Vaidlustaja seisukoht hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks loa andmise taotlusele

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 TALLINN 18.11.2025 Edastatud elektroonselt e-posti aadressile [email protected] VAIDLUSTAJA SEISUKOHT HANKIJA TAOTLUSELE HANKELEPINGU SÕLMIMISEKS Riigihange: Riigihange „Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus“ Riigihanke viitenumber: 301064 Taotlus: • jätta rahuldamata hankija taotlus hankijale loa andmiseks riigihankes nr 301064 hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks. Sihtasutus Tartu Kiirabi (hankija) esitas 12.11.2025 vastuse AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (vaidlustaja) vaidlustusele, milles taotles mh RHS § 193 lg 5 alusel VAKO-lt luba hankelepingu sõlmimiseks. Vaidlustaja leiab, et hankija taotlus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. RHS § 193 lg 5 kohaselt võib VAKO anda loa hankelepingu sõlmimiseks vaid juhul, kui vaidlustatakse hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. Käesoleval juhul ei ole need eeldused täidetud, kuna: ➢ avaliku huvi kahjustamise reaalset ohtu ei esine (punkt 1); ➢ väidetav oht tuleb hankija enda tegevusest (punkt 2) ja ➢ vaidlustus on perspektiivikas ja vaidlustaja huvi on ülekaalukas, kuna hankija enda vastusest nähtub selgelt kvalifitseerimisotsuse õigusvastasus. Finantsinspektsiooni kodulehe andmete alusel ei olnud võimalik kvalifikatsiooni kontrollida (punkt 3). 1 AVALIKU HUVI KAHJUSTAMISE REAALSET OHTU EI ESINE 1.1 Hankija väide, et hankija tegevusluba tunnistatakse kehtetuks ning kiirabiteenuse osutamine peatub, ei ole realistlik. Hankija möönab tegelikult ka ise, et kiirabiteenuse peatumine ei ole vältimatu tagajärg, vaid üksnes abstraktne oht – tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole vastutuskindlustuslepingu puudumise imperatiivne tagajärg (TTKS § 48¹). Seda enam, et sellise riski realiseerumine eeldab esmalt nõuetekohase järelevalvemenetluse läbiviimist, sh asjaolude selgitamist, hankija ärakuulamist ning kõiki olulisi asjaolusid (sh avalikku huvi ja teenuse tähtsust) arvestades kaalutlusotsuse tegemist. Kui teenuse katkemise mõju avalikule huvile on tõesti nii suur, ei ole kaugeltki tõenäoline, et järelevalvemenetluse tulemusena tehtava kaalumise tulemusel hankija tegevusluba kehtetuks tunnistataks. Küll aga on tõenäoline see, et hankija jõuab isegi vaidlustusmenetluse läbimise korral enne järelevalvemenetluse lõpuleviimist vastutuskindlustuslepingu sõlmimiseni. 1.2 Hankijal on võimalik kindlustuslepingu lõppemist vältida. Kuigi vältimatut ohtu hankija teenuse katkemisele eeltoodust tulenevalt ei esine, on hankijal võimalik vaidlustusmenetlusest lähtuvalt sõlmida ajutine leping kuni käesoleva hanke tulemusel  lepingu sõlmimiseni (RHS § 49 lg 1 p 3). Selline praktika on tavapärane ja välistab kindlustuskaitse ja teenuse katkemise riski. 2 VÄIDETAV OHT TULENEB HANKIJA ENDA TEGEVUSEST 2.1 Hankija ei ole väidetavat ohtu arvestades hankemenetlust hoolsalt planeerinud. Hankija teadis lepingu lõppkuupäeva (30.11.2025) ja hanke ajakava (hankija hange avaldati alles 03.10.2025), kuid ei arvestanud vaidlustusmenetluse võimalusega. Kohtupraktika (TrtRKm 10.08.2023, nr 3-23-1606, p 14–17) rõhutab, et hoolas hankija peab alustama hankemenetlust aegsasti ning arvestama seejuures vaidlustusmenetlusega (mis pole praktikas ebatavaline). 2.2 Hankija enda hooletus ei saa olla aluseks avaliku huvi ülekaalukusele. Kui hankija ei ole ise hoolsuskohustust täitnud ega planeerinud hanget nõuetekohaselt, kaalub vaidlustaja õiguste kaitse vajadus üles hankija huvi hankelepingu sõlmimiseks. Avaliku huvi argument ei saa kompenseerida hankija enda hooletust, sest RHS § 193 lg 5 eeldab, et avaliku huvi kahjustamise oht ei tulene hankija tegevusest. Sama tuleneb selgesõnaliselt ka ülal viidatud koolitoitlustamise teenuse hankes tehtud ringkonnakohtu lahendist, milles kohus on rõhutanud, et vastasel juhul - kui hankijalt mitte nõuda vaidlustamiseks vajaliku ajavaruga arvestamist - muutuks hankemenetluses kaebajal tõhusa õiguskaitse saamine äärmiselt keeruliseks. Samuti on kohus rõhutanud, et see avaks võimaluse hankijale pahatahtlikuks käitumiseks – piisaks sellest, kui hankija jätaks hanke läbiviimisel vajaliku ajavaruga enne hanke eesmärgiks olevate teenuste tekkimise hetke arvestamata, ajastaks vaidlustatavate otsuste tegemise vahetult enne seda hetke ning survestaks seejärel sellele asjaolule viidates kiiresti hankelepingu sõlmimiseks luba andma. Ka see on põhjus, miks tuleb hankelepingu sõlmimise luba anda pigem üksnes väga erandlikel juhtudel (TrtRKm 10.08.2023, nr 3-23- 1606, p 15). 3 HANKIJA VASTUSEST NÄHTUVALT ON SELGE, ET HANKIJA ONGI KVALIFITSEERIMISOTSUSE TEGEMISEL EKSINUD – KVALIFITSEERIMISOTSUS ON ILMSELGELT ÕIGUSVASTANE (VAIDLUSTUS ON PERSPEKTIIVIKAS) 3.1 Hankija väited ning vaidluse ese. Hankija väitel on vaidlustuse eduväljavaade äärmiselt madal, kuna kvalifitseerimistingimuste täitmist kinnitab asjaolu, et kolmanda isiku tegevus on allutatud Finantsinspektsiooni kontrollile ja järelevalvele. Hankija arvates on seega Finantsinspektsioon kolmanda isiku tegevuse seaduslikkust juba kontrollinud. 1 Seega on hankija kvalifitseerimistingimustes sätestatud nõuete (so KindlTS 2. peatüki 3. jaost, sh KinldTS §-st 36 tulenevate tingimuste) täitmist enda kinnitusel kontrollinud kolmanda isiku pakkumuses kvalifitseerimistingimuste täitmise kohta esitatud Finantsinspektsiooni kodulehekülje lingi alusel. 2 Hankija hinnangul kinnitab kvalifitseerimistingimuste täitmist Finantsinspektsiooni kodulehel avaldatu, mille kohaselt: 1) kolmas isik on kantud piiriüleselt tegutsevate kindlustusandjate nimekirja ning 2) kolmanda isiku osutatavate teenuste nimekirjas on avaldatud ka tsiviilvastutuskindlustuse teenus. 3 Hankija on kinnitanud, et muude andmete alusel hankija kvalifitseerimistingimuste täitmist kontrollinud ei ole, märkides ühemõtteliselt, et peale Finantsinspektsiooni lehe viite ei olnudki kolmandal isikul vajalik midagi esitada ning hankijal ei olnud vaja muid andmeid kontrollida4. Seejuures selles, et Finantsinspektsiooni kodulehel avaldatu piirdub vaid eelnimetatud 2 asjaoluga, vaidlus puudub. Vaidlus on selles, kas eelnimetatud kahe asjaolu alusel sai hankija sisuliselt kontrollida enda seatud kvalifitseerimistingimuste täitmist. Eeskätt kontrollida, kas kolmandal isikul on välisriigi kindlustusandjana KindlTS § 36 lg 2 alusel õigus jätkata oma tegevust ilma filiaali asutamiseta ning kas kolmanda isiku tegevus täidab KindlTS § 36 lg 3 nõuded, so teenuse osutamine vastab VÕS-ist ja TOKV-ist tulenevatele nõuetele (sh tüüptingimuste ja teabedokumendi esitamise, samuti tüüptingimuste sisu seadusega kooskõla osas). Seega 1 Hankija vastuse p 15.4, samuti p 5.6 ja 6.3 2 Hankija vastuse p 6.1: „Kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud hankepassis on kolmas isik selgitanud, et kvalifitseerimistingimuste kontrollimiseks vajalik teave on kättesaadav Finantsinspektsiooni veebilehel ning avaldas veebilingi, mille põhjal on võimalik seda kontrollida.“ 3 Hankija vastu p-d 6.1 ja 6.2 4 Hankija vastuse p-d 6.5 ja 6.6. 2|3  on eelnevast selge, et kolmanda isiku kvalifitseerimistingimuste täitmise kontroll piirdus Finantsinspektsiooni kohtulehel avaldatu kontrollimisega. 3.2 Hankija vastusest nähtuvalt põhineb kvalifikatsiooni kontroll ebaõigetel õiguslikel ja faktilistel eeldustel. KindlTS asjakohastest sätetest (§-d 36-41) ning Finantsinspektsiooni selgitusest (lisa 1) tulenevalt on selge, et: - Finantsinspektsioon ei avalda oma veebilehel kinnitavaid seisukohti ega hinnanguid selle kohta, kas välisriigi kindlustusandja tegevus vastab KindlTS nõuetele, sh § 36 lg 2 ja 3 nõuetele (lisa 1, vastus 1). Selliste andmete või kinnituste avaldamist ei tule ka hankija viidatud KindlTS §-st 41 ega muudest sätetest; - Finantsinspektsioon ka ei teosta KindlTS § 41 alusel välisriigi kindlustusandjate nimekirja kandmisel sisulist kontrolli välisriigi kindlustusandjate tegevuse üle, sh KindlTS § 36 lg 2 ja 3 nõuetele vastavuse üle. Seega ei saa ka Finantsinspektsiooni kodulehel KindlTS § 41 alusel avaldatud formaalsest registrikandest ja tegevusalade loetelust järeldada, et Finantsinspektsioon on kontrollinud välisriigi kindlustusandja tegevuse sisulist vastavust Eesti õigusaktidele. Finantsinspektsiooni roll piirdub ainult teatise vastuvõtmise ja registreerimisega (lisa 1, vastus 2). Sama nähtub selgelt ka KindlTS §-st 41. Seega on ilmne, et hankija on kolmanda isiku puhul kvalifitseerimistingimuste täitmise kontrollimise rajanud esmalt ebaõigele eeldusele, et Finantsinspektsioon on kolmanda isiku tegevuse vastavust KindlTS nõuetele (sh § 36 lg 2 ja 3 nõuetele) kontrollinud. Teiseks on hankija kvalifitseerimistingimuste täitmise kontrolli rajanud eeltoodud ebaõigest eeldusest tingitud ebaõigele järeldusele, et Finantsinspektsioon on kolmanda isiku KindlTS nõuetele (sh § 36 lg 2 ja 3 nõuetele) vastavuse kohta andmed oma kodulehel avaldanud. Selliseid andmeid Finantsinspektsiooni kodulehel kolmanda isiku ja tema tegevusalade nimekirja kandmise faktide avaldamisest ei nähtu ega saagi nähtuda. Seda enam, et KindlTS § 36 lg 2 ja 3 nõudeid tuleb välisriigi kindlustusandjatel täita järjepidevalt, so kogu oma tegevuse vältel - seega ei oleks juba olemuslikult võimalik anda etteulatuvaid kinnitusi asjakohastele sätetele vastavuse kohta. 3.3 Hankija jättis kvalifitseerimistingimuste täitmise sisulise kontrolli läbi viimata. Kuivõrd hankija ei saanud enda seatud nõuete täitmist kolmanda isiku puhul Finantsinspektsiooni lehel avaldatu alusel kontrollida ning täiendavat kontrolli hankija läbi ei viinud, siis on hankija tegevus kolmanda isiku suhtes KindlTS 2. peatüki 3. jaost, sh KinldTS § 36 lg-test 2 ja 3 tulenevate tingimuste täitmise kontrollimisel juba ainuüksi seetõttu puudulik ning kvalifitseerimisotsus on õigusvastane. Vaidlustaja jääb vaidlustuses esile toodud kõigi asjaolude juurde, mis kinnitavad, et kolmas isik ei vasta ka sisuliselt eeltoodud nõuetele. Sõltumata asjaolust, kas nimetatud asjaolud kinnitust leiavad või mitte, kuulub vaidlustatud kvalifitseerimisotsus kehtetuks tunnistamisele. 3.4 Vaidlustaja huvi on hankija huvi suhtes ülekaalukas. Vaidlustaja on näidanud, et avaliku huvi kahjustamise realistlik oht puudub, kuna väidetav oht tuleneb hankija enda hooletust tegevusest ning oht on välditav. Samuti on vaidlustus perspektiivikas, mis kinnitab vaidlustaja huvi ülekaalukust võrreldes hankija huviga hankelepingu sõlmimiseks, kuivõrd loa andmisega kahjustataks vaidlustaja õigusi pöördumatult. Seega ei ole RHS § 193 lg 5 eeldused täidetud. Lisa 1: Finantsinspektsiooni vastus. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kaidi Reiljan-Sihvart vandeadvokaat AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal lepinguline esindaja 3|3 Laura Frolov [COBALT] From: Ralf Turman <[email protected]> Sent: reede, 14. november 2025 17:01 To: Laura Frolov [COBALT]; Finantsinspektsioon Cc: Kaidi Reiljan-Sihvart [COBALT] Subject: RE: Kiireloomuline! välisriigi kindlustusandjate osas avaldatav teave FI lehel Lugupeetud pr Frolov Aitäh Teie pöördumise eest. Alljärgnevalt anname ülevaate Finantsinspektsiooni pädevusest ja praktikast seoses välisriigi kindlustusandjate Eestis tegutsemisega. 1. Teave Finantsinspektsiooni veebilehel välisriigi kindlustusandjate kohta Finantsinspektsioon ei avalda oma veebilehel kinnitavaid seisukohti ega hinnanguid selle kohta, kas välisriigi kindlustusandja tegevus vastab Kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 36 lõigete 2 ja 3 nõuetele. Veebilehel avaldatav teave piirdub registriandmete avaldamisega sellisel kujul, nagu need on saabunud vastava liikmesriigi pädevalt järelevalveasutuselt. Veebilehe kanne ei kujuta endast Finantsinspektsiooni kinnitust ega materiaalõiguslikku hinnangut kindlustusandja tegevuse vastavuse kohta Eesti õigusele. 2. Andmed ja asjaolud, mida kontrollitakse KindlTS § 41 alusel KindlTS § 41 kohaldub olukorras, kus liikmesriigi kindlustusandja soovib osutada Eestis teenuseid piiriülese tegevuse kaudu. Selle sätte alusel kontrollib Finantsinspektsioon vormilist vastavust, sh:  kas pädeva alusriigi järelevalveasutuse teatis on saabunud;  kas teatis sisaldab KindlTS § 41 lõigetes 1 ja 2 nõutud andmeid (nt teenuste loetelu, tegevusvorm, kontaktandmed, jms);  kas andmed on edastatud nõuetekohases vormis. Finantsinspektsiooni roll piirdub teatise vastuvõtmise ja registreerimisega. See menetlus ei sisalda sisulist järelevalvet ega kinnitust selle kohta, et kindlustusandja tegevus vastab KindlTS § 36 lõigete 2 ja 3 nõuetele (st nõuetekohase tegevusõiguse olemasolule Eesti õiguse tähenduses). Sisulist järelevalvet kindlustusandja tegevuse üle teostab tema päritoluliikmesriigi järelevalveasutuse, kellele muuhulgas edastatakse ka general good, millega viidatakse põhilisematele nõuetele, millele peab kindlustusandja tegevus Eestis vastama. Seetõttu ei saa Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud registrikandest järeldada, et Finantsinspektsioon on kontrollinud välisriigi kindlustusandja tegevuse sisulist vastavust Eesti õigusaktidele või andnud sellekohase sisulise kinnituse. Lähtudes Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikest 1, on Finantsinspektsiooni kui riikliku finantsjärelevalve asutuse pädevus määratud seadusega ning turuosalistele või kolmandatele isikutele õigusnõu andmine ei kuulu Finantsinspektsiooni pädevusse. Palume võtta arvesse, et käesolev vastus ei kujuta endast Finantsinspektsiooni ametlikku seisukohta ega nõuannet. Ainukeseks Finantsinspektsiooni ametlikuks seisukohaks loetakse juhatuse otsuseid. 1 Loodame, et eeltoodu aitab Teil vastavatel teemadel selgust saada. Lugupidamisega Ralf Turman Jurist | Lawyer Tegevusõiguse ja innovatsiooni osakond | Licensing and Innovation Department Finantsinspektsioon | Estonian Financial Supervision Authority + 372 668 0578 [email protected] www.fi.ee Jälgi meid LinkedInis facebook.com/minuraha x.com/FI_uudised KONFIDENTSIAALSUSTEADE: Käesolev elektronkiri ja selle lisad on adresseeritud üksnes selle saajaks märgitud isikule ning on konfidentsiaalsed. Elektronkirja või selle osa avalikuks tegemine või loata kasutamine ei ole lubatud. Kiri iseseisvalt ei loo õigussuhteid ega ole käsitletav lepinguna. Juhul, kui olete saanud käesoleva teate ekslikult, siis palume teil sellest koheselt teavitada sõnumi saatjat elektronkirja teel ning kustutada elektronkiri koos kõikide selle lisadega oma arvutisüsteemist. CONFIDENTIALITY DISCLAIMER: The e-mail and its attachments are intended only for the use of the person to whom it is addressed and is confidential. Any unauthorised disclosure or dissemination, either in whole or in part, is prohibited. This e- mail does not create any legal relations nor be treated as contract. If you have received this e-mail in error, please notify the sender via e-mail and delete this e-mail and its attachments from your system. From: Laura Frolov [COBALT] <[email protected]> Sent: neljapäev, 13. november 2025 12:20 To: Finantsinspektsioon <[email protected]> Cc: Kaidi Reiljan-Sihvart [COBALT] <[email protected]> Subject: Kiireloomuline! välisriigi kindlustusandjate osas avaldatav teave FI lehel Importance: High Lugupeetud Finantsinspektsioon, Pöördume Teie poole, et saada selgus Finantsinspektsiooni veebilehel välisriigi kindlustusandjate kohta avaldatava teabe tähenduse ja kontrolliprotsessi kohta seoses välisriigi kindlustusandjate tegevusega Eestis. 1. Kas Finantsinspektsioon avaldab oma veebilehel kinnitavat infot (sh Finantsinspektsiooni kinnitusi) selle kohta, et välisriigi kindlustusandja tegevus vastab Kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 36 lõigete 2 ja 3 nõuetele? 2. Milliseid andmeid ja asjaolusid Finantsinspektsioon kontrollib KindlTS § 41 alusel välisriigi kindlustusandja registreerimisel? Seejuures, kas Finantsinspektsiooni veebilehel piiriülese kindlustusandja registreerimise kohta avaldatud andmetest võib järeldada, et Finantsinspektsioon on kontrollinud KindlTS § 41 lõigetes 1 ja 2 loetletud andmeid ning et KindlTS § 41 lõike 4 alusel registreerimine sisaldab ühtlasi kinnitust, et kindlustusandja tegevus vastab KindlTS § 36 lõigete 2 ja 3 nõuetele? 2 Kuivõrd Finantsinspektsiooni vastuse saamine on ajakriitiline, palume võimalusel vastata hiljemalt 17.11.2025. Ette tänades Laura Frolov T. +372 665 1888 www.cobalt.legal #WeStandWithUkraine COBALT I 35 years of shaping the legal landscape in the Baltics Käesoleva e-kirja saatja on COBALT büroo Eestis ja sellele kohalduvad järgmised tingimused ja üldtingimused 3