3. isiku täiendav selgitus ja täiendav menetluskulu

Lp Angelika Timusk Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 04.11.2025 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Kaisa Poller Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Mari Past Kristiina Koll ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Liis Kikas Madis Abel Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Andra Olm Karolyn Krillo KOLMANDA ISIKU REPLIIK // TÄIENDAV MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusasja nr: 238-25/297915 Riigihange: „Labori, kohviku, kriisilao ja transpordilüüsi ümberehitus- tööde omanikujärelevalve“ (viitenumber 297915) Vaidlustaja: P.P. Ehitusjärelevalve OÜ Registrikood 11270056 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Advokaadibüroo Tepper & Partnerid e-post [email protected] Hankija: Sihtasutus Pärnu Haigla Registrikood 90004527 Hankija esindaja: Juhatuse liige Veiko Vahula e-post [email protected]; [email protected] Kolmas isik: AS Infragate Eesti Registrikood 10845129 Kolmanda isiku esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected]  NOVE - 2/4 - I ASJAOLUD 1. 31.10.2025 esitas P.P. Ehitusjärelevalve OÜ („Vaidlustaja“) oma täiendavad seisukohad („Seisukoht“). 2. Vastavalt VAKO 28.10.2025 kirjale saavad teised menetlusosalised kuni 05.11.2025 (k.a) Seisukohale vastata. 3. Käesolevaga esitab AS Infragate Eesti („Kolmas isik“) oma repliigi Seisukohale. Ühtlasi sisaldab dokument Kolmanda isiku täiendavat menetluskulude nimekirja. II VASTUVÄITED VAIDLUSTAJALE 4. Kolmas isik jääb kõigiti enda 24.10.2025 vastuse juurde. Kolmas isik leiab, et Seisukohas öeldu ei anna alust vaidlustuse rahuldamiseks. Kordamata varem juba öeldut, esitab Kolmas isik allpool vastuväited Seisukoha peamistele ebakohtadele. A. Veekustutussüsteemide spetsialist 5. Kuna Kolmandal isikul jätkuvalt puudub ligipääs Vaidlustaja pakkumusele, on talle raskesti jälgitav, õieti mis asjaoludel näeb hankija probleemi seonduvalt Vaidlustaja veekustutussüsteemide („VKS“) spetsialistiga. Kui varem oli Kolmandal isikul hankija otsusest teadmine, et „spetsialist on esitamata“1, siis hankija 27.10.2025 vastusest selgus, et Vaidlustaja on küll esitanud nõutava kutsega (turvasüsteemide projekteerija, tase 6) spetsialisti L.K., kuid Vaidlustaja pakkumuses puudub teave L.K. VKS-alase kogemuse kohta.2 6. Olukorras, kus pole üheselt selge, kas spetsialist jäi esitamata või sai spetsialist esitatud, aga teavet jäi vajaka, saab Kolmas isik täpsustada oma õiguslikku positsiooni järgmiselt. Kui vaidlustuskomisjon („VAKO“) peaks tuvastama, et Vaidlustaja on oma pakkumuses jätnud VKS spetsialisti koha ühemõtteliselt täitmata (st pole selgelt välja toodud, et selle koha mehitab L.K.), siis jääb Kolmas isik oma vastuse p-des 9–14 öeldu juurde. Kui aga VAKO peaks tuvastama, et L.K. on siiski arusaadavalt esitatud VKS spetsialisti positsioonile, täiendab Kolmas isik oma argumentatsiooni järgmiselt. 7. Kolmas isik ei nõustu Vaidlustajaga, et kvalifitseerimistingimuses sõnaselgelt esitatud nõuet „vastava eriosa kogemusega“ tuleb tõlgendada nii, et nõutav kogemus on automaatselt tõendatud samas tingimuses mainitud kutsetunnistusega. Esiteks muudaks selline tõlgendus fraasi „vastava eriosa kogemusega“ sisutühjaks, kuna see neelduks kutsetunnistuse nõudes. VAKO ja kohtud on korduvalt selgitanud, et hanketingimust ei tohi tõlgendada moel, et see muutub mõttetuks.3 8. Teiseks, ehkki kutsetunnistuse väljastamisel hinnatakse teatud tingimustel ja piirides ka isiku töökogemust, tehakse seda siiski vaid konkreetse valitava kompetentsi osas, mida isik taotleb. Kutsestandard „turvasüsteemide projekteerija, tase 6“ hõlmab kokku üheksat erinevat valitavat kompetentsi, millest üks on vee- ja vahtkustutuse süsteemide projekteerimine.4 Seega ei saa ainu- üksi tõik, et isikul on kutse „turvasüsteemide projekteerija, tase 6“, tõendada tema kogemust VKSi osas. 9. Arvatavasti on „müstiline“ L.K. Lembit Kiivit. Majandustegevuse registrist („MTR“) nähtuvalt on Vaidlustaja oma tuleohutuse projekteerimise, ehitamise ja hooldamise majandustegevusteates (nr FRP000484) märkinud vastutavaks isikuks just hr Kiiviti. Nagu VAKO saab Kutsekoja kodulehelt veenduda, ei hõlma Lembit Kiiviti turvasüsteemide projekteerimise 6. taseme kutse valitavat kompetentsi „vee- ja vahtkustutuse süsteemide projekteerimine“.5 See muudab eos ainetuks 1 Kolmanda isiku 24.10.2025 vastus vaidlustusele, p 8. 2 Hankija 27.10.2025 vastus vaidlustusele, p 3.1.4.2. Hankija on seal küll öelnud, et pakkumusest ega avalikest andmetest ei nähtu L.K. VKS-alane kvalifikatsioon ja kogemus, kuid arvestades hankija nendingut, et L.K-l on nõutav kutse olemas, siis “kvalifikatsioonis” ei saa probleem olla. Kvalifikatsioon = kutsealane pädevus (kutsetunnistus). 3 VAKOo 62-17/185341, p 15; 121-18/192627, p 14; 241-18/202280, p 14; TlnHKo 3-23-2608, p 10. 4 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11094499 5 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Tunnistused/vaata/11100650/1  NOVE - 3/4 - Vaidlustaja argumentatsiooni, et Lembit Kiiviti erialane kogemus VKSi alal on tuletatav või lausa otse järeldub asjaolust, et tal on kutse „turvasüsteemide projekteerija, tase 6“. See kutse on väljastatud hoopis teistele valitavatele kompetentsidele. 10. Kuivõrd Vaidlustaja ei ole (targu) püüdnud vaidlustusmenetluses esitada tõendeid L.K. töö- alase kogemuse kohta VKSi alal – ja võib-olla seda ei olegi –, siis ei pea Kolmas isik ka pikemalt selgitama, et igal juhul oleks spetsialisti kogemuse alles vaidlustusmenetluses tõendamine menetluslikult lubamatu. 11. Ekslik on Vaidlustaja väide nagu ta ei pidanud Lembit Kiiviti VKSi alase töökogemuse tõendamiseks esitama ühtegi dokumenti.6 Vorm IV (pädeva isiku kinnitus), mille pakkujad pidid iga spetsialisti kohta esitama, ütleb selgelt, et spetsialisti pädevuse ehk asjaomases kvalifitseerimis- tingimuses nõutud kogemuse ja kutsekvalifikatsiooni tõendamiseks tuleb esitada (a) kutsetunnistus ja (b) vajadusel lisadokumendid. Kuna Lembit Kiiviti kutsetunnistus ei hõlma vee- ja vahtkustutuse süsteemide projekteerimise kompetentsi ehk VKSi alane töökogemus ei järeldu kutse olemasolust, siis esines Vaidlustajal vajadus esitada hr Kiiviti VKSi alase kogemuse kohta lisadokumente. Seda Vaidlustaja ei teinud ja see on tema eksimus. Tallinna Halduskohus on kord analoogilistel asjaoludel leidnud, et hoolas pakkuja peab mõistma, et kui tema kutsealase töökogemuse olemasolu ei selgu muudest pakkumuses esitatavatest dokumentidest, siis tuleb selle kohta esitada eraldi lisadokumente.7 B. Tugevvoolu spetsialist 12. Hankija, toetamaks enda otsust lugeda Vaidlustaja esitatud tugevvoolu („TV“) spetsialist I.D. – MTRi andmete pinnalt eeldades Ivo Danziger – mittenõuetekohaseks, viitas VAKO otsusele asjas nr 157-21/237046.8 Vaidlustaja on aga väitnud, et selles VAKO otsuses öeldu praegu ei kehti.9 Vaidlustaja eksib või siis moonutab VAKO otsust. 13. VAKO on oma otsuse p-s 10 sõnaselgelt öelnud järgmist: „Vaidlustuskomisjon nõustub /---/, et /---/ SeOS § 10 lg-test 2 ja 3 ega majandus- ja taristuministri 09.07.2015 määruse nr 88 § 4 lg-test 1, 4 ja 5 ei tulene, et A-klassi pädevustunnistus asendaks diplomeeritud elektriinsener, tase 7 kutsetunnistust.“ Seejärel, olles viidanud nii TTJA eksperdi kui ka EES kutsekomisjoni esimehe (kelle arvamuse esitas oma vastuses vaidlustusele ka Kolmas isik) seletustele, resümeeris VAKO järgmiselt: „Seega kutsetaset ja pädevusklassi ei saa omavahel otseselt võrrelda, A-klassi pädevustunnistus ei asenda elektriinseneri kutsetunnistust.“ Neis avaldustes ei ole Vaidlustaja väidetud „agasid“ või kaasuse spetsiifilisi reservatsioone. VAKO järeldus oli põhimõtteline: A-klassi pädevustunnistus ei ole elektriinseneri kutsetunnistusega samaväärne. Ühtlasi võimaldab tõik, et VAKO on juba tuginenud EESi Lembit Vali arvamusele, ümber lükata Vaidlustaja väite, et hr Vali arvamus on ebaõige.10 14. Ainetu on Vaidlustaja argument, et mõistlik isik sisustaks vaidlusalust kvalifitseerimis- tingimust nii, et A-klassi pädevustunnistus on elektriinseneri kutsetunnistusega samaväärne.11 See on Vaidlustaja subjektiivne arvamus, kantud isiklikust huvist vaidlustusmenetluses. „Mõistlik isik“ lähtub sellest, kuidas asjad päriselt on, st arusaamast, et A-klassi pädevustunnistus ja elektri- inseneri kutsetunnistus ei ole samaväärsed. 15. Vaidlustaja on viidanud kvalifitseerimistingimuse laiendava tõlgendamise põhimõttele. 12 Riigihankeõigus tõesti tunneb niisugust tõlgenduspõhimõtet, ent see aktualiseerub vaid siis, kui 6 Seisukoha p 4. 7 TlnHKo 3-18-652, p 11. 8 Hankija vastus vaidlustusele, p 3.1.9.2. 9 Seisukoha p 7. 10 Seisukoha p 13. 11 Seisukoha p 8. 12 Seisukoha p 8.  NOVE - 4/4 - alusdokumentide säte on mitmeti mõistetav.13 Antud juhul mitmeti mõistetavust ei ole, säte on ühene ja selge: nõutud on kas ühte kutset (või samaväärset) või teist kutset (või samaväärset). Vaidlus on selle üle, mis on „samaväärne“. See on teine fookuspunkt kui tingimuse enda sõnastus. Tõlgenduspõhimõtet, et „samaväärsuse“ kategooriat tuleb tõlgendada laiendavalt, riigihankeõigus Kolmandale isikule teadaolevalt ei tunne. 16. Vaidlustaja argumentatsioon selle kohta, mida TV spetsialist peab või ei pea sõlmitava hankelepingu täitmisel tegema14, on asjakohatu. Sellest ei sõltu hankes kehtestatud ja täitmiseks kohustusliku kvalifitseerimistingimuse täidetuse kontroll. Kui hankija on seadnud teatava nõude, siis ei õigusta selle täitmata jätmist asjaolu, et hankelepingu järgi spetsialist ei peagi nõutud kutsekompetentsi (täies mahus) rakendama. 17. Juba eos kohatuks tuleb pidada ka Vaidlustaja viidet SeOS § 10 lg-le 3.15 Nimelt puudutab vaidlus pakkuja vastavust riigihankes kehtestatud kindla sisuga kvalifitseerimise tingimusele, mitte pakkuja üldist sobilikkust SeOS raamistikus tegutseda. Isegi kui pakkuja täidab SeOS-st tulenevad nõuded, ei tähenda see veel seda, et pakkuja täidab riigihankes seatud täiendavad kriteeriumid. 18. Vaidlustaja on püüdnud leida argumente, miks ta ei pidanud juba pakkumuses esitama tõendeid Ivo Danzigeri hariduse kohta.16 Hankija seatud kriteeriumidele samaväärsuse tõendamine on pakkuja ülesanne ning seda tuleb teha kohe pakkumuses, mitte jääda äraootavale seisukohale, kas ehk hankija esitab täiendava teabepäringu. Hankijale ei saa ette heita, et ta ei andnud Vaidlustajale võimalust esitada hr Danzigeri kohta andmeid tagantjärele, kuna see tähendanuks pakkumuse tagantjärele täiendamist teabega, mida seal varem ei olnud. See oleks pakkumuse lubamatu muutmine ja seda kinnitab ka VAKO varasem praktika.17 III TÄIENDAVAD MENETLUSKULUD 19. 30.10.2025 esitas Kolmas isik oma selleks hetkeks tekkinud menetluskulude nimekirja summas 1236,25 eurot. Et pärast seda kuupäeva on Kolmas isik kandnud täiendavaid menetlus- kulusid, esitab Kolmas isik siinsega on täiendava kulunimekirja. 20. Kolmas isik on pärast 30.10.2025 kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 662,92 eurot (km-ta), mis vastab 3 h 5 min õigusabile tunnihinnaga 215 eurot (km-ta). Kulude täpsem koosseis on esitatud allpool (kõik summad km-ta): 21. Kokkuvõttes taotleb Kolmas isik, et VAKO mõistaks Vaidlustajalt Kolmanda isiku kasuks välja viimase menetluskulud summas 1899,17 eurot (km-ta). Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat 13 TlnHKo 3-23-2101, p 15; VAKOo 61-23/258151, p 9; 51-23/259110, p 11.1.5. 14 Seisukoha p 9. 15 Seisukoha p 11. 16 Seisukoha p 14. 17 Nt VAKOo 172-21/237564, p 14.