Hankija vastus vaidlustusele

Riigihangete vaidlustuskomisjon e-post: [email protected] Kuupäev digiallkirjas Hankija: Tartu Ülikool Registrikood 74001073 Ülikooli 18, 50090 Tartu Hankija esindaja: Tuuli Ilula E-post: [email protected] Telefon: 737 6632 Vaidlustaja: Atea AS Registrikood 10088390 Järvevana tee 7b, 10112 Tallinn Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Marko Mehilane NJORD Advokaadibüroo E-post: [email protected] Kolmas isik: AKTSIASELTS TELEGRUPP Registrikood 10201478 Töökoja tn 3, 11313 Tallinn E-post: [email protected], [email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihankes „Teadusarvutuste keskuse GPU võimekuse laiendamiseks seadmete ostmine“ viitenumbriga 299136 vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamise ning kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele hanke osades 5 ja 6 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hankija avaldas riigihangete registris 20.08.2025 avatud hankemenetlusena korraldatava riigihanke „Teadusarvutuste keskuse GPU võimekuse laiendamiseks seadmete ostmine“ (viitenumber 299136) hanketeate. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 22.09.2025 kell 14.00. Riigihange oli jagatud seitsmeks osaks. Osale 5 esitati tähtaegselt 3 pakkumust ning osale 6 esitati tähtaegselt 4 pakkumust. Hankija lükkas 17.10.2025 korralduse nr 4-10/HR/95-18 punktidega 10 ja 11 tagasi vaidlustaja pakkumused osades 5 ja 6 kuivõrd pakkumused ei vastanud nendes osades tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele. Sama otsuse punktidega 25 ja 26 tunnistas hankija osade 5 ja 6 osas edukaks pakkumusteks kolmanda isiku pakkumused. 1 Vaidlustaja on seisukohal, et hankija otsused vaidlustaja pakkumuste tagasi lükkamise kohta on mõlemas hanke osas põhjendamatud ja õigusvastased ning et hankija on vaidlustaja pakkumused tagasi lükanud ekslikult. Hankija vaidlustusega ei nõustu ning on seisukohal, et vaidlustaja pakkumuste tagasi lükkamine mõlemas hanke osas oli õiguspärane ning käesolevaga esitab hankija omapoolsed seisukohad esitatud vaidlustuse kohta. 2. HANKIJA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED VAIDLUSTUSE OSAS 2.1. Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamine hanke osas 5 (Infiniband) oli õiguspärane Alustuseks soovib hankija selguse huvides välja tuua, et vaidlustaja on oma vaidlustuses asunud ebaõigele arusaamale, justkui oleks hankija oma otsuste aluseks olevas 15.10.2025 dokumendis nimega „Komisjoni ettepanekud otsuste tegemiseks“ (edaspidi ka: komisjoni protokoll) läbivalt kasutanud nn süsteemi, et kõik komisjoni protokollis välja toodud puudused on liigitatud kaheks ning sisulised puudused tähistatakse punasega ja mittesisulised mustaga. Nii see tegelikult ei ole. Hankija soovib tähelepanu juhtida sellele, et ehkki komisjoni protokolli osades, mis käsitlevad hanke osasid 1-3 ja 6 on hankija tõepoolest sellist tähistussüsteemi kasutanud, siis hanke osa 5 kohta käivas protokolli osas puuduvad igasugused viited sellele, et välja toodud puudused oleksid kuidagi liigitatud sisulisteks ja mittesisulisteks. Komisjoni protokolli tähelepanelikul lugemisel peaks olema üheselt selge, et protokoll on jaotatud vastavalt hanke osade arvule seitsmeks eraldiseisvaks osaks ning kui mõnes osas on hankija otsustanud, et pakkuja pakkumuse puuduseid kajastavas tabelis on puuduste olemusest tulenevalt olnud vajalik kasutada kahevärvilist tähistussüsteemi, siis on iga sellise tabeli alla ka vastav selgitav lõik kirjutatud. Komisjoni protokollis puuduvad igasugused viited selle kohta, et kahevärvilist tähistussüsteemi kasutataks kogu dokumendi üleselt. Kuivõrd hanke osa 5 kohta käivas protokolli osas puudub viide, et välja toodud puuduseid oleks tarvilik kuidagi eraldi tähistada, siis puudub ka alus teiste hanke osade kohta käivat tähistussüsteemi üle kanda hanke osa 5 kohta käivale protokolli osale. Osa 5 kohta on protokollis selgelt öeldud, et pakkumuses sisalduvate puuduste näol on tegemist sisuliste puudustega (lk 15 ja 16) ning puudub igasugune alus asuda seisukohale, et hankekomisjon ei ole osas 5 esinenud puuduseid pidanud sisuliseks mittevastavuseks. Vaidlustaja on oma vaidlustuses asunud seisukohale, et ainuüksi vaidlustaja pakkumusega esitatud dokument „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“ tõendab vaidlustaja pakkumuse vastavust kõikidele hankija poolt tehnilises kirjelduses hanke osas 5 sätetatud tehnilistele tingimustele (RHAD „Lisa 5 Tehniline kirjeldus osa 5 – Infiniband“). Seejuures ei ole vaidlustaja oma vaidlustuses esitanud ühtegi muud täiendavat argumenti või viidet, mis tõendaks vaidlustaja pakkumuse vastavust tehnilistele tingimustele. Hankija soovib siinkohal alustuseks välja tuua, et vaidlustaja poolt viidatud pakkumusega esitatud „tehnilise kirjelduse dokumendi“ näol on tegemist sisuliselt lihtsalt hankija RHAD-i tehnilise kirjelduse ümberkirjutusega, mis iseseisvalt ei ole paraku käesoleval juhul piisav kontrollimaks, kas konkreetses pakkumuses on ka reaalselt pakutud seadmeid, mis vastavad hankija poolt sätestatud nõuetele. Ehkki pakkujatel ei ole keelatud hankija tehnilise kirjelduse esitamine on ka VAKO rõhutanud, et sellisel juhul on eelduseks, et esitatu sisaldab ka kogu 2 teavet, mis oli hankedokumentides nõutud.1 Seejuures ei saa pakkuja pakkumus olla esitatud niivõrd puudulikult, et hankijal ei ole võimalik kontrollida esitatud pakkumuste vastavust. Pakkumuses esitatud tehnilises kirjelduses ei ole toodud välja iga toote konkreetseid parameetreid, kuivõrd hankija tehnilises kirjelduses on mitmed punktid sõnastatud toodetele sätestatud miinimumnõuetena (nt min, max, lubatud vahemik jm). Teisisõnu, RHAD-is sisalduva tehnilise kirjelduse eesmärk ongi kirjeldada, millistele miinimumnõuetele vastavaid tooteid võib pakkuda, kuid pakkujad pidid koos oma pakkumusega esitama ka konkreetsete pakutud toodete mudelid koos kõikide tehniliste näitajatega. Kuivõrd vaidlustaja esitas oma pakkumuse andmed sisuliselt samamoodi nagu oli sõnastatud hankija tehnilises kirjelduses, siis ei olnud hankijal võimalik üksnes tehnilise kirjelduse dokumendi põhjal ka veenduda pakutavate seadmete vastavuses. Vastavalt „Pakkumuse esitamise ettepaneku“ punktile 7.4 pidi esitatav pakkumus sisaldama kõiki andmeid, mille põhjal on võimalik hinnata, kas pakkumus ja pakutavad seadmed vastavad kõikidele hankedokumentides, sh tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele. Pakkumuses tuleb selgelt välja tuua pakutavate seadmete ja nende komponentide tootenimetused ja tootekoodid vastavalt tootja nomenklatuurile, tehnilised parameetrid jne. Seega on eelnevast tulenevalt selge, et pakkumuse sisulise vastavuse tõendamiseks käesolevas hankemenetluses ei piisanud üksnes RHAD-iga sarnase tehnilise kirjelduse dokumendi esitamisest, vaid tuli esitada ka pakutavate seadmete ja nende komponentide tootenimetused, tootekoodid, tehnilised parameetrid jm konkreetse seadme või komponendi puhul asjakohane info, mille põhjal oleks hankijal võimlik ka sisuliselt hinnata, kas pakkumuses esitatud seadmed ja komponendid vastavalt kõikidele RHAD-is sätestatud nõuetele. Sarnaselt ei saa seega ka hankija piirduda pakkumuse sisulise vastavuse kontrolli teostamisel üksnes tehnilise kirjelduse dokumendi lugemisega, vaid pakkumust tuleb kontrollida terviklikuna, võttes arvesse kõiki pakkumuses konkreetsele hanke osale esitatud dokumente. Seega isegi kui tehnilise kirjelduse dokumendis toodu põhjal on pealtnäha kõik seadmetele esitatud tehnilised nõuded justkui formaalselt täidetud, siis peab tehnilistele nõuetele vastavus olema tõendatud ka siis, kui hankija teostab konkreetse pakutava seadme või komponendi osas sisulist kontrolli pakkumuses esitatud tootenimetuse, tootekoodi ja/või muude tehniliste parameetrite/asjakohaste andmete alusel. Vaidlustaja on oma pakkumuses lisaks tehnilise kirjelduse dokumendile esitanud tootenimetused ja tootekoodid dokumendis nimega „5_4_1_OSA5 Tartu Ülikooli GPU hange - Infiniband koodid“. Komisjoni protokolli kohaselt esines vaidlustaja poolt osale 5 esitatud pakkumuses vähemalt 12 puudust. Juba ainuüksi tuvastatud puuduste mahu tõttu on alust arvata, et tegemist võib olla puudulikult/poolikult koostatud ja hoolsuskohustust rikkuva pakkumusega, mille puhul kõikidele küsimustele vastuse saamine võib kaasa tuua tehnilise pakkumuse muutumise või olulises osas täiendamise. Kokkuvõtlikult seisnesid vaidlustaja poolt osale 5 esitatud pakkumuse puudused selles, et pakutavad tootekoodid ja tootekirjeldused polnud kas otsitavad või polnud hankijal võimalik pakkumuses esitatud andmete põhjal selgeks teha, et millise viidatud toote näol oli tegu reaalselt pakutava tootega või kas üldse oli pakutud tehnilisele kirjeldusele vastavaid seadmeid. Vaidlustaja on oma vaidlustuses kõikide hanke osale 5 esitatud pakkumuses sisaldunud puuduste osas kokkuvõtlikult asunud seisukohale, et kõiki 12 puudust oleks olnud võimalik 1 VAKO 22.05.2025 otsus nr 82-20/218717 p 10. 3 kõrvaldada selgituste küsimise teel. Seejuures on vaidlustaja läbivalt heitnud hankijale ette, et hankija ei ole ühegi puuduse kohta vaidlustajalt selgitusi küsinud, mille tulemusel olevat hankija justkui lükanud pakkumuse tagasi kaalutlusõigust arvestamata. Nagu ka eelnevalt juba selgitatud, siis kuivõrd vaidlustaja on komisjoni protokolli lugemisel olnud mõnevõrra tähelepanematu, siis on sellest tingitud ka vaidlustaja ebaõige arusaam, justkui oleksid kõik hanke osas 5 esinevad puudused komisjoni hinnangul mittesisulised. Hanke osa 5 kohta käivas protokolli osas on ühemõtteliselt selgitatud, miks ei olnud osas 5 võimalik puuduste kõrvaldamine selgituste küsimise teel. Kuid sellest hoolimata on vaidlustaja oma vaidlustuses läbivalt viidanud justkui oleks hankija rikkunud oma kohustust küsida igal juhul vaidlustaja pakkumuse kohta selgitusi. Seadusest ega EL direktiividest ei tulene sõnaselgelt, et lisaks hankija õigusele küsida pakkujalt pärast dokumentide esitamise tähtpäeva selgitusi pakkuja esitatud dokumentide kohta võiks hankijal olla teatud juhtudel ka vastav kohustus. Ka EK on leidnud, et üldjuhul on hankijal alati õigus jätta selgitused ebaselge või mittetäieliku pakkumuse kohta küsimata ning pakkumus mittevastavana tagasi lükata, kuna pakkumuse ebaselgus on tingitud ettevõtjal lasuva hoolsuskohustuse rikkumisest pakkumuse koostamisel.2 Hankija soovib siinkohal täpsustada, et hea halduse ja proportsionaalsuse põhimõttega võib selgituste küsimata jätmine tõesti vastuolus olla, kuid seda siiski eelkõige olukorras, kus hankija ei kasuta temale antud võimalust selgituste küsimiseks ja lükkab tagasi ebaselgelt sõnastatud pakkumuse, mille puhul on tegelikult näha, et selle ebaselguse saab lihtsasti lahendada ja kergesti kõrvaldada. EK on pidanud selgituste küsimise jätmist õigusvastaseks eelkõige olukorras, kus pakkumusse sattunud vead on ilmselgelt tehnilised ja ebaolulised ning kus pakkumuse õige sisu on pakkumuse enda või selle esitamisega seotud asjaolude järgi hõlpsalt võimalik tuvastada.3 Vaidlustaja pakkumuses esinevate puuduste näol eelpool kirjeldatud tingimustele vastava olukorraga tegemist ei olnud. Alljärgnevalt esitab hankija igat tüüpi puuduse kohta omapoolsed vastavad seisukohad, millest nähtub, et vaidlustaja poolt hanke osale 5 esitatud pakkumuses sisaldunud puudused kogumis olid sellised, et pakkumuse vastavust ei oleks olnud võimalik saavutada ka selgituste küsimise teel, ilma et oleks kaasnenud pakkumuse olulises osas täiendamine algselt esitamata jäetud andmetega. 2.1.1. Puudused tehnilise kirjelduse punktides 2.1.7 ja 2.2.7 Vastavalt komisjoni protokollile seisnevad nende punktide kohta käivad puudused olemuslikult selles, et tehnilise kirjelduse punktides 2.1 ja 2.2 küsitud seadmete kohta esitatud andmetest ei olnud hankijal võimalik välja lugeda, kumba toodet on pakutud, kuivõrd mõlemal juhul on esitatud kahe seadme tootekoodid. Vaidlustaja on vaidlustuse kohaselt seisukohal, et hankija oleks pidanud küsima vaidlustajalt selgitust, kumba toodet on pakkumuses pakutud. Hankija möönab, et isegi kui nende punktide kohta käivaid puuduseid oleks teoreetiliselt võinud olla võimalik selgituste küsimise teel kõrvaldada ning eeldusel, et kummagi punkti puhul oleks üks pakkumuses esitatud seadmetest vastanud ka RHAD-is sätestatud tingimustele, siis on hankija seisukohal, et selline pakkumuse täpsustamine ei ole kooskõlas pakkujate võrdse 2 Minumets, D. RHS § 46, komm. 45 - Simovart, M.A., Parind, M., Fels, E. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura 2025). 3 Samas, komm. 46. 4 kohtlemise ega läbipaistvuse põhimõtetega ning ei saa kanda selgituste küsimise funktsiooni eesmärke. Nimelt tähendaks sellisel viisil selgitustega pakkumuse täpsustamine sisuliselt seda, et pakkumuse koostamisel võiks pakkuja alati justkui jätta lahtiseks, mida täpsemalt üldse pakutakse ning alles pärast pakkumuste esitamist hakata selgituste voorus täpsustama, millist toodet pakkumuses sisaldunud nn valikust reaalsuses pakutakse. Seega kui hankija oleks käesoleval juhul võimaldanud selgituste esitamisega sellist puudust kõrvaldada, oleks vaidlustaja saavutanud potentsiaalse konkurentsieelise, sest saaks teiste pakkujatega võrreldes täiendava tähtaja olulise pakkumuse osa esitamiseks, teades samal ajal pakkumuste avamisel teatavaks saanud informatsiooni teiste pakkujate ja nende pakkumuste kohta ning seega ka võimaluse kujundada vastavalt oma pakkumust.4 Vaidlustaja oleks pärast pakkumuste avamist näinud, kes hankel osalevad ja mis hinnaga pakkumused esitati ning saanud teoreetiliselt alles siis valida selgitusi andes sobiva lahenduse, mis oleks vaidlustaja jaoks ka rahaliselt mõistlikum. Kuivõrd vaidlustaja pakkumuses sisaldus veel täiendavalt 10 puudust, siis nagu alljärgnevatest seisukohtades ka nähtub, ei oleks ka punktides 2.1.7 ja 2.2.7 sisalduvate puuduste kõrvaldamine vaidlustaja pakkumust RHAD-is sätestatud tingimustele vastavaks muutnud. 2.1.2. Puudused punktides 2.3.1, 2.3.2, 2.4.1, 2.4.2, 2.4.3, 2.4.4, 2.4.5 ja 2.4.6 Vastavalt komisjoni protokollile seisnevad nende punktide kohta käivad puudused olemuslikult selles, et ei pakkumuses esitatud andmete ega ka tootekoodide abil veebist otsides ei olnud hankijal võimalik üheselt tuvastada, kas tehnilise kirjelduse punktides 2.3 ja 2.4 küsitud seadmed/komponendid vastavad erinevatele RHAD-is sätestatud tehniliste tingimustele, kuivõrd ei pakutavate toodete tootekoodid ega kirjeldused polnud hankija enda poolt veebist otsides leitavad. Seejuures ei olnud ka koos pakkumusega esitatud vastavaid andmeid/dokumente, mille põhjal oleks hankijal olnud võimalik veenduda konkreetsete toodete vastavuses kõikidele RHAD-is sätestatud tehnilistele tingimustele. Vaidlustaja on vaidlustuse kohaselt seisukohal, et paljude tootjate/toodete puhul ei pruugigi tootjapoolsed tootekoodid olla internetis avalikud, sellist nõuet ei sisaldunud ka RHAD-is ning hankija oleks pidanud pakutavate toodete vastavuse välja selgitamise jaoks küsima vaidlustajalt selgitust. Nagu ka juba eelnevalt viidatud, siis RHAD-is oli selgesõnaliselt sätestatud tingimus, et pakkumus pidi sisaldama kõiki andmeid, mille põhjal on hankijal võimalik sisuliselt hinnata, kas pakkumus ja pakutavad seadmed vastavad kõikidele RHAD-is sätestatud tingimustele, sh tuli pakkumuses selgelt välja tuua pakutavate seadmete ja nende komponentide tootenimetused ja tootekoodid vastavalt tootja nomenklatuurile, tehnilised parameetrid jne. Vaidlustaja esitas oma pakkumuses tootenimetused ja tootekoodid. Muid täiendavaid konkreetse toote tehnilisi parameetreid käsitlevaid andmeid ega dokumente pakkumusega koos ei esitatud. Seejuures vastab tõele vaidlustaja väide, et RHAD-is polnud tõesti nõutud, et tootekoodid peaksid olema internetis avalikud. Kui aga hanke objektiks on sellised tooted, mille tehnilised parameetrid pole avalikult leitavad, siis on igati loogiline järeldus, et pakkuja kohustus on koos pakkumusega ise esitada vastavad tehnilised andmed jms, et hankijal oleks võimalus pakkumuses esitatud toodete sisulist vastavust kõikidele RHAD-is sätestatud toodetele üldse hinnata. Kui pakkumuses puuduvad nii andmed, mis tõendaksid konkreetsete toodete vastavust konkreetsetele nõuetele, kui ka andmed, mille põhjal oleks hankijal endal võimalik leida toodete vastavust tõendavat informatsiooni, siis on tegemist sisuliste 4 TrtRnK 17.10.2018, 3-18-1248, p-d 19-20, 22. 5 puudustega, mille selgituste abil kõrvaldamine tähendaks pakkumuse olulises osas täiendamist või koguni muutmist. Välistatud on selgituste esitamisega pakkumuse olulises osas täiendamine või pakkumuse muutmine, sest pakkumuse täiendamisel algselt esitamata dokumentidega ja/või andmetega saavutaks pakkuja potentsiaalse konkurentsieelise, sest saaks teiste pakkujatega võrreldes täiendava tähtaja olulise pakkumuse osa esitamiseks. Selline pakkumus lükatakse RHS § 114 lõike 2 alusel tagasi. 2.1.3. Puudused punktides 2.3.2.1 ja 2.3.2.2 Vastavalt komisjoni protokollile seisnevad nende punktide kohta käivad puudused olemuslikult selles, et pakkumuses puuduvad andmed, kas tehnilise kirjelduse punktis 2.3.2 nõutud kaablid ühilduvad punktis 2.1 hangitavate toodetega ja hankija poolt märgitud olemasolevate toodetega. Vaidlustaja on vaidlustuse kohaselt seisukohal, et hankija oleks pidanud küsima vaidlustajalt selgitust viidatud asjaolude täpsustamiseks. Ettevõtja dokumentide kohta antavate selgituste õiguspärasusele seatud esimene tingimus on, et selgitustega ei kaasneks dokumentide sisulist muutmist. Eelnev tähendab, et selgituste kaudu on võimalik kõrvaldada üksnes dokumendi mittesisulisi puudusi. Dokumendi sisulise muutmise keelu tingib oht, et ettevõtja võib saada dokumendi sisulise muutmisega ebaausa võimaluse muuta RHAD tingimustele mittevastav pakkumus selgitamise kaudu vastavaks. Nii on EK läbivalt sedastanud, et pakkumusega seotud andmete korrigeerimine on erandjuhul lubatud eelkõige siis, kui ilmselgelt on vaja teha ainult täpsustusi või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et sellega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist. Kuigi selle hinnangu andmine, milliseid ettevõtja poolt riigihanke menetluses esitatud andmeid tuleb lugeda sisuliseks ning milliseid mittesisuliseks, on hankija kaalutlusotsus, siis erialakirjanduse ja kohtupraktika kohaselt tuleb ettevõtja poolt riigihankes esitatud dokumentide olulisteks aspektideks pidada eelkõige andmeid, mis on aluseks hankija otsuste tegemisele. Pakkumuse puhul on sellisteks olulisteks aspektideks mh andmed, mille alusel hankija kontrollib pakkumuse vastavust, nt pakutava toote või teenuse tehnilised omadused.5 Vaidlustaja ei esitanud koos pakkumusega andmeid, mille põhjal oleks hankijal võimalik sisuliselt kontrollida, kas pakutavad tooted vastavad RHAD-is sätestatud konkreetsele tehnilistele nõuetele. Seega selgituste abil puuduoleva info küsimine tähendanuks pakkumuse täiendamist algselt esitamata dokumentidega ja/või andmetega, mille tulemusel saavutaks pakkuja potentsiaalse konkurentsieelise, sest saaks teiste pakkujatega võrreldes täiendava tähtaja olulise pakkumuse osa esitamiseks. Selliste selgituste küsimine aga lubatud ei ole, kuivõrd see läheks vastuollu pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega. Eelnevast nähtub kogumis, et vaidlustaja poolt hanke osale 5 esitatud pakkumuse näol oli tegemist puudulikult esitatud pakkumusega (pakkumusega esitatud kirjeldused ei ole ühesed ja lõplikud, tootekoodid ei ole kontrollitavad), mille põhjal ei ole võimalik saada aru, mida on pakutud ja kas pakutud seadmed vastavad tehnilises kirjelduses nõutule ilma pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet rikkumata. Hankija on teostanud oma kaalutlusõigust õiguspäraselt ning tuvastanud, et pakkumuses esinenud puuduste näol oli selgelt tegemist sisuliste puudustega, mida ei olnud võimalik selgituste küsimise teel kõrvaldada ilma pakkumust oluliselt täiendamata. 5 Minumets, D. RHS § 46, komm. 30-32 - Simovart, M.A., Parind, M., Fels, E. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura 2025). 6 Kuivõrd vaidlustaja poolt hanke osale 5 esitatud pakkumus ei vastanud hankedokumentides esitatud tingimustele, pakkumuses esinesid sisulised puudused, mida ei olnud võimalik RHS § 46 lõike 4 alusel selgituste küsimise teel kõrvaldada, on hankija otsus lükata RHS § 114 lõike 2 alusel tagasi vaidlustaja pakkumus osale 5 õiguspärane. 2.2. Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamine hanke osas 6 (Ethernet) oli õiguspärane Sarnaselt hanke osale 5 on ka hanke osa 6 puhul vaidlustaja asunud oma vaidlustuses seisukohale, et ainuüksi vaidlustaja pakkumusega esitatud dokument „6_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 6“ tõendab vaidlustaja pakkumuse vastavust kõikidele hankija poolt tehnilises kirjelduses hanke osas 6 sätetatud tehnilistele tingimustele (RHAD „Lisa 6 Tehniline kirjeldus osa 6 – Ethernet“). Seejuures ei ole vaidlustaja oma vaidlustuses esitanud ühtegi muud täiendavat argumenti või viidet, mis tõendaks vaidlustaja pakkumuse vastavust tehnilistele tingimustele. Seega on ka osa 6 puhul asjakohane välja tuua asjaolu, et vaidlustaja poolt viidatud pakkumusega esitatud „tehnilise kirjelduse dokumendi“ näol on tegemist sisuliselt lihtsalt hankija RHAD-i tehnilise kirjelduse ümberkirjutusega, mis iseseisvalt ei ole paraku käesoleval juhul piisav kontrollimaks, kas konkreetses pakkumuses on ka reaalselt pakutud seadmeid, mis vastavad hankija poolt sätestatud nõuetele. Vastavalt „Pakkumuse esitamise ettepaneku“ punktile 7.4 pidi esitatav pakkumus sisaldama kõiki andmeid, mille põhjal on võimalik hinnata, kas pakkumus ja pakutavad seadmed vastavad kõikidele hankedokumentides, sh tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele. Pakkumuses tuleb selgelt välja tuua pakutavate seadmete ja nende komponentide tootenimetused ja tootekoodid vastavalt tootja nomenklatuurile, tehnilised parameetrid jne. Kuivõrd hankija on eelnevalt juba analüüsinud, millist rolli saab mängida pakkumusega hankija poolt koostatud tehnilise kirjelduse esitamine pakkumuse vastavuse kontrollimisel ja milliste andmete põhjal on võimalik käesoleval juhul pakkumuse sisulist vastavust üldse kontrollida, ei hakka hankija seda siinkohal uuesti üle kordama. Lisaks tehnilise kirjelduse dokumendile on pakkuja oma pakkumuses ka osa 6 kohta esitanud tootenimetused ja tootekoodid dokumendis nimega „6_4_1_OSA6 Tartu Ülikooli GPU hange – Ethernet Switch koodid“. Hanke osa 6 kohta käiva komisjoni protokolli kohaselt sisaldus vaidlustaja pakkumuses 2 puudust, mille puhul hankija on selgelt märkinud, et punasena tähistatud puudust käsitletakse sisulise puudusena, mida ei ole võimalik selgituste küsimise teel kõrvaldada. Kuivõrd aga sisulise puuduse esinemise tõttu tuli vaidlustaja pakkumus niikuinii tagasi lükata, siis ei küsinud hankija vaidlustajalt ka mustaga tähistatud puuduse osas selgitust, kuivõrd hankemenetluse tulemust see muutnud ei oleks. Vaidlustaja pakkumuses sisaldunud sisulise puuduse kohta on komisjoni protokollis selgitatud, et pakkumuses pakutud seade ei vastanud tehnilise kirjelduse punktile 2.1.66, kuna pakutud seadmel ei ole nõutud funktsiooni olemasolevate MSN3700 kommutaatoritega liidestamiseks, puudub MLAG tugi. Pakutud seade on garanteeritud töötama analoogiliselt Delli seadmetega, aga hankijal on väga mitmekesine keskkond, mis nõuab ühilduvuseks MLAGi. 6 2.1.6. Must be capable of forming a MLAG cluster with existing MSN3700 switches (https://enterprise- support.nvidia.com/s/article/how-to-configure-mlag-onmellanox-switches) 7 Vaidlustaja on selle puuduse osas kokkuvõtlikult seisukohal, et mittevastavust ei esine, hankija oleks pidanud selgitust küsima ning õigupoolest ei olevat vaidlustaja isegi sisuliselt aru saanud, millele tuginevad komisjoni väited seadme mittevastavusest. Seejuures ei ole vaidlustaja vaidlustusmenetluse raames kuidagi sisuliselt tõendanud, et reaalsuses hankija poolt välja toodud puudust ei esine ning pakkumuses esitatud seade täidab hankija tehnilise kirjelduse punktis 2.1.6 esitatud nõuet. Hankija on seisukohal, et protokolli sõnastuse kohaselt pidi hanke objektiks olevas valdkonnas tegutsevale isikule puuduse põhiline olemus siiski olema mõistetav. Ka ei ole hankija protokollis tegelikult väljendanud seisukohta, et hankijale oleks selle puuduse osas midagi ebaselgeks jäänud. Vastavalt pakkumuses esitatud andmetele on hankija pakkumuses esitatud seadmete sisulise vastavuse kontrolli teostamisel konkreetselt tuvastanud, et pakutu ei vasta RHAD tehnilise kirjelduse punktis 2.1.6 sätestatud tingimusele, kuivõrd pakutud seadmel puudub nõutud MLAG (Multi-Chassis Link Aggregation Group) funktsionaalsus, mis on vajalik olemasolevate MSN3700 seeria Mellanox kommutaatoritega liidestamiseks ja redundantse võrguühenduse tagamiseks. Hankija selgitab käesolevaga veelgi täpsemalt tuvastatud sisulise puuduse olemust. MLAG võimaldab kahte eraldi füüsilist kommutaatorit käsitleda loogiliselt ühe seadmena, mis on kriitiline ühtse L2 topoloogia säilitamiseks ja katkestusteta töö tagamiseks HPC- ja virtualiseerimiskeskkondades. Ilma MLAG toeta ei ole võimalik realiseerida aktiiv-aktiiv arhitektuuri ega tagada linkide automaatset koormusjaotust ja kiiret taastumist (failover). Hankijal ei oleks olnud võimalik aktsepteerida ka vaidlustaja pakutavat seadet analoogse/samaväärsena, kuivõrd MLAG toe puudumisel ei ole võimalik tagada võrgu käideldavust, ühilduvust ja konfiguratsiooni järjepidevust olemasolevas heterogeenses infrastruktuuris, kus kasutatakse erinevate tootjate seadmeid (sh Mellanox MSN3700). Hanke pealkiri on „Teadusarvutuste keskuse GPU võimekuse laiendamiseks seadmete ostmine„ mis ütleb üheselt, et ostetakse juba olemasolevas keskkonnas toimivat laiendust. Vaidlustaja poolt pakutava seadme vastavaks lugemisel tekiks hankija keskkonda eraldiseisev võrgusegment, mis ei ole ühildatav kasutades olemasolevat MLAG funktsionaalsust ning milles seisneb ka seadme mittevastavus tehnilise kirjelduse punktile 2.1.6. Seetõttu ei vastagi vaidlustaja poolt pakutud lahendus nõudele tagada täielik funktsionaalne ühilduvus olemasoleva võrgu arhitektuuriga ning tuleb lugeda tehniliselt mittevastavaks. Vastavalt hankija poolt sätestatud nõuetele peavad pakutavad võrguseadmed suutma moodustada MLAG klastri olemasolevate NVIDIA MSN3700 võrguseadmetega. Vaidlustaja poolt pakutud seadme tootja enda dokumentatsiooni kohaselt suudavad pakkumuses pakutud võrguseadmed luua MLAG klastri ainult teiste sama tootja võrguseadmetega. Hankija on aga nõudnud, et ühilduvus oleks hankijal olemasolevate võrguseadmetega, mis pole vaidlustaja pakutud seadme tootja omad. Seega ei ole hankijal võimalik saavutada hanke objektiks olevatele seadmetele seatud eesmärke, kui vaidlustaja poolt pakutud tootja võrguseadmed toetavad ainult sama seeria ja sama tootja võrguseadmeid. Eelnevast tulenevalt on selge, et vaidlustaja poolt hanke osale 6 esitatud pakkumuses esines konkreetne seadme sisuline mittevastavus, mida ei olnud võimalik RHS § 46 lõike 4 alusel selgituste küsimise teel kõrvaldada, sest see oleks vastuolus muuhulgas hankemenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Välistatud on selgituste esitamisega pakkumuse olulises osas täiendamine või pakkumuse muutmine, sest pakkumuse täiendamisel algselt 8 esitamata andmetega saavutaks pakkuja potentsiaalse konkurentsieelise, sest saaks teiste pakkujatega võrreldes täiendava tähtaja olulise pakkumuse osa esitamiseks, teades samal ajal pakkumuste avamisel teatavaks saanud informatsiooni teiste pakkujate ja nende pakkumuste kohta (pakkumuste maksumused) ning seega ka võimaluse kujundada vastavalt oma pakkumust.7 Kuivõrd vaidlustaja poolt hanke osale 6 esitatud pakkumus ei vastanud hankedokumentides esitatud tingimustele, pakkumuses esines sisuline puudus, mida ei olnud võimalik RHS § 46 lõike 4 alusel selgituste küsimise teel kõrvaldada, on hankija otsus lükata RHS § 114 lõike 2 alusel tagasi vaidlustaja pakkumus osale 5 õiguspärane. 2.3. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine on õiguspärane Kuivõrd eelnevast analüüsist tulenevalt on vaidlustaja pakkumuste tagasilükkamine nii hanke osas 5 kui 6 õiguspärane, siis on õiguspärane ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine. Seega puuduvad igasugused alused hankija otsuste kehtetuks tunnistamiseks, otsuse tegemisel on hankija käitunud õiguspäraselt. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Hankija on esitanud vastuse tähtaegselt. 3.2. Hankija soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. 4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RHS § 197 lõige 1 punktist 4 palub Hankija vaidlustuskomisjonil: 4.1. jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata (RHS § 197 lg 1 p 4); 4.2. jätta vaidlustusmenetluses kantud kulud vaidlustaja kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tuuli Ilula hankeosakonna juhataja 7 TrtRnK 17.10.2018, 3-18-1248, p-d 19-20, 22. 9