Arvamus 5-23-5

Teie 03.04.2023 nr 5-23-5/3 Riigikohus [email protected] Meie 26.04.2023 nr 9-2/230645/2302267 Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-5 Austatud Riigikohtu esimees Küsisite õiguskantsleri arvamust, kas Eesti Vabariigi põhiseadusega on kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ 20.02.2023 kehtinud redaktsiooni1 § 52 lõike 1 punkt 4, mis ei võimalda põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatanud kohtu hinnangul kinnipeetava katseajaga tingimisi vangistusest vabastamise otsustamiseks vajaliku kohtupsühholoogiaekspertiisi eest maksta õiget tasu. Leian, et määruse (tollal kehtinud redaktsiooni) see säte oli vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna Vabariigi Valitsus ületas tasu suurust kehtestades talle kriminaalmenetluse seadustikuga antud volituse piire. Seetõttu ei vastanud määruse § 52 lõike 1 punkt 4 volitusnormile ja oli vastuolus põhiseaduse §-ga 3 ja § 87 punktiga 6. Samuti oli määruse § 52 lõike 1 punkt 4 vastuolus põhiseaduse § 15 lõikega 1, rikkudes õigust õiglasele kohtumenetlusele, ning §-ga 31, piirates ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust. I. Asjaolude lühikirjeldus ja põhiseadusega vastuolus olevaks loetud säte 1. Vabariigi Valitsuse määruse 20.02.2023 kehtinud redaktsiooni (edaspidi VV määrus või määrus) § 4 lõike 1 järgi makstakse eksperdile ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10–40-kordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnipalga alammäär, välja arvatud juhul, kui sama määrusega on vastavale ekspertiisiliigile kehtestatud teistsugune tasu (sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, millistest kriteeriumitest selles vahemikus tasu suurust määrates lähtuda). VV määruse § 52 lg 1 punktiga 4 on kehtestatud kohtupsühholoogiaekspertiisi tegemise eest teistsugune tasu, milleks on 125 eurot. 2. Kõnealuses kinnipeetava tingimisi vangistusest vabastamise kohtuasjas tehti kohtupsühholoogiaekspertiis. Ekspert taotles ekspertiisi tegemise eest 2400 eurot – ekspert selgitas, et ekspertiisile kulus 48 tundi ja tema tunnitasu on 50 eurot. Tartu Ringkonnakohus pidas sellist tasu suurust antud asjas põhjendatuks (nii kinnipeetavat puudutavaid asjaolusid kui ekspertiisi kvaliteeti arvestades). Seetõttu tunnistas Tartu Ringkonnakohus VV määruse § 52 lõike 1 punkti 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata. Selles sättes oli kehtestatud 1 RT I 2005, 71, 557; 19.11.2022, 3.  2 kohtupsühholoogiaekspertiisi tasu suuruseks 125 eurot. Kohus rahuldas eksperdi taotluse ja määras talle ekspertiisi tegemise eest 2400 eurot. 3. Tartu Ringkonnakohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks VV määruse § 52 järgmise sätte: „(1) Kohtupsühhiaatriaekspertiiside ja kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiiside tasud on järgmised: […] 4) kohtupsühholoogiaekspertiis – 125 eurot.“ II. Õiguskantsleri seisukoht Vaidlusaluse sätte asjassepuutuvus 4. Põhiseaduse § 15 lõike 1 ja § 152 lõike 2 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lõike 2 esimese lause järgi on kohtu algatatava konkreetse normikontrolli lubatavuse eeldus kontrollimiseks esitatud sätte asjassepuutuvus. Asja lahendamisel kohtuotsuse või -määruse alusel võib Riigikohus tunnistada kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti, välislepingu või selle sätte, samuti õigustloova akti andmata jätmise, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. 5. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega (alates RKÜK 22.12.2000 3-4-1-10-00 p 10). Otsustava tähtsusega on säte vähemalt siis, kui kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse ja kehtetuse korral otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse ja kehtivuse korral (vt RKÜKo 28.10.2002 3- 4-1-5-02 p 15). 6. Kuna põhikohtuasjas oli kohtupsühholoogiaekspertiis määratud ja ekspert oli selle teinud, siis tuli kohtul lahendada ka tasu küsimus. VV määruse § 4 lõike 1 lause 1 järgi makstakse eksperdile ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10–40-kordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnipalga alammäär, välja arvatud juhul, kui sama määrusega on vastavale ekspertiisiliigile kehtestatud teistsugune tasu. Kohtupsühholoogiaekspertiisile oligi kehtestatud teistsugune tasu (125 eurot) määruse § 52 lõike 1 punktiga 4. Seega pidi kohus kohaldama § 52 lg 1 punkti 4. Sellest normist lähtuvalt ei oleks kohus saanud määrata tasu eksperdi taotletud suuruses (125 eurot vs 2400 eurot). Seega oleks kohtul tulnud teha teistsuguse resolutsiooniga kohtumäärus, kui norm oleks põhiseadusega kooskõlas. Niisiis on § 52 lg 1 p 4 asjassepuutuv norm (vrdl ka RKPJKo 17.11.2022 5-22-3 p 19). Piiratavad põhiõigused 7. Ekspertiiside määramise võimalikkus ja kvaliteetsete ekspertiiside tegemine on õiglase kohtumenetluse koostisosad. Üldine põhiõigus õiglasele kohtumenetlusele tuleneb põhiseaduse § 15 lõikest 1. Kohtumenetlus peab olema nii tõhus kui ka õiglane. See tähendab ühest küljest menetlusosaliste õiguste kaitset õiglases kohtumenetluses, kuid teisest küljest peab tagama, et kohus kui institutsioon saaks teha oma tööd õiglaselt ja tõhusalt. Kinnipeetava katseajaga tingimisi vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus saama määrata kinnipeetava retsidiivsusriski hindama pädeva ja kvalifitseeritud eksperdi. 8. Kvaliteetse ekspertiisi tegemine kaitseb selles olukorras tegelikult kõigi huve. Kinnipeetava vaates on oluline, et ekspertiisi käigus saaks tuvastatud ja kohaselt kaalutud kõik ennetähtaegselt vangistusest vabastamist toetavad asjaolud. Teiselt poolt on kannatanu ja ülejäänud ühiskonnaliikmed eelkõige huvitatud sellest, et tuvastatud ja kohaselt kaalutud saaks  3 kõik vabastamise vastu rääkivad asjaolud, et kinnipeetav ei asuks ennetähtaegselt vabanedes toime panema uusi õigusrikkumisi. 9. Ekspertiisitasude piirmäärad peavad võimaldama teha kvaliteetset tööd. Riigi eesmärk peab olema saada kvaliteetset teenust ja tagada seeläbi kvaliteetne kohtumenetlus. Liiga väikeste ekspertiisitasudega ei pruugi olla võimalik leida pädevat ja kvalifitseeritud eksperti või üldse eksperti, kes oleks valmis ekspertiisi tegema. Ekspertiis korraldatakse tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel (kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 105 lg 1). Menetleja peab ekspertiisimäärusesse märkima eksperdi või riikliku ekspertiisiasutuse nime. Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool ekspertiisiasutust, selgitab menetleja, kas eksperdiks määratav isik on kriminaalasjas erapooletu ja nõus ekspertiisi tegema (KrMS § 95 lg 3). Seega võib ekspert ekspertiisi tegemisest ka keelduda. Kui ekspertiisitasud on liiga väikesed, võib tekkida olukord, kus pädevad eksperdid lihtsalt keelduvad ekspertiise tegemast. See võib tuua kaasa võimatuse leida sobiv ekspert või ebakvaliteetse ekspertiisi. Seega piiravad liiga väikesed ekspertiisitasud põhiõigust õiglasele kohtumenetlusele. 10. Väike ekspertiisitasu on seotud ka ettevõtlusvabadusega, mida kaitseb põhiseaduse § 31. Riigikohtu määratluse järgi hõlmab ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala kõiki tegevusalasid ja elukutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid. Ekspertiisi teostamine on menetlusasjas eksperdiks määratud isiku erialane tegevus, mille eesmärk on uurida esitatud materjali ja anda ekspertiisiülesandest lähtudes teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus. Eksperdiks võib olla kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert või menetleja määratud muu isik.. Siinkohal tuleb arvestada, et VV määruse § 51 lõike 1 kohaselt sisaldab kohtupsühhiaatriaekspertiisi ja kompleksekspertiisi tegemise eest kehtestatud tasu kõiki ekspertiisi tegemisega seonduvaid kulusid. See tähendab, et peale eksperdi töötasu sisaldab see ka abitööjõule, materjalidele või vahenditele tehtud kulutusi ning eksperdi sõidukulusid (eksperdi elu- või tegevuskohast kuni 50 km kaugusel asuva ekspertiisialuse isiku viibimiskohta ja sealt tagasi), mis teistele ekspertidele hüvitatakse kulusid tõendavate dokumentide alusel. 11. Määruse § 52 lõike 1 punkt 4 püsis muutumatuna alates 2014. aastast. Aastal 2014 oli Eesti keskmine brutokuupalk 1005 eurot, 2022. aastal oli see 1685 eurot.2 Tunnitasuks ümber arvutatuna (kuupalk jagatakse 170-ga) teenis palgasaaja 2014. aastal keskmiselt 5,91 eurot ja 2022. aastal 9,91 eurot. Praeguses kohtuasjas tegi ekspert 48 tundi tööd. VV määruse § 52 lõike 1 punkti 4 alusel eksperdile makstav tunnitasu oleks seega olnud 2,6 eurot (125 : 48). Riigi poolt kehtestatuna piirab niivõrd väike ekspertiisitasu ettevõtlusvabadust. Seda tasakaalustab küll eksperdi õigus otsustada, kas ta võtab ekspertiisi teha või mitte. Ometi ei pruugi ekspert enne ekspertiisi tegemist alati hoomata, kui keerulise või mahuka ekspertiisiga võib tegemist olla. Hinnang sätte põhiseadusele vastavuse kohta 12. Põhiseaduse § 3 lõike 1 esimesest lausest tulenev parlamendireservatsiooni ehk olulisuse põhimõte nõuab, et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu või kõrgeima võimu kandjana rahvas. Olulisuse põhimõtte kohaselt ei saa seda, mida põhiseaduse järgi on kohustatud tegema Riigikogu, edasi delegeerida täitevvõimule ega ühelegi teisele isikule või organile. Samas ei keela põhiseadus Riigikogu pädevuses olevaid küsimusi delegeerida täitevvõimule, kui seadusega määratakse piisavalt täitevvõimu tegutsemise alused ja tingimused. Seega võib vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega (RKÜKo 03.12.2007 3-3-1-41-06 p-d 21 ja 22). Põhiseaduse 2 Statistikaameti veebileht (23.04.2023) https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja- toojoukulu/keskmine-brutokuupalk.  4 § 3 lg 1 esimesest lausest tuleneb ka nõue, et määrus peab olema lisaks volitusnormile kooskõlas ka muude seaduste ja põhiseadusega (RKÜKo 15.03.2022 5-19-29/38 punktid 56-58). 13. Praegusel juhul sisaldub volitus KrMS § 178 lõikes 5, mille alusel kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega kannatanule, tunnistajale, tõlgile, eksperdile ja asjatundjale makstava tasu suuruse ning maksmise korra. Sellise tasu kehtestamise raamid on Riigikogu kindlaks määranud aga sama paragrahvi lõikes 2, mille kohaselt makstakse tõlgile, eksperdile ja asjatundjale kohustuste täitmise eest tasu, välja arvatud juhul, kui nad täitsid oma kohustusi ametialase ülesandena. Eksperdile, asjatundjale ja tõlgile makstav tunnitasu ei või olla väiksem kui töösuhtes olevale isikule maksta lubatud vähim tunnitasu ega ületada seda rohkem kui 50-kordselt. Sellised raamid vastavad parlamendireservatsiooni põhimõttele. Järgnevalt tuleb analüüsida küsimust, kas täidesaatev võim on tegutsenud nende raamide piires. 14. VV määrus saab seadusega kooskõlas olla üksnes juhul, kui see tagab, et eksperdile makstava tunnitasu määr ei jää ühelgi juhul allapoole töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust (RKPJKo 17.11.2022 5-22-3 p 19). Praegu (ja normikontrolli käivitanud kohtumääruse tegemise ajal) kehtiv tunnitasu alammäär on 4,3 eurot.3 Seega tuleks KrMS § 178 lg 2 lause 2 alusel maksta eksperdile ühe tunni töö eest vähemalt 4,3 eurot. Praeguses kohtuasjas tegi ekspert 48 tundi tööd. VV määruse § 52 lõike 1 punkti 4 alusel eksperdile makstav tunnitasu oleks seega olnud 2,6 eurot (125 : 48), mis on peaaegu kaks korda väiksem kui kehtiv tunnitasu alammäär. Seega ei vastanud VV määrusega kehtestatud ekspertiisitasu suurus Riigikogu poolt KrMS-is antud raamidele (praeguseks on Vabariigi Valitsus kõne all olevat määrust muutnud4 ja tasumäärasid tõstnud). Määruse § 52 lg 1 punkt 4 ei vasta seega volitusnormile ega ole kooskõlas seaduslikkuse põhimõttega. 15. Riigi kehtestatud ekspertiisitasu suurus peab tagama õiglase kohtumenetluse. Praegusel juhul oleks ekspert oma töö eest saanud tunnitasuna vähem kui näeb ette Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnitasu alammäär. Kui ekspertiisitasu on sellises suuruses, mis teeb kriminaalmenetluses kvaliteetse ekspertiisi saamise võimatuks või takistab pädeva eksperdi leidmist, siis ei ole riik taganud põhiõigust õiglasele kohtumenetlusele. Sellises suuruses tasu rikub ebaproportsionaalselt põhiõigust õiglasele kohtumenetlusele ning ettevõtlusvabadust. Kokkuvõte 16. Vabariigi Valitsuse määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 52 lg 1 punkt 4 on vastuolus põhiseaduse §-ga 3 ja § 87 punktiga 6, kuna Vabariigi Valitsus on määrust kehtestades ületanud talle kriminaalmenetluse seadustikuga antud volituse piire. Määruse § 52 lg 1 punkt 4 on ka vastuolus põhiseaduse § 15 lõikega 1, kuna rikub õigust õiglasele kohtumenetlusele, ning §-ga 31, kuna piirab ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Liina Lust-Vedder 693 8429 [email protected] 3 Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrus nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“. 4 RT I, 05.04.2023, 22.