Hankija vastus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 10.11.2025 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 300990 Hankija: AS Koeru Hooldekeskus Registrikood: 16776116 Ida tn 2, 73001 Järva vald Esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen OÜ Rotermanni tn 6, 10111 Tallinn Tel: +372 6 400 900 E-post: [email protected] [email protected] Vaidlustaja: SW ENERGIA OÜ Registrikood: 11963782 Tehnika tn 1, 86602, Pärnu Esindaja: vandeadvokaat Taivo Ruus Advokaadibüroo Ruus & Veso E-post: [email protected] Kolmas isik: AS Järva Haldus Registrikood: 10117967 Paide tee 5, Koeru E-post: [email protected] 1. TAOTLUSED 1. Jätta SW Energia OÜ vaidlustus RHS § 192 lg 3 p 7 ja § 197 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata. 2. Kui Riigihangete Vaidlustuskomisjon siiski otsustab vaidlustuse läbi vaadata, jätta vaidlustus RHS § 197 lg 1 p 4 alusel rahuldamata. 3. Kui Riigihangete Vaidlustuskomisjon otsustab vaidlustuse läbi vaadata ja tuvastab tühisuse asjaolu olemasolu, siis jätta hankeleping RHS § 197 lg 3 p 2 alusel jõusse. 4. Jätta kõik hankija vaidlustusmenetluse kulud vaidlustaja kanda ja mõista vaidlustajalt hankija kasuks välja kõik hankija vaidlustusmenetluse kulud.  Sorainen – 2/9 – 2. ASJAOLUD 1. Vaidlustaja ja hankija vahel oli riigihanke 198182 alusel sõlmitud hankeleping. Hankija ütles kõnealuse hankelepingu 03.09.2025 esitatud ülesütlemisavaldusega üles. Ülesütlemise kehtivuse üle vaidlevad vaidlustaja ja hankija tsiviilasjas 2-25-16398. Vaidlustaja on aga „unustanud“ mainida seda, et 02.10.2025 kohtumääruses (lisa 1) jättis Pärnu maakohus vaidlustaja hagi tagamise taotluse rahuldamata, asudes mh seisukohale, et antud juhul võib esineda olukord, kus hagi edulootus on väike. 2. Viidatud kohtumenetlusega paralleelselt asus vaidlustaja hankijat ja tema omanikke survestama – vaidlustaja pöördus hankija poole nn kompromissettepanekuga, kuid samal ajal esitas kuriteokaebuse ka Majandus- ja korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri ning väärteoteate Rahandusministeeriumile. Mille vaidlustaja omakorda jätab ütlemata, on tõsiasi, et prokuratuur ja Rahandusministeerium keeldusid menetluste algatamisest: 1) Nii asus Ringkonnaprokuratuur 16.10.2025 vastuses (lisa 2) seisukohale, et hankijal oleks RHS § 12 alusel õigus sõlmida hankeleping AS-iga Järva Haldus ning kriminaalmenetluse algatamiseks alus puudub. 2) Samale seisukohale jõudis ka Rahandusministeerium, kes selgitas vaidlustajale 16.10.2025 esitatud vastuses üksikasjalikult (lisa 3), kuidas hankija võib AS-iga Järva Haldus RHS § 12 alusel hankelepingu sõlmida ja asus seisukohale, et väärteomenetluse algatamiseks alus puudub. 3. Vaidlustaja libiseb vaidustuses üle ka tõsiasjast, et hankija esitas 01.10.2025 riigihangete registrile RHS § 76 alusel vabatahtliku teate, mis avaldati ELT-s 03.10.2025.1 Tulenevalt registri tehnilisest ülesehitusest ja riigihangete registri kasutajatoe nõuannetest, on vabatahtliku teate esitamine ELT-le võimalik ainult nii, kui riigihangete registris korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus ja esitada vabatahtlik teade sellega seonduvalt. Vastupidiselt vaidlustaja väidetele, ei olnud vabatahtlikus teates öeldud, et hankeleping oleks kellegagi sõlmitud, liiatigi sõlmitud enne vabatahtliku teate ELT-le esitamist. 4. Pärast vabatahtliku teate esitamist kohaldas hankija RHS § 121 lg 2 p 2 alusel ooteaega vabatahtliku teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. Vaidlustaja ei esitanud RHS § 185 lg 4 p 1 alusel vabatahtliku teate peale vaidlustust. 5. Vaidlustaja esitas 17.10.2025 vaidlustuse, millega taotles VaKo-lt hankelepingu tühisuse tuvastamist. Vaidlustuskomisjon jättis 21.10.2025 otsusega vaidlustusasjas 231-25/300990 vaidlustuse läbi vaatamata, kuna hankija polnud hankelepingut sõlminud. Selle otsuse peale vaidlustaja kaebust ei esitanud ning VaKo otsus on jõustunud. 6. Hankija sõlmis AS-iga Järva Haldus lepingu 29.10.2025 (lisa 4) ja esitas hankelepigu sõlmimise teate 31.10.2025, mis avaldati ELT-s 03.11.2025.2 Kolmas isik pole siiani saanud asuda hankelepingut täitma, kuna ülesütlemisavaldusega seotud katlamaja pole vaidlustaja hankijale üle andnud. 7. Seejärel esitas vaidlustaja vaidlustuse viidatud lepingu tühisuse tuvastamiseks. 1 Riigihangete registrist kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9384544/notices (09.11.2025). 2 Riigihangete registrist kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9384544/notices (09.11.2025).  Sorainen – 3/9 – 3. VAIDLUSTUS TULEB JÄTTA LÄBI VAATAMATA 8. Hankija hinnangul on vaidlustuse läbivaatamise teel ees ületamatu menetlustakistus – tõsiasi, et hankija esitas RHS § 76 lg 1 alusel vabatahtliku teate ja kohaldas seejärel RHS § 120 lg-s 2 sätestatud ooteaega. Vaidlustaja vabatahtliku teate peale vaidlustust ei esitanud, mistõttu on vaidlustaja minetanud nimetatud hankelepingu vaidlustamise õiguse. 9. Olukorras, kus hankija on esitanud vabatahtliku teate ning kohaldanud kohustuslikku ooteaega, näeb RHS § 121 lg 2 imperatiivselt ette, et selliste eelduste täidetuse tulemina sõlmitud hankeleping ei ole tühine. Kui hankeleping ei saa nende eelduste täitmise korral olla tühine, siis ei ole seadusandja ka ette näinud, et VaKo saaks sellise lepingu tühisust tuvastada. 10. Vaidlust ei saa olla selles, et hankija vabatahtliku teate esitas. Sellest sai vaidlustaja aru nii käesolevas vaidlustusasjas (vt vaidlustuse p 2.2.1.4) kui ka vaidlustusasjas 231-25/300990 esitatud vaidlustuses (vt vaidlustuse p 2.2.1.4). Samuti ei saa vaielda selle üle, et vaidlustajale oli juba enne mõlema vaidlustuse esitamist muudest allikatest teada, kellega ja millistel alustel kavandab hankija hankelepingu sõlmida. 11. Hankija esitas vabatahtliku teate RHS § 76 lg 1 alusel vähemalt 14 päeva enne lepingu sõlmimist ja kohaldas RHS § 120 lg-s 2 sätestatud ooteaega. Seega olid kõik ajalised eeldused hankelepingu sõlmimiseks täidetud. Hankija kaalus hoolikalt hankelepingu sõlmimise eeldusi, kaasates selleks vähemalt ühe advokaadibüroo3 ning nagu hankijale nähtus ministeeriumi ja prokuratuuri seisukohtadest, leidsid nemadki, et AS-iga Järva Haldus hankelepingu sõlmimine on RHS § 12 alusel lubatav. Seega oli hankija hankelepingu sõlmimist hoolikalt kaalunud ning aluseks võtnud asjakohased põhjendused, mida kinnitasid ka riigiasutuste seisukohad. 12. Õiguskirjanduses on sellisel puhul leitud, et hankeleping pole nende eelduste puhul tühine isegi siis, kui hiljem selgub, et hanketeate avaldamata jätmine polnud lubatav.4 13. Vaidluse aluseks olevatest asjaoludest nähtub, et hankija täitis vaieldamatult kõik RHS § 121 lg 2 eeldused ning tal oli alus järeldada, et hankelepingu sõlmimine AS-iga Järva Haldus on lubatav. Sellisel juhul on hankija arvates contra legem, kui vaidlustajal oleks võimalik hankelepingu tühisust RHS § 197 lg 3 p 1 alusel taotleda, kuivõrd see tõlgendaks RHS § 121 lg 2 imperatiivse normi – hankeleping ei ole tühine, sisutuks ja mõttetuks.5 Riigikohtu pikaaegse praktika kohaselt ei ole normi sisutuks ja mõttetuks tõlgendamine lubatav.6 Sama praktikat on järginud ka VaKo.7 14. Kui vaidlustusasja faktilistest asjaoludest nähtub, et vaidlustaja ei saa vaidlustusega taotletavat eesmärki ehk hankelepingu tühisust RHS § 197 lg 3 p 1 alusel saavutada, siis on hankija arvates tegemist olukorraga, milles vaidlustust ei saa menetleda. Kui vaidlustust ei saa igal juhul menetleda, siis tuleb vaidlustus RHS § 192 lg 3 p 7 ja § 197 lg 1 p 8 alusel jätta läbi vaatamata. 3 Hankijat nõustasid vaidlustajaga lepingu ülesütlemisel ja/või AS-iga Järva Haldus lepingu sõlmimise ettevalmistamisel kaks advokaadibürood. 4 Vrd RHS kommentaarid. Paragrahv 121/30. Kirjastus Juura 2025. 5 Vrd RHS kommentaarid. Paragrahv 121/30. Kirjastus Juura 2025. 6 Esimest korda juba Riigikohtu 2. novembri 1994. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr III-4/A-6/94, p 1. 7 Vt nt VaKo 151-23/266764, p 13.  Sorainen – 4/9 – 4. HANKIJAL ON KOHASED ÕIGUSLIKUD ALUSED LEPINGU SÕLMIMISEKS 15. Puhuks, kui VaKo otsustab vaidlustuse läbi vaadata, esitab hankija ka põhjendused selle kohta, miks hankelepingu sõlmimine AS-iga Järva Haldus on igal juhul õiguspärane. 16. Hankija on AS-iga Järva Haldus sõlminud hankelepingu RHS § 12 alusel, tuginedes eeskätt RHS § 12 lg-le 4 ja 5. Kõnealune hankeleping oleks lubatav ka RHS § 12 lg 7 alusel. 4.1. Hankeleping on sõlmitud kohase sisetehinguga 17. Hankija on kohaliku omavalitsuse äriühing, mille aktsiakapital kuulub võrdsetes osades kahele naaberomavalitsusele – Järva Vallale ja Paide Linnale. Hankija juhatusel on kaks liiget, kelle on ametisse nimetanud hankija nõukogu. Hankija nõukogul on kokku kuus liiget, kelledest kolm on nimetanud Järva Vald ja kolm Paide Linn. 18. Kolmas isik on samuti kohaliku omavalitsuse äriühing, kelle aktsiakapital kuulub Järva Vallale ja kelle nõukogu nimetab Järva Vald. Viimane nimetab omakorda ühingu juhatuse. 19. Sisetehing põhineb oma olemuselt nn omavahendite doktriinil, mille sisu on lihtsustatult see, et riigihangete korraldamine ei ole nõutav, kui hankija kasutab mingi ülesande täitmiseks oma vahendeid. Kuivõrd avalik sektor saab tegutseda erinevates vormides, luues nt sihtasutusi või äriühinguid, siis on juba alates 1999. aasta tuntud lahendist Teckal,8 tunnistatud hankija õigust sõlmida ilma riigihanget korraldamata hankeleping ka tema kontrollitava juriidilise isikuga, mis tegutseb tema huvides. Selle eeldusena on sageli nimetatud kontrolli, mis on sarnane kontrollile oma osakonna üle. 20. Eeltoodud käsitlus tuleneb omakorda tõdemusest, et kui hankija omaenda osakonnaga hankelepinguid sõlmima ei pea, siis ei ole riigihanke korraldamine hankelepingu sõlmimiseks nõutav ka siis, kui funktsionaalne „osakond“ asub juriidilises isikus, mis on hankijaga piisavas ulatuses seotud. Analoogsetest eeldustest on lähtutud ka Eesti kohtupraktikas.9 21. Euroopa Kohus on oma praktikas korduvalt tunnistanud ka kohaliku omavalitsuse õigust astuda sisetehingusse sellise äriühinguga, mida kontrollib mõne teise avaliku sektori hankijaga, näiteks mõne teise kohaliku omavalitsusega ühiselt.10 Euroopa Kohtu praktikas on rõhutatud, et selline sisetehing ei eelda, et avaliku sektori hankija kontrolliks äriühingut individuaalselt – Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võivad avaliku võimu organid neile ühiselt kuuluva üksuse abi kasutamisel teostada tema üle „analoogset kontrolli” ühiselt, ilma et oleks vajalik, et seda kontrolli teostaks igaüks neist individuaalselt.11 22. Praktikas tähendab see seda, et RHS § 12 lg 5 alusel saavad sellised hankijad, näiteks kaks kohaliku omavalitsuse üksust, sõlmida eraldiseisvalt hankelepinguid juriidilise isikuga, keda nad ühiselt kontrollivad. Antud näite varal Järva Vald AS-iga Koeru Hooldekeskus või Paide Linn AS-iga Koeru Hooldekeskus. See tähendab, et ka ühise kontrolli puhul kontrollivad mõlemad kohalikud omavalitsused AS-i Koeru Hooldekeskus nagu oma osakonda. 23. Joonisena näeks see välja selline: 8 EKo C-107/98, Teckal. 9 RKHKo 3-3-1-2-14; 3-20-1313. 10 Vt nt EKo C-182/11, Econord, p 28-30; C-324/07, Coditel Brabant, p 47-50; C-295/05, Asociación Nacional de Empresas Forestales, p 65; C-573/07, Sea, p 59. 11 Vt nt EKo C-182/11, Econord, p 28.  Sorainen – 5/9 – 24. Riigihangete seaduse § 12 lg 4 näeb ette ka nn tütardevahelise sisetehingu, mille teise alternatiivi kohaselt võivad kaks sama hankija kontrollitavat äriühingut sisetehingusse astuda. Antud juhul kontrollib Järva Vald AS-i Koeru Hooldekeskus RHS § 12 lg 5 alusel ja AS-i Järva Haldus RHS § 12 lg 2 ja 4 alusel. See tähendab, nagu märkis õigesti ka Rahandusministeerium, et sisetehing on õiguspärane ka RHS § 12 lg 4 ja lg 5 kombinatsioonis. 25. Illustratiivselt näeb see välja järgmine: 26. Lõppastmes on tegemist olukorraga, milles hankija peab Eesti üht suurimat hooldekodu. Hankija omanikeks on kaks naaberomavalitsust, mis täidavad seeläbi oma seadusest tulenevaid kohustusi (sotsiaal- aga ka kommunaalteenuste osutamine on KOKS § 6 lg 1 alusel omavalitsuse ülesanne). Ühel hankijatest on ka äriühing, mille põhitegevusalaks on kommunaalteenused, sh soojavarustus. Hankija ja kolmas isik tegutsevad üksnes avalikes huvides. Hankija huvides on soojavarustust saada ning kolmas isik on võimeline seda tagama.  Sorainen – 6/9 – Raske on leida olustikku, milles RHS § 12 alusel hankelepingu sõlmimise õiguspärasus ja mõistlikkus võiks olla ilmsem. 4.2. Järva vald kontrollib hankijat ja kolmandat isikut vastavalt seaduses nõutule 27. Vaidlustus näib olevat keskendunud mõistetamatutele väidetele, et hankijat ja kolmandat isikut justkui keegi ei kontrolli. Need väiteid ei vasta tõele ega ka kehtivale õigusele. 28. Alustades AS-ist Koeru Hooldekeskus, siis nagu juba eespool kajastatud, teda kontrollivad Järva Vald ja Paide Linn ühiselt. Riigihangete seaduse § 12 lg 6 kohaselt saab RHS § 12 lg 5 p-s 1 esitatud ühine kontroll väljenduda selles, kui kõik kontrollivad hankijad on esindatud kontrollitava juriidilise isiku otsuseid langetavates organites, kusjuures esindaja võib esindada mitut kontrollivat hankijat või kõiki neid, ja sellistel kontrollivatel hankijatel on ühiselt otsustav mõju selle kontrollitava juriidilise isiku strateegiliste eesmärkide ja oluliste otsuste üle ning see kontrollitav juriidiline isik ei lähtu huvidest, mis on vastuolus kontrollivate hankijate huvidega. 29. Järva Valla ja Paide Linna vahel jaguneb AS Koeru Hooldekeskuse aktsiakapital pooleks, mis üldkoosoleku pädevuste raames tähendab seda, et aktsionärid peavad üheskoos hankija tegevust suunama, sh seadma strateegilisi eesmärke ja tegema olulisi otsuseid. Seda selgitas vaidlustajale ka oma vastuses Rahandusministeerium. Viidatut toetab ka vaidlustaja välja toodud tõsiasi, et hankija põhikirja kohaselt on üldkoosoleku otsuseks vajalik 2/3 häältest.12 30. Põhikirja punkti 6 kohaselt juhivad aktsiaseltsi tegevust üldkoosolek ja selle valitud nõukogu ning nõukogu poolt valitud juhatus seaduse ja põhikirjaga määratud pädevuse piires. 31. Nõukogu liikmed nimetab üldkoosolek, mis on praktikas kujunenud nii, et kuna ühingu aktsiakapital jaguneb pooleks, siis pakub üks omanik välja kolm liiget ja teine omanik samuti kolm. Nõukogu liikmed valivad seejärel nõukogu liikmete seast esimehe. 32. Äriühingu põhikirja p 8.1 alusel on nõukogu ülesandeks planeerida aktsiaseltsi juhtimist ja teostada juhatuse üle järelevalvet. Põhikirja p 8.4 kohaselt on nõukogu liikmetel õigus anda juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Praktikas tähendab see, et nõukogu rakendab oma õigusi ka strateegiliste eesmärkide ja oluliste otsuste tegemisel. Nõnda otsustas just nõukogu lõpetada ka vaidlustajaga varasema hankelepingu (lisa 5). Juhatus peab põhikirja p 9.4 kohaselt kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Seega on kohaliku omavalitsuse üksustel läbi üldkoosoleku ja nõukogu otsustav mõju AS Koeru Hooldekeskus strateegiliste eesmärkide ja oluliste otsuste üle ning seda mõju ka tegelikult rakendatakse.13 33. Siinkohal tuleb arvestada olulise tõsiasjaga, et sarnaselt riigile osaleb kohalik omavalitsus äriühingutes üksnes avalikes huvides.14 Aktsiaseltsi põhikirja kohaselt on tema põhitegevusala erinevate hoolekande-, tervishoiu- ja muude avalike teenuste osutamine ning kõrvaltegevused peavad põhieesmärke teenima. Seega osalevad Järva Vald ja Paide Linn hankijas ainult avalikes huvides, täites nõnda oma KOKS § 6 lg-st 1 ja teistest seadustest tulenevaid kohustusi. 34. Kui nüüd võtta aluseks vaidlustaja argumentatsioon, et keegi justkui hankijat ei kontrolli, siis tõusetub küsimus, et miks peaks kohalik omavalitsus pidama avalikes huvides äriühingut, mida ta justkui ei kontrolli. Seda enam, kui äriühingut peetakse kohaliku omavalitsuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, mille eest vastutab kohalik omavalitsus. Lihtsakoelisemalt väljendudes, kui kohalik omavalitsus AS Koeru Hooldekeskust ei kontrolliks ja kui hankija nt 12 Hankija põhikiri on avalikult kättesaadav: https://ariregister.rik.ee/est/company/16776116/AS-Koeru- Hooldekeskus (10.11.2025). 13 Vrd RKHKo 3-20-1313, p 26. 14 Vt RKHKo 3-20-1313, p 27.1.  Sorainen – 7/9 – ei suudaks oma ülesandeid täita, siis kaasneks omanikeks olevatele kohalikele omavalitsustele sellest ilmselt äärmiselt rasked tagajärjed, rääkimata poliitilisest vastutusest. Nõnda pole ka eluliselt kuidagi usutav, kuidas hankija lihtsalt isepäi ja kohalikest omavalitsustest sõltumatult hoolekandeteenuseid osutab. 35. Kui kohaliku omavalitsuse osaühingu vormis tegutsemise korral on Riigikohus võtnud vaikimisi eelduseks, et kohalik omavalitsus seda RHS § 12 mõttes kontrollib,15 siis oleks raske teisiti järeldada kohaliku omavalitsuse aktsiaseltsi osas, mille tegutsemise eesmärk on pakkuda avalikku teenust kohaliku omavalitsuse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Nõnda võiks retooriliselt siis küsida, et kui kohalik omavalitsus omaenda aktsiaseltsi ei kontrolli, siis kes üldse kontrollib? 36. Siirdudes vaidlustaja argumentatsiooni juurde kolmanda isiku suhtes, siis vaidlustusest (vt p 2.2.5.4) nähtub, et vaidlustaja heidab ette seda, et Järva Vallal ja Paide Linnal pole ühist otsustavat mõju AS Järva Haldus suhtes. Hankija selgitas juba eespool, et RHS § 12 lg 4 ja 5 kohaldamisel ei olegi vajalik, et Järva Vald ja Paide Linn mõlemad AS Järva Haldus suhtes otsustavat mõju omaksid, kuivõrd Järva Vald kontrollib hankijat ja kolmandat isikut mõlemat nagu oma osakonda RHS § 12 mõttes, ühte individuaalselt ja teist koos teise avaliku sektori hankijaga. Teisisõnu ei peagi sisetehingu õiguspärasuseks RHS § 12 lg 4 alusel olema AS Järva Haldus suhtes mõlema kohaliku omavalitsuse otsustavat mõju. 37. Isegi kui asuda polemiseerima selle üle, et kas Järva Vald kolmandat isikut kontrollib, siis siingi on tegemist kohaliku omavalitsuse aktsiaseltsiga, mis on loodud KOKS-ist tulenevate kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks. Teisisõnu on ka kolmas isik asutatud avaliku huvi teenimiseks ning osutab avalikke teenuseid. 38. Kolmandal isikul on üks aktsionär (Järva Vald), kes nimetab ka nõukogu liikmed. Juhatust kontrollib nõukogu, kelle pädevuses on ka korraldada äriühingu juhtimist ja teostada juhatuse tegevuse üle järelevalvet. Nõukogu võib juhatuse sõltumata põhjusest ka tagasi kutsuda. Seega on siingi tegemist olustikuga, milles Järva Vallal on otsustav mõju AS Järva Haldus oluliste otsuste ja strateegiliste eesmärkide suhtes.16 4.3. Hankeleping oleks õiguspärane ka RHS § 12 lg 7 alusel 39. Vaidlusalune leping oleks õiguspärane ka RHS § 12 lg 7 alusel. Viidatud sätte kohaselt võivad kaks avaliku sektori hankijat sõlmida hankelepingu, kui lepingu esemeks on koostöö alused või elluviimise tingimused selleks, et hankijad osutaks oma avalikke teenuseid ühiste eesmärkide täitmiseks. Samuti eeldab viidatud säte, et koostöö tegemisel juhindutakse üksnes avaliku huviga seotud kaalutlustest ning vähem kui 20 protsenti hankelepinguga hõlmatud tegevustest toimub avatud turul. 40. Kõnealune erand tuleneb tuntud nn Hamburgi prügipõleti kaasusest, milles Hamburgi linnal oli soov rajada prügipõleti ning linnal ja sellega piirnevatel teistel valdadel huvi omaenda jäätmeid selles põletis käidelda.17 Praegusel juhul on olukord sarnane – kohalikel omavalitsustel ja hankijal on soov tagada KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud hoolekande ülesande täitmine, mida ei saa osutada soojusenergiata. Kolmandal isikul on soojusenergia pakkumise võimekus, mis ka tuleneb KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud kohustusest ning mida ta on võimeline hankijale pakkuma. 15 RKHKo 3-20-1313, p 27. 16 AS Järva Haldus põhikiri kättesaadav: https://ariregister.rik.ee/est/company/10117967/AS-J%C3%A4rva- Haldus (10.11.2025). 17 EKo C-480/06, komisjon vs. Saksamaa.  Sorainen – 8/9 – 41. Seega, mõlemad avaliku sektori hankijad osutaksid siinkohal avalikke teenuseid ja need mõlemad on vajalikud KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud avalikust huvist tulenevate ülesannete jaoks. Kuna juba eespool viidatud Riigikohtu praktika kohaselt ei saa kohalik omavalitsus ühelgi muul eesmärgil, kui avalike huvide teenimiseks äriühinguid asutada, siis on selge, et koostöö ei saa juhindida milleski muust, kui üksnes avaliku huviga seotud kaalutlustest. Kolmas isik ei asu hankelepingu alusel asju, teenuseid ega ehitustöid pakkuma kellelegi teisele, kui hankijale. See tähendab, et hankelepinguga hõlmatud tegevusi avatud turul RHS § 12 lg 7 mõttes ei teostata. 4.4. Vaidlustuse rahuldamise korral tuleb kohaldada RHS § 197 lg 3 p-s 2 sätestatut 42. Kui VaKo otsustab vaidlustuse läbi vaadata ning rahuldada, siis on avalikes huvides, kui kohaldada RHS § 197 lg 3 p-s 2 sätestatut. Nimelt peab hankija Eesti suuruselt teist hooldekodu, milles osutatakse abivajajatele erihoolekandeteenuseid, üldhooldusteenust, sh dementsusega isikutele osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust ning õendusabi. Hooldekeskuses on majutatud 227 abivajajat ja 136 töötajat, kes kõik vajavad soojusenergiat. 43. Seetõttu on ilmne, et majutatud isikud, külastajad ja personal vajavad avaliku teenuse tarbeks soojusenergiat, sh sooja vett. Hankelepingu tühisuse tuvastamise korral satub aga ohtu avaliku teenuse osutamine, sh tekib oht inimeste elule. Vaidlustaja ei ole katlamaja valdust hankijale üle andnud ja käitab seda ka praegusel hetkel, kuid hankelepingu puudumisel ei ole hankijal mistahes õiguslikke võimalusi vältida soojavarustuse katkemist, kui vaidlustaja peaks katlamaja opereerimise lõpetama, kuid kolmas isik ei saa seda näiteks hankelepingu tühisuse tuvastamise tõttu ka seaduslikult käitada. 44. Sellisel juhul on mõistetav, et eksisteerib ülekaalukas avalik huvi – inimeste elud, mida hankelepingu tühisuse tuvastamine ohustaks. Seda iseäranis talveperioodil. 45. Sellest tulenevalt palub hankija alternatiivselt eeltoodule, et VaKo jätaks hankelepingu jõusse ning võimaldaks sellel kehtida sellise ajaperioodi jooksul, mis ületaks minimaalselt eesolevat kütteperioodi ning sisaldaks ka uue riigihanke korraldamiseks vajalikku aega (sh võimalikku vaidlustuste ja kaebemenetlemiste läbimise aega). Hankija hinnangul ei saaks hankelepingu minimaalne kehtivusaeg olla väiksem kui 2 aastat. 5. MENETLUSLIKUD TEATED 46. Käesolev vastus on tähtaegne, kui see on esitatud hiljemalt 10.11.2025. 47. Hankija on nõus kirjaliku menetlusega. 48. Kinnitame, et oleme hankija lepingulised esindajad käesolevas vaidlustusmenetluses (RHS § 190 lg 11). Lisad: 1) Pärnu maakohtu 02.10.2025 määrus; 2) Kriminaalmenetluse algatamata jätmise teade; 3) Väärteomenetluse algatamata jätmise teade; 4) AS Koeru Hooldekeskus ja AS Järva Haldus vahel sõlmitud leping; 5) Hankija nõukogu 29.08.2025 koosoleku protokolli väljavõte.  Sorainen – 9/9 – Lugupidamisega Kadri Härginen Mario Sõrm vandeadvokaat vandeadvokaat KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Kohtujurist Triin Saluorg Määruse tegemise aeg ja koht 02.10.2025, Paide Tsiviilasja number 2- 25-16398 Tsiviilasi SW Energia OÜ hagi AS Koeru Hooldekeskus vastu lepingu ülesütlemisavalduse toime puudumise tuvastamises ja valduse kaitsmise õudes Menetlustoiming Hagi tagamise avalduse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: SW ENERGIA OÜ (registrikood 11963782), lepinguline esindaja Taivo Ruus Kostja: AS Koeru Hooldekeskus (registrikood 16776116) RESOLUTSIOON Jätta hageja SW ENERGIA OÜ (registrikood 11963782 ) hagi tagamise avaldus rahuldamata. Toimetada kohtumäärus hagejale . Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamine ei peata hagi tagamise määr use täitmist ( TsMS § 390 lg 2). Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist ( TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolud SW Energia OÜ esitas 01.10.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse AS Koeru Hooldekeskuse vastu. Koos hagiga esitas hageja kohtule taotluse õigussuhte esialgseks reguleerimiseks. Hageja taotleb õigussuhte esialgset reguleerimist menetluse ajaks õigusrahu ja lepingu täitmise võimaluse tagamiseks ning kostja omavoli vältimiseks. Esialgse õigussuhte reguleerimine on vajalik mõlema poole huve arvestav õigusrahu tagamiseks menetluse ajaks, mis aitab ära hoida kostja omavoli ja mõlemale lepingupoolele ning kostjast sõltuvatele isikutele (kostja kliendid) võimaliku kahju tekkimist. Pooltevahelise õigussuhte esialgse reguleerimise vajadus tuleneb asjaoludest, et kostja on hagejaga sõlmitud lepingu üles öelnud ja avaldanud katlamaja valduse ülevõtmise tahet juba 02.10.2025, s.o juba enne ülesütlemistähtaja möödumist. Hagejal ei ole alust arvata, et kostja hagejalt katlamaja valdust ära ei võtaks ja hageja teenuse ostmist ei lõpetaks. Samal ajal on hagejal põhjendatud alus karta, et ta katlamaja valdust seejärel kostjalt ilma kohtu sekkumiseta tagasi ei saa ja oma õiguspärast majandustegevust ehk hooldekeskuse soojusenergiaga varustamist jätkata ei saa. AS Järva Haldus on juba paigutanud katlamaja kõrvale neile kuuluva konteinerkatlamaja konteinerkatlamaja ning ühendamiseks on teinud selle Hooldekeskuse juures ettevalmistusi soojustorustikuga Hooldekeskuse (hagejale teadaolevalt konteinerkatlamaja soojustorustikuga ühendamiseks puuritud olemasoleva katlamaja seina augud, et viia torustik katlamajja sisse, kus on võimalik konteinerkatlamaja torud ühendada soojustorustikuga. Väljaspool olemasolevat katlamaja ei ole võimalik otseühendust hooldekeskuse hoone küttesüsteemiga rajada, vähemalt mitte nii kiiresti). Esialgse õigussuhte reguleerimine hoiaks ära ka vastuhagi esitamise vajaduse valduse üleandmiseks. Hagejal on alus arvata ka katlamajas paikneva, hagejale kuuluva vara (opereerimiseks vajalikud vahendid ja kütus) hagejale tagastamata ja hüvitamata jätmist. Arvestades lepingu alusel opereeritava katlamaja asukohta Koeru Hooldekeskuse hoonekompleksis, ei ole hagejal ilma kohtu sekkumiseta võimalik enda valdust katlamaja suhtes säilitada, kostjal on võimalik takistada juurdepääs hoonekompleksi muude osade hagejale sulgemise kaudu. Ehkki hageja on lepingu ülesütlemise vaidlustanud ja asjaolu, kas hagejal on üldse kohustus vaidlusalune katlamaja vabastada ja kostja märgitud isikule üle anda, selgub tegelikult kohtuotsuse tegemisel, on valduse väljanõudmise keelamine õigussuhte esialgse reguleerimise raames siiski käesoleval juhul vajalik, arvestades asjaolu, et kostjal on võimalik võtta katlamaja valdus hagejalt üle ka hageja faktilise osaluseta, hageja keeldumine katlamaja valduse üleandmisest võib aga ohustada nii katlamaja seadmeid kui ka Koeru Hooldekeskuse soojusenergiaga varustamise toimepidevust. Seadmete juhendamata kasutamine on ohtlik ja nende kasutamise nõustamine on hagejale kohustuslik hankelepingu p 5.1.6 tulenevalt. Seega kaotab hageja õigussuhte esialgse reguleerimiseta jätmisel katlamaja valduse vältimatult. Katlamaja valduse ülevõtmisel enne lepingu ülesütlemise üle peetava vaidluse lahendamiseta võib sattuda ohtu pooltevahelise lepingulise suhte taastamise võimalikkus hagi tulevasel rahuldamisel juhul, kui kostja või AS Järva Haldus manipuleerivad seadmetega korrektselt juhendamata viisil, samuti elutähtsa teenuse osutamine Hooldekeskuse klientidele juhul, kui järelevalveorganid tuvastavad kostja ja AS Järva Haldus vahelise otselepingu tühisuse ja seega selle lepingu alusel teenuse osutamise keelu. Eeltoodust tulenevalt on tekkida võiva kahju vältimiseks vajalik hagejale tagada vaidlusaluse lepingu esemeks oleva katlamaja kasutamise ja sealtkaudu Koeru Hooldekeskuse soojusenergiaga varustamise võimalus kuni praeguses asjas tehtava otsuse jõustumiseni. Taotletava abinõu kohaldamine ei ole kostjat ülemäära koormav ega teda mistahes määral, kindlasti aga mitte ebaproportsionaalselt, kahjustav. Taotletav abinõu võimaldab hagejal jätkata töösuhteid vaidlusaluse lepingu täitmisega hõivatud töötajatega (hageja ei pea neid menetluse ajal koondama) ja kostjal saada stabiilselt jätkuvat teenust lepingupartnerilt, kellele kostjal lepingu sõlmimisest möödunud 7 aasta jooksul pretensioone olnud ei ole. Samuti tagab abinõu kindluse, et Hooldekeskuse klientidele on püsivalt tagatud hooldekeskuses nõutav küte ning et Järva valla vahendid on kasutatud läbipaistvalt ning säästlikult. Lepingu täitmise jätkumine kohtuvaidluse ajal ei too kostja ega ühegi teise isiku jaoks kaasa ühtegi kahjulikku ega koormavat tagajärge, kuivõrd jätkub samasugune lepingu täitmise olukord, mis on toimunud lepingu sõlmimisest möödunud senise 7 aasta jooksul – Hooldekeskuse ruumid on nõuetekohaselt stabiilselt köetud ja nii klientide kui ka töötajate vajalik heaolu tagatud ning Hooldekeskus maksab hageja osutatud teenuse eest riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel ausas konkurentsis kujunenud kontrollitavat hinda. Kehtiva lepingu katkestamisel ei ole ettenähtavad ei saabuvad õiguslikud, majanduslikud ega tehnilised tagajärjed ega mõjud Hooldekeskuse klientide ja töötajate tervistele (kui teenus peaks osutuma ebakvaliteetseks või lausa katkema). Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS ) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 377 lg 2 sätestab, et sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Hageja esitatud hagi tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 377 lg-st 1 tulenevalt on hagi tagamise eelduseks põhjendatud kahtlus, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse tä itmist või selle teha võimatuks. Pool peab oma sellekohast kahtlust (hagi tagamise alust) veenvalt põhistama, esitades avalduses asjaolud, mis annavad aluse eelmärgitud tagajärgi eeldada. Hagi tagamise alus peab olema põhistatud ( TsMS § 235, 381 lg 2). TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel ( TsMS § 377 lg 2). Hagi tagamisel tuleb kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh kas on esitatud TsMS §-s 388 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1-3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud ( TsMS § 235 ja § 381 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole hageja veenvalt põhistanud hagi õiguslikku perspektiivikust ega hagi tagamise aluse olemasolu, st et kostja suhtes tehtava kohtuotsuse täitmine võiks hagi tagamata jätmisel osutuda raskendatuks või võimatuks. Kohus saab hagiavaldusest aru, et hageja ei tunnista kostja poolset lepingu ülesütlemist , kuivõrd puuduvad ülesütlemisavalduse materiaalsed eeldused (ülesütlemise alusena nimetatud lepingu p 9.2 on tühine). Alternatiivselt leiab hageja, et kostja on teostanud oma ülesütlemisõigust pahauskselt. Kuivõrd hageja on esitanud tuvastusnõude ja on alanud vaidlus selle üle, kas kostja on öelnud lepingu üles kehtivalt, selgub ka see, kas hagejal on ülesütlemisest tulenev kohustus vaidlusaluse katlamaja valdus kostjale üle anda. Kostja nõuab valdust hagejalt välja juba alates 02.10.2025, seega esitas hageja ka valduse kaitse nõude. Kostjal teatud toimingute tegemise keelamine on iseenesest abinõu, mida kohus võib hagi tagamise korras kohaldada ( TsMS § 378 lg 1 p 3). Kohus on seisukohal, et antud juhul võib esineda olukord, kus hagi edulootus on väike . K ohtu esialgsel hinnangul juhul, kui tegemist on tüüptingimustega, ei nähtu, et need oleks hagejat kuidagi kahjustavad. Seega on võimalik, et hagejal ei ole võimalik hagiga taotletud eesmärki saavutada . Kohtu hinnangul ei ole hageja veenvalt põhistanud olulise kahju tekkimist hagejale või omavoli olemasolu, mis õigustaks õigussuhte esialgset reguleerimist, arvestades ka kostj a põhjendatud huvisid. Kohus selgitab, et õigussuhte esialgset reguleerimist võib kohus rakendada enne rikkumist vaid erandlikel juhtudel, kui on vaja kaitsta väga hinnalisi õigusi, näiteks isiku elu või tervist, või takistada pöördumatu kahju tekkimist. Hageja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud. Hageja tugineb hagi tagamise taotluses mh asjaolule, et AS Järva Haldus on juba paigutanud katlamaja kõrvale neile kuuluva konteinerkatlamaja ning teinud selle juures ettevalmistusi konteinerkatlamaja ühendamiseks hooldekeskuse soojustorustikuga , kostjal ja AS Järva Haldusel on võimalik manipuleerida seadmetega korrektselt juhendamata viisil, samuti elutähtsa teenuse osutamine hooldekeskuse klientidele või b sattuda ohtu. Kostjal on võimalik takistada juurdepääs hoonekompleksi muude le osadele hagejale sulgemise kaudu. Seega on kostjal võimalik võtta katlamajavaldus hagejalt üle ilma hageja faktilise osaluseta, hageja keeldumine katlamaja valdusest üleandmine võib aga ohustada nii katlamaja seadmeid kui ka Koeru hooldekeskuse soojusenergiaga varustamise toimepidevust. Kohus leiab, et võimalikud soojusenergia tagamisega seotud ajutised katkestused on t avapärane osa võrguettevõtja majandustegevusest. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 3 sätestatust ei saa hageja hagi tagamise vajadust põhjendada teiste isikute õiguste kaitsmisega. Seega ei ole võimalik ha gi tagada ka hooldekodu klientide väidetavates huvides. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi tagamise eeldused täidetud ja kohus jätab hageja taotluse õigussuhte esialgseks reguleerimiseks rahuldamata. TsMS § 387 lg 3 kohaselt saadetakse hagi tagamata jätmise määrus üksnes hagejale . Määruse peale ei saa määruskaebust esitada ( TsMS § 390 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 16.10.2025 Kehtib kuni: 16.10.2100 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 1, 12 Teabevaldaja: PROKURATUUR SW Energia OÜ Teie: 06.10.2025 registrikood 11963782 esindaja Taivo Ruus Meie: 16.10.2025 nr RP-6-4/25/477-2 vandeadvokaat Advokaadibüroo Ruus & Veso e-post: [email protected] Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade nr 25770000132 Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuris registreeriti 06.10.2025 numbriga RP-6-4/25/477-1 kuriteokaebus, mille esitas SW Energia OÜ esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus. Avalduses soovitakse kriminaalmenetluse alustamist AS-i Koeru Hooldekeskus suhtes KarS § 300 lg-de 1 ja 3 koosseisu järgi. Kuriteokaebuse sisuks on SW Energia OÜ ja AS-i Koeru Hooldekeskus 12.07.2018 hankelepingu hooldekeskusele soojusenergia ostmiseks ja katlamaja opereerimiseks ülesütlemine ning eelnimetatu teenuse üleandmine AS-le Järva Haldus. 1. Avalduse sisu SW Energia OÜ ja AS Koeru Hooldekeskus sõlmisid riigihanke nr 198182 raames 12.07.2018 hankelepingu hooldekeskusele soojusenergia ostmiseks ja katlamaja opereerimiseks 10-aastase perioodi jooksul, 01.09.2018 - 31.08.2028. AS Koeru Hooldekeskus esitas 03.09.2025 SW Energia OÜ-le hankelepingu ülesütlemise avalduse, millega ütles lepingu tervikuna üles alates 03.10.2025. Avaldajale saatis AS-lt Koeru Hooldekeskus 16.09.2025 avalduse, mille kaassaajaks oli ka AS Järva Haldus. Arvestades kirja ja selle adressaate oli avaldajale ilmne, et katlamaja valdus antakse temalt üle võtmisel edasi üle AS-le Järva Haldus. Avaldaja vaidles lepingu ülesütlemisele vastu, sest AS Koeru Hooldekeskus kavatses anda katlamaja AS-le Järva Haldus opereerimiseks sisetehinguga ilma hankemenetluseta. Lisaks järeldab avaldaja AS-i Koeru Hooldekeskuse esindaja 29.09.2025 vastusest SW Energia OÜ-le, et täpselt nii AS Koeru Hooldekeskus käituda kavatseski. 2. Prokuröri seisukoht Prokurör asub seisukohale, et antud juhul tuleb KarS § 300 lg-de 1 ja 3 kuriteokoosseisus kriminaalmenetlus jätta alustamata aluse puudumise tõttu (KrMS § 199 lg 1 p 1). Läbivaadatud materjalid ei sisalda andmeid, mis viitaksid võimalikkude kuritegude toimepanemisele. Oma seisukohta põhjendab prokuratuur alljärgnevalt. Kui kohtuotsuse tegemisel tuleb in dubio pro reo põhimõttest lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, siis KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks (RKKK 3-1-1-60-10 p 9). Siiski tuleb ka selle põhimõtte rakendamisel hoolikalt kaaluda, kas kuriteo tunnused esitatud kuriteokaebuses esinevad või mitte. Kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel peab kohtueelne menetleja või prokurör kujundama piisava veendumuse, et on alust kriminaalmenetluse alustamiseks. MAJANDUS- JA KORRUPTSIOONIKURITEGUDE RINGKONNAPROKURATUUR Lubja 4 / 10115 TALLINN / 694 4260 / [email protected] / www.prokuratuur.ee Registrikood 70000906 Prokurör toob välja kuriteokaebuse lisa 1 dokumendi (soojusenergia leping; hankeleping nr 3.2.-1.5.) punkti 9.2., milles sisalduv lubab ostjal ehk AS-il Koeru Hooldekeskus igal ajal ja sõltumata põhjusest leping tervikuna ennetähtaegselt lõpetada, teavitades sellest müüjat ehk SW Energia OÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette 30 päeva. Seega toetudes hankeleping nr 3.2.-1.5. punktile 9.2. ei pidanudki AS Koeru Hooldekeskus lepingu ülesütlemise avaldus sisaldama ühtegi põhjust, etteheidet või viidet. Prokurör leiab, et hankeleping öeldi üles korraliselt ning vastavalt lepingus kirjutatule 30 päevase etteteatamisajaga. Lepingu ülesütlemine esitati 03.09.2025 SW Energia OÜ-le, millega öeldi leping tervikuna üles alates 03.10.2025. Ülesütlemise leping oli samal päeval ka allkirjastatud Rünno Lassi poolt. Samuti asub kaebaja kuriteoteates seisukohale, et AS Koeru Hooldekeskuse ja AS Järva Haldus vaheline otseleping on õigusvastane, kuna sellega kahjustati valdkonnapõhist konkurentsi ning pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Prokurör selle seisukohaga ei nõustu. Riigihangete seaduse § 12 lg 1 kohaselt ei ole avaliku sektori hankija kohustatud seadust rakendama sisetehingutele. Seaduse § 12 lg 4 kohaselt on sisetehing ka hankeleping, mille kontrollitav juriidiline isik avaliku sektori hankijana sõlmib kontrolliva hankijaga või viimase kontrollitava muu juriidilise isikuga. Seega eeltoodust nähtub, et Järva vallale kuuluval AS-il Koeru Hooldekeskus on õigus sõlmida leping riigihangete seadust rakendamata Järva vallale kuuluva AS-iga Järva Haldus. Seejuures ei ole oluline, et Hooldekeskus kuulub ka Paide linnale. Kohaliku omavalitsuse üksusel on piisav kontroll endale kuuluva juriidilise isiku strateegiliste ja muude oluliste otsuste üle, et lugeda kontrollikriteerium riigihangete seaduse § 12 mõttes täidetuks. Prokurör selgitab, et kriminaalmenetlus kui karistusõiguslik reageering on olemuslikult kõige tõsisem sekkumine isikuvabadustesse, mille alustamine peab olema äärmiselt põhjendatud. Kuriteokaebuse läbivaataja kohuseks on kontrollida esitatud materjalide pinnalt, kas kriminaalmenetluse ajendis on võimalik sedastada kriminaalmenetluse alus ehk kuriteo tunnused. Vastavalt KrMS § 193 lg-le 1 alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust juhul kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Antud juhul on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetluse alustamiseks alus puudub. Selle piirangu seadmine kriminaalmenetluse alustamisele kujutab endast olulist õiguslikku garantiid üksikisiku põhiõiguste kaitsel, et vältida kriminaalmenetluslike vahendite alusetut kasutamist. Kriminaalmenetlus on isikute põhiõigusi äärmiselt intensiivselt riivav menetlus ning selle alustamine ei saa toimuda kergekäeliselt, vaid peab olema põhjendatud väga ulatusliku ja tõsise ühiskondlike normide rikkumisega, mis väärivad vastavalt karistusõiguslikku sekkumist. Seetõttu alustatakse kriminaalmenetlust vaid siis, kui esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Kuivõrd käesoleval juhul sellised andmed puuduvad, jätab prokurör kriminaalmenetluse alustamata. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 199 lg 1 p-st 1 ei alusta Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetlust. Prokuröri otsusega mittenõustumisel on kannatanul vastavalt KrMS §-le 207 õigus pöörduda kaebusega Riigiprokuratuuri aadressiga Wismari 7, 15188 Tallinn, 10 päeva jooksul alates kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate saamisest. Riigiprokuratuur lahendab nimetatud kaebuse selle saamisest alates ühe kuu jooksul. Vastavalt KrMS § 198 lg-le 2 teatab prokuratuur kriminaalmenetluse alustamata jätmisest ka AS-i Koeru Hooldekeskus, kelle kohta kuriteokaebus esitati. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Pihlakas abiprokurör Majandus- ja korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur MÜÜGI LEPING AS Koeru Hooldekeskus registrikood 16776116, aadress Järva maakond, Järva vald, Koeru alevik, Ida tn 2, 73001(edaspidi Ostja ), keda esindab põhikirja alusel Rünno Lass ja AS Järva Haldus registrikood 10117967, aadress Järva maakond, Järva vald, Koeru alevik, Paide tee 5, 73001 (edaspidi Müüja ), keda esindab põhikirja alusel Andreas Sapas edaspidi üheskoos nimetatud Pooled ja igaüks eraldi Pool , VÕTTES ARVESSE, ET: Käesoleva müügilepingu lepingu (edaspidi Leping) sõlmimise ajal kuulub Ostjale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 1662736, katastritunnus 25501:001:1053, pindala 68 235 m², sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa (100%) (edaspidi Kinnistu) , millel asub õlik üttel töötav keskkütte katlamaja (edaspidi Katlamaja ) ; Müü ja põhitegevusala on a uru ja konditsioneeritud õhuga varustamine ning ettevõte on spetsialiseerunud s oojatootmisele . Müüja soovib anda Kinnistule rajatud K atlamaja s soojatootmise teenuse osutamise üle Müüjale ; Müüja nõukogu kiitis K atla maja opereerimisele võtmise ja sellekohase lepingu projekti heaks 29.10.2025 . Ostja nõukogu kiitis K atlamaja Müüjale Lepingus toodud tingimustel kasutada andmise heaks 29.08.2025 . SIIS ON POOLED KÄESOLEVAGA KOKKU LEPPINUD ALLJÄRGNEVAS: LEPINGU OBJEKT Lepingu objektiks on soojusenergia ostmine lepingus sätestatud tingimustel, ajal ja mahus AS Koeru Hooldekeskus K atlamaja st , kus müüja kohustub soojusenergiat müüma 1 0 aasta jooksul lepingu sõlmimisest . Ostja kinnitab, et objektil ei ole varjatud puudusi, mis võiks takistada objekti kasutamist kokkulepitud eesmärgil. 2 . OBJEKTI ÜLEANDMINE, VASTUVÕTMINE JA TAGASTAMINE 2.1 Ostja annab K atlamaja üle ja Müüja võtab K atlamaja vastu vastavalt Lepingu Lisale 1, milles fikseeritakse K atlam a ja seisund üleandmise-vastuvõtmise momendil (edaspidi Üleandmispäev ). Üleandmispäev lepitakse pooltevahel kirjalikult kokku. 2.2 Pooled koostavad ja allkirjastavad üleandmise-vastuvõtmise akti K atlamaja üleandmisel Ostjalt Müüjale Üleandmispäeval. 2.3 Pooled koostavad ja allkirjastavad üleandmise-vastuvõtmise akti ka K atlamaja tagastamisel Müüja poolt Ostjale Lepingu lõppemisel. 3 . SOOJUSENERGIA HIND JA KOGUS 3 .1 Soojusenergia hind (ilma käibemaksuta) koos pelleti katla ( 350 kW ) lansseerimisega 2025. aastal ostjale on: 7 8,71 € MWh . 3 .1.1 Soojusenergia hind fikseeritakse kuni 0 1 . 09 .202 6 . Edaspidi kooskõlastatakse järgneva aasta soojusenergia hind jooksva aasta 01. septembriks . Müüjal on õigus soojusenergia hinda korrigeerida, kooskõlastades selle eelnevalt Ostjaga . Soojusenergia hinna muutuse kooskõlastamiseks peab Müüja esitama Ostjale hinna kujunemise arvutuse, mis on koostatud kooskõlas Konkurentsiameti „Soojuse piirhindade kooskõlastamise metoodika ja juhendiga“ ning esitatud Konkurentsiameti poolt koostatud „Hinnataotluse vormil“. Ostja kooskõlastab hinna 5 tööpäeva jooksul. 3 .2. Soojusenergia hind sisaldab kõiki kulusid ja tegevusi, mis on vajalikud soojusenergia tootmiseks ja müügiks ostjale, sealhulgas: 3 .2.1. soojusenergia tootmiseks vajaliku kütte hankimist; 3 .2.2. trasside, soojussõlmede ja soojusmõõtjate täishooldust ja taatlemist vastavalt seadusandlusele; 3 .2.3. pelleti katla paigaldamist ja Katlamaja ümberehitamist , lisaseadmete paigaldamist ja/või olemasolevate seadmete rekonstrueerimist (edaspidi: S eadmed ) ning katlamaja ühendamist olemasoleva soojustrassiga; 3 .2.4. K atlamaja täishaldust S eadmete K atlamaja osas, s.t. lepingu kehtivuse vältel teostatavat K atlamaja ja S eadmete hooldust ja remonti. Selguse huvides, K atlamaja peab vastama õigusaktides kehtestatud nõuetele ning nende käitamine peab toimuma muuhulgas kooskõlas S eadme ohutuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega; 3 .2.5. O stjale kuuluva ja M üüja kasutuses oleva katlamaja hoone tavapärast hooldust eesmärgiga tagada hoone säilimine ; 3 .2.6. õhusaasteloa hankimist ja saastetasude maksumust; 3 .2. 7 . kulusid, mis on tarvilikud soojusenergia tootmiseks (sh vesi, elektrienergia) vastavalt lepingu tingimustele; 3 .2. 8 . kõiki õigusaktidest tulenevaid kohustusi soojusenergia tootmiseks, et tagada soojusenergia müük vastavalt lepingu tingimustele. 3 .3. Müüdava soojusenergia kogus määratakse soojasõlmes oleva soojusenergia arvesti alusel. 4 . REKONSTRUEERIMISTÖÖD, PAIGALDATAVAD SEADMED 4 .1. Kui O stja K atlamajas on vajalikud rekonstrueerimistööd, siis toimub nendes seadmete paigaldamine ja ümberehitamine O stja ja M üüja kirjaliku kokkuleppe alusel, milles fikseeritakse vastavad seadmete, nendega seotud tööde maksumus (edaspidi: investeeringusumma) ning tööde teostamise tähtaeg. Ostjapoolne soojusenergia ostukohustus ning M üüjapoolne soojusenergia müügikohustus algab pärast vastavate tööde teostamist, seadmete paigaldamist ning muude soojusenergia müügi eelduseks olevate toimingute teostamist. 4 . 2 . Müüjal on kohustus paigaldada soojusenergia tootmiseks juurde lisaseadmeid ja teostada olemasolevate seadmete (s.h. torustike) osas vajalikke ümberehitustöid eelneval kokkuleppel O stjaga. 4 . 3 . Punktis 4 . 2 nimetatud lisaseadmete ja teostatud lisatööde maksumuse kohta koostatakse vastav kirjalik akt. 4 . 4 . Müüja poolt paigaldatud seadmed kuuluvad lepingu kehtivuse ajal pärast väljaostmist edaspidi O stjale. 4 . 5 . P ooled kinnitavad , et O stja poolt antakse M üüja kasutusse töötav katlamaja, mis üleandmise hetkel varustab hooldekeskust soojusenergiaga. 5 . POOLTE KOHUSTUSED 5 .1. Müüja kohustub: 5 .1.1. Müüja peab tagama pideva ja katkematu soojusenergia varustuse kogu lepinguperioodi vältel. Soojusenergiat toodetakse aastaringselt. Soojusenergia katkestused ei ole lubatud. Vajalikud remont- või parendustööd tuleb teha soojusenergia katkestuseta või eelneva kokkuleppe alusel lühiajalise katkestusega kuni 6 tundi öisel ajal. Vajadusel peab müüja nägema ette ajutised alternatiivsed energiaallikad. 5 .1.2. Müüja peab tagama katlamajas kasutatava kütuse varu, mis tagab vähemalt 72 tunnise katkematu soojusenergia tarne. 5 .1.3. Müüma O stjale soojusenergiat lepingus sätestatud tingimustel. 5 .1.4. Soojatootmisseadmete avariisignaali saabudes viivitamatult, kuid kõige rohkem 2 tunni jooksul likvideerima avarii või kui see ei ole võimalik, teavitama sellest koheselt O stja esindajat ning edastama avariitööde teostamise tähtaja ja avarii põhjused. 5 .1.5. Kindlustama soojusenergia müügi asukohas soojuskandja parameetrid vastavalt välisõhust sõltuvale temperatuurigraafikule või kokkuleppelisele väärtusele. Müüja peab tagama soojusenergia müümise koguses, mis võimaldab välisõhutemperatuuril - 28⁰C korral köetavate ruumide temperatuuri hoida vähemalt + 23⁰C. 5 .1.6. Nõustama O stjat soojustehnilistes küsimustes lepingu raames tasuta. 5 .1.7. Teavitama O stjat lepingu täitmisega seotud olulistest asjaoludest enne planeeritavaid tegevusi, mh erakorralistest töödest, lisaseadmete paigaldamisest ning ostja küttesüsteemi ja selle osade muutmisest (sh parendamine ning asendamine). 5 .1.8. Küsima O stja kooskõlastust enne toimingute tegemist, mis võivad tuua ostjale kaasa täiendavaid kulutusi. 5 .1.9. Tagama O stja poolt müüja kasutusse antud hoonete, katelde, kütusehoidla vms katlamaja osade, koos sinna juurde kuuluvate seadmetega, heaperemeheliku kasutamise. 5 .1.10. Tasuma soojusenergia tootmiseks kulunud vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektrienergia eest vastavalt esitatud arvetele. Soojusenergia tootmiseks kasutatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektrienergia kogus määratakse vastavate arvestite alusel. 5 .1.11. Müüja peab tagama soojusenergia varustuse kuni O stja soojussõlme sekundaarpooleni (kaasa arvatud soojussõlmed ) . Trassi ja soojussõlmega seotud kulud ei kajastu soojuse müügihinnas. 5.1.12. Arvestust soojusenergia üle peetakse soojussõlmes asuva soojusarvesti alusel. 5.1.1 3 . Müüja esitab O stjale koos pakkumusega lepingu perioodil M üüja planeeritavate soojustootmise vara remont- ja parendustööde kava: „Investeeringute kava“. Teostatavate investeeringute maksumused tuleb arvestada soojusenergia hinna sisse . Lepingu korralisel lõppemisel teostatud investeeringuid müüjale ei hüvitata ega müüja ei tohi neid eemaldada ega ära viia. 5.2 Kõik teostatavad investeeringud tuleb eelnevalt O stjaga kirjalikult kooskõlastada. 5. 3 . Ostja kohustub: 5. 3 .1. Ostma soojusenergiat lepingus sätestatud tingimustel ning korras. 5. 3 .2. Andma K atlamaja koos katelde, kütusehoidla, katlamaja juurde kuuluva maa-ala ja muude sinna juurde kuuluvate seadmetega ostjale soojusenergia tootmise eesmärgil tasuta müüja kasutusse ja valdusesse . 5. 3 .3. Kindlustama olemasolevas ning M üüja poolt tarnitavas K atlamajas elektrienergia ning vee- ja kanalisatsiooni kasutamise võimaluse ostjale soojusenergia tootmise eesmärgil. 5. 3 .4. Tasuma M üüjale ostetud soojusenergia eest vastavalt müüja poolt esitatud arvetele, eeldusel et need on kooskõlas lepinguga. 5. 3 .5. Võimaldama M üüjal igal ajal kontrollida katlamajas ja soojasõlmes kasutatavate mõõdikute täpsust ja näitude õigsust ning ostja soojusseadmetesse paigutatud soojusarvestite seisukorda. 5. 3 .6. Võimaldama M üüjale, sh M üüja kütust transportivale veokile, ööpäevaringse juurdepääsu läbi ostja territooriumi katlamajale ja tasuta parkimise ostja territooriumil. 5. 3 . 7 . Informeerima M üüjat koheselt kõigist asjaoludest, mis võivad endaga kaasa tuua soojusenergiaga varustamise katkemise, avariiohu või muid muudatusi Lepingus sätestatud tavapärases koostöös. 5. 3 . 8 . Garanteerima M üüja esindajate ööpäevaringselt tasuta ligipääsu ostja K atlamajja paigaldatud seadmetele hooldustööde teostamiseks, kütuse vastuvõtuks ja korralisteks hooldustöödeks, kusjuures nimetatud kohustuse mittejärgimist loevad pooled oluliseks lepingu rikkumiseks. 5. 3 . 9 . Mitte tellima kolmandatelt isikutelt kütust ja hooldusteenust, välja arvatud juhul, kui M üüja on viivituses oma lepinguliste kohustuste täitmisega ja/või rikub lepingut muul viisil oluliselt või hooldustööd puudutavad O stja omandis olevaid seadmeid. Nimetatud kohustuse mittejärgimist loevad pooled oluliseks lepingu rikkumiseks. 6. LISATÖÖD 6.1 Kui müüja teeb korralise hooldustööde käigus kindlaks, et ostjale kuuluvas K atlamajas on vajalikud hoolde- või remonditööd, millede töö- ja/või materjalikulud ei sisaldu soojusenergia maksumuses, korraldab M üüja nende hoolde- ja/või remonditööde tegemise kokkuleppel ostjaga. Soojusenergia maksumuses mittesisalduvad kulud kannab O stja, kes võib sellest keelduda juhul, kui lisatööde teostamine ning maksumus pole eelnevalt ostjaga kirjalikult kooskõlastatud. Vaidlus O stja ja M üüja vahel seoses lisatööde vajadusega, hinnaga vm põhjusel ei ole aluseks soojusenergia tootmise ja/või müügi katkestamiseks. 7 . MAKSETINGIMUSED 7 .1. Soojusenergia eest tasumine toimub 21 päeva jooksul M üüja poolt lepingu kohaselt esitatud ning O stja poolt aktsepteeritud arve alusel. Arve tuleb saata e-mailiga aadressil: [email protected] . 7 .2. Arveldamise perioodiks on üks kuu. 7 .3. Soojamõõtja näidud fikseeritakse müüja poolt igakuuliselt. 8 . VASTUTUS 8 .1. Ostja ja M üüja kannavad vastutust lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud kahju eest. 9. LÕPPSÄTTED 9.1 Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. 9. 2 Lepingust tulenevad või Lepinguga seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Läbirääkimiste ebaõnnestumisel lahendatakse vaidlused esimeses astmes Harju Maakohtus. 9. 3 Pooled kohustuvad Lepingu täitmisel tegema koostööd, teineteise suhtes käituma lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest. Pooled loevad mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja Lepingu eesmärki ning vastava tegevusala praktikat, samuti muid asjaolusid. 9. 4 Leping ja selle tingimused on konfidentsiaalsed ning Pool ei või ilma teise Poole kirjaliku nõusolekuta sellist informatsiooni avaldada. Samuti loetakse konfidentsiaalseks informatsiooni, mis ei oleks Poolele ilma Lepingu sõlmimiseta teatavaks saanud. Eeltoodu ei piira siiski Poole õigust avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, mille avaldamine on nõutud õigusaktidega, samuti õigust avaldada konfidentsiaalset informatsiooni krediidi- ja finantseerimisasutustele, audiitoritele, advokaatidele ja muudele professionaalsetele konsultantidele, kelle suhtes kehtib vaikimiskohustus. 9. 5 Pooled käesolevaga avaldavad ja kinnitavad, et kõik Lepingu sätted on Poolte vahel läbi räägitud ning mõlemal Poolel oli võimalus mõjutada Lepingu sätete sisu. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et Lepingust tulenevad Poolte õigused ja kohustused on tasakaalus ning ükski Lepingu säte ei kahjusta ebamõistlikult kumbagi Poolt. 9. 6 Leping on koostatud ja sõlmitud eesti keeles ja allkirjastatud digitaalselt. ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: AS Koeru Hooldekeskus Märge tehtud 29.08.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni 29.08.2030 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 NÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL Koeru/Teams 29. august 2025 nr 12 Algus kell 09:30; lõpp kell 11.12 Juhatas: Toomas Tammik Protokollis: Kätlin Alla Võtsid osa nõukogu liikmed: Toomas Tammik, Kaido Ivask, Klaarika Uusmaa, Külvar Mand Kutsutud: juhatuse liige Rünno Lass, juhatuse liige Piret Purdelo-Tomingas pearaamatupidaja- finantsist Annes Sapp Puudusid: Katre Mägi, Eha Tasang, Päevakord: 1. AS Koeru Hooldekeskusele kuuluva kaugkütte katlamaja võimalikud arengud koos vajalike investeeringute ning kütteliigi muutmisega. Koosoleku on palutud SW Energia OÜ piirkonnajuht Oliver Kärblane ja Andreas Sapas Järva Haldus AS juhatuse liige, kes esitavad omapoolsed nägemused koos kalkulatsioonidega katlamaja rekonstrueerimiseks; Läbirääkimised päevakorra asjus. OTSUSTATI ühehäälselt kinnitada pakutud päevakord: 1. AS Koeru Hooldekeskusele kuuluva kaugkütte katlamaja võimalikud arengud koos vajalike investeeringute ning kütteliigi muutmisega. Koosoleku on palutud SW Energia OÜ piirkonnajuht Oliver Kärblane ja Andreas Sapas Järva Haldus AS juhatuse liige, kes esitavad omapoolsed nägemused koos kalkulatsioonidega katlamaja rekonstrueerimiseks; 1 1. AS Koeru Hooldekeskusele kuuluva kaugkütte katlamaja võimalikud arengud koos vajalike investeeringute ning kütteliigi muutmisega. Koosoleku on palutud SW Energia OÜ piirkonnajuht Oliver Kärblane ja Andreas Sapas Järva Haldus AS juhatuse liige, kes esitavad omapoolsed nägemused koos kalkulatsioonidega katlamaja rekonstrueerimiseks Materjal selle päevakorra punkti kohta on eelnevalt nõukogu liikmetele saadetud ja protokollile lisatud. Kuulati: R. Lass selgitas, et nii SW Energia OÜ kui Järva Haldus AS esindajad on koosolekule kutsustud, et nõukogu liikmed saaksid neile otse küsimusi esitada, otsustada millise firmaga edasi läheme ja saada järgmise aasta eelarve koostamiseks õlikütte alghind. Probleem tekkis sellest, et käimas on keskkütte- ja tarbeveesüsteemide renoveerimine ja saime SW Energialt kirja, kus nad annavad teada, et alandavad majja sissetuleva vee temperatuuri 20 kraadi. See tähendab, et me peaksime kogu projekti ümber tegema. See meile ei sobinud ja hakkasime otsima alternatiive, sest meie uus küttesüsteem ja ka ventilatsioonisüsteem nõuab 90 kraadist sissetulevat vett. C-korpuse küttesüsteem on juba projekteeritud ja ka välja ehitatud 90 kraadi peale ja see korpus jääks külmaks kui temperatuuri alandatakse. Sekundaar veetemperatuur võib olla 70 kraadi, aga majja sissetuleva vee temperatuur peab olema 90 kraadi. Võtsin ühendust Järva Haldus ASga ja ka advokaadibüroo Trinitiga, et selgitada välja kas SW Energia OÜga lepingu lõpetamine toob kaasa täiendavaid lisakulutusi. Selgus, et lisakulutusi ei kaasne ja sealt sain ka hankelepingu korralise ülesütlemise avalduse Kuulati: SW Energia OÜ piirkonnajuht Oliver Kärblane ja arendusjuht Vadim Nogtev andsid ülevaate Koeru Hooldekeskuse riigihankes osalemisest ja edasisest hankest tulenevast teenusest. Kuna hankes oli oluline, hind, siis oli ainus võimalus kasutada põlevkiviõli. Hakkepuidu küttele üle minnes oleme teistes katalamajades alati saanud riikliku toetuse juurde. Oleme projekte toetuse saamiseks otsinud ka Koeru Hooldekeskusele, aga praegu on riigi toetused läinud kaugküttetrasside rekonstrueerimiseks ja me ei ole leidnud head rahastusallikat mis siia sobiks. Kui me ehitaks siia puiduhakke katlamaja, mis oleks hinna mõttes stabiilsem ja õigem, siis täna oleks hind 95 €/MWh vastavalt Konkurentsiameti metoodikale. Pelletiküttega tuleks hind mõnevõrra soodsam, aga pelleti hind väga muutuv: 2 aastat tagasi oli hind kuni 500 eurot tonn, täna on see natuke alla 200 euro tonn. Kuna hooldekeskusele on kulud väga olulised, siis me peale kütteõli paremat pakkumist ei suuda leida. Kui teil on võimalus mõnest projektist raha taotleda, siis meil on projektide kirjutamise ja esitamise osas väga suur kogemus ja saame ka garanteerida positiivse otsuse, kuna meil negatiivse otsusega projekte praktiliselt ei ole olnud. Küsimus: T. Tammik soovis teada milline on tänane kütte hind? Vastus küsimusele: A. Sapp selgitas, et 71-72 eurot, aga on olnud ka 120 eurot koos käibemaksuga. Kuulati: V. Nogtev selgitas, et kõikide energiaühikute hinnad tõusid seoses Ukraina sõjaga. Küsimus: K. Ivask soovis teada kas hooldekeskuse kütte hind kooskõlastatakse Konkurentsiametis? Vastus küsimusele: V. Nogtev selgitas, et hind tuleneb riigihanke lepingust poolte kokkuleppel ja hinnavalemist, mis on lepingu lisas. Kui kütteõli hind muutub, siis muudame oma hinda ka meie. Hind muutub iga kuu ja sellele lisandub ainult meie hoolduskomponent. Meie ettepanek on, et see oleks läbipaistvam, et juhul kui me hakkame hinna üle vaidlema oleks see arvutatud vastavalt Konkurentsiameti metoodikale. Küsimus: T. Tammik soovis teada kas eelistus on hakkepuitu kasutada? Vastus küsimusele: V. Nogtev selgitas, et neil ei ole kunagi eelistust kütuse osas, sest kütavad täna erinevate kütustega. Meie täidame tellija tellimust. Kui teie ütlete, et kokkuhoid on väga oluline, siis me toome variandid lauale kuidas seda saavutada. Küsimus: K. Ivask soovis teada millest see tuleb et pelleti hind on 4 korda odavam? Vastus küsimusele: V. Nogtev selgitas, et puiduhakke katlamajas kõige kallim osa on puiduladu, mida ei ole pelletikatlamajal. Seal on lihtsalt üks tünn. Puiduhakke katel ei ole väga kallis, aga lao ehituse hind teeb selle kütte kallimaks ja ka automaatika on mõnevõrra kallim. Need on sarnased kütteliigid, 2 aga täna on ehituse hind väga kallis. Lageda taeva all ei soovita puiduhaket hoida, aga mida suurem katlamaja seda halvema kvaliteediga haket on võimalik kasutada. Küsimus: A. Sapp soovis teada kuidas on sissetuleva vee temperatuuriga? Vastus küsimusele: O. Kärblane selgitas, et me ei saa langetada temperatuuri alla 90 kraadi, sest praegu on hooldekeskuse soojasõlmed ehitatud 90 kraadi peale ja vastasel juhul saate kütte, aga ei saa sooja vett. Nii et selleks, et vee temperatuuri langetada tuleks kõik soojussõlmed ümber ehitada. Täna ei ole hinnas vahet kas katlamaja väljastab 50, 70 või 90 kraadist vett. Kui temperatuur läheb üle 100 kraadi, siis on ka hinnas vahe. Me räägime ainult trassikaost mis läheb katlamajast kuni tarbija sõlmeni, sealt saaks kokku hoida, aga see on ainult mõni protsent. Hetkel vastutame trassikao eest meie. Küsimus: K. Ivask soovis teada kas nende investeeringute puhul tuleb soojasõlmedes ka midagi ringi teha, et seda temperatuuri tagada? Vastus küsimusele: O. Kärblane selgitas, et investeeringuid on kahte liiki- ühed on tarbijapaigalised: soojasõlmed ja soojustrassid. Kütteliigi muutus on ainult katlamajas sees. Praegu ei pea soojussõlmes midagi muutma, aga soovitus on, et tulevikus võiks üle minna madalamatele temperatuuridele, sest kui me tahaks täna rääkida soojuspumbast, siis see on praegu välistatud. Küsimus: K. Mand soovis teada kas Koeru piirekonnas (30 km raadiuses) on pelletikatlaid? Vastus küsimusele: O. Kärblane selgitas, et Väike-Maarja vallaga on tehtud pikk leping ja seal on kolm pelletikatlamaja mida opereerime. Küsimus: K. Ivask soovis teada kui pikk on hooldekeskuse välitrass ja mis seisukorras see on? Vastus küsimusele: O. Kärblane selgitas, et see on taastatud. Täpselt ei oska öelda aastat, millal see on vahetatud, aga see on eelisoleeritud trass katlamajast alla keldrisse ja see ei ole väga pikk (40-50 meetrit). Kuulati: Järva Haldus AS juhatuse liige Andreas Sapas selgitas, et Järva Haldus AS ja näiteks SW Energia OÜ teenivad erinevaid huve. Eraettevõte teenib omaniku huve ja omaniku peamine huvi on kasumit teenida, aga Järva Haldus AS valla ettevõttena teenib seda huvi, et meie elanikel oleks võimalikult taskukohane teenuse hind ja kogu raha me suuname tagasi selleks, et taristu oleks kaasaegne. Kuulati: Tammik selgitas, et SW Energia OÜ inimesed rääkisid, et vaja oleks hallata 40-50 katlamaja, et see ära tasuks. Kuulati: A. Sapas selgitas, et kui vaadata Eesti soojusmajanduse piirkondi, siis Koeru on odavuselt kolmas. ja Koerut haldab Järva Haldus, siis tegelikult ei ole vaja suurt haldusala. Meil on Järva vallaga seotud objektid- Koeru, Järva-Jaani, Imavere ja Aravete võrgupiirkondasid ja väiksemaid lokaalsemaid küttekohti- Albu Põhikool, Ambla Kultuurikeskus, Peetri Lasteaed-Põhikool, kuhu me ostsime konteinerkatlamaja. Ka siia võiks paigaldada pelletikütte konteinerkatlamaja, mis on ainult ühe aasta töötanud. Selle soetusmaksumus on 52 000 eurot ja kui selle paika saab, siis see investeering on maksimaalselt 70 000 eurot. Tänase seisuga tuleks hind 78,71 MWh +käibemaks. Meie tööst on väga head näited Aravete, Järva-Jaani lõunapiirkond, kus me võtsime N.R. Energy OÜlt täiesti rohelistena üle väga halvas seisus võrgu. Täna on mõlemad võrgud täielikult rekonstrueeritud ja me oleme suutnud töötada katkeskusteta. Sama on Peetri kooliga. Me oleme kommunaalettevõttena arvestatavad konkurendid ja teenime oma tegevusega mitte omanikku vaid rahvast. Meie arvestuses on 10 aastane amortisatsioon. Saame kokku leppida kas teeme nii, et arvestame amortisatsiooni 10 aastat või 10 aasta pärast võtame põhivara komponendi ära, kuna hind on selleks ajaks ilmselt muutunud ja jääks siis jääks praegusega samale tasemele. Alati võib juhtuda, et meist mitteolenevatel põhjustel pelleti hind tõuseb, aga selle vastu ei saa ka teised soojatootjad. Kuulati: T. Tammik selgitas, et Järva Haldus AS on Järva vallas teinud head tööd ja nelja aasta jooksul ei ole ühtegi probleemi olnud. Kui me saame nendelt parema hinna ja lahendused on sarnased, siis minul on lihtne öelda, et oma valla ettevõte, kes on taganud igakülgse toe ja kütte toimimise on eelistatud. Meile äriettevõttena on hind tähtis. Küsimus: K. Ivask soovis teada kas Järva Haldus AS pooldab pelletkütte lahendust? Vastus küsimusele: A. Sapas selgitas, et täna on nii, et kui maja rekonstrueeritakse, siis selleks et saada paremaid energiamärgiseid peab olema taastuvenergia lahendus. Kui võtta hakkepuit versus pellet, siis nendest 1000 MWh pealt minna hakkepuidu peale on ebamõistlik, sest see investeeringu maht on nii palju suurem. Hakkepuidu MWh hind on küll odavam, aga investeeringu hind on väga palju kõrgem. 3 Küsimus: K. Ivask soovis teada mitme aastane on Järva Haldus AS pelletikatla kogemus? Vastus küsimusele: A. Sapas selgitas, et on selles süsteemis olnud 8 aastat ja selle aja vältel on kogu aeg ka pelletikatlad olnud. Täna Järva Haldus AS tehnikud on tulnud nii SW Energia OÜst kui N.R. Energy OÜst. Küsimus: K. Ivask soovis teada, millise hinnaga ostab Järva Haldus AS pelletit ja kas väiksema tegijana peavad nad maksma kõrgemat hinda? Vastus küsimusele: A. Sapas selgitas, et Järva Haldus AS on täpselt samasugustes tingimustes nagu teised soojatootjad. Kui pelleti hind kõigub, siis kõigub samamoodi ka hakkepuidu hind. Praegu on kaks aastat olnud pelleti hind samal tasemel. Küsimus: K. Ivask soovis teada kas õlikütte lahendus võiks paralleelselt alles jääda või võidakse see riigi poolt ära keelata? Vastus küsimusele: A. Sapas selgitas, et on räägitud keelamisest, aga praegu me elame kriitilisel ajal, on sõjaoht ning ükski riik ei taha tekitada endale seda, et meil ei ole küttevõimalust. Küsimus: K. Ivask soovis teada, kas meil oleks võimalus uue küttelahenduse jaoks kuskilt toetust küsida? Vastus küsimusele: A. Sapas selgitas, et PRIA avab praegu ühte toetusvooru, kus on võimalik 40% toetust saada, aga mina arvan, et see võtab tohutu aja ja bürokraatia, samas konteineri hind on 70 000 eurot, kas selle nimel on mõttekas toetust küsida. Küsimus: K. Ivask soovis teada kui kiiresti saab konteineri paigaldada? Vastus küsimusele: A. Sapas selgitas, et sellega läheb maksimaalselt kuu aega, nii et selle kütteperioodi alguseks saaks paigaldatud. Küsimus: K. Ivask soovis teada kas paralleelselt saab õlikütte lahendus toimida? Vastus küsimusele: A. Sapas selgitas, et ilmselt tekib ühepäevane katkestus, et ühendada pelletikatel ka küttesüsteemi. Küsimus: T. Tammik soovis teada, et kui pelleti hind tõuseb väga suurel määral ja on näha, et see kestab pikema aja vältel ning meil on õlikatel olemas, siis kas me saame selliselt kombineerida, et siis kütame õliga ja hoiame ettevõttel stabiilsust? Vastus küsimusele: A. Sapas selgitas, et kuna me oleme lõpuks üks organisatsioon ja me kuulume mõlemad Järva vallale, siis meil on võimalus olla partner. Meil ei ole ärihuve, aga Ukraina sõda näitas, et kui läheb üles pelleti hind, siis tõuseb samamoodi ka kõikide teiste kütuste hind. Aga me õpime kogu aeg juurde ja leiame erinevaid lahendusi. Näiteks suvel sooja vett elektriga kütta vms. Küsimus: A. Sapp soovis teada milline tuleb MWh hind? Vastus küsimusele: A. Sapas selgitas, et praegu on hind 78,71 MWh. Puhkuse ajal kiiruga numbreid kokku võttes tuli hind kõrgem. Ehitaja pakkumine pelletikatla koos süsteemiga ehituseks hoonesse sisse oli ka siis 130 000 eurot, aga täna oleks see võimalik teha 70 000 euroga. Küsimus: T. Tammik selgitas, et meil on oma katlamaja ja milline selle ruumi kasutus võiks olla? Vastus küsimusele: A. Sapas selgitas, et seal on õlikatlad sees ja neid ei ole mõtet välja võtta. Pigem me üritasime vaadata kuidas pelletikatelt ka sinna sisse mahutada. Korsten ja punker oleksid välja jäänud, ega seal palju ruumi ei ole. Küsimus: K. Ivask soovis teada kas katla tasuvusaeg on 10 aastat? Vastus küsimusele: A. Sapas selgitas, et arvestustes on 10 aastat, sest 10 aasta pärast on sisendi hinnad tõusnud ja kui me saame selle ajaga amortisatsiooni nulli, siis hinnas amortisatsiooni komponent kaob ära ning selle soetuse hind kaob ära. Küsimus: A. Sapp soovis teada kui kaua see katel tegelikult kestab? Vastus küsimusele: A. Sapas selgitas, et katel võiks kesta 20 aastat, aga ümber katla on seadmed, mis kindlasti nii kaua ei kesta. (põleti, automaatika jne). Katel on sama, mis meil on ka Järva-Jaanis kasutusel ja selle varuosade saadavus on väga hea. Praegu õliküttega edasi küttes oleks hind umbes sama kui see 78,71 MWh, aga me saame siia rohelise energia ja parema energiaklassi kui täna on. OTSUSTATI ühehäälselt: 1.1 Lõpetada leping SW Energia OÜga nende lepingust tuleneva kuuajalise etteteatamisega ja alustada läbirääkimisis Järva Haldus ASga uue lepingu osas fikseeritud hinnaga mitte rohkem kui 78,71 MWh. Hinna sees on ka katlamaja investeering. Kui hind muutub ülespoole, siis uuesti nõukoguga läbi rääkida; 4 5 (digitaalselt allkirjastatud) (digitaalselt allkirjastatud) Toomas Tammik Kätlin Alla juhataja protokollija (digitaalselt allkirjastatud) (digitaalselt allkirjastatud) (digitaalselt allkirjastatud) Klaarika Uusmaa Külvar Mand Kaido Ivask 6  NÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLLI NR 12 OTSUSED Koeru/Teams 29. august 2025 nr 12 Algus kell 09:30; lõpp kell 11.12 Juhatas: Toomas Tammik Protokollis: Kätlin Alla Võtsid osa nõukogu liikmed: Toomas Tammik, Kaido Ivask, Klaarika Uusmaa, Külvar Mand Kutsutud: juhatuse liige Rünno Lass, juhatuse liige Piret Purdelo-Tomingas pearaamatupidaja- finantsist Annes Sapp Puudusid: Katre Mägi, Eha Tasang, Päevakord: 1. AS Koeru Hooldekeskusele kuuluva kaugkütte katlamaja võimalikud arengud koos vajalike investeeringute ning kütteliigi muutmisega. Koosoleku on palutud SW Energia OÜ piirkonnajuht Oliver Kärblane ja Andreas Sapas Järva Haldus AS juhatuse liige, kes esitavad omapoolsed nägemused koos kalkulatsioonidega katlamaja rekonstrueerimiseks; Läbirääkimised päevakorra asjus. OTSUSTATI ühehäälselt kinnitada pakutud päevakord: 1. AS Koeru Hooldekeskusele kuuluva kaugkütte katlamaja võimalikud arengud koos vajalike investeeringute ning kütteliigi muutmisega. Koosoleku on palutud SW Energia OÜ piirkonnajuht Oliver Kärblane ja Andreas Sapas Järva Haldus AS juhatuse liige, kes esitavad omapoolsed nägemused koos kalkulatsioonidega katlamaja rekonstrueerimiseks; 7 OTSUSTATI ühehäälselt: 1.1 Lõpetada leping SW Energia OÜga nende lepingust tuleneva kuuajalise etteteatamisega ja alustada läbirääkimisis Järva Haldus ASga uue lepingu osas fikseeritud hinnaga mitte rohkem kui 78,71 MWh. Hinna sees on ka katlamaja investeering. Kui hind muutub ülespoole, siis uuesti nõukoguga läbi rääkida; (digitaalselt allkirjastatud) (digitaalselt allkirjastatud) Toomas Tammik Kätlin Alla juhataja protokollija (digitaalselt allkirjastatud) (digitaalselt allkirjastatud) (digitaalselt allkirjastatud) Klaarika Uusmaa Külvar Mand Kaido Ivask 8 KÄSKKIRI 30.05.2025 nr 40 Väärteomenetleja tunnistus Tunnistus antakse välja väärteomenetluse seadustiku § 10 lõike 3 alusel. 1. Rahandusministri 3. jaanuari 2024. a käskkirjaga nr 2 „Volituste andmine kohtuvälise menetleja ametnikele“ on Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juristile riigihangete järelevalve alal Saara Selgmäe’le (isikukood 60003202757) antud õigus Rahandusministeeriumi nimel kohtuvälise menetleja ametnikuna menetleda väärtegusid riigihangete seaduse § 213, § 214 ja § 215 ning karistusseadustiku § 279 alusel. 2. Tunnistan kehtetuks rahandusministri 08.02.2024 käskkirjad nr 25 ja 26 „Tunnistus“. (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister