Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

SELETUSKIRI regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtte ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte innovatsioonitoetus“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtte ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte innovatsioonitoetus“ kehtestatakse 1. jaanuaril 2023. a jõustunud kalandusturu korraldamise seaduse (edaspidi KTKS) § 42 lõike 1 alusel. Määruse eesmärk on „Euroopa Merendus-, Kalandus-, ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021– 2027“ (edaspidi rakenduskava) ettevõtja innovatsioonitoetuse elluviimine kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevate ettevõtjatele. Toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad, äriühingud, kes tegutsevad kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise valdkonnas. Täpsemalt on nõuded taotlejale toodud käesoleva määruse § 5 lõikes 1. Toetuse suurus on 75 protsenti abikõlblikest kuludest. Meetme määruse alusel valmivate innovatsiooniprojektide lühikokkuvõtted avalikustatakse PRIA veebilehel. Innovatsiooniprojektide lühikokkuvõtted, mis avalikustatakse ei sisalda tehnilist laadi teavet ega muud teavet, mis kahjustaks ettevõtja ärihuve. Määruse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706). Määruse rakendamine aitab kaasa „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (edaspidi PõKa 2030) teise alaeesmärki ehk kestlikku kalandusse panustamist, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ja kalavarude jätkusuutliku majandamise. Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49). Määrusega ei panda ettevõtjatele liigset halduskoormust, sätestatud kohustused on tasakaalus saadava hüvega ning toetuse saamiseks vältimatult vajalikud. Rakenduskava meetmete näol on tegemist ajutiste perioodil 2021–2027 rakendatavate toetusmeetmetega, mille puhul halduskoormuse tasakaalustamise meetmete ettenägemine ei ole HÕNTE § 1 lg 42 kohustuslik. Eelnõu valmistasid ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna kalandusturu valdkonna nõunik Annika Teino (tel 625 6525, [email protected]) ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna nõunik Juhani Papp (625 6265, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõunik Karina Torop (tel 625 6520, [email protected]) ja eelnõu keeletoimetaja on sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6523, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 12 paragrahvist. Eelnõu § 1 sätestatakse „Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtte ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte innovatsioonitoetus“ määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse rakenduskava meetmete „Kalapüügiettevõtte innovatsioonitoetus“, „Vesiviljelusettevõtte innovatsioonitoetus“ ja „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte innovatsioonitoetus“ raames toetuse (edaspidi koos toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Eelnõu § 2 sätestatakse toetuse eesmärk ja toetatav tegevus. Eelnõu § 2 lõikes 1 on toodud meetmete eesmärgid. Eelnõu § 2 lõikes 2 on loetletud tegevused, mille elluviimiseks toetust antakse. Näiteks toetatakse toote- ja teenusearendust, mille eesmärgiks on luua või täiustada tooteid ja teenuseid, et suurendada valdkonna ettevõtjate konkurentsivõimet, vastata tänapäevastele nõuetele ning tagada valdkonnas tegutsevate ettevõtjate jätkusuutlikus. Toote- ja teenusearendus võib endas hõlmata innovatsiooni, arendusprotsesse ja ka turule toomise strateegiaid. Abikõlblikuks tegevuseks loetakse ka infotehnoloogia arendust, mis võib endas hõlmata olemasoleva infosüsteemi täiustamist või uuendamist, andmebaasi loomist, automatiseerimist või muid IT -lahendusi, mis toetavad ettevõtte konkurentsivõimet ja aitavad tõsta efektiivust. Samuti võib toetatavaks tegevuseks olla tehnoloogiliste komponentide arendus, katsetamine ja demonstreerimine. Tehnoloogiliste komponentide arenduse all võib luua näiteks prototüüpe ja neid täiustada vastavalt tehnilisele spetsifikatsioonile ning projekti eesmärgile. Toetatav on selle komponendi katsetamine – töökindluse, jõudluse, turvalisuse ja muude kvaliteedinõuete osas ning seda nii laborikatsetes, simulatsioonides või reaalsetes kasutustingimustes. Demonstreerimise all on mõeldud väljatöötatud komponendi praktilist tutvustamist sihtrühmale ja kasutajatele. Töövõtete katsetamise ja kohandamise all on mõeldud juba olemasolevate töövõtete toimivuse hindamist ja nende täiendamist, et tagada vastavus tehnilistele nõuetele või siis tööohutuse standarditele ja eesmärkidele. Katsetamise osaks võib olla tööprotsesside, meetodite ja töövahendite praktiline katsetamine kontrollitud või reaalsetes tingimustes, et tuvastada nende tugevused, kitsaskohad ja võimalikud riskid. Toote- või tehnoloogiakatsetuse või tööstusliku eksperimendi korraldamise raames võib luua näiteks prototüüpe, pilootpartiisid, teha uute toodetega erinevaid katseid ja seda nii sensoorse kvaliteedi, mikrobioloogilise ohutuse kui ka säilivusaja osas jne. Tööstusliku eksperimendi all on mõeldud lahenduse proovikasutust tootmiskeskkonnas. Tegevus aitab vähendada turule toomise riske ja kiirendada rakendamist. Meetme raames ei toetata alusuuringuid. Alusuuringuks loetakse eksperimentaalset või teoreetilist tööd, mida tehakse peamiselt selleks, et saada uusi teadmisi nähtuste ja vaadeldavate faktide põhialuste kohta ilma otsese praktilise rakenduse eesmärgita. Eelnõu § 3 sätestatakse toetuse vorm, määr ja abikõlblikud kulud. Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse toetuse andmise vorm. Antud juhul kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktis a sätestatud vormi ehk toetatakse tegelikult tekkinud ja tasutud rahastamiskõlblikke kulusid. Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse toetuse maksimaalne suurus taotleja kohta ühes taotlusvoorus. Eelnõu kohaselt on selleks kuni 200 000 eurot. Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt makstakse toetust 75 protsendi ulatuses tegelikult tekkinud ja tasutud rahastamiskõlblike kulude hüvitamise alusel. See tähendab, et taotleja peab ise rahastama innovatsiooniprojekti vähemalt 25 protsendi ulatuses. Eelnõu § 3 lõike 4 kohaselt on abikõlblikud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult, majanduslikult soodsaimal viisil ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. Abikõlblikud on üksnes need kulud, mis vastavad innovatsiooniprojekti tegevuskavale, eelarvele ja on tegevustega otseselt seotud ning on kooskõlas kõikide õigusaktidega. Tegevuste kulud on põhjendatud, kui need on seotud § 2 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimisega ning kui tagatakse rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine. Tegevuse kulud on abikõlblikud alates toetuse taotluse esitamisest kuni 2029. aasta 30. juunini. Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 1 kohaselt on abikõlblik tööjõukulu, mis on seotud toetatava tegevuse ellu viimisega. Tööjõukulu võib maksta taotleja ettevõttes töötavale töötajale, kes innovatsiooniprojekti elluviimise ajal töötab selle jaoks, kas osalise tööajaga või täiskoormusega. Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 2 kohaselt on abikõlblik töö või teenuse kulu, mis on seotud toetatava tegevuse elluviimisega. Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 3 kohaselt on abikõlblik asja ostmise kulu, kui selle käibemaksuta maksumus on kuni 5000 eurot. Asjaks võib olla näiteks tegevuse ellu viimiseks vajalik seade või laboris kasutatavad vahendid jne. Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 4 kohaselt on abikõlblik asja ostmise amortisatsioonikulu proportsionaalselt selle kasutusajale tegevuse elluviimise jooksul kui asja käibemaksuta maksumus on üle 5000 euro. Näiteks tegevuse ellu viimise jaoks ostetav seade maksab 20 000 eurot ja ettevõtja on enda raamatupidamise sise-eeskirjas määranud seadme kasutuseaks 5 aastat ning käesoleva projekti ellu viimise aeg on aasta. Sellisel juhul on amortisatsioonimäär aastas 100% / kasutusiga ehk 100% /5 = 20% aastas (kui projekti kestus on kuudes arvutatakse amortisatsioonimäär kuudes). Amortisatsioonikulu aastas on soetusmaksumus * amortisatsioonimäär ehk 20 000*20%= 4000 eurot aastas. Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 5 kohaselt on abikõlblik tegevuse ellu viimiseks vajaliku asja rentimise kulu. Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 6 kohaselt on abikõlblik tegevuse ellu viimiseks vajalike õiguste omandamise või kasutamisega seotud tasud proportsionaalselt selle kasutusajale tegevuse elluviimise jooksul. Proportsioon leitakse sarnaselt amortisatsioonikulule. Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 7 kohaselt on abikõlblikud kulud, mis on seotud toetuse objekti tähistamisega ja Euroopa Liidu osalusele viitamisega. Eeltoodud objekti tähistamine ja viitamine peab vastama „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ määruses toodud nõuetele. Eelnõu § 4 sätestatakse mitteabikõlblikud kulud. Antud paragrahviga loetletakse tegevused, mida selle määruse raames ei toetata. Juhul, kui tegevusega kaasneb kulu, mis ei ole mitteabikõlblike kulude loetelus nimetatud ning kulul puudub seos abikõlblike kuludega või sellel puudub meetme eesmärki panustav seos, siis loetakse selline kulu siiski mitteabikõlblikuks ning toetust selle eest ei maksta. Eelnõu § 4 punktis 6 toodud tavapärane tegevuskulu on kulu, mida ettevõtja teeks ka siis kui projekti ei oleks. Eelnõu § 5 sätestatakse taotlejale esitatavad nõuded. Eelnõu § 5 lõikes 1 on nimetatud määruse sihtrühm ehk toetuse taotlejad. Käesoleva meetme raames saab toetust taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kellele on kalapüügiseaduse alusel ja korras antud kehtiv kaluri või kalalaeva kalapüügiluba või kelle põhitegevusala või põhikirjaline eesmärk on vesiviljelustoodete tootmine või füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kelle põhitegevusala või põhikirjaline eesmärk on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas nimetatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine. Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt peab toetuse taotleja kaasama toetuse eesmärgi saavutamiseks vähemalt ühe innovatsioonipartneri. Eeltoodud § lõike 2 punktis 1 ja 2 sätestatakse nõuded taotleja kaasatava innovatsioonipartneri kvalifikatsiooni kohta. Innovatsioonipartneri roll on toetuse eesmärgi saavutamiseks vajaliku tegevuse läbiviimine koostöös taotlejaga. Innovatsioonipartner võib olla ekspert, kes on kõrge kvalifikatsiooniga töötaja, näiteks teadur või insener, kellel on vähemalt kolmanda taseme haridus vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele. Innovatsioonipartneriks võib olla ka teadus- ja arendusasutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool. Nende kaasamine on oluline, sest teadus- ja arendusasutusel, ülikoolil või evalveeritud rakenduskõrgkoolil on olemas vajalikud teadmised, kogemused ja infrastruktuur, et aidata kaasa innovatsiooniprojekti edukale elluviimisele ja tulemuste saavutamisele. Innovatsioonipartneri valimisel tuleb arvestada partneri kvalifikatsiooni ja töökogemusega toetatava tegevusega seotud valdkonnas (N: kui toetatav tegevus on seotud IT-ga, siis peab innovatsioonipartner omama kvalifikatsiooni IT valdkonnas). Eelnõu § 5 lõigete 3 ja 4 kohaselt on doktoriõppe kestus asjaomases valdkonnas võrdsustatud töökogemusega, mistõttu nii doktorikraadi omavad isikud kui ka doktoriõppes õppivad doktorandid võivad kvalifitseeruda innovatsioonipartneriteks ning ekspert ei tohi olla taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär, ega olla töötanud taotleja juures vähemalt aasta enne taotluse esitamist. Samuti ei tohi ekspert tegeleda müügikonsultandi tööga, et vältida huvide konflikti. Eelnõu § 5 lõikes 5 on toodud nõuded taotlejale. Eelnõu § 5 lõikes 5 punktis 1 rõhutatakse, et kalapüügi- või vesiviljelustoodete töötlemisega tegelev äriühing saab toetust taotleda ainult juhul, kui ta on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja. Eelnõu § 5 lõikes 5 punktis 2 sätestatakse, et taotlejal peab olema tegevuse elluviimiseks vajalik suutlikkus ehk haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus toetatava tegevuse elluviimiseks. Toetuse taotleja hindamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060 artikli 73 lõikes 2 korraldusasutusele sätestatud nõuetest. Näiteks peab taotleja olema maksevõimeline, kuna see on üheks näitajaks taotleja majandusliku seisu hindamisel. Kui taotlejal on maksuvõlad, ei ole õigustatud ka talle täiendavate avalike vahendite eraldamine. Samuti on maksevõimelisus üheks usaldusväärsuse näitajaks. Lisaks peab taotlejal olema ka omafinantseeringu tasumise suutlikkus ja ta peab suutma seda vajadusel tõendada, milleks võib olla näiteks pangakonto väljavõte. Eelnõu § 5 lõikes 5 punktis 3 sätestatakse nõue, mille kohaselt peab taotleja olema varem riigieelarvelistest, EL-i või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud – see nõue täidab EL-i finantshuvide kaitse eesmärki. Kui tegemist on isikuga, kes ei ole riigi või EL-i ees kohustusi täitnud, siis ei saa teda usaldusväärseks pidada. Eelnõu § 5 lõikes 5 punktis 4 sätestatakse, et taotleja ei saa sama kulu hüvitamiseks raha riigieelarvelistest, EL-i või välisabi vahenditest – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 11 kohaselt võib ühe ja sama tegevuse rahastamiseks taotleda toetust eri fondidest −, küll aga peab jälgima, et ühe ja sama kulu hüvitamist ei taotletaks mitmest allikast korraga. Juhul kui taotleja kasutab võimalust rahastada üht tegevust eri fondide või meetmete raames, on ta kohustatud taotluse esitamise korral esitama ka asjakohase teabe. See juhib toetuse taotluse esitamise kaudu haldusorgani tähelepanu kulude topeltrahastamise ohule ning tal on võimalik vajaduse korral teha lisakontrolle. Eelnõu § 5 lõikes 5 punktis 5 sätestatud tingimuse kohaselt ei või taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust – kui tegemist on taotlejaga, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, siis on kahtlemata alust arvata, et ta ei ole võimeline tegevust ellu viima. Eelnõu § 5 lõikes 5 punktis 6 sätestatakse, et taotleja riikliku maksu võlg intressita ei ületa 100 eurot või tema riikliku maksuvõla tasumine on ajatatud. Eelnõu § 5 lõikes 5 punktis 7 sätestatakse, et taotleja ei tohi olla alates 1. jaanuarist 2013 toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või 3 – loata kalapüük või loa nõuete rikkumine, §-s 76 - GPS- ja 21 muu satelliit jälgimissüsteemi ning videovalvesüsteemi paigaldamise ja andmete esitamise korra rikkumine; § 77 – kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumine, § 78 - vaatleja töö takistamine; või § 781 - tõendi varjamine, rikkumine ja kõrvaldamine ning laeva tähistuse, nime või registreerimisnumbri võltsimine ja varjamine; § 79 lõikes 2 või 3 - püütud kala ja veetaime vette tagasi heitmise keelu rikkumine; §-s 81 - kalapüük püügivahendite kohta esitatud nõuete rikkumine; 85 - kalapüük ja veekogus kala püügijärgne hoidmine keelatud ajal ja alal ning püüda keelatud kalaliigi isendite ja alamõõdulise kala püük ning püüda lubatud kala koguse ületamine; § 87 – ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud ja arvatavalt tegelenud laeva abistamise ning sellise laeva kalapüügil kasutamise nõuete rikkumine; 88 - impordi, ekspordi ja reekspordi nõuete rikkumine; karistusseadustiku §-s 279, 344 või 345 sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses. Eelnõu § 5 lõikes 5 punktis 8 sätestatakse, et taotleja ei tohi olla alates 1. jaanuarist 2013 toime pannud karistusseadustiku (KarS) §-s 209, 2091, 210, 3891, 391 või 393 sätestatud rikkumisi seoses EMKF-i või EMKVF-i toetusega ( KarS § 209 - kelmus, § 2091 - hankekelmus, § 210 - soodustuskelmus, § 3981 - maksude maksmisest kõrvalehoidumine suures ulatuses, § 391 - salakaubavedu, § 393 - ebaseaduslikud toimingud tollisoodustusega kaubaga). Eelnõu § 5 lõikes 5 punktis 9 sätestatakse, et taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 357, 358, 364, 365, 3651, 3652, 367, 368, 3681, 3682, 3683, 3684, 3685, 3686, 411, 412 või 4121 sätestatud keskkonnaalast süütegu. Eelnõu § 5 lõikes 5 punktis 10 ja 11 sätestatakse eraldi nõuded taotlejatele, kes tegelevad vesiviljelustoodete tootmisega või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega. Eelnõu § 6 reguleeritakse taotluse esitamist ja taotlusele esitatavaid nõuded. Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt korraldab PRIA iga § 1 nimetatud meetme kohta eraldi taotlusvooru ja teavitab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded taotluse esitamise tähtaja, mis annab toetuse taotlejale võimaluse taotleda toetust arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele jääks vähemalt 15 kalendripäeva. Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt esitab taotleja toetuse taotluse PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. EMKVF-i toetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus. Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestatakse, et PRIA-l on õigus peatada toetuse taotluste vastuvõtmine, kui ettenähtud eelarve on ammendunud. PRIA lõpetab toetuste taotluste vastuvõtmise hetkest, mil laekunud taotluste põhjal määratud vahendite eelarve on täis saanud. Sellises olukorras võib eeldada, et kogu raha saab kasutatud ja üle eelarve määramist esialgu ei toimu. Taotluste vastuvõtmise peatamisest ja taasavamisest teatab PRIA väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. Eelnõu § 6 lõikes 4 ja 5 sätestatakse andmete ja dokumentide loetelu, mis tuleb taotlejal esitada. Eelnõu § 6 lõikes 6 on sätestatakse toetuse taotlusega esitatav teave tulemusnäitajate kohta. Taotlejal tuleb sisestada teave Euroopa Liidu ühise tulemusnäitaja ja siseriikliku näitaja kohta. Ühised tulemusnäitajad tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 lisast I. Taotleja edastab teabe võimaldatud innovatsiooni kohta ehk uute toodete, teenuste, protsesside, ärimudelite või meetodite arvu. Taotlemisel märgitakse tulemusnäitajate prognoos. Eeltoodud näitajate arvulised väärtused tuleb sisestada võimalikult realistlikud, sest hilisemalt projekti elluviimisel oodatakse nende saavutamist. Eelnõu § 7 on reguleeritud taotluse rahuldamist või mitterahuldamist. Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et PRIA kontrollib toetuse taotluse vastavust kalandusturu korraldamise seaduse § 43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikest 6 alusel. Toetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes EL-i õigusaktides ning eelnõus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus. Toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollib PRIA. EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollitakse esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning vajadusel kohapealse kontrolli käigus. EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab EMKVF-i toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente. Eelnõu § 7 lõikes 2 sätestatakse, et PRIA teeb nõuetekohaste taotluste rahuldamise otsuse arvestades ajaliselt varem esitatud taotlusi, kuna toetuste taotlusi ei hinnata ja paremusjärjestust ei koostata. Eelnõu § 7 lõikes 3 sätestatakse, et PRIA teeb toetuse taotluse mitterahuldamise otsuse järgmistel juhtudel: 1) toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta nõuetele, mis on taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele esitatud; 2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealset kontrollimist; 3) taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, mille alusel otsustatakse toetuse andmine või selle suurus. Eelnõu § 7 lõikes 4 sätestatakse tähtaeg, mille jooksul peab PRIA tegema taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. 25 tööpäeva hakatakse lugema sellest kuupäevast, millal toetuse taotleja esitas PRIA-le nõuetekohase taotluse. Eelnõu § 8 on käsitletud ostumenetlust Eelnõu § 8 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse taotleja peab korraldama ostumenetluse, et välja selgitada toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või vara mõistlik maksumus. See tähendab, et enne ostu sooritamist peab toetuse saaja läbi viima hankemenetluse, kus kaalutakse erinevaid pakkumisi ning tehakse valik parima pakkumise alusel. Ostumenetluse tulemusel valitakse pakkumine, mis vastab kõige paremini etteantud nõuetele ja tingimustele ning on kõige mõistlikuma hinna ja kvaliteedi suhtega. Selle nõude täitmise eesmärk on tagada, et toetuse kasutamine oleks efektiivne ja majanduslikult otstarbekas Eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatakse piir, mille puhul peab toetuse taotleja kavandatava töö või teenuse või ostetava vara hankimiseks võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Hinnapakkumuse saamiseks peab toetuse taotleja esitama ettevõtjale pakkumiskutse, kus on kirjeldatud millist tööd, teenust või vara soovitakse. Pakkumiskutsed, mis konkureerivatele ettevõtjatele esitatakse, peavad olema identsed ning pakkumiskutsete esitamine peab olema tõendatud, näiteks pakkumiskutsele on lisatud e-kiri, millega kutse on saadetud. Saadud hinnapakkumused peavad olema võrreldavad ja vastama pakkumiskutses kirjeldatud tööle, teenusele või kaubale. Saadud hinnapakkumused peavad olema tõendatud, näiteks hinnapakkumused on allkirjastatud (digitaalse või käsiallkirjaga), või on hinnapakkumusele lisatud hinnapakkumuse saamist tõendav dokument, näiteks koopia e-kirjast, millega hinnapakkumus saadi, või mõni muu dokument, mis tõendab hinnapakkumuse saamist. Kui ostetava vara käibemaksuta maksumus jääb alla 5000 euro, ei ole võrreldavate hinnapakkumiste võtmine kohustuslik ja piisab hinnakalkulatsiooni esitamisest. Hinnakalkulatsioonis tuleb selgelt tõendada, millisel teel ostetava vara hind saadi. Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtte koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav. Eelnõu § 8 lõikes 3 sätestatakse, et piirduda võib vähema arvu hinnapakkumustega, kui kolme hinnapakkumuse küsimine on objektiivselt võimatu. Näiteks pakub teenust vähene arv tootjaid. Selle kinnituseks võib esitada saadetud pakkumuskutsed, millele on vastatud eitavalt. Eelnõu § 8 lõikes 4 sätestatakse tingimused hinnapakkumusele. Eelnõu § 8 lõikes 5 sätestatakse, et hinnapakkumise küsimisel hoidub taotleja huvide konfliktist. Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Eelnõu § 8 lõikes 6 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Hankija võib jaotada hanke osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. Eelnõu § 8 lõikes 7 sätestatakse, et toetuse taotleja ei pea valima odavaimat hinnapakkumist, kui see on objektiivselt põhjendatud. Objektiivse põhjendus ei saa olla mingi tootemargi või tootja eelistamine. Eelnõu § 9 sätestatakse nõuded ostumenetluse läbiviimisele riigihangete registris Eelnõu § 9 lõikes 1 reguleeritakse seda, kui kavandatava töö, teenuse või kauba käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, tuleb ostumenetlus läbi viia elektrooniliselt riigihangete registris olenemata sellest, et toetuse taotleja ei ole hankekohuslane riigihangete seaduse (edaspidi RHS) mõistes. Ostumenetluse läbiviimiseks kasutab toetuse taotleja menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja hankija alaliiki „toetuse saaja, kes ei ole hankija RHS-i tähenduses“. Ostumenetluse võib läbi viia ka peale PRIA toetuse rahuldamise otsuse tegemist, sellisel juhul esitab toetuse taotleja taotlemisel toetatava tegevuse eelarve. Nõude viia ostumenetlus läbi elektroonselt riigihangete registris eesmärk on tagada avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine. Seega on oluline lähendada RHS-i tähenduses hankijatele ja RHS-i tähenduses mittehankijatele seatud nõudeid, et võimalikult avatult ja läbipaistvalt läbi viia toetusega hüvitatavate kulude tegemise aluseks olevaid hankeid või oste. Analoogset ostumenetlust rakendatakse ka Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“. Eelnõu § 9 lõikes 2 sätestatakse, et juhul kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist, tuleb esitada toetuse taotlemisel prognoos. Prognoosis tuleb selgelt tõendada, millisel teel töö, teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtja koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav. Eelnõu § 9 lõikes 3 punktidega 1–7 sätestatakse tingimused ostumenetluse korraldamisele riigihangete registris. Eelnõu § 9 lõikes 4 sätestatakse nõuded hinnapakkumusele. Eelnõu § 9 lõikes 5 sätestatakse, et taotleja ei või jaotada riigihangete keskkonnas teostatavat hanget osadeks eesmärgiga eirata hanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Hankija võib jaotada riigihangete keskkonnas teostatava hanke osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. Eelnõu § 9 lõikes 6 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Hankija võib jaotada hanke osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. Eelnõu § 10 sätestatakse maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele. Eelnõu § 10 lõikes 1 ja 2 sätestatakse dokumendid, mis tuleb esitada koos maksetaotlusega. Eelnõu § 11 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord Eelnõu § 11 lõikes 1 sätestatakse maksetaotluse kontrollimine. PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning ellu viidud toetatava tegevuse vastavust toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, taotluses toodud kavatsusele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele, kalandusturu korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Eelnõu § 11 lõike 2 kohaselt makstakse toetust üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ning tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid Eelnõu § 11 lõike 3 kohaselt teeb PRIA maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi Eelnõu § 11 lõike 4 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates § 11 lg 1 ja 2 nimetatud nõuetekohase maksetaotluse ja dokumentide saamisest. Eelnõu § 11 lõike 5 kohaselt teeb PRIA toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul peale toetuse maksmise otsuse tegemist. Eelnõu § 12 sätestab toetuse saaja kohustused. Eelnõu § 12 lõikes 1 on toetuse saaja need kohustused, mida toetuse saaja peab täitma tegevuse elluviimise ajal. Eelnõu § 12 lõikes 2 on kohustused, mida toetuse saaja peab täitma lisaks eelmises lõikes toodud kohustustele. Eelnõu § 12 lõikes 3 sätestatakse nõuded viimase maksetaotlusega esitatavate dokumentide kohta. Taotleja peab esitama innovatsiooniprojekti lõpparuande, mis sisaldab detailset infot projekti sisu ja tulemuste kohta. Innovatsiooniprojekti lõpparuannet ei avalikustada. Küll aga avalikustatakse innovatsiooniprojekti lõpparuande lühikokkuvõte ja innovatsioonipartneri hinnang. Eelnõu § 12 lõike 4 kohaselt avalikustab PRIA toetatava tegevuse lõpparuande lühikokkuvõtte ja innovatsioonipartneri hinnangu EMKVF-i veebilehel 10 tööpäeva jooksul arvates viimase makse tegemisest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1139 millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004. Eelnõuga kehtestatavad toetuse põhimõtted kooskõlastatakse Euroopa Komisjoni ja EMKVF-i seirekomisjoniga. 4. Määruse mõjud Globaalselt seisab kalandussektor silmitsi kasvava ebakindlusega seoses muutuvate keskkonnatingimuste, kaubanduspingete ja jätkusuutlikkuse prioriteetidega. Muutuvad keskkonnatingimused avaldavad tõenäoliselt ülemaailmsele tootmisele negatiivset mõju, kuid mõjud erinevad piirkonniti. Lisaks toovad geopoliitilistest pingetest tingitud kaubanduspoliitikad kaasa täiendavat ebakindlust, mis samuti saab olema järgmise kümnendi jooksul tootmist mõjutavaks oluliseks teguriks. Järgmise kümnendi jooksul prognoositakse endiselt, et ülemaailmne nõudlus vee-elusressursside järele kasvab. Seda küll vähemal määral, kui näiteks eelmisel kümnendil, kuid siiski nähakse tarbimises tõusu. Kalajahu ja kalaõli tootmise nõudluse kasv jääb tõenäoliselt aeglasemaks kui toiduks kasutatava tooraine nõudlus ning seetõttu on vajalik soodustada investeeringuid kvaliteedi tõstmisesse, et olla selle tootegrupi segmendis konkurentsivõimelised. Näiteks kalapüügist saadava toodangu hulk, mis töödeldakse kalajahuks ja kalaõliks, on kasvutrendis võrreldes eelmise kümnendiga, kuid kõigub El Niño aastatel 15,2 miljoni tonni ning parimate püügiperioodide ajal 17,1 miljoni tonni vahel. See jääb siiski märgatavalt alla 1990. aastate tasemele, mil umbes 26 miljonit tonni looduslikku kala kasutati kalajahu ja kalaõli tootmiseks. Aastaks 2034 prognoositakse, et maailmas toodetakse kalajahu 5,9 miljonit tonni ja kalaõli ca 1,5 miljonit tonni, mis tähendab ajas ikkagi kasvu. Kalajahu tootmises kasutatava tooraine kasutamine peaks pidevalt suurenema, mida toetab suurenev nõudlus ka toodetud (kasvatus ja püük) kala järele, mis toob omakorda kaasa rohkem jääke ka tööstustes. Globaalselt veab ka tulevikus vesiviljelus kogu kalandussektoris tootmise kasvu ning seda ka mõningase kasvutempo aeglustumisest hoolimata. Vesiviljeluse osatähtsus kogu tootmises moodustab globaalses vaates 2034. aastaks 56% maailma kalapüügi- ja vesiviljelustoodangust.1 1 OECD-FAO Agricultural Outlook 2025-2034, 15.juuni 2025. a. OECD-FAO Agricultural Outlook 2025-2034: Fish and other aquatic products | OECD Määrusega planeeritud tegevused omavad mõju kaudselt kõikidesse peamistesse Euroopa Liidu poliitilistesse eesmärkidesse. Eesti erasektori TA kulutuste tase on 1% SKP-st, mis jääb tunduvalt alla ELi keskmise (1,45%) ning Eesti on võtnud eesmärgiks jõuda 2,0 %-ni aastaks 2035.2 See tähendab kvaliteetsete uute toodete ja teenuste väljatöötamist, aga ka olemasolevate ajakohastamist. Teaduspotentsiaali kaasamine soodustab nii tootlikkuse tõstmist, lisandväärtuse kasvu kui ka tehnoloogilistest arengutest tulenevatele võimaluste kasutuselevõttu. Meetme fookuses on tõsta kalapüügi, vesiviljeluse ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise valdkonnas tegutsevate ettevõtjate teadmiste taset ja innovatsioonivõimekust, mille kaudu aidata kaasa keskkonnasäästlikule ressursitõhusale ning teadmistepõhisele majandamisele, soodustada digitaliseerimist ja uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist. Määrusel puudub oluline mõju riigi välissuhetele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Küll aga on määrusel teatav positiivne mõju majandusele, mõjutades läbi rakendusuuringute ja katseprojektide konkurentsivõimet ja keskkonnasäästliku, ressursitõhusat ning teadmistel põhinevat kalanduse arengut. Samuti puudub määruse eelnõul mõju riigikaitsele, siseturvalisusele, elukeskkonnale ja infoühiskonnale, kultuurile ja spordile. Eelnimetatud mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike. Mõningane positiivne mõju võib ilmneda haridusele, kuna toetuse taotleja peab kaasama toetuse eesmärgi saavutamiseksasjaomases valdkonnas vähemalt kolmanda taseme haridust omava eksperdi või teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli. Mõju regionaalarengule ja maapiirkondadele. Eelnõu omab positiivset mõju maapiirkonna konkurentsivõimele, sest sihtrühma ettevõtjad paiknevad üle Eesti, nii maa- kui linnapiirkonnas. Toetuse sihtrühmaks on juba tegutsevad valdkonna ettevõtjad. Eelnõu ei mõjuta maapiirkondasid teistmoodi kui linnapiirkondi. Samas asub suur osa kalandussektoris tegutsevatest ettevõtetest väljaspool Harjumaad, mis võimaldab seeläbi eelnõu jõustumise korral tõsta konkurentsivõimet Eesti teistes piirkondades paiknevate ettevõtete läbi. Maapiirkonna elaniku SKP elaniku kohta eurodes võib suureneda ning suhtelise vaesuse piir maapiirkonnas (protsent) tulla allapoole, kui üle Eesti paiknevad ettevõtjad on konkurentsivõimelised ja müügitegevuses edukad. Ettevõtted, kus tegeletakse kalapüügiga, vesiviljelustoodete tootmise või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega, paiknevad üle Eesti kõigis maakondades. Riigi julgeoleku seisukohalt on toidutootmine strateegiline osa. Määruse sihtrühm ja kasusaajad on kalapüügiga, vesiviljelusega ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega seotud ettevõtjad. Kala käitlemise tegevusloaga ettevõtjad tegutsevad Põllumajandus- ja Toiduameti riiklikus toidu ja sööda käitlejate registris määruse eelnõu väljatöötamise hetkel 112 tegevusloaga tegevuskohas. Ettevõtetest ca 50 protsenti on mikroettevõtted, kus on alla 10 töötaja. Suuri, üle 250 töötajaga, ettevõtteid otseselt ei ole, küll aga on mõned ettevõtted, keda võib suureks lugeda ettevõtete gruppi kuulumise kaudu. Töötlemisega tegelevates ettevõtetes on määruse väljatöötamise hetkel tööga hõivatud 1 188 isikut. Osaliselt on kalapüügi- ja vesiviljelustooteid töötlevad ettevõtjad ka vesiviljelejad ehk need ettevõtjad, kes kasvatavad veeorganisme (kalu või jõevähki) ning väärindavad hilisemas faasis oma toodangut ise. Merevetikaid töötlevad lisaaine saamiseks üksikud ettevõtjad. Tööga hõivatutute arv vesiviljeluses 70, samas arvestades valdkonna arenguid Eestis võib see näitaja kasvada. Eesti kutselise kalapüügi sektor jaguneb ranna- ja siseveekogude püügiks, Läänemere traalpüügiks ning kaugpüügiks. 2024. aasta seisuga tegutseb sektoris 1578 püügiloa omanikku ning 2241 kalurit. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKE) on Eesti majanduses suur roll, mida ka määruse eelnõu kaudu toetatakse. Enamus Eestis tegutsevatest ettevõtetest on VKE-d. Suurettevõtteid on 2 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 Eesti rakenduskava, 2025, lk 10. Eestis vähe. Eestis on VKE-de suhtarv suurem kui EL-is keskmiselt. Eestis tegutseb toiduainetööstuse valdkonnas üle 800 ettevõtte, millest ~75% moodustavad alla 10 töötajaga mikroettevõtted. Kalapüügi- ja vesiviljelusvaldkonnas on ligi 50% ettevõtetest mikroettevõtted, kus on alla 10 töötaja. Määruse jõustumisega panustatakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021– 2027 (EMKVF) rakenduskava ja Eesti kalandus- ja vesiviljelussektori eesmärkide saavutamisse. Mõju riigiasutuste töökorraldusele on väike. Määruse rakendamisega kaasneb PRIA-le mõningane lisakoormus toetuse taotluste menetlemise ja hilisema toetuse väljamaksmisega. PRIA on valitsusasutus, mis Euroopa Liidu makseagentuurina korraldab toetuste andmist juba 20 aastat ja omab vastavat kompetentsi. Toetuse taotlus ja maksetaotlus esitatakse PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonna kaudu ning menetlusprotsess on kujundatud nii, et taotleja ja menetleja halduskoormus oleks võimalikult väike. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Meedet rahastatakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond 2021–2027 rakenduskavas kirjeldatud tavapärase korra alusel, mil meetme eelarvest 70% kaetakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist ning 30% Eesti Vabariigi eelarvest. Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega tulusid riigieelarvele. Meetme kogu eelarve programmiperioodil kokku on 2 030 000 eurot. Meetme eelarve on jaotatud kolmeks osaks vastavalt prioriteedile ja erieesmärkidele. Esimese prioriteedi (säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine) erieesmärki (majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine) on ettenähtud eelarve summas 875 000 eurot. Teise prioriteedi (säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus) esimesse erieesmärki (kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis keskkonnakestlik) on ettenähtud eelarve summas 280 000 eurot ja sama prioriteedi erieesmärki kaks (kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine) on ettenähtud 875 000 eurot. Meedet ei loeta määruse (EL) 2021/1139 artikli 10 lõike 2 kohaselt riigiabiks, sest see on suunatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise (kalapüük, vesiviljelus) ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise edendamiseks. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse väljatöötamisel on konsulteeritud PRIA-ga. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 seirekomisjon kooskõlastas toetatava tegevuse valimise metoodika (eelnõu §-d 5 ja 6 ning § 7) ajavahemikul 28. september kuni 14. oktoober 2025. a. Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse esitamiseks PRIA-le.  6 MÄÄRUS Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtte ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte innovatsioonitoetus Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 ja § 52 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) meetmete „Kalapüügiettevõtte innovatsioonitoetus“, „Vesiviljelusettevõtte innovatsioonitoetus“ ning „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte innovatsioonitoetus“ raames toetuse (edaspidi koos toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. 2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus § 2. Toetuse andmise eesmärk ja toetatav tegevus (1) Toetuse andmise eesmärk on: 1) meetme „Kalapüügiettevõtte innovatsioonitoetus“ raames võimaldada innovatiivsete lahenduste väljatöötamist ja välja töötada uuenduslikke ning suurema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid; 2) meetme „Vesiviljelusettevõtte innovatsioonitoetus“ raames võimaldada innovatiivsete lahenduste väljatöötamist ja välja töötada uuenduslikke ning suurema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid; 3) meetme „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte innovatsioonitoetus“ raames võimaldada innovatiivsete lahenduste väljatöötamist ja välja töötada uuenduslikke ning suurema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. (2) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks, mis panustavad lõikes 1 sätestatud 1 eesmärkidesse: 1) toote- ja teenusearendus; 2) infotehnoloogia arendus; 3) tehnoloogiliste komponentide arendus, katsetamine ja demonstreerimine; 4) töövõtete katsetamine ja kohandamine; 5) toote- või tehnoloogiakatsetus või tööstusliku eksperimendi korraldamine. § 3. Toetuse vorm ja määr ning abikõlblikud kulud (1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 53 lõike 1 punktis a sätestatud vormis. (2) Toetuse maksimaalne suurus § 5 lõikes 1 nimetatud isiku kohta on ühes taotlusvoorus kuni 200 000 eurot. (3) Toetuse maksimaalne määr on 75 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. (4) Abikõlblikud on § 2 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalikud järgmised kulud, mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks: 1) tööjõukulu; 2) töö või teenuse tellimise kulu; 3) asja ostmise kulu, kui asja käibemaksuta maksumus on kuni 5000 eurot; 4) asja amortisatsioonikulu vastavalt selle asja kasutusajale tegevuse elluviimise ajal, kui asja käibemaksuta maksumus on üle 5000 euro; 5) asja rentimise kulu; 6) õiguse omandamise või kasutamisega seotud tasu vastavalt selle õiguse kasutusajale tegevuse elluviimise ajal; 7) regionaalministri 19. juuli 2023. a määruses nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ sätestatud toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise kulu. § 4. Mitteabikõlblikud kulud Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49), artiklis 13 nimetatud kulud samas artiklis sätestatud tingimusel; 2) kulu, mis on tehtud enne Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) taotluse esitamist; 3) asja ostmise kulu, välja arvatud § 3 lõike 4 punktis 3 nimetatud juhul; 4) amortisatsioonikulu, välja arvatud § 3 lõike 4 punktis 4 nimetatud juhul; 5) õiguse omandamise või kasutamisega seotud tasu, välja arvatud § 3 lõike 4 punktis 6 nimetatud juhul; 6) taotleja ja toetuse saaja tavapärane tegevuskulu, välja arvatud § 3 lõike 4 punktis 1 nimetatud 2 kulu; 7) liisingu kulu; 8) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu; 9) mitterahaline sissemakse ja kulu, mille eest on tasutud tasaarvelduse korras; 10) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud; 11) maa üürimise, rentimise või ostmise kulu; 12) kulu, mille kohta on taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud tagastamatut abi; 13) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu. § 5. Taotleja ja talle esitatavad nõuded (1) Taotleja on: 1) füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kellele on kalapüügiseaduse alusel ja korras antud kehtiv kaluri või kalalaeva kalapüügiluba; 2) füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kelle põhitegevusala või põhikirjaline eesmärk on vesiviljelustoodete tootmine; 3) füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kelle põhitegevusala või põhikirjaline eesmärk on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1–21), I lisas nimetatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega. (2) Taotleja peab toetuse eesmärgi saavutamiseks kaasama lepingu alusel vähemalt ühe innovatsioonipartneri, kelleks võib olla: 1) toetatava tegevusega seotud valdkonnas vähemalt kolmanda taseme haridusega ekspert, kellel on haridust tõendav kraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja vähemalt viieaastane töökogemus asjaomases valdkonnas viimase kümne aasta jooksul; 2) teadus- ja arendusasutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool. (3) Toetatava tegevusega seotud valdkonnas doktorikraadiga isiku või doktoriõppes õppiva doktorandi kvalifikatsiooni loetakse võrdsustatuks lõike 2 punktis 1 nimetatud töökogemusega. (4) Lõike 2 punktis 1 nimetatud ekspert ei tohi ühe aasta jooksul enne taotluse esitamist tegeleda müügikonsultandi tööga, olla taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär ega tohi olla töötanud taotleja juures töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel. (5) Lõikes 1 nimetatud isikud (edaspidi koos taotleja) vastavad järgmistele nõuetele: 1) äriühingust taotleja, kes on kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötleja, on mikro-, väikene või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni soovituse 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), kohaselt; 2) taotlejal on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalik suutlikkus; 3) taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas; 4) taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest ega muud tagastamatut riigiabi; 5) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud 3 sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 6) taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud; 7) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või 3, §-s 76, 77, 78 või 781, § 79 lõikes 2 või 3 või §-s 81, 85, 87 või 88 või karistusseadustiku §- s 279, 344, 345 või 361 sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses; 8) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 2091, 210, 3891, 391 või 393 sätestatud süütegu, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega; 9) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 357, 358, 364, 365, 3651, 3652, 367, 368, 3681, 3682, 3683, 3684, 3685, 3686, 411, 412 või 4121 sätestatud keskkonnaalast süütegu; 10) taotlejale, kes tegeleb vesiviljelustoodete tootmisega, välja arvatud vetikakasvatusega, on väljastatud veterinaarseaduse § 27 punkti 1 alusel tegevusluba ja talle on vajaduse korral väljastatud veeseaduse §-s 187 sätestatud veeluba või antud §-s 196 sätestatud veekeskkonnariskiga tegevuse registreering; 11) taotlejal, kes tegeleb kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega, on toiduseaduse §-s 8 nõutud tegevusluba või ta on esitanud toiduseaduse §-s 7 nõutud majandustegevusteate või tal on sööda käitlemiseks söödaseaduse §-s 19 nõutud tegevusluba või ta on esitanud söödaseaduse §-s 18 nõutud majandustegevusteate. 3. peatükk Toetuse taotlemine § 6. Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded (1) Taotluste vastuvõtu alustamisest teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele jääks vähemalt 15 kalendripäeva. PRIA teatab iga §-s 1 sätestatud meetme kohta toetuse taotlemiseks eraldi tähtaja. (2) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse ning selles esitatud andmeid ja nõuetele vastavust tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus). (3) PRIA peatab §-s 1 sätestatud meetme kohta taotluste vastuvõtmise, kui selle meetme toetuseks ettenähtud eelarve on ammendunud. Taotluste vastuvõtmise peatamisest ja taasavamisest teatab PRIA väljaandes Ametlikud Teadaanded ning oma veebilehel. (4) Taotleja esitab taotluses järgmised asjakohased andmed ja dokumendid: 1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) teave selle kohta, kas taotleja on mikro-, väikene või keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja; 3) toetatava tegevuse nimetus ja tegevuskava; 4) toetatava tegevuse kogumaksumus ja tegevuse eelarve, kus abikõlblikud kulud on koos 4 põhjendustega üksikasjalikult kirjeldatud; 5) toetatava tegevuse elluviimise aeg, sealhulgas algus- ja lõppkuupäev; 6) teave selle kohta, kuidas kavandatakse rahastada toetatava tegevuse omafinantseeringu osa; 7) vajaduse korral pakkumiskutsed koos tehnilise kirjeldusega ja saadud hinnapakkumused ning asjakohased selgitused, kui esitatakse alla kolme hinnapakkumuse; 8) vajaduse korral ostumenetluse viitenumber, kui taotleja on ostumenetluse elektrooniliselt riigihangete registris ellu viinud; 9) amortisatsioonikulu hüvitamise korral raamatupidamise sise-eeskiri, kui see on raamatupidamise seaduse kohaselt nõutav, või muu dokument amortisatsioonikulu arvestuspõhimõtte kohta; 10) innovatsioonipartneri nimi ja kontaktandmed; 11) innovatsioonipartneri, teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli töötaja elulookirjeldus ning haridust või kvalifikatsiooni tõendav dokument; 12) kinnitus, et innovatsioonipartneriks valitud ekspert vastab § 5 lõikes 4 sätestatud nõuetele; 13) Euroopa Liidu tulemusnäitaja. (5) Lõike 4 punktis 3 nimetatud tegevuskavast peab nähtuma vähemalt järgmine: 1) selgitus, kuidas aitab toetatav tegevus kaasa § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamisele; 2) toetatava tegevuse aluseks oleva probleemi kirjeldus; 3) rakendatavad metoodikad ja meetodid ning toetatava tegevuse oodatavad tulemused, toetatava tegevuse innovaatilisus, sealhulgas praktilise väärtuse kirjeldus; 4) toetatava tegevuse elluviimise etapid kuude ja aastate arvestuses. (6) Lõike 4 punktis 13 nimetatud Euroopa Liidu tulemusnäitaja kohta märgib taotleja kavandatava innovatsiooni ehk uute toodete, teenuste, protsesside, ärimudelite või meetodite arvu. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 7. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse §- st 43 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikest 6. (2) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 3 punktis 2 sätestatud alusel. (3) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud alustel. (4) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest. 5. peatükk Nõuded toetuse saajale ning toetuse maksmise tingimused ja kord § 8. Ostumenetlus (1) Taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara mõistliku 5 maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse. (2) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsitakse üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. (3) Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. (4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. (5) Hinnapakkumise küsimisel hoidub taotleja huvide konfliktist. Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. (6) Taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. (7) Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase töö, teenuse või vara eest tasutava hinnaga. Taotleja ei pea valima odavaimat hinnapakkumust, kui see on objektiivselt põhjendatud. § 9. Ostumenetlus riigihangete registris (1) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, peab taotleja korraldama ostumenetluse riigihangete registris. (2) Kui taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist, koostab ta toetatava tegevuse eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Prognoosis esitatakse andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad. (3) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtuvad tellitava töö või teenuse või ostetava vara kirjeldus ja tehnilised andmed ning majanduslikult soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste hindamise kriteeriumid ja hinnapakkumuste esitamise tähtpäev; 2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva; 3) teade ostumenetluse kohta on avalik; 4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning hinnapakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris; 6 5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda; 7) PRIA esindajale lisatakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll. (4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. (5) Taotleja võib loobuda konkureerivate hinnapakkumuste küsimisest või ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. (6) Taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. § 10. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele (1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osadena tasumist PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega: 1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis vara; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis vara; 4) esmakordsel makse taotlemisel töövõtu- või käsundusleping selle isikuga, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö; 5) esmakordsel makse taotlemisel tööleping ja vajaduse korral selle muutmise leping; 6) palgaleht, millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, töötajale arvestatud töötasu ning sellelt kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstav netotöötasu; 7) kulutuste tegemist tõendav muu dokument. (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed: 1) toetuse saaja nimi ja registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 2) teave elluviidud toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta; 3) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta; 4) teave toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta. § 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord (1) PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, taotluses märgitud kavatsusele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning kalandusturu korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. 7 (2) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ning tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid. (3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. (4) PRIA teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 53 lõike 2 alusel 25 tööpäeva jooksul arvates maksetaotluse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest. (5) PRIA teeb toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse tegemisest. § 12. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja täidab toetatava tegevuse elluviimise jooksul järgmisi kohustusi: 1) viib ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitab kõik tegevusega seotud kuludokumendid, taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks, ent hiljemalt ühe aasta pärast arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 2) täidab § 5 lõike 5 punktides 3, 4, 6, 10 ja 11 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid; 3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 4) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 5) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 6) näitab, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks regionaalministri 19. juuli 2023. a määrusega nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi; 7) teavitab PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust. (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule peab toetuse saaja: 1) esitama § 6 lõikes 6 nimetatud Euroopa Liidu tulemusnäitaja tegelikud tulemused pärast toetatava tegevuse elluviimist koos viimase maksetaotlusega; 2) täitma § 5 lõike 5 punktides 7–9 sätestatud nõudeid kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest; 3) tagama PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele; 4) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 65 lõikes 3 sätestatud nõude täitmise; 5) tagama toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitama ja kasutama toetuse abil ostetud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt ning täitma lõike 1 punktides 3–6 sätestatud kohustusi vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 65 tähenduses tootliku või taristuinvesteeringuga. 8 (3) Kui toetatav tegevus on ellu viidud, esitab toetuse saaja hiljemalt koos viimase maksetaotlusega PRIA-le tegevuse kohta lõpparuande. Lõpparuandes sisalduvad järgmised andmed: 1) andmed toetatava tegevuse elluviimise ja tulemuste kohta; 2) toetatava tegevuse tulemuste lühikokkuvõtte; 3) innovatsioonipartneri hinnang toetatava tegevuse eesmärgi täitmise, tulemuse saavutamise ja innovatiivsuse kohta. (4) PRIA avalikustab lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud lõpparuande lühikokkuvõtte ja innovatsioonipartneri hinnangu Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi veebilehel 10 tööpäeva jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. 9  Rahandusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1.4-3/793 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtte ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte innovatsioonitoetus“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Määruse eelnõu, REM_EN_Ettevõtja_innovatsioonitoetus_EIS.pdf 2. Määruse eelnõu seletuskiri, REM_SK_Ettevõtja_innovatsioonitoetus_EIS.pdf Annika Teino, [email protected], 625 6525 Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/25-1209 - Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.11.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/724aff28-7ded-4432-91ed-82fd96d6b458 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/724aff28-7ded-4432-91ed-82fd96d6b458?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main