Hankija vastus vaidlustaja täiendavale seisukohale

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 [email protected] 03.11.2025 Riigihanked: 299851, 299463, 299671 Vaidlustaja: Tallinna Kommunaalteenused OÜ (registrikoodiga 17221952) Pirita tee 102, 12011 Tallinn e-post: [email protected] Hankija: Transpordiamet (registrikoodiga 70001490) Valge tn 4, 11413 Tallinn Hankija esindaja: Ege Stiina Järvmägi Hankeüksuse juhataja e-post: [email protected] Hankija vastus vaidlustaja täiendavale seisukohale „Hiiu hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2026-2031“ riigihankes viitenumbriga 299851, „Ida-Viru hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2026-2031“ riigihankes viitenumbriga 299463 ja „Lääne hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2026-2031“ riigihankes viitenumbriga 299671 I Menetluse taust ja vaidluse ese 1. Vaidlustaja esitas 27.10.25 täiendava seisukoha, millega kordab varasemaid etteheiteid kvalifikatsiooninõude kohta (s.o korrashoiu referentsi mõõtühikus osas) ning täiendavalt nõuab kohustada hankijal korrashoiu referentse summeerida (s.o 1–2 lepingut koondada). 2. Hankija seisukoht on sama, mis varem, s.t korrashoiu kvalifikatsioon peab nähtuma ühest võrreldava iseloomu ja mahuga lepingust (s.o vähemalt 450 km, katkematult 12 kuud ja talihoole seisunditasemega vähemalt 3). See tagab teenuse toimepidevuse, võrreldavuse ja kontrollitavuse. II Kokkuvõte - Hankija hinnangul on sätestatud tingimuse sisu õiguspärane ja proportsionaalne ning seda ei muudeta selgitustega. - Summeerimine ei tõenda integreeritud suutlikkust võrreldaval tasemel ja ei ole hanke riske arvestades vajalik meede. - Hankija on selgitustega kirjeldanud kontrolliviisi (teepikkused avalikest andmetest ja/või lepingu teise poole kinnitus), mitte muutnud tingimusi. See on kooskõlas direktiivi 2014/24/EL art 56 lg-ga 3 ja artikliga 58 ning Euroopa kohtupraktikaga (C-403/21 p 60, C- 927/19 p 92, C-599/10 p 40, C-523/16, C-536/16 p-d 51–52, C-336/12 p-d 36 ja 40). - Vaidlustaja taotlused tuleb jätta rahuldamata. III Kvalifitseerimistingimus on sätestatud põhjendatult ja õiguspäraselt 3. Esmalt selgitab hankija, et riigiteede korrashoid on elutähtis teenus, mille koormus sõltub võrgupikkusest ja seisunditasemest, mitte üksnes kattepinna m2-st. Ühes lepingus tõendatav kogemus näitab, et pakkuja on reaalselt juhtinud ühtset süsteemi (logistika, valmisolek, reageerimine, kvaliteedikontroll jm) ja seda katkematult terve aasta vältel. 4. Mitme väikese lepingu summeerimine ei tõenda, et pakkuja on toime tulnud ühe võrreldava võrguga. Sama pindala võib tekkida väga erineva struktuuriga teedevõrgust (paljud lühikesed lõigud vs pikad lõigud), mille logistiline raskusaste erineb oluliselt. 5. Teeloetelude ja teeregistri põhjal on pikkused objektiivselt tuvastatavad (vt nt allpooltoodud Tallinna linna hanke näidet). See võimaldab referentsi verifitseerida ilma „teisendusvalemeid“ kehtestamata. 6. Hankija selgitab siinkohal lisaks, et oma 15.10.25 vastuses pakkuja ettepanekule pidas hankija silmas teisendamise all andmete tuvastamist teeregistri avalikule andmebaasile tuginedes. Seda on kinnitanud hankija ka hiljem oma 21.10.25 antud jätkuvastuses ning vastuses vaidlustusele. Sellest tulenevalt ei ole ka vaidlustaja 15.10.25 tehtud ettepanek hankijale kehtestada “valem” teisendamiseks seega samuti vajalik ega otstarbekas, kuivõrd looks see üksnes ebavajalikke täiendavaid vaildustuskohti (koefitsendid jt tõlgendusriskiga metoodika eeldused), samas kui registriandmete kasutamine on objektiivselt kontrollitav ja ühetaoline. 7. Direktiivi 2014/24/EL art 58 lg 1 kohaselt võivad kvalifitseerimise tingimused olla seotud järgmisega: a) sobivus tegeleda kutsetööga; b) majanduslik ja finantsseisund; c) tehniline ja kutsealane suutlikkus. Avaliku sektori hankija võib ettevõtjatele kehtestada osalemise nõuetena üksnes lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud kriteeriumid. Avaliku sektori hankijad piirduvad  nõudeid kehtestades sellistega, mis on asjakohased tagamaks, et taotlejal või pakkujal on õigusvõime ja finantssuutlikkus ning tehniline ja kutsealane suutlikkus sõlmitava lepingu täitmiseks. Kõik nõuded peavad olema seotud ja proportsionaalsed lepingu esemega. Mis puudutab selle direktiivi artiklis 58 nimetatud kvalifitseerimise tingimusi, siis on Euroopa Kohus otsustanud, et liidu seadusandja on andnud hankijale nende tingimuste kindlaksmääramisel ulatusliku kaalutlusõiguse. Nii on hankijale selle artikli lõikega 1 antud teatud vabadus määratleda riigihankemenetluses osalemise tingimused, mida ta peab riigihankelepingu esemega seotuks ja sellega proportsionaalseks ning mis tema arvates tagavad, et taotlejal või pakkujal on õigusvõime ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane suutlikkus sõlmitava lepingu täitmiseks. Täpsemalt näeb nimetatud artikli lõige 4 ette, et hankija otsustab vabalt, millised hankemenetluses osalemise tingimused tema arvates tagavad muu hulgas hankelepingu täitmise kvaliteeditasemel, mida ta peab sobivaks (vt selle kohta EK lahend C-403/21 Construct p 60 ja seal viidatud kohtupraktika). 8. Hankija on valinud korrashoiu puhul pikkusühiku (km), sest teenuse operatiivkoormus (nn 24/7 valmisolek, väljasõiduringid, logistika jm) on võrgu-pikkuse ja seisunditaseme funktsioon, mitte kattepinna m2 funktsioon. Näiteks 100 000 m2 linnatänavaid ei ole võrreldav 100 000 m2 kurvilise või reljeefse maanteelõiguga. Töö intensiivsus sõltub ilmast, liikluskoormusest ja reageerimisajast, mitte pindala suurusest. Seega võivad kahe teelõigu pindalad olla sarnased, kuid logistiline ja operatiivne töömaht sõltub otseselt lõigu pikkusest ja asukohast. Eelnevast tulenevalt on sedavõrd ehitustööde puhul mõistlik lähtuda m2-test ja korrashoius km-test, kuna see on töö iseloomu loogiline diferentseerimine ning RHS § 98 lg 1 mõttes hanke esemest lähtuv proportsionaalne valik. 9. Lisaks eelnevale sätestab tee seisundinõuete määrus (14.07.2015 määrus nr 92) hooldustööde nõuded – seisunditasemed, reageerimisajad, libeduse ja lume eemaldamise normid – konkreetselt teelõikude kaupa, kus põhimõõtühikuks on kilomeeter. Korrashoiuteenuse tulemuslikkust ei hinnata mitte hooldatud pindala, vaid seisunditaseme nõuete tegeliku täitmise järgi kindlatel lõikudel. Näiteks libedusetõrje, lumetõrje, lumevallide madaldamine või kruusateede profileerimine on kõik korraldatud ja kontrollitavad km-põhiselt. Sellest tulenevalt on ka kvalifikatsiooninõuete seadmine ja hindamine kilomeetrite alusel otseses kooskõlas kehtivate normdokumentidega ning näitab korrashoiuteenuse tegelikku loogikat. 10. Täiendavalt toetab hankija lähenemist ka asjaolu, et kõik Transpordiameti infosüsteemid ja tööde aruandluse raamistikud (HOSIS, FleetComplete, TIK) käsitlevad hooldustegevusi kilomeetrites, mitte pindalades. Sealjuures käsitleb põhjamaade teehoolduse standardpraktika (nt Soome ELY-keskused, Rootsi Trafikverket, Taani Vejdirektoratet) korrashoiu kvalifikatsiooni ja töömahtu kilomeetrites. Pindalaühikuid kasutatakse vaid  väiksemate objektide (nt platsid, parkimisalad) hooldusel. Seega on kilomeetri kasutamine rahvusvaheliselt tunnustatud ja mh professionaalselt põhjendatud. 11. Vaidlustaja väited „infosulu“ ja „ebaselguse“ kohta on sedavõrd asjakohatud. RHAD sõnastus on selgelt ja üheselt mõistetav, mille alusel hankija kvalifikatsiooni hindab. Hankija kirjeldatud kontrollitee enne ja pärast pakkumuste esitamist on sama, s.t pakkuja esitab referentsi ja vajadusel lähteandmed, mida on hankijal võimalus omakorda verifitseerida, mida hankija on kinnitanud ka varasemalt. 12. Eelnevat kokkuvõttes kordab hankija, et ei teisenda geomeetriat, vaid tuvastab referentslepingu aluseks olnud teede pikkused (teeloetelud, registriandmed, tellija kinnitus), mis on praktikas kontrollitav. Teede loeteludest on võimalik teeregistri alusel kontrollida teede pikkusi ning viia referents seega nõutud mõõtühikule ilma RHAD-sse valemit lisamata. IV Mitme referentslepingu summeerimine ei ole sobiv meede hankija jaoks 13. Hankija eesmärgiks on vähendada toimepidevuse riski. Seega on hankija veendunud, et hankija poolt vaidlusalune ühe tervikreferentsi kogemusnõue tõendab hankija jaoks vajalikku kvalifikatsiooni, s.t et pakkujal on olnud ühtne juhtimine ja katkematu valmisolek võrreldava võrgumahuga ning seisunditaseme nõuetega. Killustunud kogemuste summeerimine ei ole hankija jaoks piisav ega tõenda sama tasemega toimepidevust (erinevad piirkonnad, eri juhtimiskorraldused, teistsugune logistika jmt). Seega ei kinnita summeerimine hankija jaoks seda, et need elemendid on päriselt koos toiminud. 14. Eelnevat toetab niisamuti Euroopa Liidu õiguslik raamistik, s.t et kvalifikatsiooninõuded võivad õiguspäraselt peegeldada lepingu riske ja keerukust, sh nõuda sisult võrreldavat kogemust (direktiivi 2014/24/EL artikkel 58). Kohtupraktika lubab hankijal määrata kvalifikatsioonitaseme nii, et see tagab lepingu kvaliteetse täitmise, tingimusel et nõue on seotud lepingu esemega ja proportsionaalne (vt nt EK lahend C-927/19 Klaipėdos regiono atliekų tvarkymo centras, millest tulenevad üldpõhimõtted valikukriteeriumite seadmisel). 15. Lisaks eelnevale on pakkujatel võimalus osaleda ühispakkujatena või tugineda teiste isikute suutlikkusele (s.o ühtlasi EL-i õiguses selgesõnaliselt võimaldatud), kuid ka siis peab tegelik osalus olema sarnases tegevuses tõendatud (EK lahendi C-927/19 p-d 73-82). Seega on vaidlustaja esitatud etteheited konkurentsi piiramise osas esitatud täielikult põhjendamatult. V Hankija täpsustused referentsi kontrolli osas ei võrdu tingimuste muutmisega 16. Täiendvalt selgitab hankija, et ei ole muutnud selgitustega (s.o täpsustamisega) RHAD-i. Alusdokumendid nõuavad jätkuvalt ühe korrashoiu referentslepingu põhiselt nõutud kogemust (s.o 450 km hoolde tegemist 12 katkematu kuu jooksul seisunditasemega 3). Selgitustes on üksnes täpsustatud, kuidas hankija kontrollib referentsi vastavust (nt teeregistri andmete ja/või tellija kinnituse kaudu). See ei muuda sisu ega piira mistahes viisi kuidagi konkurentsi. 17. Eelnevat toetab ka Euroopa Kohtu praktika, mis kinnitab, et selgitusi on lubatud küsida, kui see ei vii uue pakkumuse esitamiseni ja kui järgitakse võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse põhimõtteid (direktiiv 2014/24/EL art 56 lg 3). Euroopa Kohtu praktika eristab selgelt lubatava täpsustamise ja tingimuste muutmise/uue pakkumuse probleemi (vt nt C-927/19 Klaipėdos regiono atliekų tvarkymo centras, p 92; C-599/10 SAG ELV Slovensko, p 40; C-523/16 MA.T.I. SUD ja C-536/16 Duemme SGR, p-d 51–52; C-336/12 Manova, p-d 36 ja 40). Seega tegutseb hankija lubatud raamides, s.t küsib andmeid tuvastamaks, kas esitatud referents vastab juba kehtivale nõudele. Sellest tulenavlt on hankija tegevus kooskõlas direktiivi 2014/24/EL art 56 lõikega 3, mistõttu võib hankija nõuda selgitamist/täiendamist võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid järgides, kui teave on puudulik või see on ebatäpne. VI Referentsi kontroll Tallinna linna hanke näitel 18. Hankija toob olukorra ilmestamiseks näite Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt läbi viidud riigihankest “Tallinna lääne piirkonna magistraalteede ja -rajatiste, ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljastute hooldus talveperioodil 2022/2023 (viitenumber 254770)” (edaspid Tallinna linna hange). 19. Tallinna linna hanke lepingu lisa 1 (s.o sõiduteede (sh ülekäigud), ohtlike kohtade (tõusude), parklate loetelu) nähtuvad järgnevad andmed (vt kuvatõmmis nr 1). Kuvatõmmis nr 1 20. Kontrollides „Järveotsa tee“ lõiku teeregistrist (vt kuvatõmmis nr 2) on lõigu täpne pikkus üheselt andmebaasist tuvastatav, mis võimaldab pakkujal seega oma referentsimahud ka objektiivselt verifitseerida. Kuvatõmmis nr 2 21. Eelnevast tulenevalt on ilmselge, et korrashoiu referentsi (km, 12 kuud ja talihoole seisunditase 3) kontroll saab olla ka teises mõõtühikus esitatuna objektiivne, läbipaistev ja tehniliselt teostatav ilma mistahes valemiteta. Tallinna linna hange on tüüpiline näide, kuidas referentsi pikkused on tuvastatavad teeloetelust ja teeregistri andmetest, mille alusel saab referentsi tõendada ning teha see võrreldavaks kõigi pakkujate lõikes. Seega puudub vajadus sätestada korrahoiutöödele maht ruutmeetrites, kuivõrd on nõutud mõõtühikus maht tuvastatav riiklikest andmebaasidest. Sama metoodika rakendub kõigile pakkujatele, tagades võrreldavuse ja läbipaistvuse. 22. Kokkuvõtteks ja eelnevast tulenevalt: - on hankija sätestatud kvalifikatsiooninõue hanke esemest tulenevalt asjakohane, proportsionaalne, läbipaistev ja kontrollitav; - selgitused on antud kooskõlas direktiivi 2014/24/EL art 56 lg-ga 3 ja kohtupraktikaga, ning hankija ei ole täpsustamisega oma tingimusi muutnud; - vaidlustaja ettepanekud (summeerimine, m2 ühiku lisamine) ei paranda võrreldavust ega vasta teenuse riskiprofiilile. Eelpooltoodust tulenevalt, palub hankija jätta vaidlustus terviklikult rahuldamata. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ege Stiina Järvmägi Transpordameti lepinguline esindaja