Riigihangete Vaidlustuskomisjon 12. november 2025
Tartu mnt 85, 10115 Tallinn
[email protected]
Kolmas isik: STATS Unities OÜ
registrikood 12873532
Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kolga küla, Metsa, 92612
e-post:
[email protected]
Kolmanda isiku esindaja: vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik
Advokaadibüroo Ruus & Veso
Kaupmehe 10-11, Tallinn 10114
tel: +372 52 88 458
e-post:
[email protected]
Vaidlustaja: FOB Solutions OÜ
registrikood 12449455
Valukoja tn 8/1, 11415 Tallinn
e-post
[email protected]
Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kristo Kallas
Advokaadibüroo DEM
Maakri 30, 10145 Tallinn
e-post
[email protected]
Hankija: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
registrikood 70009244
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
FOB Solutions OÜ vaidlustuse osas
riigihankes nr 290035 „Võrgustikuanalüütika tarkvara“
I Taotlused:
1. FOB Solutions OÜ vaidlustust mitte rahuldada;
2. jätta menetluskulud FOB Solutions OÜ kanda.
II Menetluslik
1. FOB Solutions OÜ esitas 07.11.2025 vaidlustuse Rahandusministeeriumi
Infotehnoloogiakeskuse riigihankes „Võrgustikuanalüütika tarkvara“ (viitenumber
290035) tehtud otsustele lükata tagasi FOB Solutions OÜ pakkumus ja tunnistada edukaks
STATS Unities OÜ pakkumus.
2. Vaidlustuskomisjon kaasas RHS § 192 lg 5 alusel vaidlustuse menetlusse kolmanda isikuna
STATS Unities OÜ ning palus RHS § 194 lg 5 ja 6 alusel esitada Riigihangete
vaidlustuskomisjonile kirjalik vastus vaidlustuse kohta hiljemalt 12.11.2025.
3. Kolmas isik leiab, et vaidlustuse läbivaatamine avalikul istungil ei ole vajalik (vaidlustaja
soovis vaidlustuse läbivaatamist kirjalikus menetluses). Kolmas isik aga soovib osaleda
istungil, kui vaidlustuskomisjon selle vastavalt RHS § 195 lg 2 korraldab.
4. Kolmas isik vaidlustusega ei nõustu ja palub selle jätta rahuldamata järgnevatel
põhjendustel.
III Seisukohad ja põhjendused
5. RHS § 114 lg 2 esimese lause kohaseks pakkumuse tagasilükkamise otsuseks piisab, kui
pakkuja pakkumuses esineb kas või üks mittevastavus riigihanke alusdokumentides
esitatud nõudele, mis on sisuline ja mis ei ole selgitustega kõrvaldatav.
Kolmas isik leiab, et käesoleval juhul ei vastanud vaidlustaja pakutav toode hanke
tingimustele. Seejuures ei ole vaidlust selles, millise iseloomuga on toode, mida vaidlustaja
pakub. Vaidlustaja vaidlustab sisuliselt hoopis hanke tingimusi ja soovib pakutavat toodet
ikkagi hanke alla mahutada.
6. Selle jaoks heidab vaidlustaja üldiselt hankijale ette hanketingimuste liialt kitsast
tõlgendamist (vt p 2.10.9 ja 2.9.4).
Kolmas isik sellega ei nõustu ja on vastupidisel seisukohal, et hanketingimusi ei saa
tõlgendada laialt. Hanketingimuste täpne järgimine tagab nii võrdset konkurentsi kui ka
seda, et hankija saab sellise asja, mida ta soovib.
7. Vaidlustusest paistab üldiselt, et vaidlustaja pole rahul sellega, et hankija hangib
spetsiifilist, rahapesu andmebüroo tööks sobivat tarkvara.
Kolmas isik leiab, et hankijal on õigus otsustada, millise eseme ta hangib ja hankija ei pea
seda üldjuhul põhjendama.
2
Hankedokumentatsioon ei jäta kahtlusi selles, et hangitakse võrgustikuanalüütika tarkvara.
Termin võrgustik viitab siinjuures olemite (nt isikute, spetsiifiliste andmete) võrgustikule.
Spetsiifilise võrgustikuanalüütika tarkvara hankimine kajastub ka tehnilise kirjelduse p 5,
milles on toodud, et „pakutav analüütikatarkvara võib koosneda mitmetest komponentidest,
kuid need peavad olema integreeritud tõrgeteta koostoimivaks süsteemiks.“.
Juhul, kui hanke tingimused rikkunuks vaidlustaja õigusi, pidanuks vaidlustama
hankedokumentatsiooni (RHS § 185 lg 2 p 1). Vaidlustaja hanke tingimusi ei vaidlustanud
ja vastav võimalus on tänaseks minetatud (RHS § 189 lg 1).
8. Seejuures ei tohiks olla vaidlust selles, et vaidlustaja pakutav tarkvara ei ole
võrgustikuanalüütika integreeritud tõrgeteta koostoimiv süsteem. Vaidlustuse mitmetes
kohtades on esile toodud, et vaidlustaja pakutav tarkvara sisaldab mh võimekust,
päringukeeli, tööriistu, et hanke nõuded täita.
9. Vaidlustaja on arvamusel, et hankijale oleks vastavuse tõendamiseks pidanud piisama (vt
nt vaidlustuse p 2.7.5) sellest, et vaidlustaja „kinnitas vastavustabelis nõude täitmist ja
selgitas tehnilist lahendust.“.
Kolmas isik sellega ei nõustu. Riigihanke nõuetele vastavus tuleb esitada hankes nõutud
viisil.
10. Vaidlustaja nimetab oma vaidlustuse mitmes kohas (nt p 2.10.9), et hankija justkui ei
mõista kaasaegseid analüütikaplatvorme ja samuti nimetab oma poolt pakutavat tarkvara
kaasaegseks (p 2.4).
Kolmas isik leiab, et tegemist on eksitavate väidetega. Asjaolu, et vaidlustaja võib pakkuda
kaasaegset analüütikaplatvormi, ei tähenda, et spetsiifilisem rahapesu andmebüroo jaoks
vajaliku funktsionaalsusega analüütikatarkvara ei oleks kaasaegne. Tõdemust, justkui
peaks kaasaegsed organisatsioonid eelistama üldisemaid tarkvaraplatvorme ja mitte nn
karbilahendusi, ei eksisteeri ja suund on tegelikkuses hoopis vastupidine. Nn karbitarkvara
kasutuselevõtuga säästetakse organisatsiooni ressursse (sh oluliselt just organisatsiooni IT-
osakonna ressursid). Asjaolu, et rahapesu andmebüroode tegevuse tarbeks on arendatud
spetsiifilised tarkvaratooted (mida pakub ka kolmas isik), annab tunnistust sellest, et turu
suund ongi spetsiifilise tarkvaratoote kasutuselevõtule.
Arvestades, et süsteemi hakkavad lõppkasutajatena kasutama rahapesu uurijad, on igati
mõistlik hankida spetsiifiline kergesti käsitsetav vastav tarkvara (vt hanke funktsionaalsed
tingimused). Seega pole õige ega tõendatud vaidlustuse 2.9.10 toodud väide, nagu pakuks
vaidlustaja lahendust, mis on „olemuslikult parem.“.
11. Kolmas isik osundab, et karbitarkvaral on mitmeid eeliseid ja hankija poolt on olnud
mõistlik hankida just spetsiifiline tarkvara.
3
Kõige olulisema eelise saab klient nn karbitootega just süsteemikindluses. Spetsiifilise
tarkvara paigaldamisega ei kaasne keerulisi konfigureerimistöid, mis kaasneks vaidlustaja
poolt pakutava üldise analüütikaplatvormiga.
12. Vaidlustaja on vaidlustuses mitu korda viidanud, et vaidlustaja pakkumus „sisaldab ka
paigaldust, mille käigus vastav funktsionaalsus hankija vajadustest lähtuvalt
seadistatakse.“.
Vaidlustuse p 2.12 on toodud, et „Kõik hankija poolt mittevastavaks tunnistatud punktid
on tegelikult täidetud läbi pakutava Elastic platvormi standardse ja dokumenteeritud
funktsionaalsuse, mis rakendatakse vaidlustaja poolt osutatava paigaldusteenuse käigus.“.
Kolmas isik aga osundab, et tehnilise kirjelduse kohaselt ei ole pakkujate poolset
paigaldusteenust hangitud. Tehniliste kirjelduse p 3.2 toodult kujutab hangitava tarkvara
paigaldamine ja liidestamine hankija poolt ja pakkuja üksnes „juhendab RmIT-i DevOps
insenere analüütikatarkvara RmIT Azure pilve keskkonda paigaldamisel,
konfigureerimisel ja RAB-i andmelaoga liidestamisel, et tagada andmete sünkroonsus ja
tellija vajadustele vastav süsteemi töötamine.“.
[Vt ka hankelepingu projekti p 3.2.2, milles on toodud „paigalduse ja liidestamise
juhendamine“.]
13. Kolmas isik ei näe, et vaidlustaja poolt pakutava analüütikaplatvormi kohandamist
rahapesuandmebüroo tegevuseks saaks nimetada selliseks tarkvara paigaldamiseks või
konfigureerimiseks, mida on silmas peetud hankes.
Selline konfigureerimine oleks tegelikkuses ulatuslik disainimine ja rakendamine (vt kõik
hankija poolt tehnilise kirjelduse punktis 4.8 kirjeldatud andmeelemendid, visualiseerimise
nõuded jne) seega eraldi suure töömahuga teenus (mida pole hangitud, nagu toodud ülal),
mille jaoks peaks ka hankija kulutama olulist inim-, aja- ja finantsilist ressurssi
tellijana.
Samuti, sellise konfiguratsiooni säilimine ja töökindlus nõuaks edaspidi eraldiseisvaid
hooldustöid, mida hankija ette pole näinud.
14. Vaidlustaja viitab vaidlustuse mitmes kohas oma poolt pakutava tarkvara võimekusele
nõudeid täita. Vaidlustuse p 2.9.4 on toodud: „Vaidlustaja pakub platvormi, millel on
võimekus nõue täita“.
Hankija vajab eeldatavalt hästi, kiiresti ja kindlalt toimivat tarkvaratööriista. Kolmas isik
leiab, et hankija tegutses igati õigesti, kui soovis näha iga soovitava funktsionaalsuse
töötamist, sealhulgas klikkidega otse user-interface’il ehk kasutajaliideses. Kui aga
4
vaidlustaja ei ole kasutajaliidest valmiskujule teinud, siis puudus hankijal ka võimalus
kontrollida kõigi vajalike funktsionaalsuste töötamist.
15. Kolmas isik leiab, et vaidlustaja nõuab vaidlustuses endale pakkumuse soodsamaid
tingimusi. Näiteks vaidlustuse punktis 2.7 ja alapunktides leitakse, et vaidlustaja poolt
pakutav tarkvara sisaldab erinevaid päringukeeli ja on maailmatasemel, et sooritada
andmesubjektide tuvastamist hägususe parameetritega. Vaidlustaja pole rahul, et hankija ei
saanud sellele kinnitust pakkumusest. Punktis 2.7.5 viitab vaidlustaja, et
hankedokumentides pole seatud konkreetseid, mõõdetavaid demo-nõudeid ja tingimus
pidanuks olema loetud täidetuks üksnes selle tõttu, et „Vaidlustaja kinnitas vastavustabelis
nõude täitmist ja selgitas tehnilist lahendust.“.
Kolmanda isiku arvamusel olid hanke demo nõuded üksikasjalikud (nt esitada tuli video
ning tabel iga vastavusnõude demonstreerimise ajahetke kohta) ja hankija eesmärk
nõudmisel oli (peale funktsiooni olemasolu kontrollimise) ka hinnata süsteemi kasutamise
lihtsust, et anda kvaliteedipunkte (vt hindamismetoodika kirjeldus).
16. Kolmas isik toob välja ka selle, et tehnilise kirjelduse ptk 3.3 on toodud hangitava koolituse
nõuded.
Koolitusnõuded näevad ette hankija paigaldus- ja hooldusmeeskonna koolitamise kolme
nädala jooksul lepingu sõlmimisest, juhendmaterjalide alusel, kusjuures hankija DevOps
insenerid peavad omandama oskuse juhendmaterjalide alusel süsteemi paigaldamiseks,
andmeallikate liidestamiseks ja süsteemi konfigureerimiseks. Kolmandale isikule ei ole
selle teostamine kujutletav, kui vaidlustajal oleks lepingu sõlmimisel olemas ainult üldine
analüütikaplatvorm, mille peale hakata kasutajaliidest alles arendama. Nagu ülal toodud,
vajanuks vaidlustaja tegelikkuses ulatuslikku aega disaini- ja arendustöödeks selleks, et
üldisest analüütikaplatvormist teostada võrgustikuanalüütika keskkond. Tegemist on väga
spetsiifilise kasutajaliidesega, mis liidestatakse mitmete hankija andmebaasidega ja selle
väljaarendamine ei ole mõstagi nii lihtne, nagu vaidlustaja proovib esitada.
17. Lõppkasutajate (uurijate) koolituse tingimuseks on hanke tehnilises kirjelduses toodud, et
„Koolituse tulemusena lõppkasutajad omandavad oskuse võrgustikuanalüüsi läbiviimiseks
ning on võimelised kasutama rakendust kogu funktsionaalsete nõuete ulatuses.“.
Arvestades, et vaidlustaja pakub üldist analüütikatarkvara, ei ole usutav, et tal on võimekus
pakkuda nimetatud sisulist koolitust.
Lugupidamisega
/digiallkiri/
Heidi Rajamäe-Parik
vandeadvokaat
kolmanda isiku esindajana
5