Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

VAIDLUSTAJATE SEISUKOHT Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 E-post [email protected] Riigihanke number: 299050 Kuupäev: 4. november 2025 Vaidlustuse esitajad: Aktsiaselts Salome Auto Registrikood 10043453 Kadaka tee 42a, 12915 Tallinn E-post [email protected] SALOME TARTU AKTSIASELTS Registrikood 10124298 Võru tn 242, 51013 Tartu E-post [email protected] Esindaja: Marit Toom, vandeadvokaat Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid Roseni 7, 10111 Tallinn Telefon 66 45 130 E-post [email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Registrikood 70007340 Lõkke 4, 10122 Tallinn E-post [email protected] 1. Vaidlustamata asjaolud 1.1. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka Hankija) 29. oktoobri 2025 vastusest nähtub, et Hankija ei vaidlusta järgmiseid asjaolusid: 1.1.1. Hankemenetluses nr 293726 „Sõiduautode varuosade ja pesuvedelike ostmine Päästeametile ja Politsei- ja Piirivalveametile“ (edaspidi ka esimene hankemenetlus) esitasid Aktsiaselts Salome Auto ning SALOME TARTU AKTSIASELTS (edaspidi ka Ühispakkujad) hankepassi, kuhu oli referentslepinguteks märgitud muuhulgas PPA hange "Sõidukite varuosade ostmine” (viitenumber: 249174), PPA hange "Sõidukite hooldus- ja remonditeenuse ostmine” (viitenumber 265874). 1.1.2. Hankija kontrollis viidatud infot ja tegi päringu Politsei- ja Piirivalveametile, et selgitada, kui suures mahus oli Aktsiaselts Salome Auto nimetatud lepinguid viidatud ajavahemikul täitnud. Hankija sai vastuseks, et hankelepingut "Sõidukite varuosade ostmine” (viitenumber 195105) täideti perioodil 30.04.2022 – 29.04.2025 summas 13 901,33 eurot, hankelepingut "Sõidukite varuosade ostmine” (viitenumber 249174) täideti perioodil 30.04.2022 – 29.04.2025 summas 189 364,13 eurot ja hankelepingut "Sõidukite hooldus- ja remonditeenuse ostmine” (viitenumber 265874) täideti perioodil 30.04.2022 – 29.04.2025 summas 162 161,74 eurot.  1.1.3. Esimeses hankemenetluses tegid pakkumise Ühispakkujad, Balti Autoosad Aktsiaselts (10279055) ja Aktsiaselts K.G. Knutsson (10169266), kellest ükski ei täitnud kvalifitseerimisnõudeid ning hankemenetlus lõpetati. 1.1.4. Hankemenetlus nr 299050 „Sõiduautode varuosade ja pesuvedelike ostmine Päästeametile ja Politsei- ja Piirivalveametile“ (edaspidi ka teine hankemenetlus) on sisuliselt identne esimese hankemenetluse, välja arvatud kvalifitseerimistingimused. Hankija tõi teises hankemenetluses kvalifitseerimistingimustes referntslepingu kogumaksumuse summa nii palju alla poole (80 000 euro peale), et kõik esimeses hankemenetluses pakkumuse teinud pakkujad kvalifitseeruksid teises hankemenetluses. 1.1.5. Teises hankemenetluses esitasid pakkumused täpselt samad pakkujad, kes olid esitanud pakkumused ka esimeses hankemenetluses. 1.1.6. Hankija teadis juba teise hankemenetluse välja kuulutamisel, et kõik esimeses hankemenetluses pakkumuse esitanud pakkujad kvalifitseeruvad teises hankemenetluses. Hankija oli ise vastavalt kvalifitseerimistingimusi leebemaks korrigeerinud. St Hankija teadis, et ka Ühispakkujad vastavad teise hankemenetluse kvalifitseerimistingimustele. 1.1.7. Hankija ei vaidlusta seda, et Ühispakkujad vastavad teise hankemenetluse kvalifitseerimistingimustele sisuliselt. 1.1.8. Hankija ei vaidlusta seda, et teine hankemenetlus on läbi viidud nn pöördmenetlusena (RHS § 52 lõige 3). 1.2. Seoses esimese hankemenetluse lõpetamisega lepingut sõlmimata ja teise hankemenetluse välja kuulutamisega selgitavad Ühispakkujad täiendavalt järgmist. 1.3. Ühispakkujad ei ole väitnud, et esimene hankemenetlus viidi läbi üksnes informatsiooni kogumise eesmärgil (vt Hankija 29. oktoobri 2025 vastuse punkt 1.3). Ühispakkujad üksnes toovad välja, et asjaolud kujunesid selliseks, et Hankija sai esimese hankemenetluse kaudu infot, kui palju tuleb kvalifitseerimistingimusi (referentslepingute maksumust) alla poole tuua selleks, et esimeses hankemenetluses osalenud pakkujad kvalifitseeruksid. Hankija ei ole tegelikult ka vaidlustanud seda, et esimeses hankemenetluses oli referentslepingute maksumus nii kõrge (350 000 eurot), et keegi ei kvalifitseerunud ning et teises hankemenetluses oli referentslepingute maksumus 4 korda madalam (80 000) nii et sisuliselt kvalifitseerusid kõik esimese hankemenetluse pakkujad teises hankemenetluses. 2. Ühispakkujate täiendavad seisukohad 2.1. Kõige olulisem fakt selle vaidluse juures on asjaolu (mida Hankija muide ei vaidlusta), et Hankija teadis, et Ühispakkujad kvalifitseeruvad teises hankemenetluses ning et Hankijal olid olemas väga täpsed andmed nende lepingute kohta, mille alusel Ühispakkujad kvalifitseeruvad. 2.1.1. Ühispakkujad juhivad VAKO tähelepanu sellele, et seda fakti ei ole Hankija käsitlenud ei kvalifitseerimata jätmise otsuse põhjendustes ega ka vastuses vaidlustusele. Hankija ignoreerib seda täielikult, kuid see fakt on praegu määrava tähtsusega. Seda asjaolu ei saa vaidlustuse lahendamisel arvestamata jätta. 2.1.2. Kohtupraktika kohaselt on pakkuja kvalifitseerimata jätmine välistatud, kui pakkuja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks vajalikud andmed või dokumendid on hankijale kättesaadavad. Kvalifitseerimata Lehekülg 2 / 5  jätmise otsuse tegemise eelduseks on põhimõtteliselt asjaolu, et pakkuja poolt teatavate andmete või dokumentide esitamata jätmine ka tegelikult takistab pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimist. 1 Pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalike täiendavate dokumentide või andmete tähtaegne esitamata jätmine ei too vääramatult kaasa pakkuja kvalifitseerimata jätmist, kui asjaomased dokumendid või andmed on hankijal selle pakkuja kvalifitseerimist või kvalifitseerimata jätmist käsitleva otsuse tegemisel siiski olemas. Vastupidine tõlgendus viib proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus olevale tulemusele ehk toob kaasa pakkuja kvalifitseerimata jätmise ebaolulise ning hankemenetluse kulgu või teiste pakkujate õigusi mitte rikkuva möödalaskmise tõttu.2 2.1.3. Eeltoodust tulenevalt ei tohtinud Hankija jätta Ühispakkujaid kvalifitseerimata. 2.2. Ühispakkujad ei nõustu Hankija väitega nagu oleks Ühispakkujad taotluslikult esitanud sellised hankepassid, kuhu on referentslepingud jäetud märkimata. Mitte miski käesoleva hankemenetluse asjaoludes ei anna alust Hankija selliseks järelduseks. Hankija seisukoht on vale ja põhjendamata. 2.2.1. Ühispakkujad jäävad selle juurde, et referentslepingud jäid hankepassi märkimata inimliku eksituse tõttu. 2.2.2. Puudub igasugune loogiline põhjus, mispärast oleks Ühispakkujad pidanud taotluslikult esitama hankepassi ilma viideteta referentslepingutele olukorras, kus neil olid kvalifitseerimiseks vajalikud referentslepingud olemas. Puudub loogiline selgitus sellele, miks Ühispakkujad esitasid andmed referentslepingute kohta esimeses hankemenetluses aga jätsid selle tegemata teises hankemenetluses. Ükski pakkuja ei lähe pakkumust esitama eesmärgiga jääda kvalifitseerimata. Ükski pakkuja ei jäta taotluslikult esitamata andmeid, mis on vajalikud tema kvalifitseerimiseks, kui need andmed on tegelikult olemas. Kohtupraktikas on leitud, et kui pakkuja on pakkumuse esitanud, siis pidi hankijale olema selge, et pakkuja soovis pakkumuses kinnitada enda vastavust kvalifitseerimistingimustele ning et pakkumuse ebatäpsus tekkis tahtmatult.3 2.2.3. Ühispakkujate soov selles hankes osaleda ning seda hankemenetlust võita nähtub asjaolust, et Ühispakkujad esitasid pakkumuse nii esimeses kui ka teises hankemenetluses. Puudub igasugune alus väita, et Ühispakkujate eesmärk oli midagi muud, kui hankemenetluses edukaks osutumine ja lepinguni jõudmine. 2.2.4. Asjaolu, et tegemist oli eksimusega, oli ka Hankijale äratuntav, sest Hankija teadis, et Ühispakkujad tegelikult vastavad kvalifitseerimisnõuetele. 2.2.5. Eeltoodut arvestades ei saa referentslepingutele viitamata jätmist hankepassis selgitada muuga kui inimliku eksimusega. Hankija väited on selgelt otsitud ning alusetud ega ole eluliselt usutavad. Järelikult on see peamine kaalutlus, millele tuginedes on Hankija jätnud Ühispakkujad kvalifitseerimata, väär. 2.3. Ühispakkujad ei nõustu ka Hankija väitega, et hankepassis esinenud puuduste kõrvaldamise võimaldamine ohustaks hankemenetluse läbipaistvust või paneks 1 Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2024 otsus haldusasjas 3-24-2428, punkt 23. 2 Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2024 otsus haldusasjas 3-24-2428, punkt 16. 3 Riigikohtu lahend haldusasjas 3-19-1501, punkt 17. Lehekülg 3 / 5  ülejäänud pakkujad ebavõrdsesse olukorda. Hankepassis puuduste kõrvaldamise võimaldamine ei anna Ühispakkujatele mitte mingisugust sisulist eelisseisundit. 2.3.1. Esiteks on puudus vormiline, mitte sisuline. Vaidlus puudub selles, et Ühispakkujad sisuliselt kvalifitseeruvad. Vaidlus puudub ka selles, et Hankija teadis juba teise hankemenetluse väljakuulutamisel, et Ühispakkujad kvalifitseeruvad. 2.3.2. Teiseks ei hakkaks Ühispakkujad tagantjärgi looma aluseid kvalifitseerumiseks, vaid üksnes lisaksid hankepassi andmed asjaolude kohta, mis olid olemas juba hankemenetluse väljakuulutamise ajal. Nende asjaolude varasemat esinemist on võimalik objektiivselt kontrollida. Ühispakkujad ei saaks puuduse kõrvaldamise kaudu tagantjärgi tekitada enda kvalifitseerimise aluseid kui neid ei oleks esinenud juba pakkumuse esitamise ajal. Euroopa Kohus on leidnud, et hankija võib nõuda andmete täpsustamist või parandamist tingimusel, et see nõue puudutab selliseid dokumente või andmeid (nagu näiteks avaldatud majandusaasta aruannet), mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg. 4 Praegusel juhul on tegemist just säärase olukorraga. Riigikohus on leidnud, et sellises olukorras ei rikuks puuduste kõrvaldamine võrdse kohtlemise põhimõtet ega kahjustaks riigihanke läbipaistvust. 5 2.3.3. Kolmandaks – eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole Hankija põhjendanud, milles seisneb hankemenetluse läbipaistvuse ohustamine või teiste pakkujate ebavõrdne kohtlemine. Hankija väidab neid asjaolusid paljasõnaliselt. 2.3.4. Neljandaks – pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ning hankemenetluse läbipaistvuse nõuet ei saa sisustada nii, et see välistaks igasuguste inimlike eksimuste parandamise ning tooks kaasa teiste riigihanke aluspõhimõtete rikkumise (vt ka punkt 2.4.1). Pakkujate kvalifitseerimata jätmine on hankija kaalutlusotsus, mis tähendab, et hankija peab kõiki olulisi asjaolusid otsuse tegemisel arvesse võtma ja kaaluma. Hankija ei ole käesoleval juhul kaalunud ega selgitanud, miks tuleb pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ning hankemenetluse läbipaistvuse nõuet pidada praegustel asjaoludel tähtsamaks proportsionaalsuse põhimõttest, rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõttest ning konkurentsi tõhusa ärakasutamise põhimõttest. Ühispakkujate pakkumus oli sisuliselt soodsaim. 2.4. Hankija lähenemine on põhjendamatult formalistlik. 2.4.1. Hankija alusetult formalistlik lähenemine viib tulemuseni, mis on vastuolus teiste riigihanke menetluse oluliste põhimõtetega – proportsionaalsuse põhimõttega, rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõttega ja konkurentsi tõhusa ärakasutamise põhimõttega. Hankija ei ole otsuse tegemisel eeltoodut arvestanud ega vastavate põhimõtete järgmise vajadust üldse kaalunud. Kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärk ei ole kontrollida ettevõtja vormide täitmise või dokumentide esitamise oskust, vaid sisulist võimekust hankelepingut täita.6 Aga selle üle, et Ühispakkujatel on olemas sisuline võimekus hankelepingut täita, vaidlust ei ole. 2.4.2. Samuti on Hankija formalistlik lähenemine vastuolus senise kohtupraktikaga. Kohtupraktika põhimõtteliselt lubab möönduseid hankemenetluse formaalsetest nõuetest. Üheks selliseks möönduseks ongi olukord, kus viga 4 Riigikohtu lahend haldusasjas 3-19-1501, punkt 17; Euroopa Kohtu otsus asja nr C-336/12, punktid 36-37, 39-40). 5 Riigikohtu lahend haldusasjas 3-19-1501, punkti 18. 6 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2025. § 98 kommentaar 40, lk 654. Lehekülg 4 / 5  on tekkinud tulenevalt inimlikust eksimusest.7 Sellise inimliku vea puhul on kohtupraktika kohaselt lähenemine teistpidine – eelistada ja eeldada tuleb parandamiseks võimaluse andmist. Hankija peab üldjuhul lubama sellist puudust kõrvaldada ning puuduse kõrvaldamise mitte lubamiseks peavad olema kaalukad põhjused.8 Käesoleval juhul selliseid kaalukaid põhjuseid ei esine. 2.5. Hankija on jätnud täielikult arvestamata selle, et käesoleval juhul kasutati pöördmenetlust (RHS § 52 lõige 3). Pöördmenetluse kasutamise korral kontrollib hankija pakkuja vastavust kvalifikatsiooninõuetele sisuliselt, st RHS § 104 lõikes 8 sätestatud tõendite alusel. Seega pidi Hankija lisaks lähtuma ka RHS § 104 lõikest 11 ning Hankija ei saanud jätta arvestamata asjaolu, et tal olid olemas kõik andmed Ühispakkujate asjakohaste referentslepingute kohta. Kuna Hankija teadis, et Ühispakkujad sisuliselt kvalifitseeruvad ning teadis ka neid konkreetseid lepinguid, mille alusel Ühispakkujad kvalifitseeruvad, siis ei saanud Hankija lähtuda üksnes hankepassis esinevast inimliku eksimuse tõttu tekkinud vormilisest puudusest. Hankija ei pidanud käesoleval juhul hakkama midagi otsima või oletama – tal oli kogu kvalifitseerimiseks vajalik info varasemast olemas. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Marit Toom vandeadvokaat Aktsiaselts Salome Auto ning SALOME TARTU AKTSIASELTS lepinguline esindaja 7 Riigikohtu 13. juuni 2023 otsus 3-3-1-24-13, punkt 22; Riigikohtu lahend haldusasjas 3-19-1501, punkt 17. 8 Riigikohtu 13. juuni 2023 otsus 3-3-1-24-13, punkt 22; Riigikohtu lahend haldusasjas 3-19-1501, punkti 18. Lehekülg 5 / 5 MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 E-post [email protected] Riigihanke number: 299050 Kuupäev: 4. november 2025 Vaidlustuse esitajad: Aktsiaselts Salome Auto Registrikood 10043453 Kadaka tee 42a, 12915 Tallinn E-post [email protected] SALOME TARTU AKTSIASELTS Registrikood 10124298 Võru tn 242, 51013 Tartu E-post [email protected] Esindaja: Marit Toom, vandeadvokaat Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid Roseni 7, 10111 Tallinn Telefon 66 45 130 E-post [email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Registrikood 70007340 Lõkke 4, 10122 Tallinn E-post [email protected] Taotlus: Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt välja Aktsiaselts Salome Auto ja Salome Tartu Aktsiaselts kulud vaidlustusmenetluses 3572,16 eurot. 1. Aktsiaselts Salome Auto ning SALOME TARTU AKTSIASELTS (edaspidi ka Ühispakkujad) paluvad Riigi Tugiteenuste Keskuselt (edaspidi ka Hankija) välja mõista Ühispakkujate menetluskulud vaidlustusmenetluses 3572,16 eurot (ilma käibemaksuta). 2. Menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 1280 eurot, ning õigusabikulust summas 2292,16 eurot. Ühispakkujad kinnitavad, et menetluskulu on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega. 3. Ühispakkujatele on osutatud õigusabi tunnihinnaga 170 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on Ühispakkujate lepingulise esindaja kulud 2292,16 eurot. 4. Ühispakkujate lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingud, iga toimingu tegemiseks kulutatud aeg ja toimingu maksumus (ilma käibemaksuta) on järgmised: Kuupäev Kommentaarid Kestvus Summa 15.10.2025 Riigihankega 299050 seotud materjalide 9h 20m 1 583,83 analüüs. Vaidlustuse koostamine hankija 13.10.2025 otsusele.  31.10.2025 Hankija 29.10.2025 vastuse analüüs 0h 55m 155,83 03.11.2025 Täiendava seisukoha koostamine 3h 15m 552,50 vastuseks hankija 29.10.2025 vastusele KOKKU 13h 30m 2 292,16 Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Marit Toom vandeadvokaat Aktsiaselts Salome Auto ning SALOME TARTU AKTSIASELTS lepinguline esindaja Lehekülg 2 / 2