Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

03.11.2025 VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT Riigihange: „Avalik liinivedu bussidega Valgamaal aastatel 2027-2035“ viitenumber: 300867 Vaidlustaja: AS GoBus registrikood: 10085032 Esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Mari Kelve-Liivsoo, vandeadvokaat Advokaadibüroo TEGOS e-post: [email protected] Hankija: Mittetulundusühing Valgamaa Ühistranspordikeskus registrikood: 80425297 Esindaja: Kristina Laarmaa, vandeadvokaat Advokaadibüroo Laarmaa e-post: [email protected] 1. ASJAOLUD 1.1. 30.09.2025 avaldas Mittetulundusühing Valgamaa Ühistranspordikeskus (hankija) avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Avalik liinivedu bussidega Valgamaal aastatel 2027- 2035“ (vr 300867) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 06.11.2025. 1.2. 24.10.2025 esitas AS GoBus (vaidlustaja) vaidlustuse, milles palus peatada riigihanke menetlus, ning kohustada hankijat viima õigusaktidega kooskõlla riigihanke alusdokumendi tingimused. 1.3. 27.10.2025 pikendas hankija pakkumuste esitamise tähtaega riigihangete registris vabatahtlikult kuni 12.12.2025. Seetõttu jättis riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) rahuldamata vaidlustaja taotluse riigihanke menetluse peatamiseks. 1.4. 30.10.2025 esitas hankija vastuse vaidlustusele. Käesolevaga esitab vaidlustaja sellele täiendava seisukoha. 2. PÕHJENDUSED 2.1. Vaidlustaja ei nõustu hankija 30.10.2025 põhjendustega. Vaidlustaja ei vaidlustanud hanketingimusi nende majandusliku otstarbekuse tõttu. Ka ei ole vaidlustaja seadnud EESTI EESTI LÄTI LEEDU Liivalaia 36 Kaluri 2 Elizabetes 63-11 Konstitucijos Ave. 21A 10132 Tallinn 51004 Tartu LV-1050 Riia LT-08130 Vilnius Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 Telefon +371 6788 9999 Telefon +370 5251 4444 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected]  kahtluse alla hankija ulatuslikku kaalutlusruumi tingimuste kehtestamisel. Hankija ei tohi oma kaalutlusõigust teostades aga rikkuda RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid. Vaidlustatud hanketingimused on õigusvastased seetõttu, et rikuvad proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid (RHS § 3 p 1). 2.2. Hankija esitas 30.10.2025 ettepaneku, et muudab osade vaidlustatud hanketingimuste sõnastust, kui vaidlustaja nõustub vaidlustusest nende tingimuste osas loobuma. Vaidlustaja ei nõustu hankija ettepanekuga. Vaidlustaja jääb vaidlustuses toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde ning täiendab neid järgnevalt. A. Hankija on pannud vaidlustajale ATL p-s 6.4, ATL lisa 8 p-s 3.2 ja RHAD lisa 1 p-s 6.13.1 võimatu kohustuse nõuda puuetega isikult tasuta sõidu õiguse kontrollimiseks tõendavaid dokumente 2.3. ATL p-d 6.4, ATL lisa 8 p 3.2 ja RHAD lisa 1 p 6.13.1 on vastuolus läbipaistvuse põhimõttega. Hankija on pannud pakkujatele kohustuse kontrollida puuetega isikute tasuta sõidu õigust. Sellise kontrolli teostamine eeldab, et bussijuht nõuab ja puudega isik esitab bussijuhile kas isikustatud sõidukaardi, millele on kantud tasuta sõidu õigus, või puudetunnistuse ja isikutunnistuse. 2.4. Õiguskantsler on selgitanud, et bussijuhil ei ole õigust neid dokumente nõuda ja puudega isikutel ei ole kohustust neid bussijuhile esitada. Järelikult ei saa vedajad neile ATL p-dega 6.4, ATL lisa 8 p-ga 3.2 ja RHAD lisa 1 p-ga 6.13.1 pandud kohustusi täita. Vaidlustaja ei ole palunud hankijal selgitada, kuidas õigusakte soodustuse kontrollimisel täita, vaid on hankijale selgitanud, et õigusaktid ei luba tal puudega isikute tasuta sõidu õigust kontrollida. Hankija on ATL-s sätestanud võimatu kohustuse. 2.5. Ebaõige on hankija arvamus, et ATL lisa 8 p 3.2 ei mõjuta vaidlustaja õigusi. See säte paneb puudega isikule kohustuse bussijuhi nõudmisel esitada viimasele tasuta sõidu õigust tõendavad dokumendid. Bussijuht peab tagama, et sõitjad täidaksid ATL lisa 8 p-s 3.2 nimetatud kohustust. Bussijuht ei saa seda tagada, sest kehtiv õigus ei luba tal puudega isikult dokumente nõuda. 2.6. Puudega isiku tasuta sõidu õigus võib olla niivõrd ilmne, et tõendavaid dokumente pole tarvis küsida ega esitada. Tasuta sõidu õigus võib olla aga ka isikul, kelle õigus ei ole ilmne. Bussijuhtidel on sõltumata sellest, kui ilmsed on isikute õigused soodustusele, kohustus anda kõigile reisijatele pilet. Suuremale osale reisijatest annab bussijuht tasulise pileti pärast seda, kui reisija on sõidu eest tasunud. Tasuta sõidu õigusega reisijatele annab bussijuht pileti siis, kui bussijuht on veendunud, et isikul on tasuta sõidu õigus. Paljudel juhtudel eeldab sellise veendumuse teke dokumentide kontrolli, mida seadus bussijuhil kontrollida ei luba. 2.7. Hankija tegi 30.10.2025 vastuses vaidlustajale ettepaneku muuta RHAD-i selliselt, et: a. eemaldab ATL lisa 8 p 3.2 viimase lause; b. kehtestab RHAD lisa 1 p 6.13.1 lause järgmises redaktsioonis: „tagama, et bussijuht raha vastuvõtmisel väljastab sõitjale sõidupileti;“ 2/5  c. lisab ATL p 6.4 viimase lause lõppu järgmise täienduse: „õigusaktidega lubatud ulatuses ja viisil.“ 2.8. Hankija ettepanek ei taga RHAD-i vastavate tingimuste kooskõla RHS-ga. Kui vedaja ei kohustu RHAD lisa 1 p 6.13.1 alusel tasuta sõidu õigusega isikule üldse piletit väljastama, siis ei ole tema kui sõidusoodustusega isiku teenindamist liinil registreeritud. ATL p 6.4 lause lõppu lisatud osa on sisutühi, sest õigusaktidega ei ole lubatud kontrollida tasuta sõidu õigusega isiku sõidu õigust. Lisaks teeks RHAD-i muutmine hankija pakutud viisil võimalikuks ulatuslikud kuritarvitused. Sisuliselt saaks igaüks tugineda tasuta sõidu õiguse olemasolule puude tõttu ja vältida pileti eest tasumist. 2.9. Kui hankija soovib RHAD-s vedajale kehtestada kohustuse müüa pileteid kõigile isikutele, kel ei ole tasuta sõidu õigust, siis tuleb RHAD-s ette näha selged tingimused, kuidas vedaja saab teha vahet piletiostukohustuse ja tasuta sõidu õigusega isikutel. Üldine viide „õigusaktides kehtestatud korras“ ei ole piisav, sest õigusaktides kehtestatud kord ei võimalda tuvastada kõiki isikuid, kellel on tasuta sõidu õigus. B. Hankija on ATL p-s 3.11 ebaproportsionaalselt piiranud busside hilinemise kui olulise rikkumise vabandatavust 2.10. Vaidlustaja vaidlustas ATL p 3.11 selle ebaproportsionaalsuse tõttu. ATL p 3.11 välistab liiniveo hilinemise vabandatavuse reisija haigestumise või reisijapoolse avaliku korra rikkumise tõttu. Need on olukorrad, mille lahendamiseks tuleb kutsuda kiirabi või politsei. Tegemist ei ole olukordadega, mida bussijuht saaks ette näha või vältida. Ometi paneb kehtiv RHAD vastutuse sellistest olukordadest tingitud hilinemiste korral vedajale. 2.11. Hankija on ATL p 3.11 esimeses lauses selgelt sätestanud: „Vedaja omab õigust teha ajutisi muudatusi busside liikluses ettenägematute ja Eesti klimaatilistes tingimustes erakordsete liiklustakistuste või ohtlike liiklusolude (teede lagunemine, meteoroloogilised tingimused nt libe tee jms) korral kuni sõidetavuse taastumiseni.“ 2.12. Hankija on sätte täpset sõnastust 30.10.2025 vastuses ka ise tsiteerinud, ent väidab sellele vaatamata, et liiklustakistus hõlmab ka reisija haigestumist või sellist reisijapoolset avaliku korra rikkumist, mis tingib vajaduse kiirabi või politsei kutsumiseks. See ei ole tõsi. Hankija on liiklustakistuse selgelt sidunud selliste takistustega, mis on Eesti kliimas erakordsed. Ohtlikud teeolud on ATL p-s 3.11 seotud tee seisukorra, mitte bussireisijate terviseseisundi või käitumisega. 2.13. ATL p 3.11 grammatiline tõlgendus välistab seega võimaluse mahutada liiklustakistuse alla ka haigestunud reisija abistamise kiirabi kutsumisega või avalikku korda rikkuva reisija liinireisilt eemaldamise politsei abiga. Hankelepingu muutmise (muudatused busside liiklused) kontekstis on aga oluline just lepingu grammatiline tõlgendamine. RHS § 123 lg 1 p 2 võimaldab hankelepingut muuta siis, kui „muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused, näiteks hinna läbivaatamise kohta, olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud“. 3/5 2.14. ATL p 3.11 olemasolu tõttu ei ole vedajal õigust tugineda vääramatule jõule. VÕS § 103 lg 1 on dispositiivne säte. Hankija on ATL p-ga 3.11 välistanud vääramatule jõule tuginemise, sest on ATL p-s 3.11 selgelt määratlenud ainsad juhud, mil bussi hilinemine on vabandatav. Sealjuures on bussi hilinemine kuitahes lühikese aja võrra ATL p 8.3.1 kohaselt oluline rikkumine. Ainsad erandid on juhtumid, mil hilinemise tingis Eesti klimaatilistes tingimustes erakordne liiklustakistus või ohtlik liiklusolu. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et ka ATL p-s 3.11 kirjeldatud liiklustakistused ja teeolud vastavad VÕS § 103 lg 2 definitsioonile vääramatu jõu asjaolu kohta. Kuna hankija on kehtestanud ATL p 3.11, siis on ta välistanud teistele võimalikele vääramatu jõu asjaoludele (nt reisija haigestumine või bussis avaliku korra rikkumine) tuginemise. 2.15. Kui hankija hinnangul vabandaks mistahes vääramatu jõu sündmus vedaja rikkumist bussigraafikust kinnipidamisel, siis puuduks vajadus sätestada eraldi ATL p 3.11. Seega kohalduks võimaliku reisija terviserikkest tingitud hilinemise korral VÕS § 103 lg 4 – kõik sellised hilinemised, mida ei tinginud Eesti klimaatilistes tingimustes erakordsed liiklustakistused või ohtlikud liiklusolud, on rikkumised, mille eest vastutab vedaja sõltumata rikkumise vabandatavusest VÕS § 103 lg 2 tähenduses. 2.16. ATL p 3.11 on ebaproportsionaalne tingimus, sest piirab ebaproportsionaalselt vedaja õigust tugineda rikkumise vabandatavusele ka juhtumitel, kus rikkumine (liiniveo hilinemine) on tingitud sellest, et vedaja bussijuht kaitseb reisija elu ja tervist või reisijate turvalisust. C. ATL p 8.3.1 on ebaproportsionaalne, sest selle alusel loetakse oluliseks rikkumiseks kuitahes lühiajalised hilinemised 2.17. ATL p 8.3.1 kohaselt on kuitahes lühiajaline hilinemine oluline rikkumine. Hankija 30.10.2025 seisukoha p-s 22 hinnangu kohaselt on oluliseks lepingurikkumiseks nii pooletunnine hilinemine kui üheminutiline hilinemine. Arvestades ATL p 3.11, millele ATL p 8.3.1 viitab, on oluline lepingurikkumine ka bussi hilinemine seetõttu, et bussijuht kutsus reisija abistamiseks või bussist kõrvaldamiseks välja kas kiirabi või politsei. 2.18. Hankija leiab ekslikult, et vaidlustaja peamine etteheide ATL p 8.3.1 osas seisneb, et kuitahes väike hälve sõiduplaanist võib tingida ATL p 8.4 alusel kuni 3000-eurose leppetrahvi kohaldamise. Vaidlustaja vaidlustas ATL p 8.3.1 ebaproportsionaalse tingimusena seetõttu, et selles määratletakse olulise rikkumisena mistahes kestusega hilinemine. Oluline rikkumine on VÕS §-s 116 määratletud õigusmõiste. Olulise lepingurikkumisel ilmnemisel tekib lepingu teisel poolel õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, mida ta ei saa kasutada mitteoluliste lepingurikkumiste korral. Muuhulgas annab oluline lepingurikkumine lepingu teisele poolele õiguse lepingu ülesütlemiseks (VÕS § 116 lg 1). Ka ATL p-s 9.3.1 on sätetatud hankija õigus leping ühepoolselt ennetähtaegselt 30-päevase etteteatamistähtajaga üles öelda, tuginedes asjaolule, et vedaja on 12 kalendrikuu jooksul toime pannud vähemalt kaks olulist rikkumist. ATL p 8.3.1 arvestades võib kaks olulist rikkumist tähendada seda, et vaidlustaja bussid on aasta aja jooksul kahel korral 2 minutit hilinenud. Mistahes pikkusega 4/5  hilinemise lugemine oluliseks lepingurikkumiseks, mis mh annab õiguse lepingu ülesütlemiseks, on selgelt ebaproportsionaalne. D. RHAD lisa 1 p-ga 4.18 on pandud vedajale ebaproportsionaalne kohustus anda välja isikuandmed, mille õiguspärast kasutust ei saa vedaja kontrollida 2.19. RHAD lisa 1 p 4.18 paneb pakkujale kohustuse tagada isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 järgimise turvakaamerate paigaldamisel ja kasutamisel ja salvestiste käsitlemistel ning täitma isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 14 sätestatud teavitamise kohustust. See tähendab, et pakkuja peab muuhulgas tagama, et salvestised ei satuks isikute kätte, kellel ei ole õigust neid saada või kes ei täida isikuandmete kaitse õigusaktide nõudeid. Isikuandmete töötlemine, mis IKÜM § 1 p 2 kohaselt hõlmab isikuandmete edastamist levitamist või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamist, eeldab sellise lepingu sõlmimist, millega täidetakse IKÜM-i nõuded. Minimaalselt peab see leping sisaldama IKÜM §-s 5 toodud põhimõtete täitmise spetsiifilist kirjeldust. Ilma vastava lepinguta isikuandmeid hankijale edastades jääb vaidlustaja kaasvastutavaks hankija potentsiaalsete rikkumiste eest. 2.20. Vaidlustaja selgitab, et tema poolt kogutavaid isikuandmeid töötleb ka hankija, kuid RHAD-s puudub viide hankija kohustustele isikuandmete töötlemisel. Isikuandmete üleandmine eeldab vastavasisulise lepingu sõlmimist hankija ja vedaja vahel. Selle lepingu sõlmimise tingimused tuleb sätestada RHAD-s. Sellise kokkuleppe puudumine rikub läbipaistvuse põhimõtet. Hankija väide, et kehtiv õigus on täitmiseks kohustuslik, on ebapiisav. Vaidlustaja peab enne andmete edastamist veenduma, et hankija töötleb reisijate isikuandmeid õigusaktides lubatud viisil. 2.21. Vaidlustaja ei tohi edastada isikuandmeid sisaldavaid kaamerasalvestisi hankijale enne, kui ta on veendunud, et hankija täidab vaidlustaja poolt kogutud isikuandmete töötlemisel IKÜM-s sätestatud kohustusi. Seega on RHAD lisa 1 p-s 4.18 kirjeldatud kohustuse täitmine võimatu, kui hankija ei vii RHAD-i kooskõlla IKÜM-i nõuetega. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Tähtaegsus. VAKO on võimaldanud esitada täiendavaid seisukohtasid kuni 03.11.2025. Seisukoht on tähtaegne. 3.2. Esitamine. Seisukoht on esitatud VAKO-le ja menetlusosalistele e-posti teel. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Mari Kelve-Liivsoo, vandeadvokaat vandeadvokaat 5/5 03.11.2025 MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Riigihange: „Avalik liinivedu bussidega Valgamaal aastatel 2027-2035“ viitenumber: 300867 Vaidlustaja: AS GoBus registrikood: 10085032 aadress: Ringtee tn 25, 50105 Tartu Vaidlustaja esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Mari Kelve-Liivsoo, vandeadvokaat Advokaadibüroo TEGOS e-post: [email protected] Hankija: Mittetulundusühing Valgamaa Ühistranspordikeskus registrikood: 80425297 aadress: Valga maakond, Valga vald, Valga linn, Jaama pst 12, 68204 Hankija esindaja: Kristina Laarmaa, vandeadvokaat Advokaadibüroo Laarmaa e-post: [email protected] TAOTLUS Mõista Mittetulundusühingult Valgamaa Ühistranspordikeskus AS-i GoBus kasuks välja menetluskulud kokku 4225 eurot, millest 1280 eurot on riigilõiv ja 2945 eurot lepingulise esindaja kulu. 1. KULUDE NIMEKIRI 1.1. Vaidlustaja menetluskuluks on tasu Advokaadibüroo TEGOS AS poolt osutatud õigusabi eest 15,5 töötunni ulatuses summas 2945 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv summas 1280 eurot. Seega kokku on vaidlustajal vaidlustusmenetluses tekkinud menetluskulusid käibemaksuta summas 4225 eurot. 1.2. Kantud kulude koosseis nähtub detailselt lisaks olevast kuluaruandest (lisa 1). Vaidlustaja kinnitab, et kõik käesolevas nimekirjas nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusasjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Fels, vandeadvokaat Lisa 1 Ajaaruanne Advokaadibüroo TEGOS AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610  Ajaaruanne Riigihange: „Avalik liinivedu bussidega Valgamaal aastatel 2027-2035“ (vr 300867) Klient: AS GoBus Teenused Kuupäev Kogus Summa Kommentaarid 24.10.2025 6,001140,00 Vaidlustuse koostamine. 27.10.2025 4,00 760,00 Vaidlustuse koostamine. Nõupidamine kliendiga. Riigilõivu tasumise korraldamine. Allkirjastamine ja VAKO-le ning menetlusosalistele edastamine. 03.11.2025 4,00 760,00 Hankija vastusega tutvumine. Analüüs. Täiendava seisukoha koostamine. Allkirjastamine ja VAKO-le ning menetlusosalistele edastamine. 03.11.2025 1,50 285,00 Hankija vastuse analüüs. Vaidlustuspraktika analüüs. Täiendava seisukoha koostamine. Menetluskulude nimekirja koostamine. Kokku h 15,50 Kokku KM-ta 2945,00 Keskmine tunnihind KM-ta 190,00 Kulu 1280,00 Riigilõiv Kokku teenus KM-ta: 4225,00 1/1