Kiri

. Riigikogu juhatus Meie: 19.09.2024 nr 2-5/24-01058-3 Eesti seisukohad disainilahenduste õiguse lepingu läbirääkimiste kohta Austatud Riigikogu juhatus Edastan Vabariigi Valitsuse 19. septembri 2024. a istungil heaks kiidetud järgmised Eesti seisukohad nõukogu otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi disainilahenduste õiguse lepingu üle, eelnõu kohta: 1.1. Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu eesmärki anda Euroopa Komisjonile luba läbirääkimistel osalemiseks, kuna need võivad mõjutada Euroopa Liidu ühiseid õigusnorme. 1.2. Eesti toetab disainilahenduste õiguse lepingu eesmärke, milleks on ühtlustada tööstusdisainilahenduste kaitse taotluste esitamise menetlus- ja vorminõudeid, et muuta tööstusdisainilahenduste süsteem õiguskindlamaks ja järjepidevamaks ning hõlbustada taotluste esitamist rahvusvaheliselt. 1.3. Eesti toetab nõukogu otsuse eelnõule lisatud läbirääkimisjuhiseid, mille eesmärk on tagada disainilahenduste õiguse lepingu kooskõla Euroopa Liidu asjakohaste tööstusdisainilahendusi käsitlevate õigusaktidega ning kindlustada Euroopa Liidule õigus kasutada osaliste assambleel kõigi tema liikmesriikide hääli. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seletuskiri 2. Nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi disainilahenduste õiguse lepingu üle 3. Nõukogu otsuse lisa (läbirääkimisjuhised) Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee Teadmiseks: Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Elen Nurme 693 5201 [email protected] 2 (2)  SELETUSKIRI Eesti seisukohtadele nõukogu otsuse kohta, mis käsitleb läbirääkimisi disainilahenduste õiguse lepingu üle Tööstusdisainilahendus (edaspidi ka disainilahendus) on toote või selle osa välimus, mis koosneb toote enese ja/või selle kaunistuste omadustest (jooned, piirjooned, värvid, kuju, faktuurid, materjal jne). Disainilahenduse kaitse eesmärk on anda ainuõigus toote või selle osa välimusele ent mitte monopoolseid õigusi toote kui sellise üle. Disainilahenduse kaudu edasi antav visuaalne atraktiivsus on üks peamisi tegureid, mis mõjutab tarbijaid eelistama üht toodet teisele. Hea tööstusdisain annab tootele konkurentsieelise ja soodustab innovatsiooni. Alates 2005. aastast on Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (World Intellectual Property Organisation, WIPO) kaubamärkide, tööstusdisainilahenduste ja geograafiliste tähiste alase õiguse püsikomitee pidanud läbirääkimisi tööstusdisainilahenduste registreerimise reeglite rahvusvahelise ühtlustamise ja lihtsustamise üle. Komitee tuvastas 2009 teemad, milles liikmetel peaks olema sarnane seisukoht, ning koostas 2010. aastal disainilahendusi reguleerivaid õigusnorme ja menetlusi käsitleva lepingu esimese eelnõu. WIPO peaassamblee otsustas 07.2022 oma 63. istungjärgul kutsuda kokku diplomaatiline konverents, et sõlmida vastav rahvusvaheline kokkulepe. See toimub 11–22.11.2024 Saudi Araabia pealinnas Ar-Riyāḑis. Kuna kokkulepe on tihedalt seotud Euroopa Liidu (EL) normidega reguleeritud valdkonnaga (nn EL disainidirektiiv ja disainimäärus ning nende muutmise ettepanekud), antakse Euroopa Komisjonile mandaat lepingu läbirääkimisteks EL nimel. Kavandatava kokkuleppe eesmärk on ühtlustada rahvusvaheliselt tööstusdisainilahenduste taotluste esitamise menetlust ja vorminõudeid. Näiteks käsitletakse selles taotluse esitamise eri etappe, taotluste avaldamist, uudsussoodustuse perioodi, tööstusdisainilahenduse kujutise esitamist ja kirjeldust. Leping puudutab valdavalt menetluslikke, mitte materiaalõiguslikke küsimusi (v.a uudsussoodustuse periood/grace period). Lepinguga muudetakse disainilahenduste rahvusvaheline registreerimine lihtsamaks ja prognoositavamaks, mis aitab edendada loomemajanduse ja tööstusdisainerite huve. Disaineritest ettevõtjad võidaksid ühtsetest reeglitest – nad saavad taotleda disainilahendusele kaitset eri riikides sarnaste menetluste, sarnaste vorminõuete alusel. Euroopa Komisjonile läbirääkimisteks mandaadi andmine ning selle kaudu rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimine võib mõjutada Euroopa Liidu ja selle kaudu ka Eesti õigust. Nii Eesti kui ka Euroopa Liidu eesmärk on tagada rahvusvahelise kokkuleppe kooskõla ELi õigusega ning liikmesriikidele sellest tulenevate kohustustega. Üldjoontes on kavandatava lepingu sätted kooskõlas kehtiva ja kavandatava ELi õigusega ning selle kaudu ka Eesti õigusega. Praegu ei ole näha, et lepinguga võetavate kohustustega kaasneksid täiendavad kulud riigieelarvesse. Lepinguga ühtlustatakse taotluse esitamise menetluslikke aspekte ja vorminõudeid taotlejate jaoks. Tagatakse menetluste lihtsus ning ühetaolisus eri riikides ning vähendatakse bürokraatiat. 1  1. Sissejuhatus Justiitsministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile seisukohad Euroopa Liidu nõukogu (edaspidi ka nõukogu) otsuse eelnõu kohta, millega antakse Euroopa Komisjonile (edaspidi ka Komisjon) mandaat pidada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi WIPO disainilahenduste õiguse lepingu üle. Nõukogu otsuse eelnõuga (dokument nr 10873/24 „Soovitus: nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi disainilahenduste õiguse lepingu üle“) antakse Komisjonile volitus pidada kõnealuse kokkuleppega seotud läbirääkimisi. Otsuse eelnõuga ei anta Komisjonile allkirjastamise mandaati, luba piirdub läbirääkimistesse asumisega ja nende pidamisega. Euroopa Komisjon esitas kõnealuse otsuse eelnõu 06.06.2024 ja seda on arutatud EL Nõukogu intellektuaalse omandi töögrupis 10.06, 02.07 ja 19.07. Eesistuja planeerib esitada otsuse eelnõu ja läbirääkimisjuhised heakskiitmiseks Coreperi 18.09.2024 ning eeldatavalt konkurentsivõime nõukogusse (KVN) 26.09.2024. Otsuse vastuvõtmiseks EL nõukogus on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus. Otsuse eelnõu kohaselt toimuvad läbirääkimised selle lisas esitatud läbirääkimisjuhiste alusel, mida võib vastavalt läbirääkimiste arengule muuta ja edasi arendada. Praeguse hinnangu kohaselt kuuluvad disainilahenduste õiguse lepingu reguleerimisalas olevad küsimused liidu ainupädevusse – ELis on sama temaatika reguleeritud nn EL disainidirektiivis, disainimääruses kui ka mõlema muutmise ettepanekus. Läbirääkimistel konsulteeritakse ELi nõukogu intellektuaalomandi töögrupiga, mis on erikomiteeks ELTL artikli 218 lõike 4 tähenduses. Eesti seisukohad on koostanud Patendiameti intellektuaalomandiõiguse osakonna juhataja Cady Kaisa Rivera ([email protected]), sama osakonna õigusnõunik Kadri Kroodo ([email protected]) ja Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik Martin Jõgi ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna asekantsler Heddi Lutterus ([email protected]). 2. Kavandatava WIPO lepingu õiguslik taust ja eesmärk ning põhielemendid WIPO juurde on loodud kaubamärkide, tööstusdisainilahenduste ja geograafiliste tähiste alase õiguse püsikomitee (SCT), mis tegutseb foorumina, kus arutada kaubamärke, tööstusdisainilahendusi ja geograafilisi tähiseid reguleeriva õiguse järkjärgulise rahvusvahelise arengu käigus esilekerkivaid küsimusi. Esimesed ettepanekud disainilahenduste registreerimise rahvusvahelise ühtlustamise ja lihtsustamise kohta tehti SCT-le 2005. aastal. Komitee tuvastas 2009. aastal need teemad, milles liikmetel peaks olema sarnane seisukoht, ning koostas 2010. aastal disainilahendusi reguleerivaid õigusnorme ja menetlusi käsitleva lepingu esimese eelnõu. WIPO peaassamblee otsustas 2022. aasta juulis kokku kutsuda diplomaatilise konverentsi hiljemalt 2024, et sõlmida disainilahenduste kaitset reguleerivate õigusnormide ühtlustamist käsitlev rahvusvaheline õigusakt. Ka EL on ajalooliselt toetanud disainilahenduste reguleerimise ühtlustamist ja teinud 2 üleskutseid kutsuda kokku diplomaatiline konverents, kus võetaks vastu taoline leping, mis väljendaks kõigi WIPO liikmesriikide huve, nende arengutasemest olenemata. Diplomaatiline konverents toimub 11–22.11.2024 Saudi Araabia pealinnas Ar-Riyāḑis. Eestit konverentsil esindava delegatsiooni liikmeid ei ole veel kinnitatud, tõenäoliselt kuuluvad sinna esindajad Justiitsministeeriumist ja Patendiametist. Diplomaatilisel konverentsil peetavate läbirääkimiste aluseks on lepingu eelnõu (basic proposal; dokument nr DLT/DC/3) ning lepingule lisatud eeskirjad (basic proposal for the regulations; dokument nr DLT/DC/4). Kavandatava rahvusvahelise kokkuleppe eesmärk on ühtlustada rahvusvaheliselt tööstusdisainilahenduste kaitse taotluste esitamise menetlust ja vorminõudeid. Leping sisaldab peamiselt menetlust reguleerivaid sätteid, nagu taotluse esitamine, taotluse avaldamine, uudsussoodustuse periood, tööstusdisainilahenduse kujutise esitamine, suhtlus taotleja ja ameti vahel. See ei puuduta materiaalõiguslikke küsimusi, nagu tööstusdisainilahenduse määratlus, kaitse kehtivuse tingimused ja ulatus (v.a uudsussoodustuse periood (grace period)). Ühtlustatud menetlusreeglid ja vorminõuded aitavad kaasa sellele, et ettevõtjad kõikjal maailmas saavad osaleda majandustegevuses võrdsetel alustel. Tööstusdisainide registreerimise lihtsustamine globaalsel tasandil vähendaks bürokraatiat, soodustaks innovatsiooni ja edendaks loomemajandust. Kavandatav leping aitab seega parandada tööstusdisainilahenduste süsteemi tõhusust, läbipaistvust, järjepidevust ja õiguskindlust, edendades rahvusvahelist kaubandust. Üldpõhimõttena rõhutatakse planeeritava leppe artiklis 1bis, et leping ei piira lepinguosaliste vabadust sätestada tööstusdisainilahenduste suhtes materiaalõiguslikke reegleid ning et kokkulepe ei piira lepinguosaliste kohustuste täitmist muude lepingute alusel (artikkel 1bis). Kavandatav leping kohaldub riiklikele või regionaalsetele tööstusdisainilahenduste taotlustele, mis esitatakse osalisriikide ametitesse (artikkel 2). Mõisteselgitused on esitatud artiklis 1. Lepingu eelnõus sätestatakse tingimused, milliste andmete esitamise võib lepinguosalise amet teha kohustuslikuks tööstusdisainilahenduse taotluse esitamisel (artikkel 3). Amet võib nõuda kas kõiki sättes nimetatud andmeid või üksnes osa neist, kuid mitte täiendavaid, sättes nimetamata andmeid (artikli 3 lõige 2). Sama loogikat järgitakse lepingus läbivalt, nii tuuakse näiteks ametite ja taotleja vahel toimuva suhtluse (artiklis 10) ja esitatavate menetluslike taotluste (disainilahenduse registreeringu pikendamise taotlus artiklis 11) puhul esile kõige olulisemad andmed, mida taotlejalt võib küsida, jättes osalisriikidele paindlikkuse valida, millised loetelus toodud andmetest/nõuetest on nende menetluses kohustuslikud. Üksnes põhiteabe nõudmine peaks tagama menetluste lihtsuse ja ühetaolisuse eri riikides ja bürokraatia vähendamise. Muu hulgas on eelnõu artiklis 3 (ix) alternatiivina A esitatud võimalus nõuda taotluses ka andmeid põlisteadmiste, kultuuriliste väljendusviiside ja bioloogiliste/geneetiliste ressursside kohta, mida disainilahenduses kasutatakse või millel see põhineb. Nimetatud nõude vajalikkuse osas on riigid eriarvamusel, mistõttu sõltub selle lisamine lepingu lõppversiooni läbirääkimiste 3 tulemustest.1 Sättega on seotud ka artikkel 9quinquies, mis sätestab erisused põlisteadmisi ja kultuurilisi väljendusviise sisaldavate disainilahenduste avaldamisele – nimelt tuleks sellise disainilahenduse avalikku registrisse kandmiseks küsida eelnevat nõusolekut kohalikelt inimestelt ja/või kogukonnalt, kellelt need teadmised pärinevad. Artiklis 4 reguleeritakse taotleja esindajale seatavaid tingimusi ning esindaja toimingute õiguslikku tähendust. Sätestatakse, et kui taotlejal pole riigis, kus ta taotlust esitada soovib, elu- ega tegevuskohta, võib amet nõuda esindaja olemasolu, v. a taotluse esitamise kuupäeva saamise eesmärgil taotluse esitamiseks (seda võib teha ka taotleja ise). Esindaja määramise täpsemad tingimused võib määrata kindlaks lepingu osaks olevates eeskirjades. Artiklis 5 sätestatakse nõuded taotlusele, mida ametid peavad aktsepteerima taotluse esitamise kuupäeva määramiseks. Säte on paindlik, lubades kuupäeva määrata ka juhul, kui täidetud on vaid mõni, mitte kõik tingimused. Juhul, kui osalisriigi seadusandlus näeb ette täiendavaid tingimusi, mis on omakorda sama artikli punktis a määratletud, tuleb sellest WIPOt teavitada. Reeglid seoses uudsussoodustuse perioodiga on sätestatud artiklis 6. Uudsuse nõuet ei ole rikutud disainilahenduse avalikustamisel kuni 6 või 12 kuud enne taotluse esitamist, kui on täidetud teatavad nõuded.2 Artiklist 6 on eelnõus esitatud mitu alternatiivi ning lõplik tekst selgub läbirääkimiste käigus. Tegemist on ka ainsa sättega, millel on puutumus materiaalõigusega. Tööstusdisainilahenduse uudsusoodustust on reguleeritud ka EL disainidirektiivi artiklis 6, kus vastavaks perioodiks on 12 kuud (direktiivi muutmise ettepanekus jääb ettenähtavalt samaks). 12-kuulist perioodi on EL liikmesriigid läbirääkimiste eel ka toetanud. Artikliga 7 antakse osalisriigile võimalus sätestada nõue, et taotlus tuleb esitada disainilahenduse autori nimel või nõusolekul. Artiklis 8 reguleeritakse olukorda, kui taotlus sisaldab rohkem kui üht disainilahendust ning taotluses on puudused. Artikkel 9 sätestab nõuded seoses taotlusega lükata edasi disainilahenduse avalikustamist. Artiklis 9bis nähakse ette tööstusdisainilahenduse kaitse tähtaeg, mis peaks olema vähemalt 15 aastat alates taotluse esitamisest või disainilahenduse registreerimisest. Eelnõus on lahtisena sätestatud alternatiivid seoses sellega, kas kehtestada riikidele nõue pakkuda süsteemi taotluste elektrooniliseks esitamiseks, samuti veebiandmebaasi registreeritud disainilahenduste kuvamiseks (artiklid 9ter ja 9quater). Reguleeritakse ka suhtlust ameti ja taotleja vahel (artikkel 10), sh keelenõudeid, ning nõudeid kaitse pikendamise taotluses sisalduvatele andmetele ja lõivu tasumisele (artikkel 11). Artiklites 12 ja 13 reguleeritakse toimingutest antud tähtaegade pikendamist ja ennistamist ning artiklis 14 prioriteedinõude 1 Kuigi on tegemist vabatahtliku nõudega, võib selline rahvusvahelisse leppesse kirjutatud võimalus ka antud kujul häirida disainilahenduste kaitse saamist jurisdiktsioonides, kus riigid on siiski otsustanud seda rakendada. 2 Üldreeglina tuleks tööstusdisainilahenduse taotlus esitada enne selle avalikustamist, vastupidisel juhul ei ole tagatud selle uudsus. Teatud jurisdiktsioonides (sh ka ELis) kehtib aga uudsussoodustusperioodid. Taolisel juhul võib disainilahendusele õiguskaitset taotleda ka juhul kui avalikustamisest ei ole möödas enam kui nõutud ajaperiood. Ehk kui disainilahendus on tehtud avalikkusele kättesaadavaks ent sellele taotletakse õiguskaitset nõutud ajaraami jooksul (artikli 6 näitel 6 või 12 kuu jooksul, ELis hetkel 12 kuud) pärast selle avalikustamist, on sellele siiski võimalik edukalt õiguskaitset taotleda. Kui õiguskaitset taotletakse hiljem kui nõutud 6 või 12 kuu jooksul, ei ole seda võimalik aga registreerida. 4 parandamist ja täiendamist ning taastamist. Artiklis 14bis on kajastatud osa riikide ettepanek sätestada nõue pakkuda prioriteedidokumentide elektroonilise vahetamise võimalust. Eelnõu artiklites 15–18 reguleeritakse disainilahenduste litsentside ja pantide registrisse kandmist, vastavatele taotlustele esitatavaid nõudeid ja seda, milliseid andmeid kohustuslikus korras nõuda ei ole lubatud (artikli 15 lõige 4). Sätestatakse tingimused ka registreeritud litsentsi või pandi muutmisele ja kustutamisele (artikkel 16) ning rõhutatakse, et litsentsi mitteregistreerimine ei mõjuta litsentsi objektiks oleva disainilahenduse registreeringu kehtivust (artikkel 17). Artiklis 19 käsitletakse omaniku muutmise tööstusdisainiregistrisse kandmise tingimusi ning artiklis 20 nimede ja aadresside muutmist registris. Artiklis 21 reguleeritakse registrikandes sisalduvate vigade parandamist. Võimaliku tehnilise toe pakkumist arenguriikidele WIPO poolt käsitletakse artiklis 22. Eelnõu osaks on ka eeskirjad, mille olemus on avatud eelnõu artiklis 23. Selle järgi kehtestatakse eeskirjades täpsemad reeglid juhtudel, kui see on lepingus sõnaselgelt sätestatud. Eeskirjad võivad reguleerida lepingu rakendamiseks vajalikke üksikasju ning administratiivse iseloomuga nõudeid, küsimusi ja protseduure. Haldus- ja lõppsätetega nähakse ette raamistik lepingu haldamiseks. Muu hulgas on kavas luua assamblee, kus on esindatud kõik lepinguosalised ja kus tegeletakse muude ülesannete hulgas kõigi lepingu haldamise ja arendamise küsimustega (artikkel 24). Lepinguga seotud haldusülesandeid hakkab täitma WIPO rahvusvaheline büroo (artikkel 25). Lepingut saab muuta üksnes diplomaatilisel konverentsil (artikkel 26). Artiklis 27 on sätestatud, kes saab lepinguga liituda. Artiklis 28 reguleeritakse lepingu jõustumise aega (sõnastatud praegu lahtisena). Täielikult lahtiseks on jäetud ka lepingu suhtes tehtavate reservatsioonide säte (artikkel 29). Lisaks sisaldab eelnõu sätteid disainilahenduste õiguse lepingu denonsseerimise (artikkel 30) ning keelte, allkirjastamise ja hoiulevõtja kohta (artiklid 31–32). 3. EL nõukogu otsuse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Nõukogu otsuse eesmärk on anda Euroopa Komisjonile mandaat läbirääkimiste alustamiseks ELi nimel disainilahenduste õiguse lepingu üle. Nõukogu otsuse eelnõule lisatud seletuskirjas hindab Euroopa Komisjon, et disainilahenduste õiguse lepinguga reguleeritud küsimused kuuluvad liidu ainupädevusse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõigete 1 ja 2 alusel. Disainilahenduste kohta on olemas kaks kehtivat ELi õigusakti ja kaks seadusandlikku ettepanekut mõlema muutmiseks (viimased puudutavad lõpusirgel olevat EL disainireformi): 1) direktiiv 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta; 2) disainilahenduste õiguskaitse direktiivi ettepanek 2022/0392 (COD), mille komisjon on vastu võtnud 28.11.2022 ning mis tuleb Euroopa parlamendil ja nõukogul 2024. aasta lõpuks seadusandliku tavamenetluse teel vastu võtta (uus direktiiv); 5 3) nõukogu määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta; 4) määruse ettepanek, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 6/2022 ühenduse disainilahenduse kohta ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2246/2002 (uus määrus). Disainilahenduste õiguse lepingut kohaldatakse kõigi tööstusdisainilahenduste suhtes, mida saab lepinguosalise õiguse alusel registreerida (kavandatava lepingu artikkel 2). See sisaldab sätteid, millega reguleeritakse disainilahendusele kaitse taotlemise ja registreerimise korda. Direktiiviga 98/71/EÜ on ühtlustatud ELi liikmesriikide disainilahenduste kaitset käsitleva materiaalõiguse teatavaid aspekte. Direktiivi artiklis 6 on ette nähtud uudsussoodustuse periood varem avalikustatud disainilahendustele õiguskaitse saamiseks – sama küsimust reguleerib ka disainilahenduste kaitse lepingu artikkel 6. Uue direktiivi eesmärk on ühtlustada disainilahendusi reguleerivaid õigusnorme mitte ainult materiaalõiguslikust seisukohast, vaid ka menetluste ja registreerimisprotsesside teatavate aspektide suhtes. See sisaldab uusi sätteid, mis käsitlevad taotlusele esitatavaid nõudeid (artikkel 25), disainilahenduse kujutist (artikkel 26), taotluse esitamise kuupäeva (artikkel 28) ja avaldamise edasilükkamist. Kõiki neid küsimusi reguleeritakse ka disainilahenduste õiguse lepingus. Disainilahenduste määrusega (EÜ) nr 6/2002 loodi kogu ELi hõlmav süsteem, mis võimaldab saada ühenduse disainilahendusele ühtse kaitse. Disainilahenduste õiguse lepingu kõik sätted vastavad disainilahenduste määruse asjaomastele sätetele. See tähendab, et kohustused, mille EL võtab disainilahenduste õiguse lepingu sõlmimisel, kuuluvad valdkonda, mis on juba ELi õigusega hõlmatud. Uue määruse eesmärk on ajakohastada ja parandada kehtivaid sätteid ning parandada ELi disainilahenduste kaitse kättesaadavust, tõhusust ja taskukohasust. Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) art 218 sätestab rahvusvaheliste lepingute läbirääkimise korra ELis. ELi nõukogu otsustab läbirääkimiste alustamise üle, annab läbirääkimisjuhised ning volitab välislepingu allkirjastamist ja vastuvõtmist. ELTL art 218 lõike 3 kohaselt peab Euroopa Komisjon esitama nõukogule soovituse läbirääkimiste alustamiseks ning läbirääkija määramiseks, mida käesoleva otsuse eelnõuga tehakse. ELTL artikli 218 lõike 4 kohaselt võib nõukogu anda läbirääkijale juhised läbirääkimistel osalemiseks, need moodustavad mandaadi osa. ELTL artikkel 114 annab ELi seadusandjale volitused võtta meetmeid, mis on kavandatud siseriiklike eeskirjade ühtlustamiseks ja siseturu regulatiivse killustumise vältimiseks, tingimusel et need meetmed on taotletavate eesmärkidega proportsionaalsed. Nõukogu otsuse eelnõu (06.06.2024 dokument nr COM(2024) 232) koosneb põhjenduspunktidest ja kahest artiklist. Artikli 1 kohaselt antakse komisjonile luba alustada WIPO raames liidu nimel läbirääkimisi disainilahenduste kaitset reguleerivate õigusnormide ühtlustamist käsitleva lepingu üle, konsulteerides intellektuaalomandi töörühmaga (erikomitee). Artikli 2 kohaselt on otsuse lisas läbirääkimisjuhised. Läbirääkimisjuhiste kohaselt tuleb silmas pidada, et leping oleks kooskõlas EL tööstusdisainilahenduse õigusaktidega. Samuti, et lepingus ei sätestataks sõnaselget nõuet avalikustada disainides kasutatud või neisse lisatud põlisteadmiste või bioloogiliste ja geneetiliste ressursside päritolu ja allikat. Tuleks ka tagada, et kui lepingu tekst viitab EL 6 ainupädevuse valdkonnale, saaks EL kasutada assambleel kõigi liikmesriikide hääli. Juhiste kohaselt peaks komisjon andma nõukogule ja Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru läbirääkimiste edenemisest ja ka läbirääkimiste käigus ettetulevatest probleemidest. Läbirääkimisjuhiseid võidakse kohandada vastavalt läbirääkimiste käigus tehtud edusammudele. Praeguse mandaadi alusel pole võimalik kavandatava lepingu allkirjastamine ehk kohustuste võtmine osalisriigile ei Eesti ega ELi poolt institutsioonina. Seega ei ole tegemist lepingu sõlmimisega välissuhtlemisseaduse § 19 mõistes. Kui lepingu lõplik tekst on ELi ainupädevuses, saab allkirjastamise otsuse teha EL kui institutsioon ent selleks on vajalik saada ja liikmesriikidega läbi rääkida uus mandaat ELi nõukogus. ELi liikmesriigid sel juhul eraldiseisvalt WIPO lepingut allkirjastada ei saa ning lepinguga võetud kohustuse ülevõtmine/rakendamine toimub tavapärases ELi otsustusprotsessis lepingu rakendamiseks mõeldud ELi õiguse menetlemisel (direktiiv, määrus) ja selle ülevõtmisel Eesti õigusesse. 4. Otsuse eelnõu vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele Nõukogu otsuse õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõiked 3 ja 4. Otsuse eelnõu vastab subsidiaarsuse põhimõttele, sest tulenevalt ELTLi artikli 218 lõigetest 3 ja 4 on ELi ühiseid reegleid puudutavates küsimustes pädevus Euroopa Liidul ning seega on vaja anda mandaat läbirääkimisteks Euroopa Komisjonile. Tulenevalt otsuse reguleerimisesemest ei ole sama eesmärgi saavutamine ELi liikmesriikidel iseseisvalt võimalik, kuivõrd mandaadi andmiseks on ELTLi kohaselt pädev ELi nõukogu. Otsuse eelnõu vastab ka proportsionaalsuse põhimõttele. Eelnõuga antakse mandaat läbirääkimisteks valdkonnas, mis on reguleeritud ELi õigusega. Nii Eesti kui ka EL toetavad kavandatava lepingu eesmärke ühtlustada rahvusvaheliselt tööstusdisainilahenduste kaitse taotluste esitamise menetlust ja vorminõudeid ning muuta selle kaudu disainilahenduste süsteem õiguskindlamaks ja järjepidevamaks. Disainilahenduste rahvusvahelise registreerimise lihtsamaks ja prognoositavamaks muutmine ning bürokraatia vähendamine aitab edendada loomemajanduse ja tööstusdisainerite huve ning julgustada neid oma disainilahendusi rahvusvaheliselt kaitsma. Nende eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed on proportsionaalsed. Kavandatavad sätted reguleerivad eelkõige menetluslikke küsimusi, need on piisavalt paindlikud ning puuduvad märkimisväärsed vastuolud lepingu ja ELi õiguse vahel. 5. Otsuse majanduslikud, sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud Kavandatava kokkuleppe eesmärk on ühtlustada rahvusvaheliselt tööstusdisainilahenduste taotluste esitamise menetlust ja vorminõuded. Leping puudutab valdavalt menetluslikke, mitte 7 materiaalõiguslikke küsimusi . Kuivõrd leping on suures osas juba kooskõlas Eesti ja EL vastavasisulise õigusega, ei ole sellel ettenähtavaid suuri majanduslikke, sotsiaalseid või õiguslikke mõjusid. Lepinguga muudetakse disainilahenduste rahvusvaheline registreerimine lihtsamaks ja prognoositavamaks ning vähendatakse bürokraatiat. See aitab edendada loomemajanduse ja tööstusdisainerite huve. Ka Eesti disaineritest ettevõtjad võidaksid ühtsetest taotluste esitamise menetlusreeglitest ja vorminõuetest, kui nad saavad taotleda oma tööstusdisainilahendustele kaitset eri riikides sarnaste menetluste ja ühtsete vorminõuete alusel. Leping omab seega ettenähtavalt positiivset mõju kaubandusele ja loomemajandusele. Kuivõrd tegeletakse menetlus- ja vorminõuete ühtlustamisega rahvusvahelisel tasandil ning valdkond on juba varasemalt ELis harmoneeritud, ei too leping Eesti avalikule sektorile kaasa ettenähtavaid märkimisväärseid kulusid (sh Patendiameti andmetel ka vajadust palgata täiendavaid tööstusdisainilahenduste eksperte). 6. Eesti seisukohad ja nende põhjendused 1.1 Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu eesmärki anda Euroopa Komisjonile luba läbirääkimistel osalemiseks, kuna need võivad mõjutada Euroopa Liidu ühiseid õigusnorme. 1.2 Eesti toetab disainilahenduste õiguse lepingu eesmärke, milleks on ühtlustada tööstusdisainilahenduste kaitse taotluste esitamise menetlus- ja vorminõudeid, et muuta tööstusdisainilahenduste süsteem õiguskindlamaks ja järjepidevamaks ning hõlbustada taotluste esitamist rahvusvaheliselt. 1.3. Eesti toetab nõukogu otsuse eelnõu juurde lisatud läbirääkimisjuhiseid, mille eesmärk on tagada disainilahenduse õiguse lepingu kooskõla Euroopa Liidu asjakohaste tööstusdisainilahendusi käsitlevate õigusaktidega ning kindlustada Euroopa Liidule õigus kasutada osaliste assambleel kõigi tema liikmesriikide hääli. Eesti toetab nõukogu otsuse eelnõu ja selle lisaks olevaid läbirääkimisjuhiseid. Eesti nõustub komisjoni volitamisega pidama ELi nimel läbirääkimisi, kuivõrd kavandatava lepinguga reguleeritavad küsimused on tihedalt seotud ELi õigusega (kehtiv disainidirektiiv ja määrus kui ka nende käimasolev kaasajastamise reform). Tuleb arvestada, et kuna rahvusvahelise kokkuleppe tekst on alles tööversioon ning WIPO liikmesriikidel on selles osas erinevad huvid, mida asutakse kaitsma diplomaatilisel konverentsil (11–22.11.2024, Ar-Riyāḑ), peab olema valmis paindlikkuseks ning vajaduseks läbirääkimisjuhiseid jooksvalt muuta. Nii Eesti kui ka Euroopa Liidu eesmärk on tagada läbirääkimistel rahvusvahelise kokkuleppe kooskõla ELi õigusega ning liikmesriikidele sellest tulenevate kohustustega. (EL on ajalooliselt disainilahenduste reguleerimise ühtlustamist toetanud ning teinud üleskutseid diplomaatilise konverentsi kokkukutsumiseks.) Eestis leidub tööstusdisainilahendusi puudutav regulatsioon 8 tööstusdisaini kaitse seaduses ning tööstusdisainilahenduse määruses, millega on üle võetud ka eespool viidatud ELi õigus. Suuremas osas on kavandatava lepingu eelnõu tekst paindlik ning kooskõlas Eestis juba kehtivate tööstusdisaini taotluse menetlemise reeglitega kui ka vastava EL õigusega. Eesti pooldab läbirääkimisjuhistes sätestatut, mille kohaselt tuleb läbirääkimiste käigus püüda tagada, et disainilahenduste lepingus ei sätestataks sõnaselgeid nõudeid seoses põlisteadmiste ja kultuuriliste väljendusviiside avalikustamisega taotluses. Täpsemalt on lepingu artiklis 3 nimetatud andmed, mille esitamist võib registreeriv amet taotlejalt nõuda. Artikli 3(ix) alternatiivi A all on sätestatud osalisriigile võimalus kehtestada nõue, et taotluses tuleb avaldada andmeid põlisteadmiste, kultuuriliste väljendusviiside ja bioloogiliste/geneetiliste ressursside kohta, kui disainilahenduses on neid kasutatud. Nimetatud sättega on seotud ka artikkel 9quinquies, mis sätestab erisused põlisteadmisi ja kultuurilisi väljendusviise sisaldavate disainilahenduste avaldamisel. Selliseid nõudeid kehtiv tööstusdisaini kaitse seadus ega ELi disainiõigus ette ei näe. Sama kinnitab ka nõukogu otsuse eelnõu seletuskiri, kus kinnitatakse, et sõnaselged nõuded võivad häirida disainilahenduse kaitse saamist jurisdiktsioonides, kus otsustatakse neid rakendada. Taoliste meetmete ainueesmärk peaks olema läbipaistvuse tagamine. Nendega ei peaks kaasnema sanktsioone ega õiguskaitsevahendeid, mis mõjutaksid tööstusdisainilahenduse taotlust või tööstusdisainilahendusest tulenevaid õigusi. Eesti pooldab ka läbirääkimisjuhiste p-s 3 sätestatut, mille kohaselt tuleb püüda tagada, et kui disainilahenduste õiguse lõplik tekst viitab ELi ainupädevusse kuuluvale valdkonnale, saaks Euroopa Liit osalisriikide assambleel kasutada kõigi tema liikmesriikide hääli, et poleks takistatud ainupädevuse teostamine. Samas, vastavasisuliste tekstiliste muudatuste läbirääkimisel ei tohiks ületada teisi EL punaseid jooni või kasutada neid vahetuskaubana. Samuti tuleb meeles pidada 24.07.2024 Coreper järeldusi, kus kutsuti Komisjoni üles lubama liikmesriikidel leppega ühineda EL kõrval, kui EL-le 27t häält tagavaid tekstilisi muudatusi ei ole praktilistel põhjustel võimalik leppesse inkorporeerida. 7. Kooskõlastamine Eesti seisukohad kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega ELi koordinatsioonikogus 11.09.2024. Samuti on 03.07.2024 Justiitsministeerium saatnud e-kirjaga WIPO kavandatava lepingu kohta teavitusi eri asutustele ja organisatsioonidele, paludes soovi korral esitada oma märkused hiljemalt 26.08.2024. Info edastati Patendiametile, Patendivolinike Kojale, Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjonile, Juristide Liidule, Tartu Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti Kunstiakadeemiale, Tallinna Tehnikakõrgkoolile, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaupmeeste Liidule, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, Startup Estoniale, Eesti Disainerite Liidule, Eesti Disainikeskusele, Eesti Plastitööstuse Liidule, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidule, Eesti Masinatööstuse Liidule, Eesti Puitmajaliidule, Eesti Mööblitootjale Liidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjale Liidule, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidule, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidule, Eesti Toiduliidule ja Eesti Suveniiride Müüjate Tootjate Liidule. 9 Arvamuse esitas Patendiamet, kes pooldas lepingu sõlmimist teatud tehniliste osundustega. Arvamuse esitas ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes nõustus samuti vajadusega ühtlustada valdkonda rahvusvahelisel tasandil, kuivõrd hetkel on siin valdkonnas riikide praktikad ja nõuded erinevad. 10  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 6.6.2024 COM(2024) 232 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi disainilahenduste õiguse lepingu üle ET ET  SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) juurde on loodud kaubamärkide, tööstusdisainilahenduste ja geograafiliste tähiste alase õiguse alaline komitee, mis tegutseb foorumina, kus arutada kaubamärke, tööstusdisainilahendusi ja geograafilisi tähiseid reguleeriva õiguse järkjärgulise rahvusvahelise arengu käigus esilekerkivaid küsimusi, ning hõlbustab selles valdkonnas koordineerimist ja annab suuniseid, sealhulgas riigisiseste õigusaktide ja menetluste ühtlustamisel. Esimesed ettepanekud disainilahenduste registreerimise rahvusvahelise ühtlustamise ja lihtsustamise kohta esitati kaubamärkide, tööstusdisainilahenduste ja geograafiliste tähiste alase õiguse alalisele komiteele 2005. aastal. Pärast 2009. aastal selliste teemade kindlakstegemist, milles osalejatel peaks olema sarnane seisukoht, esitas kaubamärkide, tööstusdisainilahenduste ja geograafiliste tähiste alase õiguse alalise komitee sekretariaat komiteele 2010. aastal tööstusdisainilahendusi reguleerivaid õigusnorme ja menetlusi käsitleva lepingu esimese eelnõu. Ajalooliselt on Euroopa Liit (edaspidi „EL“ või „liit“) innukalt pooldanud disainilahenduste reguleerimise ühtlustamist ja teinud üleskutseid kutsuda kokku diplomaatiline konverents, kus võtta vastu disainilahenduste kaitset reguleerivate õigusnormide ühtlustamise leping (edaspidi „disainilahenduste õiguse leping“), mis väljendaks kõigi WIPO liikmesriikide huve, olenemata nende arengutasemest. 2022. aastal otsustas WIPO peaassamblee kutsuda kokku kaks diplomaatilist konverentsi, mis peaksid toimuma enne 2024. aasta lõppu. Üks konverents intellektuaalomandit, geneetilisi ressursse ja geneetiliste ressurssidega seotud põlisteadmisi käsitleva rahvusvahelise õigusakti (edaspidi „geneetiliste ressursside õigusakt“) sõlmimiseks ning teine disainilahenduste õiguse lepingu sõlmimiseks ja vastuvõtmiseks. Diplomaatilise konverentsi ettevalmistamiseks ja selle korralduse kindlaksmääramiseks otsustas WIPO peaassamblee kutsuda 2023. aasta teisel poolel kokku ettevalmistuskomitee. Ettevalmistuskomitee arutas töökorra kavandit, mis esitatakse diplomaatilisele konverentsile vastuvõtmiseks, konverentsil osalema kutsutud isikute nimekirja ja kutsete kavandeid ning muid konverentsiga seotud korralduslikke küsimusi. Ettevalmistuskomitee on ühtlasi kiitnud heaks disainilahenduste õiguse lepingu haldus- ja lõppsätete esialgse ettepaneku. Ettevalmistuskomitee otsustas kutsuda ELi diplomaatilisele konverentsile eridelegatsioonina. Lisaks andis WIPO peaassamblee kaubamärkide, tööstusdisainilahenduste ja geograafiliste tähiste alase õiguse alalisele komiteele korralduse kohtuda enne ettevalmistuskomitee kokkukutsumist 2023. aasta teisel poolel erakorralisel istungil, et kõrvaldada disainilahenduste õiguse lepingu eelnõus esinevad suuremad lüngad. 2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED Ei kohaldata. ET 1 ET  3. SOOVITUSE ÕIGUSLIK KÜLG disainilahenduste õiguse lepingu esialgne ettepanek disainilahenduste õiguse lepingu eesmärk on ühtlustada tööstusdisainilahenduste kaitse taotluste esitamise menetluslikke aspekte ja vorminõudeid. Näiteks käsitletakse selles taotluse esitamise eri etappe, taotluste avaldamist, uudsussoodustuse perioodi (the grace period), tööstusdisainilahenduse kujutise esitamist, kirjeldust ja kohustust registreerida litsentsid intellektuaalomandi registris. See ei puuduta aga materiaalõiguslikke küsimusi (disainilahenduse määratlus, kaitse kehtivuse tingimused ja ulatus). disainilahenduste õiguse leping sisaldab peamiselt menetlussätteid, mis puudutavad järgmisi küsimusi: mõisted (artikkel 1), üldpõhimõtted (artikkel 1a), lepingu kohaldamisala (artikkel 2), disainilahenduse kaitse taotluse sisu (artikkel 3), esindajaid (artikkel 4), taotluse esitamise kuupäeva määramine (artikkel 5), uudsussoodustuse periood taotluse esitamiseks disainilahenduse varasema avalikustamise korral (artikkel 6), nõue esitada taotlus autori nimel (artikkel 7), muudatused ja osadeks jagamine (artikkel 8), disainilahenduse avaldamine (artikkel 9), teatised (artikkel 10), pikendamistaotluste sisu (artikkel 11), tähtaegadega seotud leevendusmeetmed (artiklid 12–13), prioriteedinõuete parandamine ja täiendamine (artikkel 14), litsentsi registreerimise taotlused ja litsentsi registreerimata jätmise tagajärjed (artiklid 15–17), litsentsi äramärkimine (artikkel 18), omanikuvahetuse registreerimine (artikkel 19), nimede ja aadresside muutmine (artikkel 20), vigade parandamine (artikkel 21), tehniline abi lepinguosalistele (artikkel 22) ja lepingule lisatud eeskirjad (artikkel 23). Lisaks võimaldaks disainilahenduste õiguse lepingu artikkel 3 lepinguosalistel nõuda, et taotlejad avalikustaksid tööstusdisainilahenduses kasutatud või neisse lisatud traditsiooniliste kultuuriliste väljendusvormide, põlisteadmiste ning bioloogiliste ja geneetiliste ressursside päritolu või allika. Kuigi see erineb oma olemuselt geneetiliste ressursside õigusaktiga ette nähtud kohustusliku avalikustamise nõudest, mille lepinguosalised peaksid oma riigisisestesse õigusaktidesse üle võtma, võib see siiski häirida disainilahenduste kaitse saamist jurisdiktsioonides, kus otsustatakse seda rakendada. Haldus- ja lõppsätetega nähakse ette institutsiooniline raamistik disainilahenduste õiguse lepingu haldamiseks. Muu hulgas on kavas luua assamblee, kus on esindatud lepinguosalised ja kus tegeletakse muude ülesannete hulgas kõigi lepingu alalhoidmise ja arendamise küsimustega (artikkel 24), ning WIPO rahvusvaheline büroo, kes hakkab täitma lepinguga seotud haldusülesandeid (artikkel 25). Samuti sisaldab eelnõu sätteid disainilahenduste õiguse lepingu läbivaatamise (artikkel 26), lepinguosaliseks saamise õiguse (artikkel 27), jõustumise (artikkel 28), denonsseerimise (artikkel 30) ning keelte, allkirjastamise ja hoiulevõtja (artiklid 31–32) kohta. disainilahenduste õiguse lepinguga muudetakse disainilahenduste rahvusvaheline registreerimine lihtsamaks ja prognoositavamaks, mis aitab edendada loomemajanduse ja tööstusdisainerite huve. Avalikustamise nõuet võib aga siiski pidada tööstusdisainilahendusi käsitlevate menetlusnormide sekka sobimatuks. ELi pädevus Enne, kui diplomaatilisel konverentsil algavad läbirääkimised disainilahenduste õiguse lepingu teksti üle, tuleb teha ELi pädevuse esialgne hindamine. Esialgne hindamine ei mõjuta ELi pädevusele antavat lõplikku hinnangut, mis tuleks anda pärast seda, kui läbirääkimiste osapooled on teksti suhtes kokkuleppele jõudnud. disainilahenduste õiguse lepingu vallas ELi pädevuse üle otsustamisel on asjakohane tugineda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõigetele 1 ja 2. ET 2 ET  ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 kohaselt on ELil ainupädevus küsimustes, mis kuuluvad ühise kaubanduspoliitika valdkonda. Intellektuaalomandit puudutavad rahvusvahelised kohustused peaksid kuuluma ühise kaubanduspoliitika valda, kui neil on konkreetne seos rahvusvahelise kaubandusega, mis peaks seisnema selles, et i) need on peamiselt ette nähtud rahvusvahelise kaubanduse edendamiseks, hõlbustamiseks või reguleerimiseks; ii) neil on rahvusvahelisele kaubandusele otsene ja vahetu mõju. Et hinnata, kas need tingimused on täidetud, tuleb arvesse võtta rahvusvaheliste kohustuste eesmärki ja sisu. disainilahenduste õiguse lepingu eesmärk on näha ette asjaomase sektori jaoks ühtsed normid, millega ühtlustada tööstusdisainilahenduste kaitse taotlemise menetlusi. disainilahenduste õiguse lepingu eelnõu tekstis ei ole siiski konkreetset sätet, milles täpsustataks lepingu eesmärki. Disainilahenduste õiguse leping aitab parandada tööstusdisainilahenduste süsteemi, muutes seda õiguskindlamaks ja järjepidevamaks. Ühtlustatud vorminõuded ja uudsussoodustuse tingimused, mille kohaselt saab taotleda disainilahenduste kaitset, aitavad kaasa sellele, et ettevõtjad kõikjal maailmas saavad osaleda majandustegevuses võrdsetel alustel. Nende elementide põhjal võib eeldada, et disainilahenduste õiguse lepingu peamine eesmärk on parandada tööstusdisainilahenduste süsteemi tõhusust, läbipaistvust, järjepidevust ja õiguskindlust, et edendada, hõlbustada ja reguleerida rahvusvahelist kaubandust. disainilahenduste õiguse leping käsitleb peamiselt disainilahenduse kaitse taotluste suhtes kohaldatavaid vorminõudeid ega sisalda peale uudsussoodustuse muid materiaalõiguslikke sätteid (disainilahenduste kaitsekõlblikkus, kaitse ulatus vms). Vorminõuete ühtlustamist võib pidada rahvusvahelist kaubandust mõjutavaks. Näiteks kohtuasjas C-389/151 võttis Euroopa Liidu Kohus seisukoha, et ühtse registreerimismehhanismi loomise tagajärjel oleks päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleval muudetud Lissaboni kokkuleppel otsene ja vahetu mõju rahvusvahelisele kaubandusele, kuna see muudaks ELi ja kolmandate riikide vahelise kaubavahetuse tingimusi (vt punkt 70). Lisaks sisaldab disainilahenduste õiguse leping ühte materiaalõiguse sätet (artikkel 6): uudsussoodustuse perioodi ühtlustamine (6 või 12 kuud). Uudsussoodustus mõjutab vahetult enne disainilahenduse kaitse taotluse esitamist avalikustatud disainilahenduse kaitsekõlblikkust. disainilahenduste õiguse lepingu sellel sättel võib olla otsene ja vahetu mõju disainilahendusi käsitlevatele vaidlustele, mis tekivad rahvusvahelise kaubavahetuse käigus, kui tegemist on disainilahenduste kaitse alla kuuluvate kaupadega. ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt on liidul ainupädevus sõlmida rahvusvaheline leping juhul, kui sõlmitav leping võib mõjutada liidu ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala, eeldades et võetavad kohustused kuuluvad valdkonda, mis on liidu ühiseeskirjadega juba suures osas kaetud (ilma et valdkonnad peaksid täielikult kattuma). ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 alusel tehtavas analüüsis tuleb arvesse võtta järgmist: i) ELi õigusega ja kõnealuse rahvusvahelise lepingu eelnõu sätetega hõlmatud valdkondi; ii) nende prognoositavat edasist arengut; iii) nende õigusnormide ning sätete laadi ja sisu, et teha kindlaks, kas rahvusvaheline leping võib kahjustada liidu õigusnormide ühetaolist ja järjepidevat kohaldamist ning nendega kehtestatud süsteemi nõuetekohast toimimist. Disainilahenduste kohta on kaks ELi õigusakti (ja kaks seadusandlikku ettepanekut), mille asjakohasust tuleks disainilahenduste õiguse lepingu kontekstis hinnata. 1 Kohtuotsus, 25. oktoober 2017, C-389/15, EU:C:2017:798. ET 3 ET  Direktiiv 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta Ettepanek: direktiiv disainilahenduste õiguskaitse kohta 2022/0392(COD) disainilahenduste õiguse lepingut kohaldatakse kõigi tööstusdisainilahenduste suhtes, mida saab lepinguosalise õiguse alusel registreerida (artikkel 2). See sisaldab sätteid, millega reguleeritakse disainilahendusele kaitse taotlemise ja registreerimise korda, sealhulgas lubatud nõudeid, mida võib kaitsetaotluse heakskiitmise suhtes esitada (artikkel 3), taotluse esitamise kuupäeva määramise reegleid (artikkel 5), uudsussoodustuse reegleid (artikkel 6), tähtaegu ja leevendusmeetmeid (artikkel 12). Samuti sisaldab see erisätteid õiguste taastamise (artikkel 13) ja vigade parandamise kohta (artikkel 21). Mõned neist sätetest jätavad lepinguosalistele teatava kaalutlusõiguse. Näiteks artiklis 3 (kaitsetaotluste kohta) on sätestatud, et „[i]ga lepinguosaline võib nõuda, et taotlus sisaldaks mõningaid või kõiki järgmisi märkeid või elemente...“. See kaalutlusõigus ei ole siiski absoluutne, kuna artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et „[t]aotluse juures ei või nõuda peale lõikes 1 ja artiklis 10 nimetatute muid märkeid ega elemente“. Seega piirab see lepinguosalise vabadust kehtestada ise oma menetlusnõuded. Mõned sätted võimaldavad seevastu lepinguosalistel teha erandeid materiaalõiguslikest kohustustest, kui taotluse rahuldamine ei ole riigisisese õiguse alusel lubatud (vt näiteks artikkel 21 vigade parandamise kohta). Direktiiviga 98/71/EÜ (edaspidi „direktiiv“) on ühtlustatud ELi liikmesriikide disainilahenduste kaitset käsitleva materiaalõiguse teatavaid aspekte. Direktiivi artiklis 6 on ette nähtud uudsussoodustuse periood varem avalikustatud disainilahendustele kaitse saamiseks – sedasama küsimust reguleerib ka disainilahenduste õiguse lepingu artikkel 6. Disainilahenduste õiguse lepingu sõlmimise pädevuse analüüsimisel tuleb arvesse võtta ka ELi õiguse prognoositavat tulevast arengut. Komisjon võttis disainilahenduste õiguskaitse direktiivi ettepaneku 2022/0392(COD) (edaspidi „kavandatav direktiiv“) vastu 28. novembril 2022 ning nüüd tuleb Euroopa Parlamendil ja nõukogul see seadusandliku tavamenetluse teel 2024. aasta lõpuks vastu võtta. Kavandatava direktiivi eesmärk on ühtlustada disainilahendusi reguleerivaid õigusnorme mitte ainult materiaalõiguslikust seisukohast, vaid ka menetluste ja registreerimisprotsessi teatavate aspektide suhtes. See sisaldab uusi sätteid, mis käsitlevad taotlusele esitatavaid nõudeid (artikkel 25), disainilahenduse kujutist (artikkel 26), taotluse esitamise kuupäeva (artikkel 28) ja avaldamise edasilükkamist (artikkel 30), mis on kõik küsimused, mida reguleeritakse ka disainilahenduste õiguse lepingus. Kavandatud direktiivi eesmärkide suhtes on põhjenduses 10 selgitatud, et vaja on „ühtlustada menetluseeskirju, et hõlbustada liidus disainilahenduste õiguste omandamist, haldamist ja kaitset. Seepärast tuleks teatavad peamised menetlusõiguse sätted, mis käsitlevad disainilahenduse registreerimist liikmesriikides, ja ELi disainilahenduste süsteemi omavahel vastavusse viia. Liikmesriikide õiguse alusel toimuvate menetluste puhul on piisav, kui kehtestatakse üldpõhimõtted ja jäetakse liikmesriikidele võimalus kehtestada üksikasjalikumad normid.“ Liikmesriikide ja ELi õiguses sätestatud menetluste omavaheliste suhete kohta on kavandatud direktiivi põhjenduses 3 lausutud otsesõnu, et „disainilahenduste süsteemide paralleelne olemasolu ja tasakaal liikmesriikide ja liidu tasandil on liidus intellektuaalomandi kaitse nurgakivi“. Põhjenduses 9 on märgitud, et „õigusnormide ühtlustamist, mis on saavutatud direktiiviga 98/71/EÜ“, on vaja „laiendada ka muudele disainilahendusi käsitlevate materiaalõiguslike normide aspektidele, millega reguleeritakse registreerimise kaudu kaitstud disainilahendusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 6/2002“ ET 4 ET  Sõnastuse poolest on sätestatud kohustused mõnevõrra erinevad. Mõnel puhul kehtestatakse kavandatava direktiiviga kohustuslikud miinimumnõuded, kuid jäetakse liikmesriikidele võimalus võtta täiendavaid meetmeid. Näiteks on artiklis 25 sätestatud taotlusele esitatavad miinimumnõuded. Teised sätted on täiesti vabatahtlikud. Näiteks võimaldab artikli 28 lõige 2 liikmesriikidel nõuda taotluse esitamise kuupäeva määramise eest lõivu (kuid ei muuda seda kohustuslikuks). Kolmandat liiki sätete puhul käib kindla reegliga kaasas tasu võtmise õigus (vt näiteks artikli 25 lõige 2 taotluse esitamise kohta). Nii on direktiivis selgelt sätestatud mitu tähtaega. Suurem kaalutlusruum jäetakse liikmesriikidele riigisiseste disainilahenduse õiguse kehtetuks tunnistamise menetluste kehtestamisel, kuid sellised menetlused peavad siiski vastama teatavatele miinimumnõuetele (artikkel 31). Nõukogu määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta Ettepanek: määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2246/2002 Disainilahenduste määrusega loodi kogu ELi hõlmav süsteem, mis võimaldab saada ühenduse disainilahendusele ühtse kaitse. Samuti on selles sätestatud menetlus ühenduse disainilahenduse registreerimiseks Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis. disainilahenduste õiguse lepingu kõik sätted vastavad disainilahenduste määruse asjaomastele sätetele. See tähendab, et kohustused, mille EL võtab disainilahenduste õiguse lepingu sõlmimisel, kuuluvad valdkonda, mis on juba ELi õigusega hõlmatud. Võttes arvesse ELi õiguse ettenähtavat arengut, võttis komisjon 28. novembril 2022 vastu määruse ettepaneku, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2246/2002 (edaspidi „kavandatav määrus“), mille Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid seadusandliku tavamenetluse käigus 2024. aasta lõpus vastu võtma. Kavandatava määruse eesmärk on ajakohastada ja parandada kehtivaid sätteid ning parandada ELi disainilahenduste kaitse kättesaadavust, tõhusust ja taskukohasust. disainilahenduste õiguse lepingu kõik sätted vastavad ka kavandatud määruse asjaomastele sätetele. Hinnang disainilahenduste õiguse lepingu reguleerimisalasse kuuluvaid küsimusi tuleks pidada liidu ainupädevusse kuuluvaks. Esiteks kuuluvad disainilahenduste õiguse lepinguga reguleeritud küsimused valdkonda, mis on juba reguleeritud liidu õigusega, nagu näitab disainilahenduste määruse materiaalõiguslik kohaldamisala ja varem avalikustatud disainilahendustele kaitse saamiseks ette nähtud uudsussoodustuse perioodi ühtlustamine, mis on sätestatud direktiivi artiklis 6. Teiseks mõjutab sama valdkonda liidu õiguse ettenähtav areng edaspidi, nagu nähtub kavandatava määruse ja kavandatava direktiivi ettepanekust. Direktiivi ettepanek kajastab tõepoolest liidu seadusandja sõnaselget valikut reguleerida ja ühtlustada disainilahenduste valdkonna menetlusnõudeid, mis on jäetud direktiiviga 98/71/EÜ liikmesriikide otsustada. Direktiivi ettepanekuga taotletav nõuete oluline täiendav ühtlustamine jätab liikmesriikidele menetluslikes küsimustes vaid piiratud kaalutlusruumi. Eespool esitatud sätetele tuginedes tuleb seega asuda seisukohale, et disainilahenduste õiguse lepingu sõlmimine kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõigete 1 ja 2 alusel liidu ainupädevusse. ET 5 ET  Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi disainilahenduste õiguse lepingu üle EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 218 lõikeid 3 ja 4, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust, ning arvestades järgmist: (1) Alates 2005. aastast on Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) egiidi all tehtud jõupingutusi tööstusdisainilahenduste kaitse taotluste teatavate menetluslike aspektide ühtlustamiseks rahvusvahelisel tasandil. (2) Nende jõupingutuste tulemusena kutsus WIPO peaassamblee 2022. aastal kokku 2024. aastaks diplomaatilise konverentsi, et sõlmida ja võtta vastu disainilahenduste kaitset reguleerivate õigusnormide ühtlustamist käsitlev leping (edaspidi „disainilahenduste õiguse leping“). (3) Diplomaatiline konverents, millel pidada läbirääkimisi disainilahenduste õiguse lepingu tulevaste sätete üle, on kavas korraldada 11.–22. novembril 2024. (4) disainilahenduste õiguse lepingu eesmärk on ühtlustada tööstusdisainilahenduste kaitse taotlemise teatavaid menetlusi ja vorminõudeid, muutes disainilahenduste rahvusvahelise registreerimise lihtsamaks ja prognoositavamaks, mis aitab edendada loomemajanduse ja tööstusdisainerite huve. (5) Liit peaks osalema disainilahenduste õiguse lepingu üle peetavatel läbirääkimistel, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Komisjonile antakse luba alustada Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni raames liidu nimel läbirääkimisi disainilahenduste kaitset reguleerivate õigusnormide ühtlustamist käsitleva lepingu üle, konsulteerides intellektuaalomandi töörühmaga (erikomitee). Artikkel 2 Läbirääkimisjuhised on esitatud käesoleva otsuse lisas. ET 6 ET  Artikkel 3 Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja Charles Michel ET 7 ET  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 6.6.2024 COM(2024) 232 final ANNEX LISA järgmise dokumendi juurde: Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi disainilahenduste õiguse lepingu üle ET ET  LISA JUHISED LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMISEKS DISAINILAHENDUSTE ÕIGUSE LEPINGU ÜLE (1) Komisjon peaks alustama ja pidama diplomaatilisel konverentsil läbirääkimisi, et sõlmida ja võtta 2024. aastal vastu disainilahenduste kaitset reguleerivate õigusnormide ühtlustamise leping (edaspidi „disainilahenduste õiguste leping“). Läbirääkimistel tuleb silmas pidada järgmisi eesmärke: – disainilahenduste õiguse leping tuleb viia kooskõlla ELi asjakohaste tööstusdisainilahendusi käsitlevate õigusaktidega, eelkõige direktiiviga 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta, ettepanekuga võtta vastu direktiiv disainilahenduste õiguskaitse kohta [2022/0392(COD)], 12. detsembri 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta ning ettepanekuga võtta vastu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2246/2002; – tuleb püüda tagada, et disainilahenduste õiguse lepingus ei sätestataks tööstusdisainilahenduste registreerimise taotluse puhul lubatud nõuete loendis sõnaselgelt nõuet avalikustada tööstusdisainilahenduses kasutatud või neisse lisatud põlisteadmiste või bioloogiliste ja geneetiliste ressursside päritolu või allikas; – tuleb püüda tagada, et kui disainilahenduste õiguse lepingu lõplik tekst viitab ELi ainupädevusse kuuluvale valdkonnale, saaks Euroopa Liit osaliste assambleel kasutada kõigi tema liikmesriikide hääli, ilma et sellise korra suhtes kohaldataks selliseid lisatingimusi, mis mõjutaksid liidu ainupädevuse teostamist. (2) Komisjon peaks andma nõukogule ja Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru läbirääkimiste edenemisest ja ka läbirääkimiste käigus ette tulevatest probleemidest. (3) Käesolevaid läbirääkimisjuhiseid võidakse kohandada vastavalt läbirääkimiste käigus tehtud edusammudele. ET 1 ET