perioodil tehtud kulude arved ei ole veel laekunud. Lõpparuande esitamise tähtaja pikendamine ei tähenda abikõlblikkuse perioodi pikendamist (see ei ole eelnõu kohaselt võimalik). Vahearuande esitamise tähtaja pikendamise võimalust eelnõu ette ei näe, sest see muudaks võimatuks järgneva kalendriaasta toetuse õigeaegse ülekandmise ja tegevustega alustamise. Kuna vahearuanne ei kata nii või teisiti kogu aastat, sest see esitatakse 1. detsembriks, siis puudub ka sisuline vajadus tähtaja pikendamiseks. Esimese aasta vahearuandest ajaliselt välja jäänud tegevused kajastatakse teise aasta vahearuandes. Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbivaatamise käigus selgub, et selles esinevad puudused, küsida toetuse saajalt aruandes esitatud andmete kohta selgitusi ja lisadokumente või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva, mil eelnõu § 18 14 lõikes 2 sätestatud aruande menetlemise aeg peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Lõikes 5 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. 7. peatükk „Toetuse tagasinõudmine“ Paragrahviga 19 reguleeritakse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sh kohustusega maksta toetus tagasi, kui see on saadud mitteabikõlbliku kulu katteks või esineb mõni muu toetuse tagasinõudmise alus. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist HMS-i tähenduses haldusaktiga. Lõikes 1 sätestatakse, millal toetuse tagasinõudmise otsus tehakse. Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks juhul, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub mitteabikõlblikuks – näiteks sama kulusumma on hüvitamise alus juba olnud, kulu liik ei ole abikõlblik või kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Kulu võib lugeda mitteabikõlblikuks ilma puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseta, kui on ilmselge, et puudusi kõrvaldada ei saa. Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub, et toetust on välja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse tagasinõudmise otsus või mitte, puudub. Kaalutlusõigust ei ole ka juhul, kui toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi andmise regulatsiooniga. Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude abikõlblikkust. Silmas peetakse olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik võlaõigusseaduse tähenduses üheselt tuvastada. Näiteks on kahjustatud rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtet. Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei ole ainult see veel alus toetuse tagasinõudmise otsuse tegemiseks, kuid on toetuse andjale ajend, et hinnata, kas toetatav tegevus jääb sealjuures pooleli või toetuse sihipärane kasutamine katkeb kohustuslikul ajaperioodil. Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka põhjusel, et kui määratud toetust selle tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, nagu näiteks toetatavate tegevuste lõpuleviimine. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada ehk ta eelnõu § 14 kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes algatatud menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teadaolevaid asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta. Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust, kui täidetud on kõik toetuse vabatahtliku tagastamise tingimused: puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse või kui toetuse saaja ise avastas ja teatas toetuse andjale, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu ja tagastas selle toetuse andjale. Samuti ei tehta tagasinõudmise otsust, kui tagasinõudmisele kuulub kuni 500 eurot, kuid mitte rohkem kui kaks protsenti määratud toetusest. 15 Lõiked 3 ja 5 sätestavad toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise tähtajad. Otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest, välja arvatud ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral. Sellisel juhul võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. Ebaseadusliku riigiabi korral tuleb toetus tagasi maksta koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates. Aluseks tuleb võtta toetuse maksmise ajal rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär. Lõike 4 kohaselt tuleb toetus tagastada 60 kalendripäeva jooksul alates toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab HMS-i § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes HMS- i § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusaktist teatada menetlusosalisele kättetoimetamisega, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse. Lõigetega 6–11 reguleeritakse toetuse tagasimaksmise ajatamist. Lõikes 12 sätestatakse, et kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta, võib toetuse andja nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi HMS-i § 69 lõike 1 ja võlaõigusseaduse § 1028 alusel (alusetu rikastumine). See tähendab, et toetuse tagasinõudmise otsus on täidetav üksnes tsiviilkohtu kaudu. 8. peatükk „Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused“ Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses ja eelnõus sätestatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Toetuse saaja kohustuste tagamine tähendab, et kohustuse peab olema täitnud tema ise. Toetuse saaja kohustuste täidetusest sõltub, kas toetus makstakse välja täies mahus või vaid täitmisele vastavas mahus. Seega tuleb toetuse saajal täita kohustusi väga hoolikalt. Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima tegevused ellu heakskiidetud taotluse kohaselt ja saavutama tema enda kavandatud tulemused. Eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused peavad olema kooskõlas eelnõus sätestatuga. Punkti 2 kohaselt peab poliitika rakendamise toetuse saaja tagama omafinantseeringu ettenähtud ulatuses. Toetuse saamise eeldus on kohustuslikus ulatuses ja viisil oma- või kaasfinantseeringusse panustamine ehk nõutud osas abikõlblike kulude tasumise tõendatus. Poliitika kujundamise toetuse puhul omafinantseeringu nõuet ei ole. Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete esitamisel, sh ettenähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist ning õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele nõuetele. 16 Punkti 4 kohaselt peab toetuse saaja järgima tegevuste elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse põhimõtteid ka siis, kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses. Toetuse saaja peab võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist tehingute puhul, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et ostu maksumuse kujunemisel on järgitud riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud nõudeid. Mittehankijate kohustust ühtlustatakse riigihangete seaduse tähenduses hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on tegemist avaliku ressursi kasutamisega. Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja järgima riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased. Punkti 6 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada toetuse taotlemise, tegevuste elluviimist ja kulude abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste kohaselt, kui tegemist ei ole riigiabi saajaga. Riigiabi saajad lähtuvad eelnõu § 3 lõikes 8 sätestatust. Punktide 7 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele, sest eelkõige on toetuse saaja kohustus tõendada kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust või paikapidavust, sh peab ta esitama asjakohased raamatupidamis- ja pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegu ei ole pettuse ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja tagasinõudmise eelkõige seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda. Punkti 9 kohaselt peab toetuse saaja tagama usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise, mida tuleb rakendada ka tegevuste elluviimisega seotud finantsandmete kajastamisel. Finantsandmed, st tegevuste elluviimisega seotud kulud ja nende maksumus, peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see, millised neist on käsitletavad abikõlblikena. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise otsuse, sest võib tekkida kahtlus, et kogu finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole usaldusväärne. Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses esitatud või tegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud teabe alusel, kas rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab taotluse rahuldamise otsus muutmist. Punktide 11 ja 12 kohaselt peab toetuse saaja tagastama toetuse kasutamata jäägi ja toetuse tagasinõudmise otsuse kohase toetuse. Punkti 13 kohaselt peab toetuse saaja esitama koos vahearuandega teise ja kolmanda kalendriaasta täpsustatud tegevuskava toetuse kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks. Nõue kehtib nii poliitika kujundamise kui ka poliitika rakendamise toetuse saaja kohta. See nõue tagab, et toetuse andjal on pidev ülevaade tegevuste edenemisest ja tulevikuplaanidest. Täpsustatud tegevuskava esitamine võimaldab toetuse andjal hinnata, kas tegevused liiguvad plaanipäraselt edasi või kas on vaja teha mingeid muudatusi. Punkti 14 kohaselt peab poliitika rakendamise toetuse saaja esitama peale vahearuande ja täpsustatud tegevuskava teise ja kolmanda kalendriaasta täpsustatud eelarve. Selle punkti eesmärk on tagada läbipaistvus ja kontroll rahaliste vahendite sihipärase kasutamise üle. 17 Punkti 15 kohaselt peab toetuse saaja lähtuma läbipaistva huvikaitse heast tavast4 ja vabaühenduste eetikakoodeksist5. Avatud valitsemise oluline osa on poliitikakujundamise läbipaistvus, et kõik mõistaks, missuguste põhjenduste, aga ka kelle mõjutustegevuse abil otsused sünnivad. Ebaeetiliste võtete kasutamine võib negatiivselt mõjutada vabaühendust, tema valdkonda kui ka kogu vabakonda. Tava järgimisest võib teada anda oma kodulehel, olles selle oma organisatsioonis läbi arutanud ja läbi mõtestanud. Eetikakoodeks sätestab vabaühenduste väärika tegutsemise põhimõtted, mille järgimine suurendab ühenduste ja mittetulundussektori usaldusväärsust ühiskonnas. Punkt 16 sätestab, et poliitika rakendamise toetuse saaja peab katma toetatavate tegevuste maksumuse suurenemisel kallinemise osa. Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja õigused. Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole, et saada juhiseid tegevuste nõuetekohaseks elluviimiseks, sh eelhinnangut kavandatavatele muudatustele, selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms. Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada eelnõu § 14 kohaselt oma seisukohad. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et asjaomasel isikul on võimalik oma arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht haldusorganilt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes. Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega. Üle korratakse toetuse saaja õigus tutvuda dokumendis teda puudutava teabega ja saada väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid, millele on juurdepääs piiratud. Avalikustamisele ei kuulu teave, mis võimaldab seostada, millise hinnangu andis toetuse andja konkreetne ametnik, töötaja või kaasatud hindaja. Hindaja kaitse on oluline, et tagada ausalt antud hinnang, et seda ei saaks seostada konkreetse hindajaga ja et vähendada hindamisjärgset hinnangute andmist hindajale endale. Punktis 4 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja see tagastada. Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse andja kohustused. Toetuse andja peamised ülesanded on teavitada avalikkust taotlusvooru avamisest, nõustada toetuse taotlejaid, valida rahastamiseks sobivad taotlused, koostada toetuse andmise või andmata jätmise otsused, maksta toetust, sh kontrollida toetuse maksmise eelduste täidetust, ja nõuda toetus tagasi, kui avastatakse eksimus, mida ei saa puuduste kõrvaldamise teel või ettekirjutuse tegemisega heastada. Paragrahviga 23 kehtestatakse toetuse andja õigused. Toetuse andja õigused on seotud tema kohustuste täitmisega. Tal on õigus kontrollida tegevuste elluviimist ja nõuda asjakohaste lisaandmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus teha abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sh tegevuste toimumist ja edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, kulude ja tulude kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse kontrolli käigus 4 https://www.heakodanik.ee/labipaistva-huvikaitse-hea-tava/ 5 https://heakodanik.ee/vabauhenduste-eetikakoodeks/ 18 kontrollitakse ka toetuse andjale abikõlblike kulude kohta esitatud dokumentide vastavust originaalile. Toetuse andjal on õigus lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatust, samuti vähendada proportsionaalselt toetuse suurust, kui taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud tegevuste maksumus väheneb või kui KuM-i valitsemisala eelarves toimuvad muutused. Toetuse andjal on õigus keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud sellisel määral, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud, ning keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata. Lisaks on toetuse saajal õigus otsustada oma kaalutlusõiguse alusel eelnõu § 19 kohase toetuse tagasinõudmise ulatuse üle ja teha muid määruses, teistes toetuse andmisele kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid. 3. Eelnõu lisa „Taotluste hindamismetoodika“ Hindamismetoodika koosneb kahest osast: 1) poliitika kujundamise ja 2) poliitika rakendamise toetuse taotluste hindamiskriteeriumidest, hindamisskaaladest ja nende kirjeldustest. Poliitika kujundamise toetuse taotluste hindamisel on eesmärk välja selgitada taotlejad, kel on suurim organisatsiooniline võimekus osaleda poliitika kujundamises ning suutlikkus esitleda ja kaitsta oma liikmeskonna või esindatava huvirühma seisukohti üleriigilisel tasandil. Neil peab olema võimekus tagada olulisemates küsimustes vajaliku info kättesaadavus oma liikmeskonnale või esindatavale huvirühmale ja anda neile võimalus arvamuse avaldamiseks. Selleks peavad neil olema mitmekesised info- ja kaasamiskanalid. Koostööpakkumine peab vastama taotlusvooru eesmärgile, oodatavale tulemusele ning taotlusvooru avamise teates nimetatud fookusteemadele. Kui taotlejate sisuline võimekus on võrdselt kõrge, st et taotlused on saanud hindamisel võrdse punktisumma, heidetakse valiku tegemiseks liisku. Poliitika rakendamise taotluste hindamisel on eesmärk välja selgitada taotlejad, kel on suurim organisatsiooniline võimekus viia ellu kultuuri arengukavast lähtuvate fookusteemade tegevusi. Hindamiskriteeriumid on tavapärased projektitaotluste puhul kasutatavad kriteeriumid. Hinnatakse tegevuskava läbimõeldust, sihtrühma suurust ja määratluse selgust, teostajate professionaalsust ja haldusvõimekust, eelarve realistlikkust, kuluefektiivsust ja kuluartiklite põhjendatust. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi puudutavad sätted on Euroopa Liidu vastava regulatsiooniga kooskõlas. 5. Eelnõu mõju 5.1. Sotsiaalsed mõjud (kultuur) Eelnõu kehtestab senisest selgemad prioriteedid ja fookusteemad vastavalt kultuuri arengukava strateegilistele eesmärkidele, mis võimaldab ressursse suunata läbimõeldumalt. See suurendab tõenäosust, et toetused toovad kaasa märgatava ja kestva mõju muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude valdkonnas. 19 Kolmeaastane partnerlussuhe tagab stabiilsuse ja kindluse toetuse saajatele, mis võimaldab neil oma tegevusi paremini kavandada ja ellu viia. Pikemaajaline planeerimine peaks viima kvaliteetsemate ja jätkusuutlikumate tegevusteni. Eelnõu mõjutab positiivselt muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude valdkonnas tegutsevate huvikaitseorganisatsioonide üldist võimekust huvikaitses, aidates seeläbi kaasa kvaliteetsemale ja kaasavamale kultuuripoliitikale. Kehtivate määruste asendamine uuega võib tekitada teatud segadust ja ebakindlust seni tegevustoetust saanud organisatsioonides. Selle ennetamiseks ja võimaliku negatiivse mõju vähendamiseks on juba toimunud strateegiapäev, kus kavandatava muudatuse põhimõtteid ja eesmärke tutvustati. Organisatsioonid, kes ei saa vooru tulemusena poliitika kujundamise toetust, võivad tunda end vähem kaasatuna ja tõrjutuna. Selle ennetamiseks plaanib KuM jätkata senist kaasamispoliitikat, kus aruteludesse ja konsultatsioonidesse kaasatakse endiselt kõiki huvirühmi, sõltumata sellest, kas nad saavad mõnest taotlusvoorust toetust või mitte. See eeldab muu hulgas, et kogu poliitika kujundamise ja rakendamisega seotud teave on avalikult kättesaadav, et kõik organisatsioonid saavad jälgida poliitikamuudatusi, osaleda aruteludes ja esitada oma ettepanekuid. Lisaks on võimalik laiendada igal aastal toimuva strateegiliste partnerite arenduspäeva sihtrühma, et pakkuda nõustamist ja koolitust ka neile organisatsioonidele, kes ei saa poliitika kujundamise toetust. 5.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Kolmeaastased partnerlussuhted vähendavad KuM-i halduskoormust, sest taotlusvooru ei ole vaja korraldada enam igal aastal. Samas aga kasvab KuM-i halduskoormus taotlejate ja toetuse saajate arvu suurenemise tõttu, sest praeguse kultuuripärandi valdkonna toetamise meetme rakendaja oli Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitseameti halduskoormus vastavalt väheneb. Olulist mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 6. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest. Plaanitav taotlusvooru maht on 350 000 eurot, mis saadakse kahe senise taotlusvooru summa liitmisel. Meetme rakendamine ei too kaasa lisakulusid. Eelnõu ei mõjuta seda, kui suur on taotlusvooru eelarve, vaid reguleerib põhimõtteid, kuidas olemasolevat raha taotlejate vahel jagatakse, sest taotlusvoorude määrused ei reguleeri riigieelarve koostamise protsessi. Taotlusvoorude mahud sõltuvad riigieelarve strateegiast, konkreetse eelarveaasta riigieelarvest ja kultuuripoliitilistest prioriteetidest. 7. Eelnõu rakendamine ja jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 8. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine 12.04.2024 tutvustati eelnõu põhimõtteid senisest partnerorganisatsioonide taotlusvoorust toetust saanud ühingutele, kelle kohapealset suulist ja ka hilisemat kirjalikku tagasisidet võeti suures osas arvesse käesoleva eelnõu koostamisel. 20 Eelnõu esitati õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, kes kooskõlastas eelnõu vaikimisi, ning eelnõu kohta küsiti arvamust Vabaühenduste Liidult ja muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude valdkonnas tegutsevatelt organisatsioonidelt, kes on selle taotlusvooru sihtrühm. Esitatud märkuste ja ettepanekute tabel on toodud seletuskirja lisas. Lisaks toimus 04.09.2024 kohtumine kooskõlastusringil tagasisidet andnud ühingute esindajatega ning selle tulemusena tehti eelnõusse täiendavaid parandusi. 21