Vaidlustaja täiendav seisukoht

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 TALLINN 31.10.2025 Edastatud elektroonselt e-posti aadressile [email protected] VAIDLUSTAJA VASTUVÄITED HANKIJA MENETLUSKULUDELE Riigihange: Riigihange „Trammide ostmine“ Riigihanke viitenumber: 299391 Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (hankija) esitas 28.10.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt nõuab hankija vaidlustajalt välise õigusteenuse kulude hüvitamist. Hankija on 31.10.2025 oma menetluskulude nimekirja välise õigusteenuse kulude osas täiendanud. Vaidlustaja leiab, et hankijal puudub sõltumata asja lahendamise tulemustest õigus välise õigusteenuse kulude väljamõistmiseks, kuna need ei ole käsitletavad hankija vajalike ja põhjendatud kuludena (p 1). Ühtlasi täiendab vaidlustaja seoses hankija menetluskuludele vastuväite esitamisega oma menetluskulude nimekirja (p 2). 1 RIIGIHANGETE KORRALDAMINE KUULUB HANKIJA IGAPÄEVASE TEGEVUSE HULKA NING HANKIJAL ON PÄDEVUS JA RESSURSID ISE ENDA ESINDAMISEKS 1.1 Tallinna Ringkonnakohus on kohtuasjas nr 3-19-531 (p 15) märkinud, et haldusorgani esindajatasu väljamõistmise piirang tuleneb HKMS § 109 lg-st 6, mille kohaselt mõistetakse välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Põhimõte, et välja mõistmisele kuuluvad üksnes vajalikud ja põhjendad kulud, kehtib ka vaidlustusmenetluses (RHS § 198). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb haldusorgani kantud õigusabikulude väljamõistmise otsustamisel hinnata, kas asja keerukust ja muid asjaolusid arvestades oli välise õigusabi kasutamine põhjendatud. Välise õigusabi kasutamine on põhjendatud eelkõige juhul, kui vaidlus väljub haldusorgani igapäevase tegevuse raamidest (Riigikohtu otsused: 24.03.2021 nr 3-18-687, 12.12.2017 nr 3-11-1355, p 55; 21.02.2017 nr 3-3-1-26- 16, p 50; 21.06.2012 nr 3-3-1-26-12, p 30). Kui haldusorgan suudab end ise esindada ega vaja vaidluse iseloomust tulenevalt välist õigusabi, on sellised kulud põhjendamatud ja neid ei saa teiselt poolelt välja mõista. 1.2 Hankija põhikirja kohaselt on tema tegevuse eesmärgiks ja põhitegevusalaks Tallinna linnale transpordi- ja sellega seotud teenuste osutamine. 1 Hankekohustuslasena on hankija põhitegevusala lahutamatult seotud riigihangete läbiviimisega, kuivõrd hankija peab oma põhitegevuse elluviimiseks vajalikud asjad (transpordivahendid ja nendega seotud osad) ja teenused RHS-is sätestatut järgides hankima. 1.3 Käesolevas vaidluses ei väljunud vaidlusalune küsimus hankija igapäevase tegevuse raamidest. Hankija struktuurist nähtub nii soetuste osakonna kui ka eraldi õigusosakonna (valdkonna) olemasolu: 1 Hankija kodulehekülg, põhikiri: https://tlt.ee/wp-content/uploads/2025/05/127_lisa.pdf Allikas: hankija kodulehekülg https://tlt.ee/ettevottest/contacts/ Seega võib järeldada, et hangete korraldamine ning nendest tekkinud vaidlustes osalemine kuuluvad hankija igapäevase tegevuse hulka. Kuivõrd hankijal on tööl piisavalt juriste ja hankesepetsialiste, oleks hankija suutnud end ka ise vaidlustusmenetluses esindada. Vaidlustaja leiab, et puuduvad erandlikud asjaolud, mis isegi vaidlustuse rahuldamata jätmise korral õigustaksid välise lepingulise esindaja kulude väljamõistmist. 1.4 Lisaks viitab nii organisatsiooni struktuur kui ka riigihangete registris läbiviidud hangete suur hulk sellele, et riigihangete korraldamine on hankija olemuslik ülesanne ning asutuses on olemas selleks vajalikud põhjalikud teadmised ja pädevus. Nimelt, riigihangete registri andmete kohaselt on hankija seotud enam kui 500 hanke läbiviimisega, kusjuures pidevalt hangitakse erinevaid teenuseid, sõidukeid, varuosi jne. Seda enam, et hankija on ise käesolevas menetluse korduvalt rõhutanud, et antud hange ja vaidlustus on sisuliselt sarnased varasemate hangete (nr 233711 ja 134921) ning vaidlustusega (VAKO nr 130- 21//233711). 1.5 Tallinna Ringkonnakohus on otsuses nr 3-19-531 (p 16) märkinud, et välise õigusteenuse kasutamise eesmärk võib olla näiteks riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse siduvuse selgitamine või riigihankeõiguse keerukamate küsimuste parem mõistmine. Siiski puudub vajadus välise õigusteenuse kasutamiseks asutuses, mis igapäevaselt tegeleb ulatuslikult riigihangetega ning peab olema kursis vastava regulatsiooniga, et tagada hankemenetluste õiguspärane läbiviimine. 1.6 Tartu Ringkonnakohus on kohtuasjas nr 3-22-71 (p 28) rõhutanud, et kohaliku omavalitsuse üksus on riigihangete seaduse tähenduses hankija (RHS § 5 lg 2 p 2) ning seetõttu kohaldub talle kohustus soetada teenuseid ja kaupu hankemenetluse kaudu, arvestades RHS §-s 14 sätestatud hanke piirmäärasid. Kohtumenetluses vaieldi kaebaja VAKO-s kantud õigusabikulude vastustaja kanda jätmise üle, kuid kohus leidis, et haldusakt, millest vaidlus alguse sai, ei väljunud vastustaja põhitegevuse raamest. Seetõttu ei olnud põhjendatud välise õigusabi kulude panemine kaebaja kanda isegi juhul, kui kaebus jäi rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas selles osas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis vastustaja (hankija) menetluskulud tema enda kanda. Antud lahend on asjakohane ka käesolevas vaidluses, kus Aktsiaselts Tallinna Linnatransport tegutseb hankijana ning vaidlusalune küsimus ei välju tema igapäevase tegevuse raamidest. Seetõttu ei ole põhjendatud menetluskulude väljamõistmine vaidlustajalt. 1.7 Kokkuvõtlikult leiab vaidlustaja, et hankijal puudub õigus välise õigusabi kulude väljamõistmiseks, kuna vaidlusalune küsimus ei väljunud hankija põhitegevuse raamidest ning hankijal on olemas vajalik pädevus ja ressursid enda esindamiseks ilma välise õigusabita. 2|3 2 VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD MENETLUSKULUD 2.1 Vastuväite koostamiseks, sh hankija igapäevase tegevuse, hankespetsialistide ja juristidega mehitatuse analüüsiks kulus vaidlustajal kokku 1,5 h maksumusega 406,5 eurot (ilma käibemaksuta). Tööd tegid vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart tunnihinnaga 290 eurot, 0,75 h (maksumusega 217,5 eurot) ning jurist Laura Frolov tunnihinnaga 252 eurot, 0,75 h (maksumusega 189 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaidi Reiljan-Sihvart vandeadvokaat Aktsiaselts Skinest Rail volitatud esindaja 3|3