dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustus

Rahandusministeerium · 4. november 2025
Seotud ettevõtted
KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ (adressaat)
Viit
12.2-10/25-247/307-1
Registreeritud
4. november 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnahooldus Eesti OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/25-247
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎FW Youve got a new online Kiwa weblead!.msg54 KB
  • 📎Lisa 1 - EEL teabepäring ja selle vastus.pdf1024 KB
  • 📎Lisa 3 - Riigilõivu maksekviitung.asice33 KB
  • 📎vaidlustus.KEHO-Tln.2025-11-03.final.asice294 KB

Sisu (failidest)

Teema: FW: You’ve got a new online Kiwa weblead! From: Kiwa Estonia OÜ <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, October 28, 2025 10:06 PM To: Kalev Pikaru <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Kiwa Estonia OÜ <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: You’ve got a new online Kiwa weblead! Tere Tänan päringu eest. Kui isikul on olemas A pädevus koos õigusega projekteerida ja teostada auditeid, siis võib antud isik juhtida elektritöid, teostada käitu, projekteerida ja auditeerida mistahes parameetritega elektripaigaldisi. Puuduvad igasugused piirangud. Pigem võib rohkem piiranguid olla kutsetase 7 diplomeeritud inseneril, st et tema õigus juhtida elektritöid, teostada käitu, projekteerida ja teha auditeit sõltub tema spetsialiseerumisest ja valitavate kompetentside hulgast. Spetsialiseerumine on kas: Ehitiste elektripaigaldised ja/või Elektrivõrgud ja -süsteemid ning valitavad kompetentsid: Elektrivõrgu primaarseadmete ehitamine ja käit Elektrivõrgu releekaitse ja automaatika ehitamine ja käit Elektrivõrgu projekteerimine Elektrivõrgu auditeerimine Ehitiste elektripaigaldiste ehitamine ja käit Ehitiste elektripaigaldiste projekteerimine Ehitiste elektripaigaldiste auditeerimine. Kui kutse puhul on olemas spetsialiseerumine mõlemas alas ning ka kõik valitavad kompetentsid on samuti ulatuses, siis annavad piiranguteta A pädevus ja kutsetase 7 samasuguse piiramatud õiguses juhtida elektritöid, teostada käitu, projekteerida ja teha auditeid sõltumata elektripaigaldise parameetritest. Tervitades, Tervitades Tõnu Roosaar Tegevjuht T +372 5018137 E [email protected] <mailto:[email protected]> creating trust driving progress KIWA Estonia OÜ Mäealuse 2/4 12618 Tallinn www.kiwa.com/ee/et/ Disclaimer: https://www.kiwa.com/ee/et/vastutuse-valistamine/ <https://www.kiwa.com/ee/et/vastutuse-valistamine/> From: [email protected] <mailto:[email protected]> <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: teisipäev, 28. oktoober 2025 16:41 To: Kiwa Estonia OÜ <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: You’ve got a new online Kiwa weblead! Great news! You’ve got a new service request from your website for Tehnika ja elektriala isikute sertifitseerimine that you should follow-up with Kalev Pikaru. Be sure to follow up immediately before your customer goes elsewhere. Please call: 5029369 Helpful details: * Name company: P.P. Ehitusjärelevalve OÜ * Name customer: Kalev Pikaru * Phone number Kalev Pikaru: 5029369 * E-mail Kalev Pikaru: [email protected] <mailto:[email protected]> * Requested service: Tehnika ja elektriala isikute sertifitseerimine * Message: * Tere. Kas üldse ja millises ulatuses on A-klassi pädevustunnistust ja elektrialast kõrgharidust omava isiku kompetentsus elektripaigaldiste projekteerimise, ehitamise, käidu või auditeerimise tööde teostamisel piiratud, võrreldes isikuga, kellele on omistatud kutsetunnistus „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“? Good luck growing your Kiwa business! Corporate Communications Kiwa N.V. <https://www.kiwa.com/globalassets/kiwa-logo.jpg> Mart Parind | NOVE From: Eesti Ehitusinseneride Liit <[email protected]> Sent: esmaspäev, 8. september 2025 16:27 To: Mart Parind | NOVE Subject: RE: Kiireloomuline infopäring seoses kutsepädevusega LTMailItemID: 3696ece7-af51-4322-a4e1-9a083f66a107 LTParentItemID: ed91a63b-f196-44f1-8126-c9f05159905f LTParentItemTitle: Esindus VAKOs/kohtus (RH285935 PERH kiiritusravi kanjonid) Tere, Vastused Teie küsimustele: 1. Kutse „diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“, spetsialiseerumisega „hoonete ehitus“, kompetentsidega „hoone ehitusprojekti koostamine“, „ehitusprojekti ekspertiis“ ja „ehitise audit“ ei anna pädeva isiku õigusi tegutseda projekteerimise projektijuhina. Väljavõtted kutsestandardist „Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“, A.2. Tööosad, Valitavad tööosad: Ükski ülal toodud kompetents ei sisalda projekteerimise projektijuhtimist. 2. Kutse „volitatud ehitusinsener, tase 8“, spetsialiseerumisega „hoonete ehitus“, kompetentsiga „inseneride koolitamine ja arendustöö“ ei anna pädeva isiku õigusi tegutseda projekteerimise projektijuhina. Väljavõtted kutsestandardist „Volitatud ehitusinsener, tase 8“, A.2. Tööosad, Valitavad tööosad: 1 Kompetents „Inseneride koolitamine ja uurimistöö“ ei sisalda projekteerimise projektijuhtimist 3. Kõikide kutsete väljastamisel on üheks kutse saamise eelduseks nõutavas mahus töökogemuse olemasolu taotletavas kompetentsis (taotletaval ametialal). Lugupidamisega, Tiia Ruben EEL-i tegevdirektor [email protected] +372 53285080 www.ehitusinsener.ee From: Mart Parind | NOVE <[email protected]> Sent: Friday, September 5, 2025 4:02 PM To: [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Kiireloomuline infopäring seoses kutsepädevusega Importance: High Tere, hea EEL esindaja! Kirjutan teile seoses ühe riigihangete vaidlustuskomisjonis poolelioleva hankevaidlusega, kus esindan üht menetlusosalist. Vaidluses on mh tõusnud küsimus, kas teatav kutse teatavate kompetentsidega lubab isikul tegutseda „projekteerimise projektijuhina“. Kuivõrd Eesti Ehitusinseneride Liit on vaidlusaluste kutsete väljastaja ning saab seega anda autoriteetse ekspertarvamuse, palun teil vastata alltoodud küsimustele. Oleksin väga tänulik, kui saaksite vastata kiiresti, paremal juhul juba järgmise nädala esmaspäeval (8.09) või hiljemalt teisipäeva (9.09) keskpaigaks. EEL arvamus tuleks vaidlustuskomisjonile esitada teisipäeva jooksul. Arvamus ei pea tingimata olema digiallkirjaga (kuigi see oleks eelistatud), piisab ka e-kirjast, millest on näha vastaja nimi ja seos EEL-iga. 1. Kas kutse „diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“, spetsialiseerumisega „hoonete ehitus“, kompetentsidega „hoone ehitusprojekti koostamine“, „ehitusprojekti ekspertiis“ ja „ehitise audit“ annab isikule kehtiva õiguse alusel pädevuse tegutseda projekteerimise projektijuhina? 2. Kas kutse „volitatud ehitusinsener, tase 8“, spetsialiseerumisega „hoonete ehitus“, kompetentsiga „inseneride koolitamine ja arendustöö“ annab isikule kehtiva õiguse alusel pädevuse tegutseda projekteerimise projektijuhina? 3. Kas p-des 1 ja 2 nimetatud kutsete (sh mainitud spetsialiseerumised ja kompetentsid) väljastamisel võetakse arvesse isiku varasemat töökogemust projekteerimise projektijuhina, st kas nimetatud kutsete (sh mainitud spetsialiseerumised ja kompetentsid) väljastamise eelduseks on varasem töökogemus projekteerimise projektijuhina? 4. Kui vastus p-des 1 ja 2 esitatud küsimustele peaks olema „EI“, siis milline kutse millise spetsialiseerumise ja millise kompetentsiga peab isikul olema, et omada kehtiva õiguse alusel pädevust tegutseda projekteerimise projektijuhina? Kui leiate võimaluse tähtaegselt vastata, oleksin äärmiselt tänulik! Mistahes küsimuste või täpsustussoovide puhul palun andke sellest võimalikult kiiresti teada – aitan meeleldi. Lugupidamisega 2 Mart Parind Advokaadibüroo NOVE OÜ Assotsieerunud partner / vandeadvokaat Estonia pst 9, Solarise keskus, 10143 Tallinn +372 610 8018 / +372 5620 3289 +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee E-kiri ja selle manused võivad sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni, mille avaldamine on keelatud. Kui e-kiri on jõudnud teieni ekslikult, siis palun teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri ja selle manused oma arvutisüsteemist. Täname teid! 3 03.11.2025 13:19 Maksekorraldus Nr 5525 Maksja Nimi Kontonumber Isikukood / registrikood KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ EE344204278631480403 EUR 14889626 Maksja pank BIC/SWIFT Coop Pank AS EKRDEE22 Saaja Nimi Kontonumber Saaja pank Rahandusministeerium EE234204278601694423 Coop Pank AS Makse andmed Makse kuupäev Panga viide 03.11.2025 1753EBB7 Summa Viitenumber 1280.00 EUR 2900082126 Selgitus Riigilõiv Coop Pank AS Maakri 30, 15014 Tallinn, Eesti Registrikood 10237832 BIC/SWIFT EKRDEE22 www.cooppank.ee [email protected] +372 669 0966 Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 03.11.2025 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Heili Püümann Arsi Pavelts, PhD Laura Raadik Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Kristiina Koll Veikko Puolakainen Madis Abel Mari Past Andra Olm ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Liis Kikas Kaisa Poller Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Karolyn Krillo Marika Mugur VAIDLUSTUS & RIIGIHANKE PEATAMISE TAOTLUS Riigihange: „Tallinna Kesklinna linnaosa kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedustõrje ning kevadised hooldustööd 2026−2028“ (viitenumber 300229) Vaidlustaja: KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ Registrikood 14889626 Paevälja pst 5, 13619 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Tallinna Kesklinna Valitsus Registrikood 75014221 Nunne tn 18, 15058 Tallinn e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ja kohustada hankijat viima järgmised riigihanke „Tallinna Kesklinna linnaosa kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedustõrje ning kevadised hooldustööd 2026−2028“ (viitenumber 300229) alusdokumentide sätted osas 1 „Kesklinna hoolduspiirkond“ õigusaktidega kooskõlla: (i) pakkumuse vastavustingimus „Vastutavate isikute CV-d“ osas, milles see näeb ette, et hooldustööde kvaliteedi eest vastutavaval isikul peab olema vähemalt teedeinsener, tase 6 „teeehituse ja -korrashoiu“ ametialal ehitustegevuse juhtimine […] või kinnisvara haldusjuht, tase 6 kutsestandardi kohane kutsetunnistus või samaväärne EKR, EQF tase“; NOVE - 2/7 - (ii) pakkumuse vastavustingimus „Vastutavate isikute CV-d“ osas, milles see näeb ette, et üks ja sama isik ei või täita erinevate piirkondade (vastavalt Osa 1 või Osa 2) hooldustööde kvaliteedi eest vastutava isiku rolli; (iii) Lisa 2 Töövõtulepingu kavandi (üldtingimused) punkt 5.2 osas, milles see näeb ette piirangu, mille kohaselt üldtingimuste punktis 5.2 sätestamata osas (s.o muus osas) piirdub tellija vastutus töövõtja ees lepingu alusel makstava tasuga; (iv) Lisa 2 Töövõtulepingu kavandi (üldtingimused) punkt 10.4 osas, milles see näeb ette, et töövõtjal on õigus leping erakorraliselt lõpetada üksnes juhul, kui tellija viivitab raha tasumisega üle 30 kalendripäeva ega kõrvalda sellist rikkumist kümne kalendripäeva jooksul töövõtja sellekohase nõude saamisest. 2. Peatada riigihanke „Tallinna Kesklinna linnaosa kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedustõrje ning kevadised hooldustööd 2026−2028“ (viitenumber 300229) menetlus osas 1 „Kesklinna hoolduspiirkond“. 3. Jätta kõik menetluskulud hankija kanda ning mõista vaidlustaja menetluskulud välja hankijalt vastavalt vaidlustaja menetluskulude nimekirjale. I ASJAOLUD 1. 19.09.2025 alustas Tallinna Kesklinna Valitsus („Hankija“) Tallinna Strateegiakeskuse poolt loodud dünaamilise hankesüsteemi „Tallinna kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedustõrje ning kevadised hooldustööd” (viitenumber 295379) alt piiratud hankemenetlusena läbiviidavat riigihanget „Tallinna Kesklinna linnaosa kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedustõrje ning kevadised hooldustööd 2026−2028“ (viitenumber 300229, „Hange“). Hange on jaotatud kaheks osaks, millest osa 1 on „Kesklinna hoolduspiirkond“ („Hanke osa 1“). 2. Pakkumuste esitamise tähtpäev on 11.11.2025. KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ („Vaidlustaja“) on huvitatud Hankel pakkujana osalemisest. 3. Hankija on Hanke osas 1 kehtestanud vastavustingimuse pealkirjaga „Vastutavate isikute CV-d“: „Pakkuja hooldustööde kvaliteedi eest vastutavaval isikul peab olema vähemalt teedeinsener, tase 6 „teeehituse ja -korrashoiu“ ametialal ehitustegevuse juhtimine ja/või tee korrashoid või kinnisvara haldusjuht, tase 6 kutsestandardi kohane kutsetunnistus või samaväärne EKR, EQF tase. Üks ja sama isik ei või täita erinevate piirkondade (vastavalt Osa 1 või Osa 2) hooldustööde kvaliteedi eest vastutava isiku rolli. 4. Hankija on Hanke osas 1 kehtestanud „Lisa 2 Töövõtulepingu kavand“ („Lepingu üldtingimused“) p-i 5.2: „ Töövõtjal on õigus nõuda tellijalt tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,033% iga viivitatud kalendripäeva eest. Töövõtja esitab tellijale kirjaliku nõude ja vastavasisulise e-arve. Muus osas piirdub tellija vastutus töövõtja ees lepingu alusel makstava tasuga.” 5. Hankija on Hanke osas 1 kehtestanud Lepingu üldtingimustes p-i 10.4: „Töövõtjal on õigus leping erakorraliselt lõpetada üksnes juhul, kui tellija viivitab raha tasumisega üle 30 kalendripäeva ega kõrvalda sellist rikkumist kümne kalendripäeva jooksul töövõtja sellekohase nõude saamisest .“ 6. Vaidlustaja hinnangul on nii kvaliteedi eest vastava isiku osas kehtestatud kutsenõue kui ka Lepingu üldtingimuste punktid 5.2 ja 10.4 õigusvastased. Vaidlustaja esitab käesolevaga riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse eelmainitud hanketingimuste peale. NOVE - 3/7 - II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED II.a Hooldustööde kvaliteedi eest vastutava isiku kutsenõue ei ole Hanke eesmärgi suhtes asjakohane ega põhjendatud 7. Hanke esemeks on Tallinna Kesklinna linnaosa kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedustõrje ning kevadised hooldustööd. Teisisõnu hangitakse Hanke raames tee korrashoiu teenuseid, mitte teedega seotud ehitustöid või kinnisvara haldamisega seotud teenuseid. 8. Hankija on kehtestatud vastavustingimuse pealkirjaga „Vastutavate isikute CV-d“, mis annab pakkujale hooldustööde kvaliteedi eest vastutavava isiku kutsekvalifikatsiooni nõude täitmisel kolm alternatiivi: a) teedeinsener, tase 6 „teeehituse ja -korrashoiu“ ametialal ehitustegevuse juhtimine; b) teedeinsener, tase 6 „teeehituse ja -korrashoiu“ ametialal tee korrashoid; c) kinnisvara haldusjuht, tase 6. 9. Vastavalt kinnisvara haldusjuht, tase 6 kutsestandardile töötab kinnisvara haldusjuht juhtiva ja/või vastutava spetsialistina kinnisvara haldamisega tegelevas ettevõttes või mis tahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvara haldamisega tegelevas struktuuriüksuses. Kinnisvara haldusjuht tegeleb peamiselt kinnisvara korrashoiu efektiivsuse analüüsimisega, töötab välja uuenduslikke lahendusi ning viib ellu kinnisvara korrashoiu pikaajalisi tegevusstrateegiaid, vastutab organisatsiooniliselt alluvate töörühmade tegevuse ees.1 Seega ei tõenda vastav kutsetunnistus, et isikul oleks pädevus või varasem kogemus Hanke esemega seotud valdkonnas. 10. Vastavalt teedeinsener, tase 6 kutsestandardile isik spetsialiseerumisega „ehitustegevuse juhtimine“ korraldab ja koordineerib eelkõige ehitustöid. Ehitustegevuse juhtimise kompetentsi omav isik võib üksnes korraldada spetsialiseerumisest tulenevalt ning kutsetasemega etteantud pädevuse piires järgmisi tee korrashoiuga seotud tegevusi: teeseisundi hindamiseks vajaliku seire ja seda teostava patrullteenistuse töö korraldamine eesmärgiga saada seire tulemusel piisavalt operatiivset ja adekvaatset infot; teehooldetööde läbiviimise korraldamine nii suve- kui talveperioodil ning tee koormusest, säilitusremondi vajalikkuse hinnangust ja tööde mahust lähtudes ka tee säilitusremonttööde tegemise korraldamine.2 Antud juhul ei ole Hankija nõudnud vastava kutsekvalifikatsiooniga isikult spetsialiseerumist tee korrashoiu valdkonnas. Seetõttu ei taga siingi kutsekvalifikatsiooni nõue, et isikul oleks asjakohane kogemus või pädevus Hanke esemega seotud valdkonnas. 11. Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL) on kinnitanud, et isiku pädevuse tõendamisel ei ole määravaks mitte laiem kutse, vaid konkreetne kompetents. Ühe kutse alla kuulub palju erinevaid kompetentse. Lisaks on EEL kinnitanud sedagi, et „kõikide kutsete väljastamisel on üheks kutse saamise eelduseks nõutavas mahus töökogemuse olemasolu taotletavas kompetentsis (taotletaval ametialal)“ (vt lisa 1). 12. Sama on kinnitanud ka elektrivaldkonna pädevustunnistusi jagava KIWA esindaja, kes selgitas, et kutsetunnistuse puhul sõltub isiku pädevus valitud spetsialiseerumisest ja valitud kompetentsist, mitte lihtsalt „üldtiitlist“ (lisa 2). 13. Seega, kõnealuse kutsenõude puhul näeb Vaidlustaja õiguslikku probleemi selles, et seatud nõue ei aita oma leebuse tõttu tagada, et hankelepingut täidetakse nõuetekohaselt. Veelgi enam, see võimaldab tekkida olukorral, kus vastutaval isikul puudub igasugune pädevus ja kogemus antud valdkonnas tegutseda. 14. Kuigi Hankija on seadnud kutsekvalifikatsiooni nõude vormiliselt vastavustingimusena, on sisuliselt tegemist RHS § 101 lg 1 p 6 alusel seatava kvalifitseerimise tingimusena, mistõttu tugineme tingimuse õigusvastasuse tõendamisel ka kvalifitseerimistingimuse õiguspärasust käsitlevale VAKO ja kohtute praktikale. Õieti leiab Vaidlustaja, et VAKO-l olekski õige vaadelda 1 Vt https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10637856 2 Vt https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10739606 NOVE - 4/7 - kõnealust tingimust kui de facto kvalifitseerimistingimust. Hankija eksimus nõude hankeõiguslikul liigitamisel on täiendav põhjus, lugemaks seda õigusvastaseks. 15. VAKO ja kohtute praktika järgi on riigihankes kvalifitseerimise tingimuste seadmise eesmärk tuvastada pakkuja eelduslik suutlikkus hankelepingut nõuetekohaselt täita.3 Kodifitseeritud õiguses tuleneb see RHS § 98 lg 1 teisest lausest, mille järgi peavad kvalifitseerimise tingimused „vastama hankelepingu esemeks olevate teenuste olemusele“. Eelnevast lähtudes on VAKO otsustanud, et „kui kvalifitseerimise tingimus ei võimalda veenduda pakkuja eeldatavas võimekuses täita konkreetset hankelepingut, ei seondu see tingimus hankelepingu esemega ega sobi ülepea kvalifitseerimise tingimuseks“.4 Sisuliselt sama järelduse saab mutatis mutandis teha ka pakkumuse vastavustingimuste puhul, kuna ka need alluvad riigihanke korraldamise üldpõhimõtetele ja RHS § 3 p 2 järgi peavad kõik riigihankes isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid olema riigihanke eesmärgi suhtes mh „asjakohased“. 16. Kuivõrd Hankija võimaldab tõendada pakkuja meeskonda kuuluva isiku kutsekvalifikatsiooni kutsetunnistuste kaudu, mis ei vasta Hanke esemeks olevate teenuste olemusele ega tõenda isiku pädevust vastavas valdkonnas tegutseda, on nõue vastuolus eelkõige RHS § 3 p-ga 2. II.b Hooldustööde kvaliteedi eest vastutava isiku nõue sisaldab lubamatult piiravat tingimust 17. Hankija on seadnud vastavustingimuses pealkirjaga „Vastutavate isikute CV-d“ piirangu, mille järgi üks ja sama isik ei või täita erinevate piirkondade (vastavalt osa 1 või osa 2) hooldustööde kvaliteedi eest vastutava isiku rolli. 18. Tegemist on ebaproportsionaalse piiranguga, mis riivab oluliselt ettevõtlusvabadust. On igati mõistetav ja õiguspärane – kui see on hankeesemest tulenevalt vajalik – nõuda, et hankelepingu täitmiseks kasutatavad isikud ei ole samaaegselt hõivatud teiste lepingute täitmisega. Kuid sellisel juhul peaks olema tingimus suunatud lepingu täitmisele, mitte olema seatud vastavustingimusena. Olukorras, kus pakkujale ei ole teada, milline on riigihanke tulemus – kas ta osutab edukaks või mitte – ei pea riigihankes esitatud spetsialist olema n-ö ootel, vaid teda võib kasutada teiste lepingute täitmisel. 19. Hanke esemeks oleva teenuse iseloomust lähtuvalt on võimalik tagada toimiv teenus ka vähem piirava tingimuse näol. Kvaliteedi eest vastutava isiku puhul on tegemist rolliga, mis on enamasti koordineeriv ja kontrolliv, mitte füüsiliselt pidevat kohalolekut nõudev töö. Vaidlustajale nähtub, et läbi piirangu kitsendatakse konkurentsi ning põhjendamatult eelistatakse suurema personaliarvuga pakkujaid. 20. Lisaks eelmainitule on piirang oma olemuselt vastuoluline, kuivõrd kehtib üksnes Hanke osade 1 ja 2 suhtes, kuid võimaldab hooldustööde kvaliteedi eest vastutaval isikul olla hõivatud loendamatu hulga hankeväliste lepingute täitmisega. Jääb arusaamatuks, millist eesmärki kannab nõue, mis otsesõnu keelab kasutada sama vastutavat isikut Hanke osades 1 ja 2, kuid sealjuures võimaldab isikul olla hõivatud teiste lepingute täitmisega. 21. Kokkuvõtvalt on piirang põhjendamata, ebaproportsionaalne, konkurentsi piirav ning sellest tulenevalt vastuolus RHS § 3 p-dega 1, 2 ja 3. II.c Lepingu üldtingimuste p 5.2 on vastuolus õigusaktidega 22. Hankelepingud on üldjuhul sõlmitud tüüptingimustel, seega lisaks RHS-ile kohalduvad neile võlaõigusseaduses („VÕS“) sätestatud tüüptingimuste sätted.5 3 Nt TlnRnKo 3-17-2590, p 13; TlnHKo 3-17-1306, p 35; VAKOo 57-19/204557, p 13. Nii ka V. Vaske. RHS § 98 komm 3 – RHS komm vlj (viide 5). 4 VAKOo 174-19/213197, p 13. 5 RKTKo 2-15-15662 p 21, M. A. Simovart. RHS § 8 komm. 26. – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost.). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2025). NOVE - 5/7 - 23. Hankija on Hankes kehtestanud Lepingu üldtingimuste p-i 5.2, mis näeb ette, et töövõtjal on õigus nõuda tellijalt tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,033% iga viivitatud kalendripäeva eest. Töövõtja esitab tellijale kirjaliku nõude ja vastavasisulise e-arve. Muus osas piirdub tellija vastutus töövõtja ees lepingu alusel makstava tasuga. 24. Sellega on Hankija oma vastutust oluliselt piiranud hankelepingu alusel makstava tasu summaga. See aga ei ole kooskõlas VÕS § 42 lg 3 p-ga 1, mille kohaselt on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega välistatakse tingimuse kasutaja seadusest tulenev vastutus või piiratakse seda juhuks […] kui kahju tekitatakse tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 25. Vastutuse piiramisega on tegemist juhtudel, kui nähakse seadusega võrreldes ette lisaeeldusi vastutuse tekkimiseks, piirtakse vastutust summaarselt (nt sisaldab tingimus igasuguse kahju korral hüvitatava kahju piirmäära).6 Sarnastel oludel on kohus tuvastanud, et tüüptingimus, millega piiratakse vastutuse maksimummäära ühe aasta valveteenuse kuutasude summaga on tühine tüüptingimus.7 26. Töövõtja ei saa praktikas mõjutada kõiki riske, mis võivad hankelepingu täitmisel realiseeruda (nt hankija tegevusest). Asjaolu, et vastutuse jaotus on hankelepingu täitmisel ilmselgelt tasakaalust väljas, so töövõtja kahjuks, ilmneb ka sellest, et Hankija ei ole kehtestanud töövõtjale vastutuse ülempiiri. Seega on Hankija seadnud tingimuse, millega üks pool vastutab hankelepingust tulenevate kohustuste rikkumise ja selle tagajärgede eest täies ulatuses, kuid teisel poolel on see vastutus piiratud lepingu alusel makstava summaga. 27. Kuivõrd tegemist VÕS mõttes tühise tüüptingimusega, on tingimus vastuolus ka RHS § 3 p- s 3 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtupraktikas on kinnitust leidnud, et hankija ei või minna riigihankereeglite kohaldamisel kaugemale sellest, mis on reeglitega taotletud eesmärkide ja riigihanke üldpõhimõtete saavutamiseks mõistlikult vajalik.8 VAKO praktika kohaselt on RHS § 3 p-des 1-3 sätestatud üldpõhimõtetega vastuolus tingimus, mis lepingupoolt ebamõistlikult kahjustab või millega rikutakse lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu oluliselt teise lepingupoole kahjuks.9 Mõistlikuks ja vajalikuks ei saa lugeda lepingutingimust, mis paneb töövõtja oluliselt kehvemasse positsiooni kui tellija (tüüptingimuse kasutaja). II.d Lepingu üldtingimuste p 10.4 ei ole kooskõlas õigusaktidega 28. Siingi on Hankija läinud vastuollu VÕS regulatsiooniga, kehtestades Lepingu üldtingimuste üldtingimuse p-i 10.4, mis näeb ette, et töövõtjal on õigus leping erakorraliselt lõpetada üksnes juhul, kui tellija viivitab raha tasumisega üle 30 kalendripäeva ega kõrvalda sellist rikkumist kümne kalendripäeva jooksul töövõtja sellekohase nõude saamisest. 29. Selline tingimus aga ristub VÕS § 42 lg 3 p-ga 2, mille kohaselt on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega välistatakse teise lepingupoole õiguskaitsevahendite kasutamine tingimuse kasutaja suhtes, sealhulgas võimalus tasaarvestada nõudeid, või piiratakse nende kasutamist ebamõistlikult juhuks, kui tingimuse kasutaja jätab lepingust tuleneva kohustuse täitmata või täidab kohustuse mittekohaselt, sealhulgas viivitab täitmisega. 30. Kohtupraktikast tulenevalt kuuluvad VÕS § 42 lg 3 p 2 reguleerimisalasse näiteks olukorrad, kus kahju hüvitamise nõude esitamise õigust on piiratud kogu nõude ulatuses, kahju liikide kaupa või vastutuse liigi alusel. VÕS-i kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et õiguskaitsevahendite hulgast võib piiramise aspektist välja tuua nn fundamentaalseid õiguskaitsevahendeid, mille puhul võiks ebamõistlikkust nende ebamõistlikul piiramisel eeldada, nendeks on lepingust taganemine, lepingu ülesütlemine ja kahju hüvitamine. 31. Hankija on lepingutingimusega töövõtja õigust hankeleping üles öelda võrreldes seadusega piiranud: töövõtja võib lepingu üles öelda vaid juhul, kui tellija viivitab tasu maksmisega. Samas 6 I. Kull. VÕS § 42 lg 3 p 1 komm. 4.8.1.b. – P. Varul, I. Kull , V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein (koost). Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2016). 7 TlnRnKo 2-21-4251/60 p 15.6,. 8 TlnHKo 3-21-933 p 46. 9 VAKOo nr 245-24/286075 p 9. NOVE - 6/7 - võib tellija lepingut rikkuda ka muul viisil (nt ei anna töövõtjale lepingu täitmiseks vajalikku juhist või sisendit, mistõttu ei saa töövõtja lepingu täitmist jätkata), kuid nendel juhtudel on töövõtja sunnitud lepingulisesse suhtesse jääma ja ei saa sellest välja. 32. Vaidlustaja hinnangul on Hankija teinud lepingutingimust seades ilmselge kaalutlusvea, kuna hankija ei tohi lepingu tingimuste kujundamisel lähtuda suvast ega ühepoolsest majanduslikust huvist, vaid peab tegema kaalutletud ja põhjendatud otsuse, mis tagab lepingupoolte õiguste ja kohustuste proportsionaalsuse. Praegusel kujul on Lepingu üldtingimuste p 10.4 vastuolus RHS § 3 p-ga 1 (proportsionaalsuse põhimõte). III RIIGIHANKE PEATAMISE TAOTLUS 33. Nagu p-s 2 märgitud, on Hankes pakkumuste esitamise tähtpäev 11.11.2025. RHS-is sätestatud menetlustähtaegasid arvestades on ilmne, et vaidlustusmenetlus ei jõua selleks ajaks sisulise lahendiga lõppeda. Seetõttu taotleb Vaidlustaja Hanke peatamist. 34. RHS § 193 lg 1 sätestab, et VAKO võib vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. 35. Valitseva kohtupraktika järgi on riigihanke alusdokumentide üle peetavas vaidluses hanke peatamine põhjendatud nii siis, kui pakkumuste esitamise tähtaeg lõppeks vaidlustusmenetluse kestel, kui ka siis, kui vaidlustajale ei jääks pärast vaidlustusmenetluse lõppemise eelduslikku aega ja enne pakkumuste esitamise tähtpäeva mõistlikku ajavaru pöörduda VAKO otsuse peale kohtusse.10 Seda põhjusel, et hanke alusdokumentide muutmiseks kohustamise vaidlustuse eesmärk on saavutada olukord, kus hankija kehtestaks õigusvastaste hanketingimuste asemel õiguspärased tingimused. Sellise eesmärgi saavutamine ei ole aga enam võimalik olukorras, kus pakkumused on esitatud ja avatud. Nimelt, hankija saab hanketingimusi muuta kuni pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumiseni (RHS § 81 lg 1). Kui nimetatud tähtaeg möödub, on riigihanke alusdokumentide tingimused kohustuslikud nii hankijale kui ka pakkujatele.11 36. Arvestades, et käesolev vaidlustusmenetlus algas vaidlustuse esitamisega 03.11.2025, saabub praegu Hankes kehtiv pakkumuste esitamise tähtpäev (11.11.2025) juba vaidlustus- menetluse ajal. Niisiis on Hanke peatamise vajalikkus ja põhjendatus eeltoodud kohtupraktikat arvesse võttes ilmne. 37. Vaidlustaja palub VAKO-l Hanke RHS § 193 lg 1 alusel peatada. Seejärel peaks Hankija RHS § 193 lg 8 alusel pakkumuste esitamise tähtaega piisava aja võrra pikendama. IV MENETLUSLIKUD AVALDUSED 38. Riigilõiv. RHR-i andmete järgi ületab Hanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära. Sellest tulenevalt on Vaidlustaja RHS § 186 ja riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 2 alusel tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 1280 eurot (vt lisa 3). 39. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Vaidlustajat selles vaidlustusasjas esindada. 40. Menetlusliik. Vaidlustaja eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses. 41. Tõendid. Vaidlustaja ei ole menetlusökonoomiast lähtudes vaidlustusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le ja Hankijale RHR-ist vabalt kättesaadavad. 42. Edasine suhtlus. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema volitatud esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). 10 Nt TlnHKm 10.12.2024, 3-14-52997, p 13–15; VAKOo 15.02.2018, 17-18/193653, p 4–8; 22.05.2018, 93-18/194960, p 4. 11 TlnRKo 3-15-1817, p 10 ja 11; VAKOo 20.11.2017, 187-17/192426, p 8. NOVE - 7/7 - Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Lisad: (1) EEL teabepäring ja selle vastus (2) KIWA teabepäring ja selle vastus (3) Riigilõivu maksekviitung.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →