Hankija täiendav seisukoht ja täiendav menetluskulude taotlus

Arve saaja Mittetulundusühing Valgamaa Ühistranspordikeskus Arve nr 2025-982 Jaama pst 12 Kuupäev 06.11.2025 Valga linn, Valga vald Maksetähtpäev 16.11.2025 68204 Valga maakond Viivis 0,05% päevas Rg-kood 80425297 OÜ Advokaadibüroo Laarmaa Roosikrantsi tn 11 Tallinn 10119 Harju maakond Rg-kood 14964144 KMKR nr EE102258585 Kontaktisik Liia Rätsep Kliendileping nr 25-008 Kirjeldus Kogus Ühik Hind Summa km-ta Õigusnõustamine perioodil 01.11.2025 - 04.11.2025; GoBus 4,5 tundi 185,00 832,50 vaidlustus RH300867 Summa km-ta 24% 832,50 Käibemaks 24% 199,80 Arve kokku (EUR) 1 032,30 Telefon +3725216660 Swedbank SWIFT HABAEE2X E-post [email protected] IBAN EE622200221073661705 Valgamaa Ühistranspordikeskus 06.11.2025 GoBus vaidlustus RH300867 Periood: 01.11.-04.11.2025 tunnihind maksumus kuupäev tööaeg (h*) kirjeldus advokaat (KM-ta) EUR (KM-ta) EUR 04.11.2025 4.50 GoBus 3.11 seisukohtade analüüs, suhtlus Kristina Laarmaa 185 832.50 kliendiga, vastuse koostamine vaidlustusele Summa: 4.50 EUR 832.50 *0.1 h = 6 min OÜ Advokaadibüroo Laarmaa Roosikrantsi 11, Tallinn 10119 tel +3725216660 I [email protected]  Riigihangete vaidlustuskomisjon 7 . 1 1 .202 5 edastatud e-postiga [email protected] Riigihange nr 300867 Vaidlustaja: AS GoBus Registrikood 10085032 Vaidlustaja esindaja d : advokaadid Erki Fels ja Mari Kelve-Liivsoo Advok aadibüroo TEGOS e-post: [email protected] Hankija: MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus Registrikood 80425297 Hankija esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel 5216660 e-post: [email protected] HANKIJA VASTU VÄITED VAIDLUSTAJA 3.11.2025 SEISUKOHTADELE JA TÄIENDAV MENETLUSKULUDE TAOTLUS I Asjaolud Kooskõlas VAKO kirjaliku menetluse teatega pidi Vaidlustaja esitama mh seisukoha vaidlustuse lahendamiseks kokkuleppel vastavalt Hankija tehtud ettepanekule järgmistes vaidlusalustes punktides: ATL p 6.4, ATL lisa 8 p 3.2 ja RHAD lisa 1 p 6.13.1 , ATL p 7.11.1.7 . Vaidlustaja ei ole pidanud võimalikuks vaidlustuse lahendamist kokkuleppega mitte üheski punktis, mistõttu jääb Hankija vastuses vaidlustusele esitatud vastuväidete juurde. 3.11.2025 menetlusdokumendis esitab Vaidlustaja oma seisukohad üksnes osade vaidlustatud hanketingimuste kohta. Hankija, jäädes vastuses vaidlustusele esitatud seisukohtade juurde, adresseerib siin üksnes Vaidlustaja 3.11.2025 menetlusdokumendi väiteid. II Õiguslikud põhjendused ATL p 6.4, ATL lisa 8 p 3.2 ja RHAD lisa 1 p 6.13.1 (vaidlust aja 3.11 menetlusdokumendi p 2.3 – 2.9 ) Vaidlustaja heidab jätkuvalt paljasõnaliselt ette, et hanketingimustega on pandud bussijuhile kohustusi , mida õigusaktidest ei tulene ja mille täitmine Vaidlustaja väitel on võimatu. Hankija on juba vastuses vaidlustusele selgitanud, et Vaidlustaja poolt vaidlustatud hanketingimused ise ei ole õigusvastased ega pane vedajale kohustusi moel, mis väljuks õigusaktidega niigi ettenäht ust. Reisija kohustus esitada sõiduõigust tõendav või sõidusoodustust tõendav dokument tuleneb ÜtS § 67 lg 1 punktist 2, mis sätestab reisija kohustuse esitada ühissõidukijuhi või muu kontrollimisõigusega isiku esimesel nõudmisel pileti ja sõidusoodustuse õigust tõendava dokumendi. ATL p 6.4 kohustab vedajat teostama piletimüüki ja sõiduõiguse kontrolli õigusaktidest tulenevate sõidusoodustuste alusel - seega ei välju vedaja kohustused õigusaktidega niigi ettenähtust . RHAD lisa 1 p 6.13.1 kohustab bussijuhti väljastama sõitjale sõidupileti, kui bussijuht on vastu võtnud raha või kontrollinud tasuta sõiduõigust (see säte piirdub kohustusega väljastada pilet juhul kui bussijuht on raha vastu võtnud või kontrollinud tasuta sõiduõigust, taaskord ei panda vedajale sõiduõiguse kontrollimisel õigusaktide piiridest väljuvaid kohustusi). ATL lisa 8 ehk avaliku liiniveo üldtingimused on üldse suunatud avaliku liiniveo kasutajatele ehk reisijatele ( ATL lisa 8 tingimused kohustub vedaja paigutama avalikku liinivedu teostavatesse bussidesse, vt ATL p 3.7.22) ja vaidlustatud ATL lisa 8 p 3.2 sätestab justnimelt sõitjale suunatud kohustuse - „ sõitjal on kohustus esitada soodustuse saamist tõendav dokument ja vajadusel isikut tõendav dokument ka ühissõidukijuhi esimesel nõudmisel“. Hanketingimustega ei ole mitte mingil moel laiendatud õigusaktidest tulenevat regulatsiooni viisil, mis asetaks bussijuhile kohustuse puudega isiku sõiduõiguse kontrollimiseks õigusvastaselt ehk vastuolus õigusaktides sätestatuga. Kuivõrd hanketingimustega ei ole vedajale ega bussijuhile pandud õigusaktides sätestatust väljuvaid kohustusi sõiduõiguse kontrollimisel, ei ole hanketingimused õigusvastased, sest õiguslik olukord oleks täpselt samasugune ka siis, kui vaidlustatud hanketingimusi hankedokumentides ei sisalduks. Hankija juhib tähelepanu, et vaidlustuse p 3.8 viitab Vaidlustaja umbmääraselt „õiguskantsleri 27.septembri 2024 selgitusele“ , kuid Vaidlustaja ei ole sellist selgitust tõendina esitanud ega ole sellise kuupäevaga selgitus leitav ka õiguskantsleri kodulehel. Küll aga on õiguskantsleri kodulehel kättesaadav hoopis 21. 02.2024 soovitus, ms on sõnastatud alljärgnevalt (Hankija rõhutused): „ Õiguskantslerit on informeeritud juhtumist, kus puudega bussireisijat koheldi ühissõidukis lugupidamatult. Nimelt oli bussijuht temalt tasuta sõidu õiguse tõestamiseks nõudnud rohelist nn Ühiskaarti. Tuvastatud puudega reisija soovis oma tasuta sõidu õigust tõendada puudega isiku kaardiga. Meenutan, et Ühistranspordiseaduse (§ 32 lg 3) järgi tõestatakse isiku puudest tuleneva sõidusoodustuse olemasolu: riikliku pensionikindlustuse seaduse § 35 alusel väljastatud pensionitunnistusega, millele on märgitud andmed puude raskusastme ja puude tähtaja kohta; puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 alusel väljastatud puudega isiku kaardiga; raske nägemispuudega isiku puhul Sotsiaalkindlustusameti väljastatud tõendiga. Ühiskaardi kasutamine on vabatahtlik, seda ei ole õigust puudega inimestelt nõuda. Regionaalministri määruse § 3 lg 6 sätestab, et sõidusoodustuse õigust tõendava dokumendi olemasolu korral peab sõitja saama pileti hinnaga null eurot, mis väljastatakse paberpiletina, kui soodustus ei ole kantud sõidukaardile. Sellest tulenevalt palun teil teavitada kõiki bussijuhte, et puudega inimesel piisab tasuta sõidu õiguse tõendamiseks seaduses nimetatud dokumentide näitamisest . ” Seega vastupidiselt Vaidlustaja seisukohale ei ole õiguskantsler mitte kunagi öelnud, et puudega isik ei peaks oma sõidusoodustust tõendavat dokumenti üldse esitama, vaid vastupidi – õiguskantsler on toonitanud, et bussijuht peab aktsepteerima seaduses sätestatud dokumente, mis puuet tõendavad ega tohi nõuda tingimata vaid ühiskaardi esitamist. ATL p 3.11 (vaidlust aja 3.11 menetlusdokumendi p 2.10-2.16 ) Hankija jääb vastuses vaidlustusele avaldatu juurde – ATL p 3.11 kohaselt ei ole ohtlike liiklusolude ja ettenägematute liiklustakistuste mõiste alt mitte kuidagi välistatud olukorrad, kus sõiduplaani järgimine pole võimalik vajaduse tõttu kutsuda kiirabi või politsei. Vaidlustaja kirjeldatud mõlemad olukorrad on käsitatavad nii ettenägematute erakordsete liiklustakistustena kui ka ohtlike liiklusoludena. Mõiste „liiklusolud“ ei ole mitte mingil moel piiratud ainuüksi tee kui sell is e füüsikaliste omadustega ega ilmastikutingimustega. Ka jääb Hankija vastuses vaidlustusele avaldatu juurde, et ATL p 3.11 ei piira mitte mingil moel vedaja õigust tugineda vääramatu jõu asjaoludele. Vaidlustaja näib arvavat, et ATL p 3.11 sätestatud olukorrad ehk „ettenägematud erakordsed liiklustakistused või ohtlikud liiklusolud“ ongi ATL-s võrdsustatud vääramatu jõu asjaoludega. Vaidlustaja eksib. Vääramatu jõu definitsioon on VÕS § 103 lg 2 ja selle elemendid on järgmised: esiteks, asjaolu peab olema väljaspool võlgniku mõjuulatust, teiseks, asjaolu peab olema ettenägematu, kolmandaks, asjaolu ei saanud objektiivselt vältida ega ületada. ATL p 3.11 sätestatud ettenägematud erakordsed liiklustakistused või ohtlikud liiklusolud ilmselgelt ei vasta vääramatu jõu definitsioonile, vaid hoopis laiendavad selliste asjaolude ringi, mille korral on vedajal kui võlgnikul õigus vastutusest vabaneda sõiduplaani mittejärgimise korral. ATL p 3.11 kohaselt ei pea olema tekkinud kohustuse täitmise objektiivne võimatus, vaid piisab sellest, kui erakordsed ja ettenägematud liiklustakistused või liiklusolud loovad potentsiaalselt ohtliku olukorra . Eelnevale vaatamata rõhutab Hankija veelkord, et ATL p 3.11 kohaselt ei ole ettenägematute erakordsete liiklustakistuste ja ohtlike liiklusolude mõiste alt mitte kuidagi välistatud olukorrad, kus sõiduplaani järgimine seab ohtu reisija elu ja tervise (kui tuleb kutsuda kiirabi) või reisija tegevus seab ohtu kaasreisijate ohutuse (kui tuleb kutsuda politsei). Vaidlustaja 3.11 seisukohtade p 2.13 viide RHS § 123 lg 1 punktile 2 ei ole asjakohane, sest ATL p 3.11 ei anna vedajale ühepoolset õigust ATL-t muuta nagu Vaidlustaja näib arvavat, vaid üksnes sätestab eeldused millistel vedaja vabaneb vastutusest sõiduplaani mittejärgimise eest. ATL p 8.3.1 ( vaidlust aja 3.11 seisukohtade p 2.17 – 2.18 ) Hankija jääb vastuses vaidlustusele avaldatu juurde, et sõiduplaani täpne järgimine on olemuslikult vedaja oluline kohustus, mistap on ka sõiduplaanist hälbed käsitatavad olulise lepingurikkumisena. Kuivõrd ATL sätestab maksimaalse võimaliku leppetrahvimäära olulise lepingurikkumise puhuks, on hanketingimus proportsionaalne, sest võimaldab Hankijal igakordselt kaaluda rikkumise asjaolusid ja raskust ning määrata sellele vastav trahvimäär . Sama on tõsi ka lepingu ülesütlemise otsustamisel olulise lepingurikkumise tõttu – ka see on kaalutlusotsus . Seetõttu on ilmselgelt kunstlikult konstrueeritud Vaidlustaja väited selle kohta, et kahel korral 2 minutit hilinedes öeldaks ATL üles – ATL ülesütlemine kui selline on Eesti praktikas üldse äärmiselt haruldane ja ülesütlemise otsus peab samuti olema kaalutlusotsusena proportsionaalne. Vaidlustaja ei ole esitanud mitte ühtegi sisulist põhjendust selle kohta, miks tema hinnangul peaks hälbed sõiduplaanist olema käsitatavad mitteoluliste rikkumistena. RHAD lisa 1 p 4.18 ( vaidlus taja 3.11 seisukohtade p 2.19 – 2.21 ) Hankija jääb vastuses vaidlustusele avaldatu juurde – isikuandmete kaitsega seotud õigusaktide järgimine on kohustuslik Hankijale ka siis, kui sellist kohustust RHAD-s Hankijale seatud ei ole. Vaidlustaja 3.11 seisukohtadest jääb arusaamatuks, mi ks peavad Hankija konkreetsed kohustused turvakaamerate salvestiste osas, sh kohustused tulenevalt IKÜM §-st 5 olema dubleeritud hanketingimustes ja kuidas see takistab pakkujal pakkumuse esitamist. III Hankija täiendav menetluskulude taotlus Hankija on 3.11.2025 taotlenud õigusabikulude väljamõistmist summas 2405 eurot (ilma käibemaksuta), mis vastab 13 töötunnile. Seoses Vaidlustaja 3.11.2025 seisukohtade analüüsi ja käesoleva menetlusdokumendi koostamisega taotleb Hankija täiendavalt õigusabikulude väljamõistmist 4.5 töötunni ulatuses lähtudes töötunni hinnast 185 eurot (ilma käibemaksuta), mis vastab summale 832,50 eurot (ilma käibemaksuta). Osutatud õigusabi koosseis ja kirjeldus on menetlusdokumendile lisatud advokaadibüroo Laarmaa arvel. Kokku taotleb Hankija seega õigusabikulude väljamõistmist summas 3237,50 eurot (ilma käibemaksuta) 17,5 töötunni eest. Lugupidamisega Kristina Laarmaa Vandeadvokaat MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus volitatud esindaja