Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 TALLINN 06.11.2025 Edastatud elektroonselt e-posti aadressile [email protected] VAIDLUSTUS KOLMANDA ISIKU KVALIFITSEERIMISE NING EDUKAKS TUNNISTAMISE OTSUSE PEALE Riigihange: Riigihange „Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus“ Riigihanke viitenumber: 301064 Hankija: Sihtasutus Tartu Kiirabi Registrikood: 90007141 Aadress: Riia tn 18 Tartu, 51010 e-post: [email protected] Vaidlustaja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal Registrikood: 12831829 Aadress: Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314 e-post: [email protected] Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Advokaadibüroo COBALT Aadress: Pärnu mnt 15, Tallinn, 10141 Tel: 665 1888 menetlusdokumendid: [email protected] Kolmas isik: Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 Registrikood: HRB165266 Aadress: 5 Place du Champ de Mars / 5 Marsveldplein Brüssel, 1050 e-post: [email protected] TAOTLUSED: 1. Tunnistada kehtetuks Sihtasutuse Tartu Kiirabi 27.10.2025 otsused Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 kvalifitseerimise ning tema pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 2. Nõuda hankijalt välja ja avaldada vaidlustajale: 2.1. Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 pakkumus. Kui mõjuval põhjusel ei ole võimalik pakkumust tervikuna avaldada, siis nõuda välja ja avaldada Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 pakkumuse osaks olev: - info/ dokument kontaktisiku ja kontaktpunkti kohta, kelle poole on tervishoiuteenuse osutajal ja õigustatud isikul võimalik pöörduda eesti keeles; sh info, kas  kindlustusandjat esindama õigustatud isikuks või kontaktpunktiks on Northern1 International Insurance Brokers OÜ; - poliisi tingimused, kindlustusandja tüüptingimused VÕS § 428 lg 1 p 3 tähenduses ja teabedokument VÕS § 428 lg 2⁴ tähenduses; - info/dokument selle kohta, kellega on kindlustusandja sõlminud Eestis kahjukäsitluse läbiviimiseks lepingu või kelle kaudu saab esitada kindlustusandjale kahjuavaldust. 2.2. muu teave ja dokumendid, mis Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 on esitanud (kui on esitanud) hankepassi osa IV punkti A (sobivus) tingimuse täitmise tõendamiseks, sh kindlustustegevuse seaduse 2. peatüki 3. jao (§§ 36 jj) nõuetele vastavuse tõendamiseks. 3. Mõista Sihtasutuselt Tartu Kiirabi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja vaidlustuselt tasutud riigilõiv ja õigusabikulud vastavalt esitatavale nimekirjale. 4. Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. 1 VAIDLUSTUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD 1.1 03.10.2025 alustas Hankija avatud hankemenetlusena läbiviidavat riigihanget „Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus“ (viitenumbriga 301064). 1.2 Pakkumuste hindamise kriteeriumiks oli pakkumuse maksumus põhimõttel „vähim on parim“ (osakaaluga 100). 1.3 Tähtpäevaks 27.10.2025 esitasid pakkumuse AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (edaspidi Vaidlustaja) ja Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 (edaspidi Kolmas isik). 1.4 27.10.2025 võttis Hankija vastu otsused, millega: 1.4.1 tunnistas Vaidlustaja ja Kolmanda isiku esitatud pakkumused vastavaks 1.4.2 tunnistas edukaks Kolmanda isiku pakkumuse ja 1.4.3 kvalifitseeris ja jättis kõrvaldamata Kolmanda isiku. 1.5 Hankija on kasutanud pöördmenetlust, mis tähendab, et RHS § 52 lg 3 ja § 104 lg 8 alusel on hankija viinud läbi kõrvaldamise aluste ning kvalifitseerimistingimuste sisulise kontrolli ainult kolmanda isiku (eduka pakkuja) osas. 1.6 Oluline on märkida, et RHS § 104 lg 8 näeb ette seda, et hankija ei tohi hankepassiga menetlustes teha kõiki otsuseid (hankepassi alusel tehtav otsus, pakkumuste vastavaks tunnistamise otsus, pakkumust edukaks tunnistamise otsus ja eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise otsus) koos, vaid eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise otsus tuleb teha eraldi pärast edukaks tunnistamise otsust. Hankija on vastavat keeldu rikkunud. 1.7 Kuivõrd vaidlustaja sai oma õiguste riivest teada 27.10.2025, olles eRHRis tutvunud Hankija otsustega, siis on vaidlustus esitatud tähtaegselt (RHS § 189 lg 1). 1.8 Vaidlustaja taotleb Hankija eelnimetatud otsuste kehtetuks tunnistamist osas, millega Kolmas isik kvalifitseeriti ja Kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks, kuivõrd vaidlustatud otsused on vastavas osas õigusvastased. Vaidlustaja põhjendab otsuste õigusvastasust järgmiselt. 2 | 11 2 KOLMANDA ISIKU KVALIFITSEERIMISE OTSUS ON ÕIGUSVASTANE 2.1 Vaidluse tuum. Hankija kvalifitseerimisotsus Kolmanda isiku osas on õigusvastane, kuna otsusest ei nähtu, et oleks teostatud sisuline kontroll kvalifitseerimistingimuste täitmise üle. Puuduvad mis tahes viited selle kohta, et hankija oleks kontrollinud kvalifitseerimistingimustest tulenevaid nõudeid filiaali asutamise kohustuse, tüüptingimuste esitamise ning kahju hüvitamise põhimõtete seadusele vastavuse osas. Otsus on põhjendamata, kontrollimatu ja tehtud formaalselt, rikkudes menetlusnõudeid. Veelgi enam – on alust arvata, et kolmas isik ei vasta ka sisuliselt kvalifitseerimistingimustele. Seega ei ole tegemist pelgalt menetlusliku eksimusega, vaid sisulise rikkumisega, mis muudab kvalifitseerimisotsuse tervikuna õigusvastaseks. 2.2 Hankija seatud kvalifitseerimistingimused ja dokumendinõuded 2.2.1 Hankepassi osa IV punkti A (sobivus) sätestatud nõue. Pakkuja peab olema Euroopa Liidu, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigi kindlustusteenust pakkuv ettevõte, kellel on hankeobjektiks oleva kahjukindlustuse valdkonnas tegutsemise õigus vastavalt oma asukohariigi õigusaktidele. Eestis tegutsevale kindlustusandjale peab hiljemalt pakkumuste esitamise tähtpäevaks olema Finantsinspektsiooni poolt väljastatud kehtiv kindlustusandja tegevusluba (alus: kindlustustegevuse seaduse § 15) tsiviilvastutuskindlustusteenuse pakkumiseks, millise olemasolu ja staatust kontrollib hankija Finantsinspektsiooni poolt peetavast turuosaliste registrist veebiaadressilt https://www.fi.ee/et/kindlustus/kindlustusandjad/kindlustus-0/kindlustusandjad. Välisriigi kindlustusandja peab täitma ja vastama kindlustustegevuse seaduse 2. peatüki 3. jaost (§§- id 36 jj) tulenevatele tingimustele, sh kuid mitte ainult omama õigust hankeobjektiks oleva vastutuskindlustusteenuse pakkumiseks ning olema määranud kontaktisiku, kelle poole on tervishoiuteenuse osutajal ja õigustatud isikul võimalik pöörduda eesti keeles ja Eestis asuvas kontaktpunktis. 2.2.2 Hankija on ette näinud kvalifikatsiooni kontrollimise korra. Hankija on näinud ette kvalifitseerimistingimuse nõuete täitmist kinnitava dokumendi kontrolli Finantsinspektsiooni veebilehelt (www.fi.ee) ning kui vastav info pole sealt kättesaadav, pidi pakkuja esitama pakkumuse koosseisus andmed selle osas, kust on hankijal võimalik vajalik info ilma hankijale kaasnevate lisakuludeta saada või lisama koopia dokumendist pakkumuse lisadokumentide juurde. 2.3 Kvalifitseerimistingimused, millele Kolmas isik pidi välisriigi kindlustusandjana vastama 2.3.1 Kolmanda isiku puhul on tegemist välisriigi kindlustusandjaga. Seega vastavalt ülal nimetatud kvalifitseerimistingimusele pidi kolmas isik vastama järgmistele nõuetele: 2.3.1.1 vastavus kindlustustegevuse seaduse 2. peatüki 3. jao (§§ 36 jj) nõuetele. Seejuures: - KindlTS § 36 lg 2 sätestab nõuded, millal peab kindlustusandja tegutsemiseks asutama filiaali, so ei tohi tegutseda volitatud esindaja (kontaktisiku) kaudu. - KindlTS § 36 lg-st 3 sätestab, et välismaise kindlustusandja puhul peavad olema täidetud kõik kindlustustegevusele seatud nõuded ning muud Eesti seadustest teenuse osutamisele tulenevad nõuded. See tähendab, et välismaise kindlustusandja puhul peavad olema täidetud mh kõik KindlTS-ist kindlustustegevusele tulenevad nõuded ning VÕS-ist kindlustusteenuse osutamisele tulenevad nõuded (sh VÕS § 428, § 510), samuti TOKVS-ist kindlustusteenuse osutamisele tulenevad nõuded (s TOKVS § 10). 3 | 11  2.3.1.2 omama õigust hankeobjektiks oleva vastutuskindlustusteenuse pakkumiseks; 2.3.1.3 olema määranud kontaktisiku Eestis, kelle poole saab pöörduda eesti keeles ja Eestis asuvas kontaktpunktis 2.4 Nõuded ja dokumendid, mida hankija pidi kolmanda isiku suhtes kontrollima 2.4.1 Hankija pidi Kolmanda isiku suhtes kontrollima välisriigi kindlustusandjale seatud iga kvalifitseerimistingimuse täitmist. Kuivõrd hankija seadis kvalifitseerimistingimustes välisriigi kindlustusandjale konkreetsed kvalifitseerimistingimused (vt p 2.3.1), pidi hankija ka iga tingimuse täitmist Kolmanda isiku suhtes kontrollima. Seejuures ei saanud hankija asuda kvalifitseerimistingimusi meelevaldselt laiendavalt või kitsendavalt tõlgendama - Euroopa Kohus on korduvalt kinnitanud, et hankija peab enda poolt määratud tingimustest rangelt kinni pidama (nt EK otsus asjas C-336/12 p 40). Hankija ei saanud antud olukorras aktsepteerida ka Kolmanda isiku paljasõnalist kinnitust kvalifitseerimistingimusele vastamise osas, kuna hankija oli sätestanud kindla nõude, et kui nõuete täitmist kinnitav dokument ei ole Finantsinspektsiooni veebilehelt kättesaadav, peab koos pakkumusega esitama andmed selle osas, kust on hankijal võimalik vajalik info ilma hankijale kaasnevate lisakuludeta saada või lisada koopia dokumendist pakkumuse lisadokumentide juurde. 2.4.2 Finantsinspektsiooni veebilehelt ei ole võimalik kogu vajalikku teavet tuvastada. Vaidlustaja kontrollis Finantsinspektsiooni veebilehte, kuid Kolmanda isiku kohta puudus seal teave, mis võimaldaks hankijal kvalifitseerimistingimuse täitmist kontrollida muus osas, kui see, et Kolmas isik on Eestis kantud ülepiiriliste kindlustusteenuste pakkujate nimekirja ja et Kolmanda isiku puhul on teenuste loetellu kantud ka tsiviilvastutuskindlustus (KindlTS § 12 lg 1 p 13). Seetõttu ei olnud võimalik veenduda, et kolmas isik vastab kõigile ülal p-s 2.2.1 toodud kvalifitseerimistingimustele ning hankija ei saanud tugineda pelgalt Finantsinspektsiooni veebilehele sisulise kontrolli läbiviimiseks. 2.4.3 Kolmas isik pidi esitama kvalifikatsiooni tõendavad andmed ning hankija neid kontrollima. Üksikasjalikult vaadeldes pidi Kolmanda isik esitama ning hankija kontrollima kvalifitseerimistingimuse täitmiseks andmeid, tõendeid ja dokumente kõigi ülal p-s 2.3.1 toodud nõuetele vastavuse osas, sealhulgas andmeid, tõendeid ja dokumente KindlTS § 36 lg-le 2 vastavuse osas (filiaali asutamise kohustus) ja KindlTS § 36 lg-le 3 vastavuse osas (sh KindlTS kindlustustegevuse nõuetele ning VÕS ja TOKVS kindlustusteenuse pakkumise nõuetele vastavuse osas). 2.5 Hankija kontrollikohustus on seotud Kolmanda isiku hankepassis esitatud andmetega. RHS § 52 lg 3 ja § 104 lg-te 7 ja 8 koosmõjus kontrollib hankija edukaks tunnistatud pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele hankepassis esitatud kinnitustele vastavate andmete ja neid kinnitavate dokumentide alusel. Seega puudub hankijal võimalus kontrollida Kolmanda isiku kvalifikatsiooni mingi muu informatsiooni alusel, lähtuda saab pakkuja poolt hankepassis esitatud andmetest ja neid kinnitavatest dokumentidest või avalikest andmetest. RHS ei näe ette, et pakkuja võiks esitada andmeid, mida ta pidi esitama hankepassis, täiendavalt hiljem. 2.6 Hankijal oli kvalifikatsiooni sisulise kontrollimise ja oma otsuse põhjendamise kohustus 2.6.1 Hankijal on kohustus kontrollida eduka pakkuja kvalifikatsiooni sisuliselt. RHS § 104 lg 8 alusel peab hankija kontrollima hankepassis märgitud andmeid sisuliselt - hankija kohustus on tagada, et hankelepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kes ei vasta hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele.1 1 TrtHKo 3-23-518, p 24.1.2; TlnRnKo 3-19-2345, p-d 27-28 4 | 11 2.6.2 Sisulise kontrolli olemus eeldab dokumentaalset tõendamist. Vaidlustaja hinnangul kvalifikatsiooni sisuline kontroll tähendab eelkõige seda, et hankija kontrollib, kas kvalifikatsioon on vajalike dokumentidega tõendatud ja ei tohi kvalifitseerida ettevõtet pelgalt pakkumuses esitatud info alusel või teha otsust kvalifikatsiooni puudumise kohta, ilma selles sisuliselt veendumata. Nii rõhutatakse ka õiguskirjanduses, et RHS § 104 lg 8 alusel peab hankija kontrollima hankepassis märgitud andmeid sisuliselt ning veenduda kvalifitseerimistingimustele vastavuses tõendite alusel.2 2.6.3 Kohtupraktika kinnitab sisulise kontrolli nõude ulatust. Tallinna Halduskohus on otsuses nr 3-21-721 p-s 16 leidnud: [---] Kohtu arvates tähendab hankija kohustus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni sisuliselt seda, et hankija peab veenduma pakkuja vastavuses kvalifitseerimistingimustele. Piisav ei ole, et esitatud tõendite valguses on vastavus kvalifitseerimistingimustele põhimõtteliselt võimalik. [---]. Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega oleks vastuolus sellise pakkuja kvalifitseerimine, kelle vastavus hanketingimustele ei ole selge, vaid üksnes hüpoteetiline. 2.7 Hankija on jätnud sisulise kontrolli nõuetekohaselt teostamata ja otsuse põhjendamata 2.7.1 Hankija otsus on põhjendamata ja seetõttu kontrollimatu. Kvalifitseerimisotsuses sisaldub kolmanda isiku osas üldsõnaline märge „Vastab tõendite alusel“. Erinevalt hankija arusaamast (hankija 03.11.2025 vastus teabevahetuse päringule), et pakkuja suhtes tehtud positiivne kvalifitseerimise otsus ei pea sisaldama üksikasjalikke ja põhjalikke selgitusi selle kohta, kuidas vastab pakkuja kvalifitseerimistingimustele, leiab vaidlustaja, et selline lähenemine ei vasta RHS § 104 lg 8 ja RHS § 98 lg 5 nõuetele, mille kohaselt peab hankija tegema eduka pakkuja kvalifitseerimise kohta põhjendatud kirjaliku otsuse. Otsuste põhjendamise nõue tuleneb riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetest. Otsuse põhjendamatuse tõttu on see läbipaistmatu ja kontrollimatu. 2.7.2 Vaidlustaja on palunud hankijalt selgitusi, kuid sai üksnes üldsõnalise vastuse. Kuna eduka pakkuja kontrolli otsuses ei ole hankijal muud märget kui „Vastab tõendite alusel“, siis tegi vaidlustaja 31.10.2025 riigihangete registri teabevahetuse kaudu päringu otsuse osas, et veenduda eduka pakkuja kvalifitseerimistingimuse vastavuse sisulise kontrolli osas, mh paludes hankijalt selgitada, kuidas kvalifitseerimistingimuse osas teostati kontroll ning millised konkreetsed dokumendid või tõendid esitati nende nõuete täitmise kinnitamiseks. Hankija vastas sellele üldsõnaliselt 03.11.2025: Hankija kontrollis edukaks osutunud pakkumuse teinud pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimustele. Edukal pakkujal on luba osutada asjaomast teenust ning ta vastab kindlustustegevuse seaduse 2. peatüki 3. jaost (§§-id 36 jj) tulenevatele tingimustele, nagu kvalifitseerimistingimustes on nõutud. 2.7.3 Hankija ei ole esitanud tõendeid sisulise kontrolli kohta, sh KindlTS § 36 lg 2 ja § 36 lg 3 nõuetele vastavuse kontrollimise kohta. Hankija vastus ei kinnita, et kvalifitseerimistingimuste täitmist oleks sisuliselt kontrollitud, arvestades, et edukas pakkuja pidi tingimustele vastavuse tõendamiseks esitama konkreetsed andmed, tõendid või dokumendid. VAKO on rõhutanud, et kui hankija teeb märked „ kvalifitseerida tõendite alusel“ või „mitte kvalifitseerida tõendite alusel“, siis viitab see sisulise kontrolli tegemisele ning otsust tuleb hinnata vastavalt sisulise kontrolli reeglitele. 3 Muuhulgas ei nähtu mitte kuskilt, et Kolmas isik oleks esitanud andmed ja tõendid ning hankija oleks nende alusel kontrollinud järgmisi kvalifitseerimistingimustest tulenevaid nõudeid: - KindlTS § 36 lg-le 2 vastavus: kas Kolmas isik võib tegutseda filiaali asutamata või on tegutsemiseks nõutav filiaali asutamine, sh kas Kolmanda isiku volitatud esindaja tegutseb püsivalt kindlustusagendi tegevusega või kindlustustegevusega (sh kahjukäsitlusega); 2 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2025. § 104, komm 41. 3 VAKO 196-19/215947, p 11. 5 | 11  - KindlTS § 36 lg-le 3 vastavus: kas Kolmanda isiku pakutav kindlustusteenus vastab Eesti seadustest tulenevatele nõuetele, so kas Kolmas isik on pakkumuse koosseisus esitanud VÕS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lepingueelse teabe koosseisu kuuluvad tüüptingimused ning teabedokumendi (IPID). - KindlTS § 36 lg-le 3 vastavus: kas Kolmanda isiku pakutav kindlustusteenus vastab TOKVS § 10 ja VÕS § 510 sätestatule, mille kohaselt on kahju hüvitamise aluseks kahju tekitamise aeg, mitte nõudest teatamise aeg. 2.7.4 Kontrollikohustuse täitmata jätmist kinnitab ka see, et vaidlustaja hinnangul ei vasta Kolmas isik sisuliselt kvalifitseerimistingimustele. Kuivõrd hankija ei ole esitanud mingeid sisulisi põhjendusi ega tõendeid Kolmanda isiku kvalifitseerimise kontrollimise kohta, kuid vaidlustaja hinnangul on Kolmanda isiku vastavuses olulised puudujäägid (vt all punkt 2.8), kinnitab ka see asjaolu, et hankija ei ole Kolmanda isiku kvalifitseerimistingimustele vastavuse osas sisulist kontrolli läbi viinud. 2.7.5 Ka otsuse tegemise ajastus viitab kontrolli puudumisele. Arvestades, et hankija tegi kvalifitseerimisotsuse koheselt ehk juba pakkumuste esitamise tähtpäeval (27.10.2025), on põhjendatud kahtlus, et hankija ei saanudki tegelikkuses läbi viia sisulist kontrolli, sh nõuda Kolmandalt isikult hankepassis esitatud kinnitustele vastavaid dokumente. Selline ajastus viitab formaalsele, mitte sisulisele menetlusele, mis on vastuolus RHS-ist tuleneva kontrollikohustusega. 2.7.6 Kvalifikatsiooni tõendavate andmete puudumisel tuleb pakkuja jätta kvalifitseerimata. Kui pakkuja on jätnud hankija esitatud tähtajaks, so pakkumuse esitamise tähtpäevaks, esitamata kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikud andmed RHS § 98 lg 4 tähenduses, ei saa hankija nõuda pakkujalt hilisemat hankepassi täiendamist ega asuda teostama kvalifikatsiooni sisulist kontrolli koos võimalike täiendavate selgituste ja dokumentide küsimisega (TlnRnK 08.07.2019, 3-19-631, p 15). 2.7.7 Kokkuvõtlikult on alust arvata, et hankija ei ole kolmanda isiku kvalifitseerimist läbi viinud kooskõlas hankepassi osa IV punkti A (sobivus) nõuetega, so hankija ei ole kvalifitseerimistingimuste täitmist sisuliselt kontrollinud ega otsust nõuetekohaselt põhjendanud. Pakkujal lasus kohustus esitada pakkumuse koosseisus konkreetsed andmed või dokumendid, mis kinnitavad kvalifitseerimistingimuse täitmist. Kuna vajalik info puudus või ei ole hankija poolt kontrollitud, ei saanud hankija teha sisulist ja põhjendatud kvalifitseerimisotsust, mis oleks õiguspärane. 2.8 Kolmas isik ei vasta hankepassi IV osa p A nõudele (sobivus) Nagu vaidlustaja on ülal esile toonud, on kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus juba ainuüksi seetõttu õigusvastane, et otsus on nõuetekohaselt põhjendamata ning nii otsuse sisuliste põhjenduste puudumisest kui ka hankija tegevusest nähtub, et hankija ei olegi enda seatud kvalifitseerimistingimustele vastavuse sisulist kontrolli kolmanda isiku osas tegelikult läbi viinud. Veelgi enam – otsus on õigusvastane ka seetõttu, et käesoleval juhul on alust arvata, et Kolmas isik ei vasta hankepassi IV osa punktis A seatud kvalifitseerimistingimustele. 2.8.1 Kolmas isik ei vasta kindlustustegevuse seaduse § 36 lg 2 nõuetele (filiaali kaudu tegutsemise nõudele) 2.8.1.1 Nõude sisu. Nagu ülal punktis 2.3.1 on märgitud, siis hankepassi osa IV p A kvalifitseerimistingimuste (sobivus) kohaselt peab välisriigi kindlustusandja täitma ja vastama kindlustustegevuse seaduse 2. peatüki 3. jaost (§§-id 36 jj) tulenevatele tingimustele. See tähendab, et Kolmas isik peab mh vastama kindlustustegevuse seaduse § 36 lg 2 nõudele. KindlTS § 36 lg 2 kohaselt juhul, kui välisriigi kindlustusandjat alaliselt esindama volitatud isik tegeleb Eestis 6 | 11  püsivalt kindlustusagendi tegevuse või kindlustustegevusega, loetakse volitatud isiku tegevus välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali tegevuseks ning sellise tegevuse jätkamiseks peab kindlustusandja KindlTS § 37-40 kohaselt asutama filiaali. Sättest tulenevalt ei ole püsivalt kindlustusagendi kaudu tegutsemine välisriigi kindlustusandja puhul lubatud ning välisriigi kindlustusandja võib tegutseda vaid filiaali kaudu. Sama järeldus tuleneb ka õiguskirjandusest. 4 Samuti tuleneb KindlTS § 36 lg-st 2, et kindlustusandjat esindama õigustatud isik ei tohi ilma püsivalt tegeleda kindlustustegevusega, kusjuures õiguskirjanduse kohaselt loetakse püsivaks kindlustustegevuseks ka kahjukäsitluse läbiviimist.5 Ka sellisel juhul tohib välismaine kindlustusandja tegutseda Eestis üksnes filiaali kaudu. 2.8.1.2 Kolmas isik ei vasta KindlTS § 36 lg 2 nõuetele, kuna Kolmas isik ei ole Eestis filiaali asutanud. Puudub vaidlus, et Kolmas isik ei ole Eestis filiaali asutanud. Filiaali puudumist kinnitab ka Finantsinspektsiooni koduleht, mille kohaselt – erinevalt vaidlustajast – puudub kolmandal isikul Eestis filiaal. 6 Ilma filiaali asutamiseta on aga kolmanda isiku tegevus Eestis keelatud ja KindlTS § 36 lg-ga 2 vastuolus, kuna: - Kolmanda isiku esindaja tegutseb püsivalt kindlustusagendina. Igapäevaselt toimub Lloyds’i tegevus ravivigade kindlustuse turustamisel vaidlustajale teadaolevalt Northern1 International Insurance Brokers OÜ (edaspidi: “Northern1”) kaudu. Northern1 on ka käesolevas hankes toimunud teabevahetuses Kolmanda isiku nimel tegutsenud. Kolmanda isiku ravivigade kindlustuse turustamiseks on loodud koduleht https://medmal.ee/, mille haldajaks on Northern1 ning millel tutvustatakse Lloyds’i poolt pakutavat ravivigade kindlustuskaitse teenust. Kodulehel avaldatud andmetest nähtub, et Northern1 tegutseb Lloydsi kui välismaise kindlustusandja huvides, pakkudes vaid ühe kindlustusandja teenust (lisa 1 – kodulehe info). Nii reklaamib Northern1 kodulehele „Rahvusvaheliselt tunnustatud ravivigade kindlustuskaitset Lloyd’s Euroopa kindlustusturult“ ning kutsub üles enda vahendusel konkreetselt Lloydsiga kindlustuslepingut sõlmima (vt lisa 1). Seega kuigi Northern1 on ametlikult registreeritud kindlustusmaaklerina, tegutseb Northern1 Lloydsi esindamisel faktiliselt püsivalt kindlustusagendina KindlTS § 174 lg 2 tähenduses. Nimelt, kindlustusagent tegutseb kindlustusandja jaoks ja huvides (KindlTS § 174 lg 2), erinevalt kindlustusmaaklerist, kes tegutseb kindlustusvõtja heaks ja huvides (KindlTS § 174 lg 1). Kindlustusagendina püsivalt tegutsemine ei ole aga KindlTS § 36 lg 2 kohaselt lubatud ning nõutav on filiaali asutamine. Lloyds ei ole filiaali asutanud, mistõttu ei ole tema tegutsemine filiaali asutamata KindlTS § 36 lg 2 nõuetele vastav. - On alust arvata, et kolmand isiku esindaja tegutseb püsivalt kindlustustegevusega, so kahjukäsitlusega. Kuigi Northern1 hallataval kodulehel, mille kaudu Northern1 kolmanda isiku pakutavat ravivigade kindlustust vahendab, on märgitud, et kahjukäsitlus toimub Crawfordi ja Denis Europe OÜ kaudu, ei ole teada ega kinnitust leidnud, et Lloydsil oleks Eestis tegelikkuses sõlmitud nõuetekohane kokkulepe kahjukäsitlusteenuse sisseostmiseks. Arvestades, et ilma kahjukäsitluseta ei ole võimalik 4 Patsiendikindlustus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2024, § 6, komm 2.1: Piiriüleselt tegutseva kindlustusandjaga saab lepingu sõlmida kindlustusmaakleri (KindlTS § 174 lg 1) vahendusel, küll aga ei või välisriigi kindlustusandjal olla Eestis kindlustusagenti (KindlTS § 174 lg 2). 5 Samas: Selleks, et kontaktpunkti tegevust ei käsitataks kindlustustegevusena, tuleb vaadata, et tegevus jääks rangelt kontaktpunkti tegevuseks, milleks on tagada, et tervishoiuteenuse osutajal ja õigustatud isikul oleks võimalik pöörduda välisriigi kindlustusandja poole eesti keeles ja Eestis asuvas kontaktpunktis. /…/ Juhul, kui välisriigi kindlustusandjat kontaktpunkti kohustuse täitmisel esindavale isikule on antud õigus kindlustusandja nimel tegutseda kannatanule tekitatud kahju käsitlemisel või hüvitamisel, võib tõusetuda küsimus, kas sellist tegevust tuleks pidada püsivaks tegevuseks ehk filiaali asutamiseks (KindlTS § 36 lg 2). 6 Vt https://www.fi.ee/et/kindlustus-0/kindlustus/kindlustusandjad/valismaiste-kahjukindlustusandjate-filiaalid 7 | 11  kindlustusteenust osutada, on eeldatav, et kolmanda isiku määratud kontaktisik on volitatud ka kahjukäsitlust läbi viima. Sellisel juhul nõuab KindlTS § 36 lg 2 samuti, et piiriüleselt tegutsev kindlustusandja võib tegutseda üksnes filiaali kaudu, kuid kolmas isik ei ole filiaali asutanud. 2.8.2 Kolmas isik ei vasta kindlustustegevuse seaduse § 36 lg 3 nõuetele tüüptingimuste esitamise osas 2.8.2.1 Nõude sisu. Hankepassi osa IV punktis A toodud kvalifitseerimistingimuste kohaselt peab välisriigi kindlustusandja täitma ja vastama mh KindlTS § 36 lg 3 nõuetele, kuna ka vastav säte kuulub kvalifitseerimistingimustes sõnaselgelt loetletud sätete hulka. KindlTS § 36 lg 3 sätestab, et Eestis kindlustustegevusega tegeledes peab välisriigi kindlustusandja järgima käesoleva seadusega ja selle alusel kindlustustegevusele kehtestatud nõudeid, samuti muid Eesti seadustest tulenevaid nõudeid Eestis teenuste osutamiseks. Vastavast kvalifitseerimistingimusest tuleneb seega muuhulgas, et välisriigi kindlustusandja peab Eestis kindlustustegevusega tegeledes järgima kõiki Eesti seadustest tulenevaid nõudeid Eesis teenuste osutamiseks. Eestis kindlustusteenuste osutamiseks toodud nõuded on muuhulgas sätestatud võlaõigusseaduses (VÕS). VÕS § 428 sätestab kindlustusandjale lepingueelse teabe avaldamise kohustuse, kusjuures VÕS § 428 lg 1 p 3 kohaselt tuleb kindlustuslepingut sõlmida soovivat isikut teavitada kindlustuslepingu suhtes kehtivatest tüüptingimustest. Seejuures VÕS § 431 lg 2 kohaselt peab kindlustusandja kindlustuslepingu suhtes kehtivad tüüptingimused kättesaadavaks tegema, so märkima tema poolt väljaantud avalduse blanketile või andma need avalduse esitajale üle enne blanketi esitamist või sellega samaaegselt. Samuti, VÕS § 428 lg 2⁴ kohaselt peab enne kahjukindlustuslepingu sõlmimist kindlustusandja esitama kindlustusvõtjale lisaks KindlTS § 428 lg-s 1 sätestatule KindlTS § 1032 lõikes 6 nimetatud teabedokumendi. Kindlustusvõtjale ei pea esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet, mis juba sisaldub teabedokumendis. KindlTS § 193² lg 6 sätestab omakorda, et kui kindlustusandja on kahjukindlustusteenuse väljatöötaja, peab ta koostama kahjukindlustuse teabedokumendi, järgides komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2017/1469, milles sätestatakse kindlustustoote teabedokumendi standardvorm (ELT L 209, 12.08.2017, lk 19–23), sätestatud nõudeid. 2.8.2.2 Kolmas isik ei vasta KindlTS § 36 lg 3 nõuetele, kuna on alust arvata, et ta ei ole esitanud pakkumuse koosseisus kindlustuslepingu osaks olevate tüüptingimuste ega teabedokumendi andmeid või dokumente. Kolmanda isiku ravivigade kindlustuse toote vahendamiseks loodud veebilehel (https://medmal.ee/) ei ole kolmanda isiku tüüptingimusi toodud. Seetõttu on alust arvata, et kindlustuslepingu osaks olevaid tüüptingimuste andmeid ega dokumenti ei ole ka Kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud, erinevalt vaidlustajast, kelle tüüptingimused on esitatud nii pakkumuse koosseisus kui ka kättesaadavad vaidlustaja kodulehel. Samuti, kuivõrd eelviidatud kodulehel ei ole avalikult kättesaadav ka VÕS § 428 lg 2⁴ ja KindlTS § 1032 lg 6 nõuetele vastav teabedokument, on alust arvata, et Kolmanda isiku pakutav teenus ei vasta ka teabedokumendi andmete või dokumendi esitamise osas Eestis kehtivatele teenuse osutamise nõuetele. 2.8.3 Kolmas isik ei vasta kindlustustegevuse seaduse § 36 lg 3 nõuetele ka kindlustustingimuste sisu osas 2.8.3.1 Nõude sisu. Kuivõrd KindlTS § 36 lg 3 kohaselt peab välismaine kindlustusandja vastama kõigile Eestis teenuse osutamist reguleerivatele nõuetele, peavad Eestis sätestatud nõuetele vastama ka tema pakutava kindlustuslepingu tingimused. Seega peavad pakutava kindlustuslepingu tingimused vastama nii VÕS-is kui ka TOKVS-is sätestatud nõuetele. TOKVS § 10 sätestab, et 8 | 11  kindlustusjuhtum on tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumine. VÕS vastutuskindlustuse regulatsiooni kohaselt (VÕS § 510) peab vastutuskindlustuse puhul kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud. Seega kuulub TOKVS § 10 ja VÕS § 510 kohaselt vastutuskindlustuslepingu alusel kahju hüvitamisele kindlustusjuhtumi toimumise aja põhiselt, n-ö ocurrence based põhimõttel. Vastav põhimõte tähendab, et kahju hüvitamise kohustuse aspektist ei ole tähtis mitte nõude esitamise aeg, vaid (patsiendi)kahju tekitamise aeg. 2.8.3.2 Kolmas isik ei vasta KindlTS § 36 lg 3 nõuetele, kuna on alust arvata, et tema pakutava kindlustuslepingu kohaselt toimub kahju hüvitamine n-ö claims made põhimõttel. Vaidlustajal on alust arvata, et Lloydsi pakutav ravivigade kindlustuskaitse teenus põhineb n-ö claims made põhimõttel. Nimelt, kuigi Kolmas isik reklaamib enda pakutavat ravivigade kindlustust Eesti õigusaktidele vastava kindlustusena, nähtub Eesti hambaarstide Liidu poolt oma liikmetele saadetud teatest (hoiatusest), et Northern1 vahendatava ravivigade kindlustus on nõudepõhine, mitte juhtumipõhine (lisa 2 – EHL teade liikmetele). Sellest tulenevalt on palutud liikmetelel kindlustuslepingute sõlmimisega oodata, kuni on selgunud, kas riik aktsepteerib ka alternatiivset lähenemist. Samuti on Northern1 ise meedias kirjeldanud Lloydsi pakutavat ravivigade kindlustust kui teistel alustel toimivat kindlustust: „Maailmas on tegelikult mitmeid ravivigade kindlustusmudeleid ja see kindlustusmudel, mida meil õnnestub vahendada, on maailmas väga laialt kasutatav. Seal on omad teatud aspektid, see natuke teistel alustel toimib. 7 Vaidlustaja selgitab, et claims made ehk nõudepõhise hüvitamispõhimõtte kohaselt on kahju hüvitamise aluseks nõude esitamise aeg kindlustuskaitse perioodil, mitte aga kahju tekitamise aeg (milline hüvitamispõhimõte on nõutav TOKVS § 10 ja VÕS § 510 koosmõjus). Lihtsustatult selgitades tähendab see, et kolmanda isiku kindlustustingimused ei taga kahju hüvitamist juhul, kui kahju on küll tekitatud kindlustusperioodil, aga sellest teavitamine toimub väljaspool kindlustuskaitse perioodi. Kuivõrd KindlTS § 36 lg 3 kohaselt tuleb piiriülesel kindlustusandjal täita teenuse osutamisel Eestis kehtivaid nõudeid, ei vasta kolmanda isiku pakutav kindlustusteenus, so selle tingimused, eeltoodu tõttu KindlTS § 36 lg 3 nõuetele, kuna on vastuolus TOKVS § 10 ja VÕS § 510 nõuetega. Seega Eesti õigusaktid ei näe ette eeltoodud nõuetele mittevastavat „alternatiivset“ kohustusliku vastutuskindlustuse mudelit. 2.9 Taotlus andmete ja dokumentide väljanõudmiseks. Vaidlustaja palub VAKO-l kontrollida, kas kolmanda isiku pakkumus vastab kvalifitseerimistingimusele – hankepassi osa IV punkti A (sobivus) nõudele. Vaidlustaja leiab, et Kolmanda isiku poolt kvalifitseerimistingimuse täitmise tõendamiseks esitatud andmete ja dokumentide väljanõudmine on vajalik, et teha kindlaks, kas Kolmas isik vastab kõnealuses osas hankija seatud nõuetele. Selleks on vajalik välja nõuda Kolmanda isiku pakkumus tervikuna. Kui see pole mõjuval põhjusel võimalik, on vajalik seoses vaidlustuses esile toodud asjaoludega välja nõuda: kontaktisiku ja kontaktpunkti info või dokumentatsioon, mis kinnitab, et tervishoiuteenuse osutajal ja õigustatud isikul on võimalik pöörduda kindlustusandja poole eesti keeles Eestis asuvas kontaktpunktis, sealhulgas teave selle kohta, kas kontaktpunktiks või kindlustusandjat esindavaks isikuks on määratud Northern1 International Insurance Brokers OÜ; poliisi tingimused, kindlustusandja tüüptingimused võlaõigusseaduse § 428 lg 1 p 3 tähenduses ja teabedokument VÕS § 428 lg 2⁴ tähenduses; info või dokument, mis näitab, kellega on kindlustusandja Eestis sõlminud lepingu kahjukäsitluse läbiviimiseks või kelle kaudu on võimalik esitada kindlustusandjale kahjuavaldus. Samuti on vajalik välja nõuda võimalik muu teave ja dokumendid, mille kolmas isik on esitanud hankepassi osa IV punkti A (sobivus) tingimuse täitmise tõendamiseks, sealhulgas dokumendid, mis kinnitavad vastavust kindlustustegevuse seaduse 2. peatüki 3. jao (§§ 36 jj) nõuetele. Vaidlustaja hinnangul ei 7 https://www.err.ee/1609845882/ak-nadal-kuidas-on-aastaga-rakendunud-patsiendikindlustus 9 | 11  saa nimetatud teave ega dokumendid oma olemuselt olla käsitletavad ärisaladusena, kuna tegemist on infoga, mis peab olema kättesaadav tervishoiuteenuse osutamise käigus kõigile kannatanutele ja teistele õigustatud isikutele, et võimaldada neil oma huve tõhusalt kaitsta ning pöörduda vajadusel kindlustusandja poole. 3 KOLMANDA ISIKU PAKKUMUSE EDUKAKS TUNNISTAMINE ON ÕIGUSVASTANE 3.1 Kvalifitseerimise otsuse õigusvastasus toob kaasa Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse. Kuna Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus on nii menetluslikult kui ka sisuliselt õigusvastane ja tuleb kehtetuks tunnistada, on õigusvastane ka Kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsus. Seda enam, et sisulise kontrolli tulemusena tuleks Kolmas isik jätta kvalifitseerimata. RHS § 52 lg 3 ja § 104 lg 8 kohaselt ei ole lubatud hankelepingut sõlmida ning seega ka edukaks tunnistada pakkujat, kes ei vasta kvalifitseerimise tingimustele. RHS § 98 lõike 5 teine lause sätestab samuti selgelt, et kvalifitseerimata jäetud ettevõtja ei osale edasises hankemenetluses. See tähendab, et kvalifitseerimata pakkuja ei saa enam käsitleda pakkujana ega konkureerida hankelepingu sõlmimise nimel. 4 KAEBEÕIGUS 4.1 RHS § 185 lg-st 1 tuleneb, et pakkujal on hankija otsuse vaidlustamise õigus juhul, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Kohtu ja VAKO praktikas on leidnud kinnitust, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve RHS § 185 lg-test 1 ja 6 tulenevalt õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus või hüvitise saamine kahju eest, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega (Tallinna Halduskohtu 08.02.2012 otsus asjas nr 3-11- 2945, Tallinna Halduskohtu 14.02.2012 otsus asjas nr 3-11-2947). Hanke alusdokumendi või hankija otsuse vaidlustamine peab aitama saavutada vaidlustajal hankemenetluses osalemise eesmärki – sõlmida hankijaga hankeleping (Tallinna Ringkonnakohtu 18.05.2012 otsus asjas nr 3-11- 2403, VAKO 08.04.2014 otsus nr 56 14/149838.) 4.2 Vaidlustajal on võimalus hankelepingu sõlmimiseks, kui VAKO tunnistab kehtetuks vaidlustatud otsused Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja pakkumuse edukaks tunnistamise osas, kuivõrd pakkumuse hindamise kriteeriumide kohaselt esitas vaidlustaja teisele kohale jäänud pakkumuse ning seega tuleb tunnistada edukaks vaidlustaja pakkumus. 5 MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 5.1 Vaidlustuse läbivaatamine. Vaidlustaja soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. 5.2 Lisad (tõendid). Vaidlustaja ei ole menetlusökonoomiast lähtudes vaidlustusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le eRHR-ist kättesaadavad. 5.3 Teadete ja dokumentide edastamine. Vaidlustaja palub kõik käesoleva vaidlustusmenetlusega seotud dokumendid, teated jms. edastada enda volitatud esindaja e-posti aadressile [email protected]. 5.4 Riigilõiv. RHS § 186 ja riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 1 koosmõjust tuleneb, et käesoleva vaidlustuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 640 eurot. Vaidlustaja on riigilõivu tasunud enne vaidlustuse esitamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorralduse väljatrükk on lisatud vaidlustusele (vt lisa 3). 10 | 11 Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kaidi Reiljan-Sihvart Vandeadvokaat AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal lepinguline esindaja LISAD: 1) Kodulehe https://medmal.ee/ kuvatõmmised; 2) Eesti hambaarstide Liidu teade (hoiatus) oma liikmetele; 3) Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. 11 | 11                   !" # "!$%%"&' %          ! "        #$%&#%$' ()  ) * + , -.//   ""/) 0 * + ) "/ )"! %1#2#2$$223131'2#4    !" # ""($)$&*' %    5     ()  ) * +  ""/) 0 * + %'#2#2$$22&16'32## , 7)  89 ) ,     ) :"!; <)  89 ) )   5 $=9    >(9  ? $9   #42#29     / *)/< , @) + , -.//   /) : 7! ) *) )/<  ) A+ ) "/ )"! 312022 *// ) .B ) 022+   . /   . : 7! )   /- /   :.. -./ / C)  &2#231  )/<    :  )" 0 $'222%$#$3 , -  .  ) D  :  )"  C "  ):  * )  ) +  $&2$# )/ /  8) : )/ /)  , -.//   8) : ""/) ) "/ )"! 2022 + $$%, # ' )-($&!%$- ?. ) ) ) 7)/)  ) ) <) 12#%63$%4% 230##0$2$4 ##E1&E$3    >)9 )F $9 #42#2 ..))9  9  #2221$4$ $#$ &4&