Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon Riigihanke viitenumber 296756 14.11.2025 Vaidlustaja: Ignitis Eesti OÜ Registrikood 12433862 Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Edgar-Kaj Velbri Vandeadvokaadi abi Pilleriin Peedosk Advokaadibüroo WALLESS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Tel 611 0915 E-post [email protected] E-post [email protected] Hankija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Registrikood 75014913 Hankija esindajad: Vandeadvokaat Gerli Helene Gritsenko Vandeadvokaat Mario Sõrm Vandeadvokaat Kadri Härginen Advokaadibüroo Sorainen OÜ Rotermanni 6, 10111 Tallinn Tel 640 0900 E-post [email protected] E-post [email protected] E-post [email protected] IGNITIS EESTI OÜ 14.11.2025 TÄIENDAV SEISUKOHT JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustaja täiendav taotlus: 1. Jätta Ignitis Eesti OÜ menetluskulud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kanda ja mõista Ignitis Eesti OÜ menetluskulud summas 4 916 eurot (käibemaksuta) Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt välja. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti menetluskulud jätta tema enda kanda. MENETLUSE SENINE KÄIK Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) menetluses on Ignitis Eesti OÜ (vaidlustaja) 04.11.2025 vaidlustus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti (hankija) riigihanke  „Elektrisõidukite avaliku laadmistaristu teenus Tallinnas“ (viitenumber 296756) (edaspidi riigihange) alusdokumentide (edaspidi RHAD) peale. 06.11.2025 teatas hankija pakkumuste esitamise tähtaja edasilükkamisest kuni 12.01.2026. Hankija vastas vaidlustusele 10.11.2025, selgitades, et ei nõustu vaidlustaja esitatud vaidlustusega. VAKO teatas 11.11.2025 vaidlustuse kirjalikust läbivaatamisest ning määras täiendavate selgituste, dokumentide ja taotluste esitamiseks tähtaja 14.11.2025 ning selleks tähtajaks laekunud seisukohtadele vastamiseks tähtaja 19.11.2025. PÕHJENDUSED Vaidlustaja jääb oma varasemate, 04.11.2025 vaidlustuses, esitatud seisukohtade juurde. Vaidlustaja hinnangul on vaidlustuses viidatud kontsessioonilepingu tingimused riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus. Hankija on üritanud läbivalt jätta muljet, et vaidlustaja vaidlustus puudutab eeskätt otstarbekuse küsimust. Selguse huvides kinnitab vaidlustaja veelkord, et ei vaidlusta RHAD-s kehtestatud tingimuste otstarbekust. Vaidlustaja vaidlustab planeeritava lepingu tingimuste ilmset vastuolu riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Seejuures märgib vaidlustaja, et tingimuste ebaproportsionaalsus seisneb vaidlustaja hinnangul mitte üksikute tingimuste eraldiseisvas käsitluses, vaid vaidlustatud tingimuste omavahelises koosmõjus. Sellele on vaidlustaja viidanud juba vaidlustuses 1 ning on vaidlustuses nimetanud konkreetsed tingimused, milliste õigusvastasus tuleneb mh omavahelisest koosmõjust. Seega ei ole põhjendatud hankija lähenemine, et iga lepingutingimuse osas tuleb kontrollida eraldiseisvat vastavust riigihanke korraldamise üldpõhimõtetele. Nii nagu lepingutingimusi tuleb lepingu täitmisel kohaldada siiski omavahelises koosmõjus ja ühtse tervikuna, tuleb ka nende õigusvastasust hinnata lähtuvalt koosmõjust üksteisega. Selguse huvides märgib vaidlustaja siiski, et kui vaidlustaja on vaidlustuse ja käesoleva seisukoha põhjenduses mh käsitlenud ka tingimuse eraldiseisvat õigusvastasust, palub vaidlustaja lähtuda asja lahendamisel ka nendest põhjendustest. Seoses hankija 10.11.2025 vastusega selgitab vaidlustaja täiendavalt veel järgmist. (I) Kontsessioonimenetluse eripärad ei saa õigustada õigusvastaseid lepingutingimusi Hankija on oma vastuses selgitanud põhjalikult, milles seisneb kontsessioonimenetluse eripära. Rõhudes kontsessioonimenetluse erisustele jätab hankija aga tähelepanuta, et kohustus järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid kehtib ka kontsessioonilepingu sõlmimise menetlustes. Hankija selgituste kohaselt oleks kontsessioonilepingu sõlmimise menetlustes riigihanke üldpõhimõtete, eeskätt proportsionaalsuse põhimõtte, kohaldumine RHAD ettevalmistamise etapis välistatud. Seda tulenevalt äririski ülekandumisest kontsessionääridele. Sellise seisukohaga ei ole võimalik nõustuda. Vaidlustaja ei nõustu ka hankija arusaamaga äririskist. Nagu hankija on ise viidanud, siis RHS § 131 lg 4 sätestab järgmist: nõudluse või pakkumisega seotud äririsk on risk, mille puhul ei ole tavapäraste tegevustingimuste korral tagatud kontsessioonilepinguga seotud investeeringute ja kulude katmine ega turul ettenägematute olukordade tagajärjel tekkinud kahjumi hüvitamine. Äririski definitsioon hõlmab seega teenuse osutamisega (nõudlus, pakkumine) seotud riske. Nii õiguskirjanduses kui kohtupraktikas tähendab teenuste realiseerimisega seotud risk turul 1 Vaidlustus, p 13. 2/7  esinevate ettenägematuste riski, mis tuleneb eelkõige teiste ettevõtjate tekitatud konkurentsist, nõudluse-pakkumise tasakaalus mitteolemisest, teenusekasutajate maksejõuetusest jne.2 Seega on selge vahe selles, kas äririsk tuleneb turutingimustel teenuse osutamisest (millele vaidlustaja vastu ei vaidle) või mitte. Äririskiks ei saa lugeda olukorda, kus kontsessioonilepinguga on hankijale jäetud meelevaldselt kasutatavad ebamõistlikud ja -vajalikud õigused leping põhjuseta korraliselt üles öelda ja seda selliselt, et hankijal ei teki ka mistahes kohustust teenuseosutajale tekkinud (või tekitatud) kahju hüvitada. Samuti ei saa äririskiks RHS-i tähenduses pidada olukorda, kus hankija (kas pahatahtlikult või lihtsalt põhjendamatult) sellist õigust rakendab. Vaidlustaja hinnangul ei ole sellel, et tegemist on kontsessioonilepinguga eraldiseisvalt määravat tähendust. Asjaolu, et kontsessioonilepingule on omane teenuse osutamisega seotud äririski üleminek kontsessionäärile, ei välista võimalust, et RHAD-s sätestatud lepingutingimused on riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus (sh ebaproportsionaalsed, konkurentsi põhjendamatult piiravad või läbipaistmatud). Hankija ei või minna tingimuste kehtestamisel kaugemale, kui see on mõislikult vajalik ja kohane, sh ei või hankija kontsessionääri arvel alusetult rikastuda. Käesoleval juhul jääb hankijale kontsessioonilepingu kavandi tingimustest ebaproportsionaalselt ulatuslik õigus leping põhjuseta üles öelda selliselt, et tal ei teki mistahes kohustust teenuseosutajale tekkinud kahju hüvitada (vt ka käesoleva seisukoha p 14 jj). Hankija heidab vaidlustajale ette, et vaidlustaja ei ole põhjendanud, kuidas mõni vaidlusalustest tingimustest kohtleks potentsiaalseid pakkujaid ebavõrdselt. Vaidlustaja selgitab, et vaidlustaja ei ole tuginenud hankija poolt võrdse kohtlemise põhimõtte (RHS § 3 p 2) rikkumisele, mistõttu ei ole vaidlustaja viidatud põhjendust ka esitanud. (II) Vaidlustatud kontsessioonilepingu kavandi tingimused on riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus Vaidlustaja hinnangul on vaidlustatud lepingu tingimused vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ja tulenevalt nende ebaproportsionaalsusest ka konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega. Lepingu p 12.2.2.2 on täiendavalt ka vastuolus läbipaistvuse põhimõttega (vt käesoleva seisukoha p 35 jj). Seoses hankija 10.11.2025 vastusega selgitab vaidlustaja järgmist. Hankija on selgitanud oma seisukoha p-s 3.2.1, miks on tema hinnangul lepingu p-s 11.8 sätestatud lepingu korraline ülesütlemine vajalik. Vaidlustaja märgib, et ei pea lepingu p-i 11.8 ebaproportsionaalseks mitte ainult põhjusel, et kontsessionääril ei ole samaväärset õigust leping korraliselt üles öelda vaid ka põhjusel, et korralise ülesütlemise osas ei ole ette nähtud ennetähtaegse lõpetamisega seotud hüvitise maksmist (lepingu p 12.2.1.2) või mõnd muud alternatiivset piisavat kompenseerimismeedet. Nagu vaidlustaja on selgitanud, on hankijal lepingu p-st 11.8 tulenevalt õigus leping korraliselt üles öelda mistahes ajahetkel, sh lepingu täitmise algfaasis. Leping ei piira, millal võib hankija lepingu üles öelda. Leping näeb üksnes ette, et lepingu lõpetamisest tuleb ette teatada 12 kuud. Hankija on selgitanud, et tema hinnangul on piisav aeg, et kontsessionäär saaks oma äritegevust vastavalt ümber planeerida. Eelduslikult on see ka periood, mille jooksul on hankijal võimalik ja vajalik teha ettevalmistused ise teenuse osutamiseks või uue kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse läbi viimiseks.3 Samas, nagu ka hankija on ise viidanud, on 12 kuud periood, mille jooksul peavad pooled jätkuvalt lepingut edasi täitma. Seega olukorras, kus lepingut on täidetud nt vaid üks aasta ja toimuvad veel ettevalmistused teenuse osutamisega alustamiseks (sh liitumispunkti väljaehitamine), peab kontsessionäär jätkama ettevalmistuste tegemisega (nt liitumispunkti väljaehitamisega), sh kandma vastavaid kulusid ka pärast hankijalt lepingu korraliselt ülesütlemise teate saamist. Kirjeldatud näite puhul lõppeks leping umbkaudselt siis, kui ettevalmistavad tegevused on just lõpule viidud või teenuse osutamisega on just alustatud. Korralise lepingu ülesütlemise korral ei ole kontsessionääril õigust saada mistahes hüvitist tehtud kulutuste eest (sh liitumistasu hüvitamist). 2 N. Siitam. § 131 komm, p-d 18-20. – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne 2025 (Tallinn: Juura); Euroopa Kohtu 10.11.2011 otsus asjas C-348/10, p 48; TlnHKo 05.05.2016, 3-15- 1883/22, p 27. 3 Hankija 10.11.2025 vastus, p 28. 3/7  Selliselt saab hankija endale liitumispunkti, liitumis- ja võrgulepingu jm lepingu p-des 12.1.2 ja 12.1.3 nimetatu tasuta. Kontsessionääril on aga võimalik enda tehtud kulutusi tagasi teenida üksnes teenuse osutamisega kolmandatele isikutele, mis on võimalik alles pärast ettevalmistavate tegevuste lõpetamist. Hankija on selgitanud, et plaanib edaspidi teenust kas ise osutada või annab selle teenuse osutamise kontsessiooni tulemusel kellelegi teisele üle, lastes kolmandal isikul hüvitada liitumistasu maksumuse. Seega on põhimõtteliselt võimalik, et hankija laseb kontsessionääril kõik teenuse osutamiseks vajalikud ettevalmistused ära teha ning seejärel lõpetab lepingu korraliselt. Selliselt ei saa kontsessionäär lepingu ennetähtaegsel lõppemisel kompensatsiooni ega jõua asuda ka tehtud investeeringuid tagasi teenima. Hankija rikastub aga esialgse kontsessionääri poolt rajatud liitumispunkti ja sõlmitud lepingute (või kolmanda isiku poolt tasutava hüvitise) arvelt. Selguse huvides rõhutab vaidlustaja, et eeltoodu ja järgnev kehtib ka korralise ülesütlemise õiguse kasutamisel lepingu täitmise hilisemas faasis, arvestades, et korralise lepingu ülesütlemise puhul ei ole kontsessionäärile ette nähtud mis tahes kompensatsiooni. Näiteks, kui lepingu ülesütlemine ja teenuse kolmandale isikule üle andmine toimub mitu aastat pärast teenuse osutamise algust, on tegemist olukorraga, kus esialgne kontsessionäär on investeerinud lisaks taristu rajamisele ka olulisel määral muid ressursse selleks, et tagada laadimispunktide äriline toimimine (nt turundustegevused, mille tulemusel on tegemist klientidele harjumuspärase ja tuttava laadimispunktiga). Lepingu ülesütlemise korral ei ole seeläbi loodud väärtus (asukoha tuntus) vahetult rahaliselt hinnatav ja hüvitatav, samuti ei pruugi turuolukorrast tulenevalt olla võimalik seniste laadimispunktide lähedusse uute laadimispunktide rajamine (näiteks ei pruugi saadaval olla sobivaid mugavalt ligipääsetavaid kinnistuid või piisavat liitumisvõimsust elektrivõrguga). Sellises olukorras omandab hankija või tema poolt nimetatud kolmas isik lisaks taristule ja dokumentidele ka esialgse kontsessionääri kliendibaasi. Lepingus kirjeldatud korraldus oleks küll säästlik maksumaksja vaates, kuid ei ole käesoleva valdkonna puhul kindlasti tavapärasteks äritegevuses kasutatavateks tingimusteks. Selliseid tingimusi ei õigusta ka hangitava teenuse iseloom. Hankija on viidanud oma vastuses ka mitmetele hankelepingutele, milles on kasutatud sarnaseid tingimusi. Viidatud näited ei ole asjakohased, kuivõrd kõikidel juhtudel on tegemist asjade hankelepinguga elektrienergia ostmiseks. Elektrienergia ostmiseks sõlmitava lepingu ese erineb olemuslikult käesoleva riigihanke esemeks olevast teenusest, sh ei tulnud elektrimüüjatel lepingute täitmiseks teha sellises ulatuses ettevalmistavaid tegevusi ja investeeringuid. Seejuures ei sõlmitud vähemalt ühe hankija toodud näite (riigihange nr 294884) puhul riigihanke tulemusel hankelepingut: hankemenetlus lõpetati lepinguta, sest ei laekunud ühtegi pakkumust. 4 Arvestades antud hankes laekunud ainsat sõnumit hankijale (sõnumi ID 975062),5 on põhjendatud järeldada, et just korraline ülesütlemisõigus koos puuduliku hüvitamise regulatsiooniga oli võimalikuks põhjuseks, miks hankemenetluses ühtegi pakkumust ei laekunud. Sellele järgnevas riigihankes nr 296774 on hankija korrigeerinud hankelepingut, eemaldades lepingu projektis korralist ülesütlemist võimaldava p-i 7.2 ning saanud ka kolm konkureerivat pakkumust. Kui võtta võrdlusbaasiks näiteks teenuse kontsessioonilepingud, eelkõige need, mille puhul on kontsessionäärile pandud kohustus midagi rajada, ei ole hankija kasutatavad tingimused tavapärased. Riigihangete registri kohaselt on analoogse teenuse (elektrisõidukite laadimistaristu rajamine) hankimiseks viidud läbi 2-3 kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust.6 Näiteks ei ole korralist ühepoolset ülesütlemisõigust ette nähtud lepingu sõlmimisega lõppenud Rapla Vallvalitsuse riigihanke nr 289668 „Teenuse kontsessiooni andmine (elektriautode laadimistaristu)“ 4 Riigihanke nr 294884 hanketeade nr 5130137, p 6.1. 5 „Tere Hankelepingus on kirjas järgnev punkt: 7.2. Ostjal on õigus Leping igal ajal olenemata põhjusest ilma täiendavat tasu või hüvitist tasumata korraliselt üles öelda teatades sellest Müüjale kirjalikult 60 (kuuskümmend) kalendripäeva ette. Antud punkt on tugevalt hankija poole kaldu ning soovitame antud punkti lepingust välja jätta, kuna fikseeritud ostuhinnaga lahenduse puhul on väga keeruline antud punkti arvesse võttes teha mõistlik pakkumine.“ Kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8806804/communication/message/975062. 6 Üks on lõppenud lepinguta. 4/7  kontsessioonilepingus.7 Riigihankele nr 289668 eelnenud, kuid lepinguta lõppenud, riigihanke nr 285848 osaks oleva kontsessioonilepingu kavandi p 9 ei näinud samuti ette korralise ülesütlemise õigust. Ka sihtasutus Võrumaa Arenduskogu riigihankes nr 273521 „Elektrilaadimistaristu ehitamine“ RHAD osaks oleva kontsessioonileping ei sätesta ühepoolset korralise ülesütlemise õigust.8 Ka ei ole RHAD osaks olevas lepingu projektis ette nähtud ühepoolset korralist ülesütlemise alust nt riigihankes nr 299089 „Harju tänavale tehisjääväljaku rajamine ja liuväljateenuse osutamine perioodil 2025-2027“, mis küll pole laadimistaristu rajamise menetlus, kuid eeldab kontsessionääri poolt enne teenuse osutamist vajaliku taristu rajamist.9 Seega ei ole korralise ülesütlemisõiguse ettenägemine sarnastes kontsessioonilepingutes tavapärane, sh ei ole käesoleva kontsessioonilepingu esemega analoogsete teenuste puhul sellist tingimust üheski olemasolevas lepingus ette nähtud. Veel enam tuleb meelevaldseks pidada tingimust, mille kohaselt ei kaasne korralise ülesütlemise puhul hankijale mistahes kulude hüvitamise kohustust. RHAD tingimuse asjakohasust ja vajalikkust peab põhjendama hankija. Hankija ei ole põhjendanud, miks on põhjendatud ja vajalik korralise ülesütlemise regulatsioon, seejuures ilma mistahes hüvitist tasumata. Sellist tingimust ei saa pidada põhjendatuks. Hankija on viidanud, et lepingu p-s 12.1.2 sätestatud lepingute ja dokumentide üleandmise regulatsioon on proportsionaalne, kuivõrd lepingu p 12.2 näeb ette lepingu ennetähtaegse lõppemise korral hüvitise tasumise. Eeltooduga ei saa nõustuda, kuivõrd p-s 12.1 on sätestatud lepingu ennetähtaegse lõppemise üldised tagajärjed, sh dokumentide, lepingute ja taristu üleandmise kohustused, mis kehtivad nii korralise kui erakorralise ülesütlemise puhul. Samas on hüvitis lepingu ennetähtaegselt lõppemisel ette nähtud üksnes hankija poolt lepingu olulise rikkumise tõttu või siis kui kontsessionäär ei saa endast mitteoleval põhjusel lepingust tulenevaid kohustusi täita (vt lepingu p 12.2.1, sh alapunktid 12.2.1.1-12.2.1.2). Seega, lepingu p 12.2 ei võimalda kontsessionääril hüvitist nõuda juhul, kui hankija lõpetab lepingu p 11.8 alusel korralise ülesütlemise teel, kuid kohustab sellegipoolest liitumisega seotud dokumendid, lepingud ja taristu hankijale üle andma. Vaidlustaja mõistab, et ühes liitumispunktis saab liitumis- või võrgulepingut omada vaid üks isik ning teenuse osutamisega jätkamine kellegi teise poolt pole võimalik ilma liitumispunkti üleandmata. See ei õigusta aga tingimusi, millega pannakse kontsessionäärile kohustus anda dokumendid ja lepingud üle mistahes tasu saamata. Dokumentide, lepingute ja taristu üleandmine on põhjendatud, kui kontsessionäärile tasutakse vastavalt hüvitist. Veelkord, meelevaldseks tuleb pidada tingimusi, mis rikastavad hankijat (või kolmandat isikut) põhjendamatult. Hankija ei ole põhjendanud, kuidas on korralise ülesütlemise puhul dokumentide, lepingute ja taristu tasuta üleandmise kohustus kohane tingimus. Seoses vastuse p-ga 40 märgib vaidlustaja, et iseenesest ei ole hankija poolt hüvitise ettenägemine ka lepingu korralisel ülesütlemisel välistatud tulenevalt kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse eripäradest. Isegi kui lepingus sätestatud kahju hüvitamise regulatsioon tuleks lugeda hankija poolt kontsessionäärile üleantud äririski osaks (millega vaidlustaja ei nõustu), ei ole kahju hüvitamine piiratud tulenevalt menetluse eripäradest. Selleks, et menetlust saaks õiguspäraselt lugeda kontsessioonilepingu sõlmimise menetluseks piisab ka sellest, kui kontsessionäärile on riskid antud üle üksnes osaliselt.10 Isegi kui hankija hüvitaks ka korralise ülesütlemise puhul kulud põhjendatud 7 Riigihanke nr 289668 RHAD osaks oleva kontsessioonilepingu kavand. Leping reguleerib üksnes lepingu erakorralist ülesütlemist (p 9). Kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8338025/documents/source- document?group=B&documentOldId=18257026. 8 Kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6746988/documents/source- document?group=B&documentOldId=18470495. 9 Riigihanke nr 299089 RHAD osaks oleva kontsessioonilepingu kavand, p 6.2 jj. Kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9207704/documents/source- document?group=B&documentOldId=18553414. 10 N. Siitam. § 131 komm, p 20. – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne 2025 (Tallinn: Juura) 5/7 ja mõistlikus ulatuses, jääks kontsessionäärile ikkagi teenuse osutamisega seotud riskid (vt käesoleva seisukoha p 10 jj). Seega, põhjendamatu on regulatsioon, mille kohaselt jäetakse hüvitamata dokumentide, lepingute ja taristu üleandmisega seotud põhjendatud ja kantud kulud. Vaidlustaja ei ole vaidlustanud lepingu p-i 12.2.3, mis näeb ette hüvitatava summa arvestamise põhimõtteid. Seega tuleb tähelepanuta jätta hankija põhjendused p-des 33-40. Muude lepingu p-i 12.2.1 puudutavate selgituste osas jääb vaidlustaja vaidlustuses esitatud põhjenduste juurde, kuid rõhutab veelkord, et lepingus on liitumistaristu rajamisega seotud kulude osaline hüvitamine lepingu ennetähtaegsel lõppemisel ette nähtud vaid väga piiratud juhtudel. Need juhud ei hõlma lepingu p-s 11.8 sätestatud korralist ülesütlemist. Hankija ei ole põhjendanud, miks on selline regulatsioon vajalik ja kohane. Vaidlustaja hinnangul ei ole selline tingimus mistahes moel põhjendatud. Kordamata vaidlustuses öeldut, selgitab vaidlustaja täiendavalt seoses lepingu p-ga 12.2.2, et vaidlustaja ei ole sõnaselgelt taotlenud lepingu p-i 12.2.2.2. muutmist, sest (nagu vaidlustuses juba märgitud) jääb vaidlustajale arusaamatuks p-i 12.2.2.2 tähendus ja eesmärk. Keeleliselt ei ole võimalik aru saada, kas tegemist on kahju hüvitamise avalduse esitamise eeldusega, hüvitise väljamaksmise eeldusega või millegi kolmandaga. Isegi kui tegemist on ebaõnnestunud keelekasutusega, tuleb viidatud tingimust korrigeerida, et oleks üheselt mõistetav, mis on p-i 12.2.2.2 tähendus lepingu täitmisel, ja kõrvaldada tingimuse vastuolu läbipaistvuse põhimõttega. Hankija on oma vastuse p-s 48 selgitanud, et p 12.2.2.2 on seotud asjaoluga, et pärast lepingu lõppemist võib eelmise kontsessionääri asemel asuda teenust pakkuma uus kontsessionäär, ja et sellisel juhul näeb hankija uuele kontsessionäärile ette kohustuse maksta kinni eelmise kontsessionääri liitumistasud. Esiteks, sellest sättest ei selgu üheselt ja arusaadavalt, mis on lepingutingimuse eesmärk ja tähendus. Seejuures, hankija ei või vaidlustusmenetluses antud selgitustega muuta RHAD tingimusi ega korrigeerida nende tähendust. Teiseks, põhjendamatu on siduda kahju hüvitamise avalduse esitamise või hüvitise väljamaksmise kohustus kelleltgi kolmandalt tulevikus saadava võimaliku hüvitisega. Nagu hankija on ise selgitanud, tuleb selleks eelduslikult läbi viia uus kontsessioonimenetlus. See võib võtta 2-4 kuud (vaidlustamise korral veelgi kauem). Vaidlustajal puudub kindlus, et sellise tasu maksmise kohustus pannakse tulevikus sõlmitava hankelepingu tingimuste hulka, või et keegi turuosalistest on nõus selliste tingimustega menetluses pakkumusi esitama. Lepingukavandi kehtiva regulatsiooni ja vaidlustusmenetluses antud hankija selgituste kohaselt tuleb p-i lugeda seega selliselt, et enne kui hankija pole leidnud uut kontsessionääri, ei ole lepingu eelmisel täitjal õigust hüvitise saamiseks. Hankija ei ole põhjendanud, miks on selline tingimus vajalik ja kohane. Vaidlustaja hinnangul ei ole selline tingimus mistahes moel põhjendatud. Kolmandaks, hankija on oma vastuse p-s 27 viidanud, et näeb ühe variandina ka seda, et jätkab teenuse osutamist ise. Lepingu p 12.2.2.2 käsitleb üksnes olukorda, kus hankija leiab teise teenusepakkuja. Lepingus ei ole reguleeritud olukordi, kus hankija asub ise teenust osutama omal soovil või põhjusel, et riigihankemenetlused uue kontsessionääri leidmiseks luhtusid. Seega tuleb järeldada, et kui hankija ei saa kolmandalt isikult makset, sest hakkab teenust ise osutama, siis lepingu p 12.2.2.2 kohaselt ei ole kontsessionääril õigust hüvitise saamiseks. Vaidlustaja hinnangul on ka selline korraldus ebaproportsionaalne. Hankija ei ole põhjendanud, miks on selline tingimus vajalik ja kohane. Vaidlustaja ei nõustu hankija seisukohtadega lepingu p 12.2.5 osas. Keeleliselt välistatakse lepingu p-ga 12.2.5 kontsessionääri õigus täiendavate kahju- või kuluhüvitiste nõudmiseks. Ainsaks võimalikuks hüvitiseks loetakse lepingu p-s 12.2.1 sätestatud hüvitis, st et välistatud on kahju- või kuluhüvitise nõudmine, kui lepingu on lõppenud mistahes muul põhjusel kui lepingu p-des 12.2.1.2 nimetatud juhud, sh lepingu p 11.8, mis käsitleb samuti lepingu ennetähtaegset lõpetamist. Selline välistus ei ole samuti põhjendatud. 6/7 MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustaja vaidlustusmenetluse kulu on käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga 4 916 eurot (käibemaksuta) ja see koosneb vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivust (1 280 eurot) ja lepingulise esindaja kuludest summas 3636 eurot (käibemaksuta). Vaidlustajale on õigusteenust osutatud 25,25 tunni ulatuses tunnitasumääraga 144 eurot (käibemaksuta) Vaidlustaja lepinguliste esindajatena on õigusteenust osutanud vandeadvokaat Edgar-Kaj Velbri ning vandeadvokaadi abi Pilleriin Peedosk. Lepinguliste esindajate kulude nimekiri on alljärgnev: Kuupäev Kirjeldus Teenuse Aeg (h) Kokku osutaja 15.10.2025 Õiguslik analüüs E.-K. Velbri 0,5 72 17.10.2025 riigihanke nr 296756 RHAD analüüs (lepingu P. Peedosk 2,75 396 kavand); e-kiri kliendile 17.10.2025 kõne kliendiga; õiguslik analüüs E.-K. Velbri 0,5 72 20.10.2025 õiguslik analüüs E.-K. Velbri 0,25 36 20.10.2025 vaidlustuse koostamine; RHAD õiguslik analüüs P. Peedosk 1,5 216 21.10.2025 kirjavahetus; õiguslik analüüs E.-K. Velbri 0,25 36 21.10.2025 vaidlustuse koostamine; kommunikatsioon kliendiga P. Peedosk 2,00 288 22.10.2025 õiguslik analüüs; kirjavahetus E.-K. Velbri 0,5 72 27.10.2025 kõne kliendiga; õiguslik analüüs; kirjavahetus E.-K. Velbri 0,5 72 28.10.2025 kirjavahetus kliendiga; õiguslik analüüs; vaidlustuse E.-K. Velbri 1,25 180 täiendamine 28.10.2025 vaidlustuse koostamine; kommunikatsioon kliendiga P. Peedosk 2,25 324 03.11.2025 RHAD-i ja vaidlustuse perspektiivi analüüs. E.-K. Velbri 0,5 72 04.11.2025 RHAD-i analüüs ja vaidlustuse koostamine E.-K. Velbri 1,5 216 04.11.2025 Õiguslik analüüs ning vaidlustuse täiendamine ja P. Peedosk 1,25 180 esitamine 06.11.2025 VAKO kirjaga tutvumine ja kliendisuhtlus E.-K. Velbri 0,25 36 vaidlustusmenetlusega seoses. 06.11.2025 Kommunikatsioon kliendiga vaidlustusmenetlusega P. Peedosk 0,25 36 seoses 11.11.2025 VAKO kirjaliku menetluse teate ning hankija E.-K. Velbri 1,00 144 10.11.2025 vastusega tutvumine ja analüüs; suhtlus hankija esindajaga 13.11.2025 Hankija 10.11.2025 vastuse analüüs ja vaidlustaja P. Peedosk 6,75 972 täiendava seisukoha koostamine 13.11.2025 Vaidlustaja täiendava seisukoha koostamine E.-K. Velbri 1,00 144 14.11.2025 Menetluskulude nimekirja koostamine K. Alliksaar 0,5 72 25,25 3636 eurot KOKKU tundi Kõik kulude nimekirjast nähtuvad kulutused on kantud seoses vaidlustusmenetlusega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Edgar-Kaj Velbri 7/7 Ignitis Eesti OÜ Invoice Number 2527148 Narva mnt 5 Date 31.10.2025 10117 Tallinn Due Date 30.11.2025 VAT No EE101630829 Attn: Re: Charging stations Specification Net VAT 24 % Total Fees and Charges 1 764,00 423,36 2 187,36 Total EUR 1 764,00 423,36 2 187,36 VAT 24% Invoice prepared by: Riina Pedajas Beneficiary Advokaadibüroo WALLESS OÜ Business ID: 14024560 VAT No: EE101866347 Beneficiary's bank Swedbank AS (SWIFT / BIC: HABAEE2X) IBAN EE32 2200 2210 6393 7025 Invoice Number 2527148 Date 31.10.2025 Due Date 30.11.2025 Total Payable EUR 2 187,36 Advokaadibüroo Liivalaia 36, 10132 Tallinn WALLESS OÜ Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] www.walless.com Charging stations Appendix to invoice No 2527148 Transactions Hours Net 15.10.2025 õiguslik analüüs 0,50 72,00 17.10.2025 riigihanke nr 296756 RHAD analüüs (lepingu kavand); e-kiri 2,75 396,00 kliendile kõne kliendiga; õiguslik analüüs 0,50 72,00 20.10.2025 õiguslik analüüs 0,25 36,00 vaidlustuse koostamine; RHAD õiguslik analüüs 1,50 216,00 21.10.2025 kirjavahetus; õiguslik analüüs 0,25 36,00 vaidlustuse koostamine; kommunikatsioon kliendiga 2,00 288,00 22.10.2025 õiguslik analüüs; kirjavahetus 0,50 72,00 27.10.2025 kõne kliendiga; õiguslik analüüs; kirjavahetus 0,50 72,00 28.10.2025 kirjavahetus kliendiga; õiguslik analüüs; vaidlustuse 1,25 180,00 täiendamine vaidlustuse koostamine; kommunikatsioon kliendiga 2,25 324,00 Total 12,25 1 764,00 Net VAT Total Total 1 764,00 423,36 2 187,36 Advokaadibüroo Liivalaia 36, 10132 Tallinn WALLESS OÜ Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] www.walless.com Ignitis Eesti OÜ Invoice Number 2527158 Narva mnt 5 Date 14.11.2025 10117 Tallinn Due Date 14.12.2025 VAT No EE101630829 Attn: Re: Charging stations Specification Net VAT 24 % Total Fees and Charges 3 152,00 756,48 3 908,48 Total EUR 3 152,00 756,48 3 908,48 VAT 24% Invoice prepared by: Riina Pedajas Beneficiary Advokaadibüroo WALLESS OÜ Business ID: 14024560 VAT No: EE101866347 Beneficiary's bank Swedbank AS (SWIFT / BIC: HABAEE2X) IBAN EE32 2200 2210 6393 7025 Invoice Number 2527158 Date 14.11.2025 Due Date 14.12.2025 Total Payable EUR 3 908,48 Advokaadibüroo Liivalaia 36, 10132 Tallinn WALLESS OÜ Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] www.walless.com Charging stations Appendix to invoice No 2527158 Transactions Hours Net 03.11.2025 kirjavahetus; õiguslik analüüs 0,50 72,00 04.11.2025 kirjavahetus; õiguslik analüüs; vaidlustuse koostamine 1,50 216,00 vaidlustuse täiendamine ja esitamine 1,25 180,00 06.11.2025 kirjavahetus; VAKO kirjaga tutvumine 0,25 36,00 kommunikatsioon kliendiga 0,25 36,00 11.11.2025 vaidlus KEKOga; KEKO vastusega tutvumine; suhtlus KEKO 1,00 144,00 esindajaga 13.11.2025 hankija 10.11.2025 seisukohaga tutvumine; täiendava 6,75 972,00 seisukoha koostamine seisukoha koostamine VAKO-le 1,00 144,00 14.11.2025 Menetluskulude nimekirja koostamine 0,50 72,00 Total 13,00 1 872,00 Other Disbursements Rate Quantity Net riigilõiv 1 280,00 1,00 1 280,00 Total 1,00 1 280,00 Net VAT Total Total 3 152,00 756,48 3 908,48 Advokaadibüroo Liivalaia 36, 10132 Tallinn WALLESS OÜ Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] www.walless.com