Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määrus nr 12
„Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks
eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning
toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja
määramisest keeldumise tingimused ja kord”
Lisa
(kultuuriministri [...] määruse nr [...] sõnastuses)
Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja
toetuse arvutamise kord
Spordialaliidu toetuse jaotamine spordialaliitude rühmade vahel
1. Spordialaliidu tegevustoetus ja noortespordi toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel
järgmiselt:
1.1. 60–65% olümpiaalade spordialaliidud;
1.2. 25–30% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud;
1.3. 10–15% muud spordialaliidud.
2. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse ja Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse
jaotamisel käsitletakse spordialaliite ühes rühmas.
3. Team Estonia koondise toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt:
3.1. 30-40% olümpiaalade spordialaliidud;
3.2. 55-65% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud;
3.3. 5–10% muud spordialaliidud.
Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja tegevustoetuse arvutamise
kord
4. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse käesoleva lisa
punktides 5–12 esitatud punktisüsteemi alusel, on järgmised:
4.1. spordiala harrastajate arv Eesti spordiregistri (edaspidi ESR) viimase kinnitatud seisuga,
arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb
vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener;
4.2. treenerikutsega treenerite üldarv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise
tähtpäeva seisuga;
4.3. viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse
esitamise tähtpäeva seisuga;
4.4. täiskasvanute sportlikud saavutused;
4.5. viimastel olümpiamängudel startinud sportlaste arv;
4.6. hea juhtimistava järgimine spordialaliidus.
1
5. Spordiala harrastajate arvu eest ESR viimase kinnitatud seisuga spordiklubides ja spordikoolides,
kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener, saab spordialaliit punkte
järgmiselt:
100–299 harrastajat 1 punkt
300–499 harrastajat 2 punkti
500–999 harrastajat 3 punkti
1000–1999 harrastajat 4 punkti
2000–2999 harrastajat 5 punkti
3000–3999 harrastajat 6 punkti
4000–4999 harrastajat 7 punkti
5000–5999 harrastajat 8 punkti
6000–6999 harrastajat 9 punkti
7000 ja enam harrastajat 10 punkti
6. Treenerikutsega treenerite üldarvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva
seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt:
1–19 treenerit 1 punkt
20–49 treenerit 2 punkti
50–99 treenerit 3 punkti
100–199 treenerit 4 punkti
200 ja enam treenerit 5 punkti
7. Viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise
tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt:
1–9 treenerit 1 punkt
10–19 treenerit 2 punkti
20–49 treenerit 3 punkti
50–99 treenerit 4 punkti
100 ja enam treenerit 5 punkti
8. Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogub olümpiaala spordialaliit saavutuspunkte, mille
summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 8.2.
8.1. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:
8.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures
arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige
hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;
8.1.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud tulemusi;
8.1.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse kuni kahte paremate
saavutuspunktidega tulemust, millest üks on:
8.1.3.1. parim tulemus OM-l;
8.1.3.2. parim tulemus muul võistlusel;
8.1.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole
võistkonna liikmetest on erinevad;
2
8.1.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 1 ja käesoleva lisa punktides
8.1.6.1–8.1.6.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate
võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;
8.1.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:
8.1.6.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud
kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1
märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
8.1.6.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud
kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1
märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
8.1.6.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,
rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
8.1.6.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 1 märgitud
saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.
8.1.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul
arvestada tabelis 1 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi
ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 8.1.6.1–
8.1.6.3 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult
toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.
Koht OM ja MM EM Universiaad MK või MM MK või MM
etapp üldvõit
1. koht 16 8 4 6 16
2. koht 14 7 2 4 14
3. koht 12 6 1 2 12
4. koht 10 5
5. koht 9 4,5
6. koht 8 4
7. koht 7 3,5
8. koht 6 3
9. koht 5 2,5
10. koht 4 2
11. koht 3 1,5
12. koht 2 1
Tabel 1. OM alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest
8.2. Olümpiaala spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste
eest määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:
kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt
1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti
3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti
5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti
10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti
20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti
3
30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti
40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti
50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti
60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti
70,01–80 saavutuspunkti 20 punkti
80,01–90 saavutuspunkti 22,5 punkti
90,01–100 saavutuspunkti 25 punkti
100,01–110 saavutuspunkti 27,5 punkti
110,01 ja enam saavutuspunkti 30 punkti
9. Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogub muu spordialaliit saavutuspunkte, mille summa
teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 9.2.
9.1. Muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:
9.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures
arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige
hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;
9.1.2. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik
täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;
9.1.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;
9.1.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole
võistkonna liikmetest on erinevad;
9.1.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 2 ja käesoleva lisa punktides
9.1.6.1 ja 9.1.6.2 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks
erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;
9.1.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:
9.1.6.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,
rakendatakse tabelis 2 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
9.1.6.2. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 2 märgitud
saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.
9.1.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul
arvestada tabelis 2 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi
ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktis 9.1.6.1
nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse
taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.
Koht MM EM MK või MM MK või MM
etapp üldvõit
1. koht 14 7 5 14
2. koht 12 6 3 12
3. koht 10 5 1 10
4. koht 8 4
5. koht 7 3,5
6. koht 6 3
7. koht 5 2,5
4
8. koht 4 2
9. koht 3 1,5
10. koht 2 1
Tabel 2. Muude alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest
9.2. Muule spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest
määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:
kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt
1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti
3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti
5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti
10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti
20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti
30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti
40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti
50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti
60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti
70,01 ja enam saavutuspunkti 20 punkti
10. Võistkondlike sportmängude rühmas hindab komisjon toetuse kasutamise aastale eelneval neljal
aastal saavutatud tulemusi punktiskaalal 0–10. Erinevatel distsipliinidel saavutatud tulemuste eest
antud punktid liidetakse. Komisjon hindab tulemusi arvestades järgmisi asjaolusid:
10.1. distsipliini kuulumine OM kavasse;
10.2. kas tegemist on Euroopa meistrivõistluste, maailmameistrivõistluste või muu võistlusega;
10.3. liikmete arv rahvusvahelises katusorganisatsioonis;
10.4. võistlusel osalenud riikide arv; 10.5. koondise koht maailma edetabelis.
11. Iga OM-l startinud sportlase eest saab spordialaliit 1 punkti.
12. Hea juhtimistava järgimise hindamisel võtab komisjon aluseks järgmised spordialaliidu
juhtimisega seonduvad asjaolud toetuse kasutamise aastale eelneval aastal:
12.1. majandusaasta aruande seaduses ettenähtud korras ja tähtajal esitamine äriregistrile.
Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui aruanne on esitatud hiljem kui seaduses ettenähtud tähtaeg;
12.2. varasem aruandevõlgnevus Kultuuriministeeriumi või rahvusliku olümpiakomitee ees.
Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui kuni kaks aruannet on esitatud hilinemisega. Spordialaliit
kaotab 2 punkti, kui rohkem kui kaks aruannet on esitatud hilinemisega;
12.3. spordialaliidu juriidilisest isikust liikmete andmete esitamine ESR-le. Spordialaliit kaotab
1 punkti, kui vähemalt 15% spordialaliidu liikmeks olevatest spordiorganisatsioonidest ei ole
andmeid õigeaegselt esitanud;
12.4. spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses,
komisjonis, ekspertrühmas. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel.
Spordialaliit saab 1 punkti, kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala
rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas või nendega
samaväärses organis;
5
12.5. spordialaliidu treenerite hindamiskomisjoni regulaarne tegutsemine. Kontrollitakse
hindamiskomisjoni olemasolu ning selle tegevust. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui
hindamiskomisjoni ei ole moodustatud, hindamiskomisjon ei ole aasta jooksul kogunenud
ega pikendanud või välja andnud ühtegi kutset või hindamiskomisjoni töös esineb puudusi;
12.6. liitumine rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga. Spordialaliit kaotab
1 punkti, kui ta ei ole liitunud rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga;
12.7. koostöö Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi aastaraamatu koostajaga.
Ettepaneku koostöö hindamiseks teeb leksikoni ja aastaraamatu koostaja, edastades selle
taotluste menetlejale toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks. Spordialaliit kaotab 1 punkti,
kui komisjon hindab koostööd mitterahuldavaks;
12.8. koostöö Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega maailma dopinguvastase koodeksi
ja teiste spordivaldkonna konventsioonide rakendamisel ja järgimisel. Ettepaneku koostöö
hindamiseks teeb Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus, edastades selle taotluste
menetlejale toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui Eesti
Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus hindab spordialaliidu tegevust keelatud ainete
kasutamise, spordivõistluste manipuleerimise ja vägivalla vastases ennetustöös
mitterahuldavaks;
12.9. spordivõistlustega manipuleerimise vastaste ennetavate meetmete kasutusele võtmine ja
manipuleerimisega seotud isikute karistamise korra kinnitamine. Spordialaliit kaotab 1
punkti kui alaliidu dokumentidega ei ole reguleeritud võitlus spordivõistlustega
manipuleerimise vastu;
12.10. Euroopa Liidu projektides osalemine ja Euroopa Liidu toetuste kaasamine spordiala
arendamiseks. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit
saab 1 punkti, kui spordialaliit on osalenud vähemalt ühes Erasmus+ programmi
koostööpartnerluse projektis.
13. Spordialaliidu punktid harrastajate, treenerite, sportlike saavutuste, OM-l startinud sportlaste ja
hea juhtimistava järgimise eest liidetakse ning arvutatakse spordialaliidu punktide osakaal
vastava spordialaliitude rühma punktide üldarvust. Vastavalt punktide osakaalule arvutatakse
spordialaliidu tegevustoetus lähtuvalt käesoleva lisa punktides 1.1–1.3 sätestatust.
Spordialaliidud, kellele eraldatav toetuse summa jääb alla 5 000 euro, jäetakse toetuse saajate
hulgast välja ning selle tulemusel tekkinud jääk jaotatakse vastavas spordialaliitude rühmas
punktide osakaalust lähtuvalt toetuse saajate hulka alles jäänud spordialaliitude vahel.
Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja noortespordi toetuse
arvutamise kord
14. Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse vastavalt
käesoleva lisa punktidele 16–17, on järgmised:
14.1. spordiala noorte harrastajate arv ESR viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid
üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava
spordiala treenerikutsega treener;
6
14.2. spordiala noorte harrastajate arv spordiklubides, spordikoolides ja spordialaliitudes, kelle
treenimise eest eraldatakse treeneri tööjõukulu toetust, arvestades noori, kes on toetuse
kasutamise aasta 1. jaanuari seisuga vähemalt 10-aastased;
14.3. noorte ja juunioride sportlikud saavutused.
15. Spordialaliidu noortespordi toetus jaotatakse spordialaliitude vahel järgmiselt:
15.1. 25% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.1 märgitud noorte harrastajate arvule;
15.2. 25% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.2 märgitud noorte harrastajate arvule;
15.3. 50% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.3 märgitud sportlikele saavutustele.
16. Noorte ja juunioride sportlike saavutuste eest kogub spordialaliit saavutuspunkte.
16.1. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:
16.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures
arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige
hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;
16.1.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud või OM
distsipliinidega otseselt seotud (näiteks erinevad distantsid, kaalukategooriad)
tulemusi;
16.1.3. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside
võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud
vanuseklassidest;
16.1.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;
16.1.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole
võistkonna liikmetest on erinevad;
16.1.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 3 ja käesoleva lisa
punktides 16.1.7.1–16.1.7.6 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks
tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;
16.1.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:
16.1.7.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud
kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3
märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
16.1.7.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud
kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3
märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
16.1.7.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,
rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
16.1.7.4. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 3
märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,25;
16.1.7.5. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel,
rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5;
16.1.7.6. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 3 märgitud
saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.
16.1.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul
arvestada tabelis 3 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud
tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides
7
16.1.7.1–16.1.7.3 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud
kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.
Koht MM EM
1. koht 16 8
2. koht 14 7
3. koht 12 6
4. koht 10 5
5. koht 9 4,5
6. koht 8 4
7. koht 7 3,5
8. koht 6 3
9. koht 5 2,5
10. koht 4 2
11. koht 3 1,5
12. koht 2 1
Tabel 3. OM alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest
16.2. Sportlikke saavutusi muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt:
16.2.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures
arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige
hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;
16.2.2. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside
võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud
vanuseklassidest;
16.2.3. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik
täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;
16.2.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;
16.2.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole
võistkonna liikmetest on erinevad;
16.2.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 4 ja käesoleva lisa
punktides 16.2.7.1–16.2.7.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks
tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;
16.2.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:
16.2.7.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,
rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
16.2.7.2. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 4
märgitud saavutuspunktidele koefitsient 1,25;
16.2.7.3. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel,
rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5;
16.2.7.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 4 märgitud
saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.
16.2.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul
arvestada tabelis 4 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud
8
tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktis
16.2.7.1 nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult
toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.
Koht MM EM
1. koht 14 7
2. koht 12 6
3. koht 10 5
4. koht 8 4
5. koht 7 3,5
6. koht 6 3
7. koht 5 2,5
8. koht 4 2
9. koht 3 1,5
10. koht 2 1
Tabel 4. Muude alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest
16.3. Sportlikke saavutusi võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas hindab
komisjon järgmiselt:
16.3.1. toetuse kasutamise aastale eelnenud aastal EM või MM finaal- või valikturniiril või
samaväärsel võistlusel osalenud suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit 1
saavutuspunkti ning väiksekoosseisulise koondise eest 0,5 saavutuspunkti;
16.3.2. suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit lisaks käesoleva lisa punktis
16.3.1 nimetatud punktile 10 000 eurot, kui suurekoosseisuline koondis osales toetuse
kasutamise aastale eelnenud kahel aastal EM või MM finaalturniiril, millele eelnes
kvalifikatsioonivõistlus.
17. Noortespordi toetuse summa spordialaliidule arvutatakse järgmiselt:
17.1. ühte rühma kuuluvate spordialaliitude harrastajate arvud liidetakse ning arvutatakse iga
spordialaliidu harrastajate osakaal rühma harrastajate üldarvust;
17.2. olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmas liidetakse erinevate
sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid ning
arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal vastava spordialaliitude rühma
saavutuspunktide üldarvust;
17.3. võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas arvestatakse käesoleva lisa
punkti 15.3 alusel kujunevast summast maha käesoleva lisa punkti 16.3.2 alusel eraldatav
summa, vastavalt käesoleva lisa punktile 16.3.1 määratud saavutuspunktid liidetakse ning
arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal rühma saavutuspunktide üldarvust;
17.4. käesoleva lisa punktide 1.1–1.3 ja 15.1–15.3 alusel kujunevad summad jaotatakse
spordialaliitude vahel vastavalt käesoleva lisa punktide 17.1–17.3 alusel arvutatud
osakaaludele.
9
Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse hindamise kriteeriumid ja toetuse
arvutamise kord
18. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse suuruse määramisel lähtutakse kuni 4-aastasest
perioodist ja punktides 19 ja 20 nimetatud põhimõtetest. Perioodi alguse ja lõpu määrab toetuse
andja ning avalikustab selle oma veebilehel.
19. Iga-aastase toetuse suuruse arvutamisel võetakse aluseks Eesti täiskasvanute ja noorte
meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel spordikohtunikele tasutud koondsumma
ilma riiklike maksudeta (sh maksed) käesoleva lisa punkti 18 alusel määratud perioodi esimese
aasta toetuse taotlemisele eelnenud aastal. Perioodi lõppedes võetakse aluseks uue perioodi
esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud aasta andmed. Võistkondlikke sportmänge
arendavate spordialaliitude puhul võetakse aluseks käesoleva lisa punkti 18 alusel määratud
perioodi esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud täispika hooaja andmed.
20. Võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude puhul arvestatakse toetuse arvutamisel
Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel
spordikohtunikele tasutud koondsummade puhul järgmisi erisusi:
20.1. meeste Eesti meistrivõistluste puhul arvestatakse ainult kahe kõrgema liiga võistluste
korraldamisel spordikohtunikele makstud tasu;
20.2. naiste Eesti meistrivõistluste puhul arvestatakse ainult kõrgeima liiga võistluste
korraldamisel spordikohtunikele makstud tasu;
20.3. meeste meistrivõistluste kõrgeimas liigas arvestatakse ühe spordikohtuniku
maksimaalseks tasuks ühe mängu eest summa, mis võrdub võistkondlike sportmängude
meeste meistrivõistluste kõrgeimate liigade spordikohtunike keskmise tasuga ühe mängu
eest.
21. Spordialaliitude poolt esitatud, käesoleva lisa punktis 19 nimetatud koondsummad liidetakse,
arvestades käesoleva lisa punktides 20.1–20.3 sätestatud erisusi ning arvutatakse iga
spordialaliidu osakaal üldsummast. Vastavalt osakaalule arvutatakse spordialaliidu
spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse suurus lähtuvalt Kultuuriministeeriumi
valitsemisala eelarves ettenähtud summast.
Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord
22. Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamisel arvestatakse järgmisi sportlase või
võistkonnaga, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, seotud asjaolusid:
22.1. toetuse taotlemise aastale eelneva kahe aasta tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel;
22.2. potentsiaal saavutada toetuse taotlemise aastale järgneval neljal aastal rahvusvahelistel
tiitlivõistlustel häid tulemusi;
22.3. positiivne mõju Eesti ühiskonnale ja noortele;
22.4. kavandatud treeningkava ja eelarve realistlikkus ning kuluartiklite põhjendatus.
10
23. Lisaks käesoleva lisa punktides 22.1–22.4 sätestatule hinnatakse spordiala populaarsust ja
kandepinda Eestis ja maailmas.
24. Sportlastest ja võistkondadest, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, moodustatakse
hindamistulemuste põhjal spordialaliitude rühmade kaupa paremusjärjestus. Käesoleva lisa
punktide 3.1–3.3 alusel kujunevad summad jaotatakse paremusjärjestuse alusel iga sportlase või
võistkonna vajadustest ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve võimalustest lähtuvalt.
Kõigi spordialaliidu poolt toetuse taotluses märgitud sportlaste ja võistkondade võimete
arendamiseks määratud summad liidetakse.
Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse
määramise kord
25. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse suuruse sportlase ja tema treeneri kohta otsustab
toetuse andja igal aastal vastavalt eraldatud eelarvevahendite suurusele.
26. Sportlased saavad toetust vastavalt tasemele, mille määravad saavutatud tulemused vastavalt
allolevale tabelile:
Tase Sportlik tulemus Palgafond Ettevalmistustoetus
A+ OM ja täiskasvanute MM 1. koht Jah Jah
A OM ja täiskasvanute MM 2.-3. koht, EM 1. Jah Jah
koht
B OM 4.-10. koht, täiskasvanute MM 4.-8. koht Jah Jah
ja EM 2.-3. koht
C OM-kandidaadid Ei jah
Noorsportlased Toetuse andmisel võetakse arvesse sportlikke
saavutusi ning sportlase potentsiaali
27. A+, A ja B taseme sportlaste toetusi makstakse kaks jooksvat aastat alates tulemuse saavutamisele
järgnevast kuust. C taseme sportlaste nimekirja kinnitab toetuse andja maksimaalselt kaheks
aastaks.
28. Kui A+, A või B kategooria sportlane loobub tippspordist või võtab vaheaasta, säilib tema töötasu
ja ettevalmistustoetus 12 kuuks.
29. Sportlaste individuaaltreenereid toetatakse vastavalt treenitava sportlase tasemele.
C-taseme sportlaste treenerite hulgast teeb toetuse andja valiku, kes saavad igakuist toetust
vastavalt sportlikele tulemustele ja spordialaliidu ettepanekutele
30. Noorsportlase toetust eraldatakse reeglina 18-22-aastatele noorsportlastele (erandina spordialad,
kus rahvusvaheliste reeglitega on noorte ja juunioride vanuseklassid nooremad) ning kes ei kuulu
A, B ega C kategooriasse. Kandidaate võivad esitada spordialaliidud. Toetuse määramisel
võetakse arvesse sportlikke saavutusi ning sportlase potentsiaali.
11
Noorsportlase toetuse andmise eesmärk on toetada noorsportlaste arengut, suurendada nende
konkurentsivõimet ning soodustada üleminekut täiskasvanute klassi. Toetatakse noorsportlasi, kes
on saavutanud noorteklassides häid tulemusi ja omavad potentsiaali jõuda tulevikus
olümpiamängudele. Team Estonia noorsportlase toetussüsteemi pääsevate sportlaste nimekirja
kinnitab ja muudab EOK tippspordikomisjon.
31. Noorsportlase toetus makstakse välja igakuiselt. Noorsportlaste toetuste nimekirja kinnitab toetuse
andja maksimaalselt kaheks aastaks.
32. Toetuse andja vaatab toetust saavate noorsportlaste nimekirja üle suvealadel septembris ja
talialadel märtsis (hiljemalt oktoobris ja aprillis) ning aastaringselt jooksvalt vastavalt
noorsportlaste tulemustele ja arengule.
33. Noorsportlase treenerite hulgast teeb toetuse andja valiku, kes saavad igakuist toetust vastavalt
sportlikele tulemustele ja spordialaliidu ettepanekutele. Noorsportlase treeneril peab olema kehtiv
treeneri kutse.
Toetus ühekordsete projektide elluviimiseks
34. Erandlike, erakorraliste ja kiireloomuliste asjaolude ilmnemise tõttu esitatud projekti- ja
tegevustoetuse ning investeeringu toetamiseks esitatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud
komisjon.
35. Nimetatud komisjon lähtub taotluste hindamisel taotletava tegevuse erandlikkusest,
erakorralisusest ja kiireloomulisust tingivatest asjaoludest, taotluse kulude realistlikkusest ning
valdkondlikust olulisusest ja mõjust.
36. Nimetatud komisjon esitab toetuse andjale ettepanekud toetuse täismahus eraldamiseks, osaliseks
rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks.
12
EELNÕU
11.09.2024
MINISTRI MÄÄRUS
Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest
sporditoetuste taotlemise ja andmise kord
Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldsäte
§ 1. Määruse reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks
eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning sporditoetuse taotlemise, taotleja
hindamise, sporditoetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord.
2. peatükk
Sporditoetuste liigid, andjad ja kasutamine
§ 2. Sporditoetuste liigid
(1) Sporditoetuste liigid on:
1) spordialaliidu toetus;
2) maakonna spordiliidu toetus;
3) spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetus;
4) rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus;
5) rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud toetuse andja on rahvuslik
olümpiakomitee.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 toodud toetuste andja on Kultuuriministeerium.
§ 3. Spordialaliidu toetus
(1) Spordialaliidu toetust eraldatakse spordialaliidule spordialakeskse spordisüsteemi
arendamiseks.
(2) Spordialaliidu toetust eraldatakse:
1) spordialaliidu tegevuskulude katmiseks ja põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks
(spordialaliidu tegevustoetus);
2) spordiklubides ja -koolides noortega tulemusliku sporditöö tegemiseks (noortespordi toetus);
3) spordikohtunike tegevuse arendamiseks (spordikohtunike tegevuse arendamise toetus);
4) Eesti tippspordi toetamise süsteemi Team Estonia kuuluvate rahvuskoondiste sportlaste
võimete arendamiseks (Team Estonia koondise toetus);
5) olümpiamängude ettevalmistuskulude katmiseks (Team Estonia
olümpiaettevalmistustoetus);
6) ühekordsete projektide elluviimiseks.
(3) Noortespordi toetust kasutatakse järgmiselt:
1) vähemalt 75% toetuse summast kasutab spordialaliit spordialaliidu liikmeks olevatele
spordiklubide ja -koolide toetamiseks, kes arendavad saadud toetuse eest noortesporti
spordialaliidu sätestatud põhimõtete kohaselt;
2) kuni 25% toetuse summast kasutab spordialaliit kesksete noortespordi ürituste
korraldamiseks, rahvusvahelistel noorte ja juunioride võistlustel osalemiseks,
treeningkogunemiste organiseerimiseks ja noorsportlaste meditsiiniliste protseduuridega
seotud kulude katmiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 punkti 1 alusel toetatav spordikool ja -klubi peab vastama
järgmistele tingimustele:
1) spordiklubi ja -kool on esitanud õigel ajal viimase majandusaasta aruande;
2) spordiklubi ja -kool on uuendanud õigel ajal spordiregistri andmeid;
3) spordiklubil ja -koolil ei ole treeneri tööjõukulu toetuse andja ees täitmata kohustusi.
(5) Noortespordi toetuse jagunemise põhimõtted käesoleva paragrahvi lõikes 3 punktis 1 toodud
spordiklubide- ja koolide vahel määratakse kindlaks spordialaliidu juhatuse otsusega arvestades
käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4.
(6) Spordikohtunike tegevuse arendamise toetust kasutatakse spordialaliidu kohtunike
järelkasvu tagamiseks ja kohtunike töö tasustamiseks.
(7) Team Estonia koondise toetust kasutatakse üksnes toetuse eraldamise otsuses nimetatud
võistkondade võimete arendamiseks toetuse andja määratud ulatuses.
(8) Team Estonia olümpiaettevalmistustoetust kasutatakse olümpiamängude koondisesse
nimetatud või sinna pürgivate tippsportlaste treeningettevalmistuse kulude katmiseks,
olümpiamängudeks ettevalmistust juhtivate treenerite töö tasustamiseks ning meditsiinilise
teenindamise süsteemi ja dopinguvastase tegevuse toimimise tagamiseks.
(9) Spordialaliidu toetuse andmise täpsemad tingimused on sätestatud käesoleva määruse lisas.
§ 4. Maakonna spordiliidu toetus
(1) Maakonna spordiliidu toetust eraldatakse riigi strateegiliste spordieesmärkide täitmisega
seotud tegevuste ja projektide elluviimiseks ning spordi ja liikumisharrastuse edendamiseks
maakonna tasandil.
(2) Maakonna spordiliidu toetust eraldatakse:
1) maakonna spordiliidu tegevuskulude katmiseks;
2) spordiürituste ja -võistluste ning maakonna meistrivõistluste korraldamiseks;
3) sportimispaikade heakorrastamiseks ja spordiinventari soetamiseks;
4) sporditegevuse korraldamisega seotud isikute koolitamiseks;
5) spordialase teavitustegevuse ja tunnustusürituste korraldamiseks;
6) spordikohtunike tegevuse arendamiseks;
7) muude liikumisharrastuse edendamise tegevuste elluviimiseks.
§ 5. Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetus
(1) Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust eraldatakse spordi spetsiifilises valdkonnas
tegutsevale või tippspordi või liikumisharrastuse võimalusi arendavale spordiorganisatsioonile
riigi strateegiliste spordieesmärkide täitmisega seotud tegevuste ellu viimiseks.
(2) Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust antakse:
1) valdkonna arendamiseks ja valdkonna arenguks vajalike üle-eestiliste tegevuste
koordineerimiseks;
2) valdkonna seireks ja analüüsimiseks ning spordipoliitika kujundamise kohta ettepanekute
tegemiseks;
3) valdkonna kommunikatsiooni ja koostöö edendamiseks;
4) Eesti esindamiseks rahvusvahelisel tasandil.
§ 6. Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus
(1) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust eraldatakse eesmärgiga toetada
rahvusvaheliste võistluste ja muude spordisündmuste korraldamist Eestis, et spordi kaudu
aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas, tagada rahvusvaheliste võistluste ja muude
spordisündmuste kõrgetasemeline läbiviimine ning aidata kaasa Eesti spordiorganisatsioonide
tegutsemisele rahvusvahelises spordiliikumises.
(2) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust võib taotleda toetuse taotlemise
aastale järgneval kalendriaastal Eestis toimuvate järgmiste rahvusvaheliste spordisündmuste
korraldamiseks:
1) täiskasvanute, juunioride ja noorte maailmameistrivõistlused;
2) täiskasvanute ja juunioride Euroopa meistrivõistlused;
3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste, maailmakarika, Euroopa meistrivõistluste etapid või
nendega samaväärsed võistlused;
4) täiskasvanute suurekoosseisuliste rahvuskoondiste tiitlivõistluste finaalturniiri
kvalifikatsiooniturniiri üksikud kodumängud;
5) Eesti jaoks olulised vähemalt kaks järjestikust päeva kestvad sportlikult kõrgetasemelised
rahvusvahelised võistlused;
6) rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide aastakongressid ja -koosolekud.
(3) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust võib taotleda toetuse taotlemise
aastast arvates ülejärgmise kalendriaasta esimeses kvartalis Eestis toimuvate järgmiste
rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamiseks:
1) täiskasvanute maailmameistrivõistlused;
2) täiskasvanute Euroopa meistrivõistlused;
3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste ja maailmakarika etapid.
(4) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlusvoorust ei toetata sellise
sündmuse korraldamist, mida toetatakse kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9
„Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ alusel või
käesoleva määruse §-s 7 sätestatud rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetusmeetmest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud sündmuse korraldamiseks eraldatav toetus
on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L,
2023/2831, 15.12.2023) artikli 3 tähenduses.
(6) Toetuse andja kontrollib riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse
andmise korral ei ületaks taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust
eraldatava toetusega kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot.
(7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes
on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(8) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831
artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi
kumuleerimisreegleid.
(9) Vähese tähtsusega abi andmist ja saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümne aasta
jooksul alates abi andmisest.
§ 7. Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetus
(1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust eraldatakse kõrge sportliku taseme ja
suure publikuhuviga spordialade suurvõistluse (edaspidi suurvõistlus) korraldamiseks Eestis, et
spordi kaudu aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas, panustada Eesti majandusse ja
arendada Eesti sporti.
(2) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust võib taotleda järgmiste suurvõistluste
korraldamiseks, mis toimuvad toetuse taotlemise kalendriaastal ja sellele järgneval viiel
kalendriaastal:
1) täiskasvanute maailmameistrivõistlused;
2) täiskasvanute Euroopa meistrivõistlused;
3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste, maailmakarika, Euroopa meistrivõistluste etapid või
nendega samaväärsed võistlused.
(3) Suurvõistlus peab vastama järgmistele tingimustele:
1) spordiala rahvusvaheline katusorganisatsioon on taotlejale väljastanud korraldusõiguse
suurvõistluse korraldamiseks;
2) varasematel samalaadsetel suurvõistlustel on piletiga pealtvaatajaid olnud välistingimustes
vähemalt 10 000 ja sisetingimustes 7000;
3) suurvõistluse telepilti edastatakse suvealadel vähemalt 40 riiki ja talialadel 30 riiki.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 ei kohaldata suurvõistlusele, mille korraldusõiguse
saamiseks on vajalik riigi valmidus võistluse toetamiseks ja mille korraldusõiguse väljastamise
tähtpäev ei ületa nelja kuud taotluse esitamise kuupäevast.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 2 ei kohaldata suurvõistlusele, mis toimub spordiala
eripära tõttu kohas, kuhu ei ole võimalik nii palju pealtvaatajaid mahutada.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 3 ei kohaldata suurvõistlusele, mille telepilti
edastatakse vähemalt 20 riiki ning mille rahvusvaheliste kaaskorraldajate, välismaiste toetajate
toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt ning välisosalejate ja -külastajate Eestis tehtud kuludelt
laekub riigile hinnanguline maksutulu, mille summa on vähemalt 30% taotletavast toetusest.
(7) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlusvoorust ei toetata:
1) sportmängude üksikute kodumängude korraldamist;
2) liikumisharrastuse ürituste korraldamist;
3) selliste võistluste korraldamist, mida toetatakse kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse
nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ alusel või
käesoleva määruse §-s 6 sätestatud rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise
toetusmeetmest.
3. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine
§ 8. Nõuded taotlejale
(1) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
1) ta on spordiorganisatsioon spordiseaduse § 4 tähenduses;
2) tal on spordiseaduse § 9 lõikes 2 esitatud nõuetele vastav arengukava;
3) ta on taotluse esitamise tähtpäevaks kantud Eesti spordiregistrisse;
4) ta on enda kohta eelmisel kalendriaastal Eesti spordiregistrisse kantud andmeid vastutava
töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud;
5) tal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga riiklike maksude, maksete või tähtpäevaks
tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui võla tasumine
on ajatatud ja võlg on tasutud ajakava kohaselt;
6) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist
kustutamise hoiatust;
7) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal
olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata;
8) ta on suutlik tasuma nõutud omaosalust ja mitteabikõlblikke kulusid;
9) tal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga majandusaasta aruande ega
maksudeklaratsioonide esitamise võlga;
10) tal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga muid tähtajaks täitmata kohustusi toetuse
andja ees.
(2) Lisaks peab toetust taotlev spordialaliit vastama järgmistele tingimustele:
1) spordialade harrastajate arv spordialaliidu spordiklubides ja spordikoolides on Eesti
spordiregistri viimase kinnitatud seisuga 100 või rohkem;
2) spordialadel on taotluse esitamise tähtpäeva seisuga vähemalt üks kutsetunnistusega treener.
(3) Team Estonia olümpiaettevalmistustoetust võib taotleda olümpiamängude kavasse
kuuluvaid spordialasid edendav spordialaliit.
(4) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust ja rahvusvahelise suurvõistluse
korraldamise toetust võib taotleda:
1) rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus, kes
korraldab Eestis rahvusvahelisi võistlusi ja teisi spordisündmusi;
2) muu spordiorganisatsioon, kellele rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv
spordialaliit või spordiühendus on andnud üle rahvusvahelise võistluse või spordisündmuse
korraldamise Eestis.
(5) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust ega suurvõistluse korraldamise
toetust ei saa taotleda äriühinguna tegutsev spordiorganisatsioon.
§ 9. Nõuded taotlusele
(1) Taotluses esitatakse:
1) üldandmed taotleja kohta;
2) eelarve tegevuste lõikes, tegevuste üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omaosaluse ja
kaasfinantseeringu summa;
3) ülevaade kavandatavatest tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest, mille jaoks
taotletavat toetust plaanitakse kasutada;
4) taotleja arengukava, milles on kirjeldatud spordiorganisatsiooni missiooni ja vähemalt nelja
aasta eesmärke ning nende täitmiseks kavandatavaid tegevusi ja vahendeid;
5) muud andmed, mis on vajalikud taotluse taotlusvooru tingimustele vastavuse
kontrollimiseks.
(2) Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust saab taotleda neljaks järjestikuseks
kalendriaastaks. Taotlus peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nõutud
teavet taotluse esitamisele järgneva nelja kalendriaasta kohta.
(3) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust saab taotleda kuni kuueks järjestikuseks
kalendriaastaks. Taotlus peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nõutud
teavet kogu projekti perioodi kohta.
(4) Kui taotleja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või
muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema
esitatud sellekohane teave.
(5) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse
korraldamise toetuse taotluses kirjeldatud projektil peab olema turutõrge ning turutõrke olemust
peab olema taotluses selgitatud.
(6) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse
korraldamise toetuse taotluses kirjeldatud projekti eelarve peab sisaldama käesoleva määruse
§ 14 lõigetes 1–2 sätestatud määral omaosalust.
(7) Taotletud maakonna spordiliidu toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise
toetuse suurus peab jääma käesoleva määruse § 14 lõigetes 4–5 sätestatud summa ja osakaalu
piiridesse.
(8) Maakonna spordiliidu toetuse taotlusele lisatakse maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste,
nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kinnitus, millest nähtub nende kavandatav
rahaline panus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.
(9) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlusele lisatakse:
1) spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni kinnituskiri korraldusõiguse väljastamise
kohta või spordiala rahvusvahelise katuseorganisatsiooni kinnituskiri, et korraldusõiguse
saamiseks on vajalik riigi valmidus võistluse toetamiseks;
2) suurvõistluse turundus- ja kommunikatsiooniplaan;
3) meediaraport varem toimunud samalaadse suurvõistluse nähtavusest, sealhulgas telepildi
edastamisest;
4) uuring või analüüs varem toimunud samalaadse suurvõistluse majandusliku mõju kohta;
5) tegevuskava kestliku ja ligipääsetava suurvõistluse korraldamiseks.
(10) Käesoleva määruse § 7 lõikes 4 sätestatud juhul esitab rahvusvahelise suurvõistluse
korraldamise toetuse taotleja nelja kuu jooksul pärast taotluse esitamist toetuse andjale
spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni kinnituskirja korraldusõiguse väljastamise
kohta.
(11) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlemisel esitatakse ühe taotleja
läbiviidavad projektid eraldi taotlustes. Esitada võib kuni kaks taotlust.
(12) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlemisel esitatakse suurvõistluse ja
muu võistluse korraldamisega seonduvad kulud ühes projektis ja taotluses.
§ 10. Taotlusvooru avamine
(1) Taotlusvoorude eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala
eelarve käskkirjaga.
(2) Taotlusvooru avamisest, taotlusvooru eelarvest ja käesoleva määruse § 11 lõikes 6 toodud
taotluste esitamise tähtajast teavitab toetuse andja oma veebilehel.
§ 11. Taotluse esitamine
(1) Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 sätestatud tähtaja jooksul.
(2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik toetuse andja e-keskkonna kaudu. Toetuse andja
saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta.
(3) Taotlus spordivaldkonna partnerorganisatsioonide toetuse eraldamiseks järgmisel
eelarveaastal esitatakse 30. septembriks.
(4) Taotlus spordialaliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse
31. oktoobriks.
(5) Taotlus maakonna spordiliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse
30. novembriks.
(6) Taotlus rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse eraldamiseks esitatakse
taotlusvooru väljakuulutamisel sätestatud tähtpäevaks.
(7) Taotlusi rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse eraldamiseks esitatakse
jooksvalt kuni kuus aastat enne võistluse toimumise aega.
(8) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
4. peatükk
Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 12. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib
toetatavate tegevuste käigus ja on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas
1) on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt, välja arvatud kui omaosalusse ja/või
kaasfinantseeringusse panustab kolmas isik või koostööpartner;
2) on tõendatud algdokumendiga;
3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas käesoleva määruse § 32
punktiga 3;
4) on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse
standardile.
(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-des 3–
7 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse §-des 3–7
nimetatud tegevuste käigus.
(3) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse abikõlblike kulude hulka kuuluvad
lisaks ka muude tiitlivõistluste korraldamise kulud, mis on vajalikud ja otseselt seotud
suurvõistluse korraldamisega ning mille korraldamise kohustus lähtub spordiala rahvusvahelise
katusorganisatsiooni väljastatud korraldusõigusest (edaspidi muu võistlus).
(4) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu ja spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse
mitteabikõlblikud kulud on ehituslikud ja muud suuremahulised investeeringud.
(5) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse
korraldamise toetuse mitteabikõlblikud kulud on:
1) taotlusvooru eesmärgi saavutamise ja toetatavate tegevuste elluviimise seisukohast
ebavajalikud ja põhjendamatud kulud;
2) taotleja regulaarsed tegevuskulud;
3) investeeringud spordirajatistesse;
4) spordirajatiste ülalpidamiskulud;
5) erisoodustusena käsitletavad kulud ja neilt tasutavad maksud;
6) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu
arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja
sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
7) rahatrahv ja rahaline karistus;
8) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;
9) sündmuse või võistluse korraldusõiguse taotlemisega seonduv kulu.
(6) Kulud, mis on tehtud enne rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse või
rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluse esitamist, loetakse abikõlblikuks
üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et need kajastuvad projekti eelarves.
§ 13. Toetuse kasutamise periood
(1) Spordialaliidu toetuse ja maakonna spordiliidu toetuse kasutamise periood algab
taotlusvooru toimumisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või taotluses märgitud hilisemal
kuupäeval ning ei või olla pikem kui taotlusvooru toimumisele järgneva kalendriaasta
31. detsember.
(2) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse kasutamise periood on taotluses
määratud maksimaalselt ühe kalendriaasta pikkune ajavahemik, millal projekti tegevused
algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.
(3) Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise
toetuse kasutamise periood määratakse kindlaks toetuse eraldamise otsuses, arvestades
käesoleva määruse § 22 lõikes 4 toodut. Ühe otsusega väljamakstava toetuse kasutamise
periood ei või olla pikem kui üks kalendriaasta.
(4) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse
toetuse saaja võib taotleda toetuse kasutamise perioodi pikendamist järgmistel tingimustel:
1) tegevuste elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või
ettenägematud asjaolud;
2) toetuse saaja on esitanud toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotluse enne toetuse
kasutamise perioodi lõppu;
3) pikendatud toetuse kasutamise periood lõppeb hiljemalt toetuse kasutamise perioodi
pikendamise taotluse esitamisele järgneva kalendriaasta 31. detsembril.
(5) Toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotluse peab esitama toetuse saaja
esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu.
(6) Toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest
teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates taotluse
esitamisest.
(7) Kui toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse toetuse
kasutamise perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.
(8) Toetuse andja loeb tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist, sellest teavitatakse
taotlejat e-keskkonna kaudu.
§ 14. Toetuse osakaal ja piirmäär
(1) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse puhul peavad taotleja omaosalus ning
kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 50% projekti kuludest.
(2) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse puhul peavad taotleja omaosalus ning
kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 25% projekti kuludest.
(3) Toetuse andja nõusolekul võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudest
kõrvale kalduda, kui pärast toetuse eraldamise otsuse tegemist ja kulude tegemist selgub, et
taotlejast mittesõltuvatel põhjustel jääb taotluses kirjeldatud sündmus ära või toimub
kavandatust väiksemas mahus.
(4) Maakonna spordiliidu toetuse suurus sõltub maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste,
nende liidu või maakonna arenduskeskuse toetuse suurusest (edaspidi KOV-i toetus). Maakonna
spordiliidu toetus on maksimaalselt 85% võrra suurem kui KOV-i toetus maakonna spordiliidu
tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.
(5) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse minimaalne taotletav summa on
200 000 eurot.
5. peatükk
Taotluste menetlemine
§ 15. Taotluste menetlemine
(1) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, spordivaldkonna partnerorganisatsiooni ja
rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse menetlemise tähtaeg on kuni 90 tööpäeva
alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Rahvusvahelise suurvõistluse toetuse taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 90 tööpäeva
taotluse esitamisest arvates.
(3) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või käesoleva määruse § 6 lõikes 6 toodud
asjaolu ilmnemisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(4) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal
algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud
korras.
(5) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet, taotluse
täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused
ja/või taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda
taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse
läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud,
ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas
lõikes esitatud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue
täidetuks.
(7) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis
kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletav toetuse summa ja lubatud osakaal ei suurene ning
projekti eesmärgid ei muutu.
(8) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik
käesoleva määruse §-des 8 ja 9 sätestatud nõuded.
§ 16. Taotluste hindamise kord
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad toetuse andja moodustatud
hindamiskomisjonid (edaspidi komisjon või komisjonid). Komisjonide koosseisud ja liikmete
nimed avalikustatakse toetuse andja veebilehel.
(2) Igas komisjonis on 5–7 liiget. Komisjonidesse kuuluvad Kultuuriministeeriumi esindajad ja
vajadusel teised spordivaldkonna asjatundjad.
(3) Taotlusi hinnatakse käesoleva määruse §-des 17–21 sätestatu kohaselt.
(4) Komisjonid kaasavad vajaduse korral hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.
(5) Komisjonide liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega
kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse
olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse
seaduse §-s 10 esitatud tingimustel ja korras taandama.
(6) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või
rahuldamata jätmise kohta.
§ 17. Spordialaliidu toetuste taotluste hindamine
Spordialaliidu toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse käesoleva
määruse lisas kirjeldatud tingimustest, kriteeriumitest ja korrast.
§ 18. Maakonna spordiliidu toetuse taotluste hindamine
(1) Maakonna spordiliidu toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse
järgmistest asjaoludest:
1) 55–65% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel võrdselt;
2) 20–25% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel, arvestades riigi elanike
koguarvu ja maakonna elanike arvu suhtarvu rahvastikuregistri andmetel käesoleva määruse
§ 11 lõikes 5 sätestatud tähtpäeva seisuga. Harjumaa elanike koguarvust jäetakse välja Tallinna
linna elanike arv;
3) 10–20% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel, arvestades kavandatavate
tegevuste mõju liikumisharrastuse edendamisele eri sihtrühmade hulgas riigi strateegilistele
eesmärkidele tuginedes.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktis 3 toodud asjaolu hinnatakse kultuuriministri
kinnitatud hindamismetoodika alusel ja selles kirjeldatud viisil. Toetuse andja avalikustab
hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud maakonna spordiliidu toetus on rohkem
kui 85% võrra suurem käesoleva määruse § 9 lõikes 7 nimetatud kinnituses toodud KOV-i
toetusest maakonna spordiliidu tegevusse, vähendatakse toetust nii, et see ei oleks KOV-i
toetusest rohkem kui 85% võrra suurem.
§ 19. Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse taotluste hindamine
Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse
arvutamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:
1) arengukava eesmärgid ja tegevused on vastavuses riigi strateegiliste eesmärkidega;
2) tegevuste mõju spordivõrgustikule ning taotleja senised kogemused ja suutlikkus tegevusi
ellu viia;
3) viimase kolme aasta tegevuste ja ürituste läbimõeldus, sisuline põhjendatus ning
uuenduslikkus;
4) toetuse kavandatava kasutusaasta tegevuskava seotus riigi strateegiliste spordieesmärkidega;
5) toetuse kavandatava kasutusaasta tegevuste läbimõeldus, sisuline põhjendatus ja
uuenduslikkus;
6) toetuse kavandatava kasutusaasta eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus.
§ 20. Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotluste hindamine
Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse
arvutamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:
1) sündmuse vastavus taotlusvooru eesmärgile;
2) sündmuse ja spordiala populaarsus Eestis ja maailmas;
3) sündmuse rahvusvaheline ja üleriigiline tähtsus ning eeldatav valdkondlik ja
sotsiaal-majanduslik mõju;
4) sündmusel osalejate ja Eestisse saabuvate väliskülaliste arv;
5) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ja taotleja omaosaluse määr kogu eelarvest.
§ 21. Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluste hindamine
(1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse
arvutamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:
1) suurvõistluse ja spordiala mõju Eestis ja maailmas;
2) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ja taotleja omaosaluse määr kogu eelarvest;
3) kestliku ja ligipääsetava sündmuse korraldamise tegevuskava läbimõeldus ja realistlikkus.
(2) Suurvõistluse ja spordiala mõju hindamisel arvestatakse järgmist:
1) meediakajastuse ulatus ja hinnanguline mõju Eesti nähtavuse suurendamisele maailmas;
2) suurvõistluse otsene majanduslik mõju Eestile;
3) suurvõistluse ja spordiala populaarsus Eestis ja maailmas.
§ 22. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Maakonna spordiliidu toetuse, spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse,
rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse
korraldamise toetuse eraldamise, taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata
jätmise otsuse teeb kultuuriminister.
(2) Spordialaliidu toetuse eraldamise, taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või
rahuldamata jätmise otsuse teeb rahvuslik olümpiakomitee.
(3) Taotluse rahuldamise ja toetuse eraldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus
vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni
hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.
(4) Kui rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust või spordivaldkonna
partnerorganisatsiooni toetust on taotletud rohkem kui üheks kalendriaastaks, teeb
kultuuriminister toetuse eraldamise otsuse iga eelarveaasta kohta eraldi, võttes aluseks
käesoleva määruse § 16 lõikes 6 nimetatud komisjoni ettepaneku ning § 30 lõike 6 kohaselt
esitatud vahearuande.
(5) Käesoleva määruse § 7 lõikes 4 sätestatud juhul teeb toetuse andja otsuse rahvusvahelise
suurvõistluse korraldamise toetuse taotleja kohta pärast käesoleva määruse § 9 lõikes 10
sätestatud kohustuse täitmist või täitmata jätmist.
(6) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik
taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotlusvooru
eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu, hindamiskriteeriume ja nõudeid. Osalise rahuldamise
ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks ja/või kavandatud toetatavate
tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus.
Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk
on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.
(7) Toetuse eraldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses
kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või
täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on
mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave
toetuse eraldamise otsuse juurde.
(8) Kõrvaltingimusega toetuse eraldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse
maksele. Õigus toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on
toetuse saaja esitatud teabe põhjal tuvastanud tingimuse saabumise või täitmise, välja arvatud
juhul, kui toetuse andjal on võimalik teavet tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või
andmeallikast.
(9) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 8 ja 9 või teistele
käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele;
4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
5) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
6) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada;
7) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga.
(10) Olenemata hindamise tulemusest ei eralda toetuse andja taotlejale spordialaliidu
tegevuskulude toetust ega noortespordi toetust ja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui
nimetatud toetuste suurus jääks alla 5000 euro toetuse kohta.
(11) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
§ 23. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine
(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne
1) taotluse osalist rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud
andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne
1) toetuse eraldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui
toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.
(3) Toetuse andja võib teha käesoleva paragrahvi lõikest 1 erandi, kui taotlusvooru taotluse
esitanud taotlejate arv on suurem kui 50, ja muudel haldusmenetluse seaduse § 40 lõikes 3
sätestatud juhtudel.
6. peatükk
Toetuse eraldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 24. Toetuse eraldamise otsuse muutmine
(1) Toetuse eraldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase
kirjaliku avalduse alusel.
(2) Toetuse eraldamise otsust võib muuta kuni toetuse kasutamise perioodi lõpuni, kuid mitte
pärast toetusest rahastatavate tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse
esitamise kuupäevast, juhul kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus
on põhjendatud.
(3) Toetuse andjal on õigus keelduda toetuse eraldamise otsuse muutmisest, kui soovitud
muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või
tegevuste lõpetamise toetuse kasutamise perioodil.
(4) Toetuse eraldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast
muutmise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist või toetuse saajalt sellekohase avalduse
saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.
(5) Toetuse andja võib muuta toetuse eraldamise otsust ja vähendada maakonna spordiliidu
toetuse suurust või nõuda toetuse vastavas ulatuses tagasi, kui toetuse kasutamise kalendriaasta
või aruande menetlemise käigus selgub, et maakonna spordiliidu toetus on rohkem kui 85%
võrra suurem KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise
kalendriaastal. Kui toetust vähendatakse, siis ulatuses, mis tagab käesoleva määruse § 14
lõikes 4 sätestatud tingimuse täitmise.
(6) Toetuse andja võib toetuse eraldamise otsust muuta ja nõuda kuni 50% toetusest tagasi, kui
spordiorganisatsioon:
1) rikub spordiseaduse § 11 kohaselt maailma dopinguvastase koodeksi ja spordis dopingu
kasutamise vastase rahvusvahelise konventsiooni dopinguvastaseid reegleid;
2) ei täida olümpiahartast tulenevaid ausa mängu reegleid;
3) saab kahtlustuse spordivõistlustega manipuleerimises;
4) rikub rahvusliku olümpiakomitee vastuvõetud head juhtimistava.
§ 25. Toetuse eraldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Toetuse eraldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud valet või ebatäielikku teavet või
teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) kõrvaltingimusega toetuse eraldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või
kõrvaltingimust ei suudeta täita;
4) toetuse saaja avaldust toetuse eraldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei
ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(2) Toetuse saaja peab saadud toetuse tagastama toetuse eraldamise otsuse kehtetuks
tunnistamise otsuse kohaselt.
7. peatükk
Toetuste maksmine ning aruandlus ja toetuste tagasinõudmine
§ 26. Toetuse maksmine
(1) Toetus makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates, kui
käesolevast määrusest või toetuse eraldamise otsusest ei tulene teisiti.
(2) Kuni 50% maakonna spordiliidu toetusest makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse
eraldamise otsustamisest arvates, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta
5. jaanuaril. Toetuse ülejäänud osa makstakse välja pärast käesoleva määruse § 30 lõikes 7
nimetatud andmete laekumist, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 1. mail ja
mitte hiljem kui sama aasta 15. novembril.
(3) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise ning spordivaldkonna partnerorganisatsiooni
järgnevate kalendriaastate toetus makstakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul pärast vastava
kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist, võttes aluseks käesoleva määruse § 16
lõikes 6 nimetatud komisjoni ettepaneku, ning tingimusel, et toetuse andja on § 30 lõikes 6
nimetatud vahearuande kinnitanud ja toetuse saaja vastab endiselt §-s 8 sätestatud tingimustele.
§ 27. Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse kasutamise leping
(1) Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse kasutamise kohta sõlmivad toetuse andja ja
toetuse saaja lepingu.
(2) Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse kasutamise lepingus sätestatakse
täiendavalt toetuse kasutamise eesmärk, eeldatavad tulemused koos tähtaegadega ja nende
mõõtmiseks kasutavad indikaatorid, lepingupoolte õigused ja kohustused, lepingu täitmise
kohta aruande esitamise kord ning muud vajalikud tingimused toetuse sihtotstarbeliseks
kasutamiseks.
§ 28. Rahvusvahelise spordisündmuse mõju analüüs
(1) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse saaja, kellele eraldati toetust
vähemalt 65 000 eurot, esitab nelja kuu jooksul pärast sündmuse toimumist toetuse andjale
sündmuse sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi.
(2) Toetuse taotleja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsi kulu lisada projekti
eelarvesse.
§ 29. Rahvusvahelise suurvõistluse majandusliku mõju analüüs ja meediaraport
(1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse saaja esitab viie kuu jooksul pärast
võistluse toimumist toetuse andjale võistluse majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti.
(2) Kui taotlejale on eraldatud toetus käesoleva määruse § 12 lõikes 3 toodud muu võistluse
kulude katmiseks, esitab taotleja viie kuu jooksul pärast muu võistluse toimumist toetuse
andjale selle võistluse majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti.
(3) Toetuse taotleja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud analüüside kulud lisada
projekti eelarvesse.
§ 30. Toetuse kasutamise aruanne
(1) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta toetuse andjale aruande. Toetuse kasutamise
aruandes esitatakse:
1) ülevaade toetuse saaja eelarve tulude ja kulude prognoosi täitmisest;
2) ülevaade määratud toetuse summa kasutamisest;
3) ülevaade elluviidud ja elluviimata jäänud tegevustest, täidetud ja täitmata jäänud
eesmärkidest ja tulemustest koos põhjendustega;
4) muud aruandevormil nõutud andmed.
(2) Lisaks esitab spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse saaja toetuse kasutamise
aruandes ülevaate spordikohtunike tegevuse arendamisest ja spordikohtunike tasustamise
andmed.
(3) Lisaks esitab maakonna spordiliidu toetuse saaja toetuse kasutamise aruandes maakonna
spordiliidu korraldatud maakonna meistrivõistluste, koolispordiürituste ning liikumisharrastuse
võistluste, ürituste või sarja osaluskordade tabeli.
(4) Spordialaliidu toetuse, maakonna spordiliidu toetuse ja spordivaldkonna
partnerorganisatsiooni toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande toetuse andjale toetuse
kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 20.veebruariks, kui toetuse eraldamise otsusest ei
tulene teisiti.
(5) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse
korraldamise toetuse saaja esitab aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu 30 kalendripäeva
jooksul pärast projekti perioodi lõppemist, kui toetuse eraldamise otsusest ei tulene teisiti.
(6) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse ja spordivaldkonna
partnerorganisatsiooni toetuse saaja esitab toetuse andjale iga kalendriaasta kohta toetuse
kasutamise vahearuande toetuse andja määratud tähtpäevaks. Koos vahearuandega esitab
toetuse saaja toetuse andjale teabe selle kohta, kas taotluses toodud tegevused ja kulud on
muutunud ja selgitused muudatuste kohta. Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse
muutmisest juhul, kui soovitud muudatus seab kahtluse alla taotlusvooru eesmärkide ja
oodatavate tulemuste saavutamise või kavandatavate tegevuste lõpetamise tegevuste või
projekti elluviimise perioodil.
(7) Maakonna spordiliidu toetuse saaja esitab lisaks toetuse kasutamise aruandele hiljemalt
toetuse kasutamise kalendriaasta 31. oktoobriks toetuse andjale andmed maakonna kohaliku
omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse tegeliku või eeldatava
rahalise panuse kohta maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.
(8) Toetuse saaja tagastab toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega.
(9) Aruande menetlemise tähtaeg on 90 tööpäeva aruande esitamisest arvates.
(10) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel
pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva
paragrahvi lõigetes 4–5 sätestatud tähtaja saabumist.
(11) Aruande menetlemisel kontrollib toetuse andja, kas:
1) aruandes esineb puudusi;
2) toetuse saaja tegevus vastab toetuse kasutamise tingimustele;
3) toetuse saamisega seotud kohustus või nõue on täidetud;
4) esitatud andmed on täielikud ja õiged.
(12) Aruande menetlemise käigus on toetuse andjal õigus küsida toetuse kasutamise
kuludokumente.
(13) Kui aruandes esineb puudusi, annab toetuse andja toetuse saajale kuni seitse tööpäeva
nende kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb aruande menetlemise tähtaeg.
(14) Toetuse andja võib jätta aruande kinnitamata, kui:
1) määratud tähtpäevaks ei ole puudusi kõrvaldatud;
2) teadlikult on esitatud valeandmeid;
3) taotluses kirjeldatud tegevused on olulises mahus ellu viimata;
4) tegevuste toimumine ei ole tõendatud.
(15) Toetuse andja teeb otsuse aruande kinnitamata jätmisest teatavaks kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
(16) Käesolevat paragrahvi ja aruande esitamise kohustust ei kohaldata Team Estonia
olümpiaettevalmistustoetuse saajale.
§ 31. Toetuse tagasinõudmine ja maksmine
(1) Toetuse andja võib toetuse tagasi nõuda, kui toetuse saaja:
1) ei ole toetust kasutanud eesmärgipäraselt;
2) ei ole taotluses ettenähtud tegevusi ellu viinud;
3) toetust on kasutatud või makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
4) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on
mõjutanud kulu abikõlblikkust;
6) on jätnud aruande tähtajaks esitamata;
7) on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud kunstlikult, sealhulgas esitanud
valeandmeid või andmeid varjanud;
8) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
9) esitatud aruannet ei ole kinnitatud;
10) on oluliselt rikkunud käesolevas määruses esitatud kohustusi;
11) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega;
12) kohta tehakse toetuse eraldamise otsuse muutmine käesoleva määruse § 24 lõike 6 kohaselt.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta
1) kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;
2) kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud
mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.
(3) Toetuse saaja tagastab toetuse selle tagasinõudmise otsuses nimetatud tähtpäevaks.
(4) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase
kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Kui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, siis
võib otsuse teha kümne aasta jooksul toetuse saajale toetuse eraldamisest arvates.
(5) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest
arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.
(6) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni
500 eurot, jäetakse toetuse tagasinõudmise otsus tegemata.
(7) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja
rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust
hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu
abikõlblikkusele.
(8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel,
kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
(9) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne
tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on
toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise
taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja
nõuab.
(10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse
kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse
tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
(11) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei saa olla
pikem kui neli kuud.
(12) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse
tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus
saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjaga posti teel.
(13) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse
tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja
maksma toetuse tagasi kolmekümne kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks
tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates.
(14) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse
andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate
sätete kohaselt.
8. peatükk
Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 32. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ja tegevuste eduka
elluviimise käesolevas määruses ja toetuse eraldamise otsuses nimetatud tingimuste kohaselt,
sealhulgas:
1) kasutab toetust eesmärgipäraselt;
2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja toetuse kasutamise aruande;
3) järgib tegevuste elluviimisega seotud asjade või teenuste ostmisel riigihangete seaduses
toodud põhimõtteid, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei pea
järgima riigihangete seadust, peab ta võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist
üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb
tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade
ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Kui
kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita,
tuleb aruandlusele lisada sellekohane põhjendus;
4) järgib vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja
nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel;
5) säilitab toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid
raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;
6) säilitab toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid
kümme aastat alates toetuse saamisest, kui toetust anti vähese tähtsusega abina;
7) eristab tegevuste elluviimisega seotud abikõlblikke ja mitteabikõlblikke kulusid, kasutades
selleks eraldi arvestussüsteemi;
8) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses
esitatud või tegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist
takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ja toetusest
soetatud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
9) tagastab tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtajaks;
10) võimaldab toetuse andjal toetuse kasutamist kontrollida ja osutab selleks igakülgset abi;
11) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 33. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus:
1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses,
muudes õigusaktides või toetuse eraldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustustega;
2) igal ajal ja täies ulatuses toetusest loobuda või toetus tagastada;
3) esitada arvamusi ja vastuväiteid haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatud juhtudel.
§ 34. Toetuse andja kohustused
Toetuse andja on kohustatud:
1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused selles
sätestatud aja jooksul;
2) tagama vähese tähtsusega abi andmete kandmise vähese tähtsusega abi registrisse ja muude
konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud kohustuste täitmise, kui toetus eraldatakse vähese
tähtsusega abina;
3) säilitama toetuse taotlemise ja andmisega seotud tõendeid kümme aastat toetuse eraldamise
otsuse tegemisest arvates;
4) kontrollima tegevuste elluviimist;
5) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma
veebilehel või asjakohases infosüsteemis;
6) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist
reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.
§ 35. Toetuse andja õigused
Toetuse andjal on õigus:
1) toetuse kasutamise ajal ja kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aja lõppemist ja/või
aruande esitamist hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sealhulgas vastavust lepingule ja
asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. Kui eri- või audiitorkontrolli käigus
tuvastatakse toetuse kasutamise rikkumine või aruande esitamata jätmine, on toetuse andjal
sõltumata aruande esitamise tähtpäevast õigus nõuda igal ajal täpsustatud aruande esitamist,
kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid;
2) nõuda taotluses kirjeldatud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta
lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast elluviimist ning
toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
3) vähendada toetuse suurust, kui tegevuste maksumus väheneb või kui Kultuuriministeeriumi
eelarves toimuvad muutused;
4) jätta toetus välja maksmata, vähendada toetuse suurust või nõuda toetuse tagastamist, kui
toetuse saaja rikub käesolevas määruses või toetuse eraldamise otsuses sätestatud tingimusi.
9. peatükk
Rakendussätted
§ 36. Määruse rakendamine
Enne käesoleva määruse jõustumist antud sporditoetuse kasutamisega seotud aruandlusele ning
toetuse tagasinõudmisele ja -maksmisele kohaldatakse enne käesoleva määruse jõustumist
kehtinud tingimusi ja korda.
§ 37. Määruse kehtetuks tunnistamine
Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määrus nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile
spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise,
taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“
tunnistatakse kehtetuks.
Heidy Purga
Kultuuriminister
Kristiina Alliksaar
Kantsler
Kultuuriministri määruse „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks
eraldatud vahenditest sporditoetuste andmise kord“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1.Sisukokkuvõte
Kultuuriministri määrus kehtestatakse spordiseaduse (edaspidi SpS) § 9 lõike 3 alusel, mille kohaselt
kehtestab riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate
sporditoetuste liigid ning sporditoetuse taotlemise, taotleja hindamise, sporditoetuse määramise ja
määramisest keeldumise tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Kultuuriminister on praegu vastavad tingimused ja korra kehtestanud 21. detsembri 2012. a
määrusega nr 12. Kehtiv määrus vajab ümberstruktureerimist ning kehtestatud menetluskord
täpsustamist ja ajakohastamist, mistõttu tunnistatakse kehtiv määrus eelnõuga kehtetuks ning SpS § 9
lõikes 3 viidatud tingimused ja kord kehtestatakse uue terviktekstina (edaspidi eelnõu või määrus).
Lisaks määruse ümberstruktureerimisele ning toetuste menetlemise korra täpsustamisele muudetakse
sporditoetuste liike (lisandub spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetus) ja määruse lisas
kehtestatud spordialaliidu toetuse andmise tingimusi.
Määruse eesmärk on luua rahastamismudel, mis on kõigile osapooltele üheselt mõistetav ja jälgitav
ning mis tagab riigieelarveliste vahendite kasutuse läbipaistvuse. Määrus ei mõjuta seda, kui suur on
taotlusvoorude eelarve, vaid reguleerib põhimõtteid, kuidas raha taotlejate vahel jagatakse.
Määruses sätestatakse:
sporditoetuste liigid;
kulude abikõlblikkus ja toetuse kasutamise periood;
taotluste esitamise ja nende menetlemise, sealhulgas toetuste eraldamise tingimused ja kord;
millal toetuse eraldamise otsust muudetakse ja millal tunnistatakse see kehtetuks;
toetuse maksmise kord;
tingimused toetuse kasutamise aruande kohta;
toetuse tagasinõudmise kord;
toetuse andja ja toetuse saaja õigused ja kohustused.
1.2.Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna jurist Mari Kõrtsini
(
[email protected], tel 628 2254), Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Jarko Koort
(
[email protected], tel 628 2239) ja Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Margus Klaan
(
[email protected], tel 628 2328). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa
Tõlkebüroo.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb üheksast peatükist, 37 paragrahvist ja ühest lisast.
1. peatükk „Üldsäte“
1
Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala.
Eelnõuga kehtestatakse riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud
vahenditest antavate sporditoetuste (edaspidi toetus või sporditoetus) liigid ning toetuse taotlemise,
taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord. Eelnõu sätestab
tingimused toetuste taotlemiseks, taotluste menetlemiseks, toetuste kasutamiseks, kulude
abikõlblikuks lugemiseks, toetuse väljamaksmiseks, aruandluseks ja toetuse tagasinõudmiseks.
Eelnõu rakendamisel tuleb järgida lisaks SpS-ile ka haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS) ja
vähese tähtsusega abi andmise kohta reguleeritut, kui tegemist on sellise abi andmisega.
2. peatükk „Sporditoetuste liigid, andjad ja kasutamine
Paragrahvis 2 loetletakse sporditoetuste liigid ja nende andjad.
Lõike 1 punktidega 1–5 sätestatakse sporditoetuste liigid:
1) spordialaliidu toetus;
2) maakonna spordiliidu toetus;
3) spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetus;
4) rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus;
5) rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetus;
Võrreldes kehtiva määrusega on kaotatud rahvusliku olümpiakomitee toetus ja muu
spordiorganisatsiooni toetus ning nende asemele loodud spordivaldkonna partnerorganisatsiooni
toetus.
Lõike 2 kohaselt on spordialaliidu toetuse andja rahvuslik olümpiakomitee, kes vastutab talle antud
volituse piires taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja
avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb taotluseid ning täidab muid SpS-i, HMS-i ja
eelnõuga haldusorganile pandud kohustusi. Pädevus rahvuslikule olümpiakomiteele antud ülesande
täitmiseks tuleneb Kultuuriministeeriumi ja rahvusliku olümpiakomitee vahel sõlmitud
halduslepingust, mille sõlmimise õigus on ette nähtud SpS § 9 lõikes 22.
Lõike 3 kohaselt on maakonna spordiliidu, spordivaldkonna partnerorganisatsiooni, rahvusvahelise
spordisündmuse korraldamise ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse andja
Kultuuriministeerium. Kultuuriministeerium vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja
koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb
taotluseid ning täidab muid SpS-i, HMS-i ja eelnõuga haldusorganile pandud kohustusi.
Paragrahviga 3 sätestatakse spordialaliidu toetuse andmise eesmärk ja kirjeldatakse toetuse raames
toetatavaid tegevusi.
Lõike 1 kohaselt eraldatakse spordialaliidu toetust spordialaliidule spordialakeskse spordisüsteemi
arendamiseks. Spordialaliitude toetamine on oluline, et edendada kogu rahva kehalist ja vaimset
vormi, sportlikku eluviisi ja võimaldada noortel sportlikku eneseteostust.
Lõikes 2 on sätestatud tegevused, mille jaoks spordialaliidu toetust antakse. Spordialaliidu toetusel
on eelnõu järgi kuus alaliiki: spordialaliidu tegevustoetus, noortespordi toetus, spordikohtunike
tegevuse arendamise toetus, Team Estonia koondise toetus, Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus
ja toetus ühekordsete erakorraliste projektide elluviimiseks.
2
Võrreldes kehtiva määrusega on saavutusspordi toetus asendatud Team Estonia koondise toetusega,
kuna see on toetuse andmise eesmärki ja sisu arvestades täpsem nimetus. Ühekordsete projektide
toetus on selguse huvides eraldatud põhikirjaliste eesmärkide elluviimisest ja täpsustatud on ka iga
spordialaliidu toetuse alaliigi nimetust.
Punkti 1 kohaselt antakse spordialaliidu toetust spordialaliidu tegevuskulude katmiseks ja
põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks (spordialaliidu tegevustoetus). Spordialaliidu tegevustoetuse
andmise eesmärk on aidata katta spordiala arendamiseks vajalikke organisatsioonilisi kulusid, nagu
töötajate palgakulu ja majandamiskulud.
Punktis 2 sätestatakse, et spordialaliidu toetust antakse spordiklubides ja -koolides noortega
tulemusliku sporditöö tegemiseks (noortespordi toetus). Toetust antakse eesmärgiga tagada spordiala
arenguks vajalik süsteemne töö noortega. Seejuures tuleb vähemalt 75% toetusest kasutada
spordialaliidu liikmesorganisatsioonide toetamiseks, kes töötavad iga päev peamiselt noortega ja
kellel on suurim mõju noortespordi arengule. Kuni 25% toetuse summast kasutab spordialaliit
kesksete noortespordi ürituste korraldamiseks, rahvusvahelistel noorte ja juunioride võistlustel
osalemiseks, treeningkogunemiste organiseerimiseks ja noorsportlaste meditsiiniliste
protseduuridega seotud kulude katmiseks. Noortespordi arendamine on oluline, et tagada spordialade
jätkusuutlik areng ja tulemuslikkus ka täiskasvanute vanuseklassis.
Punkti 3 kohaselt antakse spordialaliidu tegevustoetust spordikohtunike tegevuse arendamiseks
(spordikohtunike tegevuse arendamise toetus). Spordikohtunike tegevuse toetuse eraldamise kaudu
tagatakse, et spordialal on Eestis olemas piisavalt heal tasemel spordikohtunikke.
Punktiga 4 kehtestatakse Team Estonia koondise toetus, millega toetatakse Eesti tippspordi toetamise
süsteemi Team Estonia kuuluvate rahvuskoondiste sportlaste võimete arendamist. Kehtiva määruse
alusel eraldatakse rahvuskoondise tasemel sportlaste võimete arendamiseks saavutusspordi toetust.
Eelnõuga asendatakse saavutusspordi toetus Team Estonia koondise toetusega. Team Estonia
koondise toetuse nime kasutamine ühtlustab Kultuuriministeeriumi ja Eesti Olümpiakomitee (EOK)
termineid ning muudab need avalikkusele arusaadavamaks – ka praegu eraldatakse saavutusspordi
toetust Team Estonia koondises olevatele sportlastele. EOK on ka ise alates 2019. aastast kasutanud
avalikkuses saavutusspordi kontekstis Team Estonia mõistet.
Punktiga 5 kehtestatakse Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus, mida eraldatakse
olümpiamängude ettevalmistuskulude katmiseks. Toetuse eesmärk on katta olümpiamängude
koondisesse nimetatud või sinna pürgivate tippsportlaste treeningettevalmistuse kulud, tasustada
olümpiamängudeks ettevalmistust juhtivate treenerite tööd ning tagada meditsiinilise teenindamise
süsteemi ja dopinguvastase tegevuse toimimine.
Punktis 6 sätestatakse, et spordialaliidule võib toetust anda ka ühekordsete projektide elluviimiseks.
Toetuse eesmärk on toetada neid projekte, mis on Eesti spordi jaoks olulised, kuid millega ei olnud
võimalik spordialaliidu eelarve planeerimisel täielikult arvestada. Näiteks 2023. aastal jõudsid U-17
tüdrukute ja poiste võrkpalli noortekoondised EM-finaalturniirile, mis vajas erakorraliselt lisaraha.
Selguse huvides on sellised olukorrad eelnõuga viidud eraldi punkti alla.
Lõikes 3 sätestatakse noortespordi toetuse kasutamise eesmärk. Punkti 1 kohaselt kasutab
spordialaliit vähemalt 75% toetuse summast spordialaliidu liikmeks olevatele spordiklubide ja -
koolide toetamiseks ning punkti 2 kohaselt kasutab spordialaliit kuni 25% toetuse summast kesksete
noortespordi ürituste korraldamiseks, rahvusvahelistel noorte ja juunioride võistlustel osalemiseks,
3
treeningkogunemiste organiseerimiseks ja noorsportlaste meditsiiniliste protseduuridega seotud
kulude katmiseks.
Spordialaliidu liikmeks olevatele koolide ja klubide toetamine vähemalt 75% ulatuses on vajalik
selleks, et tagada vahendite jõudmine spordiklubidesse ja -koolidesse, kus toimub enamik
igapäevasest tööst noortega. Kuna aga paljusid noortespordi arenguks vajalikke tegevusi koordineerib
keskselt ka spordialaliit, võivad spordialaliidud ise kasutada 25% noortespordi toetuse kogumahust
noortespordi arendamiseks vajalike tegevuste läbiviimiseks.
Lõikega 4 kehtestatakse üldtingimused spordiklubidele ja -koolidele, mis peavad olema täidetud, et
neil oleks õigus saada sama paragrahvi lõike 3 punkti 1 kohast noortespordi toetust. Nõuetele
vastavust kontrollivad spordialaliidud. Punkti 1 kohaselt peab spordiklubi ja -kool olema esitanud
õigel ajal viimase majandusaasta aruande, punkti 2 järgi peab spordiklubi ja -kool olema uuendanud
õigel ajal spordiregistri andmeid ning punkti 3 kohaselt ei tohi spordiklubil ja -koolil olla treeneri
tööjõukulu toetuse andja ees täitmata kohustusi, mida eraldatakse kultuuriministri 26. novembri
2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded
spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile,
ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ alusel.
Tegu on üldiste tingimustega, mis aitavad tagada, et noortespordi toetust saavad vaid need
spordiorganisatsioonid, kes on jätkusuutlikud ja võimelised pakkuma kvaliteetseid teenuseid, mille
kaudu omakorda tagatakse toetuse andmise eesmärk ehk noortespordi arendamine.
Lõikes 5 täpsustatakse, et noortespordi toetuse jagunemise täpsemad põhimõtted spordiklubide- ja
koolide vahel määratakse kindlaks spordialaliidu juhatuse otsusega, arvestades sama paragrahvi
lõikeid 3 ja 4. See tähendab, et spordialaliit peab järgima lõikes 3 esitatud noortesporditoetuse
osakaalu jaotust, samuti tagama lõikes 4 sätestatud üldiste nõuete täitmise, kuid muus osas on
spordialaliidul otsustusõigus toetuse jaotamise tingimuste määratlemisel. Igas spordialaliidus võib
see olla veidi erinev, mistõttu on toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks oluline jätta igale
spordialaliidule teatav otsustusvabadus.
Lõikega 6 sätestatakse spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse andmise eesmärk. Lõike 6
kohaselt kasutatakse spordikohtunike tegevuse arendamise toetust spordialaliidu kohtunike
järelkasvu tagamiseks ja kohtunike töö tasustamiseks. Selle kaudu tagatakse, et spordialal on Eestis
olemas piisavalt heal tasemel spordikohtunikke.
Lõikes 7 sätestatakse, et Team Estonia koondise toetust kasutatakse üksnes toetuse eraldamise otsuses
nimetatud võistkondade võimete arendamiseks toetuse andja määratud ulatuses. Spordialaliit esitab
toetuse taotluses konkreetsed sportlased või võistkonnad, kellele toetust taotletakse, komisjon
otsustab, kellele konkreetselt toetust eraldatakse, ja spordialaliit ei saa eraldatud toetust kasutada
teiste sportlaste või võistkondade jaoks. Nende tingimuste eesmärk on tagada, et toetust kasutatakse
võimalikult sihipäraselt, st toetatakse sportlasi, kellel on enim potentsiaali saavutada tulevikus
tiitlivõistlustel häid tulemusi.
Lõikega 8 kirjeldatakse tegevusi, mille jaoks võib spordialaliit kasutada Team Estonia
olümpiaettevalmistustoetust. Olümpiaettevalmistustoetust võib kasutada olümpiamängude
koondisesse nimetatud või sinna pürgivate tippsportlaste treeningettevalmistuse kulude katmiseks,
olümpiamängudeks ettevalmistust juhtivate treenerite töö tasustamiseks ning meditsiinilise
teenindamise süsteemi ja antidopingualase tegevuse toimimise tagamiseks. Toetuse eesmärk on
4
tagada olümpiamängudele pürgivatele tippsportlastele võimalikult head tingimused
olümpiamängudeks valmistumisel.
Lõikes 9 viidatakse määruse lisale, milles on kehtestatud spordialaliidu toetuse andmise täpsemad
tingimused. Kuivõrd spordialaliidu toetusel on kuus alaliiki ja kõikide nende eraldamiseks on loodud
süsteem, ei ole otstarbekas seda korda määruses kehtestada ja selguse huvides kehtestatakse see lisas.
Ka kehtivas määruses on spordialaliidu toetuse täpsemad tingimused esitatud määruse lisas.
Paragrahvis 4 sätestatakse maakonna spordiliidu toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused.
Lõike 1 kohaselt eraldatakse maakonna spordiliidu toetust riigi strateegiliste spordieesmärkide
täitmisega seotud tegevuste ja projektide ellu viimiseks ning spordi ja liikumisharrastuse
edendamiseks maakonna tasandil. Oma olemuselt on tegu tegevustoetusega. Riigi strateegilised
spordieesmärgid on eelnõu koostamise hetkel sätestatud Riigikogu 18. veebruari 2015. a otsuses
„Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi Sport 2030).
Lõikes 2 sätestatakse tegevused, mille jaoks maakonna spordiliidu toetust eraldatakse. Kõik lõike 2
punktides 1–7 nimetatud tegevused on olulised, et tagada maakonna spordiliitude jätkusuutlikkus ja
toimimine ning spordi ja liikumisharrastuse edendamine piirkondlikul tasandil. Punktiga 7 jäetakse
loetelu lahtiseks liikumisharrastuse edendamise tegevuste osas, kuna liikumisharrastuse
edendamiseks kui ühe peamise riikliku eesmärgi saavutamiseks on loodud üha enam uusi tegevusi ja
võimalusi ning nende läbiviimise toetamine aitab paremini tagada toetuse andmise eesmärki.
Paragrahviga 5 luuakse spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse regulatsioon. Eelnõuga
eemaldatakse määrusest rahvusliku olümpiakomitee toetus ja muu spordiorganisatsiooni toetus ning
nende asemele on loodud üks kõiki partnereid hõlmav sporditoetuse liik.
Lõike 1 kohaselt eraldatakse spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust spordi spetsiifilises
valdkonnas tegutsevale või tippspordi ja liikumisharrastuse võimalusi arendavale
spordiorganisatsioonile riigi strateegiliste spordieesmärkide täitmisega seotud tegevuste ellu
viimiseks. Riigi strateegiliste spordieesmärkide saavutamiseks on vaja arendada korraga mitmeid
eriilmesi ja spetsiifilisi spordivaldkondi, nagu liikumisharrastus, tippsport, spordimeditsiin,
spordieetika ja antidoping. Eesmärkide võimalikult tulemuslikuks saavutamiseks teeb riik koostööd
eri spordiorganisatsioonidega, kel on nendes valdkondades vajalik pädevus (nt Eesti Antidopingu ja
Spordieetika SA, Eesti Olümpiakomitee ja SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus). Valdkonna
arengu huvides on oluline, et riigil oleks iga valdkonna juhtimiseks ja arendamiseks keskne partner,
kel on võimekus riigi strateegilisi eesmärke ellu viia. Kehtiva määrusega tagati vastavate toetuste
andmine „muu organisatsiooni toetusega“ ja „rahvusliku olümpiakomitee toetusega“, kuid toetuse
ühetaoliseks ja läbipaistvaks eraldamiseks luuakse eelnõuga uus spordivaldkonna
partnerorganisatsiooni toetus ning kehtestatakse ka toetuse eraldamise üldtingimused (järgmises
lõikes ja §-s 19). Riigi asutatud sihtasutused antud taotlusvooru ja rahastamismudeli alla ei kuulu.
Riigi strateegilised spordieesmärgid on eelnõu koostamise hetkel hõlmatud Sport 2030-ga.
Lõikes 2 sätestatakse tegevused, mille jaoks spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust
eraldatakse.
Punktiga 1 sätestatakse, et spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust antakse valdkonna
arendamiseks ja valdkonna arenguks vajalike üle-eestiliste tegevuste koordineerimiseks. Selle punkti
alla kuuluvad kõik tegevused, mis on valdkonna arengu jaoks olulised, näiteks valdkonna ühise
5
visiooni, tegevuskava või muude strateegiliselt oluliste põhimõtete kujundamise eestvedamine
koostöös valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega ning üle-eestiliste seminaride, koolituste ja
muude valdkonna pädevuse arendamiseks vajalike ürituste korraldamine.
Punktiga 2 sätestatakse, et spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust eraldatakse valdkonna
seireks ja analüüsimiseks ning spordipoliitika kujundamise kohta ettepanekute tegemiseks. Selle
punkti alusel võib partnerorganisatsioon kasutada toetust valdkonna arengu jaoks oluliste uuringute,
seire ja analüüside tegemiseks, et anda Kultuuriministeeriumile sisendit vajalikeks
valdkonnasisesteks muudatusteks.
Punktiga 3 sätestatakse, et spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust võib kasutada ka
võrgustiku kommunikatsiooni ja koostöö edendamiseks. Toetust võib kasutada võrgustiku ühises
inforuumis hoidmiseks, teabe levitamiseks ning erinevate koostöövormide väljatöötamiseks ja
rakendamiseks.
Punktiga 4 sätestatakse, et spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust võib kasutada ka Eesti
esindamiseks rahvusvahelisel tasandil. Toetuse abil on võimalik esindada Eestit rahvusvahelisel
tasemel nii võistlustegevuses kui ka muul viisil, et arendada välissuhteid ja tuua Eestisse kasulikku
teavet valdkonna arendamiseks.
Paragrahvis 6 sätestatakse rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse regulatsioon.
Lõike 1 kohaselt eraldatakse rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust eesmärgiga toetada
rahvusvaheliste võistluste ja muude spordisündmuste korraldamist Eestis, et spordi kaudu aidata
kaasa Eesti tutvustamisele maailmas, tagada rahvusvaheliste võistluste ja muude spordisündmuste
kõrgetasemeline läbiviimine ning aidata kaasa Eesti spordiorganisatsioonide tegutsemisele
rahvusvahelises spordiliikumises. Eeltoodud tegevuste toetamine aitab tagada Eesti
rahvusvahelistumist, populariseerida sporti ja spordivõistlusi noorte seas ning tekitada ühiskondlikku
huvi nende spordialade vastu.
Lõigetes 2 ja 3 nimetatakse spordisündmused, mille korraldamist rahvusvahelise spordisündmuse
korraldamise toetusega rahastatakse. Lõikes 2 nimetatud sündmuste puhul võib toetust taotleda
toetuse taotlemise aastale järgneval kalendriaastal Eestis toimuvate spordisündmuste korraldamiseks
ja lõikes 3 nimetatud sündmuste puhul võib toetust taotleda toetuse taotlemise aastast arvates
ülejärgmise kalendriaasta esimeses kvartalis Eestis toimuvate spordisündmuste korraldamiseks.
Rahvusvaheliste kõrgetasemeliste spordisündmuste korraldamine aitab kaasa spordialaliitude
arengule, parandab Eesti spordiorganisatsioonide rahvusvahelist mainet, annab Eesti sportlastele
eelise võistelda kodus ja kodupubliku ees ning tutvustab Eestit maailmale teleülekannete ja välismaalt
saabuvate pealtvaatajate kaudu, mis omakorda toob riiki välisraha.
Lõikes 4 sätestatakse, et rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlusvoorust ei
toetata sellise sündmuse korraldamist, mida toetatakse kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse
nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ alusel või
käesoleva määruse §-s 7 sätestatud rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetusmeetmest. Oma
olemuselt on tegu sarnaste tingimustega riigitoetustega ning sätte eesmärk on tagada
topeltrahastamise vältimine ja eelarvevahendite otstarbekas kasutamine.
Lõike 5 kohaselt on Eesti jaoks oluliste, vähemalt kaks järjestikust päeva kestvate sportlikult
kõrgetasemeliste rahvusvaheliste võistluste läbiviimiseks eraldatav toetus vähese tähtsusega abi
komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
6
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELTL 2023/2831, 15.12.2023), artikli 3
tähenduses.
Lõikes 6 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb jälgida, et ühele ettevõtjale (taotlejale)
antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme majandusaasta pikkuse
ajavahemiku jooksul 300 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu avaliku sektori toetust kokku.
Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on
õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega
abi ülemmäärani. Kui piirmäär on täis, siis jäetakse taotlus HMS-i kohaselt läbi vaatamata.
Lõike 7 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik sellised
ettevõtjad, kes on omavahel seotud vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Selle
järgi hõlmab „üks ettevõtja“ kõiki ettevõtteid, mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest:
1) ettevõttel on teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;
2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht-,
või järelevalveorgani liikmetest;
3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega
sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;
4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste
aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.
Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe
või enama muu ettevõtte kaudu. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra väljaselgitamisel
vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe ettevõtja“ mõiste
sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune
majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist, ning
Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid
üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana.
Lõike 8 kohaselt võetakse toetuse andmisel arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud
erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. See tähendab, et
üldise, põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summad ei tohi kokku ületada
300 000 eurot kolmeks majandusaastaks. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud ka
vähese tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui palju vähese
tähtsusega abi on ettevõtjale antud.
Lõike 9 kohaselt tuleb vähese tähtsusega abina saadud või antud toetustega seotud dokumentatsiooni
säilitada vähemalt kümme aastat abi saamisest või andmisest arvates. Nimetatud nõue on nii toetuse
andjal kui ka toetuse saajal. Kohustus säilitada nõutud aja jooksul toetuse andmise ja saamise aluseks
olevaid dokumente ja tõendeid tuleneb sellest, et tõendada vajaduse korral toetuse andmise või
saamise õiguspärasust. Vähese tähtsusega abi saamisel ja andmisel tuleb dokumente säilitada alates
toetuse määramisest ehk abi andmise otsuse tegemisest.
Paragrahviga 7 sätestatakse rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse regulatsioon.
Lõikes 1 kirjeldatakse toetuse eesmärki. Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust
eraldatakse kõrge sportliku taseme ja suure publikuhuviga spordialade suurvõistluse (edaspidi
suurvõistlus) korraldamiseks Eestis, et spordi kaudu aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas,
panustada Eesti majandusse ja arendada Eesti sporti.
7
Võrreldes teiste spordisündmuste toetusmeetmetega (kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9
„Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ alusel antav toetus ja
käesoleva määruse §-s 6 sätestatud rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus) on
rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetus mõeldud rahvusvaheliselt väga kõrge tasemega ja
suuremate spordivõistluste korraldamiseks. Toetus on ette nähtud selliste võistluste korraldamiseks,
mis ei sobi teistesse olemasolevatesse taotlusvoorudesse oma toetusvajaduse suuruse või selle tõttu,
et need ei vasta meetme tingimustele. Küll aga on rahvusvaheline huvi, pealtvaatajate hulk ja
rahvusvaheline meediakajastus nende võistluste puhul väga suur – võistlused panustavad seega
tugevalt Eesti maine kujundamisse ja turustamisse ning Kultuuriministeerium soovib neid
suurvõistlusi toetada.
Eestis seni toimunud võistlustest on selline näiteks 2018. aasta UEFA Superkarika mäng, mille
otseülekannet jälgis umbes 50 miljonit inimest ja mille kogu jälgitavus koos sotsiaalmeedia
kontaktidega küündis ligikaudu 140 miljoni inimeseni. Samuti on sellised üritused WRC Rally
Estonia ning meeste ja naiste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste alagrupiturniirid.
Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste võistluste korraldamiseks võib rahvusvahelise suurvõistluse
korraldamise toetust taotleda. Toetust võib taotleda toetuse taotlemise kalendriaastal ja sellele
järgneval viiel kalendriaastal toimuvate väga kõrge tasemega võistluste korraldamiseks, milleks on
kõnealuse meetme raames täiskasvanute maailmameistrivõistlused, täiskasvanute Euroopa
meistrivõistlused ja täiskasvanute maailmameistrivõistluste, maailmakarika, Euroopa
meistrivõistluste etapid või nendega samaväärsed võistlused.
Taotluse võib esitada lõike 2 kohaselt kuni kuus aastat enne võistluse toimumist. Toetus makstakse
aga välja sellel kalendriaastal, millal kulud tekivad. See tähendab, et näiteks 2027. aastal toimuva
suurvõistluse jaoks võib toetuse taotleja esitada taotluse juba 2024. aastal, kuid toetuse andjal on
õigus teha otsus toetuse eraldamise kohta ja toetus välja maksta 2027. aastal enne võistluse toimumist
või kulude tekkimist.
Lõikes 3 sätestatakse tingimused, millele peab korraldatav suurvõistlus vastama:
1) spordiala rahvusvaheline katusorganisatsioon on taotlejale väljastanud suurvõistluse
korraldusõiguse;
2) varasematel samalaadsetel suuvõistlustel on piletiga pealtvaatajaid olnud välistingimustes
vähemalt 10 000 ja sisetingimustes 7000;
3) võistluse telepilti edastatakse suvealadel vähemalt 60 riiki ja talialadel 30 riiki.
Toetusele kvalifitseerumiseks peavad olema täidetud kõik kolm tingimust. Lõigetes 4 ja 5 on
sätestatud kaks erandit, millal teist ja kolmandat eeldust ei kohaldata.
Esimene tingimus on oluline, et tagada vaid nende võistluste toetamine, mille korraldajad on juba
saanud korraldusõiguse. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus raha eraldatakse võistlusele, mille
korraldusõigust siiski ei saada, ja mõni teine tingimustele vastav taotleja võib seega eelarvevahendite
puudumise tõttu toetusest ilma jääda. Samuti on suurvõistluse korraldusõiguse olemasolu otseselt
seotud taotlusvooru eesmärkide realiseerumisega. Selle tingimuse täitmise kontrollimiseks esitab
taotleja koos taotlusega rahvusvahelise organisatsiooni kinnituskirja korraldusõiguse väljastamise
kohta.
Teise tingimuse kohaselt peab piletitega pealtvaatajate arv varasematel samalaadsetel suurvõistlustel
olema välistingimustes vähemalt 10 000 ja sisetingimustes 7000. Need arvud on optimaalsed, et
näidata spordisündmuse mastaapsust ja sobilikkust sellesse taotlusvooru. Sisetingimustes toimuvale
8
võistlusele on kehtestatud väiksem piirmäär, kuna Eestis ei ole praegu üle 7000 pealtvaataja
istekohaga sisespordiobjekte. Selle tingimuse täitmise kontrollimiseks esitab taotleja taotlusel
suurvõistluse pealtvaatajate prognoosi, mis peab tuginema uuringul või analüüsil varem toimunud
samalaadse suurvõistluse majandusliku mõju kohta. Nimetatud uuring või analüüs tuleb taotluses
esitada ka seetõttu, et määruse § 21 lõike 1 punkti 1 kohaselt hindab komisjon selle alusel ka
suurvõistluse ja spordiala mõju Eestis ja maailmas.
Kolmanda tingimuse järgi peab suurvõistluse telepilti edastama suvealadel vähemalt 40 riiki ja
talialadel 30 riiki. Need lävendid on minimaalsed näitamaks, et võistlusel on suur rahvusvaheline
publikuhuvi, mis on eelduseks taotlusvooru eesmärkide täitmisele, täpsemalt Eesti nähtavuse
suurendamiseks ja Eesti tutvustamiseks maailmas. Kui telepilti toodetakse vähemalt 30 riiki, jõuab
üritus piisavalt paljude inimesteni. Telepildi edastamise all on mõeldud võistlusest otseülekande
näitamist või täispikkuses järelvaatamise võimaldamist.
Lõikes 4 sätestatakse erand lõike 3 punktis 1 esitatud tingimusele juhuks, kui taotlejal ei ole võimalik
korraldusõigust saada rahvusvahelise spordialaliidu reeglite kohaselt enne kui riik (ehk käesoleval
juhul Kultuuriministeerium) on kinnitanud, et toetab võistluse korraldamist, kui korraldusõigus
antakse. Sellisel juhul võib taotleja toetuse taotluse esitada ka ilma korraldusõigust omamata, lisades
määruse § 9 lõike 8 punkti 1 järgi taotlusele rahvusvahelise organisatsiooni vastava kinnituskirja.
Hindamiskomisjon saab selle teabe põhjal teha toetuse eraldamise ettepaneku, mille taotleja saab
omakorda edastada spordiala rahvusvahelisele katusorganisatsioonile korraldusõiguse otsustamiseks.
Toetus eraldatakse juhul, kui taotleja saab võistluse korraldusõiguse ja esitab toetuse andjale selle
kohta kinnituskirja määruse § 9 lõike 9 kohaselt nelja kuu jooksul pärast taotluse esitamist.
Lõikes 5 sätestatakse erand lõike 3 punktis 2 esitatud tingimusele, mille kohaselt peab piletiga
pealtvaatajaid varasemate samalaadsete võistluste puhul olema olnud kokku välistingimustes
vähemalt 10 000 ja sisetingimustes 7000. Lõike 5 kohaselt ei kohaldata seda nõuet sellistele
võistlustele, mis toimuvad oma eripära tõttu kohas, kuhu ei ole võimalik nii palju pealtvaatajaid
mahutada. See erand on oluline, et toetust saaks eraldada ka sellistele võistlustele, mis on maailmas
väga populaarsed, millel on väga suur televaatajate arv ja üldine huvi, kuid mida traditsiooniliselt
korraldatakse vähese mahutavusega ruumides.
Lõikes 6 sätestatakse erand lõike 3 punktis 3 esitatud tingimusele, mille kohaselt tuleb võistluse
telepilti edastada suvealadel vähemalt 40 riiki ja talialadel 30 riiki. Lõike 6 järgi ei kohaldata seda
reeglit võistlustele, mille telepilti edastatakse vähemalt 20 riiki ning mille rahvusvaheliste
kaaskorraldajate, välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt, välisosalejate ja -külastajate
Eestis tehtud kuludelt laekub riigile hinnanguline maksutulu, mille summa on vähemalt 30%
taotletavast toetusest.
See tähendab, et toetusele kvalifitseeruvad ka sellised suurvõistlused, millel on teatav telekajastus
ning mis toovad Eestisse palju välisosalejaid ja välismaalt tulnud pealtvaatajaid, kes omakorda toovad
riiki palju välisraha ja panustavad seega oluliselt Eesti majandusse. Kuna kõnealusest taotlusvoorust
taotletavad summad on suured (vähemalt 200 000 eurot), siis on ka saadav maksutulu (vähemalt 30%
taotletavast toetusest) oluline.
Lõikes 7 on kirjeldatud spordisündmuseid, mida kõnealusest taotlusvoorust ei rahastata. Nimetatud
sündmuste jaoks on riigil, sealjuures Kultuuriministeeriumil, muud toetusmeetmed. Lõike 7
punktiga 3 tagatakse, et ühte sündmust ei toetataks mitmest Kultuuriministeeriumi meetmest.
3. peatükk „Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine“
9
Paragrahviga 8 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõikega 1 kehtestatakse üldtingimused kõikidele sporditoetuste taotlejatele.
Punktiga 1 sätestatakse, et sporditoetuse taotlejad saavad olla vaid Eestis registreeritud
spordiorganisatsioonid spordiseaduse § 4 tähenduses.
Viidatud sätte kohaselt on spordiorganisatsioonid:
1) spordiklubi – eraõiguslik juriidiline isik, mille põhitegevus on spordi arendamine;
2) maakonna spordiliit – maakonnas tegutsevate spordiklubide ühendus, kes rahvusliku
olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna
meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid;
3) spordialaliit – spordiala harrastavate spordiklubide üleriigiline ühendus, kes spordiala
rahvusvahelise spordialaliidu ning rahvusliku olümpiakomitee liikmena spordiala esindab ja kellel on
ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid;
4) spordiühendus – spordi spetsiifilises valdkonnas (harrastussport, tervisesport, koolisport,
üliõpilassport, puudega inimeste sport, töökohasport, veteranisport jm) või piirkondlikul põhimõttel
tegutsevate spordiklubide või füüsiliste isikute ühendus;
5) rahvuslik olümpiakomitee – maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas
sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid ühendav organisatsioon, kes korraldab ühistegevust ja arendab
ning kaitseb spordi- ja olümpialiikumist Eestis.
Punktide 2, 3 ja 4 kohaselt peab taotlejal olema spordiseaduse § 9 lõikes 2 esitatud nõuetele vastav
arengukava, ta peab olema taotluse esitamise tähtpäevaks kantud Eesti spordiregistrisse ning samuti
peab ta enda kohta eelmisel kalendriaastal Eesti spordiregistrisse kantud andmeid vastutava töötleja
määratud tähtpäevaks ajakohastama. Nimetatud tingimused tulenevad SpS § 9 lõikest 1, mille
kohaselt makstakse sporditoetust spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava, kes on kantud spordi
andmekogusse ja kes on enda kohta eelmisel kalendriaastal spordi andmekogusse kantud andmed
vastutava töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud.
Punktis 5 sätestatakse, et taotlejal ei tohi taotluse esitamise tähtpäeva seisuga olla ajatamata maksu-
või maksevõlga riigi ees. Maksu- või maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada
taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga.
Punkti 6 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga välja
kuulutatud pankrotti, ta ei ole likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole äriregistrist
kustutamise hoiatust. Kui selgub vastupidine, eeldatakse, et tegevuste elluviimiseks puudub vajalik
finantssuutlikkus ning vajalik haldus- ja toimimissuutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise ja
sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded.
Punktis 7 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotleja suhtes on tehtud tagasinõudmise otsus ja
tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse
sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmise tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku
alusel, kuid toetust ei ole ettenähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole
kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega
ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks.
Punktis 8 sätestatakse, et taotlejal peab olema omaosalust (kui omaosaluse nõue on toetuse saamiseks
kehtestatud) ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus. Finantssuutlikkuse hindamiseks
kehtestatud näitajad on objektiivselt kontrollitavad. Kui objektiivsed näitajad on täidetud, on
10
omaosaluse ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus olemas ning eeldatakse, et taotleja/toetuse
saaja on võimeline projekti ellu viima.
Punktiga 9 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise tähtpäeva seisuga äriregistrile
majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga.
Punkti 10 kohaselt ei tohi taotlejal olla taotluse esitamise tähtpäeva seisuga toetuse andja ees tähtajaks
muid täitmata kohustusi.
Lõikes 2 sätestatakse lisanõuded spordialaliidu toetuse taotlejatele.
Punkti 1 kohaselt peab spordialade harrastajate arv spordialaliidu spordiklubides ja spordikoolides
Eesti spordiregistri viimase kinnitatud seisuga olema vähemalt 100. Selline nõue on kehtestatud, et
tagada toetuse andmine nendele organisatsioonidele, kes on tõestanud, et spordialaga tegeleb
kriitiline arv harrastajaid ja sellel on potentsiaali spordialaliidu hea töö tulemusena areneda.
Punkti 2 kohaselt peab spordialaliidu spordialadel olema taotluse esitamise tähtpäeva seisuga
vähemalt üks kutsetunnistusega treener. Nõue on vajalik selleks, et tagada spordiala professionaalne
ja jätkusuutlik areng. Kutsetunnistusega treeneril on asjakohane pädevus, et tagada harrastajatele
turvaline treeningprotsess.
Lõike 3 kohaselt peab Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotleja olema olümpiamängude
kavasse kuuluvaid spordialasid edendav spordialaliit. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse
(spordialaliidu toetuse alaliik) andmise eesmärk on sportlaste ettevalmistamine olümpiamängudeks,
mistõttu ei anta seda spordialaliitudele, kes edendavad spordialasid, mis ei kuulu taotlusvooru
menetlemise ajal olümpiamängude kavasse.
Lõike 4 kohaselt peab rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise ja rahvusvahelise suurvõistluse
korraldamise toetuse taotleja olema kas rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit
või spordiühendus, kes korraldab Eestis rahvusvahelisi võistlusi ja teisi spordisündmusi, või muu
spordiorganisatsioon, kellele rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või
spordiühendus on andnud üle rahvusvahelise võistluse või spordisündmuse korraldamise Eestis. Sätte
eesmärk on tagada, et toetust saaksid taotleda vaid need organisatsioonid, kellel on rahvusvaheliste
spordisündmuste ja suurvõistluste korraldamise võimekus ja õigus.
Lõikes 5 sätestatakse, et rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust ei saa taotleda
äriühinguna tegutsev spordiorganisatsioon. Säte on vajalik, et vältida toetuse kasutamist äriliste
eesmärkide saavutamiseks ehk kasumi teenimiseks. Spordialaliidud ja maakonna spordiliitudel on
vastav nõue täidetud juba nende organisatsioonilisest korraldusest tulenevalt.
Paragrahviga 9 kehtestatakse nõuded toetuste taotlusele.
Lõikes 1 sätestatakse, milliseid andmeid ja lisadokumente peavad kõik toetuse taotlused sisaldama.
Lõikes 2 sätestatakse, et spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust saab taotleda neljaks
järjestikuseks kalendriaastaks. Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse puhul soovib
Kultuuriministeerium leida endale kindlad ning pikaajalised partnerid, kellega koostöös riigi
strateegilisi spordieesmärke saavutada. Sellest tulenevalt valitakse partnerid neljaks järjestikuks
kalendriaastaks. Toetuse taotlus peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides 2 ja 3 nõutud
teavet kõigi nelja kalendriaasta kohta, milleks toetust taotletakse. Toetus eraldatakse toetuse saajale
iga kalendriaasta kohta eraldi.
11
Lõikes 3 sätestatakse, et rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust saab taotleda kuni kuueks
järjestikuseks kalendriaastaks. See tähendab, et taotluses esitatud projekt võib arvestades
suurvõistlust ning selle toimumise aega olla ka mitme (maksimaalselt kuue) kalendriaasta pikkune.
Taotlus peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nõutud teavet kogu projekti
perioodi kohta. Toetus eraldatakse toetuse saajale iga kalendriaasta kohta eraldi määruse § 22 lõike 4
kohaselt.
Lõikes 4 sätestatakse taotlejale lisateabe esitamise kohustus. Selleks, et vältida samade tegevuste ning
sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise topeltfinantseerimist, kohustub taotleja esitama toetuse
andjale teabe, kui ta on kavandatavatele tegevustele (ka osaliselt) taotlenud samal ajal toetust mõnest
teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest. Toetust ei tohi taotleda kulule,
millele on toetus juba eraldatud. Igal juhul ei tohi projektis toetatavaid tegevusi ehk kulusid
topeltfinantseerida.
Lõikes 5 sätestatakse, et rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise
suurvõistluse korraldamise toetuse taotluses kirjeldatud projektil peab olema turutõrge ning selle
olemust tuleb taotluses selgitada.
Turutõrge on olukord, kus taotleja elluviidav projekt ei toimuks ilma avaliku sektori toetuseta või
toimuks oluliselt väiksemas ulatuses. Üldine põhjus, miks riik majandustegevusse sekkub, on seotud
turutõrkega ehk olukorraga, kus mingil põhjusel turumehhanismid ei toimi normaalselt. Turutõrke
olemasolu ja olemust peab riik mistahes toetuste puhul hindama ja taotleja peab seda taotluses
kirjeldama.
Lõigetega 6 ja 7 tagatakse määruse §-s 14 toodud nõuete täitmine. Rahvusvahelise spordisündmuse
korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise taotluses peab olema märgitud
taotletava toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ning see peab jääma § 14 lõigetes 1 ja 2 sätestatu
piiridesse.
Maakonna spordiliidu toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluses
märgitud taotletava toetuse summa peab jääma määruse § 14 lõigetes 4–5 lubatu piiridesse.
Lõikes 8 sätestatakse, et maakonna spordiliidu toetuse taotlemisel tuleb taotlusega koos esitada
maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kinnitus,
millest nähtub nende kavandatav rahaline panus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise
kalendriaastal. Sellele kinnitusele peavad alla kirjutama kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu
või maakondliku arenduskeskuste volitatud esindajad. Kinnitus on üks maakonna spordiliidu toetuse
suuruse kindlaksmääramise alus – toetuse andja saab kinnituse abil tagada eelnõu § 14 lõikes 4
sätestatud nõude täitmise, samas annab kinnitus maakonna spordiliidule kindlustunde järgneva aasta
eelarve osas.
Lõikes 9 sätestatakse loetelu lisadest, mis tuleb rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse
taotlusele lisada. Lisad on vajalikud selleks, et toetuse andja saaks veenduda määruse § 7 lõikes 3
sätestatud tingimuste täitmises ja selles, et taotleja on läbi mõelnud võistluse turundus- ja
kommunikatsiooniplaani, korraldajal oleks ülevaade, milline mõju on võistlusel Eesti kuvandile ja
majandusele ning kas ja kuidas tagab korraldaja kestliku ja ligipääsetava suurvõistluse korraldamise.
Dokumentides esitatud teavet võetakse arvesse ka toetuse taotluse hindamisel määruse § 21 järgi.
Lõikes 10 sätestatakse, et kui rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlejal ei ole
taotlemise hetkel veel võistluse korraldusõigust ja korraldusõiguse saamine oleneb sellest, kas
12
Kultuuriministeerium on valmis võistlust sellest voorust toetama, esitab taotleja toetuse andjale
spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni kinnituskirja korraldusõiguse väljastamise kohta nelja
kuu jooksul pärast taotluse esitamist. Antud nõue on oluline, sest konkreetse taotlusvooru eesmärkide
saavutamine on otseselt seotud korraldusõiguse saamisega ja toetus eraldatakse vaid juhul, kui
korraldusõigus saadakse ning selle kohta esitatakse kinnituskiri toetuse andjale.
Lõikes 11 täpsustatakse, et rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlemisel
esitatakse ühe taotleja läbiviidavad projektid eraldi taotlustes. Esitada võib kuni kaks taotlust. Piirang,
mille kohaselt võib üks taotleja esitada kuni kaks taotlust, on loodud selleks, et toetused ei läheks
suures osas mõne üksiku spordiala suurvõistluste korraldamiseks, vaid et need jaguneksid võrdsemalt
eri spordialade vahel.
Lõikes 12 täpsustatakse, et rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlemisel esitatakse
suurvõistluse ja muu võistluse korraldamisega seonduvad kulud ühes projektis ja taotluses. Säte on
lisatud selleks, et toetuse taotlejale ja ka toetuse andjale oleks selge, et suurvõistlus ja muu võistlus
(mille kulud on määruse § 12 lõike 3 kohaselt abikõlblikud) on lahutamatult seotud ning nende
elluviimine sõltub teis(t)e võistlus(t)e elluviimisest.
Paragrahviga 10 sätestatakse taotlusvooru avamise regulatsioon.
Lõike 1 kohaselt kinnitab taotlusvooru eelarve kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala
eelarve käskkirjaga. Toetuse taotlemine toimub vooruliselt.
Lõike 2 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, taotlusvooru eelarvest ja käesoleva
määruse § 11 lõikes 6 toodud rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise taotluste esitamise
tähtajast oma veebilehel. Teiste taotlusvoorude taotluste tähtajad on kehtestatud määruse § 11
lõigetega 3–5 ja 7.
Paragrahviga 11 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon.
Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et taotlus tuleb esitada sama paragrahvi lõigetes 3–7 toodud tähtaja
jooksul. Kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal, välja arvatud
rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlused, mille puhul korraldatakse taotlusvoor
jooksvalt ja taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. Tähtajaks esitatud taotlus peab olema
esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Taotleja peab esitama toetuse
saamiseks toetuse andjale elektroonilise taotluse digitaalselt allkirjastatuna või elektroonilise kanali
kaudu, mis võimaldab toetuse andjal taotlejat turvalisel viisil tuvastada. Kultuuriministeerium
kasutab selleks toetuste menetlemise infosüsteemi. Rahvuslik olümpiakomitee kasutab Eesti
spordiregistri toetuste menetlemise keskkonda.
Lõigetes 3–7 kehtestatakse taotluste esitamise tähtaeg taotlusvoorude lõikes.
Lõikes 8 sätestatakse, et kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga ja selle tõttu ei ole
võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaks esitatuks, kui see on toetuse
andjale saadetud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval.
4. peatükk „Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr“
Paragrahviga 12 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid.
13
Lõikes 1 sätestatakse, et kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud,
tekib toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas nii Euroopa Liidu kui ka riigisisese õigusega,
sealhulgas riigihangete seadusega (edaspidi RHS). Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise
üldpõhimõtetega. Kui toetuse saaja on hankija RHS tähenduses, tuleb tal järgida RHS-is toodud
nõudeid kõikide kulude tegemisel. Kui toetuse saaja ei ole hankija RHS tähenduses, tuleb tal siiski
järgida punktis 3 toodud nõuet arvestada kulude tegemisel RHS-i põhimõtetega ning käesoleva
määruse § 32 punktis 3 sätestatuga.
Olenemata sellest, millal toimub arveldamine, peab kulude tekkimine jääma toetuse kasutamise
kalendriaastasse, sealhulgas mitmeaastaste toetuste puhul (spordivaldkonna partnerorganisatsiooni
toetus ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetus). Mitmeaastaste toetuste korral tehakse
toetuse eraldamise otsus määruse § 22 lõike 4 järgi iga kalendriaasta kohta eraldi ja ühe otsuse alusel
väljamakstavat toetust võib kasutada maksimaalselt ühe kalendriaasta jooksul (toetuse kasutamise
periood sätestatakse ka toetuse eraldamise otsuses).
Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu tekkimine on
põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ettenähtud eesmärkide saavutamiseks ning tekib
nende eesmärkide saavutamiseks tehtavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see soodustab
eesmärgipäraste tegevuste elluviimist. Kulu on vajalik, kui muu kuluga ei ole võimalik eesmärke ellu
viia, ja kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja
saavutatud eesmärkide vahel. Kulu loetakse tekkinuks, kui on tõendatud, et kulu aluseks olev tegevus
on tehtud, st töö on tehtud, kaup kätte saadud või teenus osutatud.
Lõikes 3 on sätestatud, et rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse abikõlblike kulude hulka
kuuluvad lisaks põhivõistluse korraldamise kuludele ka muude tiitlivõistluste korraldamise kulud,
mis on vajalikud ja otseselt seotud suurvõistluse korraldamisega ning mille korraldamise kohustus
lähtub korraldusõigusest. Suurvõistluste korraldusõiguse saamiseks seavad rahvusvahelised alaliidud
tihti lisatingimuseks muude väiksemate tiitlivõistluste, näiteks juunioride maailmameistrivõistluste
või maailmakarika etappide korraldamise, et korraldajad tõestaksid enda pädevust suurte võistluste
korraldamisel. Sellised võistlused ei ole oma olemuselt suurvõistlused, mille läbiviimine on
taotlusvooru eesmärk, kuid need on väga tihedalt seotud suurvõistluse korraldamisega – tegu on nii-
öelda suurvõistluse korraldamise jaoks vajaliku lisategevusega. Sellised võistlused ei pruugi saada
Kultuuriministeeriumi teistest voorudest eraldiseisvalt piisavalt rahastust, samuti ei pruugi
rahastamisotsused tulla õigel ajal. Seetõttu loetakse rahvusvahelise alaliidu nõutud väiksemate
võistluste korraldamise kulud rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetusmeetme abikõlblike
kulude hulka. Nii saavad suurvõistluste korraldajad olla kindlad, et riik toetab neid ka muude,
põhivõistlusega kaasnevate võistluste kulude katmisel. Kui korraldusõiguses on sätestatud kohustus
viia läbi muu tiitlivõistlus ning korraldajal puudub kindlus ja selgus selle kohta, kas ja millises mahus
seda rahastatakse, võib see ohtu seada ka põhivõistluse korraldamise.
Lõigetega 4 ja 5 kehtestatakse toetuste mitteabikõlblike kulude loend.
Lõikes 6 sätestatakse, et enne rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise ja rahvusvahelise
suurvõistluse korraldamise toetuse taotluse esitamist tehtud kulud loetakse abikõlblikuks üksnes
põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et need kulud kajastuvad projekti eelarves. See on vajalik, kui
võistluse ettevalmistamise periood on väga pikk ja juba enne taotlusvooru avamist on vaja teha olulisi
kulutusi võistluse ettevalmistamiseks. Komisjon hindab enne taotluse esitamist tehtud kulude
põhjendatust ning annab ettepanekus oma seisukoha, kas lugeda need abikõlblikuks või mitte. Muude
sporditoetuste puhul ei loeta enne taotluse esitamist tehtud kulusid abikõlblikeks.
14
Paragrahvis 13 tuuakse toetuse kasutamise perioodi regulatsioon. Üldjuhul kattub toetuse
kasutamise periood tegevuste või projekti elluviimise perioodiga, va rahvusvahelise suurvõistluse
korraldamise toetuse puhul, kus võib projekti periood olla kuni kuue kalendriaasta pikkune, ning
spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse puhul, mida saab taotleda kuni neljaks
kalendriaastaks. Nende toetuste puhul eraldatakse toetus iga kalendriaasta kohta eraldi ning ühe
otsusega eraldatud toetust võib kasutada maksimaalselt ühe kalendriaasta jooksul. Tegevuste
elluviimise perioodi kavandamisel peab taotleja järgima eelnõus sätestatud tingimusi ja nendest
lähtuvalt märkima taotlusesse projekti või tegevuste algus- ja lõppkuupäeva.
Lõikes 1 sätestatakse, et spordialaliidu toetuse ja maakonna spordiliidu toetuse kasutamise periood
algab taotlusvooru toimumisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või taotluses märgitud hilisemal
kuupäeval ning see ei või olla pikem kui taotlusvooru toimumisele järgneva kalendriaasta
31. detsember. Spordialaliidu toetus ja maakonna spordiliidu toetus on üheks aastaks eraldatavad
tegevustoetused, mis tähendab, et toetuse kasutamise periood kattub tegevuste elluviimise perioodiga.
Lõikes 2 sätestatakse, et rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse kasutamise periood on
taotluses määratud maksimaalselt ühe kalendriaasta pikkune ajavahemik, millal projekti tegevused
algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. Antud toetuse puhul kattub
toetuse kasutamise periood projekti perioodiga, toetust saab taotleda maksimaalselt üheks
kalendriaastaks.
Lõikes 3 sätestatakse, et spordivaldkonna partnerorganisatsiooni, rahvusvahelise spordisündmuse
korraldamise ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse kasutamise periood määratakse
kindlaks toetuse eraldamise otsuses, arvestades käesoleva määruse § 22 lõikes 4 toodut. Ühe otsusega
väljamakstava toetuse kasutamise periood ei või olla pikem kui üks kalendriaasta.
Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust võib taotleda maksimaalselt kuueks järjestikuseks
kalendriaastaks. Toetus makstakse samas toetuse saajale välja aastate kaupa, st ühe komisjoni
ettepaneku põhjal tehakse igal kalendriaastal uus otsus ning toetus makstakse välja sellel
kalendriaastal, mil selle kasutamine on kavandatud. See tähendab, et näiteks 2027. aastal toimuva
suurvõistluse jaoks võib toetuse taotleja esitada taotluse juba 2024. aastal, kuid toetuse andjal on
õigus teha otsus toetuse eraldamise kohta ja toetus välja maksta 2027. aastal enne võistluse toimumist
või kulude tekkimist. Samuti, kui näiteks 2027. aastal toimuva võistluse kulud tekivad pikema
ajaperioodi jooksul, nt aastatel 2024–2027, tehakse toetuse eraldamise otsus iga aasta kohta eraldi
vastaval aastal tekkivate kulude katmiseks.
Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust taotletakse neljaks järjestikuseks kalendriaastaks,
kuid ka see toetus makstakse välja iga kalendriaasta kohta eraldi. Väljamakstava toetuse kasutamise
periood on ka antud toetuse puhul maksimaalselt ühe kalendriaasta pikkune. Mitmeaastase koostöö
loomine annab partnerorganisatsioonile senisest enam kindlustustunnet riikliku rahastuse osas ja
võimaldab seega teha valdkonna arengu jaoks vajalikke pikemaajalisi otsuseid.
Lõikes 4 sätestatakse võimalus rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise ja rahvusvahelise
suurvõistluse korraldamise toetuse kasutamise perioodi pikendada. Toetuse saaja saab projekti
elluviimise käigus taotleda toetuse kasutamise perioodi pikendamist tingimusel, et projekti
elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud.
Toetuse kasutamise perioodi muutmise algatab üldjuhul toetuse saaja, esitades selleks toetuse
kasutamise perioodi jooksul vastavasisulise avalduse, mis sisaldab muu hulgas ka perioodi muutmise
põhjendusi. Toetuse kasutamise perioodi võib muuta kuni toetuse kasutamise perioodi lõpuni, kuid
mitte tagantjärele pärast toetusest rahastavate projekti tegevuste lõppu. Toetuse kasutamise perioodi
15
saab pikendada maksimaalselt ühe kalendriaasta võrra. See tähendab, et pikendatud toetuse
kasutamise periood lõppeb hiljemalt toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotluse esitamisele
järgneva kalendriaasta 31. detsembril.
Lõigetega 4–6 kehtestatakse toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotluse esitamise, rahuldamise
või rahuldamata jätmise täpsustatud kord.
Lõike 7 kohaselt loeb toetuse andja tegevused lõppenuks pärast lõpparuande. Toetuse saajat
teavitatakse sellest e-keskkonna kaudu.
Paragrahviga 14 kehtestatakse nõuded toetuse osakaalule ja piirmäärale.
Taotletava toetuse minimaalne ja maksimaalne summa ja toetuse osakaal olenevad tegevuste sisust
ja taotlusvooru eesmärgist. Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise ja rahvusvahelise
suurvõistluse korraldamise toetusele on kehtestatud omaosaluse määr, kuna see aitab projekti muuta
taotleja jaoks nii-öelda enda omaks, st tagab motivatsiooni, ja seega ollakse hoolikam ka projekti
elluviimisel. Muude sporditoetuste puhul kohustusliku omaosaluse nõuet kehtestatud ei ole, kuna
need on oma olemuselt tegevustoetused.
Lõike 1 kohaselt peavad rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse puhul taotleja
omaosalus ning kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 50% sündmuse
eelarvest. 50% nõue on kehtestatud selleks, et rahastatud saaksid need võistlused/üritused, mille vastu
on avalik huvi, mis on tõestanud ennast sponsorite hulgas ja mis on majanduslikult jätkusuutlikud.
Lõike 2 kohaselt peavad rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse puhul taotleja omaosalus
ning kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 25% sündmuse eelarvest. 25%
nõue on kehtestatud selleks, et rahastatud saaksid need võistlused/üritused, mille vastu on avalik huvi,
mis on tõestanud ennast sponsorite hulgas ja mis on majanduslikult jätkusuutlikud. Võistluste eelarve
suuruse tõttu ei ole põhjendatud nii suure omaosaluse nõude kehtestamine kui rahvusvahelise
spordisündmuse korraldamise toetuse puhul.
Lõikes 3 sätestatakse, et toetuse andja nõusolekul võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud
nõudest kõrvale kalduda, kui pärast toetuse eraldamise otsuse tegemist ja kulude tegemist selgub, et
taotlejast mittesõltuvatel põhjustel jääb taotluses kirjeldatud sündmus ära või toimub kavandatust
väiksemas mahus. See säte on vaja lisada selleks, et tagada sündmuste ja võistluste korraldajate
jätkusuutlikkus juhul, kui võistlus jääb ära või toimub väiksemas mahus korraldajast mittesõltuvatel
põhjustel (sh vääramatu jõu olukorras). Toetuse andja hindab nimetatud asjaolusid toetuse summa
vähendamise otsustamisel konkreetse juhtumi asjaolude põhjal.
Lõikes 4 sätestatakse, et maakonna spordiliidu toetuse suurus sõltub maakonna kohaliku omavalitsuse
üksuste, nende liidu või maakonna arenduskeskuse toetuse suurusest (edaspidi KOV-i toetus).
Maakonna spordiliidu toetus on maksimaalselt 85% võrra suurem kui KOV-i toetus maakonna
spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal. Arvestades, et maakonna spordiliitude
osutatavad teenused on otseselt mõeldud kohalike elanike hüvanguks, peaks juhtiv roll tegevuste
hindamisel, tellimisel ja rahastamisel olema kohalikel omavalitsustel. Kohaliku tasandi panuse
suuruse hindamisel arvestatakse maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või
maakondliku arenduskeskuse rahalisi panuseid kokku.
Kultuuriministeeriumi toetus moodustab maksimaalselt 65% ja KOV-i toetus minimaalselt 35%
Kultuuriministeeriumi toetuse ja KOV-i toetuse summast. Toetuse suuruse arvestamise
16
lihtsustamiseks on määruses kirjeldatud, et Kultuuriministeeriumi toetus on seega maksimaalselt 85%
suurem kui KOV-ide toetus.
Lõikega 5 kehtestatakse rahvusvahelise suurvõistluse korraldamiseks taotletava toetuse minimaalne
summa, mis on 200 000 eurot. Minimaalne summa on vajalik, et toetusele kandideeriksid vaid suurte
korralduskulude ja suure mastaabiga võistluste korraldajad, keda ei saa muudest riiklikest
taotlusvoorudest toetada, kuid mis suurendavad riigi nähtavust ja tuntust ning on seeläbi olulised.
5. peatükk „Taotluste menetlemine“
Paragrahviga 15 kehtestatakse taotluste menetlemise regulatsioon.
Lõigetes 1 ja 2 kehtestatakse taotluste menetlemise tähtaeg. Spordialaliidu, maakonna spordiliidu,
spordivaldkonna partnerorganisatsiooni ja rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse
menetlemise tähtaeg on kuni 90 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. Rahvusvahelise
suurvõistluse toetuse taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 90 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.
Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlusi esitatakse jooksvalt, mistõttu ei saa selle
taotlusvooru puhul siduda taotluse menetlemise tähtaega taotlusvooru sulgemisega.
Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi peab haldusorgan juhul, kui ta ei saa ettenähtud aja jooksul
haldusakti anda või toimingut sooritada, teatama viivituseta tõenäolise aja ja nimetama tähtaja
ületamise põhjuse.
Lõike 3 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui see ei ole esitatud tähtajaks, samuti juhul, kui
taotleja taotleb toetust, mis kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kuid tal on vähese tähtsusega abi
piirmäär täis. Kui taotlus esitatakse tähtajaks, kuid vähese tähtsusega abi piirmäär on täis, on see
põhjus jätta taotlus läbi vaatamata.
Lõike 4 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja ennistada. Tähtaega võib ennistada
toetuse andja omal algatusel või taotleja taotlusel. Mõlemal juhul peab ennistamiseks olema mõjuv
põhjus.
Lõigete 5 ja 6 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et taotlus
ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente
taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse
e-keskkonna kaudu vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat
selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste
kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni kümme tööpäeva, mil peatub eelnõu § 15
lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue
täidetuks.
Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole eelnõu § 15
lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames
esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõue täidetuks. Sellekohane teavitus edastatakse
taotlejale e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul tähtaja saabumisest arvates.
Lõike 7 kohaselt on toetuse andjal õigus teha taotlejale ettepanek muuta projekti eelarvet ja tegevusi
nii, et toetuse summa ja osakaal ei suurene ja projekti eesmärgid ei muutu.
17
Lõike 8 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult juhul, kui
on täidetud kõik eelnõu §-des 8 ja 9 sätestatud nõuded.
Paragrahvis 16 sätestatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste üldine hindamise kord.
Lõike 1 kohaselt moodustab toetuse andja nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks
hindamiskomisjonid. Erinevate sporditoetuste taotluste hindamiseks võib moodustada eraldiseisva
komisjoni. Komisjonide koosseis ja liikmete nimed avalikustatakse toetuse andja veebilehel.
Spordialaliidu toetuse andja on rahvuslik olümpiakomitee, kelle veebileht on https://www.eok.ee/et,
ja rahvuslik olümpiakomitee moodustab ka spordialaliidu toetuse taotluste hindamiskomisjoni.
Maakonna spordiliidu, spordivaldkonna partnerorganisatsiooni, rahvusvahelise spordisündmuse
korraldamise ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse andja on Kultuuriministeerium,
kelle veebileht on https://kul.ee/.
Lõike 2 kohaselt on igas komisjonis 5–7 liiget ning nendesse kuuluvad Kultuuriministeeriumi
esindajad ning vajadusel teised spordivaldkonna asjatundjad. Hindamiskomisjonidesse kaasatakse
haldusorganiväliseid eksperte, et tagada taotluste kõikehõlmav ja asjatundlik hindamine.
Lõike 3 järgi hinnatakse taotlusi määruse §-de 17–21 kohaselt, milles sätestatakse iga taotlusvooru
sisuline hindamiskord.
Lõike 4 kohaselt kaasatakse hindamisse vajaduse korral hääleõiguseta eksperte. Ekspert lähtub oma
seisukoha andmisel kehtestatud kriteeriumitest. Taotlust hinnanud eksperdi seisukohta taotlejale ja
toetuse saajale ei avalikustata.
Lõike 5 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kooskõlas korruptsioonivastase
seaduse ja haldusmenetluse seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust. Erapooletuse nõue
rakendub kõikidele hindajatele. Seotuse olemasolul tuleb hindajal end taandada haldusmenetluse
seaduse §-s 10 esitatud korras. Taandamise korral tehakse vastav märge hindamiskomisjoni
protokolli. Erapooletuse ja sõltumatuse kinnitamine hinnatavatest taotlustest ei tähenda tingimata
kirjalikku kinnitamist.
Lõike 6 kohaselt teeb komisjon toetuse andjale ettepaneku taotluse täieliku või osalise rahuldamise
või rahuldamata jätmise kohta. See tähendab, et otsuse toetuse eraldamise kohta teeb toetuse andja,
tuginedes komisjoni ettepanekule. Kuigi komisjon on oma olemuselt nõuandev organ, ei ole toetuse
andjal õigust jätta komisjoni ettepanekut arvestamata, kui see vastab kõigile seaduses ja määruses
sätestatud nõuetele.
Paragrahviga 17 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud spordialaliidu toetuse taotluste
hindamist. Sätestatakse, et spordialaliidu toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel
lähtutakse määruse lisas kirjeldatud tingimustest, kriteeriumitest ja korrast. Tegu on põhjaliku ja
detailse juhendiga. Lisas sätestatud tingimuste seletuskiri on esitatud seletuskirja lõpus.
Paragrahviga 18 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud maakonna spordiliidu toetuse
taotluste hindamist.
Lõikes 1 sätestatakse toetuse taotluste hindamise ja toetuse suuruse kindlaksmääramise põhimõtted
ja osakaalud:
1) 55–65% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel võrdselt;
18
2) 20–25% toetuse kogusummast jaotatakse, arvestades riigi elanike koguarvu ja maakonna elanike
arvu suhtarvu rahvastikuregistri andmetel eelnõu § 9 lõikes 8 sätestatud tähtpäeva seisuga. Harjumaa
elanike koguarvust jäetakse välja Tallinna linna elanike arv;
3) 10–20% toetuse kogusummast jaotatakse, arvestades kavandatavate tegevuste eeldatavat mõju
liikumisharrastuse edendamisele eri sihtrühmade hulgas riigi strateegiliste eesmärkidele tuginedes.
Punktis 1 nimetatud osakaalu eesmärk on tagada kõikidele maakonna spordiliitudele baasrahastus,
mille abil on võimalik organisatsiooni ülal pidada. Punktis 2 nimetatud osakaalu eesmärk on toetada
rohkem neid maakondi, kus elab rohkem inimesi, sest suurema arvu inimeste jaoks ürituste
korraldamine on tõenäoliselt kulukam ja nõuab rohkem tööjõudu. Punktis 3 nimetatud osakaalu
eesmärk on rahastada rohkem neid maakonna spordiliite, kelle tegevused aitavad enim kaasa riigi
strateegiliste eesmärkide saavutamisele.
Punktis 1 ja 2 nimetatud summad kujunevad taotlusvooru eelarve kogumahu ja rahvaarvu järgi.
Punktis 3 nimetatud summa kujuneb komisjoni ettepaneku põhjal, kes hindab maakonna spordiliidu
esitatud tegevuskava kindlate kriteeriumite alusel ja sama sätte lõikes 2 nimetatud
hindamismetoodika kohaselt.
Lõige 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 toodud asjaolu hinnatakse kultuuriministri
kinnitatud hindamismetoodika alusel ja selles kirjeldatud viisil. Toetuse andja avalikustab
hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.
Hindamismetoodika peab olema kooskõlas määruse § 19 lõikega 1. Selles kirjeldatakse määruse § 19
lõike 1 punktis 3 esitatud kriteeriumi sisu ning seda, kuidas taotlusi hinnatakse ja kuidas moodustub
neist pingerida. Metoodika tuleb avalikustada toetuse andja veebilehel hiljemalt taotlusvooru
väljakuulutamise päeval ja selle peab kinnitama kultuuriminister käskkirjaga.
Lõikes 3 sätestatakse, et kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud maakonna spordiliidu
toetus on rohkem kui 85% võrra suurem käesoleva määruse § 9 lõikes 7 nimetatud kinnituses toodud
KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse, vähendatakse toetust nii, et see ei oleks KOV-i
toetusest rohkem kui 85% võrra suurem. Säte on vajalik selleks, et tagada maakonna spordiliitude
rahastamisel määruse § 14 lõikes 4 esitatud põhimõte, mille kohaselt moodustab
Kultuuriministeeriumi toetus maksimaalselt 65% Kultuuriministeeriumi toetuse ja KOV-i toetuse
summast.
Paragrahviga 19 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud spordivaldkonna
partnerorganisatsiooni toetuse taotluste hindamist. Kriteeriumite selge lahtimõtestamine, sealhulgas
asjaolude kirjeldus, on oluline selleks, et taotlejale oleks arusaadav, milliseid tegevusi valimisel
eelistatakse ja mida sealjuures hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid
taotlejale abiks taotluse koostamisel ning tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt
kirjapandud asjaolud suuniseks hindamiskomisjonile ja toetuse andjale.
Hinnatakse taotleja arengukavas toodud eesmärkide ja kavandatavate tegevuste vastavust riigi
strateegiliste eesmärkidega ja taotleja tegevuste mõju spordivõrgustikule ning seniseid kogemusi ja
suutlikkust tegevusi ellu viia. Samuti viimase kolme aasta ürituste ja tegevuste läbimõeldust, sisulist
põhjendatust ning uuenduslikkust. Hinnatakse taotleja tegutsemist avalikes huvides, täpsemini seda,
kas ja kuidas läheb kavandatav tegevuskava kokku riigi strateegiliste spordieesmärkidega, samuti
taotleja võimekust olla neis sätestatud eesmärkide elluviimisel avalikule sektorile tugev partner.
Hinnatakse, kuidas taotleja tegevus on suunatud mingi valdkondliku probleemi lahendamisele ja
valdkonnas seatud riiklike eesmärkide saavutamisele. Hinnatakse ka toetuse kavandatava
kasutusaasta tegevuste läbimõeldust, sisulist põhjendatust ja uuenduslikkust. Toetuse kasutusaastal
19
taotleja kavandatavate tegevuste eelarve hindamisel hinnatakse eelarve realistlikkust ja kuluartiklite
põhjendatust.
Paragrahviga 20 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud rahvusvahelise spordisündmuse
korraldamise toetuse taotluste hindamist. Hinnatakse sündmuse vastavust taotlusvooru eesmärgile,
sündmuse ja spordiala populaarsust Eestis ja maailmas, sündmuse rahvusvahelist ja üleriigilist
tähtsust ning eeldatavat valdkondlikku ja sotsiaal-majanduslikku mõju, sündmusel osalejate ja
Eestisse saabuvate väliskülaliste arvu ning eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ja taotleja
omaosaluse määra kogu eelarvest. Eeltoodud kriteeriumite hindamine aitab tagada taotlusvooru
eesmärgi täitmist.
Paragrahvis 21 sätestatakse rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluste hindamise
kord.
Lõikes 1 on kirjeldatud, mida toetuse taotlejate hindamisel arvestatakse. Esiteks hinnatakse võistluse
ja spordiala mõju Eestis ja maailmas, selle täpsemat sisu on kirjeldatud sama paragrahvi lõikes 2.
Teise aspektina hinnatakse eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ja taotleja omaosaluse
määra eelarvest. Komisjon hindab, kas eelarvesse planeeritavad vahendid on ilmtingimata vajalikud,
millist väärtust need võistluse korraldamisel loovad ja kas taotlejad on ürituse finantseerimisel
suutnud piisavalt kaasata partnereid väljastpoolt Kultuuriministeeriumi. Kolmandana hinnatakse
kestliku ja ligipääsetava sündmuse korraldamise tegevuskava realistlikkust. See on oluline, et teha
suursündmus kättesaadavaks võimalikult suurele sihtrühmale ja minimeerida negatiivset mõju
keskkonnale. See toetab ka riigi üldiseid arengusuundi asjaomastes valdkondades.
Lõikes 2 kirjeldatakse, mida võetakse arvesse võistluse ja spordiala mõju hindamisel. Esiteks
vaadeldakse, milline on kavandatava meediakajastuse ulatus ja suurvõistluse hinnanguline mõju Eesti
nähtavuse suurendamisele maailmas. Lisaks hinnatakse, milline on võistluse otsene majanduslik
mõju Eestile. Muu hulgas lähtutakse sellest, kas asjaomane spordiala on näiteks Eesti kontekstis
traditsiooniline, kas sel on suur vaatajaskond ja palju harrastajaid ning kas lisaks välishuvile on ka
suur riigisisene huvi. Kolmandaks hinnatakse võistluse ja spordiala populaarsust Eestis ja maailmas.
Seejuures vaatleb komisjon, kas spordiala on tugev majandusharu (nagu näiteks jalgpall) või on tegu
spordialaga, mida harrastavad tippsportlased on eeskujuks noortele.
Paragrahviga 22 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise ning toetuse eraldamise
otsuse tegemise tingimused ja kord.
Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, kes teeb toetuse eraldamise ja taotluse rahuldamise ja rahuldamata
jätmise otsuse. Maakonna spordiliidu, spordivaldkonna partnerorganisatsiooni, rahvusvahelise
spordisündmuse korraldamise ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse andmise kohta
teeb otsused kultuuriminister. Spordialaliidu toetuse andmise kohta teeb otsuse rahvuslik
olümpiakomitee.
Lõike 3 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud
nõuetele ning taotlus kuulub hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.
Lõikes 4 on sätestatud, et kui rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust või spordivaldkonna
partnerorganisatsiooni toetust on taotletud rohkem kui üheks kalendriaastaks, teeb kultuuriminister
toetuse eraldamise otsuse iga eelarveaasta kohta eraldi, võttes aluseks käesoleva määruse § 16 lõikes
6 nimetatud komisjoni ettepaneku ning § 30 lõike 6 kohaselt esitatud vahearuande. Antud sättega
rõhutatakse, et isegi kui tegevuste või projekti elluviimise periood on pikem kui üks kalendriaasta,
20
siis toetus makstakse välja siiski iga kalendriaasta kaupa eraldi samal kalendriaastal läbiviidavate
tegevuste rahastamiseks. Väljamakstava toetuse kasutamise periood ei või olla pikem kui üks
kalendriaasta, arvestades riigieelarve seaduses toodud reegleid. Toetuse kasutamise periood on kas
otsuse tegemise kalendriaasta või sellele järgnev kalendriaasta olenevalt sellest, millal tehakse toetuse
eraldamise otsus ning millal projekt ellu viiakse.
Lõikega 5 sätestatakse, et juhul, kui rahvusvahelisele suurvõistlusele ei ole toetuse taotluse esitamise
ajaks väljastatud korraldusõigust võistluse korraldamiseks, ei tee toetuse andja toetuse eraldamise
otsust enne, kui toetuse taotleja on korraldusõiguse saanud ning esitanud toetuse andjale kinnituse
korraldusõiguse saamise kohta määruse § 9 lõike 9 kohaselt.
Lõike 6 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Osaline rahuldamine tähendab, et mõnda algse
taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks toetuse summat, tegevusi ja tulemusi, ei toetata algses
taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Osaline taotluse rahuldamise otsus tehakse taotlejaga varem
kooskõlastatult ja selles määratakse kindlaks, millises ulatuses taotlus rahuldatakse.
Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui taotluses toodud tegevused ei ole taotletavas
mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise
tulemusel on tegevuste mõju meetme või selle tegevuse tulemusse põhjendatum. Muutmisettepanek
võib olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud
toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus
tegevusi ellu viima ka väiksema toetussummaga või vajaduse korral taotlust muutma.
Muutmisettepaneku tegemisel on toetuse andjal kohustus taotleja ära kuulata. Kui taotleja on nõus
tegevusi muutma, peab toetuse andja veenduma, et muudetud taotlus vastab nõuetele ja
kriteeriumidele. Selleks võib olla vaja taotluse nõuetele vastavust uuesti kontrollida. Kui taotleja ei
ole nõus tegevusi muutma ehk kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata.
Taotleja võib osalise toetuse vastu võtta tingimusel, et toetust on taotluse osalise rahuldamise korral
võimalik kasutada eesmärgipäraselt (st vastavalt taotlusvooru eesmärgile).
Lõike 7 kohaselt toetuse eraldamise otsuse teha ka kõrvaltingimusega. Kui mõni nõue ei ole taotluse
menetlemise ajal täidetud ja selle täitmata jätmine ei takista taotluse menetlemist ning kui on
tõenäoline, et see nõue on mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne projekti lõpetamist täidetav, võib
otsuse teha kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel näeb toetuse andja ette, mida toetuse saaja
peab tegema või milline asjaolu peab olema tõendatud ja millise aja jooksul. Nõuetekohase
kõrvaltingimuse saabumisel lisatakse sellekohane teave toetuse eraldamise otsuse juurde.
Kõrvaltingimusega toetuse eraldamise otsuse tegemisel menetletakse taotlust tavalises korras.
Erinevus on vaid selles, et toetust ei tohi välja maksta enne kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
Lõike 8 kohaselt ei teki toetuse saajal kõrvaltingimusega toetuse eraldamise otsuse põhjal õigust
toetuse maksele. Makseid saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale teabe tingimuse
saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea vastavasisulist teavet esitama juhul, kui toetuse
andja saab selle ise tuvastada.
Lõikes 9 nähakse ette taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemise üldised alused. Lõike 9 kohaselt
tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta kas või ühele eelnõus
sätestatud nõudele, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul
õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse kontrolli, taotlus ei kuulu
hindamistulemuse põhjal rahuldamisele, taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti
21
toetada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või
projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.
Taotluse rahuldamata jätmise otsuses esitatakse HMS-is nõutud teave. Eraldi korda selle kohta
eelnõus ei ole. HMS-i kohaselt tuleb soodustava haldusakti andmisest keeldumist kirjalikult
põhjendada, märkides selles õigusliku aluse ja otsuse õigusliku alusega seotud asjaolud. Kui taotlus
jäetakse rahuldamata vastavuskontrolli etapis, tuleb otsuses nimetada, milline nõue ei ole täidetud, ja
kirjeldada, kuidas leiti, et nõue ei ole täidetud.
Lõikega 10 sätestatakse, et olenemata hindamise tulemusest ei eralda toetuse andja taotlejale
spordialaliidu tegevuskulude toetust ega noortespordi toetust ja teeb taotluse rahuldamata jätmise
otsuse, kui nimetatud toetuste suurus jääks alla 5000 euro toetuse kohta. Alampiiri seadmise eesmärk
on toetada neid spordialaliite, kes on saavutanud teatud minimaalse harrastajate, treenerite ja
organisatsiooni juhtimise taseme, et arendada spordiala kvaliteetselt ja jätkusuutlikult.
Lõike 11 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
Paragrahviga 23 sätestatakse taotleja ja toetuse saaja ärakuulamisega seotud regulatsioon.
Taotlejale antakse haldusmenetluse seaduse § 40 tähenduses ärakuulamisõigus. Ärakuulamisõigus
haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul on võimalus enda arvamust asjassepuutuvas küsimuses
piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht dokumentide suhtes, mille haldusorgan on tema
asja menetlemisel esitanud.
Lõigetes 1–3 märgitakse, millisel juhul tuleb, arvestades eelnõukohaseid menetlustermineid, enne
otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada selgitusi otsuse põhimotiivide ja
põhjenduste kohta. Ärakuulamist ei pea tegema, kui haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkti 4
kohaselt tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks ja ka näiteks juhul, kui taotlusvooru taotluse
esitanud taotlejate arv on suurem kui 50. Lõike 1 punktis 2 korratakse üle sisuliselt haldusmenetluse
seaduse § 40 lõike 3 punkt 2, mille kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui andmetest,
mida menetlusosaline on taotluses või seletuses esitanud, ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus
lisaandmete saamiseks. Nimelt, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid toetuse taotluses
ja selle menetlemisel puuduste kõrvaldamise käigus esitatud andmetel, siis sellise korra kaudu saab
öelda, et taotleja on ära kuulatud.
6. peatükk „Toetuse eraldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“
Paragrahviga 24 sätestatakse toetuse eraldamise otsuse muutmisega seonduvad tingimused.
Lõikes 1 sätestatakse, millistel tingimustel saab toetuse eraldamise otsust muuta ja kelle algatusel.
Sätestatakse, et toetuse eraldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja
sellekohase kirjaliku avalduse alusel.
Üldjuhul tehakse muudatusi toetuse saaja algatusel, näiteks kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks
muuta tegevusi (toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav
tegevus), abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest. Muutmise
võimaldamine on asjakohane ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugita kõiki tulemuse
saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud nõuda,
et algsest kavandatud tegevusplaanist peetakse täpselt ja jäigalt kinni. Kui sisuliselt on tegemist
olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb toetuse andjal otsustada, kas seda teha või mitte.
Muutuda ei tohi tegevuste eesmärk ja tegevustega saavutatav tulemus. Kui tahetakse muuta tegevuste
algset eesmärki ja tulemust, on tegemist sisuliselt uute tegevustega.
22
Lõike 2 kohaselt saab toetuse eraldamise otsust muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud. Toetuse
eraldamise otsust võib muuta kuni toetuse kasutamise perioodi lõpuni, kuid mitte pärast toetusest
rahastavate tegevuste lõppemist.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja keelduda toetuse eraldamise otsuse muutmisest, kui muutunud
asjaolude tõttu ei ole tegevused kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud muudatuse
korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või tegevuste lõpetamine toetuse kasutamise
perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul ei rahuldata toetuse saaja avaldust toetuse eraldamise
otsuse muutmiseks ning vajaduse korral tunnistatakse toetuse eraldamise otsus kehtetuks ja eraldatud
toetuse kohta tehakse tagasinõudmise otsus.
Lõikes 4 on sätestatud toetuse eraldamise otsuse muutmise avalduse läbivaatamise tähtaeg – toetuse
eraldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast muutmise aluseks
olevatest asjaoludest teadasaamist või toetuse saajalt sellekohase avalduse saamist ja teavitab sellest
toetuse saajat e-keskkonna kaudu. Toetuse saaja peab viivitamata teavitama toetuse andjat
muudatustest nende ilmnemisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Lõikes 5 esitatakse eelnõu § 14 lõikes 4 sätestatud nõude täitmisega seonduv toetuse eraldamise
otsuse muutmise ja toetuse vähendamise õigus. Toetuse andja võib muuta toetuse eraldamise otsust
ja vähendada maakonna spordiliidu toetuse suurust või nõuda toetuse vastavas ulatuses tagasi, kui
toetuse kasutamise kalendriaasta või aruande menetlemise käigus selgub, et maakonna spordiliidu
toetus on KOV-i toetusest rohkem kui 85% võrra suurem. Toetust vähendatakse või toetus nõutakse
tagasi summas, mis tagab eelnõu § 14 lõikes 4 sätestatud tingimuse täitmise.
Vastavalt eelnõu § 26 lõikele 2 tehakse maakonna spordiliidu toetuse väljamakse kahes osas. Esimene
väljamakse tehakse otsuse tegemisel ning teine peale eelnõu § 30 lõikes 7 toodud kohustuse täitmist.
Sisuliselt kontrollib toetuse andja eelnõu § 30 lõikes 7 toodud andmetele tuginedes, milline oli
maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse tegelik
rahaline panus maakonna spordiliidule või mis on selle prognoositav suurus, kui kõik toetus ei ole
veel 31. oktoobri seisuga välja makstud. Nende andmete järgi kontrollib toetuse andja eelnõu § 14
lõikes 4 sätestatut. Kui esitatud andmetest selgub, et panus on taotlusel või määruse § 9 lõikes 7
nimetatud kinnitusest esitatust väiksem, võib toetuse andja muuta lõikes 5 sätestatu kohaselt toetuse
eraldamise otsust ning vastavalt korrigeerida või jätta välja maksmata toetuse teise osamakse või kui
kogu toetus on välja makstud, teha toetuse tagasinõude otsuse eelnõu § 31 kohaselt.
Lõikes 6 sätestatakse, et toetuse andja võib toetuse eraldamise otsust muuta ja nõuda kuni 50%
toetusest tagasi, kui spordiorganisatsioon
1) rikub spordiseaduse § 11 kohaselt maailma dopinguvastase koodeksi ja spordis dopingu
kasutamise vastase rahvusvahelise konventsiooni dopinguvastaseid reegleid;
2) ei täida olümpiahartast tulenevaid ausa mängu reegleid;
3) saab kahtlustuse spordivõistlustega manipuleerimises;
4) rikub rahvusliku olümpiakomitee vastuvõetud head juhtimistava.
Selle regulatsiooni sätestamine on vajalik selleks, et kõik riigilt toetust saavad spordiorganisatsioonid
täidaksid spordieetika reegleid.
Paragrahviga 25 kehtestatakse toetuse eraldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.
23
Lõikes 1 viidatakse, millistel juhtudel toetuse eraldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks
tunnistatakse. Toetuse eraldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb
asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks osaliselt rahuldatud, taotlemisel või
tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud valet või ebatäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult
esitamata, kõrvaltingimusega toetuse eraldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta
seda täita, toetuse saaja avaldust toetuse eraldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse
kasutamist ei ole algses taotluses ettenähtud tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab
avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. Samuti tunnistatakse toetuse eraldamise otsus
kehtetuks, kui see tühistatakse toetuse tagasinõudmise otsusega.
Toetuse eraldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel tuleb järgida proportsionaalsuse ja ärakuulamise
nõudeid. Tahtlikult valeandmete esitamise tuvastamisel tolerants puudub, mis tähendab, et sellise
asjaolu tuvastamisel tuleb toetuse eraldamise otsus kehtetuks tunnistada. Toetuse eraldamise otsuse
kehtetuks tunnistamise ja eelnõu § 31 kohase toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise vahe seisneb
selles, et kehtetuks tunnistatakse see siis, kui taotlust ei oleks pidanud rahuldama või pärast toetuse
eraldamise otsuse tegemist ilmneb asjaolu, mille tulemusel ei ole tegevusi võimalik või vajalik esialgu
kavandatud mahus või viisil ellu viia, sh kui toetuse saaja ei taha enam tegevustele toetust. Toetuse
tagasinõudmise otsus tehakse aga toetuse kasutamise tingimuste, nõuete või kohustuste rikkumise
tõttu. Kui on selge, et toetust ei kasutata ära algses toetuse eraldamise otsuses nimetatud mahus,
vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus, kuid võib vormistada ka osaliselt kehtetuks tunnistamise
otsuse. Kui esialgu määratud toetus jääb eeldatavasti kasutamata, tuleks määratud toetuse summat
selle võrra vähendada juba tegevuste elluviimise ajal.
Lõikes 2 on sätestatud, et kui toetuse eraldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, peab toetuse saaja
õigusliku aluseta saadud toetuse tagastama toetuse andjale.
7. peatükk „Toetuste maksmine ning aruandlus ja toetuste tagasinõudmine“
Paragrahviga 26 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.
Lõikega 1 sätestatakse, et toetus makstakse välja 14 tööpäeva jooksul pärast toetuse eraldamise otsuse
tegemist, kui toetuse eraldamise otsusest või eelnõust ei tulene teisiti (nt lõikes 2 sätestatud juhul).
Kõik toetused makstakse üldjuhul välja ettemaksena, kuid toetuse eraldamise otsusega võib ette näha
ka toetuse osade kaupa maksmist.
Lõikes 2 kehtestatakse toetuse väljamaksmise erisus maakonna spordiliidu toetuse osas. Käesoleva
sätte järgi makstakse kuni 50% maakonna spordiliidu toetusest välja 14 tööpäeva jooksul toetuse
eraldamise otsustamisest arvates, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 5. jaanuaril.
Toetuse ülejäänud osa makstakse välja pärast eelnõu § 30 lõikes 7 nimetatud andmete laekumist, kuid
mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 1. mail ja mitte hiljem kui sama aasta 15. novembril.
Selline väljamakse erisus on vajalik, et oleks võimalik veenduda, kas kohalikud omavalitsused on
maakonna spordiliite rahastanud kokkulepitud ja määruse § 14 lõikes 4 sätestatud mahus.
Lõikes 3 sätestatakse, et rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise ning spordivaldkonna
partnerorganisatsiooni järgnevate kalendriaastate toetus makstakse toetuse saajale 14 tööpäeva
jooksul pärast vastava kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist, võttes aluseks käesoleva
määruse § 16 lõikes 6 nimetatud komisjoni ettepaneku, ning tingimusel, et toetuse andja on käesoleva
määruse § 30 lõikes 6 nimetatud vahearuande kinnitanud ja toetuse saaja vastab endiselt käesoleva
määruse §-s 8 sätestatud tingimustele.
24
Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust võib taotleda maksimaalselt kuueks ja
spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust neljaks kalendriaastaks. Toetust eraldatakse aga iga
kalendriaasta kaupa eraldi, lähtudes riigieelarve seadusest. Otsused tehakse komisjoni ettepaneku
alusel (komisjon märgib oma ettepanekus, milline summa kalendriaastate lõikes toetuse saajale
eraldada) ja võttes arvesse toetuse saaja poolt vahearuandes esitatud andmeid. See tähendab muu
hulgas seda, et juhul, kui toetust on taotletud pikemaks perioodiks, kui üks kalendriaasta, tuleb
määruse § 30 lõike 6 kohaselt igal aastal esitada toetuse kasutamise vahearuanne ning uus toetuse
eraldamise otsus ja sellega kaasnev väljamakse tehakse alles pärast nimetatud kohustuse täitmist.
Paragrahviga 27 kehtestatakse nõue, mille kohaselt sõlmitakse spordivaldkonna
partnerorganisatsiooni toetuse kasutamiseks leping. Teiste sporditoetuste kasutamiseks lepingut ei
sõlmita, nende puhul on kõik toetuse andja ja saaja õigused ja kohustused sätestatud toetuse
eraldamise otsuses ja määruses.
Lõike 1 kohaselt sõlmivad lepingu spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse kasutamise kohta
toetuse andja ja toetuse saaja. Toetuse andja on Kultuuriministeerium ja toetuse saaja on
organisatsioon, kellele on otsustatud toetust anda.
Lõikes 2 esitatakse sõlmitava lepingu sisu. Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse
kasutamise lepingus sätestatakse täiendavalt toetuse kasutamise eesmärk, eeldatavad tulemused koos
tähtaegadega ja nende mõõtmiseks kasutavad indikaatorid, lepingupoolte õigused ja kohustused ning
lepingu täitmise kohta aruande esitamise kord. Lepingu sõlmimine on vajalik, sest
partnerorganisatsioonid on oma olemuselt ja tegevuselt väga erinevad ning ka Kultuuriministeeriumi
ootused neile riigi strateegiliste spordieesmärkide täitmiseks võivad mõnevõrra erineda ning võib olla
vajalik kehtestada lisatingimusi just konkreetsele partnerile toetuse andmiseks.
Paragrahviga 28 kehtestatakse rahvusvahelise spordisündmuse mõju analüüsi koostamise kohustus.
Lõike 1 kohaselt esitab rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse saaja, kellele eraldati
toetust vähemalt 65 000 eurot, nelja kuu jooksul pärast sündmuse toimumist toetuse andjale sündmuse
sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi. Sotsiaal-majandusliku mõju analüüsis kirjeldatakse
spordisündmuste mõju Eesti turismisektorile, regionaalarengule, Eesti kuvandi loomisele maailmas
ja mõju majandusele, sh otsest maksulaekumise suurust välismaalaste kulutustelt.
Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse taotleja võib rahvusvahelise spordisündmuse mõju analüüsi kulu
lisada projekti eelarvesse.
Paragrahvi 29 järgi on rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse saaja kohustatud esitama
rahvusvahelise suurvõistluse majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti.
Lõike 1 kohaselt esitab rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse saaja viie kuu jooksul
pärast võistluse toimumist toetuse andjale võistluse majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti.
Majandusliku mõju analüüs ja meediaraport peavad tõendama taotluses esitatud eesmärkide
saavutamist. Majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti täpsema sisu kohta annab toetuse andja
teavet taotlusvooru menetlemise käigus.
Lõikes 2 on sätestatud lisatingimus, mille kohaselt esitab toetuse saaja lõikes 1 nimetatud analüüsi ka
muu võistluse (abikõlblik kulu määruse § 12 lõike 3 järgi) korraldamise kohta. Lõikes 2 on sätestatud,
et kui taotleja on taotlenud toetust käesoleva määruse § 12 lõikes 3 nimetatud muu võistluse kulude
katmiseks, esitab toetuse saaja viie kuu jooksul pärast muu võistluse toimumist toetuse andjale
25
võistluse majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti. Majandusliku mõju analüüs ja meediaraport
peavad tõendama taotluses esitatud eesmärkide saavutamist. Majandusliku mõju analüüsi ja
meediaraporti täpsema sisu kohta annab toetuse andja teavet taotlusvooru menetlemise käigus.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse taotleja eeltoodud lõigetes 1 ja 2 nimetatud analüüside kulud lisada
projekti eelarvesse. Sarnane säte kehtib ka rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse
kohta ja on esitatud määruse § 28 lõikes 2.
Paragrahvis 30 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted.
Lõikega 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus ja kirjeldatakse, millised andmed
tuleb aruandes esitada. Esitada tuleb ülevaade toetuse saaja eelarve tulude ja kulude prognoosi
täitmisest, ülevaade määratud toetuse summa kasutamisest, ülevaade elluviidud ja elluviimata jäänud
tegevustest, täidetud ja täitmata jäänud eesmärkidest ja tulemustest koos põhjendustega ning muud
aruandevormil nõutud andmed.
Lõike 2 kohaselt esitab spordialaliidu toetuse saaja toetuse kasutamise aruandes peale lõikes 1 toodud
andmete ülevaate spordikohtunike tegevuse arendamisest ja spordikohtunike tasustamise andmed, et
kontrollida spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse eesmärgipärast kasutamist.
Lõike 3 kohaselt esitab maakonna spordiliidu toetuse saaja toetuse kasutamise aruandes lisaks lõikes
1 toodud andmetele maakonna spordiliidu korraldatud maakonna meistrivõistluste,
koolispordiürituste ning liikumisharrastuse võistluste, ürituste või sarja osaluskordade tabeli.
Osaluskordade tabelis on kirjeldatud, kui palju inimesi osales maakonna spordiliidu osalusel
korraldatud tegevustes. Sealhulgas tuleb tabelis eraldi märkida, kui palju inimesi osales
koolispordiüritustel, kui palju inimesi osales liikumisharrastuse üritustel/sarjades ja kui palju
maakonna meistrivõistlustel. Andmed on vajalikud, et teada saada, kui paljud inimesed saavad
maakonna spordiliidu tegevustest osa ja teha vajaduse korral andmetele tuginevaid muudatusi
spordipoliitikas.
Lõigetega 4 ja 5 sätestatakse aruande esitamise tähtaeg. Spordialaliidu toetuse, maakonna spordiliidu
toetuse ja spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse kasutamise aruanne tuleb esitada toetuse
andja kinnitatud vormil toetuse kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 20. veebruariks
Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse saajad esitavad toetuse kasutamise lõpparuande
pärast tegevuste elluviimise perioodi lõppemist ehk viimase toetuse kasutamise kalendriaastale
järgneva 20. veebruariks. Iga kalendriaasta kohta tuleb esitada ka määruse § 30 lõike 6 kohaselt
vahearuanne. Võrreldes kehtiva määrusega on aruande tähtaeg toodud raamatupidamislikel põhjustel
31. märtsilt 20. veebruariks. Toetuse eraldamise otsusega võib samas näha ette lühema või pikema
perioodi aruande esitamiseks. Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja
rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse saaja esitab aruande toetuse andjale e-keskkonna
kaudu 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti perioodi lõppemist, kui toetuse eraldamise otsusest ei
tulene teisiti.
Lõikes 6 sätestatakse, et rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse ja spordivaldkonna
partnerorganisatsiooni toetuse saaja esitab toetuse andjale iga kalendriaasta kohta toetuse kasutamise
vahearuande toetuse andja määratud tähtpäevaks. Koos vahearuandega esitab toetuse saaja toetuse
andjale teabe selle kohta, kas taotluses toodud tegevused ja kulud on muutunud ja selgitused
muudatuste kohta. Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse muutmisest juhul, kui soovitud
muudatus seab kahtluse alla taotlusvooru eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või
kavandatavate tegevuste lõpetamise tegevuste või projekti elluviimise perioodil.
26
Rahvusvahelise suurvõistluse toetust võib määruse § 9 lõike 3 kohaselt taotleda kuni kuueks
kalendriaastaks. Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust taotletakse määruse § 9 lõike 2
kohaselt taotleda neljaks kalendriaastaks. Sellistel juhtudel teeb toetuse andja määruse § 22 lõike 4
kohaselt toetuse eraldamise otsuse iga kalendriaasta kohta eraldi, arvestades komisjoni ettepanekut.
See aga tähendab, et taotluse esitamise ja komisjoni ettepaneku tegemise ning toetuse eraldamise
otsuse tegemise vahele võib jääda mitme aasta pikkune ajavahemik. Seetõttu on vajalik, et enne uue
kalendriaasta kohta otsuse tegemist esitaks toetuse saaja vahearuande juba eraldatud toetuse
kasutamise kohta ja ühtlasi kinnitaks, et järgnevate kalendriaastate tegevused ja kulud ei ole
muutunud. Muudatuste korral tuleb nendest toetuse andjat teavitada, kes otsustab kaalutlusõiguse
alusel ja taotlusvooru eesmärki silmas pidades, kas muudatusi arvestada ja aktsepteerida.
Muudatustest teavitamine on oluline selleks, et toetuse andjal oleks võimalikult ajakohane teave
projekti või tegevuste elluviimise kohta.
Lõikes 7 sätestatakse, et maakonna spordiliidu toetuse saaja peab hiljemalt toetuse kasutamise
kalendriaasta 31. oktoobriks esitama toetuse andjale andmed maakonna kohaliku omavalitsuse
üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse tegeliku või eeldatava rahalise panuse kohta
maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal. Eeldatava panuse kohta esitab
toetuse saaja info siis, kui 31. oktoobri seisuga ei ole veel kogu KOV-i toetus välja makstud. See nõue
on vajalik, et järgida eelnõu § 14 lõikes 4 sätestatud nõude täitmist. Kui selgub, et maakonna
spordiliidu toetus on rohkem kui 85% võrra suurem KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse
toetuse kasutamise kalendriaastal, võib toetuse andja muuta toetuse eraldamise otsust määruse § 24
lõike 5 järgi ning teeb vajaduse korral toetuse tagasinõudmise otsuse.
Lõikes 8 rõhutatakse, et toetuse saaja peab koos aruandega tagastama toetuse kasutamata jäägi.
Lõikes 9 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg.
Lõikega 10 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel
avalduse alusel pikendada
Lõikes 11 nimetatakse asjaolud, mida toetuse andja aruande menetlemise käigus kontrollib. Toetuse
andja kontrollib aruannet kooskõlas taotlusvooru eesmärgiga.
Lõikes 12 sätestatakse, et aruande menetlemise käigus on toetuse andjal õigus küsida toetuse
kasutamise kuludokumente.
Lõikes 13 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbivaatamise käigus selgub, et
aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes esitatud
andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste kõrvaldamiseks
võib toetuse andja toetuse saajale anda kuni seitse tööpäeva, mille võrra aruande menetlustähtaeg
pikeneb. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
Lõigetes 14 ja 15 sätestatakse aruande kinnitamata jätmise ja sellest teavitamise alused.
Lõikega 16 täpsustatakse, et aruande esitamist ei nõuta Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse
saajalt, sest tegu on konkreetse sportlase ettevalmistustoetusega, mille puhul ei ole aruande esitamine
taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalik.
27
Paragrahviga 31 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist
nimetatud otsuse alusel.
Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta ehk
esitatakse toetuse tagasinõudmise alused.
Lõike 2 kohaselt, ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või
nõue täidetakse või kui toetuse saaja ise avastas ja teatas toetuse andjale, et talle on hüvitatud
mitteabikõlblik kulu ning tagastas selle toetuse andjale ehk täidetud on kõik toetuse vabatahtliku
tagastamise tingimused.
Lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja tagastama toetuse selle tagasinõudmise otsuses sätestatud ajaks.
Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja
tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tagastada, tuleb toetuse eraldamise
otsus tunnistada kehtetuks. Seda seetõttu, et kui määratud toetust toetuse tagasinõudmise otsuse tõttu
saada ei ole, lõpevad toetuse eraldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ka toetuse saaja muud
kohustused, näiteks kohustus viia toetatavad tegevused lõpuni. Toetuse tagasinõudmise otsus kui
haldusakt hakkab HMS-i § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või
kättetoimetamisest koostoimes HMS-i § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha
menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või
seda muudetakse.
Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb toetuse saajale anda võimalus asjaolusid selgitada
ehk ta HMS-i kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimas olevast
menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teadaolevaid asjaolusid selgitada ja toetuse andja
on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.
Lõike 4 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kolme aasta jooksul alates toetuse saaja
viimase kohustuse täitmise lõppemisest, välja arvatud ebaseadusliku riigiabi korral. Sellisel juhul
võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.
Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse
üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud
tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks
loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on
uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole
kasutatud kooskõlas toetuse andmise tingimuste ja toetuse eraldamise otsusega.
Ebaseadusliku riigiabi korral tuleb toetus tagasi maksta koos intressiga toetuse väljamaksmisest
arvates vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 14
lõikega 2, mille rakendamissätted on komisjoni määruse nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu
määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artiklites 9–11.
Toetuse saaja turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada koos liitintressiga ehk eelneval
aastal kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, mille rakendamise nõue tuleneb Euroopa
Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklist 11. Aluseks tuleb võtta toetuse maksmise ajal
rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär. Toetust saanud toetatavate tegevuste
puhul tuleb ebaseaduslik riigiabi seega tagastada liitintressiga alates päevast, kui ebaseaduslik abi
28
maksti, ning intressi määraks tuleb võtta komisjoni riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb
maksta kuni toetuse tagasimaksmiseni.
Lõike 5 kohaselt tuleb ebaseadusliku riigiabi korral toetus tagasi maksta koos intressiga toetuse
väljamaksmisest arvates vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse
üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83,
27.03.1999, lk 1–9), artikli 14 lõikele 2, mille rakendamissätted on Komisjoni määruse nr 794/2004,
millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud
eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–
9), artiklites 9–11. Toetuse saaja turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada koos liitintressiga
ehk eelneval aastal kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, mille rakendamise nõue tuleneb
Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklist 11. Aluseks tuleb võtta toetuse maksmise ajal
rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär. Toetust saanud toetatavate tegevuste
puhul tuleb ebaseaduslik riigiabi seega tagastada liitintressiga alates päevast, kui ebaseaduslik abi
maksti, ning intressi määraks tuleb võtta komisjoni riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb
maksta kuni toetuse tagasimaksmiseni.
Lõikes 6 on sätestatud, et kui toetuse tagasinõudmise otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus
suurusega kuni 500 eurot, jäetakse toetuse tagasinõudmise otsus tegemata.
Lõike 7 kohaselt, kui toetuse andjal ei ole võimalik reaalselt rikkumise rahalise mõju suurust hinnata,
võib ta kaalutlusõigusele tuginedes vähendada toetust protsentuaalselt rikkumise raskusega.
Lõigetega 8 ja 9 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse tagasimaksmise
ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Toetuse saaja
võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse
kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud
ajatamise kava.
Lõigete 10 ja 11 kohaselt on toetuse andjal ajatamise taotluse menetluseks ette nähtud kümne
tööpäeva, kuid põhjendatud juhul võib ajatamise taotluse menetlust pikendada mõistliku aja võrra,
teavitades sellest toetuse saajat. Tagasimaksmise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei saa olla
pikem kui neli kuud.
Lõike 12 kohaselt võib toetuse andja ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse
teha ka koos toetuse tagasinõudmise otsusega ning otsusest teavitatakse toetuse saajat e-keskkonna
kaudu või tähtkirjaga posti teel.
Lõike 13 kohaselt on toetuse andjal õigus tühistada toetuse osadena tagasimaksmise võimaldamise
otsus ehk ajatamisotsus, kui toetuse saaja ei pea kinni tagasimaksmise ajakavast. Toetuse saaja peab
toetuse tagastama 30 kalendripäeva jooksul ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamisest.
Lõikes 14 on sätestatud, et kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta, võib toetuse andja
nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi HMS-i § 69 lõike 1 ja võlaõigusseaduse § 1028 alusel
(alusetu rikastumise sätete alusel). See tähendab, et toetuse tagasinõudmise otsus on täidetav üksnes
tsiviilkohtu kaudu.
8. peatükk „Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused“
Paragrahviga 32 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates toetuse eraldamise
otsuse jõustumisest.
29
Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima tegevused ellu heakskiidetud taotluse kohaselt ehk seal
nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ja saavutama tema enda kavandatud tulemused.
Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete
esitamisel, sealhulgas ettenähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist, õigete
andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist.
Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja järgima teenuste ostmisel RHS-i põhimõtteid ka siis, kui ta ei ole
hankija RHS-i tähenduses. Kui ta seda ei ole, peab ta tõendama, et toetuse eest tehtavate tegevuste
elluviimiseks vajalike üheliigiliste ostude või teenuste maksumuse kujunemisel on järgitud RHS-i §-
s 3 sätestatud nõudeid. RHS-i tähenduses mittehankijate kohustust ühtlustatakse RHS-i tähenduses
hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on tegemist avaliku ressursi kasutamisega. Toetuse saaja
peab võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist tehingute puhul, mille maksumus on ilma
käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda.
Punkti 4 kohaselt tuleb toetuse saajal järgida vähese tähtsusega abi andmise reegleid, kui toetuse kujul
on tegemist sellise abi saamisega. Nimetatud reeglitest tuleneva kohustuse rikkumine võib kaasa tuua
toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise, sest see kujutaks endast toetuse kasutamisega seotud
Euroopa Liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Liidu huvide rikkumist.
Punkti 5 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust
tõendavaid dokumente ning muid tõendeid raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste kohaselt.
Punkti 6 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust
tõendavaid dokumente ning muid tõendeid kümme aastat alates toetuse saamisest, kui toetust anti
vähese tähtsusega abina. See tähendab, et kui vähese tähtsusega abi reeglitest tuleneb pikem
dokumentide või andmete säilitamise kohustus, tuleb nende dokumentide säilitamisel järgida
raamatupidamisseadusest pikemaid tähtaegu.
Punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest,
mida tuleb rakendada ka finantsandmete kajastamisel. Finantsandmed, st kulud ja nende maksumus
peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see, millised neist on käsitletavad abikõlblikena.
Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise otsuse, sest võib tekkida
kahtlus, et kogu tegevustega seotud finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole usaldusväärne.
Punkti 8 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses esitatud
või tegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud teabe alusel,
kas tegevuste rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab toetuse
eraldamise otsus muutmist. Toetuse saaja peab taotlema nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste,
sealhulgas tegevuste, tulemuste, eelarve ja tähtaegade muutmiseks, kui muudatus eeldab toetuse
eraldamise otsuse muutmist.
Punkti 9 kohaselt peab toetuse saaja tähtaegselt tagastama koos aruandega toetuse kasutamata jäägi
ja toetuse tagasinõudmise otsuse kohase toetuse.
Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele, sest eelkõige on
toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust või
paikapidavust, sealhulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja
pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegemist ei ole pettuse
ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud kohustuse
30
rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige seetõttu, et kulu
abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda.
Punkti 11 kohaselt peab toetuse saaja täitma ka muid kohalduvates õigusaktides sätestatud kohustusi.
Paragrahviga 33 kehtestatakse toetuse saaja õigused.
Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud
toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse
saaja võib pöörduda toetuse andja poole, et saada juhiseid tegevuste nõuetekohaseks elluviimiseks,
sealhulgas eelhinnangut kavandatavatele muudatustele, selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude
eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms.
Punktis 2 sätestatakse, et toetuse saajal on õigus toetusest igal ajal loobuda ja toetus tagastada.
Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus arvamuse ja vastuväidete ärakuulamisele HMS-i §-is 40
sätestatud juhtudel. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul on võimalik
oma arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht
dokumentide suhtes, mille haldusorgan on tema asja menetlemise käigus esitanud.
Paragrahviga 34 kehtestatakse toetuse andja kohustused.
Punktiga 1 rõhutatakse toetuse andja kohustust edastada taotlejale või toetuse saajale käesoleva
määrusega reguleeritud otsused ettenähtud tähtaja jooksul.
Punktiga 2 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida vähese tähtsusega abi andmise korral
konkurentsiseaduse 6. peatükist tulenevaid kohustusi. Nimetatud peatükk kehtestab vähese
tähtsusega abi andmise reeglid.
Punkti 3 kohaselt on toetuse andjal kohustus säilitada toetuse taotlemise ja andmisega seotud tõendeid
kümme aastat toetuse eraldamise otsuse tegemisest arvates.
Punkti 4 kohaselt on toetuse andjal kohustus kontrollida tegevuste elluviimist, sealhulgas vaadata läbi
aruandeid.
Punkti 5 kohaselt on toetuse andjal kohustus koostada taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased
juhendmaterjalid ja teha need taotlejale / toetuse saajale kättesaadavaks.
Punkti 6 kohaselt peab toetuse andja kas omal või toetuse saaja algatusel selgitama toetuse andmist
ja kasutamist puudutavaid reegleid ning teavitama toetuse saajat viivitamata reeglites toimunud
muudatustest.
Punkti 7 kohaselt kohustub toetuse andja tegema muid toiminguid, mis tulenevad eelnõust ja
kohalduvatest õigusaktidest.
Paragrahviga 35 kehtestatakse toetuse andja õigused.
Punktidega 1 ja 2 sätestatakse toetuse andja õigus kontrollida tegevuste elluviimist ja nõuda
asjakohaste täiendavate andmete esitamist.
31
Punktis 3 sätestatakse, et toetuse andja võib vähendada toetuse suurust, kui tegevuste maksumus
väheneb või kui Kultuuriministeeriumi eelarves toimuvad muutused. Selle õiguse sätestamine on
oluline eelkõige mitmeks aastaks taotletavate toetuste puhul, kus toetus makstakse välja iga
kalendriaasta kohta eraldi tuginedes ühele komisjoni ettepanekule. Sellisel juhul peab jääma toetuse
andjale võimalus eelarvelistel põhjustel mitte arvestada komisjoni ettepanekus toodud toetuse
summat.
Punkti 4 kohaselt on toetuse andjal õigus tunnistada toetuse eraldamise otsus kehtetuks ja/või teha
toetuse tagasinõudmise otsus (sisuliselt toetuse vähendamise või tühistamise otsuseid) ning muid
eelnõus sätestatud otsuseid.
9. peatükk „Rakendussätted“
Paragrahvis 36 on kirjeldatud määruse rakendamist. Enne määruse jõustumist antud sporditoetuse
kasutamisega seotud aruandlusele ning toetuse tagasinõudmisele ja -maksmisele kohaldatakse enne
määruse jõustumist kehtinud tingimusi ja korda. Seega näiteks 2023. aastal eraldatud toetuste
aruandlusele kohaldub kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määrus nr 12 „Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning
toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja
kord“.
Paragrahvis 37 on sätestatud määruse kehtetuks tunnistamine – kultuuriministri 21. detsembri
2012. a määrus nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud
vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse
määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks.
3. Eelnõu lisa
Määruse lisas „Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord“
on esitatud üksikasjalik ülevaade kriteeriumitest ja täiendavatest tingimustest, mida kasutatakse
spordialaliitude riikliku toetuse jaotamisel.
Lisa koosneb seitsmest peatükist:
1. Spordialaliidu toetuse jaotamine spordialaliitude rühmade vahel
Selles peatükis kirjeldatakse spordialaliidu tegevustoetuse ja noortespordi toetuse jagunemist
spordialaliitude rühmade vahel. Spordialaliidud on jagatud kolme rühma ja kõigile neist on antud
protsentide vahemik, mis kirjeldab sellele rühmale antavat toetuse osa kogu toetuse mahust. Selle
kohaselt jagunevad toetused järgmiselt:
60–65% – olümpiaalade spordialaliidud;
25–30% – võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud;
10–15% – muud spordialaliidud.
Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse ja Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse
jaotamisel käsitletakse spordialaliite ühes rühmas.
Team Estonia koondise toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt:
30–40% – olümpiaalade spordialaliidud;
32
55–65% – võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud;
5–10% – muud spordialaliidud.
2. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja tegevustoetuse
arvutamise kord
Tegevustoetuse suuruse arvutamisel võetakse arvesse järgmisi asjaolusid:
spordiala harrastajate arv Eesti spordiregistri (edaspidi ESR) viimase kinnitatud seisuga,
arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja -koolides, kus tegutseb vähemalt üks
konkreetse spordiala treenerikutsega treener;
treenerikutsega treenerite üldarv spordialal ESR-i andmetel toetuse taotluse esitamise
tähtpäeva seisuga;
viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arv spordialal ESR-i andmetel toetuse taotluse
esitamise tähtpäeva seisuga;
täiskasvanute sportlikud saavutused;
viimastel olümpiamängudel startinud sportlaste arv;
hea juhtimistava järgimine spordialaliidus.
Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogutavad spordialaliidu saavutuspunktid kujunevad
konkreetsete kriteeriumide alusel, mille abil kujuneb välja spordialaliidule antav toetuse summa.
Olümpiaalade spordialaliitudel, võistkondlikke sportmänge arendavatel spordialaliitudel ja muudel
alaliitudel hinnatakse seejuures sportlike saavutusi erinevate punktide alusel.
3. Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja noortespordi
toetuse arvutamise kord
Spordialaliidu noortespordi toetus jaotatakse järgmiselt:
25% toetusest – spordiala noorte harrastajate arv ESR-i viimase kinnitatud seisuga,
arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja -koolides, kus tegutseb vähemalt üks
konkreetse spordiala treenerikutsega treener;
25% toetusest – spordiala noorte harrastajate arv spordiklubides, spordikoolides ja
spordialaliitudes, kelle treenimise eest eraldatakse treeneri tööjõukulu toetust, arvestades
noori, kes on toetuse kasutamise aasta 1. jaanuari seisuga vähemalt 10-aastased;
50% – noorte ja juunioride sportlikud saavutused.
Noorte sportlike saavutuste eest kogutavad spordialaliidu saavutuspunktid kujunevad konkreetsete
kriteeriumide alusel, mille abil kujuneb välja spordialaliidule antav toetuse summa. Olümpiaalade
spordialaliitudel, võistkondlikke sportmänge arendavatel spordialaliitudel ja muudel alaliitudel
hinnatakse seejuures sportlike saavutusi erinevate punktide alusel.
4. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse hindamise kriteeriumid ja toetuse
arvutamise kord
Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse suuruse määramisel lähtutakse kuni 4-aastasest
perioodist ja lisa punktides 19 ja 20 nimetatud põhimõtetest. Iga-aastase toetuse suuruse arvutamisel
võetakse aluseks Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel
spordikohtunikele tasutud koondsumma nimetatud nelja-aastase perioodi esimesele aastale eelnenud
aastal. Võistkondlike sportmänge arendavate spordialaliitude toetuse arvutamisel on täiendavad
kriteeriumid võrreldes ülejäänud spordialaliitudega.
33
5. Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord
Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamisel arvestatakse järgmisi sportlase või võistkonnaga,
kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, seotud asjaolusid:
toetuse taotlemise aastale eelneva kahe aasta tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel;
potentsiaal saavutada toetuse taotlemise aastale järgneval neljal aastal rahvusvahelistel
tiitlivõistlustel häid tulemusi;
positiivne mõju Eesti ühiskonnale ja noortele;
kavandatud treeningkava ja eelarve realistlikkus ning kuluartiklite põhjendatus;
spordiala populaarsus ja kandepind Eestis ja maailmas.
6. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse
määramise kord
Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse suuruse sportlase ja tema treeneri kohta otsustab toetuse
andja igal aastal vastavalt eraldatud eelarvevahendite suurusele. Sportlased saavad toetust vastavalt
tasemele, mille määravad saavutatud tulemused. Tasemeid on neli: A+, A, B ja C.
Olümpiaettevalmistustoetust võib teatud tingimustel eraldada ka 18–22-aastastele noorsportlastele.
Lisaks eelnevale on määruse lisas sätestatud täpsemad tingimused, kuidas toetus kujuneb, millisel
perioodil seda kasutada saab jne.
7. Toetus ühekordsete projektide elluviimiseks
Toetus on mõeldud erandlike, erakorraliste ja kiireloomuliste asjaolude tõttu esitatud projekti- ja
tegevustoetuste ning investeeringute toetamiseks. Otsuse taotluse kohta teeb Eesti Olümpiakomitee
nimetatud komisjon.
Spordialaliitudele toetuse eraldamise tingimused on sätestatud ka kehtiva määruse lisas. Võrreldes
kehtiva määrusega muudetakse Team Estonia koondise toetuse (varem saavutusspordi toetus)
osakaalusid alaliitude vahel ja täpsustatakse Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse eraldamise
tingimusi.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vähese tähtsusega abi puudutavad sätted on Euroopa Liidu vastava regulatsiooniga kooskõlas.
5. Määruse mõjud
Spordiseaduse kohaselt korraldavad ja edendavad sporti riik, kohaliku omavalitsuse üksused ja
spordiorganisatsioonid kogu rahva kehalise ja vaimse vormi, sportliku eluviisi, samuti noorte
sportliku eneseteostuse eesmärgil. Kõnealune määrus on spordivaldkonna rahastamise alusdokument,
milles on sätestatud spordi riikliku rahastamise põhimõtted. Hästi loetav, ajakohastatud ja asjakohane
määrus lihtsustab spordiorganisatsioonidel spordi rahastamise põhimõtetest arusaamist ja seega
peamise eesmärgi – spordi arendamise – saavutamist.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muutmisega ei kaasne lisakulusid.
7. Määruse jõustumine
34
Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti
Olümpiakomiteele, Eesti Paralümpiakomiteele, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele,
Sihtasutusele Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus, Spordimeditsiini Sihtasutusele,
Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele ja Eesti Olümpiakomitee liikmesorganisatsioonidele
(spordialaliitudele ja maakonna spordiliitudele).
35