Vastus kohtunõudele

Riigikohus Meie 20.04.2023 nr 10-2/2854-1 [email protected] Vastus kohtunõudele kohtuasjas 3- 20-2402 Austatud Riigikohtu halduskolleegium Edastame vastused Teie esitatud küsimustele 2 ja 3, kuivõrd küsimus 1 puudutab Keskkonnainvesteeringute Keskust. Küsimus 2. Kas halduskohus oli HKMS § 4 lg 1 järgi pädev käesolevat kohtuasja lahendama, arvestades, et riigil, mille tulundusasutusena Riigimetsamajandamise Keskus tegutseb, on võimalus KIK kui riigi ülesannet täitva rakendusüksuse üle teha haldusjärelevalvet, sh ettekirjutusi rakendusüksuse tegevuse õiguspärasuse tagamiseks (perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (STS) § 8 lg 4, VVS § 751 lg 3), erinevalt haldusjärelevalvest KOV-de suhtes, kus erimeelsuse korral tuleb riigil pöörduda kohtusse? Vastus. STS § 8 lg 4 sätestatud, et rakendusasutus teeb haldusjärelevalvet STS § 8 lg 3 alusel sõlmitud halduslepingu üle. Samuti on halduskoostöö seaduse § 10 kohaselt halduslepingu üheks oluliseks tingimuseks halduslepingu üle haldusjärelevalve teostava valitsusasutuse kindlaks määramine. Seega on riigil võimalus KIKi kui riigi ülesannet täitva rakendusüksuse üle haldusjärelevalvet teha. Küsimus 3. Kas Euroopa Komisjoni 14. mai 2019. a otsusega nr C(2019) 3452 final kehtestatud suunised on lisaks komisjoni enda talitustele (vt otsuse põhjendused 1 ja 5 ning art 2) kohustuslikud ka liikmesriikide rakendusüksustele? Kui jah, siis millisest õigusaktist tulenevalt ning kas see õigusakt on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas? Vastus. Euroopa Komisjoni kehtestatud suunised (juhend) on kohustuslikud Euroopa Komisjonile endale. Komisjon kasutab suuniseid nii ise projekte auditeerides kui liikmesriigi esitatud aruandlust ning kulusid kontrollides. Viimasest tulenebki, et kuigi juhend ei ole liikmesriikidele õigusakti või dokumendina otseselt kohustuslik, on see de facto liikmesriigile siiski siduv, sest Komisjon on nõus liikmesriigilt vastu võtma vaid kulusid, kus on rikkumiste esinemise korral juhendis viidatud korrektsioonid tehtud. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Kui liikmesriik esitab Komisjonile kulusid, mille puhul juhendis kirjeldatud rikkumise esinemise korral ei ole vastavad summad maksetaotlusest maha lahutatud, teeb Euroopa Komisjon ise asjakohased korrektsioonid liikmesriigile tehtavast ülekandest. Enamgi veel, kui Euroopa Komisjon peaks leidma, et riigihangete rikkumisi esineb järjepidevalt, kuid Komisjonile esitatavates maksetaotlustes ei ole tehtud juhendiga kooskõlas olevaid korrektsioone, saab Komisjon tõstatada küsimuse liikmesriigi kontrollisüsteemi mitte- toimimisest. See võimaldab maksed liikmesriigile peatada või teha laiapõhjalise protsendiga korrektsiooni kõikidele liikmesriigi esitatud kuludele, mis vastab Komisjoni hinnangul võimalike mitteabikõlblike kulude mahule/proportsioonile, mis nõuetekohaselt korrigeerimata riigihangete rikkumiste tõttu võib liikmesriigi maksetaotlustes sisalduda. Seeläbi on liikmesriik olukorras, kus ta peab Euroopa Komisjonile maksetaotluste esitamisel järgima Euroopa Komisjoni juhendis toodud korrektsiooni määrasid. Järgmise küsimusena tuleb üles riigi suhe toetuse saajaga. Kui toetuse saaja projektis on aset leidnud riigihangete reeglite rikkumine, mille tõttu määratud protsent kuludest on Euroopa Komisjonile väljamaksmiseks esitamiseks mitteabikõlblik, siis kuidas seda katta. Sageli on rikkumise tuvastamise hetkeks toetuse saaja kulu teinud ning enamasti on kulu ka riigikassast toetuse saajale juba hüvitatud, viimase etapina on jäänud tehtud kuludele Euroopa Komisjonist väljamakse küsimine. Teoreetiline võimalus oleks Euroopa Komisjonile esitamiseks mitteabikõlblikud summad jätta riigieelarve kanda ning toetuse saajale tagasinõuded mitte esitada. Sellist valikut ei ole Eesti õigusruumis tehtud. Senine lähenemine näeb ette, et Euroopa Komisjoni jaoks mitteabikõlblikuks osutunud summa tuleb toetuse saajalt tagasi küsida. Seetõttu on Euroopa Komisjoni juhendis toodud riigihangete rikkumistele kohaldatavad tagasinõuete määrad dubleeritud siseriiklikkuse õigusesse, mis annab aluse vastavad tagasinõuded toetuse saajale suunata. Seda on tehtud Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusega nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord “. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli osakonnajuhataja Kaur Siruli 611 3449 [email protected] 2