Vaidlustaja täiendav seisukoht

VASTUS VAIDLUSTUSELE ESITATUD VASTUSTELE Osadus OÜ (edaspidi vaidlustaja) esitab kirjaliku vastuse nii OÜ AJ Palaestra , Innustuse Akadeemia OÜ ja Mittetulundusühing RuaCrew (edaspidi ü hispakkujad) vastuskirjas väljatoodule kui ka Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi hankija) vaidlustuse vastusele, mis edastati vaidlustaja e-posti aadressile 06.11.2025. Hankija vastuses punkt 2.4 väidab hankija järgnevat: “Vaidlustuse kohaselt väidab vaidlustaja kokkuvõtvalt, et vaidlustaja pakkumusele alamkriteeriumis 2.2 omistatud punktid ei ole kooskõlas hindamismetoodikas kirjeldatuga, hankija on pakkumuses esitatud lähenemisi ja kirjeldusi sisuliselt vääralt hinnanud ning vaidlustaja on eluliste juhtumite käsitlemise oma pakkumuses eraldi välja toonud.” Vaidlustaja ei ole esialgses vaidlustuses väitnud, et eluliste juhtumite käsitlemine on pakkumuses eraldi välja toodud . Hankija nõue oli, et taastava õiguse meetodite ja lähenemiste praktiseerimine peab tuginema elulistele juhtumitele , mitte elulised juhtumid peavad olema käsitletud. Eluliste juhtumite käsitlemine on uus mõiste, mida hankija mainib esmakordselt vaidlustuse vastuses. Vaidlustaja on oma pakkumuses välja toonud, et praktiseerimine tugineb elulistele juhtumitele ja seda on vaidlustaja välja toonud ka esitatud vaidlustuses. Hankija vastuses punkt 2.8 väidab hankija järgnevat: “Hindajad ei ole vaidlustaja pakkumusele omistatud punktide põhjenduses kajastanud hindamismetoodika kirjelduse maksimumpunktide põhjendustest, et taastava õiguse meetodite ja praktiseerimise läbiviimist oleks kajastatud selgelt ja põhjalikult ega esitatud lähenemise osas, et see oleks terviklikult läbi mõeldud, arvestaks sihtrühma spetsiifika ja vajadustega, samuti ei nähtu põhjendusest, et kirjeldatud lähenemine on läbivalt praktiline, tugineb elulis (t) ele juhtumi(te) le ja tagab osalejate aktiivse osaluse ning loob väga head eeldused praktiseerimisega seotud eesmärkide ja oodatud tulemuste saavutamiseks. Vastupidi, hankija on hindamisprotokollis vaidlustaja pakkumusele omistatud väärtuspunktide põhjendustes jäänud selgelt alamkriteeriumi 2.2 kohta hindamismetoodika dokumendis kajastatud 10 punkti põhjenduste juurde, mistõttu on alusetu vaidlustuse lk 3 kolmandas lõigus esitatud etteheide, et sõnastused vastaksid rohkem 15 väärtuspunkti kirjeldusele. Vaidlustaja jääb oma esialgse vaidlustuses välja toodud seisukoha juurde, et hankija poolt on sõnaliselt omistatud 10 väärtuspunkti põhjendusi tulenevalt vääralt omistatud puudujäägist, milleks oli eluliste juhtumite kirjelduse puudumine. Hindamisprotokollis on hankija poolt selgelt välja toodud vaidlustaja pakkumisele ainult üks puudus: “ Puudu on praktiseerimisel kasutatava elulise juhtumi või juhtumite kirjeldus. Puudujääk kirjelduses ei võimalda veenduda ja hinnata, kuivõrd valitud lähenemine tugineb elulis (t) ele juhtumi(te) le .” ning väärtuspunktide määramisel on Hankija välja toonud: “ Pakkumusele omistatakse 10 punkti (,,hea''), sest võrreldes alamkriteeriumi osas parima pakkumusega ja "väga hea" kriteeriumiga esineb puudujääk, kuid see pole põhimõtteline. )” Hankija vastuses punkt 2.9 väidab hankija järgnevat: “Vaatamata sellele, et hankija ei ole vastavustingimuste sõnastuses nõudnud elulise juhtumi või juhtumite kirjelduse esitamist, nähtub hindamismetoodika kirjeldusest selgelt, et alamkriteeriumis 2.2 maksimaalsete väärtuspunktide omistamise eelduseks on pakutud lähenemise tuginemine elulis (te) le juhtumi(te) le . Samamoodi on hindamismetoodika kirjelduse alusel selge, et kui lähenemine elulistele juhtumitele ei tugine, pakkumusel alamkriteeriumis maksimaalseid väärtuspunkte omistada ei ole võimalik.” Kirjeldus ja tuginemine on eesti keeles kategooriliselt eritähenduslikud ega ole ühelgi juhul teineteise sünonüümid. Eesti Keele Instituudi Sõnaveeb defineerib “kirjeldust” järgmiselt : “Mis tahes kujutamisobjekti üksikasjalik või oluliste omaduste kirjeldamine sõnaliste vahenditega”. Sünonüümina ja sarnase tähendusega on deskriptsioon, ülevaade, kirjeldamine. Sõnaveeb defineerib “tuginema” järgmiselt: “Midagi aluseks võtma, millestki lähtuma.” Sünonüümideks on põhinema, toetuma, baseeruma, rajanema. Hankija on vaidlustusele esitatud vastuses väga õigesti välja toonud seisukoha d , et elulise juhtumi või juhtumite kirjeldust ei ole hankija esitanud vastavustingimustes nõudnud. Väär on ka väita, et kui hanke vastavustingimustes ei ole midagi selgelt sõnastatud, et siis justkui oleks õigustatud oodata millestki eelduslikult ühtmoodi aru saamist. Lisaks on hankija õigesti välja toonud, et hindamismetoodika kirjelduse alusel on selge, et kui lähenemine elulistele juhtumitele ei tugine, siis maksimaalseid väärtuspunkte alamkriteeriumis omistada ei ole võimalik. Vaidlustaja on seisukohal, et kui võrd vaidlustaja esitatud kirjeldus vastas kõikidele hankija esitatud nõudmistele taastava õiguse meetodite ja lähenemiste praktiseerimi sel, sh oli välja toodud, et praktiseerimine tugineb elulistele juhtumitele , siis tuleb vaidlustaja pakkumisele alamkriteeriumis 2.2 omistada maksimaalsed väärtuspunktid. Hankija vastuses punkt 2.10 väidab hankija järgnevat: “ Seega pakkumuses esitatu sisuliselt kordab/kinnitab tehnilise kirjelduse punktis 3.6 (metoodika) seatud nõudeid eluliste juhtumite kasutamise osas, kuid ei ava neid elulisi juhtumeid näitena ega ka kirjelda neid täpsemalt/sisulisemalt. Vaidlustaja esitatud pakkumuses ei avata taastava õiguse meetodite või lähenemiste praktiseerimisega seoses ühtegi praktiseerimisel kasutatavat elulist juhtumit sisulisemalt – pole nimetatud ühtegi konkreetset juhtumit (näitena) ega seda/neid praktiseerimise vaatest täpsemalt kirjeldatud.” Vaidlustaja on seisukohal, et kui hankija soovis ja pidas oluliseks hinnata eluliste juhtumite kirjeldust, siis oleks pidanud see ka hanke alusdokumentides hankija poolt sama selgelt välja toodud olema nagu oli hankija soovinud kirjeldusi näidisharjutusest (mida vaidlustaja ka esitas, seejuures nõutud arvust rohkem ning hankija kinnitas nende sobivuse ja olemasolu hindamisprotokollis). Hankija oli eluliste juhtumite puhul aga paraku tingimusena esitanud, et meetodite ja lähenemiste praktiseerimine peab tuginema elulistel juhtumitel. Hankija ei saa omistada ühelegi pakkujale puudusi, mida hankija ei ole vastavustingimustes välja toonud . Lisaks on vaidlustaja seisukohal, et hankija vastuses välja toodud punktid 2.9 ja 2.10 on omavahel vastuolus. Punktis 2.9 väidab hankija: „ “Vaatamata sellele, et hankija ei ole vastavustingimuste sõnastuses nõudnud elulise juhtumi või juhtumite kirjelduse esitamist ...“ ning punktis 2.10 väidab hankija: „ Seega pakkumuses (vaidlustaja omas) esitatu sisuliselt kordab/kinnitab tehnilise kirjelduse punktis 3.6 (metoodika) seatud nõudeid eluliste juhtumite kasutamise osas, kuid ei ava neid elulisi juhtumeid näitena ega ka kirjelda neid täpsemalt/sisulisemalt. “ Hankija vastuses punkt 2.11 väidab hankija järgnevat: “ Hindajad on hindamisprotokollis hinnatava alamkriteeriumi 2.2 puhul vaidlustaja esitatud pakkumuse osas puudujäägina välja toonud, et „puudu on praktiseerimisel kasutatava elulise juhtumi või juhtumite kirjeldus. See puudujääk ei võimalda hindajatel veenduda ja hinnata, kuivõrd valitud lähenemine tugineb elulis (t) ele juhtumi(te) le .“ Üldsõnaline kinnitus pakkumuses, et osalejatel on võimalik eluliste juhtumite põhjal konstrueerida persoonad ja olukorrad taastava dialoogi ja nõupidamise rollimängudeks või et elulised juhtumid on seotud osalejate tööga, ilma ühtegi elulist juhtumit (näitena) praktiseerimise kontekstis sisulisemalt avamata ei anna hindajate hinnangul piisavat/vajalikku veendumust, et taastava õiguse meetodite või lähenemiste praktiseerimiseks valitud lähenemine tugineb elulistele juhtumitele ning kuivõrd/kuidas täpsemalt tugineb. Eelnimetatud puudujäägi tõttu jäi ebaselgeks ja ei ole võimalik taastava õiguse meetodite või lähenemiste praktiseerimiseks valitud lähenemise osas terviklikult hinnata, kuivõrd asjakohased on kasutatava elulise juhtumi näide kõnealust hanget (st hangitavat koolitust, selle valdkonda ja sihtrühma) silmas pidades.” Kui hankija pidas oluliseks, et elulised juhtumid oleksid praktiseerimise juures kirjeldatud, siis oleks pidanud hankija seda ka alusdokumentides nii sõnastama. Vaidlustaja on seisukohal, et kuivõrd pakkumuses on vaidlustaja selgelt sõnastanud, et koolitusel osalejatel on võimalik eluliste juhtumite põhjal konstrueerida persoonad ja olukorrad taastava dialoogi ja nõupidamiste rollimängudeks ning läbi selle on erinevate sihtrühma ja valdkonna esindajate (nt tugiisikud, advokaadid, laste heaolu spetsialistid) eripärade, vajaduste ning kogemustega spetsiifiliselt ning parimal viisil arvestatud, sest tegemist ei ole universaalsete eluliste juhtumite, vaid konkreetse koolitusgrupi osalejate kogemustest tulenevate eluliste juhtumitega, millele taastava õiguse meetodite praktiseerimine koolitusel tugineb. Lisaks on see otseselt kooskõlas ka tehnilises kirjeldus punktis 3.6 (metoodika) hankija poolt välja tooduga: „ Koolitusel peab olema võimalik arutleda elulisi juhtumeid , milleks osalejatel on võimalik ka sisendit anda. Nii tekib osalejatel praktiline äratundmine ja parem arusaam arutletavast teemast. “ Hankija tunnistab 2.11 punktis ka selgelt ise uuesti seda, mida vaidlustaja on juba oma esialgses vaidlustuses, tuginedes hankija poolt edastatud hindamisprotokollis väljatoodule väitnud, et maksimaalseid väärtuspunkte ja sõnalisi vasteid 2.2 alamkategoorias ei omistatud vaidlustajale üksnes eluliste juhtumite kirjelduse puudumise tõttu, mis on vääralt omistatud puudujääk vaidlustajale, sest hankija ei ole nõudnud muud, kui praktiseerimise tuginemist elulistele juhtumitele. Vaidlustaja seisukoht on, et hankija poolt edastatud vaidlustuse vastused punktides 2.8 ja 2.11 on üksteisele sisuliselt vastukäivad ning kinnitavad vaidlustaja väiteid nii esialgses vaidlustuses kui ka antud vastuse punktis 2 välja toodud vastulauses - hankija poolt on sõnaliselt omistatud 10 väärtuspunkti põhjendusi üksnes tulenevalt vääralt omistatud puudujäägist, milleks oli eluliste juhtumite kirjelduse puudumine. 6. Hankija vastuses punkt 2.12 väidab hankija järgnevat: „ Hindajad on lähtunud pakkumuste hindamisel hindamismetoodikas esitatud kirjeldustest, kohaldanud hindamiskriteeriume objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes ning võrrelnud pakkumusi kirjeldatud metoodika alusel, tuues välja konkreetsed vaidlustaja pakkumuses esinenud puudused võrreldes hindamismetoodikas esitatud alamkriteeriumi maksimaalsete väärtuspunktide kirjeldusega. “ Vaidlustaja on seisukohal, et hindajad ei ole pakkumuste hindamisel hindamismetoodikas esitatud kirjeldustest lähtunud ega kohaldanud hindamiskriteeriume objektiivselt ning ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes. Esialgselt esitatud vaidlustuses ning ka eelpool kirjeldatu põhjal nähtub, et vaidlustaja esitatud pakkumuse hindamisel alakriteeriumi 2.2 juures on hindajad eksinud punktide määramisel tulenevalt vääralt vaidlustaja pakkumusele omistatud puudujäägist. 7. Hankija vastuses punkt 2.13 väidab hankija järgnevat: „ Vaidlustaja pakkumuses esinenud puudujääk, mis välistas pakkumusele alamkriteeriumis 2.2 maksimaalsete väärtuspunktide omistamise ..“ . Sisuliselt tunnistab siin hankija taaskord vaidlustaja väidet, et alamkriteeriumis 2.2 ei omistatud vaidlustaja pakkumisele maksimumpunkte tulenevalt vääralt omistatud puudujäägist. Hindamisprotokollist nähtub, et hankija on vaidlustajale omistanud üksnes ühe puudujäägi. Hankija ei ole nõudnud vastavustingimustes eluliste juhtumite kirjeldamist ja h ankija on seda ka tunnistanud oma vastuse punktis 2.9, et ta ei ole vastavustingimuste sõnastuses nõudnud eluliste juhtumite kirjeldamist taastava õiguse meetodite ja lähenemiste praktiseerimisel . Hankija peab väärtuspunkte määrama vastavalt hindamismetoodikale ja lähtuma ka ise enda esitatud nõudmistest. 8. Ühispakkujate vastuskirjas on välja toodud järgmine : “Ühispakkujad toovad välja, et vaidlustaja pakkumuse alapunkt 2.2 (Kirjeldus, kuidas viiakse läbi taastava õiguse meetodite või lähenemiste praktiseerimine) on esitatud teoreetilises võtmes, ilma konkreetsete näideteta, mis viitab võimalusele, et praktiline kogemus taastava õiguse meetodite rakendamises eriilmelistes olukordades võib olla piiratud. Seda toetab ka asjaolu, et pakkumuse koolituspäevade esialgses kavas ei ole välja toodud taastava õiguse väärtusi ja põhimõtteid, mis on eelduseks Tehnilises kirjelduses (punkt 2 Koolitusvajadus ja noor ESF+ projektis) kirjeldatud paradigmamuutuse saavutamiseks spetsialistide seas. Need väärtused on alusek s kõigi taastava õiguse meetodite rakendamisel.” Vaidlustaja on seisukohal, et ühispakkujate subjektiivne hinnang vaidlustaja praktilise kogemuse piiratuses taastava õiguse meetodite rakendamises ei ole argumenteeritud, asjakohane ega ka vaidlustuse objektiks. Väär on ka ühispakkujate väide, et puuduvad konkreetset näited praktiseerimisest. Hankija seadis tingimusena kirjeldada vähemalt üht näidisharjutust, vaidlustaja esitas oma pakkumuses kokku 4 näidisharjutuse kirjeldust. S amamoodi ei ole asjakohane välja tuua puudusena koolituspäevade kavas taastava õiguse väärtuste ja põhimõtete puudumist . Hanke alusdokumentides ei ole hankija pakkumuse vormis, tehnilises kirjelduses ega hindamismetoodikas tingimustena välja toonud, et pakkujad peaksid välja tooma taastava õiguse väärtusi või põhimõtteid. Vaidlustaja puudujäägiks ei saa omistada midagi, mida hankija ei ole tingimuseks seadnud. Ühispakkujate vastuskirjas on välja toodud järgmine : “Ühispakkujad juhivad tähelepanu, et Vaidlustaja töötab täiskoormusel riiklikus asutuses, mis võib tekitada küsimusi tema töökoormuse ja hankelepingu tähtaegse täitmise võimekuse osas. Samuti märgime, et Vaidlustaja teine koolitaja töötas hankija meeskonnas taastava õiguse projektijuhina samal perioodil, mil vastav hange koostati ja välja kuulutati. Mõlemad asjaolud võivad viidata huvide konfliktile.” Faktiliselt on hankija vaidlustaja mõlemale koolitajale omistanud kõrgeimad maksimaalsed punktid koolitajate lisandväärtuse kriteeriumi 3.1 ja 3.2 alamkategooriate eest. Lisaks on hankija kinnitanud, et vaidlustaja kõrvaldamiseks alused puuduvad. Kokkuvõtvalt on vaidlustaja seisukohal, et hankija peab omistama Osadus OÜ pakkumusele “Teenuse osutamise kirjelduse” 2.2 alamkriteerumi eest 15 väärtuspunkti, mitte 10 väärtuspunkti. Õigete väärtuspunktide (15 punkti) omistamisel saab Osadus OÜ väärtuspunktide summaks 100 punkti (varasema 95 asemel), millest tulenevalt tuleb Osadus OÜ tulemus hankemenetluses tunnistada edukaks ning tühistada senine edukaks tunnistatud OÜ AJ Palaestra pakkumine, mille punktisumma on 95.08. Vaidlustaja taotleb kahju hüvitamist vaide esitamisega seotud riigilõivu tasumise ulatuses, mille suurus on 640 € (kuus sada nelikümmend eurot) vastavalt Riigihangete seaduses § 198 lg 1 sätestatud alustel e . Lugupidamisega Triin Hermann Juhatuse liige Osadus OÜ