Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, Tallinn 10122 [email protected] Edastatud digitaalselt allkirjastatuna riigihangete vaidlustuskomisjonile e-posti aadressil [email protected] 06.11.2025. a Tallinnas Hanke viitenumber: 300178 Hankija: Keila Linnavalitsus, registrikood 75014422, asukoht Keskväljak 11, 76608 Keila, e-post [email protected] Vaidlustaja: P. DUSSMANN EESTI Osaühing, registrikood 10068915, registreeritud asukoht Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Ott Saame, Advokaadibüroo Concordia OÜ, asukoht Maakri 29, 10145 Tallinn, telefon 62 62 062, e-post [email protected] VAIDLUSTUS Keila Linnavalitsuse riigihankes „Toitlustusteenuse tellimine Keila Koolile 2026/2027. kuni 2030/2031. õppeaastateks“ 1. TAOTLUSED 1.1. tunnistada õigusvastaseks ja kehtetuks riigihanke alusdokumentide (RHAD) järgnevalt nimetatud sätted ning kohustada hankijat viima need vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega: 1.1.1. RHAD „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ hindamiskriteeriumite nr 2 kuni 4 punktiarvestuse sätted; 1.1.2. RHAD „Koolilõuna hindamiskriteeriumid“ koolilõuna menüü mitmekesisuse hindamise osa sätted; 1.1.3. RHAD „Lisateenuste hindamiskriteeriumid“ sooja lõunasöögi hindamise osa; 1.1.4. RHAD „Lisateenuste hindamiskriteeriumid“ hommikusöögi hindamise osa; 1.1.5. RHAD „Lisateenuste hindamiskriteeriumid“ koolieine hindamise osa; 1.1.6. RHAD „Vastavustingimused“ alajaotus „Menüü“ – näidismenüü esitamise nõue ning nõuded näidismenüüle; 1.1.7. RHAD „Lähteülesanne“ p 2.1.6. – nõuded toidule; 1.1.8. RHAD „Lähteülesanne“ p 2.1.7. – nõuded toidule ja töökorraldusele; 1.1.9. RHAD „Lähteülesanne“ p 2.3. ls 2 – hankija eesmärgid; 1.1.10. RHAD „Lähteülesanne“ p 4.1. – koolilõuna maksumus; 1.1.11. RHAD „Lähteülesanne“ p 5.3. ls 2 – inventari energiaklass; 1.1.12. RHAD „Lähteülesanne“ p 7.8. – nõuded menüüle; 1.1.13. RHAD „Lähteülesanne“ p-d 8.10. kuni 8.12. – läbirääkimised; 1.1.14. RHAD „Hankelepingu projekt“ p 3.5. – hinna avaldamine; 1.1.15. RHAD „Hankelepingu projekt“ p 3.8. – koolilõuna kalkulatsioonide ja hinna kontroll; 1.1.16. RHAD „Hankelepingu projekt“ p 4.2. – hankija õigus nõuda kuludokumente; 1.1.17. RHAD „Hankelepingu projekt“ p 4.3. – hankija õigus saada informatsiooni; Member of Maakri 29, 10145 Tallinn, Eesti / Estonia Advokaadibüroo Concordia OÜ Tel. (+372) 626 2062 Registrikood 10820483 [email protected], www.concordia.ee KMKR / VAT EE100730092 1.1.18. RHAD „Hankelepingu projekt“ p 4.4. – koolilõuna toetuse tagasinõudmine; 1.1.19. RHAD „Hankelepingu projekt“ p 6.5. – koolilõuna eest tasumine; 1.1.20. RHAD „Hankelepingu projekt“ p 7.4.4. – pretensioonid; 1.1.21. RHAD „Hankelepingu projekt“ p 7.4.5. – rahuloluküsitluse tulemused; 1.2. peatada käesoleva vaidlustuse menetluse ajaks kuni vaidlustuskomisjoni otsuse jõustumiseni Keila Linnavalitsuse riigihange „Toitlustusteenuse tellimine Keila Koolile 2026/2027. kuni 2030/2031. õppeaastateks“ (viitenumber 300178); 1.3. mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja mõistlikud ja vajalikud käesoleva vaidlustusmenetlusega seotud menetluskulud. 2. FAKTILISED ASJAOLUD Pärnu Linnavalitsus (edaspidi „Hankija“) viib sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena läbi riigihanget „Toitlustusteenuse tellimine Keila Koolile 2026/2027. kuni 2030/2031. õppeaastateks“ (viitenumber 300178; edaspidi „Hange“). Hanketeade avaldati elektroonilises riigihangete registris (edaspidi „eRHR“) 23.10.2025. Pakkumuste esitamise tähtaeg lõppeb 21.11.2025 kell 10:00. Vaidlustaja esitas Hankijale seoses Hanke alusdokumentide (ülal ja edaspidi „RHAD“) vaidlustatud sätetega eRHR’i vahendusel mitmeid selgitustaotlusi (Vaidlustaja ja Hankija vaheline teabevahetus on leitav eRHR’is) ning tegi ettepanekuid nende vastavaks muutmiseks. Paraku ei ole Hankija vaidlustuse esitamise hetkeks Vaidlustaja tehtud ettepanekutega nõustunud ega neile vastanud. 3. VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 3.1. Hindamiskriteeriumite nr 2 kuni 4 punktiarvestuse sätted Riigihanke alusdokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ (fail nimega „300178_hindamiskriteeriumid.pdf“) ei ole hindamiskriteeriumite nr 2 kuni 4 puhul sätestatud, missugune on vastavate kriteeriumite eest jagatav maksimaalne punktide summa. Kriteeriumite nr 1 („1. ja 4. kooliastme nelja nädala koolilõuna menüü“) ja 5 („Lisateenused“) puhul on maksimaalsed punktide summad tuletatavad failist nimega „SET300178-hindamiskriteeriumid.xlsx", kuid kriteeriumite nr 2 kuni 4 („Hommikusöögi maksumus“, „Koolieine maksumus“ ja „Sooja lõunasöögi maksumus“) juures ei nähtu kusagilt jagatavate punktide arvu. Jagatavaid punkte ei nähtu ka riigihanke alusdokumendi „Lähteülesanne“ punktist 8.14. koos alapunktidega (hindamisjuhised). Täiendavalt tuleb tõdeda, et RHAD „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ lk 3 punktides 2 kuni 4 sätestatud punktide arvutamise valemid ("osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal") ei võimalda arvutada vastava kriteeriumi eest nn teistele pakkujatele jagatavaid punkte, kuna valemist puudub üldse muutuja „(maksimaalne) punktide arv“, millest lähtuvalt nn teiste pakkumuste punkte tuleks/saaks arvutada. Kokkuvõttes on seega RHAD „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ hindamiskriteeriumite 2 kuni 4 punktiarvestuse sätted ja valemid ilmselgelt puudustega ning seetõttu läbipaistmatud ja kontrollimatud (vastuolu RHS § 3 p 1 sätestatud vastavate põhimõtetega). 3.2. Koolilõuna hindamiskriteeriumite koolilõuna menüü mitmekesisuse osa RHAD „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ leheküljel 3 on hindamismetoodika kirjelduses sätestatud (p 1), et 1. ja 4. kooliastme nelja nädala lk 2 / 11 koolilõuna menüüde „hindamine toimub vastavalt RHADis toodud hindamiskriteeriumitele (Koolilõuna hindamiskriteeriumid)“. Riigihanke alusdokument „Koolilõuna hindamiskriteeriumid“ (fail nimega "SET300178- hindamiskriteeriumid.xlsx" leht „Koolilõuna hindamiskriteeriumid“) näeb välja järgnev (ekraanipilt): Vaidlustaja esitas eRHR’i teabevahetuse kaudu (31.10.2025 16:35 sõnum nr 1023246) hankijale järgneva päringu: „Palume selgitada, kuidas hinnatakse koolilõuna menüü mitmekesisuse seisukohalt toitude kordumist - kas iga nädala lõikes eraldi või nelja nädala lõikes kokku? Kas me saame õigesti aru, et koolilõuna mitmekesisuse kriteeriumi eest on võimalik saada iga nädala eest maksimumpunktid (15 punkti iga nädala eest), kui iga nädala lõikes eraldi võetuna ükski toit ei kordu (küll aga võib sealjuures üks ja sama toit korduda nelja nädala lõikes vaadatuna - nt olles menüüs iga nädala esmaspäeval)? Kas hanketingimustega on keelatud kasutada iga nädal ühte ja sedasama menüüd?“ Hankija vastas 05.11.2025 kell 15:12 eRHR’i vahendusel osundatud päringule järgnevalt: „Vastused teie küsimustele: 1. Nelja nädala lõikes. 2. Kokku on võimalik saada 15 punkti. 3. Jah.“ RHS § 3 p 1 kohaselt peab hankija riigihanke korraldamisel tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Oleme seisukohal, et Hankija osundatud vastuse valguses ei ole koolilõuna mitmekesisuse hindamise kriteeriumid sätestatud vajaliku selgusega ja läbipaistvalt, mistõttu pole need paraku ka kontrollitavad. Hankija vastus ei vasta Vaidlustaja hinnangul ka hindamiskriteeriumite tabeli ülesehitusele, millest saab Vaidlustaja arvates järeldada, et koolilõuna menüü toitude kordumist hinnatakse iga nädala lõikes eraldi ja et iga nädala kohta on võimalik saada eraldiseisvalt maksimaalselt 15 punkti. Kuna RHAD „Koolilõuna hindamiskriteeriumid“ praegune ülesehitus ja sõnastus Hankija osundatud eRHR’i vastusest nähtuvaid seisukohti ei toeta, siis on Vaidlustaja seisukohal, et Hankija vastus sisaldab uut infot, mis on käsitletav riigihanke alusdokumentide muutmisena. RHS § 46 lg 3 kohaselt on aga selgitustega keelatud riigihanke alusdokumente muuta. lk 3 / 11  Osundame täiendavalt, et RHAD „Koolilõuna hindamiskriteeriumid“ praegune sõnastus on ebaselge ja seetõttu ka kontrollimatu toitude kordumise mõiste ebamäärasuse tõttu – hetkel on ebaselge, mida Hankija loeb täpsemalt toitude kordumiseks. Seal hulgas on ebaselge, kas ükski toidu komponent ei tohi nädala/nelja nädala jooksul korduda või ei tohi korduda konkreetne komponentide kombinatsioon või veel midagi kolmandat. Siinkohal väärib tähelepanu, et Hankija ootab toitlustamist nn iseteenindusletis (vt RHAD „Lähteülesanne“ p-d 2.1.1. ja 2.1.5.), st. et konkreetse toidu kombineerivad lapsed endale igakordselt ise. Vaidlustaja leiab lisaks, et sõltumata sellest, mida lugeda toitude kordumiseks, on Hankija poolt ebaproportsionaalne nõuda toitude mittekordumist nelja-nädalase perioodi kestel. Selline nõue pole asjakohane ega toitumisalaselt põhjendatud (vastuolu RHS § 3 p 2). 3.3. Lisateenuste hindamiskriteeriumite sooja lõunasöögi osa Riigihanke alusdokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ (fail nimega „300178_hindamiskriteeriumid.pdf“) leheküljel 3 on hindamismetoodika kirjelduses sätestatud (p 5), et lisateenuste „hindamine toimub vastavalt RHADis toodud hindamiskriteeriumitele (Lisateenuste hindamiskriteeriumid)“. Riigihanke alusdokumendis „Lisateenuste hindamiskriteeriumid“ (fail nimega "SET300178-hindamiskriteeriumid.xlsx" lehel "lisateenuste hindamiskriteerium") sätestatud sooja lõunasöögi hindamiskriteeriumid ei vasta Vaidlustaja hinnangul RHS § 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetele. RHS § 3 p 1 kohaselt peab hankija riigihanke korraldamisel tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Kõnealuse hindamiskriteeriumi puhul pole selge, missuguste kriteeriumite alusel toimub sooja lõunasöögi kui lisateenuse hindamine, sh missugused peavad olema alternatiivsete toitude arv, koostis ja toiteväärtus selleks, et saavutada maksimaalne punktide arv (sh millal loeb Hankija toidu koostise ja toiteväärtuse "suurepärselt", "väga hästi", "hästi", "rahuldavalt" või "väga nõrgalt" tasakaalustatuks). Kokkuvõttes pole kõnealused hindamiskriteeriumid ei läbipaistvad ega kontrollitavad. 3.4. Lisateenuste hindamiskriteeriumite hommikusöögi osa Riigihanke alusdokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ (fail nimega „300178_hindamiskriteeriumid.pdf“) leheküljel 3 on hindamismetoodika kirjelduses sätestatud (p 5), et lisateenuste „hindamine toimub vastavalt RHADis toodud hindamiskriteeriumitele (Lisateenuste hindamiskriteeriumid)“. Riigihanke alusdokumendis „Lisateenuste hindamiskriteeriumid“ (fail nimega "SET300178-hindamiskriteeriumid.xlsx" lehel "lisateenuste hindamiskriteerium") sätestatud hommikusöögi hindamiskriteeriumid ei vasta Vaidlustaja hinnangul RHS § 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetele. RHS § 3 p 1 kohaselt peab hankija riigihanke korraldamisel tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Kõnealuse hindamiskriteeriumi puhul pole selge, missuguste kriteeriumite alusel toimub hommikusöögi kui lisateenuse hindamine, sh missugune peab olema hommikusöögi menüü selleks, et saavutada maksimaalne punktide arv (sh millal loeb Hankija hommikusöögi menüü või tasakaalustatud valiku "suurepäraseks", "väga heaks", "heaks", "rahuldavaks" või "väga nõrgaks"). Ebaselge on, mida peab hankija üldse silmas hommikusöögi "tasakaalustatud valiku" all. Kokkuvõttes pole kõnealused hindamiskriteeriumid ei läbipaistvad ega kontrollitavad. lk 4 / 11 3.5. Lisateenuste hindamiskriteeriumite koolieine osa Riigihanke alusdokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ (fail nimega „300178_hindamiskriteeriumid.pdf“) leheküljel 3 on hindamismetoodika kirjelduses sätestatud (p 5), et lisateenuste „hindamine toimub vastavalt RHADis toodud hindamiskriteeriumitele (Lisateenuste hindamiskriteeriumid)“. Riigihanke alusdokumendis „Lisateenuste hindamiskriteeriumid“ (fail nimega "SET300178-hindamiskriteeriumid.xlsx" lehel "lisateenuste hindamiskriteerium") sätestatud koolieine hindamiskriteeriumid ei vasta Vaidlustaja hinnangul RHS § 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetele. RHS § 3 p 1 kohaselt peab hankija riigihanke korraldamisel tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Kõnealuse hindamiskriteeriumi puhul pole selge, missuguste kriteeriumite alusel toimub koolieine kui lisateenuse hindamine, sh missugune peab olema koolieine menüü selleks, et saavutada maksimaalne punktide arv (sh millal loeb hankija koolieine "suurepäraseks", "väga heaks", "heaks", "rahuldavaks" või " väga nõrgaks"). Ebaselge on, mida peab hankija silmas kriteeriumi "toidu kättesaadavus ja tellimuse kirjeldus" all ning kuidas seda hinnatakse. Samuti on ebaselge, kuidas hinnatakse kriteeriumit "toidupaki võimalus". Kokkuvõttes pole kõnealused hindamiskriteeriumid ei läbipaistvad ega kontrollitavad. 3.6. Vastavustingimus „Menüü“ – nõuded näidismenüüle RHS § 3 p 1 kohaselt peab hankija riigihanke korraldamisel tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Riigihanke alusdokumendis „Vastavustingimused“ (vt alajaotus "Menüü" leheküljel 3 failis nimega „300178_vastavustingimused.pdf“) pole sätestatud, missugustele nõuetele peab vastama pakkumuse koosseisus esitamisele kuuluv „koolitoidu“ näidismenüü ning kas pakkumuse vastavuse kontrollimisel hinnatakse ka näidismenüü vastavust kõigile lähteülesandes menüüle kehtestatud nõuetele. Vaidlustaja leiab, et seetõttu pole kõnealune vastavustingimus sellisel kujul läbipaistev ja kontrollitav. Leiame, et kõnealuse näidismenüü esitamise nõude puhul on sisuliselt tegemist pakkuja kvalifitseerimise tingimusega (vt siinkohal RHS §-d 98 lg 1 ja 101 lg 1 p 11). Osundame, et pakkumuse hindamise kriteeriumina ei või sätestada RHS §-des 99-101 sätestatu alusel kehtestatavaid pakkuja kvalifitseerimise tingimusi (vt RHAD nimega „SET300178_hindamiskriteeriumid.xlsx“ lehed „Koolilõuna hindamiskriteeriumid“ ning „Lisateenuste hindamiskriteerium“ alajaotused „Soe lõunasöök“, „Hommikusöök“ ja „Koolieine“). RHS § 101 lg 1 ei näe ette võimalust nõuda hankelepingu puhul, mille esemeks on teenuse osutamine, teenuse näidise esitamist (vrd hankelepingu esemeks olevate asjade puhul RHS § 101 lg 1 p 11). Seetõttu leiab Vaidlustaja, et kõnealune vastavustingimuste näidismenüü esitamise nõue on vastuolus RHS § 101 lg 1. Lisaks leiab Vaidlustaja, et Hankija nõue esitada pakkumuse koosseisus näidismenüü nelja nädala kohta on ebaproportsionaalne – nelja nädala näidismenüü koostamine nõuab pakkujatelt märkimisväärset ressursikulu ning sellises mahus näidismenüü koostamisega kaasneb arvestatav risk, et iga väiksemgi sisuline eksimus viib pakkumuse tagasilükkamiseni RHS § 114 lg 2 alusel. Täiesti piisav oleks nõuda näidismenüü esitamist nt üksnes kahe nädala mahus üksnes pakkumuse majandusliku soodsuse hindamiseks ja mitte kontrollida näidismenüü nõuetele vastavust pakkumuse vastavustingimusena. lk 5 / 11  Täiendavalt jääb arusaamatuks, missugusel eesmärgil Hankija nõuab nelja nädala näidismenüü esitamist just vastavustingimusena (lisaks majandusliku soodsuse kvalitatiivsele hindamiskriteeriumile). 3.7. Lähteülesande p 2.1.6. – nõuded toidule Riigihanke alusdokumendi „Lähteülesanne“ (fail nimega „SET300178_Lähteülesanne.pdf“) p 2.1.6. sätestab, et „pakutav toit peab olema tervislik, mitmekülgne, maitsev ja nõutud koguses ning arvestama toitlustatavate vanust“. Leiame, et sellises sõnastuses pole kõnealune säte üheselt mõistetav (läbipaistev) ega seetõttu ka kontrollitav (vastuolu RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega) – pakkujatele ei ole selge, missuguste kriteeriumite alusel hinnatakse toidu tervislikkust, mitmekülgsust, maitsvust või nõutavat kogust. Seetõttu pole pakkujatel võimalik ei enne ega ka pärast pakkumuste esitamist hinnata, missugustele kriteeriumitele peab pakutav toit vastama ja missugustel juhtudel loetakse, et pakutav toit ei vasta kõnealuses sättes kehtestatud nõutele. 3.8. Lähteülesande p 2.1.7. – nõuded toidule ja töökorraldusele RHAD „Lähteülesanne“ p 2.1.7. sätestab, et „oluline on toidu maitse, väljanägemine, serveerimine, hügieen, lihtne ning paindlik töökorraldus ja logistika“. Leiame, et sellises sõnastuses pole kõnealune säte üheselt mõistetav (läbipaistev) ega kontrollitav (vastuolu RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega) – pakkujatele ei ole selge, missuguste kriteeriumite alusel hinnatakse toidu maitset, väljanägemist, serveerimist, hügieeni, töökorralduse lihtsust ja paindlikkust ning logistikat. Seetõttu pole pakkujatel võimalik ei enne ega ka pärast pakkumuste esitamist hinnata, missugustele kriteeriumitele peab tema pakutav toit / teenus vastama ja missugustel juhtudel loetakse, et pakutav toit / teenus ei vasta kõnealuses sättes kehtestatud nõutele. 3.9. Lähteülesande p 2.3. ls 2 – hankija eesmärgid RHAD „Lähteülesanne“ p 2.3. teise lause kohaselt on täitjale oluliseks tingimuseks „hankija eesmärkide puudusteta, õigeaegne ja nõuetekohane saavutamine“. Leiame, et sellises sõnastuses pole kõnealune säte üheselt mõistetav (läbipaistev) ega kontrollitav (vastuolu RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega) – pakkujatele ei ole selge, missugustest Hankija eesmärkidest on üldse jutt, mille puudusteta, õigeaegset ja nõuetekohast saavutamist nõutakse. Seetõttu pole pakkujatel võimalik ei enne ega ka pärast pakkumuste esitamist hinnata, missugustele kriteeriumitele peab pakutav toit / teenus vastama ja missugustel juhtudel loetakse, et pakutav toit / teenus ei vasta kõnealuses sättes kehtestatud nõutele. 3.10. Lähteülesande p 4.1. – koolilõuna maksumus RHAD „Lähteülesanne“ p 4.1. kohaselt on täitja kohustatud valmistama ja jaotama koolilõunaid arvestades Keila Linnavolikogu 30.08.2023 määruse nr 15 „Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord“ alusel Keila Linnavalitsuse 01.02.2024 korralduses nr 2-2/35 „Keila Kooli koolilõuna toidu maksumuse kehtestamine“ sätestatud koolilõuna maksumust. Leiame, et sellises sõnastuses pole kõnealune säte üheselt mõistetav (läbipaistev) ega kontrollitav (vastuolu RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega) – ebaselgeks jääb, mida peab Hankija silmas koolilõuna maksumusega „arvestama pidamise“ all. Kui siin on mõeldud, et hangitava koolilõuna teenuse hinnaks on Keila Linnavalitsuse 01.02.2024 korralduses nr 2-2/35 sätestatud koolilõuna lk 6 / 11  maksumus, siis tulekski Hankijal kõnealune säte selliselt sõnastada (vt siinkohal ka RHAD „Hankelepingu projekt“ - fail nimega „SET300178_hankelepingu_projekt.pdf“ - p 6.3.1.). Samas leiab Vaidlustaja, et hangitavate teenuste suurima osakaaluga teenuse (koolilõuna) hinna fikseerimine (hankelepingu projekti p 6.3.1.) pole kooskõlas RHS § 3 p-des 3 ja 5 ning § 85 lg 1 sätestatuga ega võimalda ei majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamist ega reaalse konkurentsi tagamist. RHS § 3 p 3 kohaselt tagab hankija konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning p 5 kohaselt kasutab hankija rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Hankija poolt riigihanke alusdokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ (koos hindamiskriteeriumite tabelitega) kehtestatud hindamiskriteeriumid tekitavad üksnes näilise mulje konkurentsist ning võimaldavad Hankijal valida parim pakkumus välja sisuliselt oma suva järgi. Hinna fikseerimine koolilõuna osas ei võimalda hankijal kindlasti sõlmida hankelepingut parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. 3.11. Lähteülesande p 5.3. ls 2 – inventari energiaklass RHAD „Lähteülesanne“ p 5.3. teine lause sätestab, et täitja kasutatav inventar/tehnika peab vastama CE märgisele ja vastavatele toodetele ettenähtud kõige kõrgemale energiaklassile. Oleme seisukohal, et igal ajahetkel täitja kasutatava inventari/tehnika osas parasjagu kehtiva kõige kõrgema energiaklassi nõue on ebaproportsionaalne ja seetõttu vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Teatavasti võib seadmete energiatõhususe klassifikatsioon ajas muutuda ning inventar/tehnika, mis soetamise hetkel võis olla kõrgeima energiatõhususe klassiga, võib oma elukaare jooksul osutuda vastavaks üksnes mõnele madalamale energiatõhususe klassile. Lisaks ei ole majanduslikult mõistlik nõuda pakkujatelt olemasoleva ja täielikult toimiva inventari/tehnika väljavahetamist üksnes selleks, et olla suuteline pakkuma käesolevas hankes teenust kõrgeima energiatõhususe energiaklassiga inventariga. Selline uute toodete soetamisele sundimine ei ole kindlasti ka kooskõlas keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikku majandamise põhimõtetega (vt RHS § 2 lg 2). 3.12. Lähteülesande p 7.8. – nõuded menüüle RHAD „Lähteülesanne“ p 7.8. kohaselt peab pakutav toiduvalik soodustama tervislikku toitumist. Valiku tegemisel peab arvestama kooli juhtkonna, hoolekogu, Keila Kooli Tervist Edendava Kooli meeskonnaga ja tervisekaitseametnike, samuti õpilasomavalitsuse ettepanekuid. Oleme seisukohal, et osundatud sätte puhul on ebaselge, mida peab Hankija täpselt silmas tervisliku toitumise all. Lähteülesanne nõuab juba niigi nii Vabariigi Valitsuse 31.07.2025 määruse nr 60 kui TAI 2025 riiklike toitumissoovituste järgimist (vt Lähteülesande p-d 1.1.2. ja 1.2.), mistõttu on siinkohal täiendavalt tervisliku toitumise soodustamise nõue üleliigne ning paraku ka ebaselge (vastuolu RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega). Lisaks on ebaproportsionaalne nõuda täitjalt osundatud sättes nimetatud isikute täielikult määratlemata, so mistahes sisuga ettepanekute järgmist (vastuolu RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõttega). Täitja vaatest on asjakohane ja proportsionaalne järgida üksnes selliseid Hankija ettepanekuid, mis esmalt on ise kooskõlas õigusaktidest tulenevate kehtivate nõuete ja TAI soovitustega ning teiseks ei suurenda pakutava teenuse omahinda. Lõpetuseks on käesolevas sättes ka ebaselge, mis saab lk 7 / 11  siis, kui erinevate ettepanekuid tegevate isikute ettepanekud on omavahel vastuolus. Leiame, et hankelepingu välistel isikutel ei peaks olema õigust teha täitjale mistahes õiguslikult siduvaid ettepanekuid. 3.13. Lähteülesande p-d 8.10. kuni 8.12. - läbirääkimised RHAD „Lähteülesanne“ punktid 8.10. kuni 8.12. näevad ette läbirääkimiste korraldamise võimaluse. Leiame, et käesolevas menetluses ei ole läbirääkimistega hankemenetluse eeldused täidetud - vt RHS § 126 lg 6 ja lg 8. Praegusel kujul kõnealustes sätetes sõnastatud läbirääkimiste ese võimaldab pakkumuste, lähteülesande ja lepingutingimuste muutmist pärast pakkumuste esitamist, mis ilmselgelt ei taga pakkujate võrdset kohtlemist. Lisaks on lähteülesandest puudu läbirääkimiste pidamise kord (vt RHS § 77 lg 4 p 7). Oleme seisukohal, et praeguses sõnastuses on kõnealused läbirääkimisi võimaldavad Lähtesüleande punktid läbipaistmatud ja kontrollimatud (vastuolu RHS § 3 p 1 sätestatud põhimõtetega). Kõnealuste sätete vajalikkus, asjakohasus ja põhjendatus jäävad ebaselgeks. 3.14. Hankelepingu projekti p 3.5. – hinna avaldamine RHAD "Hankelepingu projekt“ p 3.5. alusel peab täitja koostama valmistatava toidu kohta toidutehnoloogilise juhendi ja pidama arvestust toitude kaloraaži kohta. Samas on lause lõpus sulgused märgitud "(kaloraaž ja hind)". Oleme seisukohal, et osundatus lause lõpus sulgudes sätestatud „ja hind“ tähendus on ebaselge, mistõttu on kõnealune säte vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. Kui Hankija on siinkohal mõelnud, et täitja peab pidama arvestust pakutavate toitude hinna kohta, siis jääb ebaselgeks, miks see Hankijale vajalik on? Samuti jääb ebaselgeks, missugust hinda Hankija silmas peab (kas omahinda või müügihinda)? Leiame, et info toitlustaja valmistatavate toitude omahinna kohta on toitlustaja ärisaladus, mille avaldamine ka hankijale ei ole käesoleva hankelepingu kontekstis kuidagi vajalik ega asjakohane. Oleme seisukohal, et toitlustaja poolt osutatavate teenuste omahinna Hankijale avaldamise nõue on ebaproportsionaalne, mitteasjakohane ja põhjendamata (vastuolu RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega). 3.15. Hankelepingu projekti p 3.8. – koolilõuna kalkulatsioonide ja hinna kontroll RHAD „Hankelepingu projekt“ punkti 3.8. kohaselt peab täitja võimaldama igal ajal pakutava koolilõuna kalkulatsioonide ja hinna ning toidukomponentide ostmiseks tehtud kulutuste kontrollimist Hankija esindajate poolt, sealhulgas esitama vastavaid kuludokumente ja selgitusi. Meie hinnangul on koolilõuna kalkulatsioonide, omahinna ning toidukomponentide ostmiseks tehtud kulude puhul tegemist täitja ärisaladusega, mille avaldamiseks Hankijale puudub mõistlik vajadus. Näeme siinkohal ilmselget vastuolu RHS § 3 p-ga 2, mille kohaselt peavad hanketingimused olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. 3.16. Hankelepingu projekti p 4.2. – hankija õigus nõuda kuludokumente RHAD „Hankelepingu projekt“ p 4.2. kohaselt on Hankijal õigus nõuda täitjalt menüüde, toidutehnoloogilise kaardi ja koolilõuna katteks eraldatud toiduainetele tehtud kulutuste ja muude kulutuste vahendite arvestuse olemasolu ning vastavaid kuludokumente ja selgitusi. lk 8 / 11  Meie hinnangul on koolilõuna valmistamiseks kasutatavate toiduainete soetamise kulude ja vastavate kuludokumentide puhul tegemist täitja ärisaladusega, mille avaldamiseks Hankijale puudub mõistlik vajadus. Näeme siinkohal ilmselget vastuolu RHS § 3 p-ga 2, mille kohaselt peavad hanketingimused olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. 3.17. Hankelepingu projekti p 4.3. – hankija õigus saada informatsiooni RHAD „Hankelepingu projekt“ p 4.3. kohaselt on Hankijal õigus saada informatsiooni valmistoitude energiasisalduse, makroainete, mineraalainete ja vitamiinide sisalduvuse kohta koolilõunas. Osundame, et Vabariigi Valitsuse 31.07.2025 määruse nr 60 kohaselt ei ole (enam) seadusandja poolt kehtestatud nõudeid koolilõuna makroainete, mineraalainete (va sool ja suhkur) ja vitamiinide sisalduvuse kohta koolilõunas, mistõttu puudub toitlustajal ka õigusaktidest tulenev kohustus pidada nende ainete ja vitamiinide üle arvestust. Leiame eelneva valguses, et Hankijal puudub mõistlik vajadus nõuda toitlustajalt informatsiooni valmistoitude makroainete, mineraalainete (v.a. sool ja suhkur) ja vitamiinide sisalduvuse kohta koolilõunas. Ehk teisisõnu on tegemist ebaproportsionaalse, asjakohatu ja põhjendamata nõudega, mis on vastuolus RHS § 3 p 2 sätestatuga. 3.18. Hankelepingu projekti p 4.4. – koolilõuna toetuse tagasinõudmine RHAD „Hankelepingu projekt“ p 4.4. kohaselt on Hankijal õigus tagasi nõuda täitjalt osaliselt või täielikult koolilõuna toetus kui toetust on kasutatud mittesihipäraselt või kui koolilõuna toetuse kasutamise aruandes on esitatud valeandmeid. Osundame, et riigieelarvest makstakse nn koolilõuna toetust Keila linnale ja mitte toitlustajale. Keila linn maksab hankelepingu alusel toitlustajale koolilõuna eest kokkulepitud tasu (vt hankelepingu projekti p-d 6.1. ja 6.3.1.). Osundame ka tõsiasjale, et toitlustajal puudub kohustus esitada hankijale koolilõuna toetuse kasutamise aruannet vms. Sellise aruande koostamise ja esitamise nõude kehtestamine toitlustajale oleks meie hinnangul ka ebaproportsionaalne ja ebamõistlik. Ebaselgeks jääb, mida peab Hankija silmas toetuse „mittesihipärase“ kasutamise all. Kokkuvõttes oleme eelnevast lähtudes seisukohal, et kõnealune hankelepingu projekti säte on läbipaistmatu ning seetõttu kontrollimatu (vastuolu RHS § 3 p 1 sätestatud põhimõtetega), lisaks aga ka ebaproportsionaalne, asjakohatu ning põhjendamata (vastuolu RHS § 3 p 2 sätestatud põhimõtetega). 3.19. Hankelepingu projekti p 6.5. – koolilõuna eest tasumine RHAD „Hankelepingu projekt“ p 6.5. kohaselt kujuneb hankelepingu tegelik (kogu)maksumus vastavalt reaalselt osutatavale koolilõuna mahule. Kõnealuse sätte mõte ja sisu jäävad ebaselgeks ja seetõttu kontrollimatuks (vastuolu RHS § 3 p 1 sätestatud põhimõtetega). Lisaks on see säte vastuolus hankelepingu punktiga 6.1., mille kohaselt tasutakse koolilõuna eest vastavalt kooli õpilaste arvust lähtuvale summaarsele toiduportsjonite arvule, millest on maha arvatud koolist puudujate toiduportsjonite arv - saadav arv ei ole samastatav "reaalselt osutatava koolilõuna mahuga". 3.20. Hankelepingu projekti p 7.4.4. – pretensioonid RHAD „Hankelepingu projekt“ p 7.4.4. kohaselt loetakse hankelepingu oluliseks rikkumiseks, kui kooli poolt korduvalt esitatud kirjalike pretensioonide tulemusel koolilõuna kvaliteedi või maitseomaduste osas ei ole täitja Hankija poolt antud tähtaja jooksul sisse viinud nõutud muudatusi. lk 9 / 11  Osundame, et toidu maitseomadusi pole võimalik objektiivselt ei hankedokumentidega kehtestada ega seetõttu ka läbipaistvalt kontrollida. Lisaks oleme seisukohal, et mistahes Hankija poolne pretensioonide esitamine, sh koolilõuna kvaliteedi osas, iseenesest ei saa kaasa tuua täitja poolset hankelepingu rikkumist, kui jääb objektiivselt tuvastamata, et tegemist on põhjendatud pretensioonidega, st et täitja on ka tegelikkuses rikkunud hankelepingut. Ehk teisisõnu, kui Hankija esitab täitjale pretensiooni väidetava hankelepingu rikkumise kohta, mida objektiivselt ei eksisteeri, siis on täiesti asjakohatu ning põhjendamatu sätestada, et selline pretensioon või sellise pretensiooni tagajärjel mingite nõutud muudatuste mittesisseviimine toob endaga kaasa Hankija poolse hankelepingu rikkumise tuvastamise. Kokkuvõttes peame kõnealust sätet läbipaistmatuks, kontrollimatuks, asjakohatuks ning põhjendamatuks ja seetõttu RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatuga vastuolus olevaks. 3.21. Hankelepingu projekti p 7.4.5. – rahuloluküsitluse tulemused RHAD „Hankelepingu projekt“ p 7.4.5. kohaselt loetakse hankelepingu oluliseks rikkumiseks, kui toitlustamist käsitleva rahuloluküsitluse tulemused on mitterahuldavad ning täitja ei kõrvalda puudusi 2 nädala jooksul. Osundame, et hankedokumentides pole sätestatud mingit rahuloluküsitluse läbiviimise korda ega ka rahulolu hindamise kriteeriume, mistõttu on ebaselge, mida siin täpselt rahuloluküsitluse ning tulemuste mitterahuldavuse all silmas peetakse. Oleme seisukohal, et rahuloluküsitlused pole asjakohane viis hindamaks, kas hankelepingu alusel pakutav teenus vastab teenusele kehtestatud nõuetele (sh Vabariigi Valitsuse määrus nr 60 ning TAI toitumissoovitused). Leiame, et kõnealune säte on seetõttu vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtetega. 4. HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUSE PÕHJENDUS RHS § 193 lg 1 kohaselt võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. Hanketeate kohaselt on käesolevas hankes pakkumuste esitamise tähtpäev 21.11.2025. On väga tõenäoline, et käesoleva vaidlustuse menetlus ei ole osundatud pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumise hetkeks veel lõppenud, mistõttu esineb Vaidlustajal õigustatud huvi hankemenetluse peatamiseks taotletud ajaks. 5. VAIDLUSTAJA SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE RIIVE Vaidlustaja on toitlustusteenuse pakkuja ja on huvitatud kõnealusel hankel osalemisest ning pakkumuse esitamisest, mistõttu riivavad ebaseaduslikud hanketingimused Vaidlustaja subjektiivset õigust õiguspärase hankemenetluse läbiviimisele ning võrdsele kohtlemisele (võrdne kohtlemine eeldab läbipaistvat ning kontrollitavat menetlust). 6. MENETLUSLIKUD AVALDUSED RHS § 189 lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Vaidlustaja laadis käesoleva hanke lk 10 / 11  dokumendid alla 27.10.2025, mistõttu on vaidlustuse esitamise viimane päev 06.11.2025. RHS § 189 lg 2 p 2 kohaselt peab vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale olema laekunud vaidlustuskomisjonile hiljemalt viis tööpäeva enne hankemenetluses osalemise pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Käesolevas hankemenetluses on pakkumuste esitamise tähtpäev 21.11.2025, mistõttu on vaidlustus esitatud tähtaegselt, so. vähemalt viis tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Vaidlustaja on nõus vaidlustuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kooskõlas RLS § 258 lõike 1 punktiga 2 on vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1280 eurot (riigilõivu tasumise maksekorralduse koopia on vaidlustuse lisa 1). Vaidlustusmenetluses esindab Vaidlustajat volikirja alusel vandeadvokaat Ott Saame (volikiri on vaidlustuse lisa 2). 7. LISAD 1. Riigilõivu tasumise maksekorraldus 2. Vaidlustaja esindaja volikiri Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Ott Saame, vandeadvokaat P. DUSSMANN EESTI osaühingu volitatud esindaja lk 11 / 11                   !" # "!$%%"&' %            !    "##$%&"' () ) *+, - ./00  !!0)  *+, ) !0 )! $$"#"#11##22$&##"&     !" # ""($)$&*' %    3   () ) *+,  !!0)  *+, %&"#"#11##452&$#"" - 6) +78 ) -    + ) 9! : ;) +78 ) )    31<8  + (8 = 18>> "'#"#8  0 *)0; - ?) , - ./00  0) 9 6  ) *) )0;  ) @, ) !0 )! "1%# ## *A 0B  B A ) ##,    /0  / 9 6  ) /?. ./00 / B)  ) 4##"2% C )0;    9  )!  1&###%1"1$  )00  7) 9  )00) - ./00  7) 9 !!0) ) !0 )! # ## + $$%, # ' )-($&!%$- =/ ) ) ) 6)+0)  ) )  ;) 5#"&#$'2$# #$ "" 1#1' "'D4&D#"  + )8 )E 18 "'#"# //))8  8  "###51'1 1"1 4'4 VOLIKIRI 06.11.2025. a Tallinnas P. DUSSMANN EESTI Osaühing, registrikood 10068915, asukoht Mustamäe tee 4, Tallinna linn, Harju maakond, 10621, mida esindab juhatuse liige Anella Stimmer, isikukood 46711080210, annab käesolevaga Advokaadibüroo Concordia OÜ vandeadvokaadile Ott Saame, isikukood 36912282758, alljärgneva sisuga volituse: esindada P. DUSSMANN EESTI Osaühingut suhetes kõigi isikute, asutuste ja organitega seoses Keila Linnavalitsuse (registrikood 75014422) riigihankega „Toitlustusteenuse tellimine Keila Koolile 2026/2027. kuni 2030/2031. õppeaastateks” (viitenumber 300178), sealhulgas vaidlustusmenetluses Riigihangete vaidlustuskomisjonis ja kohtumenetluses, sealhulgas esitada avaldusi, seisukohti, taotlusi, nõudeid, vaidlustusi, vaideid, kaebusi ja hagisid, lõpetada kohtueelseid menetlusi ja kohtumenetlusi kompromissiga ning loobuda esitatud avaldustest, vaidlustustest, kaebustest ja hagidest. Advokaadil õigus võtta tarvitusele ükskõik milliseid meetmeid ja teha kõiki toiminguid, mida ta peab vajalikuks volikirjas toodud eesmärkide saavutamiseks. Käesolev volikiri on kehtiv kuni 31.12.2025. /allkirjastatud digitaalselt/ Anella Stimmer P. DUSSMANN EESTI Osaühingu juhatuse liige