Järelevalvemenetluse alustamine ja selgituste küsimine

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 13.11.2025 kehtiv kuni 13.11.2030 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Rahandusministeerium Toila Vallavalitsus Meie 13.11.2025 nr 12.2-1/4928-1 [email protected] Järelevalvemenetluse alustamine ja selgituste küsimine Austatud hankija Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi ka VAKO) edastas 07.11.2025 kirjaga nr 12.2-10/244 Rahandusministeeriumile riigihangete seaduse (RHS) § 195 lg 10 alusel riikliku järelevalve teostamise taotluse (edaspidi järelevalveteade) Toila Vallavalitsuse (edaspidi ka hankija) avatud hankemenetlusena korraldatud riigihanke „Toila valla teede talihooldus 2025-2028“ (viitenumber 298930, edaspidi ka riigihange) suhtes. VAKO hinnangul on riigihankes ilmnenud asjaolud, mis ei võimalda riigihanget osas 1 jätkata, mistõttu palub vaidlustuskomisjon Rahandusministeeriumil teostada riiklikku järelevalvet hankija tegevuse õiguspärasuse üle. VAKO on esitanud järelevalveteates järgmised asjaolud ja taotluse (esitatud kursiivis): ASJAOLUD Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi vaidlustuskomisjon) menetluses on PETTAN OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus riigihankes /…/. Vaidlustaja on vaidlustuses asunud seisukohale, et Hankijal puudub võimalus hankelepingu õiguspäraseks sõlmimiseks (Vaidlustaja subjektiivsete õigustega seondub hankeleping Riigihanke osas 1), sest Riigihanke alusdokumentides on imperatiivselt ette nähtud tööde teostamine perioodil 01.11.2025–01.05.2028: 1) „Hankedokument“ p-i 2.1 kohaselt Toila valla teede talvine hooldus (lumetõrjetööde teostamine) perioodil 01. november 2025 a. kuni 01 mai .2028.a. järgmistes osades [...]; 2) „Hankedokument“ p 3.1 näeb ette, et Toila Vallavalitus teeb huvitatud isikutele ettepaneku osaleda hankes „Toila valla teede talihooldus 2025-2028“ perioodil 01. november 2025 a. kuni 01 mai .2028.a.,; 3) „Hankedokument“ p-is 6.1 on sätestatud hankelepingu täitmise tähtaeg - 01. november 2025 a. kuni 01 mai .2028.a.; 4) Lisa 1 „Lepingu projekt“ p-is 3 on sätestatud täitmise tähtajad, mis on reguleeritud nõnda, et tööde alustamise aeg on 01.11.2025. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Hankija esitas sellele Vaidlustaja seisukohale järgmised vastuväited: 1) Hankija on jätnud tähelepanuta, et on Lisa 1 „Lepingu projekt“ ja „Hankedokumendis“ teostamise perioodi märkinud kuupäevaliselt; 2) Hankija eesmärk oli fikseerida eeldatavata teenuse osutamise perioodiks 31 kuud, hanketeade võimaldab hankelepingu eeldatavat kestust märkida riigihangete registris kuupäevalise täpsusega, kuid Hankija on määratlenud hankelepingu eeldatavaks kestuseks 31 kuud; 3) ettevõtjatel, kes soovisid esitada pakkumuse, oli võimalik pöörduda Hankija poole selgituste saamiseks seoses erinevustega hanketeates ja Riigihanke alusdokumentides; 4) RHS § 77 lg 9 sätestab sõnaselgelt, et erinevuste korral hanketeates ja teistes riigihanke alusdokumentides esitatud teabe vahel lähtutakse hanketeates esitatust. Kuivõrd hanketeates on lepingu täitmise eeldatavaks kestuseks 31 kuud, lähtub Hankija hankelepingu sõlmimisel antud tähtajast alates lepingu sõlmimisest. TAOTLUS Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et osas 1 Riigihanke jätkamist takistab antud juhul asjaolu, et hankelepingu täitmise algus (teenuse osutamisega alustamise aeg) on Riigihanke alusdokumentides jäigalt fikseeritud (01.11.2025) ja praegu on võimatu sõlmida hankelepingut lähtudes fikseeritud teenuse osutamise algusajast - teenust ei saa hakata enam osutama alates 01.11.2025. Vaidlustuskomisjonile äratuntavalt ei ole Riigihanke alusdokumentides esitatud teenuse osutamise algusaega edasilükkavat tingimust, sellele ei viita ka Hankija. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et hanketeates kindlaks määratud sõlmitava hankelepingu eeldatav kestus 31 kuud ei määratle ära seda, millal hankelepingu alusel teenust tuleb hakata osutama – see on fikseeritud teistes Riigihanke alusdokumentides. Määratledes hanketeates kindlaks teenuse osutamise perioodi pikkuse ja teistes Riigihanke alusdokumentides teenuse osutamise perioodi, ei ole tegemist vastuoluga, mis võimaldaks lähtuda RHS § 77 lg-st 9. Tulenevalt eespooltoodust leiab vaidlustuskomisjon, et on ilmnenud asjaolu, mis vaidlustuskomisjoni arvates ei võimalda Riigihanget osas 1 jätkata, mistõttu palub vaidlustuskomisjon Rahandusministeeriumil teostada riiklikku järelevalvet Hankija tegevuse õiguspärasuse üle. Rahandusministeeriumi hinnangul esineb järelevalveteates esitatud asjaolude ja põhjenduste ning elektroonilises riigihangete registris (eRHR) avaldatud riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimuste alusel põhjendatud kahtlus, et riigihanke menetlust tervikuna ei ole enam võimalik õiguspäraselt jätkata, kuna samad riigihanke alusdokumendid kehtivad kõikide riigihanke osade suhtes. Käesolevaks ajaks on riigihanke alusdokumentides sätestatud kuupäev 01.11.2025 möödunud. Riigihankes oli pakkumuste esitamise tähtaeg 09.10.2025, mistõttu ei ole enam võimalik muuta riigihanke alusdokumente ja neis sätestatud tähtpäevi. RHS § 81 lg 1 kohaselt võib hankija muuta riigihanke alusdokumente avatud hankemenetluses üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Rahandusministeerium nõustub VAKO seisukohaga, et riigihanke jätkamist takistab asjaolu, et hankelepingu täitmise algus (teenuse osutamisega alustamise aeg) on riigihanke alusdokumentides jäigalt fikseeritud kuupäevale 01.11.2025. Riigihanke esemeks olev teenus on pideva iseloomuga ja teenuse osutamise algusaeg on antud teenuse puhul oluline. Seega on võimatu sõlmida hankelepingut alusdokumentides sätestatud tingimustel, kuna teenuse osutamisega ei saa alustada kuupäeval, mis on lepingu sõlmimise ajaks möödunud ning 2 lepingut ei saa täita perioodil, mis algab 01.11.2025. Rahandusministeerium ei tuvastanud eRHR-ist, et riigihanke alusdokumentides oleks sätestatud tingimusi, mis võimaldaksid nimetatud tähtpäeva edasi lükata (st alusdokumentidest ei nähtu edasilükkavaid tingimusi). Rahandusministeeriumi ülesandeks on teostada avalikes huvides riiklikku ja haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle (RHS § 180 p 6 ja § 203 lg 1). Järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus tuleb lõpetada, kui esineb RHS § 206 lg-s 1 loetletud järelevalvemenetlust välistavad asjaolu. Käesoleval juhul ei esine RHS § 206 lg-s 1 nimetatud menetlustakistusi järelevalvemenetluse alustamiseks ja riigihanke õiguspärasuse kontrollimiseks. RHS § 208 lg 1 kohaselt võib Rahandusministeerium enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist teha hankijale ettekirjutuse riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija on rikkunud RHS-is või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata. Märgime, et järelevalvemenetluse läbiviimiseks ja ettekirjutuse tegemiseks puudub vajadus, kui järelevalvemenetluse ajal lõpetab hankija rikkumise vabatahtlikult enne ettekirjutuse tegemist. RHS § 73 lg 3 p 6 alusel on hankijal õigus tunnistada riigihange põhjendatud vajaduse korral omal algatusel ise kehtetuks (vt riigihangete seaduse eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk 138). Põhjendatud vajaduseks on olukord, kus riigihanke tulemusena ei ole hankelepingu sõlmimine õiguspäraselt (st riigihankes sätestatud tingimustel) enam võimalik ja hankelepingu sõlmimine tooks kaasa RHS-i rikkumise (st hankelepingu sõlmimise (sisuliselt) teistsugustel tingimustel). Kui hankelepingut ei ole võimalik täitma asuda riigihanke alusdokumentides sätestatud tähtpäeval, puudub hankijal muu õiguspärane alternatiiv kui tunnistada riigihange kehtetuks. Sarnasele järeldusele on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus oma otsuses nr 3-18-1987 (p-d 14-15). Selgitame täiendavalt, et vastavalt RHS § 120 lg-le 1 tuleb hankeleping sõlmida riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega ning riigihanke alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel hanke- või raamlepingu sõlmimine on RHS § 214 järgi väärteona karistatav. Lisaks oleks hankelepingu sõlmimine riigihanke alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel käsitletav ka lubamatute läbirääkimiste pidamisena. Näiteks tuleneb juba RHS § 52 lg-st 4 ja § 56 lg-st 2, et hankijal on avatud ja piiratud hankemenetluses läbirääkimiste pidamine keelatud ning läbirääkimiste pidamine menetlustes, milles seda ei ole ette nähtud, rikub võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet. Eeltoodud järeldusele on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus, leides, et olukorras, kus hankija ja pakkuja on sõlminud riigihanke tulemusena hankelepingu, mille tingimused erinevad riigihanke korraldamisel hankedokumentides ja hanketeates sisaldunud tingimustest, tuleb eeldada, et hankija ja pakkuja on pidanud läbirääkimisi (vt. TlnRKo 01.06.2015, nr 3-14-50324, p-d 15-16). Hankija ei pea riigihanget kehtetuks tunnistama siis, kui tal on riigihanke alusdokumentides ette nähtud piisavalt selge ja täpne, kuid samas ka paindlik regulatsioon hankelepingu täitmise algusaja kehtestamiseks (vt ka Rahandusministeeriumi korduma kippuvad küsimused, teema riigihanke alusdokumendid, küsimus-vastus nr 8 KKK 03.12.2024.pdf). Lähtudes eeltoodust ja juhindudes RHS §-st 203, § 205 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2, teavitame, et Rahandusministeerium alustab järelevalvemenetlust hankija tegevuse õiguspärasuse kontrollimiseks riigihankes „Toila valla teede talihooldus 2025-2028“ (viitenumber 3 298930). Palume Toila Vallavalitsusel hiljemalt 20.11.2025 vastata järgmistele küsimustele: 1) Milline on hankija seisukoht VAKO poolt järelevalveteates esitatud asjaolude ja põhjenduste kohta? 2) Kas hankija kavatseb jätkata riigihanke menetlust sooviga sõlmida hankelepingud või kavatseb tunnistada riigihanke menetluse tervikuna põhjendatud vajaduse korral omal algatusel kehtetuks? 3) Kui hankija soovib riigihanke menetlust jätkata, palume põhjendada, miks leiate, et riigihanke menetluse jätkamine oleks antud asjaoludel õiguspärane? Ühtlasi palume hiljemalt 20.11.2025 lisada riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna jurist Kertu Kuiv, isikukood 48005040301, riigihangete registris riigihanke meeskonda vaatlejana dokumentide kontrolli teostamiseks. Juhime tähelepanu, et RHS § 205 lg 3 kohaselt ei tohi sama paragrahvi lg 1 p 1 kohaselt alustatud järelevalvemenetluse korral hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne järelevalvemenetluse lõppemist. Nimetatud keeldu rikkudes sõlmitud hanke- või raamleping on seadusest tulenevalt automaatselt tühine. Hankija poolt hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on järelevalvemenetlust välistav asjaolu RHS § 206 lg 1 p 4 kohaselt, mistõttu nimetatud juhul lõpetab Rahandusministeerium alustatud järelevalvemenetluse ilma hankijale ettekirjutust tegemata, lähtudes RHS § 73 lg 3 p-st 6 ja § 206 lg 1 p-st 4. Hankija selgitused ja teated palume esitada Rahandusministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil [email protected] ja [email protected]. Järelevalvemenetlust puudutavate täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juristi Kertu Kuiv’a poole (tel 58851394, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Estella Põllu riigihangete valdkonna juht Kertu Kuiv 5885 1394 [email protected] 4