Muudatusettepanekute loetelu eelnõu 728 SE teiseks lugemiseks

Annely Akkermann Riigikogu rahanduskomisjon Meie 12.11.2025 nr 5-1/4903-1 [email protected] Muudatusettepanekute kavand hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks Austatud proua Annely Akkermann Saadame hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (728 SE) teiseks lugemiseks muudatusettepanekute loetelu kavandi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Evelyn Liivamägi finants- ja maksupoliitika asekantsler Lisa: Muudatusettepanekute loetelu kavand Kersti Rahlin 5885 1391 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  KAVAND komisjonis 13.11.2025 Teine lugemine 728 SE II Muudatusettepanekute loetelu hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks 1. Teha eelnõus järgmised muudatused: 1.1 Muuta eelnõu § 1 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: “1) paragrahvi 2 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “Panus on käesoleva seaduse tähenduses mängus osalemise eest tasutud rahasumma, hasartmängus osalemise õiguse saamise eesmärgil võetav rahaliselt hinnatav kohustus või krüptovara.”: Selgitus: Korrigeeritakse sõnastust selliselt, et jäetakse välja see osa, mis sätestas rahaliste vahendite ja krüptovara laekumise eritingimuse. Kuna hasartmänguseaduse § 2 lõige 2 “panuse” legaaldefinitsiooni ning panuse tegemine krüptovaras ja rahaliselt hinnatava kohustuse võtmisega on omane vaid kaughasartmängu mängimisel, siis on asjakohasem tõsta seni eelnõus sisaldunud muudatus rahaliste vahendite ja krüptovara laekumise eritingimuse kohta hasartmänguseaduse §-i 5, mis käsitleb kaughasartmängu. 1.2 Täiendada eelnõu § 1 punktiga 10, muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt ja sõnastada see järgmiselt: “10) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: (3) Kaughasartmängu mängimisel peab panus laekuma Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi poolt tegevusloa saanud krediidiasutuse, makseasutuse, e-raha asutuse või krüptovarateenuse osutaja vahendusel.”; Selgitus: Kuna hasartmänguseaduse § 2 lõige 2 reguleerib üldmõistet “panus”, siis on asjakohasem tõsta seni eelnõu § 1 punktis 1 sisaldunud muudatusettepanek rahaliste vahendite ja krüptovara laekumise eritingimuse kohta hasartmänguseaduse §-i 5, mis reguleerib kaughasartmängu mõistet. 2. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 5, muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt ja 1 sõnastada see järgmiselt: “10) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „3 ja 4“ tekstiosaga „3, 32 ja 4”;“. Selgitus: Hasartmänguseaduse § 2 lõige 6 reguleerib hasartmänge, millest tulenevatele kohustustele kohaldatakse võlaõigusseaduses sätestatud mittetäieliku kohustuse regulatsiooni. Eelnõuga hasartmänguseaduse §-i 2 lõikesse 5 lisatavale punktile 32 võlaõigusseaduse nimetatud regulatsiooni kohaldumiseks tuleb muuta hasartmänguseaduse § 2 lõiget 6. 3. Muuta eelnõu § 1 punkti 5 ja sõnastada see järgmiselt: “5) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: (61) Ühe hasartmängukorraldaja poolt käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 3 ja 32 nimetatud loteriide samaaegne korraldamine ei ole lubatud.”; Selgitus: Selguse huvides täpsustatakse muudatusega asjaolu, et hasartmänguseaduse § 2 lõike 5 punktides 3 ja 32 sätestatud loteriisid ei või samaaegselt korraldada üks hasartmängukorraldaja. 4. Muuta eelnõu § 1 punkti 7 ja sõnastada see järgmiselt: “7) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaughasartmäng on hasartmängu korraldamine viisil, kus : 1) hasartmängus osalemise õiguse üle otsustatakse, hasartmängu mängitakse ja mängu tulemus selgitatakse väljaspool hasartmängu mängukohta elektroonilise seadme vahendusel, sealhulgas Internetis või 2) hasartmängus osalemiseks võetakse vastu panuseid ja makstakse välja võite elektroonilise seadme vahendusel. “ Selgitus: Kaughasartmängu mõiste defineerimine läbi hasartmängu korraldamise viisi on asjakohane, kuna hasartmängu korraldamise viisi määrab hasartmängukorraldaja. Ka kehtivas seaduses on see selliselt defineeritud ning selle muutmiseks puudub vajadus. 5. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 8, muutes järgmiste punktide numeratsiooni vastavalt ja sõnastada see järgmiselt: “8) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: (11) Kaughasartmänguks ei peeta hasartmängu maismaa mängukohas ja Eesti laevaregistrisse kantud rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostaval laeval.”; Selgitus: Täienduse kohaselt ei ole kaughasartmänguga tegemist nende hasartmängude puhul, mida viiakse läbi maismaa mängukohas ja Eesti laevaregistrisse kantud rahvusvahelisel 2 meresõidul reisijatevedu teostaval laeval. Kui hasartmängu mängija viibib füüsiliselt maismaa hasartmängu mängukohas või Eesti laevaregistrisse kantud rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostaval laeval, siis nimetatud mängukohas või laeval läbiviidav mäng ei ole kaughasartmäng olenemata sellest kuidas tehakse panuseid või makstakse välja võite. 6. Muuta eelnõu § 1 punkti 8 ja sõnastada see järgmiselt: “8) paragrahvi 9 lõige 2 teist lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Hasartmängukorraldaja võib tegeleda ainult hasartmängu korraldamise, toitlustamise ning vaba aja ja kultuuriürituste korraldamisega ning hasartmängukorraldajaga samasse kontserni kuuluvatele äriühingutele hasartmängu korraldamisele vahetult suunatud tugiteenuste, sealhulgas raamatupidamise ja infotehnoloogia alal teenuste osutamisega.”; Selgitus: Tegemist on sõnastusliku muudatusega. Kuna toitlustamine ei kuulu tugiteenuste hulka, siis tuleb see esitada enne tugiteenuste loetelu. Samuti asendatakse sõna “konsolideerimisgrupp” äriseadustiku alusel defineeritud laiema terminiga „kontsern“. See võimaldab kontserni siseselt hasartmängu korraldamist toetavate tugiteenuste osutamist ka neile kontserni kuuluvatele äriühingutele, kellel puudub raamatupidamise seaduse kohaselt konsolideeritud aruandluse kohustus. Vaba aja ja kultuuriürituste korraldamine on sätestatud ka kehtivas hasartmänguseaduses hasartmängukorraldaja kõrvaltegevuste loetelus. Selguse huvides tuleks see eelnõus väljapakutud sõnastuses taastada. 7. Muuta eelnõu § 1 punkti 10 ja sõnastada see järgmiselt: “10) seadust täiendatakse paragrahviga 101 järgmises sõnastuses: „§ 101. Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll (1) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete audiitorkontroll on kohustuslik. (2) Hasartmängukorraldaja, kes ei ole Eesti asutatud äriühing, võib nimetada audiitorettevõtjaks isiku, kellele on väljastatud audiitorettevõtja tegevusluba Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi selleks volitatud asutuse poolt. (3) Audiitorettevõtja peab kontrollima hasartmängukorraldaja poolt omavahendite ja reservkapitali kohta kehtestatud nõuete täitmist eelmise majandusaasta aastaaruande esitamise seisuga ning tema finantsseisundit, majandustulemusi ja hasartmängumaksu deklareerimise aluseks olnud andmete õiguspärasust. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud audiitorkontrolli objekti üksikasjad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Hasartmängukorraldaja kohustub Maksu- ja Tolliameti või Rahapesu Andmebüroo nõudmisel esitama vandeaudiitori viimase allkirjastatud aruande viivitamatult, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul nõude saamisest arvates. Aruanne peab vastama lõikes 2 3 nimetatud liikmesriigis, kelle väljastatud tegevusluba on aruande allkirjastanud audiitorettevõtjal, aruandele esitatavatele nõuetele. (6) Maksu- ja Tolliametil on õigus kohustada hasartmängukorraldajat nimetama audiitorettevõtja, kui: 1) üldkoosolek või osaühingu juhatus ei ole audiitorettevõtjat nimetanud; 2) üldkoosoleku või osaühingu juhatuse nimetatud audiitorettevõtja on loobunud audiitorkontrolli tegemisest; 3) Maksu- ja Tolliameti hinnangul on audiitorettevõtja kaotanud usalduse.”; Selgitus: Lõike 1 muudatusvajadus tuleneb asjaolust, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ, artikli 3 lõike 1 kohaselt teevad kohustuslikke auditeid ainult vannutatud audiitorid või audiitorühingud, keda on tunnustanud kohustuslikku auditit nõudev liikmesriik. Nimetatud direktiiv käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit. Seetõttu oleks direktiiviga vastuolus võimaldada raamatupidamise aastaaruande kohustuslikku audiitorkontrolli teha laiemal isikute ringil kui audiitortegevuse seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud isikul (ehk Eesti audiitorettevõtjal). Lõikes 3 nimetatud audiitorkontrolli objekt ei ole osa raamatupidamise aastaaruandest, mistõttu võib nende andmete osas kohustuslikku audiitorkontrolli viia läbi ka muu isik, kui Eesti audiitorettevõtja. Lõike 2 täpsustus on vajalik selleks, et piirata Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi selleks volitatud asutuse poolt väljastatud tegevusloaga audiitorettevõtja poolt audiitorkontrolli tegemine vaid nendele hasartmängukorraldajatele, kes ei ole asutatud Eestis. Eestis asutatud hasartmängukorraldaja peab audiitorkontrolli tegemiseks nimetama audiitortegevuse seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud isiku, st Eestis tegevusluba omava audiitorettevõtja. Lõikesse 3 lisatud reservkapitali nõuetele vastavuse kontrollimine on vajalik, kuna hasartmängukorraldajal (välja arvatud hasartmänguseaduse § 9 lõikes 7 nimetatud mittetulundusühing) on kohustus moodustada täiendav reservkapital iga-aastastest puhaskasumi või muudest eraldistest, mida võib seaduse või põhikirja alusel kanda reservkapitali, mille suurus ei või olla väiksem kui 1/3 aktsia- või osakapitalist. Samuti on hasartmängukorraldaja kohustatud kandma igal majandusaastal täiendavasse reservkapitali vähemalt 1/7 puhaskasumist. Ka nende kohustuste täitmist peaks audiitorettevõtja hasartmängukorraldaja raamatupidamise aasaaruandele audiitorkontrolli tegemisel edaspidi kontrollima. Samuti on lõikes 3 tegemist keelelise korrektuuriga tagamaks lause ja selle osade selgus. Lõikes 4 toodud muudatusettepanek on vajalik selleks, et audiitorettevõtjale oleks selge ja arusaadav milliseid andmeid omavahendite, finantsseisundi, majandustulemuste ja hasartmängumaksu deklareerimise aluseks olnud andmete õiguspärasusele audiitorkontrolli tegemisel kontrollida. Audiitortegevuse standardid näevad ette täpsemad kohustuslikud audiitorkontrolli eeldused, mille seaduses sätestamine oleks ebaotstarbekas, kuid mille fikseerimist ei saa ka jätta kliendi ja audiitori omavaheliseks kokkuleppeks. Samuti võib olla mõistlik omada võimalust neid hasartmängukorraldajate tegevuse arenedes operatiivselt muuta ja täpsustada, milleks määrus on sobivam vahend kui seadus. Lõikes 6 on keeleline parandus, kuna audiitortegevuse seaduse kohaselt audiitorettevõtja nimetatakse. 4 8. Muuta eelnõu § 1 punkti 11 ja sõnastada see järgmiselt: “11) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tegevusloa saamiseks tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile taotlus, millele kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 70 lõike 3 punktides 3–11 ja lõikes 31 sätestatut. Tegevusloa taotluses tuleb märkida muuhulgas ka korraldatava hasartmängu liik, tegevusloa taotluse täitnud isiku nimi, ametikoht ja allkiri."; Selgitus: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 70 lõike 3 punktide 1 ja 2 kohaselt tuleb tegevusloa taotluses esitada teenuse pakkumise koha aadress, sealhulgas veebilehe aadress ning teenuse pakkumise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed kõigi teenuse pakkumise kohtade kohta. Hetkel kehtiva hasartmänguseaduse alusel peab selle info esitama alles korraldusloa esitamisel, kuna taotleja ei pea omama mängukohti tegevusloa taotluse menetlemise ajal, veelgi enam, tegevusloa taotlemise ajal ei pruugi taotleja teadagi, kus ta täpselt hasartmängu mängimise teenust pakkuma hakkab. Nt maismaa mängukoha puhul tuleb küsida linnavalituselt luba, mille andmine otsustatakse ainult siis kui tegevusluba juba on olemas. Seetõttu ei ole põhjendatud hasartmängu tegevusloa taotlusele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 70 lõike 3 punktide 1 ja 2 kohaldamine. Tegevusloa taotluses tegevusloa taotluse täitnud isiku nime, ametikoha ja allkirja märkimine on vajalik Maksu- ja Tolliametile selleks, et kontrollida kas taotluse esitanud isikul on õigus tegevusloa taotlus esitada. 9. Muuta eelnõu § 1 punkti 12 ja sõnastada see järgmiselt: “12) paragrahvi 17 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks”; Selgitus: Hasartmänguseaduse § 17 lõigetes 3 ja 4 sätestatud regulatsioonid peavad jääma kehtima. Maksu- ja Tolliamet võib vajada lõikes 3 nimetatud andmeid hasartmängu korraldamise tegevusloa andmise otsustamiseks. Kuna rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus nende andmete esitamist ei reguleeri, siis tuleb lõige 3 jätta senisel kujul kehtima. Lõikes 4 sätestatud regulatsioon reguleerib lõikes 3 nimetatud andmete esitamist, mistõttu peab ka see jääma kehtima. 10. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 13, muutes järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt ja sõnastada see järgmiselt: “13) asendada paragrahvi 17 lõikes 4 tekstiosa „lõigetes 2 ja 3“ tekstiosaga „lõikes 3“;“: Selgitus: Tegemist on normitehnilise muudatusega. Kuna eelnõu kohaselt tunnistatakse hasartmänguseaduse § 17 lõige 2 kehtetuks, siis tuleb sama paragrahvi lõikest 4 jätta välja viide lõikele 2. 5 11. Muuta eelnõu § 1 punkti 13 ja sõnastada see järgmiselt: “13) täiendada paragrahvi 18 lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Maksu- ja Tolliamet kooskõlastab tegevusloa andmise taotluse Rahapesu Andmebürooga, kes otsustab kooskõlastamise hiljemalt 60 päeva jooksul kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete esitamisest arvates. (32) Rahapesu Andmebüroo jätab taotluse kooskõlastamata, kui taotlus ei vasta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 70 lõike 3 punktides 3–11 ja lõikes 31 ning § 17 lõigetes 2 ja 5–9 sätestatud nõuetele.”; Selgitus: Lõike 31 muudatus on vajalik seetõttu, et Rahapesu Andmebüroo senine praktika tegevuslubade väljastamisel näitab, et tegevuslubade taotlemisel esineb suuremal osal juhtudest esialgselt esitatud taotluses puudusi. Enamasti seisnevad peamised puudused selles, et ettevõtte riskihinnangud ja protseduurireeglid ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Üldjuhul annab rahapesu Andmebüroo nende dokumentide täiendamiseks aega ühe kuu ja kui esmase täiendamise pinnalt on vaja veel täiendusi, siis lisaks veel kuni ühe kuu. Selle ajavahemiku hulka tuleb arvestada ka seda, et uuesti esitatud dokumentide ülevaatamine ja sisuline hindamine võtab aega ning tavapärases menetluses üldjuhul 60 päevaga neid dokumente vastavusse viia ei jõuta. Kui lisada veel ka vahelülina Maksu- ja Tolliamet ning Rahapesu Andmebüroo vajadus koostada kooskõlastamise või kooskõlastamata jätmise seisukoht, ei jää taotlejatel tegelikult aega dokumentide vastavusse viimiseks. Eriti veel olukorras, kus Maksu- ja Tolliamet peab vahendama Rahapesu Andmebüroo ja taotleja omavahelisi küsimusi, mida Maksu- ja Tolliamet ise sisuliselt ei hinda. Lõikes 32 tuleks asendada sõnad “hasartmängu korraldaja” sõnaga “taotlus”, kuna nimetatud lõikes viidatud nõuded kohalduvad tegevusloa taotlusele. Kuna eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt ei kohaldata tegevusloa taotlusele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 70 lõike 3 punkti 1 ja 2, siis tuleb selline välistus sätestada ka käesolevas lõikes. 12. Muuta eelnõu § 1 punkti 16 ja sõnastada see järgmiselt: “16) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktidega 21, 22, 23 ja 24 järgmises sõnastuses: 21) hasartmängukorraldaja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele ja mittevastavust ei ole kõrvaldatud selleks antud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva; 22) tegevusluba omavat hasartmängukorraldajat, tema juhtorgani liiget, prokuristi, tegelikku kasusaajat või omanikku on karistatud tahtlikult toimepandud olulises ulatuses majandusalase, ametialase või varavastase süüteo eest ja karistatus ei ole kustunud; 23) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi pädeva järelevalveasutuse poolt Rahapesu Andmebüroole esitatud teabe kohaselt on hasartmängukorraldaja rikkunud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi õigusaktis sätestatud tingimusi; 6 24) hasartmängukorraldaja on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut.“. Selgitus: Muutmiskäsus parandatakse sellekohased normitehnilised ebatäpsused. Lõike 22 muudatus on vajalik seetõttu, et karistusregistrist andmete kustutamise kriteerium ei ole asjakohane, kuna karistusregistris ei sisaldu välismaalastele määratud karistusi. Seetõttu tuleb karistusregistrist karistusandmete kustutamine asendada karistatuse kustumisega. Punktide 23 ja 24 lisamine aitab tagada seaduseelnõu eesmärgiks olevat ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust. Samasugused tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused on kehtestatud ka virtuaalvääringu teenuse pakkujale. 13. Muuta eelnõu § 1 muudatusettepanekut nr 17, mis muudab hasartmänguseaduse § 20, ja sõnastada see järgmiselt: “17) paragrahvi 20 lõike 2 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) tegevusluba omavat hasartmängukorraldajat, tema juhtorgani liiget, prokuristi, tegelikku kasusaajat või omanikku on karistatud avaliku usalduse vastase süüteo eest või rahapesu või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja karistatus ei ole kustunud;”. Selgitus: Lisatava punkti numbri muutmisega parandatakse sellekohane normitehniline ebatäpsus. Karistusregistrist andmete kustutamise kriteerium ei ole asjakohane, kuna meie karistusregistris ei sisaldu välismaalastele määratud karistused. Seetõttu tuleb karistusregistrist karistusandmete kustutamine asendada karistatuse kustumisega. 14. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 20, muutes järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt ja sõnastada see järgmiselt: „20) paragrahvi 27 lõike 1 teises lauses asendatakse sõna „ühe“ sõnaga „kahe“; Selgitus: Senise praktika kohaselt on valla- ja linnavalitsustel mängukoha avamise nõusoleku saamiseks esitatud taotluste menetlemise raames sageli osutunud vajalikuks täiendavate päringute tegemine lisaandmete saamiseks, et hinnata kas hasartmängu mängukoht vastab hasartmänguseaduses sätestatud nõuetele või mitte. Samuti on esinenud hasartmängukorraldajatega vaidluskohti, mille lahendamine on eeldanud selgituste küsimist riigiasutustelt. Seetõttu on vajalik pikendada valla- ja linnavalitsustele nõusoleku andmise otsustamise tähtaega. Eesti Linnade ja Valdade Liidu arvamuse kohaselt oleks põhjendatud pikendada nimetatud tähtaega ühe kuu võrra. 15. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 21, muutes järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt ja sõnastada see järgmiselt: „21) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: 7 „3) väljaspool hasartmängu mängukohta avalikustatava teabe joonised, pildid ja muu teave.“;“ Selgitus: Valla- ega linnavalitsusel ei ole uue hasartmängu mängukoha avamisel ennetavalt (nt paikvaatluse teel) võimalik hinnata, millist teavet hasartmängukorraldaja oma tegevuskohas hakkab avaldama. Selleks, et kohalik omavalitsus saaks enne kirjaliku nõusoleku andmist hinnata tegevuskohas avaldatavat teavet, tuleb täiendada kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatavate andmete loetelu teabega kavandatava avaldatava teabe kohta, st joonised, pildid ja muu sarnane teave. 16. Jätta välja eelnõu § 1 punktid 23 ja 24, muutes järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt. Väljajäetav sõnastus: „23) seadust täiendatakse §-ga 291 järgmises sõnastuses: „§ 291. Korraldusloa peatamine (1) Maksu- ja Tolliamet võib hasartmängukorraldajast sõltumatutel põhjustel peatada korraldusloa kehtivuse kuni üheks aastaks. Korraldusluba peatatakse hasartmängukorraldaja kirjaliku taotluse alusel. Taotluses märgitakse: 1) taotleja nimi, registrikood ja sidevahendite andmed; 2) taotluse faktiline põhjendus; 3) võimaluse korral tõendid, mis kinnitavad punktis 2 nimetatud faktilist põhjendust; 4) korraldusloa peatamise tähtaeg. (2) Kui taotlus ei vasta nõuetele ja selles on puudused, mida saab kõrvaldada, määrab Maksu- ja Tolliamet taotluse esitajale esimesel võimalusel mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib Maksu- ja Tolliamet jätta taotluse läbi vaatamata ja tagastada, kui puudus on selline, mis takistab taotluse või kaebuse läbi vaatamist. (3) Taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat. Taotluse läbi vaatamata jätmist peab kirjalikult põhjendama. (4) Maksu- ja Tolliamet teatab korraldusloa peatamisest Rahapesu Andmebüroole. (5) Korraldusloa tähtaeg ei pikene aja võrra, mille jooksul korraldusluba oli peatatud. (6) Korraldusloa peatamise või peatamisest keeldumise otsus tehakse 30 päeva jooksul lõikes 1 nimetatud andmete esitamise päevast arvates. (7) Korraldusloa peatamise aega ei arvata hasartmängumaksuga maksustamise perioodi hulka.”; 24) seadust täiendatakse §-ga 292 järgmises sõnastuses: „§ 292. Korraldusloa peatamise kehtetuks tunnistamine (1) Maksu- ja Tolliamet võib korraldusloa peatamise ennetähtaegselt kehtetuks tunnistada, kui: 1) hasartmängukorraldaja esitab talle antud korraldusloa peatamise kehtetuks tunnistamise taotluse või 2) korraldusloa peatamise faktiline põhjendus on ära langenud. (2) Maksu- ja Tolliamet teatab korraldusloa peatamise kehtetuks tunnistamisest Rahapesu Andmebüroole.”;“. 8 Selgitus: Korraldusloa peatamise regulatsioon vajab täiendavat põhjalikku analüüsimist, sealhulgas peatamise aja hasartmängumaksuga maksustamise perioodi hulka arvamise osas. Eelnõu ajakriitilisust arvestades ei ole muudatusettepanekut võimalik põhjalikult analüüsida. 17. Muuta eelnõu § 1 punktis 25 sisalduva hasartmänguseaduse § 331 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa ja sõnastada see järgmiselt: “(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendava õnnemängu teatises esitatakse järgmised andmed:“; Selgitus: Lõikes 3 tehakse normitehniline parandus ning täpsustatakse millise paragrahvi lõiget 1 on silmas peetud. Samuti tuleks lõikest 3 jätta välja sõna “vähemalt” kui ebavajalik määrsõna. 18. Jätta välja eelnõu § 1 punkt 26, muutes järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt. Väljajäetav sõnastus: 26) paragrahvi 34 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu “korraldatavat õnnemängu” tekstiosaga “, e-kiirloteriid"; Selgitus: Kaughasartmänguna korraldatava loterii (e-kiirloterii) vanusepiirangu kehtestamine vajab täiendavat analüüsi, mida eelnõu ajakriitilisust arvestades ei ole võimalik teha. 19. Muuta eelnõu § 1 punkti 30 ja sõnastada see järgmiselt: „30) paragrahvi 35 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Hasartmängu mängureeglite muutmine tuleb kirjalikult kooskõlastada Maksu- ja Tolliametiga. Maksu- ja Tolliamet annab kooskõlastuse 15 tööpäeva jooksul mängureeglite muudatuste saamisest arvates. Maksu- ja Tolliamet ei kooskõlasta mängureeglite muudatusi käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolude esinemisel.“. Selgitus: Tegemist on keelelise muudatusega, millega täpsustakse selguse huvides, et mängureeglite muutmine toimub edaspidi Maksu- ja Tolliameti kirjaliku kooskõlastuse alusel ning sellekohaseid otsuseid enam ei vormistata. 20. Muuta eelnõu § 1 punkti 31 ja sõnastada see järgmiselt: “31) paragrahvi 37 lõike 2 lõppu täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: “, välja arvatud juhul, kui: 9 1) hoone on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ärihoone või kaubanduskeskus, milles paiknevasse õnnemängu mängukohta ei saa siseneda ärihoone või kaubanduskeskuse muude ruumide kaudu, 2) samas hoones ei asu eluruume ning 3) kinnisasjal, milles paikneb käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud hoone, võib väljaspoolt hasartmängu mängukohta avalikult nähtav olla vaid asukoha tähistamiseks ja sissepääsu leidmiseks vältimatult vajalik sõnalisel kujul esitatud teave ja hasartmängukorraldaja kaubamärk.”. Selgitus: Punkti 1 muudatus on terminoloogiline ning selle tegemisel on lähtutud ehitusseadustikus sätestatud terminist. Punkti 3 muudatusvajadus lähtub hasartmängude sõltuvust tekitavast iseloomust, mistõttu tuleks seda valdkonda käsitleda sarnaselt alkohoolsete jookide ja tubakatoodete müügiga. Alkoholiseaduse (edaspidi ka AS) kohaselt ei tohi alkohoolsete jookide väljapanek olla märgatavalt nähtav ülejäänud müügisaalist ega ka väljastpoolt müügikohta (AS § 40 lõiked 12 ja 13). Tubakaseadus (edaspidi ka TubS) sätestab, et tubakatoote või tubakatootega seonduva toote jaekaubanduse müügikohas kõnealuse toote nähtav väljapanek ja selle kaubamärgi esitlemine on keelatud ning müüdavad tooted ja nende tähistamiseks kasutatavad kaubamärgid ei tohi olla nähtavad väljaspool müügikohta (TubS § 22 lg 31). Võimaldades hasartmängu mängukohtadel paikneda kaubanduskeskustes ja ärihoonetes koos lasteasutustega, tuleb sätestada rangem ning selgesõnalisem piirang teabele, mida tohib avalikustada. Põhjendatud on avalikustada hasartmängukorraldaja kaubamärki (sõnalisel kujul) ning teavet tegevuskoha kohta (nn tegevuskoha tähistus). Muudatus on vajalik selleks, et kaubanduskeskuste ja ärihoonete fassaadil ei paistaks silma hasartmängu mängukohtade värvikirevad aknad. Hasartmängu mängukohas avalikustatav teave ei tohi kallutada ega soosida tegevuskohta külastama ka muul eesmärgil, näiteks esitledes end toitlustusettevõttena ja lõunapakkumisi reklaamides klientide tähelepanu püüdmiseks. Antud olukorras satuvad hasartmängu mängukohta inimesed, kes tulevad sinna esialgu muul eesmärgil (toitlustamine, üritus), kuid võivad olla mõjutatud olustikust ja kaaluvad hasartmängu mängimist. 21. Jätta eelnõu § 1 punktis 33 sisalduvast hasartmänguseaduse § 37 lõikest 61 välja sõnad “ning selle mängimine ei tohi olla väljastpoolt nähtav” ja sõnastada see järgmiselt: “33) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(61) Toto mängukohas alla 18-aastase isiku viibimisel peab toto mängimise ala olema eraldatud muude teenuste, mis ei ole hasartmäng, osutamise alast.”; Selgitus: Täpsustus “ning selle mängimine ei tohi olla väljastpoolt nähtav” ei ole vajalik ja tekitab sisulisi küsitavusi väljastpoolt nähtavuse osas. Sätte eesmärk on mõistetav ka kõnealuse täienduseta sõnastuses: (61) Toto mängukohas alla 18-aastase isiku viibimisel peab toto mängimise ala olema eraldatud muude teenuste, mis ei ole hasartmäng, osutamise alast. 22. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 36, muutes järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt ja sõnastada see järgmiselt: 10 „36) paragrahvi 53 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „2–4“ tekstiosaga „2 ja 3“; Selgitus: tegemist on normitehnilise muudatusega, kuna eelnõu kohaselt soovitakse tunnistada kehtetuks hasartmänguseaduse § 34 lõige 4. 23. Jätta välja eelnõu § 1 muudatusettepanek nr 36, muutes järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt. Väljajäetav sõnastus: 38) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 2 täiendatakse tekstiosaga „mängukeskkonda igakordsel sisenemisel”; Selgitus: Muudatusega soovitakse täpsustada hasartmängukorraldaja kohustust tagada iga mängija isikusamasuse tuvastamise sagedus. Eelnõu muudatusettepaneku kohaselt peaks hasartmängukorraldaja tuvastama mängija isikusamasuse tema igakordsel mängukeskkonda sisenemisel. Asjakohane võib olla ka isikusamasuse tuvastamine mängija poolt igakordsel panuse tegemisel või siduda see muu mängija tegevusega. Kuna selle nõude sätestamine vajab täiendavat analüüsi, mida eelnõu ajakriitilisuse tõttu ei ole võimalik teha, siis tuleks see muudatusettepanek eelnõust välja jätta. 24. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 38, muutes järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt ja sõnastada see järgmiselt: „38) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Rahapesu andmebürool on õigus Maksu- ja Tolliametilt saada hasartmängukorraldaja aruandluse andmeid oma käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide regulaarseks kontrollimiseks.“. Selgitus: Rahapesu Andmebürool puudub otsene ligipääs hasartmängukorraldajate aruandlusele. Selline juurdepääs on Rahapesu Andmebürool vajalik selleks, et jooksvalt hinnata hasartmängusektori rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sanktsioonidega seotud riske ja planeerida riskipõhist järelevalvet. Maksu- ja Tolliamet ei teosta saadavate andmete põhjal rahapesu ja terrorismi rahastamise (ning sanktsioonide riskidega seotud riskihinnanguid) ega riskipõhist järelevalvet. Seetõttu on vajalik, et Rahapesu Andmebüroo pääseks vähemalt taotluse alusel hasartmängukorraldaja aruandluse andmetele ligi, et nende põhjal riskipõhist järelevalvet läbi viia. 25. Muuta eelnõu § 1 punkti 43 ja sõnastada see järgmiselt: „43) paragrahvi 102 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses: (5) Käesoleva seaduse 2026. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni § 17 lõikes 1 kehtestatud nõuetega peab enne seda kuupäeva tegevusloa saanud hasartmängukorraldaja oma tegevuse ja 11 dokumendid kooskõlla viima hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks. (6) Käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktidele 1 ja 2 vastav õnnemängu mängukoht viiakse käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktis 3 sätestatud nõuetega vastavusse 2027. aasta 1. jaanuariks . (7) Toto mängukoht viiakse käesoleva seaduse § 37 lõikes 61 sätestatud nõuetega vastavusse 2027. aasta 1. jaanuariks . (8) Kui hasartmängukorraldaja käesoleva paragrahvi lõikes 5 ette nähtud tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii või dokumente ei esita, tunnistab Maksu- ja Tolliamet hasartmängu korraldamise tegevusloa kehtetuks. “. Selgitus: Kuna hasartmänguseaduse §-i 102 lisatakse neli lõiget, siis tuleb vastav muudatus sätestada ka muutmiskäsus. Lõikes 5 tehtav muudatus on samuti sõnastuslik ja normitehniline ning täpsustab millisel hasartmängukorraldajal tuleb tegevusloa andmise nõuetele vastavus üle vaadata ja täiendavalt kehtestatavad nõuded täita. Lõikes 8 sätestatakse regulatsioon olukorraks, kui tegevusluba omav hasartmängukorraldaja ei ole tähtaegselt oma tegevust seaduses sätestatuga kooskõlla viinud. 26. Jätta välja eelnõu § 2 punkt 1, muutes järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt. Väljajäetav sõnastus: 1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Hasartmängumaksu deklaratsiooni ei esitata aja eest, mil hasartmängu korraldamise korraldusluba on Maksu- ja Tolliameti otsuse alusel peatatud."; Selgitus: Kui eelnõu § 1 punkt 23 (korraldusloa peatamine) jäetakse välja, siis ei ole asjakohane sätestada ka korraldusloa peatamise ajale kohalduvat maksualast regulatsiooni. 27. Muuta eelnõu § 2 punkti 4, milles täiendatakse hasartmängumakse seaduse § 7 lõikega 10 ja sõnastada see järgmiselt: „5) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Kui käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 4–9 nimetatud hasartmängude maksu laekumine ühes kalendriaastas on rohkem kui 27 miljonit eurot, eraldatakse enam laekunud summast: 1) 8 protsenti vastavalt käesoleva seaduse lõikele 1 riigieelarvesse; 2) 12 protsenti Eesti Kultuurkapitalile, millest 60,6 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele ning 2 protsenti kunstide ja rahvakultuuri valdkonda õppejõudude loometöö edendamiseks. 3) 80 protsenti enam laekunud summast Eesti Kultuurkapitalile, millest 75 protsenti eraldatakse spordiehitiste fondile ning 25 protsenti kultuuri- ja spordivaldkondadele eraraha kaasamise fondile.“.“ Selgitus: Muudatusettepanek on keeleline. 12 28. Täiendada eelnõu § 2 punktiga 7 ja sõnastada see järgmiselt: „7) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Rahandusministeerium analüüsib hiljemalt 2027. aasta 1. veebruariks hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse rakendamise eesmärgi saavutamist, kaasnenud mõju ja regulatsiooni tulemuslikkust.“;“ Selgitus: Hindamaks eelnõuga plaanitavate muudatustega kaasnevaid mõjusid ning asjaolu, kas kehtestatud normid on täitnud enda eesmärki, on vajalik teha eelnõu seadusena jõustumisel selle mõjude järelhindamine. Seetõttu on asjakohane kohustada Rahandusministeeriumi analüüsima kehtestatud normidega tulemuslikkust ja nendega kaasnenud mõju. Arvestades valdkonna olulisust tuleb selline analüüs teha ühe aasta möödudes, so hiljemalt 2027. aasta 1. veebruariks. 29. Muuta eelnõu § 4 punkti 3 ja sõnastada see järgmiselt: „3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses: „(33) Hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 10 punkti 3 alusel eraraha kaasamise toetuseks sihtotstarbeliselt laekunud vahenditest võib toetust anda kultuuri või spordi valdkonnas tegutsevale mittetulundusühingule ja sihtasutusele, kes on kantud tulumaksuseaduse §-s 11 sätestatud nimekirja. Toetusena määratakse kuni 50% toetuse taotlejale eelmisel kalendriaastal tehtud eraannetuse summast ning toetusvoor avatakse igal kalendriaastal eelmise kalendriaasta sihtotstarbeliselt laekunud vahendite ulatuses.“;“. Selgitus: Tegemist on eraraha kaasamise õigusliku aluse täpsustamisega selguse huvides ja keelelise korrektuuriga. Esimeses lauses tuleks sõna „ja“ asendada sõnaga „või“, kuna mittetulundusühing, kellele toetust antakse, peab tegutsema kas kultuuri või spordi valdkonnas, mitte mõlemas valdkonnas üheaegselt. 30. Täiendada eelnõu § 4 punktiga 4, muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt ja sõnastada see järgmiselt: „4) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõikes 31 nimetatud loometöötasu“ tekstiosaga „lõigetes 31 ja 33 nimetatud loometöötasu ning eraraha kaasamise toetuse“;“. Selgitus: Kuna eelnõu § 4 punkti 3 kohaselt täiendatakse kultuurkapitali seadust § 2 lõikega 33, mis reguleerib eraraha kaasamise toetuseks sihtotstarbeliselt laekunud vahenditest toetuste määramist, siis peab ka selle taotlemine, taotluse menetlemine, selle maksmine ja toetuse tagasinõudmine olema reguleeritud. Kultuurkapitali seadusega on Kultuurkapitali nõukogule antud volitus preemiate, stipendiumite, toetuste ja loometöötasude taotlemise, taotluse menetlemise, nende maksmise ja tagasinõudmise täpsema korra reguleerimiseks. Seetõttu on asjakohane laiendada sama volitusnormi ka eraraha kaasamise toetuste reguleerimiseks. 13 31. Muuta eelnõu § 4 punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt: „4) paragrahvi 41 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kultuurkapitali aastatulust eraldab Kultuurkapitali nõukogu pärast põhikapitali täiendamist, halduskulude määramist ja hasartmängumaksu seaduse alusel sihtotstarbeliselt laekunud summade eraldamist 75 protsenti sihtkapitalide käsutusse ning 25 protsenti maakondlike ekspertgruppide käsutusse maakonna kunstide, rahvakultuuri ning spordi ja kehakultuuri projektide finantseerimiseks ja Kultuurkapitali nõukogule kultuurivaldkondade vaheliste projektide finantseerimiseks. Selgitus: Tegemist on ilmselge ebatäpsuse kõrvaldamisega. Kultuurkapitali seaduse kohaselt on Eesti Kultuurkapitali tegevuse eesmärgiks lisaks rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuri- ja spordiehitiste rajamise ja renoveerimise toetamisele sama tegevus ka kunstide valdkonnas, siis tuleb sättes teha ka sellekohane korrektuur ja lisada sihtotstarbeliselt laekunud summade eraldamise valdkondade hulka ka kunstid. 14