Vaidlustaja vastus

Advokaadibüroo TRINITI OÜ Telefon: +372 6 850 950 Maakri 19/1 Faks: +372 6 850 951 10145 Tallinn, Eesti [email protected] www.triniti.ee VASTUS ÜLESÜTLEMISAVALDUSELE, ETTEPANEK Adressaat: AS Koeru Hooldekeskus [email protected] Kuupäev: 17.09.2025 Avaldaja: SW Energia OÜ Reg.kood: 11963782 Pärnu maakond, Pärnu linn, Paikuse alev, Tehnika tn 1, 86602 Avaldaja Toomas Pugri, advokaat esindaja: E-post: [email protected] 1. KOKKUVÕTE 1.1 SW Energia OÜ („SWE“) leiab, et AS Koeru Hooldekeskus („Koeru Hooldekeskus“) on SWE-ga sõlmitud hankelepingu üles öelnud seetõttu, et Koeru Hooldekeskus tahab soetada hankelepingu esemeks olnud teenust otselepinguna hoopis AS-lt Järva Haldus. See ei ole aga lubatav. 1.2 AS-ga Järva Haldus („Järva Haldus“) otselepingu sõlmimine on õigusvastane. Koeru Hooldekeskus ei saa tugineda sisetehingu erandile (ega ka ühelegi muule RHS-s sätestatud erandile) ning sõlmida Järva Haldusega otselepingut olemasolevas katlamajas potentsiaalselt kütuseliigi vahetuseks vajalike tööde teostamiseks ja katlamaja hilisemaks opereerimiseks. Kui pidada SWE-le esitatud ülesütlemisavaldust kehtivaks ning lähtuda eeldusest, et Koeru Hooldekeskusel puudub alates 4.10.2025 seisuga katlamaja opereerimiseks ja soojusenergiaga varustamiseks teenuseosutaja, on Koeru Hooldekeskus kohustatud uue hankelepingu sõlmimiseks läbi viima (avatud) hanke- või kontsessioonimenetluse. 1.3 Kuna Koeru Hooldekeskus ei rakendanud hankelepingu ülesütlemisõigust hea usu põhimõtte kohaselt, vaid õigusvastase eesmärgi saavutamiseks (otselepingu sõlmimiseks), ei saa Koeru Hooldekeskus hankelepingu ülesütlemisele tugineda. 1.4 Vältimaks niisuguse õigusvastase tegevuse tulemusena Koeru Hooldekeskusele kaasnevaid tagajärgi, teeb SWE Koeru Hooldekeskusele heas usus ettepaneku jätkata sõlmitud hankelepingu täitmisega ning leida konstruktiivsete läbirääkimiste tulemusena õiguspärane lahendus Koeru Hooldekeskusele pikaajalise soojusvarustuse kindluse tagamiseks. 2. ASJAOLUD 2.1 26.05.2018 avaldas Koeru Hooldekeskus riigihangete registris hanke „Soojusenergia ostmine“ (riigihange nr 198182). Hanke eesmärk oli Koeru Hooldekeskusele soojusenergia ostmine ja katlamaja opereerimine perioodil 01.09.2018 - 31.08.2028. 2.2 Hankes osutus edukaks SW Energia OÜ („SWE“), kellega sõlmiti ka hankeleping. 2.3 Kuna katlamaja töötab põlevkiviõlil, tegi SWE korduvalt ettepanekuid Koeru Hooldekeskusele viia katlamaja üle puiduhakkele – eesmärgiga jõuda CO2-vaba soojusenergia tootmisele (toetades mh ka Järva valla roheeesmärke). Esmase niisuguse investeeringu tegemise ettepaneku tegi SWE juba 2023.a, kuid paraku tulemusteta. 2.4 07.2025 sai SWE-le aga teatavaks, et Koeru Hooldekeskus kavatseb SWE-ga sõlmitud hankelepingu ilma ühegi objektiivse põhjuseta üles öelda ja anda soojatootmise üle AS-le Järva Haldus (10117967). 2.5 8.08.2025 saatis SWE seepeale Koeru Hooldekeskusele uue, korrigeeritud ettepaneku katlamajas investeeringute tegemiseks ja hankelepingu muutmiseks, et võimaldada keskkonnasäästlikumat soojatootmist. 2.6 3.09.2025 vastas Koeru Hooldekeskus SWE-le hoopis hankelepingu ülesütlemise avaldusega. Koeru Hooldekeskus tugines hankelepingu punktile 9.2 ja teatas, et ütleb lepingu tervikuna üles alates 3.10.2025. Ülesütlemisavalduses ei ole Koeru Hooldekeskus esitanud ühtegi objektiivset põhjust, miks tal puudub alates 4.10.2025 ühtäkki vajadus soojuse tootmise järele. Sealjuures ei sisaldanud ülesütlemisavaldus ühtegi etteheidet SWE poolt osutatud teenusele. SWE-le teadaolevalt seisneb hankelepingu ülesütlemise põhjus hoopis selles, et Koeru Hooldekeskus kavatseb sõlmida (või juba on sõlminud) AS-ga Järva Haldus otselepingu soojuse tootmiseks ja Koeru Hooldekeskusele kuuluva katlamaja ekspluateerimiseks. 2.7 Nimelt 16.09.2025 saatis Koeru Hooldekeskus nii SWE-le kui ka Järva Haldusele katlamaja ülevõtmispäeva avalduse, mis sisaldab järgmist: „Ostja soovib koos müüja ja uue operaatoriga 2.10.2025 viia läbi ülevõtmispäeva, kus ostja ja uus operaator veenduvad, et lepingu lõppedes antakse ostjale üle töökorras katlamaja“. Eelviidatud ülevõtmispäeva avaldusest nähtub seega selgelt, et Koeru Hooldekeskus on enda hinnangul leidnud katlamajale uue operaatori (Järva Halduse), kes jätkab Koeru Hooldekeskuse arvates katlamaja opereerimist. 2.8 Eelviidatud asjaolusid – et Koeru Hooldekeskus annab otsustuskorras ilma avatud hankemenetluseta soojuse tootmise üle AS-le Järva Haldus - kinnitab ka riigihangete registris kajastatu. Nimelt, kuigi Koeru Hooldekeskuse esitatud ülesütlemisavalduse järgi lõpeb hankeleping 3.10.2025, ei ole Koeru Hooldekeskus avaldanud riigihangete registris uut hankemenetlust soojusenergia ostmiseks. Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt oleks Koeru Hooldekeskus tuleval kütteperioodil justkui ilma operaatorita. 3. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 3.1 Ülalviidatud asjaolud kogumis kinnitavad, et Koeru Hooldekeskus on SWE-ga sõlmitud hankelepingu üles öelnud just seetõttu, et Koeru Hooldekeskus tahab soetada hankelepingu esemeks olnud teenust otselepinguna hoopis AS-lt Järva Haldus. See ei ole aga lubatav. 3.2 SWE selgitab järgnevalt, et (I.) niisugusel moel üht konkreetset pakkujat (AS-i Järva Haldus) teisele (SWE-le) eelistades otselepingu sõlmimine on õigusvastane, (II.) õigusvastase otselepingu sõlmimise motiivil SWE-ga sõlmitud hankelepingu ülesütlemine on hea usu põhimõtte vastane, (III.) niisugune tegevus kahjustab oluliselt SWE õigustatud huve ja võib kaasa tuua kriminaalvastutuse, ning (IV.) SWE teeb Koeru Hooldekeskusele ettepaneku niisugune õigusvastase tegevus (või vastava õigusvastase tehingu ettevalmistamine) lõpetada ning täita SWE-ga sõlmitud hankelepingut. 2  I. AS-ga Järva Haldus otselepingu sõlmimine on õigusvastane. A. Koeru Hooldekeskus on riigihangete seaduse tähenduses hankija ning Koeru Hooldekeskus on kohustatud lähtuma riigihangete seaduses sätestatust. 3.3 RHS § 5 lg 1 kohaselt, riigihangete seaduses sätestatud korda on kohustatud järgima avaliku sektori hankija ja võrgustikusektori hankija. 3.4 RHS § 5 lg 2 p 5 sätestab, et avaliku sektori hankija on muu hulgas eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi RHS § 5 lg 2 p-des 1–4 nimetatud hankijad või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi hankijad või teised käesolevas punktis nimetatud tunnustele vastavad eraõiguslikud juriidilised isikud. Koeru Hooldekeskus vastab kõigile RHS § 5 lg 2 p-s 5 sätestatud tingimustele, muu hulgas kontrollivad Koeru Hooldekeskust KOV üksused, kes on ise ka hankijad. Seega, Koeru Hooldekeskus on hankija ehk Koeru Hooldekeskus peab järgima RHS-is sätestatud korda (RHS § 5 lg 1). B. AS-ga Järva Haldus otselepingu sõlmimine ei põhine ühelgi seaduslikul alusel. 3.5 Sissejuhatavalt selgitab SWE, et otselepingu sõlmimisele viitab esmalt nii Koeru Hooldekeskuse suuliselt edastatud teave kui teisalt ka riigihangete registrist nähtuv uue (avatud) hankemenetluse puudumine. Ei ole eluliselt usutav, et Koeru Hooldekeskus jõuaks õiguspärase avatud hankemenetluse mõistliku aja jooksul läbi viia, tagamaks tulevasel kütteperioodil hooldekeskuses teenuseosutaja olemasolu (sh arvestades RHS-s sätestatud menetlustähtaegu uue hankelepinguni jõudmiseks). Käesoleva vastuskirja esitamise ajaks ei ole Koeru Hooldekeskus niisugusel eesmärgil ühtegi riigihanget välja kuulutanud. Sestap on tõenäoline, et Koeru Hooldekeskus tahab sõlmida (või isegi juba on sõlminud) Järva Haldusega otselepingu ning Koeru Hooldekeskus arvab oma tegevuse õiguspärasuse aluseks olevat RHS § 12 (sisetehingu tegemise erandi kohaldumine) või et niisuguse võimaluse annab Koeru Hooldekeskusele mõni RHS §-s 11 sätestatud erand 1. 3.6 Nii see aga ei ole. 3.7 Esiteks, RHS § 11 lg 1 sätestab ammendava loetelu, millisel juhul ei ole hankija kohustatud RHS-s sätestatud korda järgima. Antud juhul ei ole aga ükski RHS § 11 lg-s 1 sätestatud alternatiiv ligilähedaseltki asjakohane, mis õigustaks Koeru Hooldekeskusel Järva Haldusega otselepingu sõlmimist. Soojuse ost ja katlamaja pakkujale ekspluateerimiseks andmine allub tavapärasele RHS reeglistikule. 3.8 Teisalt ei saa olla antud juhul tegemist ka sisetehinguga RHS § 12 mõistes. Ainus „teoreetiline“ võimalus sisetehingu erandi rakendamiseks saaks olla n-ö „õelt õele“ soetus ehk horisontaalne sisetehing RHS § 12 lg 4 tähenduses, ent ka need alused ei ole täidetud. Niisuguse horisontaalse sisetehingu eelduseks on, et nii hankija (Koeru Hooldekeskus) kui ka tarnija (AS Järva Haldus) on ühe ja sama kontrolliva üksuse (Järva Vallavalitsus) 1 Vähemasti SWE eeldab, et Koeru Hooldekeskus ei sõlmi teadlikult õigusvastaselt otselepingut RHS-s sätestatut täielikult ignoreerides ja riskides karistusõiguslike sanktsiooni(de)ga, vaid on lihtsalt õigusliku aluse olemasoluga „eksimuses“. 3  tütarettevõtjad, s.o mõlemad peavad olema vaadeldavad Järva Vallavalitsuse kontrollitavate osakondadena. Piisava kontrolli tuvastamisel tuleb lähtuda RHS § 12 lg-st 3, mis sätestab, et piisav kontroll on juhul, kui Järva Vallavalitsusel oleks otsustav mõju mõlema kontrollitava juriidilise isiku strateegiliste eesmärkide ja oluliste otsuste üle. Antud juhul - Koeru Hooldekeskus ei allu üksnes ja ainult Järva Vallavalitsusele. Järva Vallavalitsus ei ole isegi mitte enamusaktsionär AS-s Koeru Hooldekeskus, vaid omab üksnes 50%-st osalust. Teiseks aktsionäriks (kes omab samuti 50%-list osalust) on Paide Linnavalitsus. Järelikult ei oma Järva Vallavalitsus Koeru Hooldekeskuse üle „piisavat kontrolli“ RHS § 12 lg 3 tähenduses. Järva Vallavalitsus ei saa juhtida Koeru Hooldekeskust „nagu oma osakonda“, kui Koeru Hooldekeskus allub oma põhitegevuses nii Järva Vallavalitsusele kui ka Paide Linnavalitsusele (sealjuures Järva valla huvid ei saa ühtida Paide linna avalike huvidega). Ka Koeru Hooldekeskuse põhikirjast ei tule ühtegi erisust. Seetõttu - Koeru hooldekeskuse strateegilised eesmärgid ja olulised otsused ei ole üksnes ja ainult Järva Vallavalitsuse kontrolli all, mistõttu ei ole sisetehingu tegemise kontrollikriteerium täidetud ning Koeru Hooldekeskus ei saa otselepingu sõlmimisel tugineda sisetehingu erandile. 3.9 Lõpetuseks märgib SWE, et Koeru Hooldekeskus ei saa tugineda ka väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse erisustele, kuivõrd RHS §-s 49 ega §-s 50 sätestatud eeldused ei ole täidetud. 3.10 Seega – Järva Haldusega otselepingu sõlmimine on õigusvastane. Koeru Hooldekeskus ei saa tugineda sisetehingu erandile (ega ka ühelegi muule RHS-s sätestatud erandile) ning sõlmida Järva Haldusega otselepingut uue katlamaja rajamiseks ja selle hilisemaks opereerimiseks. Kui pidada SWE-le esitatud ülesütlemisavaldust kehtivaks ning lähtuda eeldusest, et Koeru Hooldekeskusel puudub alates 4.10.2025 seisuga katlamaja opereerimiseks ja soojusenergiaga varustamiseks teenuseosutaja, on Koeru Hooldekeskus kohustatud uue hankelepingu sõlmimiseks läbi viima (avatud) hanke- või kontsessioonimenetluse. II. Hankelepingu ülesütlemine on hea usu põhimõttega vastuolus. 3.11 Hankelepingu p 9.2 kohaselt, selguse huvides lepivad pooled kokku, et ostjal on igal ajal ja sõltumata põhjusest õigus leping tervikuna või ühe või mitme lepingu punktis 2.1 nimetatud kodu katlamaja osas ennetähtaegselt lõpetada, teavitades sellest müüjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette 30 päeva. 3.12 VÕS § 195 lg 3 kohaselt, püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). 3.13 VÕS § 6 lg 2 kohaselt, võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. 3.14 Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui lepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega, on avalduse esitajal keelatud hea usu põhimõtte järgi avaldusele tugineda.2 3.15 Veel on Riigikohus leidnud, et: 2 RKTKo 3-2-1-190-13, p 30. 4  „Kohtul tuleb hinnata, kas lepingust taganemine on hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu TsÜS § 138 ja VÕS § 6 järgi, isegi juhul, kui pooled leppisid kehtivalt kokku seaduses sätestatust erinevas lepingust taganemise korras“3 3.16 Antud juhul on Koeru Hooldekeskuse poolt hankelepingu ülesütlemise motiiv seotud üksnes sellega, et Koeru Hooldekeskus saaks anda hankelepingu esemeks oleva teenuse osutamise õigusvastaselt otsustuskorras üle AS-le Järva Haldus (vt ülal). Niisuguse õigusvastase eesmärgi saavutamiseks esitatud ülesütlemisavaldus ei saa olla hea usu põhimõttega kooskõlas. 3.17 Hankelepingu punkti 9.2 mõte ega eesmärk ei ole võimaldada Koeru Hooldekeskusel „vabaneda“ õiguspäraselt (sh asjaomase hankemenetluse teel RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid järgides) sõlmitud hankelepingu täitmisest selleks, et sõlmida ülesütlemise järgselt õigusvastane (RHS § 3 sätestatud põhimõtteid ignoreerides) otseleping AS-ga Järva Haldus. 3.18 Seega - kuna Koeru Hooldekeskus ei rakendanud hankelepingu ülesütlemisõigust hea usu põhimõtte kohaselt, vaid õigusvastase eesmärgi saavutamiseks (otselepingu sõlmimiseks), ei saa Koeru Hooldekeskus hankelepingu ülesütlemisele tugineda. III. Õiguslikest tagajärgedest. 3.19 RHS § 185 lg 4 p 3 kohaselt, vaidlustaja võib vaidlustada hankelepingu, kui hankija ei ole esitanud hanketeadet, vabatahtlikku teadet ega tähtajaks hankelepingu sõlmimise teadet ja hanketeate esitamata jätmine ei olnud vastavalt käesolevale seadusele lubatud. 3.20 RHS § 215 kohaselt on hankelepingu sõlmimine, kui sõlmimisele ei ole eelnenud RHS-s nõutud riigihankemenetlust, karistatav väärteo korras. 3.21 Karistusseadustiku (KarS) § 300 lg 1 kohaselt, riigihanke menetluse nõuete rikkumise eest menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil, samuti seaduse kohaselt nõutavat riigihanke menetlust korraldamata hankelepingu sõlmimise eest eelise andmise eesmärgil – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. 3.22 Kohtupraktikas on leitud, et: „Erinevalt sisetehingust võib ettevõtlusvabadust vähemalt kaudselt riivata olukord, kus üks omavalitsusüksus soetab avaliku ülesande täitmiseks vajalikku teenust otselepinguga eraettevõtja asemel teiselt omavalitsusüksuselt või tema äriühingult. Sellisel juhul siseneb teenust pakkuv omavalitsusüksus eraettevõtjate tegevusvaldkonda, tõrjudes ettevõtjad sealt välja, sest kaupade ja teenuste müük on ettevõtlusvabaduse sisuks. Omavalitsusüksuse või tema äriühingu meelevaldne väljavalimine teenusepakkujaks võib luua talle lubamatu eelise konkurentide ees“4. Vaidlustamisõigust, s.o vaidlustaja subjektiivset huvi otselepingu vaidlustamiseks tuleb eeldada juhul, kui vaidlustajal puudus riigihanke korraldamata jätmise tõttu võimalus hankelepingule konkureerida.5 3.23 Õiguskirjanduses on selgitatud, et: 3 RKTKo 2-15-396, p 16. 4 RKHKo nr 3-3-1-68-14, p 20. 5 Eko C-454/07, p-d 146-150. 5  „Hanke- või raamlepingu sõlmimine, kui lepingu sõlmimisele ei ole eelnenud RHS-s nõutud menetlust, kahjustab kõiki riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh konkurentsi tagamise, läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid“.6 3.24 Esiteks, Järva Haldusega otselepingu sõlmimine Koeru Hooldekeskuse suvaotsuse alusel nõuetekohast hankemenetlust korraldamata jättes rikub ilmselgelt SWE õigusi. SWE kaotab seeläbi esmalt võimaluse ausas ja läbipaistvas hankemenetluses edukaks osutunud ja sõlmitud hankelepingut edasi täita ning teisalt võimaluse uues läbipaistvas hankemenetluses pakkumust esitada ja ausas konkurentsis osaleda. Seeläbi ei välista SWE, et juhul, kui Koeru Hooldekeskus jätkab õigusvastase tegevusega ja sõlmib Järva Haldusega otselepingu, on SWE sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse (sh vaidlustuskomisjoni poole otselepingu tühisuse tuvastamise nõudega). 3.25 Teiseks, eksisteerib arvestatav tõenäosus, et Koeru Hooldekeskus on pannud toime KarS §-s 300 sätestatud objektiivsele teokoosseisule vastava kuriteo (on AS-le Järva Haldus selge konkurentsieelise andmise eesmärgil jätnud avatud hankemenetluse väljakuulutamata, avaldades SWE ettepaneku sisulisi tingimusi ja pidades üksnes AS-ga Järva Haldus „suletud uste taga“ läbirääkimisi uue, sh AS-le Järva Haldus soodsatel tingimustel hankelepingu sõlmimiseks). KarS §-s 300 sätestatud eelise andmise kui subjektiivse eelduse täidetavust toetab mh see, et Järva Haldus on oma viimase viie majandusaasta aruande kohaselt tegutsenud pidevas kahjumis (Koeru Hooldekeskusel ei saa seega olla objektiivset kindlust, et Järva Haldus tegelikult suudaks teenust ka päriselt osutada). Samuti ei pruugi Järva Haldus suure tõenäosusega vastata õiguspäraselt läbiviidavas avatud hankemenetluses kehtestatavatele tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kvalifitseerimistingimustele (vt analoogia korras Koeru Hooldekeskuse varasema hanke raames nõutud üksikasjalikke kvalifitseerimistingimusi), ning millele mittevastamine tooks kaasa AS-i Järva Halduse hankemenetlusest kõrvaldamise. SWE ei välista, et kui Koeru Hooldekeskus jätkab niisuguse õigusvastase tegevusega ja sõlmibki Järva Haldusega hankelepingu ilma avatud hankemenetlust läbi viimata, tuleb SWE-l esitada prokuratuuri kuriteoteade kriminaalmenetluse algatamiseks ning teavitada Rahandusministeeriumi väärteomenetluse algatamise alustest. IV. Ettepanek 3.26 Ülalviidatust nähtuvalt võib otselepingu sõlmimisega tekkida Koeru Hooldekeskusele mitmeid ulatuslikke negatiivseid tagajärgi, muu hulgas: (i) vaidlus hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudes ja tõenäoline otsustus Koeru Hooldekeskuse kahjuks; (ii) vaidlus SWE-ga sõlmitud hankelepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise nõudes ja tõenäoline otsustus Koeru Hooldekeskuse kahjuks; (iii) Tühise hankelepingu tagasitäitmine ja potentsiaalsed vaidlused AS-ga Järva Haldus; (iv) Rahandusministeeriumi väärteomenetlus ja potentsiaalne poliitiline vastutus; (v) Kriminaalmenetlus ja potentsiaalne kriminaalvastutus. 6 M.A.Simovart, M.Parind (toim). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019, § 215, p 2. 6 3.27 Selleks, et kaskaadina vallanduvaid kohtuvaidlusi, sh täna veel lõpuni teadmata ulatuses negatiivseid tagajärgi Koeru Hooldekeskusele (potentsiaalselt ka Järva Vallavalitsusele), vältida, näeb SWE eelkõige järgmist lahendust: (i) Koeru Hooldekeskus võtab 3.09.2025 SWE-le esitatud ülesütlemisavalduse tagasi ning loobub AS-ga Järva Haldus õigusvastase otselepingu sõlmimisest; (ii) SWE ja Koeru Hooldekeskus täidavad avatud hankemenetluse tulemusena õiguspäraselt sõlmitud hankelepingut. SWE-l on jätkuvalt valmisolek sõlmitud hankelepingu täitmisega jätkata. Samuti kinnitab SWE, et on valmis pakkuma Koeru Hooldekeskusele stabiilset ja konkurentsivõimelist soojusvarustust. Sealjuures on SWE 8.08.2025 esitatud ettepanek katlamaja üleviimiseks puiduhakkele või pelletile jätkuvalt jõus ning SWE on vajadusel valmis tegema vajalikud lisainvesteeringud 100% oma vahenditest. SWE on valmis pidama Koeru Hooldekeskusega dialoogi, leidmaks konstruktiivsete läbirääkimiste tulemusena õiguspärane lahendus Koeru Hooldekeskusele pikaajalise soojusvarustuse kindluse tagamiseks. 3.28 Juhul, kui Teil või Teie esindajal on käesoleva nõudega seoses küsimusi või ettepanekuid, palume need edastada allakirjutanule käesoleva kirja päises viidatud rekvisiitidel. Ootame Teie kirjalikku seisukohta hiljemalt 24.09.2025. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Pugri, advokaat Avaldaja lepinguline esindaja 7 Paide Linnavalitsus Järva Vallavalitsus Lp Alari Teppan Lp Kaido Ivask Avaldaja: SW Energia OÜ registrikood 11963782 asukoht Tehnika tn 1, Paikuse alev, 86602 Pärnu linn, Pärnu maakond Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Taivo Ruus Advokaadibüroo Ruus & Veso e-post: [email protected] 02. oktoobril 2025.a AVALDUS HOOLSUSKOHUSTUSE TÄITMISELE ÜLESKUTSUMISEKS Advokaadibüroo Ruus & Veso kliendiks on SW Energia OÜ (edaspidi SWE), kelle esindamisel ja volitusel esitan käesoleva pöördumise. 1 ASJAOLUD 1.1 Järva vald ja Paide linn on võrdsetes 50% osades AS Koeru Hooldekeskus (edaspidi Hooldekeskus) aktsionärid. 1.2 Järva Vallavalitsuse 27.09.2023.a korraldusega nr 663 on nimetatud Hooldekeskuses Järva valla nimel aktsionäriõigusi teostavaks isikuks Alari Teppan. Võimalike teiste esindajate nimetamise kohta Järva Vallavalitsuse dokumendiregistrist ei nähtu. 1.3 Paide Linnavalitsuse 17.07.2023.a korraldusega nr 242 on nimetatud Paide linna nimel aktsionäriõigusi teostavaks linna esindajaks Hooldekeskuses, üldkoosolekutel linnapea Kaido Ivask tema ametivolituste lõpuni. Võimalike teiste esindajate nimetamise kohta Järva Vallavalitsuse dokumendiregistrist ei nähtu. 1.4 SW Energia OÜ ja AS Koeru Hooldekeskus (varem SA Koeru Hooldekeskus) sõlmisid riigihanke nr 198182 raames 12.07.2018.a hankelepingu Hooldekeskusele soojusenergia ostmiseks ja katlamaja opereerimiseks 10- aastase perioodi jooksul, 01.09.2018 - 31.08.2028.a. 1.5 Hooldekeskus esitas 03.09.2025.a SWE-le hankelepingu ülesütlemise avalduse (lisa 1), millega ütles lepingu tervikuna üles alates 03.10.2025.a.  Lepingu ülesütlemise avaldus ei sisalda ühtegi põhjust lepingu ülesütlemiseks, sh ühtegi etteheidet SWE suhtes ega viidet toodetava soojuse ostmise vajaduse äralangemise kohta. 1.6 Hooldekeskus saatis 16.09.2025.a SWE-le ja AS-le Järva Haldus avalduse katlamaja ülevõtmispäeva kohta (lisa 2), milles nõudis SWE-lt katlamaja üleandmist AS-le Järva Haldus 02.10.2025.a. 1.7 SWE ei nõustu probleemideta täidetud 10-aastase tähtajaga lepingu ülesütlemisega 8. aastal. Leping on üles öeldud soojateenuse edasiseks otseostmiseks AS-lt Järva Haldus, mis toimuks ilma avaliku hankemenetluseta ja SWE õigusi rikkudes. Tõenäoline on ka Hooldekeskuse ja tema aktsionäride õiguste rikkumine. Samuti on SWE-l põhjendatud kahtlus, et temalt katlamaja valduse ära võtmisel võib ohtu sattuda Koeru Hooldekeskuse soojusenergiaga stabiilne varustamine ning seeläbi lõppkokkuvõttes töötajate ja haavatavas seisundis klientide tervis. 1.8 SWE esitas 01.10.2025.a Pärnu Maakohtusse hagi lepingu ülesütlemisavalduse toime puudumise tuvastamiseks, katlamaja valduse ülevõtmise ärahoidmiseks ja lepingu jätkamise nõudes. 1.9 Väljaandes Eesti Ekspress on 01.10.2025.a avaldatud artikkel „Uskumatu kaos Järvamaa haiglas: politseikaebused, ebaseaduslik vallandamine, raha on otsas“ Järvamaa haiglas aset leidnud mh õigusvastaste toimingute kohta, mille suhtes on juba jõustunud vaidlusorganite lahendid. Ka Aktsiaselts Järvamaa Haigla aktsionärid on Paide linn, Järva vald ning lisaks Türi vald. Seega on tegemist Hooldekeskuse omanikeringiga olulises osas kokku langeva osanikeringiga juriidliste isikutega. 2 HOOLSUSKOHUSTUSE TÄITMISEST 2.1 Käesoleva avalduse adressaatidel võib avalikult kättesaadavate andmete alusel kuuluda mõju Hooldekeskuse ja tema juhtimise üle. Tegemist on organite ja isikutega, sh kellel saab ja võib olla võimalus mõjutada Hooldekeskuse juhatajat juriidilise isiku juhtimisel ja tema nimel tehingute tegemisel, sh anda talle selleks nii õiguspäraseid kui ka -vastaseid korraldusi. 2.2 Avaldaja on seisukohal, et SWE ja Hooldekeskuse vahel tekkinud õigusvaidlus ja selleni viinud arvatavad suunised Hooldekeskuse juhatajale on asjaoluks, millest Hooldekeskuse omanike esindajad peavad olema teadlikud, kuivõrd tegemist on nende huvi ja hoolduskohustuse mõjualasse kuuluva aspektiga, mis võib kaasa viia ka nende vastutuseni. Selliste suuniste andmise või neist teadmise korral tuleb need kohe tagasi võtta. SWE ja Hooldekeskuse vahelise vaidluse kontekstis tähendab see lepingu ülesütlemisavalduse tagasi võtmist ning kohtuvaidluses hagi õigeks võtmist või lõpetamist hagejale sobiva kompromissiga. 2.3 Avaldajal puudub alus arvata, et Hooldekeskuse seaduslikuks esindajaks määratud juhatuse liige oleks esitanud 03.09.2025.a ja 16.09.2025.a teated tema enda arusaamise järgi ühingu parimates huvides. Kõigist SWE-le teada saanud asjaoludest, mh 01.10.2025.a Eesti Ekspressi artiklist Järva haiglas 2  toimunud ja toimuva kohta, nähtub ilmekalt, et Hooldekeskuse juhatuse liige on olnud sunnitud esitama 03.09. ja 16.09.2025.a avaldusi SWE-le Hooldekeskuse aktsionäride esindajate mõjutusel ja suuniste kohaselt. Täpselt millise aktsionäri ja millise esindajaga antud juhul tegemist on olnud, SWE-le teada ei ole. Tegemist on asjaoluga, mis tuleb välja selgitada AS-ga Järva Haldus sõlmitud otselepingu järelevalvemenetluses ja seotud süüteomenetluses. SWE kavatseb sellisteks menetlusteks avaldused esitada viivituseta lähipäevil. 2.4 Karistusseadustiku (KarS) § 300 sätestab riigihangete teostamise nõuete rikkumise kuriteona ja riigihanke menetluse nõuete rikkumise menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil, samuti seaduse kohaselt nõutavat riigihanke menetlust korraldamata hankelepingu sõlmimise eest eelise andmise eesmärgil teona, mille eest juriidilist isikut karistatakse rahalise karistusega. 2.5 Kui riigihangete teostamise nõuete rikkumiseni on viinud äriühingu (antud juhul tema juhatuse liikme) mõjutamine, vastutab äriseadustiku (ÄS) § 2892 lg 1 alusel selline mõjutaja aktsiaselts tegevuse mõjutamise kaudu aktsiaseltsi kahjustamise eest. Seadus ei piira isikute ringi, kellel sellise mõjutamise õigus olla võib, tegemist on faktilise mõjuvõimu küsimusega. 2.6 ÄS § 2892 lg 3 kohaselt vastutavad mõjutanud isikuga lisaks solidaarselt ka isikud, kes said kahjustamisest kasu. Kas, kes ja millise kahju Hooldekeskuse kahjustamisest antud juhul saanud on, saab samuti selgitada välja KarS § 300 alusel esitatava kuriteokaebuse menetlus või mõni muu asjakohane menetlus. Sellise kahju hüvitamise nõude võib mh esitada ka kahju kannatanud äriühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada aktsiaseltsi vara arvel. Antud juhul saab sellise nõude esitajaks olla SWE, kes kinnitab talle kahju suuruse selgumisel ja kahju muul viisil hüvitamata jäämisel ka sellise nõude esitamise kavatsust. 2.7 Eeltoodu alusel tuleb kõigil Hooldekeskuse juhtimise ja selle juhtimise mõjutamisega seotud isikutel arvestada, et nii nagu juriidilise isiku juhtorgani liikmel, lasub ka aktsiaseltsi aktsionäridel ja nende esindajatel TsÜS § 32 sätestatud hea usu põhimõttest kohustus panustada juriidilise isiku juhtimisse õiguspäraselt, arvestada teiste organite ja nende liikmete seaduslikke huve ning mitte kahjustada juriidilist isikut ja selle teiste organite liikmete huve. 2.8 Eeltoodud asjaolude ja õigusnormide valguses SWE Hooldekeskuse aktsionäride ja nende esindajate tegevuses Hooldekeskuse ja tema lepingupartneriks oleva SWE huvide järgimist kahetsusväärselt ei näe. SWE- le esitatud 03.09. ja 16.09.2025.a avaldused kinnitavad vastupidiselt omaniku/-e poolt ühingu juhtimise mõjutamist riigihangete nõuete rikkumiseks ja nii ühingule kui ka SWE-le kahju tekitamiseks. 2.9 Olemasoleva lepingu kehtivuse ajal sama eseme suhtes uue lepingu sõlmimine uue isikuga kahjustab nii kehtiva kui ka uue lepingu teise poole õigusi ning on kehtiva lepingu teise poole suhtes nii õigusvastane kui ka pahauskne, kuna kahjustab lepingu täitmiseks vajalikku õigusrahu. Uue lepingu sõlmimise 3  lubatavuses avaliku hankemenetluseta ei saa kindlust olla enne asjakohase menetluse läbimiseta. 2.10 Hooldekeskus on lepingu ülesütlemise vaidluses juba avaldanud, et riigihangete seaduse (RHS) § 12 lg 5 alusel on lubatav sellise lepingu sõlmimine, nagu Hooldekeskus AS-ga Järva Haldus sõlminud on. SWE sellise seisukohaga ei nõustu ja peab vajalikuks, et Hooldekeskuse iga omaniku iga esindaja teostaks sellisel viisil lepingu sõlmimise analüüsi sõltumata oma esindusõiguse alust ja mahust. Hetkel ei ole teada, kas üldse ja kui, siis milline Hooldekeskuse juhtimist mõjutanud isik milliste andmete ja teadmiste alusel sellise analüüsi kunagi teostanud on või sellise analüüsi vajalikkusest üldse teadlik on. Ühingu juhtimist mõjutava ja mõjutada saava aktsionäri hoolsuskohustuse täitmisesse tuleb suhtuda tõsiselt ja selle täitmine peab olema ka tõendatav. Hoolsuskohustus peab olema täidetud ühingu juhtimise mõjutamise ajaks. 2.11 Ehkki Hooldekeskust kui äriühingut juhib ja tahteavaldusi teeb faktiliselt ühingu juhataja, ei vabasta juhataja olemasolu aktsionäride esindajaid nende endi hoolsuskohustusest. SWE loodab, et pärast käesoleva avaldusega tutvumist ja oma vastutusest teadlikumaks saamist astuvad Hooldekeskuse aktsionäride esindajad kiireid samme tekkiva kahju ja arenevate õigusvaidluste lõpetamiseks ning õigusrahu saabumiseks. Kindlustamaks Hooldekeskuse aktsionäride esindajate tõsist suhtumist oma hoolsuskohustuse täitmisesse ja oma vastutuse tähenduse ning suuruse tajumist, edastab avaldaja käesoleva avalduse teadmiseks ka Hooldekeskuse mõlema aktsionäri volikogu revisjonikomisjonile, kellel on KOKS § 48 lg 3 p 1 kohaselt õigus kontrollida ja hinnata valla- või linnavalitsuse, valla- või linnavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla või linna vara kasutamise sihipärasust. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Taivo Ruus vandeadvokaat SWE lepinguline esindaja Lisad: 1. Hankelepingu ülesütlemisavaldus 2. Ülevõtmispäeva avaldus 4 Saatja: Vadim Nogtev <[email protected]> Saaja: [email protected], Oliver Kärblane Teema: SW Energia OÜ kiri Tere Saadan SW Energia OÜ poolse ettepaneku alustada läbirääkimisi ja kohtuda ühise laua taga, et arutada võimalusi Koeru hooldekeskuse soojusvarustuse vaidluse lahendamiseks. tervitades Vadim Nogtev Arendusjuht SW Energia OÜ +372 5668 6539 [email protected] <mailto:[email protected]> www.swenergia.ee <https://www.swenergia.ee> Riigihangete Vaidlustuskomisjon [email protected] Vaidlustaja: SW Energia OÜ registrikood 11963782 asukoht Tehnika tn 1, Paikuse alev, 86602 Pärnu linn, Pärnu maakond Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Taivo Ruus Advokaadibüroo Ruus & Veso telefon: 5022299 e-post: [email protected] Vastustaja: AS Koeru Hooldekeskus registrikood 16776116 asukoht Ida tn 2, Koeru, 73001 Järva maakond 12. novembril 2025.a VAIDLUSTAJA SEISUKOHT hankija vastuse ja taotluste osas Taotlused: 1. Jätta rahuldamata taotlus vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks RHS § 192 lg 3 p 7 ja § 197 lg 1 p 8 alusel. 2. Jätta rahuldamata taotlus vaidlustuse rahuldamata jätmiseks RHS § 197 lg 1 p 4 alusel kui Riigihangete Vaidlustuskomisjon otsustab vaidlustuse läbi vaadata. 3. Jätta rahuldamata taotlus hankelepingu jõusse jätmiseks RHS § 197 lg 3 p 2 alusel kui Riigihangete Vaidlustuskomisjon otsustab vaidlustuse läbi vaadata ja tuvastab tühisuse asjaolu olemasolu. 4. Rahuldada vaidlustus. 5. Mõista vaidlustaja menetluskulud välja vastustajalt. 1 ASJAOLUD 1.1 Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (edaspidi) VAKO 10.11.2025.a päringus palutakse vaidlustajal esitada seisukoht hankija vastuses vaidlustusele sisalduvale taotlusele vaidlustuse läbivaatamata jätmiseks RHS § 192 lg 3 p-i  7 ja § 197 lg 1 p 8 alusel. 1.2 Vaidlustaja vaidleb käesolevaga vastu kõigile hankija vastuväidetele ja taotlustele ning palub jätta need kõik rahuldamata. 1.3 Vaidlustaja osundab, et esitatud vaidlustuse õigeks lahendamiseks (sh hankija taotluste lahendamiseks) on oluline adekvaatselt teada ja mõista vaidlustuse esitamiseni viinud sündmuste ahela kogu ajajoont. 1.4 Hankija on tegevusega eksitanud vaidlustajat enne vaidlustusmenetluse algust ja selle ajal ning esitab ka vastuses vaidlustusele vaidlusaluse hankega seotud asjaolusid eksitavalt, vastuoluliselt ja moonutatult. Hankija on olnud juba enne vaidlusaluse otselepingu sõlmimist ja selle ajal teadlik kavandatava tegevuse ebaseaduslikkusest ning on selle tegevuse nn silumiseks (mulje jätmiseks ebaseadusliku tegevuse puudumisest) kuritarvitanud RHS § 121 lg 2 sätestatud normi. 1.5 Asjaoludest nähtuvalt sõlmis hankija otselepingu AS-ga Järva Haldus tegelikult juba septembris 2025.a ning ehmatas seejärel vaidlustaja esindajalt kirjaliku teate saamise järel 17.09.2025.a ning vormistas lepingu sõlmimise oktoobris eksitava eelteate abil uuesti, püüdes teadvalt ebaõigesti sõlmitud otselepingut selliselt seadustada. Pärast juba lubamatult sõlmitud sisetehingu kokkulepet tehtud toimingud riigihangete registris ei saa muuta olematuks ega luua kehtivust tegelikult tühisele tehingule. 1.6 Vaidlustaja peab oluliseks jälgida vaidlustuse lahendamisel sündmuste tegelikku ajajoont ja asjaolude tegelikku olemust ning nende äratuntavat tähendust: 1.6.1 Hankija ja vaidlustaja olid riigihankelepingulises suhtes. Hankija ütles vaidlustajaga sõlmitud lepingu üles 03.09.2025.a teatega ühekuulise etteteatamisega üles alates 03.10.2025.a (vaidlustuse lisa 2). 1.6.2 Hankija tegi 16.09.2025.a vaidlustajale ettepaneku viia müüja ja uue operaatoriga läbi ülevõtmispäev 02.10.2025.a (lisa 1). Ülevõtmispäeva soovis hankija läbi viia selleks, et tema ja uus operaator veenduksid, et lepingu lõppedes antakse ostjale üle töökorras katlamaja. 1.6.3 Viide ülesvõtmispäeva teates uue operaatori olemasolule osundab selgelt opereerimisõigust andva lepingu olemasolule juba enne eelteate esitamist - hiljemalt katlamaja ülevõtmiseks määratud ajal. Ülevõtmispäeva teate saamisest oli vaidlustajal täiesti loogiline eeldada, et leping uue operaatoriga on sõlmitud hiljemalt 02.10.2025.a ülesvõtmispäeva ajaks, et tagada hooldekodu elanikele vajalik küte. On üldteadaolevad asjaolud, et hooldekodu ei saa jääda külmade saabumisel kütteta ja 02.10.2025.a kestab kütteperiood, seega et hankija pidi koheselt pärast katlamaja planeeritud ülevõtmist andma selle kellelegi sooja tootmisega jätkamiseks üle. 1.6.4 Ilma opereerimisõigust andva kokkuleppe ehk lepingu olemasoluta ei oleks saanud tegemist olla uue operaatoriga katlamaja opereerimiseks, kes oleks alates vaidlustajalt katlamaja ülevõtmisest saanud hooldekodu kütmist jätkata. Seega avaldas hankija juba 16.09.2025.a teates uue operaatori olemasolu ehk järgmise lepingu sõlmimist hiljemalt 02. oktoobriks 2025.a (ilmselt oli olemas 2  juba 16.09.2025.a teate saatmise ajaks). 1.6.5 Esimese nn uue lepingu olemasolust septembris 2025.a annab tunnistust ka hankija vastusega VAKO-le saadetud 29.10.2025.a digiallkirjastatud operaatorleping, mille loomise ajaks on selle metaandmetest nähtav 13.09.2025.a. Lepingu olemasolule juba septembris viitavad lepingu punktides 2.1 ja 2.2. märgitud üleandmispäev (hankija 16.09.2025.a teates märgitud 02.10.2025) ja tõsiasi, et AS Järva Haldus soovis asuda lepingut täitma juba 01.10.2025.a (vt allolevalt p 1.5.7 koos tõenditega 3 - 7), mis on isegi enne vaidlustajale määratud üleandmispäeva. 1.6.6 SW Energia OÜ soovis jätkata temaga varem sõlmitud lepingu täitmist ega nõustunud järgmise operaatori leidmisega nõuetekohase hankemenetluseta. SW Energia OÜ vaidlustas temaga sõlmitud lepingu ülesütlemise ja ka hankija avaldatud ilmse kavatsuse sõlmida õigusvastane otseleping, millest teavitas hankijat esindaja kaudu 17.09.2025.a saadetud kirjaga (lisa 2). 1.6.7 SW Energia OÜ 17.09.2025.a kirjas analüüsis vaidlustaja esindaja otselepinguga seotud ohtusid ja selgitas, et piisava kontrolli puudumise tõttu hankijas ei ole RHS § 12 alusel lubatud sisetehingu erand AS-ga Järva Haldus (avaldatud uus operaator) lepingu sõlmimiseks lubatud. Ühtlasi märkis esindaja, et riigihangete registrist ei nähtunud selleks ajaks (ega katlamaja ülesvõtmispäeva nimetamise ajal), et hankija oleks avaldanud mistahes teate lepingu sõlmimisest või selle kavatsusest AS-ga Järva Haldus. 1.6.8 Seisuga 01.10.2025.a asuski AS Järva Haldus juba septembris 2025.a temaga sõlmitud otselepingut täitma kui paigaldas selleks ajaks vaidlustaja valduses oleva katlamaja juurde pelletiküttega töötava konteinerkatlamaja (lisa 3 ja fotod 4 – 7). 1.6.9 Ülevõtmispäeva ja lepingu lõppemise tähtaja saabumisel esitas vaidlustaja Pärnu Maakohtusse hagiavalduse, milles palub tuvastada, et hankija 03.09.2025.a ülesütlemisavalduses puudub toime, s.t et leping hankija ja SW Energia OÜ vahel ei lõppenud 03.10.2025. Kohus võttis selle hagi menetlusse 02.10.2025.a, hankija seaduslik esindaja sai määruse kätte 03.10.2025.a kell 09.23 (lisa 8). Mida tsiviilkohus on arvanud alles hagi tagamise taotluse lahendamisel hagi perspektiivikuse kohta, ei oma mingit õiguslikku tähendust ega siduvust käesoleva vaidlustuse seisukohalt. Kohtusüsteem on kolmeastmeline ja sügaval ülekoormuses ning ajanappuse all kannatava esimese astme kohtu tehtud esimene lahend on vaidlustaja arvates lihtsalt pealiskaudne ja kokkuvõtteks ka ebaõige. Mittevaidlustatav ebaõige kohtupraktika ei saa olla järgmistes vaidlustes iseseisvaks tõendiks. 1.6.10 Samuti esitas SW Energia OÜ esindaja 02.10.2025.a hankija mõlemale aktsionärile avalduse, selgitades sisetehingu lubamatust ja paludes hankija tegevust kontrollida (lisa 9). Selliselt teavitas vaidlustajat sel ajal nõustanud (järjekorras juba teine) advokaadibüroo hankijat veelkord otselepingu sõlmimise lubamatusest. 1.6.11 Vaidlustaja esitas 03.10.2025.a rahandusministeeriumile avalduse väärteomenetluse alustamiseks ja 06.10.2025.a kuriteoteate prokuratuurile võimaliku KarS § 300 lg 1 sätestatud kuriteo kontrollimiseks. Tegemist ei olnud hankija survestamise püüdlusega, vaid vaidlustaja põhiseadusest tuleneva 3  õigusega pöörduda oma õiguste riive tunnetamisel seaduses selleks ette nähtud korras selleks pädevate organite poole. 1.6.12 Oktoobris avastas vaidlustaja riigihangete registrist 30.09.2025.a avaldatud teate väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke kohta, mille juures oli märge „täitmisel“. Tegemist oli 30.09.2025.a AS Koeru Hooldekeskus poolt riigihangete registris avaldatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse (viitenumber 300990) avalikustamisteatega, millest nähtuvalt oli hankes pakkumuste esitamise tähtpäev 02.10.2025.a ja leping sõlmitud, sest registris oli nähtav vastav märge selgelt lepingu täitmisele viitav termin „täitmisel“. Seda, et termin „täitmisel“ tähistab teates asjaolu, et riigihankes on leping sõlmitud, mõistab iga majandustegevuses osalev ettevõtja raskusteta, samuti osundab riigihangete registris kuvatav abiinfo vastava termini juures (lisa 10). 1.6.13 Hankija avaldatud teade on riigihangete registris samal kujul, sh vaidlustaja osundatud infot päises kuvaval viisil, senini vaadeldav. Hankija vastupidised väited on vastuolus registriga tutvujale kuvatava informatsiooniga. See, kas ja milliseid juhiseid jagas kasutajatugi teate avaldamise tehnilises protsessis hankijale, ei oma siduvust registris kuvatavate andmetega tutvuvale ja neile andmetele tuginevale isikule. Kõik registriandmete kuvamisel tekkivad ebaselgused ja vastuolud tuleb tõlgendada andmetele tugineva heauskse isiku kasuks. 1.6.14 30.09.2025.a teate avaldamise ajaks ei olnud ei rahandusministeerium ega prokuratuur teinud vaidlustaja esitatud pöördumiste osas mingeid otsustusi, kuivõrd vaidlustaja ei olnud neid veel esitanudki. 1.6.15 Olles juba alates ülevõtmispäeva teate saamisest teadlik, et hankijale on tekkinud või hiljemalt seisuga 02.10.2025.a tekkimas uus lepingupartner, sai vaidlustaja mõista riigihankes viitenumbriga 300990 30.09.2025.a avaldatud avalikustamisteadet teatena selle lepingu olemasolu kohta, millest tulenevalt oligi AS Järva Haldus juba enne teate avaldamist saanud endale vaidlustaja asemel uue operaatorina katlamaja opereerimise õigused. 1.6.16 Reageerides juba sõlmitud lepingu täitmisest teavitavale teatele, esitas vaidlustaja 17.10.2025.a selle lepingu tühisuse tuvastamise vaidlustuse, mille VAKO jättis 21.10.2025.a otsusega läbi vaatamata. Läbi vaatamata jätmise põhjenduseks oli vaidlustajale alles sellest otsusest ilmnenud asjaolu (tegelikult üksnes hankija väide), et lepingut AS-ga Järva Haldus selleks ajaks veel sõlmitud ei olnud. VAKO 21.10.2025.a otsuse p 5 viimase lause sedastuse kohaselt tekib vaidlustajal õigus vaidlustada leping siis, kui selle kohta avaldatakse vastav teade registris. 1.6.17 Pärast esimese vaidlustuse läbivaatamata jätmist edastas vaidlustaja hankijale ettepaneku kompromissläbirääkimisteks 22.10.2025.a (lisa 11). See üleskutse jäi vastuseta. 1.6.18 29.10.2025.a avaldas hankija riigihangete registris uue teate, mille kohaselt on hankes nr 300990 leping AS-ga Järva Haldus sõlmitud. Kuivõrd saabus VAKO 21.10.2025.a otsuses märgitud tingimus, mille varasem puudumine oli osutunud üllatuslikult esimese vaidlustuse läbivaatamise takistuseks, esitas vaidlustaja uue vaidlustuse hankelepingu tühisuse tuvastamiseks. 4 1.6.19 Käesoleval ajal on Koeru Hooldekeskuse katlamaja vaidlustaja valduses. Vaidlustajale teada antud 02.10.2025.a ülevõtmispäev aset ei leidnud, sest hankija ega AS Järva Haldus mitte midagi vaidustajalt üle võtma ei tulnud. Hoolimata kohale toimetatud konteinerkatlamajast ei ole AS Järva Haldus seda kasutama asunud, kuigi takistusi selleks tegelikult ei ole. Soojaga varustab hooldekodu endiselt vaidlustaja SW Energia OÜ. 1.6.20 Esitatud asjaoludest kokkuvõtet tehes on ilmne, et hankija sõlmis teadlikult lubamatu otselepingu AS-ga Järva Haldus (vt asjaolude p 1.5.2, 1.5.4 ja 1.5.7), seejärel mõistis ja möönis ise selle tühisust (asjaolude p 1.5.16) ja soovis kasutada oma juba toime pandud õigusvastase tegevuse seadustamiseks RHS § 121 lg 2 normi, kuritarvitas seda registrile eksitava teabe edastamisega. Teistsuguste järelduste tegemiseks sündmuste ja asjaolude ajajoon võimalust ei anna. 2 VASTUSE PÕHJENDUSED 2.1 Vastus taotlusele jätta vaidlustus läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p 7 ja § 197 lg 1 p 8 alusel. 2.1.1 Hankija on vaidlustusele esitatud vastuse p 8-14 avaldanud seisukoha, justkui ei saaks vaidlustaja saavutada vaidlustusega taotletavat eesmärki ehk hankelepingu tühisust RHS § 197 lg 3 p 1 alusel, mistõttu ei saa vaidlustust menetleda. Vaidlustaja selle seisukohaga ei nõustu. 2.1.2 Vaidlustuse esitamiseni viinud ja hankija vastusest nähtuvad asjaolud ei osunda vaidlustuse menetlemise takistusele, mis välistaks selle läbivaatamise. Vaidlustuse läbivaatamise teel ei ole sellist ületamatut menetlustakistust, mida hankija väidab seal olevat. Hankijal ei ole õnnestunud sellist takistust vaatamata pahausksele käitumisele ja oma õiguste kuritarvitamisele luua. Asjaolud, et vaidlustaja ei vaidlustanud 30.09.2025.a teadet ning et vaidlustatud hankeleping on vaidlustuse ajaks uuesti sõlmitud, ei välista käesoleval juhul siiski hankelepingu tühisuse tuvastamist. 2.1.3 Hankija vaidlustuste-eelsest ja -aegsest käitumisest ning vastusest vaidlustusele nähtub ilmekalt, et hankija on püüdnud küll kõigiti luua menetlustakistuse tekkimise näivust, kuid tegelikult sellist takistust siiski ei esine. Muuhulgas ja eeskätt ei loo sellist takistust antud juhul RHS § 121 lg 2 sätestatu, mille kohaselt kui hankija on esitanud vabatahtliku teate ning kohaldanud kohustuslikku ooteaega, ei ole hankeleping tühine. 2.1.4 Esiteks ei nõustu vaidlustaja sellega, et hankija poolt 30.09.2025.a esitamispäevaga kuvatav teade riigihankeregistris (hankes nr 300990) oleks vaideldamatult käsitletav hankija vabatahtliku teatena, mille alusel pidi vaidlustaja mõistma ooteaja kohaldamist ning lepingu sõlmimist alles selle möödumisel. Teade, mis kuvab menetluse liigiks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse ning osundab seisundile „täitmisel“, ei saa siduda teate mittevaidlustajat sõlmitud hankelepingu vaideldamatu kehtivusega. 2.1.5 Teiseks – RHS § 192 lg 1, mis reguleerib vaildustusmenetluse alustamist, sätestab, et vaidlustuskomisjon hindab ühe tööpäeva jooksul vaidlustuse 5  laekumisest arvates selle vastavust RHS 8. peatükis sätestatud nõuetele. VAKO on võtnud vaidlustaja vaidlustuse menetlusse kahel korral, seega hinnanud vaidlustused vastavaks vaidlustusmenetluses kehtivatele nõuetele. Kui hankija (eel)teate avaldamine ja selle mittevaidlustamise tähendus oleksid nii ilmselgelt just sellised nagu hankija seda väidab, oleks VAKO sellele kahtlemata vaidlustust saades ise osundanud ega vajanuks teate tähenduse mõistmiseks selle sisustamist hankija poolt. 2.1.6 Kolmandaks - VAKO 21.10.2025.a otsuse p 5 sedastuse kohaselt tekib vaidlustajal õigus vaidlustada lepingu siis, kui selle kohta avaldatakse vastav teade registris. Selle otsuse peale hankija kaebust ei esitanud, järelikult nõustus temagi VAKO vastava seisukohaga, mis omakorda välistab ühtlasi vaidlustamisõiguse puudumise. 2.1.7 Neljandaks – olukorras, kus hankija on avaldanud vaidlustajale hankelepingu uue operaatoriga (kolmas isik) sõlmimist hiljemalt seisuga 02.10.2025.a juba üleandmispäeva teates ning on avaldanud 30.09.2025.a hanke kohta teate märkega “täitmisel” ning on vaidlustusmenetluse ajal väitnud siiski lepingu mittesõlmimist, ei saa olla välistatud hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamine ja sisuline läbivaatamine. Hankija käitumine ei ole olnud heauskne ega anna talle alust järeldada, et AS-ga Järva Haldus lepingu sõlmimine on olnud lubatav ega ole enam vaidlustatav. Hankija on esitanud vabatahtliku teate selle esitamise õigust kuritarvitades, selle teate esitamise fakti najal hankelepingu sõlmimise kohustusest kõrvalehoidumise näilise lubatavuse tekitamiseks. 2.1.8 Viiendaks kinnitab hankelepingu tühisuse nõude esitamise, läbi vaatamise ja rahuldamise võimalikkust seesama õiguskirjandus (Riigihangete seadus Kommenteeritud väljaanne, Juura, 2025), millele hankija ise fragmentaalselt osundanud on. Selline võimalikkus ei tähenda seejuures mitte RHS § 121 lg 2 normi „sisutuks ja mõttetuks tõlgendamist“, nagu hankija väidab, vaid hoopiski selle normi tegeliku eesmärgi tunnustamist, millisele vajalikkusele osundavad samad RHS kommentaarid. 2.1.9 Riigihangete seaduse asjakohased kommentaarid tuginevad õiguskaitsedirektiivi 89/665 EMÜ art 2d lg 4 selgele normile ja seda käsitlevale Euroopa Kohtu lahendile C-19/13 Fastweb, mille p 40 märkis kohus, et seda normi tuleb tõlgendada kitsalt. Samas p 42 märkis kohus, et riikidel ei ole pädevust käsitleda hankelepingu tühisust erinevalt direktiivi art 2d sätetest. Seega ei ole RHS § 121 lõikel 2 sellist vaidlustaja vaidlustusõigust piiravat tähendust, nagu hankija väidab. Hankija on oma vastuse sisust nähtuvalt tegelikult vaidlustaja vaidlustusõigust ka ise möönnud ja jaatanud, sest vastus on sisuline ja mahukas ega koosne ainult taotlusest vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks. 2.1.10 Direktiivi 89/665 EMÜ art 2d lg 4 kohaselt on tühisuse välistamiseks vaja lisaks RHS § 121 lg 2 sätestatule tuvastada veel kolmaski eeldus ja nimelt see, et enne otselepingu sõlmimist peab hankija olema veendunud, et see on hanketeadet avaldamata lubatav. Järelikult ei ole hankelepingu tühisuse võimaluse välistamiseks piisav vaid vabatahtliku teate pealkirjaga teate esitamise fakt koos pärast määratud ooteaega lepingu sõlmimise faktiga. Tegemist on küll kahe vajaliku asjaoluga, kuid need asjaolud vajavad lepingu tühisuse 6  välistamise võimaluse saabumiseks siiski veel kolmandagi tingimuse samaaegset vaieldamatut kontrollitavat ja tõendatud esinemist. Seda kolmandat tingimust – hankija tõsikindlat ja kontrollitavalt kujunenud veendumust otselepingu lubatavusest antud juhul täiesti selgelt ei esine. 2.1.11 RHS kommenteeritud väljaande § 121 kohta on kommentaarides 29 ja 30 osundatu, mida vaidlustaja peab siinkohal vajalikuks kogu ulatuses (vaidlustaja rõhutused paksendatult) ära tuua: 2.1.12 29. RHS § 121 lg 2 kohaselt ei ole hankeleping tühine, kui i) hankija on esitanud RHR-le vabatahtliku teate vastavalt RHS § 76 ja ii) hankija on kohaldanud RHS § 120 g 2 ooteaega vabatahtliku teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. Õiguskaitsedirektiividest tuleneb veel üks eeldus, mida RHS § 121 lg 2 otseselt ei nimeta: hankija peab olema arvamusel, et lepingu sõlmimine ilma teate eelneva avaldamiseta ELT-s on lubatud (õiguskaitsedirektiivide art 2d lg 4 esimene taane). Kooskõlalise tõlgendamise põhimõttest lähtuvalt tuleb RHS § 121 lg 2 kohaldamisel arvestada seega kolme eeltingimusega. Vabatahtliku teate esitamise õigust ei tohi kuritarvitada, st kasutada seda, kui hankija tegelikult mõistab HT esitamise kohustuslikkust. Kui vabatahtliku teate avaldamine lähtuks üksnes hankija suvast, võimaldaks see hankelepingu sõlmida ebaseladuslikult otsustuskorras, kus hankija täidab minimaalsed formaalsused ja riskib minimaalse sanktsiooniga. HT avaldamata jätmise otsuse kontrollimisel peab kohus hindama, kas hankija toimis seda otsustades “hoolikalt” ja kas ta “võis eeldada”, et tal oli õigus HT avaldamata jätta. Järelikult vabatahtliku teate esitamine ja ooteaja kohaldamine üksi ei ole piisavad, et kindlustada õigusvastase otselepingu kehtivus. Lisaks peab hankija olema põhjendatud arvamusel, et HT esitamata jätmine on konkreetsel juhul lubatav. Kui hankija on tegutsenud ilmselgelt kavatsusega HT avaldamise nõuet eirata, võimaldab ainult lepingu tühisus tagada hoiatava ja tõhusa sanktsiooni. 2.1.13 30. Vabatahtlik teade peab sisaldama hankija põhjendusi, miks ta otsustas sõlmida lepingu ilma HT avaldamiseta. Just nende põhjenduste kaudu on võimalik kontrollida hankija hoolsuskohustuse täitmist ja hinnata, kas hankijal oli üldse tõsiseltvõetavaid kaalutlusi otselepingu sõlmimiseks. Need kaalutlused ei pea tagantjärele kontrollides viima tingimata järelduseni, et hankijal oli õigus otseleping sõlmida. Vastasel korral oleks vabatahtliku teate avaldamise instituut mõttetu ega teeniks õiguskindluse tagamise eesmärki. Hankeleping ei ole seega tühine isegi juhul, kui hiljem selgub, et tegelikult ei olnud HT avaldamata jätmine lubatav. Küll aga peavad hankija põhjendused olema asjakohased ja viitama hoolikale kaalumisele. 2.1.14 Hankija vastusest nähtub, et ta on hankelepingu kehtivuseks vajaliku kolmanda tingimuse nõutavusest teadlik. Nimelt on hankija vaidlustusele esitatud vastuse p 11 väitnud, et „kaalus hoolikalt hankelepingu sõlmimise eeldusi, kaasates selleks vähemalt ühe advokaadibüroo ning nagu hankijale nähtus ministeeriumi ja prokuratuuri seisukohtadest, leidsid nemadki, et AS-iga Järva Haldus hankelepingu sõlmimine on RHS § 12 alusel lubatav. Seega oli hankija hankelepingu sõlmimist hoolikalt kaalunud ning aluseks võtnud 7  asjakohased põhjendused, mida kinnitasid ka riigiasutuste seisukohad.“ Riigihangete seaduse viidatud kommentaaridest nähtuva kolmanda tingimuse tunnustamiseta ei oleks hankijal olnud vähimatki põhjust vastuses selliste väidete esitamiseks. 2.1.15 On oluline, et ehkki hankija on selliselt argumenteerides püüdnud vastuses vaidlustusele luua kujutlust asjakohastest põhjendustest ja hoolikast kaalumisest kui lepingu kehtivuseks vajalikust kolmandast eeldusest, on need põhjendused esitatud alles 10.11.2025.a vastuses vaidlustusel. Mitte kusagilt aga ei nähtu mitte mingisuguseid vastavaid kaalumisi enne otselepingu sõlmimise otsustamist, mis vastustaja esitatud tõenditest nähtuvalt sündis tegelikult juba 29.08.2025.a AS Koeru Hooldekeskus nõukogu koosolekul. Vastupidi, käesolevale dokumendile lisatud vaidlustaja esindajate 17.09.2025.a ja 02.10.2025.a pöördumistest nähtub, et hankija oli eelteate esitamise ajaks (ehk ajaks, mil ta alustas õigusnäivuse loomist) hästi teadlik otselepingu sõlmimise lubamatusest (lisad 2 ja 9). 2.1.16 Hankija põhjendused, miks ta otsustas sõlmida lepingu ilma HT avaldamiseta, peavad olema tuvastatavad otselepingu sõlmimise otsustamise aja seisuga ja kajastatud ka vabatahtlikus teates, mitte hilisemast vastusest vaidlustusele. Vabatahtliku teatena pealkirjastatud teates on põhjendustena esitatud p 6 tekst sõnastuses: Muu põhjendus: Aktsiaselts Koeru Hooldekeskus sõlmib RHS § 12 lg 4 ja 5 alusel hankelepingu AS-ga Järva Haldus. 2.1.17 Vabatahtlikus teates esitatud väidetav põhjendus sisaldab tegelikult üksnes sisetehingu tegemise deklaratsiooni, kuid ei sisalda olemuslikult mitte ühtegi põhjendust just sellist liiki tehingu tegemiseks just sellise isikuga. Sellist teksti vabatahtlikus teates ei saa lugeda asjakohaseks põhjenduseks, mis viitaksid hoolikale kaalumisele. AS-ga Järva Haldus sisetehingu tegemise deklaratsioon sisaldab üksnes viidet sisetehingu tegemise õiguslikule alusele, aga mitte ühtegi viidet mistahes hoolsusega (isegi mitte ebapiisavale) kaalumisele. Midagi tegelikult üksnes deklareeriv lause ei muutu põhjenduseks vaid sellest, et talle lisada ette sõna „põhjendus“. 2.1.18 Seda, et hankija vabatahtlik teade tegelikult hankija asjakohaseid põhjendusi ei sisalda ja mistahes kaalumisele ei viita, on mõistnud hankija isegi, asudes seda lünka täitma hilinenult vastuses vaidlustusele. Sellised argumendid tuleb jätta vaidlustuse läbivaatamisel ja vaidlustatud tehingu tühisuse hindamisel tähelepanuta. Seejuures ei nähtu ka hankija vastusest asjakohaseid põhjendusi ega hoolsat kaalumist Koeru Hooldekeskusele soojusenergia edaspidiseks ostmiseks just sisetehinguga. 2.1.19 Hankija vastuse kohaselt kaalus ta hankelepingu sõlmimise eeldusi hoolikalt, kaasates selleks vähemalt ühe advokaadibüroo. Selle väite juures osundab hankija joonealuse viitega, et „Hankijat nõustasid vaidlustajaga lepingu ülesütlemisel ja/või AS-iga Järva Haldus lepingu sõlmimise ettevalmistamisel kaks advokaadibürood.“ Milliseid konkreetseid büroosid ja kuidas hankija täpselt mille analüüsimiseks, millistele küsimustele vastuste leidmiseks ja milliste argumentide kaalumiseks kaasas, hankija avaldanud ega tõendanud ei ole. Seega on tegemist hankija paljasõnaliste väidetega üldse mõne advokaadibüroo asjakohase kaasamise kohta. Nagu märgitud, on hankija 8  teadmine otselepingu sõlmimise lubamatusest tuvastatav vaidlustaja esindaja 17.09.2025.a kirja ja 02.10.2025.a kirjaga (vastavalt lisad 2 ja 9). Vastuväited sisetehingu lubatavusele sisalduvad ka maakohtusse esitatud hagis, mille menetlusse võtmisest hankija seaduslik esindaja teate registritesse ilmnemise ajal samuti teadlikuks sai. 2.1.20 Hankija vastusele lisatud nõukogu koosoleku protokollist nähtub küll see, et ta kaasas ühe advokaadibüroo vaidlustajaga sõlmitud lepingu üles ütlemisele (millele joonealune viide tegelikult osundab). Protokollist ei nähtu aga mitte kusagilt, et üleüldse oleks arutatud otselepingu sõlmimise lubatavust AS-ga Järva Haldus. Et hankija oleks kaasanud mõne advokaadibüroo sisetehingu tegemise lubatavuse analüüsiks, et veenduda selle lubatavuses, mis täidaks õiguskaitsedirektiivi art 2d lg 1 esimeses taandes esitatud eelduse, see hankija esitatud tõenditest ei nähtu. Ühe advokaadibüroo poole ühe konkreetse küsimusega (kas lepingu lõpetamine SW Energiaga toob kaasa kulutused) pöördumine ei anna alust väita, et sama advokaadibüroo või mõni muu advokaadibüroo poole pöörduti veel ka mingite teiste küsimustega. 2.1.21 Tegelikult nähtub hankija enda esitatud AS Koeru Hooldekeskus 29.08.2025.a nõukogu koosoleku väidetava protokolli väljavõttest, et lepingu sõlmimine AS- ga Järva Haldus otsustati tegelikult juba just sellel koosolekul, kuid seda mitte sisetehingu lubatavuse kaalutlusel, vaid puhtpragmaatilistel ja fiskaalsetel kaalutlustel. Sisetehingu lubatavust ja selles veendumist ja järelikult ka hoolsa hankija tegevuse kontrollitavust protokollist ei nähtu. Seejuures on tegemist ainsa hankija tegevuse kontrollimiseks olemasoleva dokumendiga, mis nähtub VAKO-le 10.11.2025.a esitatud 29.10.2025.a allkirjastatud operaatorlepingust, mille preambuli punktis C nähtuvalt on lepingu sõlmimise aluseks just seesama 29.08.2025.a nõukogu koosolek. 2.1.22 AS Koeru Hooldekeskus 29.08.2025.a protokolli kohaselt (vaidlustaja rõhutused paksendatult): - Kuulati: R. Lass selgitas, et nii SW Energia OÜ kui Järva Haldus AS esindajad on koosolekule kutsustud, et nõukogu liikmed saaksid neile otse küsimusi esitada, otsustada millise firmaga edasi läheme /…/; - Kuulati: T. Tammik selgitas, et Järva Haldus AS on Järva vallas teinud head tööd ja nelja aasta jooksul ei ole ühtegi probleemi olnud. Kui me saame nendelt parema hinna ja lahendused on sarnased, siis minul on lihtne öelda, et oma valla ettevõte, kes on taganud igakülgse toe ja kütte toimimise on eelistatud. - OTSUSTATI ühehäälselt: 1.1 Lõpetada leping SW Energia OÜga nende lepingust tuleneva kuuajalise etteteatamisega ja alustada läbirääkimisis Järva Haldus ASga uue lepingu osas fikseeritud hinnaga mitte rohkem kui 78,71 MWh. Hinna sees on ka katlamaja investeering. Kui hind muutub ülespoole, siis uuesti nõukoguga läbi rääkida; 2.1.23 Nagu näha, siis riigihankeõigus ega sellest tulenevad sisetehingu kehtivuseks vajalikud eeldused ei ole pälvinud nõukogu liikmete vähimatki tähelepanu ega arutelu. 9 2.1.24 Lisaks viitab protokolli olulises ulatuses katmine võimalusele, et hankija varjab selles osasid, mis võiksid tõendada sisetehingu faktilist sõlmimist juba enne vabatahtliku teate esitamist või mingit muud sisetehingu keelatusse puutuvat olulist asjaolu. On märkimisväärne, et hankija on varjanud protokollist selgelt ka osa 1. päevakorrapunkti (AS Koeru Hooldekeskusele kuuluva kaugkütte katlamaja võimalikud arengud) kohta vastu võetud otsustest – nähtav on üksnes otsus 1.1, mis viitab aga veel vähemalt ühe otsuse olemasolule selles küsimuses (mis oleks siis 1.2). Vastasel korral ei oleks 1. päevakorrapunkti osas vastu võetud otsuste alapunktideks jaotamisel mingit mõtet. Selliselt ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga hankija mistahes väidete kinnistamiseks. 2.1.25 Kõrvutades nõukogu koosoleku protokolli ja VAKO-le esitatud operaatorlepingut on selge, et hankija sõlmiski otselepingu AS-ga Järva Haldus protokollist nähtuvatelt tingimustel. Sellele viitab nii protokollist kui ka operaatorlepingust nähtuv MWh maksumus 78,71 eurot, aga ka protokolli lk 3 AS Järva Halduse juhataja A. Sapase selgitus: Ka siia võiks paigaldada pelletikütte konteinerkatlamaja, mis on ainult ühe aasta töötanud. Selle soetusmaksumus on 52 000 eurot ja kui selle paika saab, siis see investeering on maksimaalselt 70 000 eurot. Tänase seisuga tuleks hind 78,71 MWh +käibemaks. 2.1.26 Operaatorlepingu p 3.1 ja 3.2.3 nähtuvalt ongi soojatootmine ette nähtud pelletiküttega ja nagu lisatud fotodest (lisad 4 – 7) nähtub, paigaldas AS Järva Haldus konteinerkatlamaja juba 01.10.2025.a. Järelikult oli esimene ebaseaduslik otseleping poolte vahel sõlmitud enne riigihangete registris mistahes teate avaldamist ja kogu hilisem protseduur on ette võetud õiguse kuritarvitamise ja ebaseadusliku lepingu seadustamise eesmärgil. 2.1.27 Et hankija juhatuse liikmed oleksid pärast 29.08.2025.a nõukogu koosolekut ja enne AS-ga Järva Haldus sisetehingusse astumise alustamist nõukogu otsust täiendavalt kaalunud, ei nähtu mitte millestki. Sisetehingu tegemine oli faktiliselt ja sisuliselt otsustatud juba samal nõukogu koosolekul ja just selle koosoleku protokolli alusel tuleb hinnata, kas õiguskaitsedirektiivi art 2d lg 4 esimese taande eeldus – veendumus sisetehingu lubatavusest – oli hankija juhtorganitel olemas või mitte. Ka selle protokolli alusel mingit veendumust sisetehingu lubatavusest selle tehingu tegemise otsustamisel ei kujundatud ega olnud. 2.1.28 Hankija on vastuses vaidlustusele osundanud ka rahandusministeeriumi ja prokuratuuri seisukohtadele ning pidanud neid hankija otsust toetavateks dokumentideks, kuid siinjuures on hankija jätnud kõrvale tõsiasja, et ei rahandusministeerium ega prokuratuur ei olnud 30.09.2025.a teate esitamise ajaks vaidlustaja pöördumisi veel saanudki, veel vähem neile vastanud. 2.1.29 Dokumendid, mis koostati pärast vabatahtliku teate esitamist ja millele vabatahtlikus teates mistahes viisil ei viidata ja millele viidata ei saakski, tuleb hankija hoolsuskohustuse hindamisel õiguskaitsedirektiivi art 2d lg 4 rakendamisel tähelepanuta jätta. Hankija väide, et „oli hankija hankelepingu sõlmimist hoolikalt kaalunud ning aluseks võtnud asjakohased põhjendused“, on antud juhul täiesti sisutu, sest seda väidet ei kinnita mitte ükski hankija esitatud ega muul viisil asja juurde kuuluv tõend. 10 2.1.30 Lisaks ei nõustu vaidlustaja Rahandusministeeriumi ametniku 16.10.2025.a seisukohaga, sest selles viidatud Euroopa Kohtu praktika ei haaku käesoleva kaasusega ega vaidlustuses viidatud Eesti Riigikohtu halduskolleegiumi käsitlusega. Kuna see otsus ei ole vaidlustatav ja kuna VAKO 21.10.2025.a otsusest ilmnes vaidlustajale, et lepingut veel ei olegi, on alati võimalus esitada Rahandusministeeriumile uus avaldus. Kuigi abiprokuröri 16.10.2025.a koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade oli vaidlustatav, ei teinud vaidlustaja seda samuti 21.10.2025.a ilmnenud põhjusel, et lepingut veel sõlmitud ei ole. Kuriteokaebuse uuesti esitamine on samuti jätkuvalt võimalik. 2.1.31 Eeltoodust tulenevalt ei loo üksnes vabatahtliku teate avaldamise ja lepingu sõlmimise fakt vaidlustuse läbivaatamiseks menetlustakistust, mis annaks aluse jätta vaidlustus hankija taotluses märgitud alusel läbi vaatamata. Vaidlustus tuleb sisuliselt läbi vaadata ja läbivaatamisel tuleb kontrollida hanketeate avaldamata jätmise ja vabatahtliku teate esitamisega seotud asjaolude põhjendatust. Sealhulgas tuleb kaaluda, kas hankija tegevus registrisse andmete sisestamisel eelteate esitamise sooviga selliselt, et välja tuleb teavitus juba täitmisel olevast lepingust, täidab õiguskaitsedirektiivi art 2d lg 4 teises taandes sätestatud eelduse, s.t kas selline eksitav ja valitud menetlusliigi põhjendusi mittesisaldav teade täidab eelteate tingimused. 2.1.32 Lahendis C‑19/13 Fastweb märkis Euroopa Kohus p 48, et teates avaldatud põhjendusest peavad selgelt ja ühemõtteliselt ilmnema põhjused, miks hankija asus seisukohale, et ta võib sõlmida lepingu ilma hanketeate eelneva avaldamiseta, mis võimaldavad huvitatud isikutel otsustada täielikult teavitatuna, kas on tarvis pöörduda vaidlustuste läbivaatamise eest vastutava asutuse poole, ning võimaldavad viimati nimetatud asutusel teostada tulemuslikku kontrolli. Selliseid põhjendusi hankija teatest ei nähtu. 2.1.33 Tuleb märkida sedagi, et viidatud kohtuasjast C‑19/13 Fastweb p 28 ja 30 nähtuvalt tühistaski põhikohtuasja käsitlenud Itaalia kohus väljakuulutamiseta hankemenetluses sõlmitud lepingu just sellepärast, et asjas ei tuvastatud valitud hankeliigi kohaldamise põhjendusi, vaid selle, et leping sõlmiti otstarbekuse kaalutlustel, et vältida kulusid ja kohanemisaega. Ka käesolevas vaidluses nähtub hankija 29.08.2025.a protokollist, et otselepingu sõlmimise kasuks otsustati puhtmajanduslikel kaalutlustel, arvestades AS Järva Haldus pakutud soojusenergia hinda, kaalumata seejuures üldse temaga otselepingu sõlmimise seaduslikkust. Vaidlustuse saatus käesoleval juhul ei saa üsnagi võrreldavate asjaoludega menetluse tõttu erineda viidatud kohtuasja lahendist. 2.2 Vastus taotlusele, kui VAKO siiski otsustab vaidlustuse läbi vaadata, jätta vaidlustus rahuldamata RHS § 197 lg 1 p 4 alusel. Vaidlustaja palub jätta hankija taotluse rahuldamata ja vaidlustuse rahuldada, kuna vaidlustusest ja käesolevast menetlusdokumendist nähtub ja hankija ei ole lükanud ümber, et tema sõlmitud hankeleping on tühine. Hankijal ei olnud Koeru Hooldekeskusele soojusenergia ostmiseks põhjendatud vajadust ega õiguslikku võimalust sisetehinguga avaliku hankemenetluse raames sõlmitud lepingu asemel. Hankija on avaldanud vabatahtliku teate oma õigusi kuritarvitades ja avalikkust eksitades ning sõlminud AS-lt Järva Haldus sisetehinguga endale soojusenergia ostmiseks lepingu selleks õigust omamata. 11 2.3 Vastus taotlusele, kui VAKO otsustab vaidlustuse läbi vaadata ja tuvastab tühisuse asjaolu olemasolu, siis jätta hankeleping RHS § 197 lg 3 p 2 alusel jõusse. 2.3.1 RHS § 197 lg 3 p 2 alusel hankelepingu jõusse jätmise eelduseks on avaliku huvi olemasolu, mida võidakse hankelepingu tühisuse korral kahjustada. Vaidlustaja on seisukohal, et mitte mingit avaliku huvi kahjustamise ohtu vaidlustuse rahuldamisel ja hankija sõlmitud sisetehingu tühisuse tuvastamisega ei kaasne ning seetõttu tühise hankelepingu mistahes ajaks kehtima jätmiseks alust ega vajadust ei ole. Taotlus moonutab tegelikke elulisi asjaolusid ning on manipuleeriv. 2.3.2 Vaidlustaja kinnitab, et jätkab siiani vaidlusaluse katlamaja valdamist ja hankijale soojusenergia müümist, hankija omalt poolt jätkab selle ostmist ja võimaldab vaidlustajal katlamaja vallata. Hankija ei ole võtnud katlamaja valdust üle ega andnud seda üle AS-le Järva Haldus. AS Järva Haldus ei ole alustanud hooldekeskuse kütmist selleks enda poolt loodud vaidlustaja kasutatavat katlasüsteemi dubleeriva süsteemi abil, mida vaidlustaja ei takista ja takistada ei saagi. 2.3.3 Vaidlustaja on avaldanud ja kordab oma huvi soojusenergia jätkuva müümise vastu hankijale, mida kinnitab veenvalt ka tsiviilkohtusse esitatud hagi soojusenergia müügilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Hankijal ei ole mitte mingit põhjust väita, et vaidlustaja võiks vaidlustuse rahuldamisel kaotada Koeru Hooldekeskusele soojusenergia müümise vastu huvi ja võiks soovida selle tegevuse lõpetada. Tegemist on vaidlustaja põhitegevusega, mille toimepidevuse vastu on tal lihtsalt äratuntav igakülgne huvi. Olles jätkuvalt seisukohal, et temaga sõlmitud hankelepingu ülesütlemine 03.09.2025.a ei oma õiguslikku toimet, jätkab vaidlustaja 2018.a sõlmitud lepingu täitmist ja soovib jätkata seda ka vaidustuse rahuldamisel. 2.3.4 Hankija osundus avaliku huvi ohtu sattumise võimalusele on küüniline, arvestades asjaolu, et hankija ise nõudis vaidlustajalt katlamaja valduse üleandmist seisuga 02.10.2025.a, kuid on nüüdseks avaldanud, et sõlmis lepingu AS-ga Järva Haldus alles justkui 29.10.2025.a. Seega oleks hooldekeskuse elanikud ja töötajad jäänud hankija nõuetele allumisel vajaliku soojusenergiata hoopis juhul, kui vaidlustaja olekski katlamaja valdusest temalt nõutud päeval loobunud. Hankija püüab omistada enda hoolimatust alatul viisil vaidlustajale, kes on tegutsenud just selgelt avalikku huvi järgivalt ja inimestest hoolides. 2.3.5 Just vaidlustaja juhtis inimeste ohtu sattumisele hankija ja tsiviilkohtu tähelepanu, kui nõudis hagi tagamise korras talle katlamaja valduse ja soojusenergia tarnimise võimaluse säilitamist menetluse ajaks. Vaidlustajalt 02.10.2025.a ehk keset kütteperioodi katlamaja valdust välja nõudes, ilma et tal oleks selleks ajaks olnud sõlmitud järgmist lepingut uue operaatoriga (nagu ta nüüdseks väidab), ei hoolinud hankija avalikust huvist ega haavatavas seisus klientide ega töötajate eludest ja tervistest. 2.3.6 Tõele ei vasta ka hankija väide, et hankelepingu puudumisel ei oleks hankijal 12  mistahes õiguslikke võimalusi vältida soojavarustuse katkemist, kui kolmas isik ei saa seda hankelepingu tühisuse tuvastamise tõttu seaduslikult käitada. Lisaks sellele, et vaidlustaja tegelikult soojusenergiaga varustamist katkestada ei kavatsegi, on hankijal endal ka näiteks võimalus võtta õigeks vaidlustaja esitatud tsiviilhagi, mis seokski lepingu pooled vastuvaidlematult ja igati kehtivalt juba varem sõlmitud lepingu tähtajaks. Ka on hankijal võimalus nõustuda hagi tagamisega ja sõlmida näiteks kokkulepe õigussuhte ajutiseks reguleerimiseks kohtuvaidluse ajaks. 2.3.7 Arvestades vaidlustaja selget huvi lepingu täitmise jätkamise ja hooldekeskuse kütmise jätkamise vastu, puudub mistahes vaidlustajast lähtuv oht soojusenergia varustamise katkemisele. Samuti puudub ülekaalukas avalik huvi tühise lepingu kehtima jätmise vastu olukorras, kus hankijal on õiguslikult võimalik jätkata varasemat õigussuhet vaidlustajaga. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Taivo Ruus, vandeadvokaat SW Energia OÜ lepinguline esindaja Lisad: 1. Hankija 16.09.2025.a kiri ülevõtmispäevast 02.10.20205 2. Vaidlustaja esindaja 17.09.2025.a vastus lepingu ülesütlemisele 3. Fotode saatmine e-kirjaga 01.10.2025 4. Foto konteinerkatlamajast Koerus 5. Foto Konteinerkatlamajast Koerus 6. Foto Konteinerkatlamajast Koerus 7. Foto Konteinerkatlamajast Koerus 8. Hagimaterjalide kättesaamine e-toimikus 9. SW Energia avaldus 02.10.2025.a aktsionäridele 10. Täitmise selgitus riigihangete registris 11. SW Energia ettepanek läbirääkimisteks 22.10.2025 13 From: Kadri Meriste To: Taivo Ruus Cc: Vadim Nogtev Subject: FW: Koeru hooldekeskuse konteiner Date: Wednesday, 1 October 2025 16:21:23 Attachments: image001.png 1000009046.jpg 1000009049.jpg 1000009047.jpg 1000009043.jpg 1000009044.jpg 1000009045.jpg 1000009052.jpg Tere! Edastan Koeru Hooldekeskuse katlamaja juurde toodud Järva Halduse konteinerkatlamaja pildid ja vaated seinast, mille kaudu soovitakse luua ühendus soojuse jaotustorustikuga olemasoleva katlamaja seest. Lugupidamisega Kadri Meriste Vastavuskontrolli spetsialist SW Energia OÜ +372 5677 6231 [email protected] www.swenergia.ee From: Janek Tiik <[email protected]> Sent: kolmapäev, 1. oktoober 2025 16:00 To: Kadri Meriste <[email protected]> Subject: Koeru konteiner KATLAMAJA ÜLEVÕTMISPÄEVA AVALDUS Adressaat: SW ENERGIA OÜ registrikood 11963782 e-post: [email protected] aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paikuse alev, Tehnika tn 1, 86602 Adressaat: AS Järva Haldus registrikood: 10117967 e-post: [email protected] aadress: Järva maakond, Järva vald, Koeru alevik, Paide tee 5, 73001 Kuupäev: 16.09.2025 Avaldaja: AS Koeru Hooldekeskus registrikood 16776116 e-post: [email protected] aadress: Järva maakond, Järva vald, Koeru alevik, Ida tn 2, 73001 Vastavalt 12.07.2018 sõlmitud hankelepingule nr 3.2.-1.5. (edaspidi leping) ostab AS Koeru Hooldekeskus (edaspidi ostja) SW ENERGIA OÜ-lt (edaspidi müüja) soojusenergiat. Võttes aluseks lepingu punkti 4.6. kus pooled kinnitavad, et ostja poolt antakse müüja kasutusse töötav katlamaja, mis üleandmise hetkel varustab hooldekeskust soojusenergiaga ning tuginedes lepingu punktile 5.1.13., mis sätestab, et lepingu korralisel lõppemisel teostatud investeeringuid müüjale ei hüvitata ega müüja ei tohi neid eemaldada ega ära viia. Ostja soovib koos müüja ja uue operaatoriga 02.10.2025 viia läbi ülevõtmispäeva, kus ostja ja uus operaator veenduvad, et lepingu lõppedes antakse ostjale üle töökorras katlamaja. Lugupidamisega [ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT] Rünno Lass AS Koeru Hooldekeskus juhatuse liige