Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Riigihanke viitenumber 296756 04.11.2025 Vaidlustaja: Ignitis Eesti OÜ Registrikood 12433862 Narva mnt 5, 10117 Tallinn E-post [email protected] Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Edgar-Kaj Velbri Vandeadvokaadi abi Pilleriin Peedosk Advokaadibüroo WALLESS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Tel 611 0915 E-post [email protected] E-post [email protected] Hankija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Registrikood 75014913 Harju tn 13, 10130 Tallinn Tel +372 645 7191 E-post [email protected] VAIDLUSTUS RIIGIHANKE ALUSDOKUMENTIDE PEALE JA TAOTLUS HANKEMENETLUSE PEATAMISEKS Vaidlustaja taotlused: 1. Kohustada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit viima riigihanke nr 296756 alusdokumendid (kontsessioonilepingu kavandi p-d 11.8., 12.1.2., 12.2.1., 12.2.2. ja 12.2.5.) riigihangete seadusega kooskõlla. 2. Rahuldada Ignitis Eesti OÜ taotlus riigihankes nr 296756 menetluse peatamiseks. 3. Jätta menetluskulud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kanda ja mõista Ignitis Eesti OÜ menetluskulud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt välja vastavalt edaspidi esitatavale menetluskulude nimekirjale. ASJAOLUD Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (edaspidi hankija) avaldas 18.08.2025 teate riigihanke „Elektrisõidukite avaliku laadimistaristu teenus Tallinnas“ (viitenumber 296756; edaspidi riigihange) läbiviimise kohta. Riigihange viiakse läbi kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusena.  Pakkumuste esitamise tähtajaks on hankija määranud 17.11.2025 (riigihanke alustamise seisuga). Riigihanke eeldatav maksumus on 170 589 000 eurot. Hange on jaotatud 60 osaks (osa 28 menetluse on hankija lõpetanud 15.10.2025). Riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) osaks on teiste hulgas dokument „Lisa 2 – Kontsessioonilepingu kavand 1909“ (edaspidi leping)1. Lepingus on hankija kehtestatud muu hulgas järgmised tingimused: (i) 11.8. Omanikul on õigus Leping korraliselt ja ilma põhjusta ennetähtaegselt kirjaliku avalduse alusel üles öelda, teavitades sellest Kasutajale vähemalt 12 (kaksteist) kuud ette. (ii) 12.1.2. Lepingu lõppemisel tagab Kasutaja, et Lepingu täitmise eesmärgil, st Laadimistaristute rajamiseks ja käitamiseks sõlmitud lepingud ja koostatud dokumentatsioon (sh liitumislepingud, võrgulepingud, elektrilepingud, võimalikud sidevõrgulepingud, Laadimistaristute projektid ja joonised, teostatud tööde dokumentatsiooni, ohutusjuhendid ja muud dokumendid) antakse üle Omaniku taotluse korral Omaniku poolt määratud isikule (sh Omanikule või muule kolmandale isikule). Eelsätestatu hõlmab muu hulgas lepingute ja dokumentatsiooni faktilist üleandmist ja Kasutaja kohustust tagada, et Lepingu punktis eelpool viidatud lepingud (kui need on sõlmitud) kantakse üle või vastava lepingu pool asendatakse Omaniku poolt määratud isikuga (sh lepingu loovutamise teel või muude toimingute tegemine tagamaks lepingute siduv üleminek). Kasutaja poolt sõlmitud elektrilepingu suhtes lepingu üleandmist ei toimu, selle asemel võib Omanik2 nõuda elektrilepingu lõpetamist Kasutaja3 poolt. (iii) 12.2. Hüvitis Lepingu ennetähtaegsel lõppemisel koos alapunktidega 12.2.1.-12.2.5. (v.a 12.2.3.-12.2.4.). Ignitis Eesti OÜ, kui valdkonnas tegutsev ettevõtja on hankest huvitatud isik (edaspidi vaidlustaja). Vaidlustaja hinnangul on eelviidatud lepingu tingimused vastuolus riigihangete korraldamise läbipaistvuse, proportsionaalsuse ning konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtetega, mis tulenevad riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 3 p-dest 1 ja 3. Vaidlustaja on riigihangete registri (edaspidi RHR) vahendusel esitanud ka ettepanekuid ja küsimusi seoses lepingu tingimustega: (i) 15.09.2025 (sõnumi ID 1007054) seoses lepingu p-dega 7.6., 11.1., 11.8., 12.2.1., 12.2.3.4, ning millele hankija vastas 19.09.2025, arvestades üksnes p-i 12.2.3. osas tehtud ettepanekuga; (ii) 28.10.2025 (sõnumi ID 1021268) seoses lepingu p-ga 12.1.2., millele hankija vastas 31.10.2025, jättes vaidlustaja ettepanekuga täielikult arvestamata. Kuivõrd hankija ei ole enamikke õigusvastaseid lepingutingimusi korrigeerinud, esitab vaidlustaja vaidlustuse RHAD peale ning palub hankijat kohustada viia lepingu tingimused 7.8., 11.8, 12.1.2., 12.2.1., 12.2.2. ning 12.2.5 kooskõlla riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. PÕHJENDUSED Riigihanke tulemusel sõlmitava kontsessionilepingu kavand on RHAD osaks, mida on hankest huvitatud isikul õigus vaidlustada (RHS § 4 p 17; § 185 lg 2 p 1; § 77 lg 4 p 4). Hankelepingu tingimuste ebamõistlikkust saab vaidlustada juhul, kui tingimus läheb vastuollu riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega või rikub RHS-i muul viisil. Vastuolu RHS-iga võib tingida nt hankelepingu tingimuse ühepoolsus või ebamõistlikkus, kui see takistab riigihanke avamist 1 Vaidlustuse koostamise aluseks on võetud vaidlustuse koostamise hetkel kehtinud RHAD „Lisa 2 – Kontsessioonilepingu kavand 19.09“, mis on avaldatud RHR-is 19.09.2025 kell 16:09. 2 Edaspidi hankija. 3 Edaspidi teenusepakkuja. 4 Teabevahetuses on nii vaidlustaja kui hankija poolt ekslikult viidatud antud lepingupunktile kui 12.2.4. 2/7  konkurentsile, tekitab isikute ebavõrdset kohtlemist või on vastuolus läbipaistvuse või proportsionaalsuse nõuetega.5 Hankija peab riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid järgima juba RHAD-i ettevalmistamisel. Seega on riigihanke korraldamise üldpõhimõtted kohustuslikud järgimiseks ka kavandatava hankelepingu sisu kujundamisel. Kuigi hankijatel on lepingu tingimuste kindlaksmääramisel diskretsioon ning on aktsepteeritav, et pakkujad hinnastavad mingis ulatuses lepingu täitmisel võetavad riskid pakkumuse maksumuse sisse, ei anna see hankijale õigust olla lepingu tingimuste kehtestamisel meelevaldne.6 Lepingu tingimused peavad siiski olema riigihanke objekti suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.7 Hankelepingu tingimuste sisustamisel ei või hankija langetada suvaotsuseid, vaid lepingu tingimused peavad põhinema kaalutluse tulemusel põhistatult tehtud valikutel.8 Käesoleval juhul on hankija kehtestatud lepingu tingimused ebaproportsionaalsed arvestades lepingu eset ning tehtava investeeringu suurust, mistõttu võivad tingimused kaasa tuua nii vähese konkurentsi (vastuolu RHS § 3 p-dega 1 ja 3). Samuti on lepingu tingimused kohati vastuolulised (vastuolu RHS § 3 p-ga 1). Kuigi vaidlustusmenetluses saab vaidlustuskomisjon kontrollida hanketingimuste vastavust üksnes RHS sätetele, märgib vaidlustaja ettevaatavalt, et vaidlustaja hinnangul on tegemist ka potentsiaalselt tühiste tüüptingimustega võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 42 tähenduses.9 Käesoleva riigihanke tulemusel soovib hankija sõlmida kontsessioonilepingu elektrisõidukite avaliku laadimistaristu rajamiseks ja käitamiseks ning selle kaudu avaliku laadimisteenuse osutamise tellimiseks.10 Hankija on jaganud riigihanke 59 eraldi osaks vastavalt kinnistutele, kuhu rajatakse laadimistaristu. Lepingud sõlmitakse 12 aastaks, võimalusega lepingut pikendada konkreetsel juhul kuni kaks aastat (p-d 11.1. ja 11.2.). Teenuse osutamisega lõpptarbijale tuleb alustada hiljemalt kahe aasta jooksul alates lepingu sõlmimisest. Seega tuleb teenuse osutama hakkamiseks teha märkimisväärsed investeeringud avaliku laadimistaristu rajamiseks ning hiljem selle käitamiseks, misjärel on teenuseosutajatel hinnanguliselt 10 aastat, et investeeringu seotud kulud tagasi teenida. Seejuures tuleb tasuda ka hankijale igakuist kasutustasu. Hankija teenusepakkujatele eraldi tasu ei maksa. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi riigihankereeglite kohaldamisel minna kaugemale sellest, mis on reeglitega taotletud eesmärkide ja riigihanke üldpõhimõtete saavutamiseks mõistlikult vajalik, st tingimus on proportsionaalne, kui see on kohane ja vajalik.11 Tingimus on kohane, kui see soodustab sellele seatud eesmärgi saavutamist, ning vajalik, kui eesmärki ei saa saavutada mõne teise, vähem koormava sama efektiivse abinõu või tingimusega.12 Vaidlustaja hinnangul ei ole lepingu ennetähtaegse lõpetamise regulatsioon koosmõjus hüvitamisega seotud regulatsiooniga proportsionaalne, arvestades hangitava teenuse olemust ja teenuse osutamiseks vajalike investeeringute maksumust. Lepingu p 11.8. kohaselt on hankijal õigus Leping korraliselt ja ilma põhjuseta ennetähtaegselt kirjaliku avalduse alusel üles öelda, teavitades sellest Kasutajale vähemalt 12 (kaksteist) kuud ette (p 11.8.). Analoogset lõpetamise alust teenusepakkujatele ette ei ole nähtud. Seejuures on hankijal viidatud punkti kohaselt võimalik leping üles öelda mis tahes ajahetkel põhjust selgitamata. Seega võib hankija teavitada lepingu lõpetamisest näiteks 1,5 aasta möödumisel lepingu sõlmimisest, nt perioodil, mil teenusepakkuja alles laadimistaristut rajab. On selge, et pool aastat teenuse osutamist ei ole piisav investeeringu tagasiteenimiseks. Samuti annab viidatud säte hankijale võimaluse leping lõpetada selliselt, et leping lõppeb vahetult pärast laadimistaristu rajamist ja lõpptarbijale teenuse osutamise valmiduse saavutamist. Kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt, tuleb tulenevalt lepingu p-dest 12.1.2. ja 12.1.3. 5 M. A Simovart, C. Ginter, I. Pilving. § 185 komm, lk 1087-1088. - M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne (Juura 2025). 6 TlnHKo 03.08.2020, 3-20-1199, p 23 7 TlnRnKo 24.09.2020, 3-20-1202, p 10. 8 M. A. Simovart. § 8 komm. – Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne 2025, lk 111; VAKO 09.04.2015, 54- 15/160792, p 9. 9 TlnRnKo 18.06.2021, 3-21-613/15, p 23. 10 RHAD „Kontsessioonilepingu sõlmimise kord 1410“, p 1.1. 11 TlnHKo 28.10.2022, 3-21-933/36, p 46. 12 VAKO 29.10.2025, 220-25/299212, p 6.2.2. 3/7 teenusepakkujal tagada, et hankija poolt määratud isikule antaks üle (i) kogu laadimistaristute rajamiseks ja käitamiseks koostatud dokumentatsioon ning (ii) sõlmitud lepingud (liitumislepingud, võrgulepingud, elektrilepingud, võimalikud sidevõrgulepingud jne). Seejuures elektrilepingu puhul on p-i 12.1.2. esimeses lauses vastuoluliselt viidatud, et teenusepakkuja peab tagama sõlmitud lepingute (sh /…/ elektrilepingute /…/) üleandmise hankija poolt määratud isikule. Sama punkti viimases lauses aga sätestatud, et teenuse pakkuja poolt sõlmitud elektrilepingu osas üleandmist ei toimu. Liitumis- ja võrgulepingu üleandmine hankijale või hankija poolt määratud kolmandale isikule ilma täiendavat hüvitist või tasu saamata kahjustab põhjendamatult teenusepakkujat. Võrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingu täitmise käigus ehitatakse mh välja taristu liitumispunkt võrguga. Ühe liitumise tasu võib hinnanguliselt olla 150 000 – 250 000 eurot (ühes asukohas). Seejuures, liitumispunkti väljaehitusel ei kaasne üksnes liitumistasu ja muude menetluslike tasude maksmise kohustust, vaid teenusepakkujal tuleb arvestada ka liitumispunkti välja ehitamisega kaanevate muude kuludega. Lepingu tingimuste kohaselt tuleb liitumisleping ja sellele järgnev võrguleping aga tasuta kolmandale isikule üle anda. See tähendab, et järgmine teenusepakkuja võib saada esimese teenusepakkuja poolt välja ehitatud liitumispunkti omapoolseid liitumiseks vajalike investeeringuid tegemata. Selline korraldus on teenusepakkuja jaoks põhjendamatult koormav. Vaidlustaja rõhutab, et rajatud liitumise (sh liitumislepingu ja -punkti) tasuta kolmandale isikule üleandmise kohustus tähendab teenusepakkuja jaoks tema poolt tehtud investeeringu kellelegi kolmandale tasuta üleandmist. Tavapärases äritegevuses on sarnased kokkulepped tavapäratud ja taunitavad. Kedagi ei saa kohustada talle kuuluvat investeeringut andma üle mistahes hüvitist saamata. Seda ka juhul, kui leping lõppeb selle tähtaja saabumisega. Selline korraldus on teenusepakkuja jaoks eriliselt koormav lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel lepingu p-s 11.8. toodud juhul, sest lepingu korralisel lõpetamisel ei ole teenusepakkujale mis tahes hüvitist ette nähtud (vt käesoleva seisukoha p-d 20-21). Teenusepakkujale tuleb liitumislepingu ja -punkti üleandmise eest kolmandale isikule maksta hüvitist, mis katab 100% teenusepakkujale tekkivad kahjud ja kantud kulud. Isegi kui leping lõppeb muul kui p-s 11.8. sätestatud juhul (ja esinevad p-s 12.2.1. sätestatud eeldused), hüvitatakse teenusepakkujale liitumise rajamisele tehtud kulud üksnes proportsionaalselt lepingu kasutamata kehtivuse perioodiga, mitte täies ulatuses. Selline korraldus ei ole põhjendatud, arvestades, et lepingu p-st 12.1.3 tulenevalt on hankijal õigus endale jätta täiendavat tasu maksmata ka teenusepakkuja poolt kinnistule rajatud maa-alune taristu, sh kaabelliinid jms. Hetkel ei ole lepingu p 12.1.5. kohaselt hankijal kohustust maksta teenusepakkujale mistahes hüvitist omandiõiguste, dokumentide, lepingute jms üleandmise eest, v.a kui selline hüvitise tasumine on lepingus ette nähtud. Teenusepakkuja aga kohustub täiendavalt hüvitama kõik kulud, kahjud ja nõuded, mis tulenevad või võivad tulevikus tekkida üleantud lepingute alusel või nende rikkumiste puhul. Ainus hüvitis, mis on lepingu ennetähtaegselt lõppemisel teenusepakkujale ette nähtud, on sätestatud lepingu p-s 12.2. Lepingu p-i 12.2.1. kohaselt tasub hankija lepingu ennetähtaegsel lõppemisel Kasutajale hüvitist Laadimistaristute rajamiseks võrguettevõtjaga sõlmitud elektrivõrgu liitumislepingute alusel võrguettevõtjale makstud liitumistasude osaliseks hüvitamiseks üksnes järgmistel juhtumitel ja tingimustel (vaidlustaja rõhutusega): (i) liitumislepingud on sõlmitud ja teenusepakkuja on võrguettevõtjale liitumistasu osaliselt või täielikult tasunud (p 12.2.1.1.); ja (ii) leping on ennetähtaegselt lõppenud kas põhjusel, et (p 12.2.1.2.):  teenusepakkuja ei saa endast mittesõltuvatest põhjustest tulenevalt lepingulisi kohustusi täita (kinnistu objektiivne sobimatus laadimisteenuse pakkumiseks või võrguettevõtja poolne takistus); või kui  hankija on oluliselt rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. 4/7  Seega olukorras, kus hankija on korraliselt lepingu üles öelnud lepingu p-i 11.8 alusel, puudub teenusepakkujal õigus hüvitise saamiseks. Selline regulatsioon ei ole proportsionaalne arvestades lepingu eset. Isegi kui oleksid täidetud lepingu p-s 12.2.1. sätestatud tingimused lepingu ennetähtaegsel lõppemisel hüvitise saamiseks, on hüvitise nõudmise regulatsioon põhjendamatult piirav. Näiteks, lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks hankija olulise rikkumise tõttu ei ole lepingus eraldi regulatsiooni ette nähtud, mistõttu kohaldub hankijapoolse olulise rikkumise korral VÕS-is sätestatud üldregulatsioon. Ka sellisel juhul peab teenusepakkuja lepingu lõppemisele järgnevalt hankijale hiljemalt 30 päeva jooksul esitama kirjaliku kulude hüvitamise avalduse koos seda toetavate tõenditega, sh kuludokumentidega (p 12.2.2.). Samas ei pruugi lepingu lõpetamise hetk olla üheselt selge, eriti juhul, kui pooltel on selles osas erimeelsusi, kas teenusepakkuja poolt lepingu erakorraline ülesütlemine on põhjendatud või mitte. Lepingu p-s 12.2.2 ei ole täpsustatud, mis ajahetkest hakkab sellisel juhul kulgema 30-päevane tähtaeg, mille pikendamise võimalust ei ole lepingus ette nähtud. Samuti on nõue, et koos avaldusega tuleb esitada ka tõendid kulu tekkimise kohta, ebaproportsionaalne, arvestades et kulude hüvitamise avalduse esitamise tähtaeg loetakse teenusepakkuja kulude hüvitamise õigust lõpetavaks tähtajaks (p 12.2.2.1). Kui teenusepakkujal ei ole selleks hetkeks vajalikke tõendeid veel endast olenemata põhjustel võimalik esitada, jääb teenusepakkuja kahjuhüvitamise õigusest täielikult ilma. Ebaselgeks jääb ka lepingu p 12.2.2.2. sätte eesmärk. Lepingu p 12.2.2.2. sätestab üksnes, et Omanik on saanud vähemalt hüvitatava kulu suuruses makse isikult, kes asub Lepingu ennetähtaegse lõppemise järgselt vastaval Kinnistul elektrisõidukite laadimisteenust pakkuma. Esiteks on ebaselge, mis on lepingu p-i 12.2.2.2. eesmärk: kas tegemist on avalduse esitamise eeldusega või hüvitise väljamaksmise eeldusega või millegi kolmandaga. Selline ebaselge ja vastuoluline regulatsioon ei ole ka läbipaistvuse ja kontrollitvuse põhimõtetega kooskõlas (RHS § 3 p 1).13 Teiseks on teenusepakkuja poolt nõude esitamise võimalikkuse sidumine kolmanda isiku poolt (tulevikus täidetava) kohustuse täitmisega ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. Lepingu p 12.2.5. kohaselt on lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel lepingu p-s 12.2.1. nimetatud hüvitis ainuke kompensatsioon teenusepakkuja kõikide võimalike kahjude, kulude eest ning teenusepakkujal ei ole hankijalt õigus nõuda sellele lisaks täiendavalt mistahes kahju- või kuluhüvitisi. Seega isegi, kui hankija ütleb lepingu üles p 11.8 alusel või lepingu ettetähtaegne lõpetamine on põhjustatud hankija olulisest lepingu rikkumisest, ei ole teenuseosutajal õigust kahju- või kuluhüvitisi nõuda. Selline teenusepakkuja seadusest tulenevate õiguste piiramine on ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. Eeltoodu puhul palub vaidlustaja ka arvestada, et tegemist on niigi menetlusliigiga ja teenuse osutamise vormiga, mille puhul eeldatakse pakkujatelt pakkumuse tegemisel ja lepingu täitmisel kõrgendatud äririski võtmist. Hankijale ei kaasne antud lepinguga mis tahes kohustust tasuda teenusepakkujale, sh teenusepakkuja poolt lõpptarbijale osutatud teenuse eest. Seega on hankija lepingus niigi märkmisväärselt soodsamas positsioonis. Samas on hankijale jäetud põhjendamatult avarad õigused leping põhjuseta üles öelda. Teenusepakkuja õiguste riive on seda suurem, mida varasemas etapis hankija lepingu (korraliselt) lõpetab. Teenusepakkujatel ei pruugi olla võimalust oma investeeringut mõistliku aja jooksul tagasi teenida. Veel enam põhjendamatu on sellises olukorras nõuda teenusepakkujalt juba tehtud investeeringute hoopis kolmandatele isikutele tasuta üleandmist. Vaidlustaja rõhutab, et sedavõrd ebaproportsionaalsete tingimuste kasutamine võib kaasa tuua olukorra, kus riigihankes ei ole tagatud piisaval määral konkurents (RHS § 3 p 3). Eeltoodust tulenevalt palub vaidlustaja tuvastada lepingu p-de 11.8., 12.1.2., 12.2.1., 12.2.2. ja 12.2.5 õigusvastasus ja kohustada hankijat viima lepingu tingimused kooskõlla proportsionaalsuse ja läbipaistvuse (RHS § 3 p 1) ning konkurentsi efektiivse ärakasutamise (RHS § 3 p 3) põhimõtetega. 13 VAKO 10.02.2012, 12-14/288888, p 12.4; VAKO 12.09.2014, 214-14/154639, p 9.1. 5/7 TAOTLUS HANKEMENETLUSE PEATAMISEKS Vaidlustuskomisjon võib vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõikidele huvidele, mida võidakse kahjustada (RHS § 193 lg 1). Riigihanke peatamine eeldab vaidlustaja jaoks pöördumatu ja kahjuliku tagajärje tekkimise ohtu juhul, kui riigihanget jätkatakse.14 Selleks peab vaidlustaja õiguste või huvide kaitse vaidlustusmenetluse ajal või pärast vaidlustaja jaoks positiivset otsust olema oluliselt raskendatud või võimatu.15 RHAD peale esitatud vaidlustuse eesmärk on saavutada olukord, kus hankija kehtestaks õigusvastaste hanketingimuste asemel õiguspärased tingimused. Sellise eesmärgi saavutamine ei ole enam võimalik olukorras, kus pakkumused on juba esitatud. Kui pakkumuste esitamise tähtaeg möödub, on RHAD-s sätestatud tingimused kohustuslikud nii hankijatele kui pakkujatele, kellel tuleb edasises menetluses nendest tingimustest lähtuda. VAKO ega kohus ei saa kohustada hankijat pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist RHAD-d muutma.16 Käesoleval juhul ei ole riigihankes läbirääkimisi ette nähtud. Seega, kui pakkumuste esitamise tähtaeg saabub, ei ole enam lepingutingimuste RHS-iga kooskõlla viimine võimalik. Samuti ei ole lepingu tingimusi potentsiaalselt võimalik muuta selle täitmise ajal. Arvestades lepingutingimuste olulist mõju pakkumuse kujunemisel, on tõenäoline, et tegemist oleks RHS § 123 lg 2 tähenduses lubamatu lepingu muudatusega. RHAD vaidlustamise korral on riigihanke peatamine põhjendatud eelkõige juhul, kui pakkumuste esitamise tähtaeg saabub potentsiaalselt vaidlustusmenetluse ajal või pärast vaidlustusmenetluse eeldatavat lõppu aga edasikaebamistähtaja ajal.17 Antud juhul saabuks pakkumuste esitamise tähtaeg eelduslikult vaidlustusmenetluse ajal: vaidlustus on esitatud 04.11.2025, pakkumuste esitamise tähtaeg on 17.11.2025 ja vaidlustuskomisjon teeb vaidlustuse sisulise lahendamise kohta otsuse hiljemalt 30 päeva jooksul vaidlustuse saamisest, s.o 04.12.2025 (RHS § 200 lg 1). Eeltoodust tulenevalt palub vaidlustaja rahuldada taotluse hankemenetluse peatamiseks. RHS § 193 lg 1 eeldused on täidetud. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED Vaidlustamisõigus. Riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja võib esitada vaidlustuse hankija tegevuse, sh RHAD, peale, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid (RHS § 185 lg 1 ja lg 2 p 1). Vaidlustaja on riigihankes osalemisest huvitatud isik, kes tegutseb riigihanke esemega seotud valdkonnas. Tähtaegsus. Vaidlustus RHAD peale peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile hiljemalt viis tööpäeva enne kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses pakkumuste esitamise tähtaega, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga. Seega tuleb vaidlustus RHAD peale esitada hiljemalt 09.11.2025 (k.a). Käesolev vaidlustus on esitatud seega tähtaegselt. Esindusõigus. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). Riigilõiv. Vaidlustuskomisjonile tasutakse vaidlustuse esitamisel riigilõivu riigilõivuseaduse §-s 258 sätestatud korras, s.t 1280 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu summas 1280 eurot (lisa). Asjaläbivaatamise viis. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetlus. 14 VAKO 15.02.108, 17-18/193653, p 4. 15 VAKO 20.11.2017, 187-17/192426, p 6. 16 VAKO 09.10.2024, 193-24/284110, p 3. 17 VAKO 22.05.2018, 93-18/194960, p 4. 6/7 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Edgar-Kaj Velbri Pilleriin Peedosk Lisa: Riigilõivu tasumist kinnitav maksekorraldus. 7/7 Maksekorraldus Payment order Number 901 Makse kuupäev / Payment value date 04.11.2025 Maksja nimi, isikukood või registrikood / Payer`s name, personal identification code or registration number ADVOKAADIBÜROO WALLESS OÜ 14024560 (Registreerimisnumber) Maksja konto IBAN / Payer account IBAN EE322200221063937025 Maksja pank / Payer Bank name Swedbank AS Saaja nimi, isikukood ja aadress / Beneficiary's name, personal code and address RAHANDUSMINISTEERIUM Saaja konto IBAN / Beneficiary IBAN EE932200221023778606 Saaja pank / Beneficiary´s bank Swedbank AS Makse summa ja valuuta / Amount in figures and currency EUR 1 280.00 Makse selgitus / Details of payment Riigilõiv: Ignitis Eesti OÜ 04.11.2025 vaidlustus riigihankes 296756 Viitenumber / Reference number 2900082126 Teenustasu ja makse tüüp / Charges and payment priority 0.00 Maksekorralduse lisainfo / Payment additional data Makse unikaalne tunnus / End to end ID Tegeliku maksja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate payer`s name, personal code and address Tegeliku saaja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate beneficiary´s name personal code and address 1/2 Kinnitus / Confirmation • Käesoleva maksekorralduse allkirjastamisega kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Swedbank AS kehtiva hinnakirja ja maksetehingute teostamise tingimustega. • By signing this payment order I warrant and represent that I have examined and consent to the effective price list and conditions for making payment transactions of Swedbank AS. Allkirjad / Signatures Maksja ees-ja perekonnanimi, allkiri / Payer’s name and Panga esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri / Name, surname, surname, signature and signature of the bank's representative 2025110400738356 Swedbank AS Liivalaia 34, 15040 Tallinn Telefon (372) 631 0310 www.swedbank.ee 2/2