Arvamus

Kadri Nõmm Teie 10.02.2023 nr 5-23-2 Riigikohus Meie 08.03.2023 nr 10-3/1099 [email protected] Justiitsministri arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 Austatud Riigikohtu esimees Käesolevaga edastan arvamuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2. I Asjaolud Tallinna Halduskohus tunnistas 27.01.2023. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-22-479 põhiseadusega vastuolus olevaks Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 25 lg 5 osas, mis sätestab, et määruse § 223 kohaldub riigihangetele, mis on läbi viidud enne määruse nr 143 muudatuste jõustumist (s.o enne 09.10.2020), mille suhtes finantskorrektsiooni otsuse menetlus algatatakse pärast määruse muudatuste jõustumist. Riigikohus palus justiitsministril esitada kirjeldatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5- 23-2 arvamuse. II Vaidlusalune säte Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 25 lg 5: „§ 25. Määruse rakendamine (5) Paragrahve 221–228 kohaldatakse alates 1. septembrist 2017. a korraldatud riigihangetele, mille suhtes algatatud finantskorrektsiooni otsuse menetlus algatatakse pärast käesoleva määruse jõustumist.“. Ühendmääruse § 25 lg 5 on vaidlustatud osas, mis sätestab määruse § 22 3 kohaldatavuse tagasiulatuvalt. III Taotluse lubatavus Põhiseaduse § 15 lg 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 kohaselt on konkreetse normikontrolli taotlus lubatav juhul, kui norm, mille põhiseaduspärasuse kontrolli Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 põhiseaduslikkuse järelevalvet kohtult taotletakse, on kohtuasja lahendamisel asjasse puutuv. Normi asjasse puutumuse hindamisel peab lähtuma sellest, kas see kuulub kohtuasjas kohaldamisele või mitte.1 Norm peab seejuures olema kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. 2 Norm on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades normi põhiseadusvastasuse korral otsustama teisiti kui normi põhiseaduspärasuse korral.3 Norm on asjasse puutuv, kui selle kehtetuse tõttu oleks võimalik teha teistsugune otsus. Haldusorgan kohaldas finantskorrektsiooni määramise otsuse tegemisel ja vaide lahendamisel ühendmääruse § 25 lg 5, mis sätestab et ühendmääruse § 22 3 kohaldatakse alates 01.09.2017 korraldatud riigihangetele, mille suhtes algatatud finantskorrektsiooni otsuse menetlus algatatakse pärast ühendmääruse jõustumist 09.10.2020. Ühendmääruse § 223 lg 2 p 2 näeb ette, et miinimum finantskorrektsiooni määr konkurentsi piirava kvalifitseerimistingimuse eest on 10% ja seda võimaluseta kaaluda väiksema finantskorrektsiooni määra kehtestamist, millise võimaluse nägi ette ühendmääruse varasem redaktsioon (edaspidi ühendmääruse v.r.). Vaidluse all oleva riigihanke välja kuulutamise, lepingu sõlmimise ning toetuse taotluse rahuldamise otsuse ajal kehtinud ühendmääruse v.r § 22 lg 11 p 5 ja lg 12 alusel võib sama rikkumise eest sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Halduskohus tunnistas ühendmääruse § 25 lg 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja tühistas haldusorgani otsuse osas, mis puudutab vaidlustatava riigihanke suhtes tehtud finantskorrektsiooni. Kui säte oleks põhiseaduspärane, pidanuks kohus otsustama teisiti. Seetõttu on ühendmääruse§ 25 lg 5 asjassepuutuv ning põhiseaduslikkuse järelevalve lubatav. IV Vaidlustatud sätte kooskõla põhiseadusega Põhiseaduse §-dest 3 ja 10 tuleneva õigusriigi põhimõtte osaks on ka õiguskindluse põhimõte, mille eesmärgiks on luua kindlus kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindluse põhimõte sisaldab muuhulgas õiguse tagasiulatuva mõju keeldu. Eelkõige ei tohi õigusakti kohaldada sisuliselt tagasiulatuvalt juhtumil, kui see halvendab õigustatud subjekti olukorda. 4 Põhiseadus ei keela kehtestada isikut soodustavaid tagasiulatuva mõjuga norme. Samuti ei ole keelatud koormava normi ebaehtne tagasiulatuv mõju, kui avalik huvi regulatsiooni muutmise vastu kaalub üles isikute õiguspärase ootuse. Ebaehtne tagasiulatuv mõju on normil siis, kui see puudutab normi jõustumise hetkeks alanud, aga mitte veel lõppenud tegevust. Kui norm omab tagasiulatuvat mõju faktiliste asjaolude suhtes, mis on juba aset leidnud, on tegemist ehtsa tagasiulatuva mõjuga. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul on lubamatu suurendada kohustusi ehtsa tagasiulatuva jõuga õigusaktiga, mis tähendab, et õiguslikke tagajärgi ei tohi kehtestada juba minevikus tehtud tegudele. 5 Kuivõrd ehtne tagasiulatuv jõud ei ole Riigikohtu seisukoha 6 kohaselt lubatav, siis pole ka selline riive materiaalselt põhiseadusega kooskõlas. Vaidlusalune ühendmääruse § 25 lg 5 kehtestab tagasiulatuva jõuga ebasoodsaid õiguslikke tagajärgi, mis seisneb finantskorrektsiooni määra suurendamises minevikus korraldatud riigihanke suhtes, rikkumiste tõttu, mis toimusid enne ühendmääruse jõustumist. Niisiis kehtestab ühendmääruse § 25 lg 5 ehtsa ebasoodsa tagasiulatuva jõu, mis on vastuolus põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguskindluse põhimõttega. V Justiitsministri seisukoht 1 RKPJKo 02.12.2002, 3-4-1-11-02, p 13 2 RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-20, p 10. 3 RKPJKo 02.12.2002, 3-4-1-11-02, p 15 4 RKHKo 3-3-1-30-00, p 3 5 RKPSJKo 3-4-1-27-13, p 61 6 RKPSJKo 3-4-1-27-13, p 61 Kokkuvõtvalt leian, et vaidlustatud ühendmääruse § 25 lg 5 on põhiseadusega vastuolus, täpsemalt põhiseadusest tuleneva õiguskindluse põhimõttega, kuna näeb ette ebasoodsamad tagajärjed ka sellistele rikkumistele, mis on toimunud enne ühendmääruse uue redaktsiooni kehtestamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lea Danilson-Järg Minister Kaidi Meristo 715 3453 [email protected]