Villu Kõve
Riigikohus Teie nr
[email protected]
Meie 30.03.2023 nr 9-2/230413/2301754
Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-3
Austatud Riigikohtu esimees
Leian, et looduskaitseseaduse § 20 lõike 11 punkt 3 on osaliselt vastuolus Eesti Vabariigi
põhiseaduse §-ga 12. Põhiseadusega on vastuolus säte osas, milles säte ei võimalda riigil
omandada kaitstavat loodusobjekti sisaldavat kinnisasja, mille omanik sai selle abikaasalt või
osundatud punktis nimetatud sugulaselt, kes oli omakorda saanud omanikuks pärast kinnisasja
kaitse alla võtmist või kaitsekorra rangemaks muutumist, kuid nii, et võõrandamistehingu
dokumentides ei olnud teavet kaitstava loodusobjekti kohta.
Arvamuse jälgitavuse huvides taasesitan siin kogu LKS § 20 lõike 11.
§ 20. Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamine
(11) Riik ei omanda kinnisasja käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui isik on kinnisasja
omandanud pärast selle kaitse alla võtmist ning võõrandamistehing sisaldas informatsiooni
kaitstava loodusobjekti kohta, välja arvatud juhul, kui:
1) kinnisasja suhtes kohaldatav kaitsekord muutub rangemaks;
2) kinnisasi omandati pärimise teel;
3) kinnisasi omandati abikaasalt, alanejalt sugulaselt, vanemalt või tema alanejalt sugulaselt või
vanavanemalt või tema alanejalt sugulaselt ning isik, kellelt kinnisasi omandati, oli selle omanik
enne kaitse alla võtmist või kaitsekorra rangemaks muutumist;
4) kinnisasi omandati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel ja kohaliku omavalitsuse
üksuse korraldus maa tagastamise kohta on antud enne 1996. aasta 7. juunit.
[RT I, 05.04.2013, 2 - jõust. 15.04.2013]
Põhiseaduslikkuse järelevalve objektiks oleva seadusesätte põhiseadusevastasust kinnitab
Ringkonnakohtu otsuse ajendanud juhtum. Otsuse punktis 15 on tuvastatud järgmised asjaolud.
Kaebaja ema omandas kinnisasja 26.09.2006 kinnistusraamatusse kande tegemisega ajal, mil
kaitse-eeskirjaga kehtestatud tingimused kehtisid. Võõrandamistehingu dokumentides
(27.01.2004 korraldus maa tagastamise kohta) ei olnud viidatud samaväärse intensiivsusega
piirangutele, nagu need olid välja toodud maa riigile võõrandamise taotluse esitamisel.
Kinnisasjale seati piirangud 12.07.2006 kehtestatud kaitse-eeskirjas, mis jõustus 29.07.2006.
Seetõttu oli kaebaja emal õigus nõuda kinnisasja omandamist riigi poolt. Vaidlustatud normi järgi
ei saa kaebaja riigilt rangete looduskaitseliste piirangutega maa äraostmist nõuda vaatamata
sellele, et tema emal see õigus oli (maa võõrandamistehingu dokumentides ei olnud teavet
2
kaitstava loodusobjekti kohta; kinnistusraamatu kande tegemise ajaks olid aga piirangud juba
seatud).
Vaidlustatud norm on asjassepuutuv. Norm keelab looduskaitsepiirangutega kinnisasja riigile
omandamise, kui maad soovib riigile võõrandada isik, kes omandas maa oma vanemalt, kes
omakorda sai selle omanikuks pärast maa kaitse alla võtmist või kaitsekorra rangemaks
muutumist, kuid nii, et võõrandamistehingu dokumentides ei olnud teavet kaitstava loodusobjekti
kohta.
Kui riik otsustab kehtestada kinnisasjale looduskaitselised piirangud, mis takistavad oluliselt selle
sihtotstarbelist kasutamist, peab riik olema valmis kinnisasja omanikult õiglase hinna eest ära
ostma.
Vaidlusaluse punkti põhiseaduspärane mõte saaks olla see, et õigus müüa rangete looduskaitseliste
piirangutega maa riigile on ka siis, kui kinnisasi omandati abikaasalt või lähisugulaselt, kellel
endal oli õigus riigilt kinnisasja äraostmist nõuda. See tähendab, et abikaasa või lähisugulasest
võõrandaja omandas maa ilma sedavõrd intensiivsete piiranguteta või ei olnud omandajal teavet
piirangute kohta. Sätte taolist mõtet kinnitab pärijaid soodustav erand.
Lõikes 11 sätestatud piirangu tähendus oleks normi selgemaks sõnastades järgmine: riik omandab
kinnisajas käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui isik on omandanud selle enne kaitse alla
võtmist ja võõrandamistehing ei sisaldanud teavet kaitstava loodusobjekti kohta. Riik omandab
kinnisasja erandina ka siis, kui omanikule juba teada olev kaitsekord muutub rangemaks, inimene
pärib või saab lähisugulaselt muul moel kinnisasja, mille äraostmist tollel oli õigus riigilt nõuda;
ja kui kinnisasi omandati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel ja kohaliku
omavalitsuse üksuse korraldus maa tagastamise kohta on antud enne 1996. aasta 7. juunit.
Muus osas nõustun Tallinna Ringkonnakohtu põhjendustega (kohtuotsuse punktid 17−21) ega pea
vajalikuks neid korrata.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Evelin Lopman 693 8431
[email protected]