dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustaja täiendav seisukoht

Rahandusministeerium · 12. november 2025
Seotud ettevõtted
OÜ Warren Safety (adressaat)
Viit
12.2-10/25-248/308-7
Registreeritud
12. november 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
OÜ Warren Safety
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/25-248
Vastutaja
Taivo Kivistik (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Lisa 3 - HD III-1 Tehniline kirjeldus Parkla.docx36 KB
  • 📎Lisa 4 - HD III-1 Tehniline kirjeldus I Osa Põhja 03092025.docx28 KB
  • 📎Lisa 5.pdf513 KB
  • 📎Seisukoht (RH 299816, 12.11.2025).asice158 KB

Sisu (failidest)

HD III-1 Tehniline kirjeldus Veneküla parkla Turvateenuse eesmärk Turvateenuse eesmärgiks on tagada Veneküla veoautode parkla, parklas asuva vara ja soojakute üldine valve ja kaitse ning tõkestada kõrvaliste isikute pääs valvatava ss e soojakutesse . Tegutseda võimalike tekkivate kahjude maksimaalseks vähendamiseks, kahju tekitanud isikute kinnipidamiseks ning sündmuskoha puutumatuse ja asitõendite säilimise tagamiseks. Erandkorralistes olukordades tuleb rakendada täiendavaid jõude ja teha koostööd erinevate asutuste esindajatega olukorra kiireks ning ohutuks lahendamiseks. Turvateenuse pakkuja kohustub andma Hankijale soovitusi turvalisuse paremaks tagamiseks. T eenus t e üldkirjeldus ed T ehnili st valve t ko os vajalike seadmetega ; T urva seadmete hooldamist ja remonti; Videovalvet Transpordiametile kuuluvate seadmetega. Videovalve seadmete hooldust ja remonti korraldab Transpordiamet. Parkla klientidele infotelefoni teenuse pakkumist. Sisse- ja väljasõidu tõkkepuude rikke korral nende käsitsi avamist. Nõuded teenusepakkujale Täitja peab omama turvaseaduse § 43 lõige 1 Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud kehtivat tegevusluba turvateenuse seaduse § 4 lg 1 punktides 1,2,5 märgitud turvateenuse osutamiseks. Täitja peab kasutama turvateenuse osutamisel ainult koosseisulisi töötajaid. Alltöövõtja kasutamisel alltöövõtja koosseisulisi töötajaid. Turvatöötaja peab vastama seaduses sätestatud kvalifikatsiooninõuetele. Turvatöötajad peavad kandma selgelt eristavat vormiriietust ja töötõendit. Valveseadmestiku hooldust teostavad tehnikud peavad omama kvalifikatsioonitunnistust kutsestandardile „Turvasüsteemide tehnik , tase 4“ või nendega samaväärset dokumenti. Täitja peab paigaldama objektidele vajalikud kleebised/tähistused, mis tähistavad objekti valvamist Täitja poolt. Täitja peab vajadusel eemaldama endise teenuseosutaja kleebised/tähistused. Teenuse osutamise objekt Transpordiamet i poolt hallatav Venekülas Tallinna ringtee 1,5 kilomeetril asuvas veoautode parkla, aadressil Tallinna Lasnamäe linnaosa Lagedi tee 19 (katastritunnus 78401:101:2764), Lagedi tee 17 (katastritunnus 78401:101:2763), Lagedi tee 15 (katastritunnus 78401:101:2762). Tehniline valveteenus Tehnilise valveteenuse eesmärgiks on soojakute kaugjälgimine, mis võimaldab häire ja jälgimisseadmestiku abil tuvastada ründeohu ning häireteadetele kiiresti reageerida , samuti videovalve seadmetega parkla territooriumi jälgimine ning reageerimine parkimisega mitteseotud tegevustele (vara lõhkumine, sõiduautode massiline parkimine, driftimine jne) . Täitja peab kasutama paigaldatud tehnilist valve - ja video süsteemi . Täitja p eab paigaldama soojak u se seadmed, mis on vajalikud valve seadmete ühendamiseks juhtimiskeskusega. Videoseadmete pildi edastab Transpordiamet juhtimiskeskusele. Seadmete paigaldamise maksumus peab sisalduma hanke maksumuses. Tehnilise valveteenuse kirjeldus Täitjal peab olema oma autonoomne raadioside võrk, mis võimaldab teostada signaaledastust. Täitja peab paigaldama punktis 4 märgitud objektile vajalikud saatjad. Saatjad peavad edastama objektidelt nii sissetungi- kui ka tulekahjuhäiret Täitja juhtimiskeskusesse. Täitjal peab olema võimekus võtta vastu videosignaali ja teostada juhtimiskeskuses parkla videovalvet. Patrullekipaaži turvatöötajad peavad kandma kinnitatud vormi, omavad töötõendit, turvaseadusega lubatud erivahendeid ja on edukalt läbinud turvaseadusega nõutud koolituse. Täitja peab valve objektidele reageerimiseks kasutama autot. Patrullekipaaži autod peavad olema märgistatud turvaettevõtte sümboolikaga. Täitja patrullekipaaž peab häire olukorras ning vastava vajaduse ilmnemisel reageerima ning jõudma Veneküla parklasse 20 minuti jooksul. Täitja patrullekipaaž peab selgitama välja valveobjektil häire põhjuse, tegema valvatava objekti oluliste osade välise vaatluse, ning kui: avastatakse sissemurdmise või lõhkumise jälgi, võtma valveobjekti mehitatud valve alla kuni Tellija kontaktisiku saabumiseni; ei avastata sissemurdmise või lõhkumise järgi, lahkuma valveobjektilt, kui Tellija või tema kontaktisikuga ei õnnestu ühendust saada 60 minuti jooksul häiresignaali saabumisest arvates või kui Tellija või tema kontaktisik, kes identifitseeritakse salasõna abil, teatab telefoni teel, et ei soovi tulla häire põhjuse väljaselgitamiseks Valveobjekti avama ning ei soovi mehitatud valvet. parkla territooriumil toimuva vara lõhkumise või parkimisega mitte seotud tegevuste korral püüda lõpetata rikkumised, vajadusel kutsuda politsei ning teavitada juhtunust Tellijat või tema kontaktisikut. Täitja ei saada patrullekipaaži valveobjektile, kui Tellija või tema kontaktisik, kes identifitseeritakse salasõna abil, teatab telefoni teel 1(ühe) minuti jooksul häire põhjuse ja kinnitab, et ei soovi valveobjekti kontrollimist patrullekipaaži poolt. Turvasüsteemide ja ATS (automaatse tulekahjusignalisatsiooni) hooldusteenus ja remont Turvasüsteemide ja ATS hooldusteenus hõlmab soojakute valveseadmestiku hooldamist seadmete töökindluse tagamiseks ning rikete esinemise ärahoidmiseks. Hooldamine sisaldab süsteemide ülevaatust, puhastamist, testimist, reguleerimist, häälestust, vajaduse korral ka remonti või asendamist. Hooldusteenus e ja remondi kirjeldus Valveseadmestiku hooldus peab sisaldama korrapärast seadmete ja süsteemide ülevaatust, kontrollimist, puhastamist, testimist, seadistamist . T äitja peab v alveseadmetiku hooldusel avastatud puuduste likvideerimise ja vahetamist vajavate seadmete maksumuse kooskõlastama enne tööde teostamist Tellijaga. ATS (automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem) hooldus peab sisaldama seadmete ja süsteemide ülevaatust, kontrollimist, puhastamist, testimist, seadistamist vastavalt seaduses toodud korrale. Remonttöö käesoleva hanke tähenduses on asendamist vajavate süsteemi seadmete/osade väljavahetamine, ehitustööde ajaks soojak tes valve- ja ATS andurite demonteerimine ja tagasipaigaldamine, sh süsteemi töökorda seadmine. T äitja peab ATS-i hooldusel avastatud puuduste likvideerimise ja vahetamist vajavate seadmete maksumuse kooskõlastama enne tööde teostamist Tellijaga. T äitja peab koostama peale valveseadmestiku ja ATS remonttööde lõppemist tehtud tööde üleandmise- vastuvõtmise akti ning esitama selle allkirjastamiseks Tellijale või Tellija esindajale. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis tuleb ära näidata remonttöödeks kulunud tööaeg, vahetatud seadmed ja teostatud tööd. T äitja peab iga hoone kohta koostama valveseadmestiku hoolduspäeviku , millesse tuleb kanda kõik valveteenuse hoolduse ja remondi korras tehtavad tööd ning nende töös esinevad vead. Tehtud tööd peavad olema päevikusse kantud peale tööde lõppemist hiljemalt järgmise päeva õhtuks. T äitja peab iga hoone kohta koostama ATS-i hoolduspäeviku , millesse tuleb kanda kõik ATS-i hoolduse ja remondi korras tehtavad tööd ning nende töös esinevad vead. Tehtud tööd peavad olema päevikusse kantud peale tööde lõppemist . Täitja j uhtimiskeskus Juhtimiskeskus on soojakute valveseadmestiku kaudu edastatavate teadete kaugjälgimiseks mõeldud üksus, mille töötajate ülesanne on soojaku s toimuv muutus või objekti ähvardav oht õigel ajal kindlaks teha, muutusest või ohust turvatöötajaid viivitamata teatada, korraldada nende juhendamine ja asjakohaste abinõude rakendamine. Nõuded juhtimiskeskusele Täitja peab omama turvaseaduse nõuetele vastavat juhtimiskeskust ning Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud kehtivat tegevusluba juhtimiskeskuse pidamiseks ning tagama häireteate vastuvõtu, töötlemise, edastamise ja soojak kaitse. Täitja peab juhtimiskeskuse pidamisel täitma turvaettevõtja kohta kehtestatud nõudeid. Klienditugi T äitja peab lepinguperioodi jooksul tagama Tellijale ja parkla klientidele kõigil nädalapäevadel ööpäeva ringselt klienditoe telefoni. Klienditoe kõnede maksum us peab sisalduma ku umaksu muses . Klienditugi peab võimaldama Tellijale nõustamis- ja tugiteenust täiendava informatsiooni andmiseks ja saamiseks turvateenuse kasutamise kohta, hoolduse alla käivate rikete ja tõrgete registreerimiseks ja väljakutseteks, Tellija personali juhendamiseks tõrkeolukorras. Klienditugi peab vastu võtma parkla klientidelt tulevad kõned ning edastama saabunud informatsiooni Tellija kontaktisikul e kokkulepitud viisil. Tehniline kirjeldus Hanke objekt Hanke objektiks on Transpordi ameti alltoodud kinnistutel asuvate hoonete ja rajatiste elektripaiga ldiste käidukorrald usteenus perioodil 01.01 . 20 2 6 - 31.12. 202 8 . Teenuse objektid : Transpordiameti keskus - Valge tn 4, Tallinn Transpordiameti mereseirekeskus - Valge tn. 3, Tallinn Transpordiameti hoone – Teelise tn 4, Tallinn Transpordiameti teenindusbüroo ja registreerimiseel s e kontroll i angaar - Heli tn 6 ja Heli tn 2 , Tallinn Transpordiameti Veneküla veoautode parkla, Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 1,5 Üldised nõuded teenusele: Teenuse osutamisel tuleb lähtuda järgmistest alusdokumentidest: Seadme ohutuse seadus ; Eesti standard EVS-EN 50191:2010 „ Elektriliste katsetuspaigaldiste ehitamine ja käit “ või selle standardi nõuetega vastavuses olev ehk samaväärne dokument ; Majandus- ja taristuministri 08.01.2024 määrus nr 74 „ Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded “ ; Eesti standard EVS-EN 50172:2024 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“; Majandus- ja taristuministri 08.01.2024 määrus nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“; Ee s ti standard i sari EVS-EN 62305 „Piksekaitse “ osad 1, 2, 3, ja 4 või selle standardi nõuetega vastavuses olev ehk samaväärne dokument. Teenuse kirjeldus Töövõtja koostab kõigi objektide kohta digitaalse käidukava ühe (1) kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest . Käidukava kooskõlastatakse Tellijaga . Käidukavas peavad olema toodud tegevuste sagedused ja ajad objektide lõikes. Töövõtja koostab digitaalse piksekaitsesüsteemi hoolduskava ühe (1) kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest . Kava tuleb kooskõlastada Tellijaga ning selles peavad olema toodud tegevuste sagedused ja ajad objektide lõikes ; Vajadusel koostab Töövõtja tehnilised joonised eraldi Tellija tellimuse alusel ; Töövõtja tagab käidukorraldaja määramise ja tema kohustuste täitmise vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning kooskõlas käidukavaga ; Käidukorraldaja peab omama erialast ettevalmistust , teadmisi elektripaigaldistest ja nende ohutusnõuetest ning piisavat töökogemust . Pädevus peab olema tõendatud vastava pädevustunnistusega . Käidukorraldaja võib juhtida elektritöid ainult nendes elektripaigaldistes , kus ta on ametlikult käidukorraldajaks määratud . Koostab elektripaigaldise käidukava ning jälgib selle täitmist . Kooskõlastab kõik Tellija või tema koostööpartneri poolt organiseeritud elektritööd . Pretensioonide puudumisel kooskõlastab tööde dokumentatsiooni ja aktid ( kirjalikult või digitaalselt ). Mittevastavuste ilmnemisel esitab puudused kirjalikult . On kättesaadav kontrollide , auditite ja riikliku järelevalve teostamisel . Iga objekti elektripaigaldist kontrollitakse 1 kord kuus, sealhulgas : Märgistus ja sildid : elektriohu siltide olemasolu ja seisukord; elektrijaotuskilpide siltide ja markeeringute olemasolu ja vastavus . Kaitse - ja juhtseadmed : Rikkevoolukaitselülitite testimine; Kaitselülitite ja releede kontroll (vibratsioon, müra, seisukord); Kaitseaparatuuri ja maandusjuhtide seisukorra hindamine; Skeemide olemasolu, loetavus ja vastavus tegelikkusele (sh evakuatsiooni- ja turvavalgustite grupid); Kruvi- ja poltliideste ning ühendusklemmide kinnituste kontroll . Valgustuspaigaldised : Valgustusallikate töökorras oleku ja puhtuse kontroll (vajadusel valgusallikate väljavahetus ja/või puhastamine) ; Juhtseadmete toimivuse kontroll . Evakuatsiooni- ja turvavalgustus Kontrollida valgusallikate töökorras olekut; Kontrollida, et märgistused ja piktogrammid oleksid nähtavad ning puhtad; Kontrollida aku seisukorda ja laadimist; Kontrollida kaablite ja ühenduste korrasolekut; Puhastada seadmed tolmust ja mustusest Akuvalgustite mahtuvuse testimine : igakuiselt: lühiajaline mahtuvuse test (kontrollida, et valgusti lülitub voolukatkestuse korral sisse ja töötab lühikese perioodil – kuni 1h); 1 kord aastas: pikaajaline mahtuvuse test (kontrollida, et aku peab vastu kogu ettenähtud autonoomsuse aja – 1–3 h). Teostatud kontrollid dokumenteeritakse käidukorralduspäevikus eraldi kirjena. Elektrikaablid ja maandus : Kaablite ja maanduspaigaldise visuaalne ülevaatus; Kaabliotste kinnituste kontroll . Mõõteseadmed : Programmikellade ja elektriarvestite kontroll: programmiajad, plommid, üldine seisukord . Auditid : Korralise auditi tähtaegade jälgimine; Vajadusel auditi tellimine. Audititega seotud kulud katab Tellija. Pärast tööde teostamist peab elektripaigaldis vastama elektriohutuse nõuetele ja olema ohutu kasutamiseks . P iksekaitsesüsteemi kontroll ja hooldus 1 kord aastas : Igal aastal tehakse järgmised hooldustoimingud: Kõigi komponentide ja juhtide üldine seisukord ja kinnitused; Elektriline katkematus ning maandustakistuse mõõtmine; Liigpingekaitseseadmete kontroll; Vajadusel korrosioonikaitse taastamine; Kontroll ehitise või seadmete muudatustest tulenevate võimalike mõjude suhtes süsteemi efektiivsusele. Kontrolli dokumenteerimine: Kontrolli viib läbi pädev isik, kes koostab piksekaitsesüsteemi kontrolli akti. Akt peab sisaldama vähemalt järgmist: Ehitise omaniku ja objekti kontaktandmed; Kontrollitava objekti aadress ja määratlus; Projekteerija ja paigaldaja andmed; Üldine komponentide seisukord ja korrosioonitase; Mõõtmistulemused (nt maandustakistus); Kõrvalekalded standardist EVS-EN 62305; Kõik süsteemi muudatused ja laiendused; Üldhinnang süsteemi toimivusele; Järgmise kontrolli tähtaeg; Kontrolli teostaja nimi, asutus, allkiri ja kuupäev. Oluliste puuduste ilmnemisel tuleb pärast nende kõrvaldamist esitada süsteem järelkontrolliks samale tehnikule. Kõik vajalikud mõõtmised, seadistused ja hooldustoimingud, mis tehakse puuduste kõrvaldamiseks (nt maandustakistuse mõõtmine, ühenduste pingutamine, korrosioonikaitse), teostab Töövõtja omade kuludega . Järelkontrolli , mille käigus kontrollitakse puuduste kõrvaldamise tulemust, ning kõik ametlikud auditid (sh riiklik järelevalve) tasub Tellija . Käidupäeviku pidamine: Töövõtja peab iga objekti kohta elektripaigaldise ja piksekaitsesüsteemi päevikut. Päeviku vorm (digitaalne või paberkandjal) ja asukoht lepitakse iga objekti osas Tellijaga eraldi kokku. Dokumentatsiooni kooskõlastamine: Töövõtja kontrollib elektrisüsteemi puudutavat dokumentatsiooni kõigi objektil teostatavate ehitus- ja remonditööde puhul ning annab oma kooskõlastuse või kirjaliku tagasiside puuduste korral . Tellija esindamine: Käidukorraldaja esindab kokkuleppel Tellijaga Tellijat elektriohutuse riikliku järelevalve toimingutes . Tehniline konsultatsioon: Töövõtja osutab tehnilist nõustamist elektripaigaldiste ümberehitamise , korrashoiu ja igapäevase kasutamise osas . Skeemide koostamine ja uuendamine: Käidukorraldaja koostab ja uuendab elektrikilpide ja piksekaitsesüsteemi skeeme alati, kui toimuvad muudatused paigaldistes . Arvestite näitude võtmine: Arvestite näitude võtmine ei kuulu lepingu ega hanke koosseisu . Väljakutsetele reageerimine: Töövõtja on kohustatud reageerima väljakutsele nelja (4) tunni jooksul alates vastavasisulise teate saamisest ( nt töö alustamine või Tellijaga ühenduse võtmine lahenduse kavandamiseks ). Peakaitsete suurused ja piksekaitsesüsteemi olemasolu Jrk Objekt Peakaitse Piksekaitse PÕHJA PIIRKOND 1 Transpordiameti keskus -Valge tn 4, Tallinn 400A; 400A JAH 2 Transpordiameti VTS - Valge tn. 3, Tallinn 200A; 200A JAH 3 Transpordiameti hoone - Teelise tn 4, Tallinn 250A JAH 4 Transpordiameti teenindusbüroo - Heli tn 6 , Tallinn 315A EI 5 Transpordiameti teenindusbüroo ülevaatusangaar - Heli tn 2 , Tallinn 160A EI 6 Transpordiameti Veneküla veoautode parkla, Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 1,5 350A EI 6 . Remonttöö ja remonttöö maksumus Remonttöö on elektrisüsteemi rikke kõrvaldamine ning süsteemi normaalse töö taastamine . Remonttöö osaks on samuti rikke info saamisel elektrisüsteemi seiskamine , et tagada elektriseadmete , - süsteemide ja inimeste ohutus , kuni vajalike remondimaterjalide / tarvikute saabumiseni ja rikke kõrvaldamiseni objektil . Remonditööde tunnimaksumus peab sisaldama remonditöödel vajaminevaid töövahendeid , transporti , tehnilise kontrolli läbiviimise korraldamist , tehniku / te töötasu . Remonditööde tunnimaksumusele lisanduvad väljavahetamisele kuuluvate detailide / seadmete maksumused , kulutarbed ja ained ( määrdeained , pesuained jne ). TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_06_K1_r3 HANKEKORD Koostaja: Ege Stiina Kinnitamine: 03.01.2025 nr 1.1-7/25/2 1/13 Järvmägi SISUKORD 1. EESMÄRK ...................................................................................................................................1 2. MÕISTED JA LÜHENDID .........................................................................................................1 3. TEENUSE SISENDID .................................................................................................................2 4. TEENUSE VÄLJUNDID ............................................................................................................2 5. KÄSITLUSALA ..........................................................................................................................3 6. OSAPOOLED JA VASTUTUS ...................................................................................................3 7. SEOTUD DOKUMENDID..........................................................................................................5 8. HANKEPROTSESSI KIRJELDUS .............................................................................................6 9. TOETAVAD INFOSÜSTEEMID .............................................................................................13 1. EESMÄRK Tagada ühetaoline, õiguspärane ja riigihangete seadust (RHS) järgiv riigihangete korraldamine. 1.1. Teenuse sihtrühm  Peadirektor,  teenistuste direktorid,  osakondade ja üksuste juhatajad,  teenistujad. 2. MÕISTED JA LÜHENDID 2.1. DHS – dokumendihaldussüsteem. 2.2. Hankeplaan – ameti eelarve ja pikaajalise ostuplaani alusel koostatud iga-aastane riigihangete läbiviimise kava, millega määratakse kindlaks vähemalt väikehanke piirmäära ületavad hankekorras nimetatud riigihanked. 2.3. Huvide konflikt – olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. 2.4. Otseost – asja, teenuse või ehitustöö tellimine eeldatava maksumusega kuni 9999,99 eurot ilma käibemaksuta, välja arvatud koolituste ja ürituste tellimine eeldatava maksumusega kuni 29 999,99 eurot ilma käibemaksuta. 2.5. Väikehange – asja või teenuse tellimine maksumusega alates 10 000 kuni 29 999,99 eurot ilma käibemaksuta või ehitustöö tellimine maksumusega alates 10 000 kuni 59 999,99 eurot ilma käibemaksuta. 2.6. Keskne riigihange – teise asutuse ehk keskse hankija poolt hankijale asjade ostmine või teenuste tellimine või hankelepingu või raamlepingu sõlmimine hankijale asjade ostmiseks või teenuste või ehitustööde tellimiseks. 2.7. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm – püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldav TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_06_K1_r3 HANKEKORD Koostaja: Ege Stiina Kinnitamine: 03.01.2025 nr 1.1-7/25/2 6/13 Järvmägi 8. HANKEPROTSESSI KIRJELDUS 8.1. Riigihangete planeerimine ja hankeplaan 8.1.1. Riigihanke planeerimisel peab arvestama järgnevaga:  eelarveliste vahendite olemasolu;  tellitav teenus, ehitustöö või ostetav asi peab olema seotud õigusaktidest tulenevate ameti ülesannete täitmisega;  sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega;  ühe kalendriaasta jooksul samaliigilised, funktsionaalselt koostoimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade, teenuste või ehitustööde maksumused summeeritakse ning riigihanke korraldamisel tuleb lähtuda summeeritud riigihanke eeldatavast maksumusest ja valida sellele vastav menetlusliik. 8.1.2. Hankeüksus koostöös finantsosakonnaga koondab hankeplaani hanked ja esitab hankeplaani peadirektorile kinnitamiseks hiljemalt 31. jaanuariks. 8.1.3. Hankeplaanis kajastatakse (kuid mitte ainult) järgmised hanked:  asjade ja teenused alates 30 0001 eurot;  ehitustööd alates 60 000 eurot;  sotsiaal- ja eriteenused alates 60 000 eurot;  minikonkursid. 8.1.4. Hankeplaanis näidatakse järgmised andmed:  teenistus;  hanke nimetus;  hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta;  hanketaotluse eeldatav esitamise tähtaeg vähemalt kvartali täpsusega. 8.1.5. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas. Hankeplaani hangete lisandumisel, hankeplaanis olevate hangete vajaduse äralangemisel vms juhul ei ole kohustust hankeplaani uuesti kinnitada. 8.1.6. Erandkorras on võimalik riigihankeid korraldada hankeplaani väliselt. Hankeplaanivälise riigihanke korraldamise vajadusest tuleb viivitamata teavitada hankeüksuse juhatajat. 8.1.7. Hankeüksus vaatab hankeplaani üle kord kvartalis ning teeb juhtkonnale kokkuvõtte hankeplaani lisandunud, ära jäänud või planeeritud hangete ajakavas toimunud muudatustest ja muust olulisemast. 8.1.8. Struktuuriüksused on kohustatud hankeplaani muudatustest teavitama hankeüksuse juhatajat hiljemalt lõppeva kvartali viimase nädala viimaseks tööpäevaks. 8.1.9. Juhul, kui hanget ei ole lisatud kinnitatud hankeplaani, tuleb teha vastav märge hanketaotluses ning esitada sisuline põhjendus, miks riigihange korraldatakse hankeplaaniväliselt. 8.1.10. Hankeplaani väliste hangete korraldamisel ei ole hankeüksus kohustatud hanketaotlust menetlema korra punktis 8.5.9 toodud tähtaja jooksul. 8.2. Turu-uuring 8.2.1. Enne riigihanke korraldamist võib läbi viia turu-uuringu hankeeseme täpsemaks piiritlemiseks ja riigihanke ettevalmistamiseks. 1 Summad siin ja edaspidi ilma käibemaksuta. 12.11.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post [email protected] Vaidlustaja: OÜ Warren Safety Registrikood 10465545 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper E-post [email protected] Hankija: Transpordiamet Registrikood 70001490 Hankija esindaja: Hankeekspert Gertrud Suve E-post [email protected] SEISUKOHT vaidlustuses hankes viitenr 299816 Tutvunud Hankija1 07.11.2025 vastusega, jääb Vaidlustaja vaidlustuse juurde, pidades vajalikuks kooskõlas VAKO 10.11.2025. a kirjas (nr 12.2-10/248) määratud tähtajaga märkida enne 17.11.2025. a istungit kirjalikult täiendavalt järgmist. 1. Hankija vastuse p-de 2.2 ja 2.3 järgi kuuluvad vaidlustuse p-des 7 ja 10 osutatud, 17.10.2025. a Hanke esemesse lisatud teenused ja ülesanded olemuslikult nn „kompleksteenuse“ koosseisu ning omavad „olulist funktsiooni liiklusohutuse tagamisel“ ja „äärmiselt olulist rolli elutähtsa teenuse tagamiseks“. Vaidlustaja nende seisukohtadega ei nõustu. • Vaidlustuse esemeks ei ole Veneküla parklas (nagu ka Väo parklas) väliterritooriumi ja haljastuse heakorra tagamine (TK lisa 26 lisa 1 p 3.1–3.4). • Vaidlustuse esemeks on Veneküla parklas asuvate hoonete sisekoristus (igapäevaselt eelniisutatud koristustekstiiliga (märja lapiga), tarnides spetsiifilistele tingimustele vastavat WC paberit, kätekuivatuspaberit, seepe (TK lisa 26 lisa 1 p-d 1.1.11–1.1.12), teostades põrandate süvapesu ja kaitsevahatamist (p 2.1–2.8)) ning hoonete välikoristus (seinte puhastus, nt grafitist, akende pesemine, katuse puhastamine (TK p 3.5)); samuti kohustus osutada turvateenust (TK lisa 26 lisa 2), elektripaigaldise käidukorraldusteenust (lisa 3), tühjendada reoveemahutit (sh hooldada õli- ja liivapüüdurit) (lisa 4), hooldada parkla hoonete ventilatsioonisüsteeme (lisa 5) ja kliimaseadmeid (lisa 5). 2. EhS § 92 lg 1 kohaselt on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks 1 Siin ja edaspidi mõisted vastavalt 04.11.2025. a vaidlustusele OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550 [email protected] Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1 kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. LS § 2 p 50 kohaselt on parkla sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. LS § 2 p 81 sätestab, et tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. • Riigitee nii nagu ka teiste avalikult kasutatavate teede seisundinõuded kehtestab 14.07.2015. a määrus nr 92 „Tee seisundinõuded“ (Määrus). Teedele kehtivad üldised seisundinõuded on toodud Määruse §-s 6, mille lg 1 p-st 1 tuleneb üheselt, et puhastatud peavad olema tee ja tee koosseisu olevate rajatiste paigutamiseks määratud maa (teemaa). Mitte ühestki järgnevast punktist (2–18) ei tulene, et tee seisundinõuete tagamiseks tuleks teostada selliseid toiminguid, mis on vaidlustuse esemeks. • Parkla on küll teerajatiseks, kuid see ei tähenda, et parklasse mistahes ehitiste püstitamisel (WC, duššruumi või restoran) oleks põhjendatud käsitleda „tavapärase“ teehooldustööna WC, duššruumi või restorani igapäevast sisekoristust, nendes tarvikute vahetust, hoonete valvamist, hoonete tehnosüsteemide hooldamist jne, kuigi autojuhil reipa enesetunde loomiseks, mis aitab kaasa liiklusohutusele, on vähemalt samavõrra nagu hügieenitoimingutel tähtsus ka täis kõhul. • On mõistetav, et riigiteedega seotult võib olla huvi erinevateks teenusteks, kuid kõik need ei ole ainuüksi seetõttu sisus osa teede hooldamisest. • Vaidlustajale ei ole mõistetav, kuidas veokijuhtidele avalikus parklas turvaliselt tualeti kasutamise ja pesemisvõimaluse loomine seostub Hankija kohustustega vastuse p-s 2.2 viidatud majandus- ja taristuministri 09.01.2018. a määruse nr 2 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel“ alusel. 3. Vaidlustaja ei nõustu Hankija vastuse p-de 2.1 ja 2.4 põhjendustega, et vaidlustuse p-des 7 ja 10 viidatud tööd on „tavapärane“ ja „iseenesest mõistetav“ osa riigiteede korrashoiust. • Hankija ei ole toonud mitte ühtegi näidet mitte ühestki objektist, mille puhul nõutaks riigiteede hooldajalt sarnaseid hooldustöid nagu on vaidlustuse esemeks seoses Veneküla parklaga. Veelgi enam. • RHRi kohaselt viib Hankija viib alates 30.09.2025. a läbi riigihanget „Transpordiameti hoonete ja rajatiste turvateenus“ (viitenr 300381), mille raames Hankija mh tellib turvateenust Veneküla parklas, kusjuures samadel tingimustel.2 Samuti korraldab Hankija alates 01.09.2025. a riigihanget „Transpordiameti hoonete elektripaigaldiste käidukorraldusteenus 2026-2028“ (viitenr 299569), mille objektiks on mh Veneküla veoautode parkla.3 4. Ka kogu Hankija eelnev, pikaajaline praktika osutab sellele, et Hankesse „lisatud“ teenuseid tellitakse järjepidevalt eraldi hangetega, RHRi järgi juba vähemalt alates 2013. a-st: • turvateenuste osas vt nt hankeid viitenr-tega 146913, 212862, 235804, 251350, 298043; • käidukorraldusteenuse osas vt nt hankeid viitenr-tega 174966, 201549, 229503, 254429, 256180; • ventilatsioonisüsteemide hoolduse osas vt nt hankeid viitenr-tega 239180, 201425; • kliimaseadmete hoolduse osas vt nt hankeid viitenr-tega 286495, 239308, 201343; 2 Lisa 3 – hanke viitenr 300381 osa 1 tehniline kirjeldus 3 Lisa 4 – hanke viitenr 299569 osa 1 tehniline kirjeldus 2 • välikäimlate hoolduse osas vt nt hankeid viitenr-tega 266084, 219513, 205941,198238, 196090; • puhkealade hoolduse osas vt nt hankeid viitenr-tega 281402, 238351, 227413 jne. Vastav praktika on kooskõlas ka Transpordiameti hankekorra4 p-ga 8.1.1, mis sätestab, et ühe kalendriaasta jooksul samaliigilised, funktsionaalselt koostoimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade, teenuste või ehitustööde maksumused summeeritakse ning riigihanke korraldamisel tuleb lähtuda summeeritud riigihanke eeldatavast maksumusest ja valida sellele vastav menetlusliik. 5. Kuivõrd vaidlusalused tööd on Hanke objekti lisatud alles 17.10.2025. a ehk enam kui kuu aega pärast Hanke avaldamist, ei ole veenvad ka Hankija põhjendused väidetavate tehnilis- majanduslike kaalutluste kohta, kuivõrd sellised kaalutlused oleksid pidanud olema Hankijale teada juba enne Hanke alustamist. • On tõenäoline ja eluliselt usutav, et Hankija ainsaks kaalutluseks on Hankija soov lihtsustada enda jaoks territoriaalselt ühes piirkonnas mistahes teenuse liigi osas mistahes puuduste esinemisel pretensioonide, kahjunõuete jne esitamist (piirduda ühe lepingupartneriga nagu Hankija põhjendab vastuse p-s 2.4), mitte riigiteede ohutus, elutähtsa teenusega seotud vajadused vmt. • Olukorras, kus Veneküla parklas tuleks pakkuda turvateenust, elektrikäitu jne mitte ühe osana Hankija poolt samaliigilise teenuse ostmiseks korraldatud suurostust (vt eelnev punkt), on kõigi loogikareeglite järgi teenuse osutamine Veneküla parkla osas konkreetse teenuse osas ka kallim, mitte odavam (RHS § 3 p 5). 6. Hankija ei vaidlusta asjaolu, et riigiteede hoolduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate puhul ei ole tavapärane, et nad omaksid Hankes nõutud tegevuslubasid, pädevusi ja vahendeid. Sellest aga järeldub Hankija poolt teadlik tegevus eesmärgiga sisuliselt sundida pakkujaid kasutama vaidlusaluste tööde teostamiseks alltöövõttu. Tegemist on kohtupraktika mõistes konkurentsi piirava tegevusega. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei tohi hankija kehtestada tingimust, mis piirab pakkuja õigust ise otsustada, kas ta täidab hanke omal jõul või alltöövõtjate abil.5 Kuigi hankijal on tõepoolest avar otsustusruum hanke objekti määratlemisel, siis tuleb Hankijal kui Eesti ühel suuremal (kui mitte suurimal) hankijal arvestada kehtiva riigihankeõiguse põhimõtete ja eesmärkidega, sh isikute võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise tagamine (RHS § 3 p-d 2 ja 3) ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate riigihangetes osalemise hõlbustamine (vt nt direktiivi 2014/24 põhjenduspunkt 2). Hankija vastuse p 2.11 põhjendus osutab ka sellele, et Hankija tegevuse tulemusena on eelistatud Hankija senised lepingupartnerid Veneküla parklas (vaidlusaluste teenuste osutamisel). 7. Hankes 17.10.2025. a tehtud vaidlusaluseid muudatusi ei muuda õiguspäraseks asjaolud, et Hankija pikendas pärast muudatuste tegemist pakkumuste esitamise tähtaega RHSiga minimaalselt nõutust mõne päeva enam, Vaidlustaja töötaja osales 06.10.2025. a koosolekul ega ka see, millised avaldused konkreetne Vaidlustaja töötaja koosolekul tegi või tegemata jättis. Hankija märkis, et lisandub Veneküla parkla, kuid viideteta kavale nõuda parklaga seotult selliste teenuste osutamist, mis on vaidlustuse esemeks. 4 Lisa 5 – väljavõte Transpordiameti hankekorrast (lk-d 1 ja 6) 5 EKo 14.07.2016. a, C-406/14 3 8. Täiesti alusetud on ka Hankija väited Vaidlustaja pahausksusest. • Hankija vastuse p-s 2.13 on esitatud küsimusest jäetud tsiteerimata järgmine osa: „Hankija viib paralleelselt läbi riigiteede aastate 2026-2031 korrashoiu hankeid Hiiu (hange nr 299851), Lääne (hange nr 299671), Ida-Viru (hange nr 299463) ja Ida-Harju (hange nr 299816) hooldepiirkondades. Esimeses kolmes hankes esitati 20.10.2025 vaidlustused riigihanke alusdokumentide peale, millest tulenevalt on hankemenetlused peatatud ning pakkumuste esitamise tähtajad edasi lükatud kuni 28.11.2025.Ida-Harju hankes vaidlustust esitatud ei ole, hankija poolt 17.10.2025 tehtud AD muudatuste tõttu lükkas hankija pakkumuste esitamise tähtaega edasi kuni 12.11.2025. Kõigis hangetes on pakkujate ring olulises ulatuses sama ja teenuse osutamisele kohaldatakse suures osas samu tingimusi. Vaidlustusmenetluste tulemusena võidakse AD vaidlustatud ulatuses tunnistada õigusvastaseks, mistõttu võib tekkida olukord, kus Ida-Harju hankes sõlmitava hankelepingu täitja peab asuma teenust osutama VAKO poolt õigusvastaseks tunnistatud tingimustest lähtudes. Isegi kui VAKO peaks jätma vaidlustuse/vaidlustused rahuldamata, siis omavad vaidlustusmenetlustes hankija poolsed avaldused, VAKO otsuste põhjendused, ilmselgelt tähtsust teenuse sisu ja/või ulatust määravate tingimuste tõlgendamisel kõigi hankelepingute täitmisel. Tegemist on asjaoludega, mis võivad ja ilmselt omavadki mõju hangetes esitatavate pakkumuste maksumusele ja lõppastmes pakkumuste võrreldavusele.“ • Hankija leidis küsimusele antud vastuses, et VAKO otsused teistes menetlustes ei muuda automaatselt Ida-Harju riigihanke alusdokumentide sisu ega sõlmitava lepingu kohaldamist ning teised hanked ei ole käesoleva menetluse õiguslikuks eelduseks. „Kõik pakkujad saavad lähtuda samadest Ida-Harju riigihanke alusdokumentide tingimustest ning kui tekib vajadus täpsustusteks, annab hankija selgitusi direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3 alusel, ilma et muudetaks hanke tingimuste sisu või nihutataks tähtaegu teiste vaidluste järgi.“ • On fakt, et vaidlustust ei ole eeltoodud asjaoludega seoses esitatud, sest tõepoolest – formaalselt ei tähenda samade tingimuste vaidlustamine ja õigusvastaseks tunnistamine teistes hangetes seda, et samad tingimused ei oleks seetõttu õiguslikult siduvad käesolevas hankes. Küll aga tähendaks see potentsiaalseid vaidluseid, mh lepingu täitmisel, sest teadaolevalt on kõik hanketingimused tüüptingimused ning ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused tühised. Seega olukorras, kus mingi tingimus tunnistatakse VAKO poolt teises hankes õigusvastaseks (kuna see ei ole asjakohane, proportsionaalne, vajalik vmt), kuid samal ajal ei ole enam võimalik käesolevas hankes ADd muuta (kuna pakkumuste esitamise tähtaeg on saabunud), oleks Hankija ainus mõistlik valik Hanke kehtetuks tunnistamine. Teisisõnu – tähtaja pikendamine oleks olnud mh Hankija enda huvides (mis võimalikult on jäänud Hankija poolt arvesse võtmata). • Asjaolu, et eeltoodu ei ole vaidlustuse esemeks, näitab üksnes seda, et esitatud vaidlustus on enne esitamist põhjalikult läbi kaalutud. Vaidlustaja on teehooldusvaldkonnas tegutsenud väga pikalt, sh Hankija lepingupartnerina ning on, mh pärast õigusnõu küsimist, jätkuvalt veendunud, et teehooldajast ei pea saama ühtlasi turvateenuse osutajat ega ka hoonete sise- ja välikoristajat. • Kuna ADd ei saa selgitustega muuta, ei oma ka mingit tähtsust asjaolu, et Vaidlustaja ei esitanud Hankijale eelnevalt küsimusi. Tõsiasi on ka see, et Vaidlustaja pöördus allakirjutanu poole oluliselt enne Vaidlustuse esitamise aega, kuid tulenevalt 4 allakirjutanu töökoormusest ning Vaidlustuse esitamiseks kehtivast seadusjärgsest ajast, jäi esitamine 04.11.2025. a-ks (mis jällegi – Vaidlustuse põhjendatust mingil viisil ei mõjuta). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Uuetoa-Tepper Vandeadvokaat Lisad6: 3) Hanke viitenr 300381 osa 1 tehniline kirjeldus 4) Hanke viitenr 299569 osa 1 tehniline kirjeldus 5) Väljavõte Transpordiameti hankekorrast (lk-d 1 ja 6) 6 Numeratsioon järjepidev, alates vaidlustusest 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →